Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vaheline rahvusvahelise autoveo kokkulepe — RT II, 2001, 12, 61

Vabariigi Valitsuse 30.06.2000 korraldus nr 557 kokkuleppe eelnõu heakskiitmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Kokkulepe Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahel koostööpõhimõtete ja vastastikuste suhete kohta transpordi valdkonnas (jõust. 21.09.1992) Eesti Vabariigi valitsus ja Vene Föderatsiooni valitsus, edaspidi nimetatud «lepingupooled», kooskõlas Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise kokkuleppega 21. septembrist 1992. a transpordikoostöö põhimõtetest ja vastastikustest suhetest, juhindudes vajadusest arendada edaspidi autovedusid mõlema riigi vahel, on kokku leppinud järgmises. Artikkel 1 Vastavalt kokkuleppele ja protokollile kokkuleppe kasutamise kohta, mis on kokkuleppe lahutamatuks osaks, korraldatakse sõitjate liini- ja juhuvedusid ning kaubavedusid sõidukitega riikide vahel ja transiidina läbi nende territooriumi. Artikkel 2 1. Sõitjate liinivedude korraldamine busssidega kooskõlastatakse lepingupoolte pädevate valitsusasutuste vahel. 2. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused edastavad teineteisele õigeaegselt ettepanekud sõitjate liinivedude korraldamise kohta. Ettepanekutes peavad sisalduma järgmised andmed: vedaja (firma) nimi, sõidu marsruut ja -plaan, tariif, peatuskohad, kus toimub sõitjate peale- ja mahaminek ning vedude korraldamise kavandatav ajavahemik ja regulaarsus. Artikkel 3 1. Sõitjate juhuveod bussidega riikide vahel või transiidina läbi nende territooriumi, välja arvatud veod, mis on sätestatud selle kokkuleppe artiklis 4, korraldatakse lepingupoolte pädevate valitsusasutuste poolt väljastatavate lubade alusel. 2. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused edastavad igal aastal teineteisele sõitjate juhuvedude lubade kokkulepitud arvu blankette. Nendel blankettidel peab olema loa välja andnud lepingupoole pädeva valitsusasutuse pitsat ja allkiri. 3. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused väljastavad loa selle teelõigu kohta, mis kulgeb nende territooriumil. 4. Igaks sõitjate juhuveoks bussiga peab olema väljastatud eraldi luba, mis annab õiguse ühe edasi-tagasi reisi korraldamiseks, kui loal endal ei ole määratud teisiti. 5. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused kooskõlastavad omavahel lubade blankettide vahetamise korra ja tähtajad. Artikkel 4 1. Luba ei nõuta sõitjate juhuvedude korraldamiseks bussidega, kui sama sõitjate gruppi veetakse samas bussis: teekonna vältel, mis algab ja lõpeb selle lepingupoole territooriumil, kus buss on registreeritud; teekonna vältel, mis algab selle lepingupoole territooriumil, kus buss on registreeritud ja lõpeb teise lepingupoole territooriumil ning buss lahkub sellelt territooriumilt tühjalt. 2. Luba ei nõuta tühjade busside sissesõidul lepingupoole territooriumile eesmärgiga sõitjate grupid sama vedaja poolt lepingupoole territooriumi sellest punktist, kuhu see grupp oli varem viidud, tagasi vedada. 3. Luba ei nõuta rikkis bussi vahetamisel teise bussiga. 4. Käesoleva artikli lõikes 1 ja 2 sätestatud vedude korraldamisel peab bussijuhil olema sõitjate nimekiri, mis vastab lepingupoolte pädevate valitsusasutuste kooskõlastatud vormile. Artikkel 5 1. Kaubavedu sõidukitega riikide vahel või transiidina läbi nende territooriumide, välja arvatud veod, mis on sätestatud käesoleva kokkuleppe artiklis 6, korraldatakse lepingupoolte pädevate valitsusasutuste poolt väljastatavate lubade alusel. 2. Iga kaubaveo reisi jaoks peab olema väljastatud eraldi luba, mis annab õiguse ühe edasi-tagasi sõidu korraldamiseks, kui loas ei ole määratud teisiti. 3. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused edastavad igal aastal teineteisele kokkulepitud arvu kaubaveo lubade blankette. Nendel blankettidel peab olema loa välja andnud pädeva valitsusasutuse pitsat ja allkiri. 4. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused kooskõlastavad omavahel lubade blankettide vahetamise korra ja tähtajad. Artikkel 6 1. Luba ei nõuta, kui veetakse: a) kolimisel vallasvara; b) messide ja näituste eksponaate, seadmeid ja materjale; c) sõidukeid, loomi, samuti mitmesugust inventari ja vara, mis on ette nähtud spordiürituste läbiviimiseks; d) teatridekoratsioone ja rekvisiite, muusikainstrumente, seadmeid ja varustust filmivõteteks, raadio- ja telesaadeteks; e) surnukehi ja tuhastatud põrme; f) humanitaarabi, mis on vormistatud kohaste dokumentidega; g) meditsiinitehnikat ja ravimeid abi osutamiseks avariide ja loodusõnnetuste korral; h) posti; i) rikkis sõidukeid ühe lepingupoole territooriumilt teise lepingupoole territooriumile, kui need sõidukid on seal registreeritud; j) veoseid sõidukitega, mille kandejõud koos haagistega ei ületa 3,5 tonni ja täismass koos haagistega ei ületa 6 tonni. Luba ei nõuta ka sõitudeks tehnilise abi sõidukitega. 2. Selle artikli lõike 1 punktides b, c ja d nimetatud erandeid rakendatakse ainult juhul, kui veos kuulub tagasiviimisele riiki, kus sõiduk on registreeritud või kui veos veetakse edasi kolmanda riigi territooriumile. Artikkel 7 1. Kui koormaga või koormata sõiduki mõõtmed, mass või teljekoormused ületavad teise lepingupoole territooriumil sõitmisel selle riigi norme või kui veetakse ohtlikke aineid, peab vedaja saama nimetatud lepingupoole pädevalt valitsusasutuselt eriloa. 2. Kui selle artikli lõikes 1 nimetatud loal on märgitud sõiduki liikumise kindel marsruut, peab vedu toimuma selle marsruudi järgi. Artikkel 8 1. Kokkuleppes sätestatud vedusid võivad teostada ainult need vedajad, kes oma riigi seaduste kohaselt võivad korraldada rahvusvahelist autovedu. 2. Rahvusvahelist autovedu teostavatel sõidukitel peavad olema oma riigi registreerimis- ja eraldusmärgid. Artikkel 9 1. Ühe lepingupoole vedajal ei ole lubatud korraldada sõitjate ja kauba vedu teise lepingupoole territooriumil asetseva kahe punkti vahel. 2. Ühe lepingupoole vedajal on õigus teostada vedusid teise lepingupoole territooriumilt kolmanda riigi territooriumile, samuti kolmanda riigi territooriumilt teise lepingupoole territooriumile, kui ta on saanud teise lepingupoole pädeva valitsusasutuse eriloa. Artikkel 10 1. Sõidukijuhil peab olema kaasas riiklik või rahvusvaheline juhiluba, mis vastab tema poolt juhitava sõiduki kategooriale ning sõiduki riiklikud registreerimisdokumendid. 2. Riiklikud või rahvusvahelised juhiload peavad vastama 8. novembri 1968. a Viinis sõlmitud rahvusvahelise teeliikluse konventsiooniga kindlaksmääratud näidisele. 3. Kokkuleppe alusel korraldatavad kaubaveod peavad toimuma rahvusvahelistele näidistele vastavate saatekirjade alusel. 4. Load ja muud selles kokkuleppes ette nähtud dokumendid peavad asuma sõidukis, millele nad on välja antud ning need tuleb esitada pädevate kontrollasutuste nõudmisel. Artikkel 11 1. Kokkuleppe alusel vedude korraldamisel on lepingupoole vedaja teise lepingupoole territooriumil kohustatud täitma selles riigis kehtivaid seadusi ja liikluseeskirju. 2. Kokkuleppe sätete rikkumise korral lepingupoole territooriumil rakendab selle lepingupoole, kus sõiduk on registreeritud, pädev valitsusasutus siseriiklike õigusaktide kohaselt teise lepingupoole, kus rikkumine toimus, pädeva valitsusasutuse palvel sanktsioone rikkumise toime pannud vedaja suhtes. Sanktsioonidest informeeritakse teise lepingupoole riigi pädevaid valitsusasutusi. Artikkel 12 Vedude korraldamisel kokkuleppe alusel peab iga vedaja õigel ajal kindlustama tsiviilvastutuse osas oma sõiduki kahjude vastu, mida tema sõiduk võib tekitada kolmandatele isikutele. Artikkel 13 Piiri-, tolli- ja sanitaarkontrollile kohaldatakse rahvusvahelisi lepinguid, mille osalisteks on mõlemad lepingupooled. Küsimuste lahendamisel, mis ei ole reguleeritud nende lepingutega, kohaldatakse kummagi lepingupoole siseriiklikku õigust. Artikkel 14 Piiri-, tolli- ja sanitaarkontroll toimub väljaspool järjekorda, kui veetakse raskelt haigeid, loomi või kiirestiriknevaid kaupu ning sõitjate liiniveol bussidega. Artikkel 15 1. Vedude korraldamisel selle kokkuleppe alusel vabastatakse vastastikku tollimaksudest, -lõivudest ja lubadest teise lepingupoole territooriumile: a) sisseveetav kütus, mis asub igale sõidukimudelile valmistaja tehase poolt ette nähtud standardsetes mahutites, mis on tehnoloogiliselt ja konstruktsiooniliselt ühendatud mootorite toitesüsteemiga, aga ka lisamahutites, mis on tehnoloogiliselt ühendatud sõiduki külmutus- ja teiste seadmetega; b) sisseveetavad määrdeained koguses, mis on vajalik kasutamiseks veo ajal; c) sisseveetavad varuosad ja tööriistad, mis on ette nähtud rahvusvahelist vedu teostava sõiduki remondiks teekonna jooksul. 2. Selle artikli lõikes 1 nimetatud tööriistad ja kasutamata varuosad tuleb tagasi viia, kasutatud varuosad tuleb kas riigist välja viia või hävitada tolli järelevalve all või asjaomase lepingupoole territooriumil ette nähtud korras ära anda. Artikkel 16 1. Sõitjate ja kauba vedu, mida teostavad kokkuleppe alusel lepingupoole vedajad teise lepingupoole territooriumil, samuti sõidukid, mis neid vedusid teostavad, vabastatakse maksudest, mis on seotud maanteede kasutamise või hoiuga ning sõidukite valdamise või kasutamisega. 2. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused vahetavad kokkuleppe artiklites 3 ja 5 ning artikli 9 lõikes 2 sätestatud load tasuta. Artikkel 17 Lepingupooled koordineerivad omavahel: – autoveo poliitikat teaduse ja tehnika vallas; – autovedusid reguleerivate õigusaktide, standardite ja normide projektide väljatöötamist; – sõidukitele tehnilise abi andmist ning sõidukite kütte- ja määrdeainetega tankimise tingimuste loomist; – abi osutamist avariide korral. Artikkel 18 Lepingupooled tunnustavad oma riigi territooriumil Vene Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi pädevate valitsusasutuste väljastatud sõidukite registreerimisdokumente ja numbrimärke, samuti ka kvalifikatsioonitunnistusi, mis annavad õiguse sõidukite juhtimiseks. Artikkel 19 Kokkuleppe alusel korraldatavate vedude eest sooritatavad arveldused ja maksed tehakse vastavalt makse päeval lepingupoolte vahel kehtivatele arveldusi ja makseid reguleerivatele kokkulepetele. Artikkel 20 Lepingupooled lahendavad läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel kõik vaidlusküsimused, mis on seotud kokkuleppe tõlgendamise ja rakendamisega. Artikkel 21 Küsimused, mis ei ole reguleeritud selle kokkuleppe või rahvusvaheliste lepingutega, mille osaliseks on mõlemad lepingupooled, lahendatakse kooskõlas kummagi lepingupoole siseriikliku õigusega. Artikkel 22 Kokkulepe ei käsitle lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad nende teistest sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest. Artikkel 23 Kokkulepe jõustub 30 päeva möödumisel viimase kirjaliku teate saamisest, millega lepingupooled teatavad kokkuleppe jõustumiseks vajalike siseriiklike protseduuride täitmisest. Kokkulepe kehtib 90 päeva möödumiseni päevast, mil üks lepingupooltest saadab teisele lepingupoolele kirjaliku teate soovist kokkulepe lõpetada. Koostatud 4. juulil 2000. aastal Peterburis kahes originaaleksemplaris eesti ja vene keeles. Mõlemad tekstid on võrdse jõuga. EestiVabariigi valitsuse nimel Toivo JÜRGENSON Vene Föderatsiooni valitsuse nimel Sergei Ottovitš FRANK PROTOKOLL EESTI VABARIIGI VALITSUSE JA VENE FÖDERATSIOONI VALITSUSE VAHELISE RAHVUSVAHELISE AUTOVEO KOKKULEPPE RAKENDAMISE KOHTA 2000. aastal alla kirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise rahvusvahelise autoveo kokkuleppe rakendamise suhtes on kokku lepitud järgmises. 1. Kokkuleppes on pädevateks valitsusasutusteks: Vene Föderatsioonis: Vene Föderatsiooni Transpordiministeerium; kokkuleppe artikliga 7 seoses ka Vene Föderatsiooni Siseministeerium; Eesti Vabariigis: Eesti Vabariigi Teede- ja Sideministeerium. 2. Kokkuleppes tähendavad järgmised mõisted: a) «vedaja» – iga füüsilist või juriidilist isikut, kellel on lubatud vastavalt oma riigi siseriiklikule õigusele korraldada rahvusvahelisi vedusid; b) «sõiduk»: kaubaveol – veoautot, haagisega veoautot, vedukit või poolhaagisega vedukit; sõitjateveol – bussi, st sõidukit, mis on ette nähtud sõitjate veoks ja omab vähemalt 8 istekohta, välja arvatud juhi koht, ning haagisega bussi, mis on ette nähtud pagasi veoks; c) «sõitjate liinivedu» – sõitjate bussidega vedu varem kooskõlastatud sõiduplaani, tariifi ja marsruudi alusel, koos sõidu alg- ja lõpp-punktide ning peatuskohtadega; d) «sanitaarkontroll» – sanitaar-, veterinaar-, aga ka fütosanitaarkontrolli. 3. Kokkuleppe artikli 8 lõikes 2 toodud haagistel ja poolhaagistel võivad olla teiste riikide registreerimis- ja eraldusmärgid tingimusel, et veoautodel või vedukitel on Eesti Vabariigi või Vene Föderatsiooni registreerimis- ja eraldusmärgid.