Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsus nr 1/99 — RT II, 10, 54

(õ) 16.10.09 11:45 Eesti Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vaheline vabakaubandusleping Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsused ÜHISKOMITEE OTSUS NR 1/99 Eesti Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu protokolli nr 2 muutmise kohta Otsust rakendatakse 1. jaanuarist 2000 Võttes arvesse 29. mail 1996. aastal Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi (edaspidi Eesti) ja Slovaki Vabariigi (edaspidi Slovakkia) vahelist vabakaubanduslepingut ning selle protokolli nr 2 mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöömeetodite kohta; arvestades Eesti Vabariigi ja Slovaki Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu artikleid 35, 37 ja 39; arvestades, et protokollis nr 2 tuleb mõiste «pärinevad tooted» määratlust muuta, et tagada laiendatud kumulatsioonisüsteemi nõuetekohane toimimine, mis võimaldab kasutada Euroopa Ühenduse, Poola, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Slovakkia, Bulgaaria, Rumeenia, Läti, Leedu, Eesti, Sloveenia, Islandi, Norra ja Šveitsi päritoluga materjale; arvestades, et kuni 31. detsembrini 2000 on soovitav säilitada protokolli nr 2 artiklis 15 sätestatud ühtse määraga maksude süsteem seoses tollimaksu tagastamise ja sellest vabastamise keeluga; arvestades, et oleks vaja laiendada kumulatsioonisüsteemi sellistele Türgi päritoluga toodetele; arvestades, et kaubanduse hõlbustamiseks ja haldusülesannete lihtsustamiseks on soovitav muuta artiklite 3, 4 ja 12 sõnastust; arvestades, et töötlemistehnikate muutuste ja teatavate toorainete vähesuse arvessevõtmiseks tuleb teha muudatusi selliste töötlemisnõuete loetelus, millele päritolustaatuseta tooted peavad päritolustaatuse saamiseks vastama; on lepingupoolte esindajatest moodustatud ühiskomitee vastu võtnud järgmise otsuse. Artikkel 1 Protokolli nr 2 mõiste “pärinevad tooted” määratluse ja halduskoostöömeetodite kohta muudetakse järgmiselt. 1. Artikli 1 alapunkt i asendatakse järgmisega: «i) «lisandunud väärtuse» arvutamiseks lahutatakse tootjahinnast kõigi teistest artiklis 4 nimetatud riikidest pärinevate kasutatud materjalide tolliväärtus või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei saa kindlaks teha, siis esimene kontrollitav hind, mis makstakse toodete eest Eestis või Slovakkias;». 2. Artikkel 3 tühistatakse. 3. Artikkel 4 asendatakse järgmisega: «Artikkel 4. Päritolu kumulatsioon 1. Ilma et see piiraks artikli 2 sätete kohaldamist, käsitatakse tooteid lepingupoole päritoluga, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad Euroopa ühendusest, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Eestist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist*) või Türgist pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokollile, mis on lisatud lepingupoole ja iga nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et Eestis või Slovakkias toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu selle protokolli artiklis 7 nimetatuga. Selliste materjalide piisav käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Eestis või Slovakkias toimuv käitlemine või töötlemine piirdub artiklis 7 nimetatud toimingutega, käsitatakse saadavat toodet lepingupoolte päritoluga ainult siis, kui sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 nimetatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitatakse saadud toodet pärinevana riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Eestis või Slovakkias tootmisel kasutatud materjalide väärtusest. 3. Lõikes 1 nimetatud riigist pärinevad tooted, mida Eestis või Slovakkias ei käidelda ega töödelda, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Selles artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud selles protokollis ettenähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel.» 4. Artikkel 12 asendadakse järgmisega: «Artikkel 12. Territoriaalsuse põhimõte 1. Välja arvatud artiklis 4 ning selle artikli lõikes 3 sätestatud juhud, tuleb Eestis ja Slovakkias jätkata II osas sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimuste täitmist. 2. Välja arvatud artiklis 4 sätestatud juhud, kui teise riiki eksporditud Eestist või Slovakkiast pärinev kaup tuuakse tagasi, tuleb seda käsitada mujalt pärinevana, kui toll ei ole veendunud, et: a) tagasitoodud kaup on sama, mis eksporditud; ja b) kaup on selles riigis või eksportimise ajal läbinud ainult kauba hea seisundi säilitamiseks vajalikud toimingud. 