EÜEVAN — Euroopa Liidu ja Eesti vahelise assotsiatsiooninõukogu otsus UE-EE 809/99 — RT II, 8, 45

(õ) 9.09.09 12:50 Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Assotsiatsiooni loomise Euroopa leping millega muudetakse Euroopa Liidu ja Eesti vahelise Euroopa lepingu protokolli nr 3 «Mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivkoostöö meetodite kohta» Koostatud 28. oktoobril 1999, rakendatakse 1. jaanuarist 2000 Assotsiatsiooninõukogu, võttes arvesse Luxembourgis 12. juunil 1995 allakirjutatud Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelist assotsieerumislepingut, eriti selle protokolli nr 3 artiklit 38, ning arvestades, et: 1) mõiste «pärinevad tooted» määratlust tuleb muuta, et tagada laiendatud kumulatsioonisüsteemi nõuetekohane toimimine, mis võimaldab kasutada Euroopa Ühenduse, Poola, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Slovaki Vabariigi, Bulgaaria, Rumeenia, Läti, Leedu, Eesti, Sloveenia, Türgi, Euroopa Majanduspiirkonna, Islandi, Norra ja Šveitsi päritoluga materjale; 2) oleks soovitatav uuesti läbi vaadata summasid käsitlevad artiklid, võtmaks täielikult arvesse euro jõustumist; 3) töötlemistehnikate muutust ja teatavate toorainete nappust arvestades tuleks teha mõned muudatused töötlemisnõueteloendis, millele mittepärinevad materjalid peavad päritolustaatuse saamiseks vastama; 4) seetõttu tuleks muuta protokolli nr 3, on teinud järgneva otsuse. Artikkel 1 Käesolevaga muudetakse mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivkoostöö meetodeid käsitlevat protokolli nr 3 järgmiselt: 1) artiklites 21 ja 26 asendatakse sõna «ECU» sõnaga «euro»; 2) artikkel 30 asendatakse järgmisega: «Artikkel 30. Euros väljendatavad summad 1. Eksportiva riigi valuutas väljendatavad summad, mis on võrdväärsed euros väljendatud summadega, määrab kindlaks ekspordiriik ja need tehakse Euroopa Komisjoni kaudu teatavaks impordiriikidele. 2. Kui need summad ületavad impordiriigi kindlaksmääratud vastavaid summasid, nõustub viimane nendega juhul, kui tooteid käsitlev kaubaarve on väljastatud ekspordiriigi vääringus. Kui tooteid käsitlev kaubaarve on väljastatud Euroopa Ühenduse liikmesriigi või mõne artiklites 3 ja 4 nimetatud riigi vääringus, tunnustab impordiriik asjaomase riigi teatatud summat. 3. Mis tahes omavääringus kasutatavad summad on kõnealuses omavääringus võrdväärsed 1999. aasta oktoobri esimesel tööpäeval euros väljendatud summadega. 4. Ühenduse või Eesti taotluse korral vaatab assotsiatsioonikomitee läbi euros väljendatud summad ning nendega võrdväärsed summad liikmesriikide ja Eesti vääringutes. Selle läbivaatuse teostamisel tagab assotsiatsioonikomitee, et omavääringus kasutatavaid summasid ei vähendata, ja kaalub, kas on vaja asjaomaseid piiranguid säilitada. Selleks võib ta otsustada euros väljendatavaid summasid muuta.»; 3) II lisa muudetakse järgmiselt: a) harmoneeritud süsteemi rubriik nr 1904 asendatakse järgmisega: 1904 Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel valmistatud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt keedetud, küpsetatud või muul viisil teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu ja püülijahu) toiduks valmistatud teraviljad (v.a maisiterad), mujal nimetamata Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki nr 1806; – milles kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõva nisu ja selle teisendtooted ning mais Zea indurata) peavad olema täielikult pärinevad;1 – milles kasutatud grupi 17 mis tahes materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast (ex-works hind) 1 Maisi Zea indurata käsitlevat erandit kohaldatakse kuni 31.12.2002.»; b) harmoneeritud süsteemi rubriik nr 2207 asendatakse järgmisega: «2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või rohkem; denatureeritud etüül- või muu alkohol, mis tahes kangusega Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikidesse nr 2207 või nr 2208; – milles kõik kasutatavad viinamarjad või viinamarjadest saadud materjalid peavad olema täielikult pärinevad või kui kõik muud kasutatud materjalid juba on pärinevad, võib arrakit kasutada kuni 5% ulatuses mahust.»; c) harmoneeritud süsteemi grupp 57 asendatakse järgmisega: «Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted: – nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilipulbist. Siiski: – polüpropüleen-filamenti rubriigist nr 5402 või – polüpropüleenkiude rubriikidest nr 5503 või nr 5506 või – polüpropüleen-filamentköisikut rubriigist nr 5501, mille iga üksiku filamentkiu jämedus on igal juhul vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast. Alusmatejalina võib kasutada džuutriiet. – muust vildist Tootmine:1 – looduslikest kiududest, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist. – muudest tekstiilmaterjalidest Tootmine:1 – kookoskiud- või džuutlõngast, – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikest kiududest või – keemilistest staapelkiududest, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata. Alusmaterjalina võib kasutada džuutriiet. 1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5.»; d) harmoneeritud süsteemi rubriik nr 8401 asendatakse järgmisega: «ex 8401 Tuumareaktorite kütteelemendid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse1 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1 See reegel kehtib kuni 31.12.2005.»; e) harmoneeritud süsteemi rubriikide nr 9606 ja 9612 vahele lisatakse järgmine: «9608 Kuulsulepead; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stülograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepead, pliiatsihoidikud jms kirjutusvahendite hoidikud; eespool nimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki nr 9609 kuuluvad Tootmine, milles kasutatud materjalid on kõik liigitatud muudesse rubriikidesse kui toode. Siiski võib kasutada samasse rubriiki liigitatud kirjutussulgi või suleotsi.» Artikkel 2 Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise kuupäeval. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2000.