EÜEVAN — Otsus UE-EE 815/98 — RT II, 8, 45

(õ) 8.09.09 16:30 Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Assotsiatsiooni loomise Euroopa leping Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu otsused ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUS UE-EE 815/98 ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooni loomise Euroopa lepingu protokolli nr 3 muutmise kohta Assotsiatsiooninõukogu, võttes arvesse ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Eesti Vabariigi vahel assotsiatsiooni loomise Euroopa lepingut1, allakirjutatud Luxembourgis 12. juunil 1995, eriti selle protokolli nr 3 artiklit 38,2 ning arvestades, et: protokolli nr 3 mõiste «pärinevad tooted» määratlust tuleb muuta, et nõuetekohaselt toimiks laiendatud kumulatsioonisüsteem, millega lubatakse kasutada Euroopa Ühendusest, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Bulgaariast, Rumeeniast, Lätist, Leedust, Eestist, Sloveeniast, Euroopa Majanduspiirkonnast (edaspidi EEA), Islandist, Norrast ja Šveitsist pärinevaid materjale; kuni 31. detsembrini 2000 on soovitatav säilitada protokolli nr 3 artiklis 15 sätestatud ühtse määraga maksude süsteem seoses tollimaksu tagastamise ja sellest vabastamise keeluga; teatavaid ühenduse ja Türgi vahelisi tööstustoodete saamisega seotud kokkuleppeid silmas pidades oleks vaja laiendada kumulatsioonisüsteemi sellistele Türgist pärinevatele toodetele; kaubanduse hõlbustamiseks ja haldusülesannete lihtsustamiseks on soovitatav muuta protokolli nr 3 artiklite 3, 4 ja 12 sõnastust; töötlemisvõtete muutumist ja teatavate toorainete nappust arvestades tuleb teha mõned parandused nende käitlus- ja töötlemisnõuete nimekirjas, millele mittepärinevad materjalid peavad päritolustaatuse saamiseks vastama, on teinud järgmise otsuse. Artikkel 1 Käesolevaga muudetakse mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivkoostöö meetodeid käsitlevat protokolli nr 3 järgmiselt: 1) artikli 1 alapunkt i asendatakse järgmisega: «i) «lisandunud väärtuse» arvutamiseks lahutatakse tootjahinnast kõigi teistest artiklites 3 ja 4 osutatud riikidest pärinevate kasutatud materjalide tolliväärtus või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei saa kindlaks teha, siis esimene kontrollitav hind, mis makstakse toodete eest ühenduses või Eestis.»; 2) artiklid 3 ja 4 asendatakse järgmisega: «Artikkel 3. Kumulatsioon Euroopa Ühenduses 1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 sätete kohaldamist, käsitletakse tooteid ühendusest pärinevatena, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad ühendusest, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Eestist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist*) või Türgist** pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokolli sätetele, mis on lisatud ühenduse ja iga nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et ühenduses toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu käesoleva protokolli artiklis 7 osutatuga. Selliste materjalide piisav käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui ühenduses toimuv käitlemine või töötlemine piirdub artiklis 7 osutatud toimingutega, käsitletakse saadavat toodet ühendusest pärinevana ainult siis, kui seal lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 osutatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitletakse saadud toodet pärinevana riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa ühenduses tootmisel kasutatud materjalide väärtusest. 3. Mõnest lõikes 1 osutatud riigist pärinevad tooted, mida ühenduses ei käidelda ega töödelda, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud käesolevas protokollis ette nähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel. Ühendus annab Eestile Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu lepingute üksikasjad ja vastavad päritolureeglid, mida rakendatakse teiste lõikes 1 osutatud riikidega. Euroopa Ühenduste Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas (C seeria) kuupäeva, millal lõikes 1 loetletud riigid, kes on täitnud vajalikud nõuded, võivad hakata kohaldama käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni. Artikkel 4. Kumulatsioon Eestis 1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 2 kohaldamist, käsitletakse tooteid Eestist pärinevatena, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad ühendusest, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Eestist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist*) või Türgist** pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokolli sätetele, mis on lisatud Eesti ja iga nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et Eestis toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu käesoleva protokolli artiklis 7 osutatuga. Selliste materjalide piisav käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Eestis toimuv käitlemine või töötlemine piirdub artiklis 7 osutatud toimingutega, käsitletakse saadavat toodet Eestist pärinevana ainult siis, kui seal lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 osutatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitletakse saadud toodet pärinevana riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Eestis tootmisel kasutatud materjalide väärtusest. 3. Mõnest lõikes 1 osutatud riigist pärinevad tooted, mida Eestis ei käidelda ega töödelda, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud käesolevas protokollis ette nähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel. Eesti annab ühendusele Euroopa Ühenduste Komisjoni kaudu lepingute üksikasjad ja vastavad päritolureeglid, mida rakendatakse teiste lõikes 1 osutatud riikidega. Euroopa Ühenduste Komisjon avaldab Euroopa Ühenduste Teatajas (C seeria) kuupäeva, millal lõikes 1 loetletud riigid, kes on täitnud vajalikud nõuded, võivad hakata kohaldama käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni. _____________ * Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ja ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline. ** Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsioon ei kehti materjalide suhtes, mis pärinevad Türgist ning mida on nimetatud käesoleva protokolli V lisa nimekirjas.»; 3) artikkel 12 asendatakse järgmisega: «Artikkel 12. Territoriaalsuse põhimõte 1. Välja arvatud artikli 2 lõike 1 punktis c, artiklites 3 ja 4 ning käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud juhud, tuleb ühenduses ja Eestis jätkata II osas sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimuste täitmist. 2. Välja arvatud artiklites 3 ja 4 sätestatud juhud, kui teise riiki eksporditud ühendusest või Eestist pärinev kaup tuuakse tagasi, tuleb seda käsitleda mittepärinevana kui toll ei ole veendunud, et: a) tagasitoodud kaup on sama mis eksporditud; ja b) kaup on selles riigis olemise või eksportimise ajal läbinud ainult kauba hea seisundi säilitamiseks vajalikud toimingud. 3. Päritolustaatuse omandamist vastavalt II osas sätestatud tingimustele ei mõjuta nende ühendusest või Eestist eksporditud materjalide käitlemine või töötlemine väljaspool ühendust või Eestit, mis seejärel sinna reimporditakse, tingimusel et: a) nimetatud materjalid pärinevad täielikult ühendusest või Eestist või nende eksportimisele eelneval käitlemisel või töötlemisel ei ole piirdutud artiklis 7 loetletud ebapiisavate toimingutega; ja b) toll on veendunud, et: i) reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalide käitlemise või töötlemise teel; ja ii) kogu väljaspool ühendust või Eestit käesoleva artikli sätete kohaldamisel saadud lisandunud väärtus ei ületa 10% selle lõpptoote tootjahinnast, millele päritolustaatust taotletakse. 4. Lõike 3 kohaldamisel ei kehti II osas sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimused väljaspool ühendust või Eestit toimuva käitlemise või töötlemise suhtes. Kui aga II lisa nimekirjas kohaldatakse lõpptoote päritolustaatuse kindlakstegemisel reeglit, mis määrab mittepärinevate kasutatud materjalide maksimumväärtuse, ei tohi asjaomase osapoole territooriumil kasutatud mittepärinevate materjalide koguväärtus koos kogu käesoleva artikli sätete kohaldamisel väljaspool ühendust või Eestit saadud lisandunud väärtusega ületada nimetatud protsenti. 5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab «kogu lisandunud väärtus» kõiki väljaspool ühendust või Eestit tekkivaid kulusid, kaasa arvatud seal lisatud materjalide väärtus. 6. Lõigete 3 ja 4 sätteid ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisas sätestatud tingimustele või mida saab käsitleda piisavalt käidelduna või töödelduna ainult siis, kui on rakendatud artikli 6 lõikes 2 fikseeritud üldväärtusi. 7. Lõigete 3 ja 4 sätted ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppide 50–63 alla. 8. Igasugune käesoleva artikli sätetega hõlmatud ja väljaspool ühendust või Eestit toimuv käitlemine või töötlemine leiab aset väliseks töötlemiseks ettenähtud korra või muu samasuguse korra kohaselt.»; 4) artiklites 13, 14, 15, 17, 21, 27, 30 ja 32 asendatakse fraas «artiklis 4 osutatud» fraasiga «artiklites 3 ja 4 osutatud»; 5) artikli 15 lõike 6 viimases lõigus asendatakse kuupäev «31. detsember 1998» kuupäevaga «31. detsember 2000»; 6) artikli 26 lõikes 1 asendatakse termin «C2/CP3» terminiga «CN22/CN23»; 7) I lisa märkuses 5.2: a) Kirjete «– tehisfilamentkiud;» ja «– polüpropüleenist sünteesstaapelkiud;» vahele lisatakse järgmine: «– voolu juhtivad filamentkiud;»; b) viies näide («Džuudist alusele valmistatud taftingvaip . . . on täidetud.») kustutatakse; 8) II lisa muudetakse järgmiselt: a) harmoneeritud süsteemi (HS) rubriigi nr 2202 ja 2208 kannete vahele lisatakse järgmine: «HS rubriigi nr Toote kirjeldus Mittepärinevate materjalide käitlemine või töötlemine, mis tagab päritolustaatuse 1 2 (3) või (4) 2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või enam; mis tahes kangusega denatureeritud etüül- või muu alkohol, mis tahes kangusega. Tootmine: – rubriikides 2207 või 2208 klassifitseerimata materjalidest»; b) grupi 57 kanne asendatakse järgmisega: «Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted – nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikust kiust või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist Siiski: – polüpropüleenist filamentkiudu rubriigist 5402 – polupropüleenist kiudu rubriikidest nr 5503 või 5506 – polüpropüleenist filamentköisikut rubriigist nr 5501, mille monofilamendi kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – džuutriiet võib kasutada alusmaterjalina – muust vildist Tootmine:1 – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikust kiust, või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist – muud Tootmine:1 – kookoskiust või džuutlõngast,a – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikust kiust, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata keemilisest staapelkiust – džuutriiet võib kasutada alusmaterjalina 1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5. a Džuutlõnga võib kasutada alates 1. juulist 2000.»; c) harmoneeritud süsteemi rubriigi nr 7600 kanne asendatakse järgmisega: «7006 Rubriikides nr 7003, 7004 või 7005 esitatud klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muudest materjalidest detailideta: – vastavalt SEMII standarditele1 õhukese dielektrilise pooljuhtkilega kaetud aluspinnaga klaasplaadid Tootmine rubriigi 7006 katmata aluspinnaga klaasplaatidest – muud Tootmine rubriigi 7001 materjalidest 1 SEMII- pooljuhtseadmete ja -materjalide instituut (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated).»; d) harmoneeritud süsteemi rubriigi nr 7601 reegel asendatakse järgmisega: «7601 Töötlemata alumiinium Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevasse rubriiki; ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast või Tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja murrust termilisel või elektrolüütilisel teel»; 9) Lisatakse järgnev lisa: «V lisa TÜRGI PÄRITOLUGA TOODETA NIMEKIRI, MILLE SUHTES ARTIKLITE 3 JA 4 SÄTTED EI KEHTI, HARMONEERITUD SÜSTEEMI GRUPPIDE JA RUBRIIKIDE JÄRJEKORRAS Grupp 1 Grupp 2 Grupp 3 0401 kuni 0402 ex 0403 Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir jm fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru- vm magusainelisandiga või ilma 0404 kuni 0410 0504 0511 Grupp 6 0701 kuni 0709 ex 0710 Külmutatud köögivili v.a rubriigi nr 0710 40 00 alla kuuluv suhkrumais (toores, eelnevalt aurutatud või vees keedetud) ex 0711 Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (nt väävelgaasiga, soolalahuses, väävlivees või muus konserveerivas lahuses) köögiviljad, mis pole kõlblikud kohe toidus kasutamiseks 0712 kuni 0714 Grupp 8 ex grupp 9 Kohv, tee ja maitseained, v.a rubriigi 0903 alla kuuluv mate Grupp 10 Grupp 11 Grupp 12 ex 1302 Pektiinid, pektinaadid ja pektiidid 1501 kuni 1514 ex 1515 Muud taimerasvad ja -õlid (v.a jojobaõli ja selle fraktsioonid) ning nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata ex 1516 Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata, v.a hüdrogeniseeritud kastoorõli ehk nn «opaalvaha» ex 1517 ja ex 1518 Margariin, searasva analoogid jm toodetud toidurasvad ex 1522 Loomsete või taimsete rasvainete või vahade töötlemise jäägid, v.a degraa Grupp 16 1701 ex 1702 Muud suhkrud, s.h keemiliselt puhtad laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos tahkel kujul; maitse- ja värviainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte; karamell, v.a rubriikide nr 1702 11 00, 1702 30 51, 1702 30 59, 1702 50 00 ja 1702 90 10 alla kuuluv 1703 1801 ja 1802 ex 1902 Täidisega makaronitooted, mis sisaldavad enam kui 20% kaalust kala, vähilaadseid molluskeid või teisi veeselgrootuid, vorsti või vorsti-tooteid, mis tahes liha ja rupsi, sh mis tahes liiki rasvu ex 2001 Kurgid ja kornišonid, sibulad, teravmaitseline segu mangost, perekonda Capsicum kuuluvad viljad, v.a magus paprika või vürts, seened ja oliivid, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud 2002 ja 2003 ex 2004 Muu köögivili, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika võiäädikhappeta, külmutatud, muud kui rubriigi nr 2006 alla kuuluvad tooted, v.a kartul jahu või helvestena, ja suhkrumais ex 2005 Muu köögivili, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika võiäädikhappeta, külmutamata, muud kui rubriigi nr 2006 alla kuuluvad tooted, v.a kartul jahu või helvestena, ja suhkrumais 2006 ja 2007 ex 2008 Puuviljad, pähklid jm söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru, magusaine- või piirituslisandiga või ilma, mujal nimetamata, v.a maapähklivõi, palmisäsi, mais, jamss, bataat jm taolised söödavad taimeosad, mis sisaldavad kaalust 5% või rohkem tärklist, viinapuu lehti, humalavõrseid või muid taolisi söödavaid taimeosi 2009 ex 2106 Maitse- ja värvilisanditega suhkur, siirupid 2204 2206 ex 2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või rohkem, mis on saadud käesolevas nimekirjas loetletud põllumajandustoodetest ex 2208 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega kuni 80% mahust, mis on saadud käesolevas nimekirjas loetletud põllumajandustoodetest 2209 Grupp 23 2401 4501 5301 ja 5302.» Artikkel 2 Käesolev otsus jõustub vastuvõtmise päeval. Otsust rakendatakse alates 1. jaanuarist 1999. a. _____________ 1 EÜT L 68, 9.03.1997, lk 3; RT II 1995, 22–27, 120. 2 Protokoll 3 asendati assotsiatsiooninõukogu otsusega nr 2/98 (EÜT L 208, 24.07.1998, lk 53; RT II 1998, 36, 71). Õiend Akt tehniliselt korrastatud, lisatud seosed.