3. Päritolustaatuse omandamist vastavalt II osas sätestatud tingimustele ei mõjuta nende Eestist või Slovakkiast eksporditud materjalide käitlemine või töötlemine väljaspool Eestit või Slovakkiat, mis seejärel sinna reimporditakse, tingimusel et: a) nimetatud materjalid on täielikult saadud Eestist või Slovakkiast või nende käitlemisel või töötlemisel ei ole piirdutud artiklis 7 loetletud ebapiisavate toimingutega; ja b) toll on veendunud, et: i) reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalide käitlemise või töötlemise teel; ii) kogu väljaspool Eestit või Slovakkiat selle artikli kohaldamisel saadud lisandunud väärtus ei ületa 10% selle lõpptoote tootjahinnast, millele päritolustaatust taotletakse. 4. Lõike 3 kohaldamisel ei kehti II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimused väljaspool Eestit või Slovakkiat toimuva käitlemise või töötlemise suhtes. Kui aga II lisa nimekirjas kohaldatakse lõpptoote päritolustaatuse kindlakstegemisel reeglit, mis määrab mujalt pärinevate kasutatud materjalide maksimumväärtuse, ei tohi asjaomase lepingupoole territooriumil kasutatud mujalt pärinevate materjalide koguväärtus koos kogu selle artikli kohaldamisel väljaspool Eestit või Slovakkiat saadud lisandväärtusega ületada nimetatud protsenti. 5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab «kogu lisandunud väärtus» kõiki väljaspool Eestit või Slovakkiat tekkivaid kulusid, kaasa arvatud seal kasutatud materjalide väärtus. 6. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisas sätestatud tingimustele või mida saab käsitada piisavalt käidelduna või töödelduna ainult siis, kui on rakendatud artikli 6 lõikes 2 nimetatud üldväärtusi. 7. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63. 8. Igasugune selles artiklis käsitletud ja väljaspool Eestit või Slovakkiat toimuv käitlemine või töötlemine leiab aset väliseks töötlemiseks ettenähtud korra või muu samasuguse korra kohaselt.» 5. Artikli 15 lõike 6 viimases lõigus asendatakse kuupäev «31. detsember 1998» kuupäevaga «31. detsember 2000.» 6. Artiklis 26 asendatakse viide «C2/CP3» viitega «CN22/CN23». 7. I lisa märkuses 5.2 lisatakse «– tehisfilamentkiud» ja «– polüpropüleenist sünteesstaapelkiud,» vahele «– voolu juhtivad filamentkiud». 8. I lisa märkuses 5.2 viies näide («Džuudist alusele valmistatud taftingvaip . . . on täidetud.») kustutatakse. 9. II lisas harmoneeritud süsteemi rubriikide 2202 ja 2208 kannete vahele lisatakse järgmine: «HS rubriigi nr Toote kirjeldus Mittepärinevate materjalide käitlemine või töötlemine, mis tagab päritolustaatuse (1) (2) (3) või (4) 2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või enam; mis tahes kangusega denatureeritud etüülalkohol või muu kange alkohol. Tootmine: – rubriikides 2207 või 2208 klassifitseerimata materjalidest» 10. II lisas grupi 57 kanne asendatakse järgmisega: «Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted – nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikust kiustvõi – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist Siiski: – polüpropüleenist filamentkiudu rubriigist 5402 – polüpropüleenist kiudu rubriikidest nr 5503–5506 – polüpropüleenist filamentköisikut rubriigist 5501, mille monofilamendi kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – džuutkangast võib kasutada alusmaterjalina – muust vildist Tootmine:1 – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikust kiust,või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist – muud Tootmine:1 – kookoskiust või džuutlõngast,a – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikust kiust, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata keemilisest staapelkiust– džuutkangast võib kasutada alusmaterjalina 1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5. a Džuutlõnga võib kasutada alates 1. juulist 2000.» «7006 Rubriikidesse nr 7003, 7004 või 7005 kllassifitseeritud klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muudest materjalidest detailideta: – vastavalt SEMII standarditele1 õhukese dielektrilise pooljuhtkilega kaetud aluspinnaga klaasplaadid Tootmine rubriigi 7006 katmata aluspinnaga klaasplaatidest – muud Tootmine rubriigi 7001 materjalidest 1 SEMII – pooljuhtseadmete ja -materjalide instituut (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated).» 12. II lisas harmoneeritud süsteemi rubriigi 7601 kanne asendatakse järgmisega: «7601 Töötlemata alumiinium Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevasse rubriiki; ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnastvõi Tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -murrust termilisel või elektrolüütilisel teel» Artikkel 2 Otsus tuleb kinnitada mõlema lepingupoole siseriiklikke tingimusi järgides ning see jõustub vastavate diplomaatiliste nootide vahetamise päeval. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad otsusele alla kirjutanud. Koostatud 1999. aastal inglise keelse kahes autentses eksemplaris. * Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ja ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline. Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed.