Vabariigi Valitsus — Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee resolutsioon nr 1/98 — RT II, 8, 44

(õ) 8.09.09 11:10 Vabakaubandusleping Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee resolutsioonid RESOLUTSIOON NR 1/98 13. septembril 1993. aastal allakirjutatud Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu protokolli A muutmise kohta Koostatud 22. detsembril 1998 Vilniuses, rakendatakse 1. jaanuarist 1999 Ühiskomitee, võttes arvesse 13. septembril 1993. aastal Tallinnas allakirjutatud Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelist vabakaubanduslepingut ning Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu protokolli A muudatusi, mis on tehtud ühiskomitee 6. veebruaril 1997. aastal allakirjutatud resolutsiooniga nr 1/97; arvestades Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu (edaspidi leping) artiklit 24; arvestades, et mõiste «pärinevad tooted» määratlust tuleb muuta, et tagada laiendatud kumulatsioonisüsteemi nõuetekohane toimimine, mis võimaldab kasutada Eesti, Läti, Leedu, Slovaki Vabariigi, Euroopa Ühenduse, Poola, Ungari, Tšehhi Vabariigi, Türgi, Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia, Islandi, Norra ja Šveitsi (sealhulgas Liechtenstein) päritoluga materjale; arvestades, et kaubanduse hõlbustamiseks ja haldusülesannete lihtsustamiseks on soovitav muuta artiklite 4, 12 ja 15 sõnastust; arvestades, et töötlemistehnikate muutuste ja teatavate toorainete vähesuse arvessevõtmiseks tuleb teha muudatusi selliste töötlemisnõuete loetelus, millele päritolustaatuseta tooted peavad päritolustaatuse saamiseks vastama; on vastu võtnud järgmise otsuse. Artikkel 1 Protokolli A mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöömeetodite kohta muudetakse järgmiselt. 1. Artikli 1 alapunkt i asendatakse järgmisega: «i) «lisandunud väärtuse» arvutamiseks lahutatakse tootjahinnast kõigi teistest artiklis 4 nimetatud riikidest pärinevate kasutatud materjalide tolliväärtus või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei saa kindlaks teha, siis esimene kontrollitav hind, mis makstakse toodete eest Eestis, Lätis või Leedus;». 2. Artikkel 3 tühistatakse. 3. Artikkel 4 asendatakse järgmisega: «Artikkel 4. Päritolu kumulatsioon 1. Ilma et see piiraks artikli 2 lõike 1 kohaldamist, käsitatakse tooteid lepingupoole päritoluga, kui need tooted on sealt saadud ning sisaldavad Euroopa ühendusest, Bulgaariast, Poolast, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Leedust, Lätist, Eestist, Sloveeniast, Islandist, Norrast, Šveitsist (sealhulgas Liechtensteinist*) või Türgist pärinevaid materjale vastavalt päritolureeglite protokollile, mis on lisatud lepingupoole ja iga nimetatud riigi vahelistele lepingutele, tingimusel et Eestis, Lätis või Leedus toimuv käitlemine või töötlemine ei piirdu selle protokolli artiklis 7 nimetatuga. Selliste materjalide piisav käitlemine või töötlemine ei ole vajalik. 2. Kui Eestis, Lätis või Leedus toimuv käitlemine või töötlemine piirdub artiklis 7 nimetatud toimingutega, käsitatakse saadavat toodet Eesti, Läti või Leedu päritoluga ainult siis, kui sellele lisandunud väärtus on suurem nende kasutatud materjalide väärtusest, mis pärinevad teistest lõikes 1 nimetatud riikidest. Kui see nii ei ole, käsitatakse saadud toodet pärinevana riigist, mille arvele langeb kõige suurem osa Eestis, Lätis või Leedus tootmisel kasutatud materjalide väärtusest. 3. Lõikes 1 nimetatud riigist pärinevad tooted, mida Eestis, Lätis või Leedus ei käidelda ega töödelda, säilitavad nendesse riikidesse eksportimisel oma päritolu. 4. Selles artiklis sätestatud kumulatsiooni võib rakendada ainult nende materjalide ja toodete suhtes, millele päritolustaatus on antud selles protokollis ettenähtud päritolureeglitega samaste reeglite kohaldamise teel.» 4. Artikkel 12 asendadakse järgmisega: «Artikkel 12. Territoriaalsuse põhimõte 1. Välja arvatud artiklis 4 ning selle artikli lõikes 3 sätestatud juhud, tuleb Eestis, Lätis ja Leedus jätkata II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimuste täitmist. 2. Välja arvatud artiklis 4 sätestatud juhud, kui teise riiki eksporditud Eestist, Lätist või Leedust pärinev kaup tuuakse tagasi, tuleb seda käsitada mujalt pärinevana, kui toll ei ole veendunud, et: a) tagasitoodud kaup on sama, mis eksporditud; ja b) kaup on selles riigis või eksportimise ajal läbinud ainult kauba hea seisundi säilitamiseks vajalikud toimingud. 3. Päritolustaatuse omandamist vastavalt II jaotises sätestatud tingimustele ei mõjuta nende Eestist, Lätist või Leedust eksporditud materjalide käitlemine või töötlemine väljaspool Eestit, Lätit või Leedut, mis seejärel sinna reimporditakse, tingimusel et: a) nimetatud materjalid on täielikult saadud Eestist, Lätist või Leedust või nende käitlemisel või töötlemisel ei ole piirdutud artiklis 7 loetletud ebapiisavate toimingutega; ja b) toll on veendunud, et: i) reimporditud kaup on saadud eksporditud materjalide käitlemise või töötlemise teel; ii) kogu väljaspool Eestit, Lätit või Leedut selle artikli kohaldamisel saadud lisandunud väärtus ei ületa 10% selle lõpptoote tootjahinnast, millele päritolustaatust taotletakse. 4. Lõike 3 kohaldamisel ei kehti II jaotises sätestatud päritolustaatuse omandamise tingimused väljaspool Eestit, Lätit või Leedut toimuva käitlemise või töötlemise suhtes. Kui aga II lisa nimekirjas kohaldatakse lõpptoote päritolustaatuse kindlakstegemisel reeglit, mis määrab mujalt pärinevate kasutatud materjalide maksimumväärtuse, ei tohi asjaomase lepingupoole territooriumil kasutatud mujalt pärinevate materjalide koguväärtus koos kogu selle artikli kohaldamisel väljaspool Eestit, Lätit või Leedut saadud lisandväärtusega ületada nimetatud protsenti. 5. Lõigete 3 ja 4 kohaldamisel tähendab «kogu lisandunud väärtus» kõiki väljaspool Eestit, Lätit või Leedut tekkivaid kulusid, kaasa arvatud seal kasutatud materjalide väärtus. 6. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis ei vasta II lisas sätestatud tingimustele või mida saab käsitada piisavalt käidelduna või töödelduna ainult siis, kui on rakendatud artikli 6 lõikes 2 nimetatud üldväärtusi. 7. Lõikeid 3 ja 4 ei kohaldata toodete suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63. 8. Igasugune selline artiklis käsitletud ja väljaspool Eestit, Lätit või Leedut toimuv käitlemine või töötlemine leiab aset väliseks töötlemiseks ettenähtud korra või muu samasuguse korra kohaselt.» 5. Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige: «6. Vaatamata lõikele 1 võivad lepingupooled rakendada tollimaksude ja muude samalaadsete maksude hüvitamist ning sellistest maksudest vabastamist materjalide puhul, mida on kasutatud päritolustaatusega toodete valmistamisel, järgmistel tingimustel: a) 5%ne tollimaksumäär või Eestis, Lätis või Leedus kehtiv madalam tollimaksumäär säilitatakse toodete suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 25–49 ja 64–97; b) 10%ne tollimaksumäär või Eestis, Lätis või Leedus kehtiv madalam tollimaksumäär säilitatakse kaupade suhtes, mis kuuluvad harmoneeritud süsteemi gruppidesse 50–63. Seda lõiget kohaldatakse kuni 31. detsembrini 2000 ning seda võib üle vaadata ühisel kokkuleppel.» 6. Artiklis 26 asendatakse viide «C2/CP3» viitega «CN22/CN23». 7. I lisa märkuses 5.2 «– tehisfilamentkiud» ja «– polüpropüleenistsünteesstaapelkiud» vahele lisatakse «– voolu juhtivad filamentkiud,». 8. I lisa märkuses 5.2 viies näide («Džuudist alusele valmistatud taftingvaip . . . on täidetud.») kustutatakse. 9. II lisas harmoneeritud süsteemi rubriikide 2202 ja 2208 kannete vahele lisatakse järgmine: «HS rubriigi number Toote kirjeldus Mittepärinevate materjalide käitlemine või töötlemine, mis tagab päritolustaatuse (1) (2) (3) või (4) 2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või rohkem; mis tahes kangusega denatureeritud etüül-alkohol või muu kange alkohol, mis tahes kangusega. Tootmine: – rubriikides 2207 või 2208 klassifitseerimata materjalidest». 10. II lisas grupi 57 kanne asendatakse järgmisega: «Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted – nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikust kiust või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist Siiski: – polüpropüleenist filamentkiudu rubriigist 5402 – polupropüleenist kiudu rubriikidest nr 5503–5506 – polüpropüleenist filamentköisikut rubriigist 5501, mille monofilamendi kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – džuutriiet võib kasutada alusmaterjalina – muust vildist Tootmine:1 – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikust kiust, või – keemilistest materjalidest või tekstiilimassist – muud Tootmine:1 – kookoskiust või džuutlõngast,a – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast, – looduslikust kiust, – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata keemilisest staapelkiust – džuutriiet võib kasutada alusmaterjalina 1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5. a Džuutlõnga võib kasutada alates 1. juulist 2000.» 11. II lisas harmoneeritud süsteemi rubriigi 7006 kanne asendatakse järmisega: «7006 Rubriikidesse nr 7003, 7004 või 7005 klassifitseeritud klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muudest materjalidest detailideta: – vastavalt SEMII standarditele1 õhukese dielektrilise pooljuhtkilega kaetud aluspinnaga klaasplaadid Tootmine rubriigi 7006 katmata aluspinnaga klaasplaatidest – muud Tootmine rubriigi 7001 materjalidest 1 SEMII – pooljuhtseadmete ja -materjalide instituut (Semiconductor Equipment and Materials Institute Incorporated).» 12. II lisas harmoneeritud süsteemi rubriigi 7601 kanne asendatakse järgmisega: «7601 Töötlemata alumiinium Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevasse rubriiki; ja – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast või Tootmine legeerimata alumiiniumist või alumiiniumijäätmetest ja murrust termilisel või elektrolüütilisel teel» Artikkel 2 Resolutsioon jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud, et resolutsiooni jõustumiseks vajalikud siseriiklikud protseduurid on täidetud. Eesti Vabariigi suhtes ja Läti Vabariigi suhtes kohaldatakse resolutsiooni ajutiselt 1. jaanuarist 1999. Resolutsioon deponeeritakse 13. septembril 1993 allakirjutatud Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu depositaari juurde, Eesti Vabariiki. Selle kinnituseks on täievolilised esindajad resolutsioonile alla kirjutanud. Koostatud kahekümne teisel detsembril tuhande üheksasaja üheksakümne kaheksandal aastal Vilniuses inglise, eesti, läti ja leedu keeles ühes eksemplaris. Lahkarvamuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst. ____________ * Liechtensteini Vürstiriigil on tolliliit Šveitsiga ja ta on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline. Õiend Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed.