Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsus nr 1/99 — RT II, 10, 53

(õ) 16.10.09 11:20 Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline vabakaubandusleping Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsused EESTI–POOLA ÜHISKOMITEE OTSUS NR 1/99 Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu päritolureegleid käsitleva protokolli nr 3 muudatustest Koostatud 11. juunil 1999 Tallinnas, rakendatakse 1. jaanuarist 2000 Ühiskomitee, võttes arvesse ühelt poolt Eesti Vabariigi ja teiselt poolt Poola Vabariigi vahelist vabakaubanduslepingut, allakirjutatud 5. novembril 1998. aastal Varssavis, eriti selle artiklit 37 ja protokolli nr 3 artiklit 36, arvestades, et protokoll nr 3 tuleb mõiste «pärinevad tooted» definitsioon vajab muutmist, tagamaks laiendatud kumulatsioonisüsteemi nõuetele vastava toimimise, mis lubab kasutada Euroopa Ühenduse, Poola Vabariigi, Ungari Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Bulgaaria Vabariigi, Rumeenia Vabariigi, Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Läti Vabariigi, Sloveenia Vabariigi, Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi nimetatud EEA), Islandi, Norra ja Šveitsi päritolu materjale; arvestades, et kuni 31. detsembrini 2000 oleks otstarbekas säilitada protokolli nr 3 artiklis 15 sätestatud ühtse määraga maksude süsteem seoses tollihüvitusest ja tollimaksudest vabastamise keeluga; võttes arvesse Euroopa Üühenduse ja Türgi vahelisi erikokkuleppeid tööstustoodete osas, on soovitav laiendada kumulatsioonisüsteemi ka sellistele Türgist pärinevatele toodetele; arvestades, et kaubanduse hõlbustamiseks ja haldusülesannete lihtsustamiseks oleks soovitav muuta protokolli nr 3 artiklite 3, 4 ja 12 sõnastust; arvestades muutusi töötlemisprotsessides ja teatud toormaterjalide nappust, tuleb teha muudatusi töö- ja töötlemisnõuete nimekirjas, milliseid tingimusi mittepärinevad materjalid peavad täitma päritolustaatuse saamiseks; on otsustanud järgmist. Artikkel 1 Käesolevaga muudetakse mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivse koostöö meetodeid käsitlevat protokolli 3 järgmiselt. 1. Artikli 1 alapunkt i asendatakse järgmisega: «i) «lisandunud väärtuse» arvutamiseks lahutatakse tootjahinnast kõigi teistest kui artiklites 3 ja 4 nimetatud riikidest pärinevate kasutatud materjalide tolliväärtus või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei saa kindlaks teha, siis esimene kindlakstehtav hind, mis makstakse toodete eest Poolas või Eestis.»; 2. Artiklid 3 ja 4 asendatakse järgmisega: «Artikkel 3. Kumulatsioon Eestis 1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, loetakse tooted Eestist pärinevaks, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad Eestist, ühendusest, Poolast, Bulgaariast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist*) või Türgist pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokolli sätetele, mis on lisatud Eesti ja iga eelpool nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et Eestis toimuv töö või töötlemine ei piirdu protokolli artiklis 7 märgitutega. Selliste materjalide piisav töö või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Eestis teostatav töö või töötlemine piirdub artiklis 7 viidatud toimingutega, loetakse saadavat toodet Eestist pärinevaks ainult siis, kui seal sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 nimetatud riikidest. Kui see nii ei ole, loetakse toode pärinevaks riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Eestis tootmisel kasutatud pärinevate materjalide väärtusest. 3. Mõnest lõikes 1 viidatud riigist pärinevad tooted, mis ei läbi Eestis mingit tööd ega töötlust, säilitavad neisse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud käesolevas protokollis toodud päritolureeglitega samaste reeglite rakendamisega. Artikkel 4. Kumulatsioon Poolas 1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 sätete rakendamist, loetakse tooted Poolast pärinevateks, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad Poolast, ühendusest, Eestist, Bulgaariast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (kaasa arvatud Liechtenstein*) või Türgist pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokolli sätetele, mis on lisatud Poola ja iga eelpool nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et Poolas toimuv töö või töötlemine ei piirdu käesoleva protokolli artiklis 7 märgitutega. Selliste materjalide piisav töö või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Poolas teostatav töö või töötlemine piirdub artiklis 7 viidatud toimingutega, loetakse saadavat toodet Poolast pärinevaks ainult siis, kui seal sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 viidatud riikidest. Kui see ei ole nii, loetakse toodet pärinevaks riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Poolas tootmisel kasutatud pärinevate materjalide väärtusest. 3. Mõnest lõikes 1 viidatud riigist pärinevad tooted, mis ei läbi Poolas mingit tööd ega töötlust, säilitavad neisse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud käesolevas protokollis toodud päritolureeglitega samaste reeglite rakendamisega.»; 3. Artikkel 12 asendadakse järgmisega: «Artikkel 12. Territoriaalsuse põhimõte 1. Välja arvatud artiklites 3 ja 4 ning käesoleva artikli lõikes 3 esitatud juhud, peab II osas toodud tingimusi päritolustaatuse omandamiseks kogu aeg täitma Eestis või Poolas. 2. Välja arvatud artiklites 3 ja 4 sätestatud juhud, kui Poolast või Eestist eksporditud pärinevad kaubad tuuakse tagasi, peab neid lugema mittepärinevateks, kui ei suudeta tollivõime rahuldavalt tõestada, et: a) tagasitoodud kaubad on samad, mis eksporditi; ja b) neid ei ole selles riigis või ekspordi ajal rohkem töödeldud kui on vajalik nende hea seisundi säilitamiseks. 3. Päritolustaatuse omandamist vastavalt II osas toodud tingimustele ei mõjuta väljaspool Eestit või Poolat teostatud töö või töötlemine materjalidega, mis on Eestist või Poolast eksporditud ning seejärel taassisseveetud, tingimusel et: a) nimetatud materjalid on täielikult saadud Eestist või Poolast või on enne eksportimist töödeldud viisil, mis ületab artiklis 7 loetletud ebapiisavaid operatsioone; ja b) suudetakse tõestada tollivõimudele rahuldaval viisil, et: i) taassisseveetud kaubad on saadud eksporditud materjalide töötlemisel; ja ii) käesoleva artikli sätete rakendamisega kogu lisandunud väärtus väljaspool Eestit või Poolat ei ületa 10% lõpptoote, millele päritolustaatust taotletakse, tootjahinnast. 4. Lõike 3 kohaldamisel ei rakendata II osas toodud tingimusi päritolustaatuse saamiseks väljaspool Eestit või Poolat teostatud töö või töötlemise suhtes. Siiski, kui valmistoote päritolustaatuse määratlemiseks rakendatakse II lisas toodud nimekirja reeglit, mis määrab kõikide kasutatud mittepärinevate materjalide maksimumväärtuse, siis asjaomase osapoole territooriumil kasutatud mittepärinevate materjalide koguväärtus ja käesoleva artikli sätete rakendamisel väljaspool Eestit või Poolat lisandunud väärtus kokku liidetuna ei tohi ületada eelpool nimetatud protsendimäära. 5. Lõigete 3 ja 4 rakendamisel tähendab «kogu lisandunud väärtus» kõiki väljaspool Eestit või Poolat tehtud kulutusi, kaasa arvatud seal lisatud materjalide väärtused. 6. Lõigete 3 ja 4 sätted ei kehti toodetele, mis ei vasta II lisas toodud nimekirja tingimustele või mida loetakse piisavalt töödelduks ainult artikli 6 lõikes 2 määratletud üldiste väärtuste rakendamise puhul. 7. Lõigete 3 ja 4 sätted ei laiene toodetele, mis kuuluvad Harmoniseeritud Süsteemi gruppidesse 50 ja 63. 8. Käesoleva artikli sätetega hõlmatud igat liiki töö või töötlemine väljaspool Eestit või Poolat tuleb teostada välistöötlemiseks ettenähtud korra või muu samasuguse korra kohaselt.»; 4. Artiklites 13, 14, 15, 17, 21, 27, 30 ja 32 asendatakse väljend «artiklis 4 viidatud» väljendiga «artiklites 3 ja 4 viidatud».; 5. Artikli 15 lõikes 6 asendatakse kuupäev «31. detsember 1998» kuupäevaga «31. detsember 2000»; 6. Artikli 26 lõikes 1 asendatakse termin «CN23» terminiga «CN22/CN23»; 7. Lisas 1, märkus 5.2: (a) kirjete «– tehisfilamentkiud» ja «– polüpropüleenist sünteesstaapelkiud» vahele lisatakse järgmine: «– voolu juhtivad filamentkiud»; (b) viies näide («Džuudist alusele valmistatud taftingvaip . . . on täidetud.») kustutatakse; 8. Lisa II muudetakse järgmiselt: (a) HS rubriikide 2202 ja 2208 kirjete vahele lisatakse järgmine: «HS rubriigi nr Toote kirjeldus Mittepärinevate materjalidega teostatav töö või töötlemine, mis tagab päritolustaatuse (1) (2) (3) või (4) 2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või enam; denatureeritud etüül- või muu kange alkohol, mis tahes kangusega. Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikides 2207 või 2208»; (b) grupi 57 kirje asendatakse järgmisega: «Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted – nõeltöödeldud vildi Tootmine:1 – looduslikest kiududestvõi – keemilistest ainetest või tekstiilimassist Siiski: – polüpropüleenist filamentkiudu rubriigist 5402 – polüpropüleenkiudu rubriikidest nr 5503 või 5506 – polüpropüleenist filamentköisikut rubriigist 5501, milles monofilamendi kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – džuudikangast lubatakse kasutada alusmaterjalina – muust vildist Tootmine:1 – looduslikest kiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata,või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist – muud Tootmine:1 – kookoskiu- või džuudi lõngast,a – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikest kiududest, – tehisstaapelkiududest, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata – džuudikangast lubatakse kasutada alusmaterjalina 1 Eritingimuste kohta, mis kehtivad segatekstiilmaterjalist tehtud toodete kohta, vt sissejuhatavat märkust 5. a Džuutlõnga kasutamine on lubatud alates 01.07.2000.»; (c) HS rubriigi 7006 kirje asendatakse järgmiselt: «7006 Rubriikide 7003, 7004 või 7005 klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud ent raamimata ja muudest materjalidest detailideta: – klaasplaadid, mille aluspind on kaetud õhukese dielektrilise pooljuhi liiki kilega, vastavalt SEMII standarditele1 Tootmine rubriigi 7006 katmata klaasplaatide alusmaterjalidest – muud Tootmine rubriigi 7001 materjalidest 1 SEMII – Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated.»; (d) HS rubriigi 7601 reegel asendatakse järgmiselt: «7601 Töötlemata alumiinium Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; ja – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnastvõi Tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest või murrust termilise või elektrolüütilise töötlusega». Artikkel 2 Käesolev otsus jõustub 15 päeva peale viimast teadet käesoleva otsuse jõustumisega seotud siseriiklike tingimuste täitmise kohta. Ülaltoodu kinnituseks on vastavalt volitatud allakirjutanud käesolevale otsusele alla kirjutanud. Koostatud Tallinnas 11. juunil 1999 eesti, poola ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Erimeelsuste korral prevaleerib ingliskeelne tekst. * Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ja ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline. Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed.