Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi ja EFTA vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee 1998. aasta otsus nr 1 [EE-D 1/98] — RT II, 9, 52

(õ) 16.10.09 11:00 Teadaanne välislepingu jõustumise kohta Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vaheline leping Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vahelise lepingu lõpetamise seadus Eesti Vabariigi ja EFTA vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsused EFTA – EESTI ÜHISKOMITEE 1998. AASTA OTSUS NR 1 [EE-D1/98] Vastu võetud kirjaliku protseduuriga 21. detsembril 1998; jõustus 1. jaanuaril 1999 Protokolli B muudatused Ühiskomitee, võttes arvesse Eesti–EFTA vabakaubanduslepingu, allakirjutatud 07.12.1995 (edaspidi leping), protokolli B sätteid, mis puudutavad mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivse koostöö meetodeid, muudetud Eesti–EFTA vahelise protokolliga 26.11.1996, arvestades EFTA riikide ja Eesti vahelise lepingu vastastikuse mõistmise protokolli lõiget 5, mille kohaselt lepingupooled väljendavad oma valmisolekut kohandada protokolli B vastavalt igale otsusele, mille võtavad vastu asjaomased institutsioonid Euroopa kumulatsioonisüsteemi rakendamise kohta; võttes arvesse Euroopa Ühenduse ja Türgi Vabariigi vahelisi spetsiifilisi lepinguid, eriti tolliliidu lepingut Türgi Vabariigi ja Euroopa Ühenduse vahel ning vabakaubanduslepingut Euroopa Söe- ja Teraseühenduse toodete osas eelpool nimetatud lepingupoolte vahel, märkides Eesti-EFTA lepingut ja selle lepingu tõhustamist, on soovitav lülitada Türgi Vabariik laiendatud pan-Euroopa kumulatsiooni süsteemi, märkides, et seoses Türgi liitumisega pan-Euroopa kumulatsiooni süsteemi on vajalik muuta protokolli B teatud sätteid, täpsemalt kumulatsioonisätteid, märkides, et kaubanduse lihtsustamiseks viiakse pan-Euroopa kumulatsiooni sätetesse sisse erand territoriaalsuse printsiipi, märkides, et eelpool nimetatud põhjustel ning administratiivsete ülesannete lihtsustamiseks on soovitav sisse viia muudatused protokolli B artiklitesse 1, 3, 4 ja 12, võttes arvesse protokolli B artikli 15 sätte 6 viimast lauset, mis võimaldab Kesk- ja Ida-Euroopa partnerriikidele osalist või täielikku tollimaksudest vabastamist erandina, kuid ainult 1998. aasta lõpuni, võttes arvesse mitmete Euroopa Ühenduse ja EFTA riikide palvet pikendada protokolli B artikli 15 sätte 6 poolt määratud tähtaega kuni 2000. aasta lõpuni ning märkides Euroopa Liidu ja EFTA riikide valmisolekut selleks, märkides muutuseid töötlemismeetodites ning teatud toorainete vähesust, on parandused vajalikud protokolli B I lisa II sissejuhatavas osas, mis puudutab nimekirja mittepärinevate materjalidega teostatavast tööst või töötlemisest, mis on eelduseks, et valmistatud toode saab päritolustaatuse, võttes arvesse lepingu artiklit 31, mis volitab ühiskomiteed viima sisse parandusi lepingu protokolli B, teeb järgmise otsuse. 1. Protokolli B artikli 1punkt i asendatakse järgmisega: «i) «lisandunud väärtuse» arvutamiseks lahutatakse tootjahinnast kõigi teistest artiklis 3 ja 4 nimetatud riikidest pärinevate kasutatud materjalide tolliväärtus või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei saa kindlaks teha, siis esimene kindlakstehtav EFTA riigis või Eestis makstud hind.» 2. Protokolli B artikkel 3 asendatakse järgnevaga: «Kumulatsioon EFTA riikides 1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, käsitatakse tooteid EFTA riigist pärinevana juhul, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad Euroopa Ühendusest, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Eestist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist)* või Türgist pärinevaid materjale, vastavalt päritolureeglite protokolli sätetele, mis on lisatud EFTA riikide ja Euroopa Ühenduse ning eelpool nimetatud riikide vahelistesse lepingutesse, tingimusel, et EFTA riigis toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu käesoleva protokolli artiklis 7 märgituga. Selliste materjalide piisav käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui EFTA riigis toimuv käitlemine või töötlemine piirdub artiklis 7 nimetatud toimingutega, käsitatakse saadavat toodet EFTA riigist pärinevana ainult siis, kui sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad Euroopa Ühendusest või teistest lõikes 1 nimetatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitatakse saadud toodet pärinevana Euroopa Ühendusest või riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa EFTA riigis tootmisel kasutatud pärinevate materjalide väärtusest. 3. Lõikes 1 nimetatud riigist või Euroopa Ühendusest pärinevad tooted, mida ei ole EFTA riigis töödeldud, säilitavad nendesse riikidesse või Euroopa Ühendusse eksportimisel oma päritolu. 4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud selles protokollis ettenähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel.» 3. Protokolli B artikkel 4 asendatakse järgnevaga: «Kumulatsioon Eestis 1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, käsitatakse tooteid Eestist pärinevana juhul, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad Euroopa Ühendusest, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Eestist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist)* või Türgist pärinevaid materjale, vastavalt päritolureeglite protokolli sätetele, mis on lisatud Eesti ja Euroopa Ühenduse ning eelpool nimetatud riikide vahelistesse lepingutesse, tingimusel et Eestis toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu käesoleva protokolli artiklis 7 märgituga. Selliste materjalide piisav käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Eestis toimuv käitlemine või töötlemine piirdub artiklis 7 nimetatud toimingutega, käsitatakse saadavat toodet Eestist pärinevana ainult siis, kui sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad Euroopa Ühendusest või teistest lõikes 1 nimetatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitatakse saadud toodet pärinevana Euroopa Ühendusest või riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Eestis tootmisel kasutatud pärinevate materjalide väärtusest. 3. Lõikes 1 nimetatud riigist või Euroopa Ühendusest pärinevad tooted, mida ei ole Eestis töödeldud, säilitavad nendesse riikidesse või Euroopa Ühendusse eksportimisel oma päritolu. 4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud selles protokollis ettenähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel.» 4. Protokolli B artikkel 12 asendatakse järgnevaga: «1. Välja arvatud artiklites 3 ja 4 ning selle artikli lõikes 3 esitatud juhtudel peab II osas toodud tingimusi päritolustaatuse omandamiseks kogu aeg täitma EFTA riigis ja Eestis. 2. Välja arvatud artiklites 3 ja 4 sätestatud juhud, kui EFTA riigist või Eestist eksporditud pärinevad kaubad tuuakse tagasi, tuleb need lugeda mittepärinevaks, kui ei suudeta tõestada tollivõime rahuldaval viisil, et: (a) tagasitoodud kaubad on samad, mis eksporditi ja (b) neid ei ole selles riigis või ekspordi ajal rohkem töödeldud, kui on vajalik nende hea seisundi säilitamiseks. 3. Päritolustaatuse omandamist vastavalt II osas kehtestatud tingimustele ei mõjuta väljaspool Eestit või EFTA riiki teostaud töö või töötlemine materjaliga, mis on Eestist või EFTA riigist eksporditud ning seejärel taassisseveetud, tingimusel, et: (a) nimetatud materjalid on täielikult saadud Eestist või EFTA riigist või on enne eksportimist töödeldud viisil, mis ületab artiklis 7 loetletud ebapiisavad operatsioonid; ja (b) suudetakse tõestada tollivõimule rahuldaval viisil, et: (i) taassisseveetud kaubad on saadud eksporditud materjalide töötlemisel; ja (ii) käesoleva artikli sätete rakendamisega kogu lisandunud väärtus väljaspool Eestit ja EFTA riiki ei ületa 10% lõpptoote, millele päritolu staatust taotletakse, tootjahinnast. 4. Lõike 3 rakendamisel ei rakendata II osas toodud päritolustaatuse saamiseks väljaspool Eestit või EFTA riiki teostatud töö või töötlemise suhtes. Siiski, kui valmistoote päritolustaatuse määratlemiseks rakendatakse II lisas toodud nimekirja reeglit, mis määrab kõikide kasutatud mittepärinevate materjalide maksimumväärtuse, siis asjaomase osapoole territooriumil kasutatud mittepärinevate materjalide koguväärtus ja käesoleva artikli sätete rakendamisel väljaspool Eestit või EFTA riiki lisandunud väärtus kokku liidetuna ei tohi ületada eelpoolnimetatud protsendimäära. 5. Lõigete 3 ja 4 sätete rakendamiseks «kogu lisandunud väärtuse» all mõistetakse kõiki väljaspool Eestit või EFTA riiki tehtud kulutusi, kaasa arvatud seal lisatud materjalide väärtused. 6. Lõigete 3 ja 4 sätted ei kehti toodetele, mis ei vasta lisas II toodud nimekirja tingimustele, või mida loetakse piisavalt töödelduks ainult artikli 6 lõikes 2 määratletud üldiste väärtuste rakendamisel. 7. Lõigete 3 ja 4 sätted ei laiene toodetele, mis kuuluvad Harmoneeritud Süsteemi gruppidesse 50 ja 63. 8. Käesoleva artikli sätetega hõlmatud igat liiki töö või töötlemine väljaspool Eestit või EFTA riiki tuleb teostada välistöötlemiseks ettenähtud korra või muu samasuguse korra kohaselt.» 5. Protokolli B 13. artikli 1. lõiget parandatakse järgnevalt: «1. Käesoleva lepinguga antud soodustatud käsitlus hõlmab ainult käesoleva protokolli nõudmisi rahuldavaid tooteid, mida transporditakse otse lepingupoolte vahel või läbi Euroopa Ühenduse või teiste artiklis 3 ja 4 viidatud riikide territooriumite. Ühe tervikliku kaubasaadetise moodustavaid kaupu võib transportida ka läbi mõne muu riigi territooriumi, vajaduse korral neid sellel territooriumil ümber laadides või ajutiselt ladustades, tingimusel et kaup on jäetud transiit- või ladustamisriigis tollivõimude järelevalve alla ning et nendega ei ole seal teostatud muid operatsioone kui mahalaadimine, ümberlaadimine või muu operatsioon, mille eesmärgiks on nende hea seisukorra säilitamine. Pärinevaid tooteid võib torujuhtmeid pidi transportida ka läbi teiste territooriumide peale lepingupoolteks olevate riikide.» 6. Protokolli B 14. artikli 1. lõiget parandatakse järgnevalt: «1. Pärinevatele toodetele mis on saadetud näitusele väljaspoole Euroopa Ühendust või artiklis 3 ja 4 nimetatud riike ning mis pärast näitust imporditakse Eestisse või EFTA riiki, kehtivad impordil käesoleva lepingu sätted tingimusel, et tollivõimudele on rahuldavalt tõestatud, et: ». 7. Protokolli B 15. artikli 1. lõiget parandatakse järgnevalt: «1. Mittepärinevad materjalid, mida kasutatakse pärinevate toodete tootmiseks Eestis või EFTA riigis või Euroopa Ühenduses või mõnes muus artiklis 3 ja 4 viidatud riigis ja millele on vastavalt V osas sätestatule koostatud või väljastatud päritolutõend, ei saa olla Eestis või EFTA riigis mis tahes tollihüvituse või tollimaksuvabastuse subjektiks.» 8. Protokolli B 15. artikli 6. lõiget parandatakse järgnevalt: «Selle paragrahvi tingimused kehtivad kuni 2000 a. 31. detsembrini ja võidakse ühise otsusega üle vaadata.» 9. Protokolli B 17. artikli 4. lõiget parandatakse järgnevalt: «4. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastavad Eesti ja EFTA riigi tollivõimud, kui eksporditavad kaubad pärinevad Eestist, EFTA riigist, Euroopa Ühendusest või mõnest teisest artiklites 3 ja 4 viidatud riigist ja kui need tooted vastavad teistele käesoleva protokolli tingimustele.» 10. Protokolli B 21. artikli 2. lõiget parandatakse järgnevalt: «2. Arvedeklaratsiooni võib vormistada juhul, kui kõnesolevaid tooteid saab lugeda pärinevaks Eestist, EFTA riigist, Euroopa Ühendusest või mõnest muust artiklis 3 ja 4 viidatud riigist ja käesoleva protokolli teised nõuded on täidetud.» 11. Protokolli B 26. artikli 1. lõiget parandatakse järgnevalt: «1. Tooteid, mis saadetakse eraisikuilt eraisikuile väikepakkidena või mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist, loetakse pärinevateks, ilma et oleks vaja esitada ametlik päritolutõend, tingimusel et selliseid tooteid ei impordita kaubanduslikult ja on deklareeritud, et nad vastavad käesoleva protokolli rakendamiseks nõutavatele tingimustele ja kui pole kahtlust sellise deklaratsiooni tõele vastavuses. Juhul kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni märkida tollideklaratsioonile CN22/CN23 või sellele dokumendile lisatud lehele.» 12. Protokolli B 27. artikli 1. lõiku parandatakse järgnevalt: «Artikli 17 lõikes 3 ja 21 lõikes 3 märgitud dokumendid, mida kasutatakse tõestamaks, et tooteid, mille kohta on väljastatud liikumissertifikaat EUR.1 või arvedeklaratsioon, võib lugeda pärinevateks Eestist, EFTA riigist, Euroopa Ühendusest või mõnest muust artiklis 3 ja 4 viidatud riigist, ning nimetatud tooted täidavad käesoleva protokolli muid nõudeid, võivad sisaldada inter alia järgnevat:». 13. Protokolli B 27. artikli punkti (d) parandatakse järgnevalt: «d) liikumissertifikaadid EUR.1 või arvedeklaratsioonid, mis tõestavad kasutatud materjalide päritolustaatust, mis on väljastatud või koostatud Eestis, EFTA riigis, Euroopa Ühenduses või vastavalt käesolevale protokollile mõne teise artiklis 3 ja 4 loetletud riigi poolt kooskõlas päritolureeglitega, mis on identsed käesoleva protokolli reeglitega.» 14. Protokolli B 30. artikli 2. lõiget parandatakse järgnevalt: «2. Kui need kogused ületavad importiva lepingupoole kindlaks määratud vastavad kogused, siis importiv lepingupool aktsepteerib neid juhul, kui kaubaarve on esitatud eksportiva lepingupoole valuutas. Kui kaubaarve on esitatud mõne muu artiklis 3 ja 4 nimetatud riigi või ühe Euroopa Ühenduse liikmesriigi valuutas, tunnustab importiv lepingupool asjaosalise riigi poolt määratud kogust.» 15. Protokolli B 30. artikli 5. lõiget parandatakse järgnevalt: «5. Kontrolli nõudnud tollivõime peab selle tulemustest informeerima võimalikult kiiresti. Need tulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid võib lugeda pärinevaks Eestist, EFTA või mõnest muust artiklis 3 ja 4 viidatud või Euroopa Liidu riigist, ning kas nad vastavad käesoleva protokolli nõuetele.» 16. Protokolli B I lisa märkuse 5.2 kirjete «– tehisfilamentkiud» ja«– polüpropüleenist sünteesstaapelkiud» vahele lisatakse järgmine: «– voolu juhtivad filamentkiud;». 17. Protokolli B I lisa märkuse 5.2 viies näide («Džuudist alusel valmistatud taftingvaip . . . on täidetud.») kustutatakse. 18. Protokolli B II lisa HS rubriigi 2207, HS grupi 57 ning HS rubriigi 7006 ja 7601 kirjeid parandatakse järgmiselt: «HS rubriigi nr Toote kirjeldus Mittepärinevate materjalide käitlemine või töötlemine, mis tagab päritolustaatuse (1) (2) (3) või (4) 2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või enam; denatureeritud etüülalkohol või muu kange alkohol, mis tahes kangusega. Tootmine: – rubriikides 2207 või 2208 klassifitseerimata materjalidest Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted – nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikust kiustvõi – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist Siiski: – polüpropüleenist filamentkiudu rubriigist 5402 – polüpropüleenist kiudu rubriikidest nr 5503 või 5506– polüpropüleenist filamentköisikut rubriigist 5501, mille monofilamendi kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Džuutriiet võib kasutada alusmaterjalina – muust vildist Tootmine:1 – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikust kiust,või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist – muud Tootmine:1 – kookoskiust või džuutlõngast,a – sünteetilisest võitehisfilamentlõngast, – looduslikust kiust, või – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamatakeemilisest staapelkiust Džuutriiet võib kasutada alusmaterjalina 7006 Rubriikides nr 7003, 7004 või 7005 esitatud klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muudest materjalidest detailideta: – vastavalt SEMII standarditele2 õhukese dielektrilise pooljuhtkilega kaetud aluspinnaga klaasplaadid Tootmine rubriigi 7006 katmata aluspinnaga klaasplaatidest – muud Tootmine rubriigi 7001 materjalidest 7601 Töötlemata alumiinium Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevasse rubriiki; ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnastvõi Tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja -murrust termilisel või elektrolüütilisel teel 1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5. a Džuutlõnga kasutamine on lubatud alates 1. juulist 2000. 2 SEMII – pooljuhtseadmete ja -materjalide instituut (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated).» 19. See otsus jõustub 1. jaanuaril 1999. 20. Euroopa Vabakaubandusühenduse peasekretär deponeerib otsuse teksti depositaari juurde. * Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ja ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline. Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed.