Keskkonnaminister — Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod — RTL, 101, 1625

Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 2004, 43, 298) § 46 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega sätestatakse välisõhku eralduva süsinikdioksiidi (edaspidi CO2) heitkoguse määramismeetod. § 2. Süsinikdioksiidi heitkoguse määramine kütuse põletamisel Süsinikdioksiidi heitkogus, mis eraldub välisõhku erikütuste põlemisel energia tootmiseks, määratakse järgmiselt: 1) arvutatakse kütusekulu; 2) kütusekulu arvutatakse ümber ühtsesse mõõtsüsteemi energiaühikule; 3) arvutatakse või leitakse vastava kütuse jaoks määruse lisas 2 etteantud süsiniku eriheide kütuse süsinikusisalduse järgi; 4) määratakse oksüdeerunud süsiniku osa ja arvutatakse kütuste süsiniku heitkogus; 5) arvutatakse kütuse süsiniku heitkoguse alusel välisõhku eralduva CO2 heitkogus. § 3. Kütusekulu arvutamisega seotud mõisted (1) Primaarenergiaga varustatus aruandeaastalon varu aasta alguses, tootmise ja impordi summa, millest on lahutatud eksport ja varu aasta lõpus, kus primaarenergia all mõistetakse kütuses sisalduvat energiat, mida tarbitakse teisteks energialiikideks muundamata. Primaarenergia ressursid on aasta alguse varu, toodangu ja impordi summa. Muundatud energia on energia, mis on saadud primaarenergia muundamisel, näiteks elekter, soojus ja sekundaarkütus (turbabrikett, põlevkiviõli, põlevkivikoks ja generaatorgaas). (2) Lõpptarbimine on primaarenergiaga varustatuse ja muundatud energia tootmise summa, millest on lahutatud tarbimine teistes energialiikideks muundamisel, elektrijaamade omatarve, tarbimine mitteenergeetilisteks vajadusteks ja kadu, kus energia lõpptarbimine on energia, mis on saadud ja tarbitud pärast kõiki vahepealseid muundamisi teisteks energialiikideks (elekter, soojus, sekundaarkütus). Lõpptarbimisse ei kuulu energia kasutamine mitteenergeetilisteks vajadusteks (elektrijaamade omatarve ja kadu). Kütusekulu mitteenergeetilisteks vajadusteks on keemiatööstuse toorainena tarbitud kütus: põlevkivi ja maagaas, teekatte- ja määrdeõlina tarbitud vedelkütus ning alusturbaks ja väetiseks kasutatud kütteturvas. (3) Netotootmine elektribilansis on brutotootmine, millest on lahutatud elektrijaamade omatarve. (4) Tegelik kütusekulu on tootmise ja impordi summa, millest on lahutatud eksport, rahvusvahelised punkrid ja laoseisu muutus. Rahvusvaheliste punkrite all mõistetakse kütuste koguseid, mis tangitakse rahvusvahelises liikluses osalevatesse laevadesse, lennukitesse, veduritesse – see tähendab kütusekulu väljaspool riiki. Rahvusvaheliste punkrite kütuste kasutamisel tekkivate kasvuhoonegaaside kogused arvestatakse eraldi. § 4. Kütusekulu ümberarvutamine Kütusekulu arvutatakse ümber teradžaulidesse (TJ) kasutades määruse lisas 1 esitatud energiaühikute ümberarvutuse vahekordi ja järgmist valemit: B1 = B × Qri × n, kus B1 – ümberarvutatud kütusekulu (TJ); B – kütusekulu (kg); Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg; n – suhtarv. § 5. Vedelate ja tahkete kütuste süsiniku eriheite arvutamine Süsiniku eriheide (qc) arvutatakse vedelate ja tahkete kütuste (välja arvatud põlevkivi) süsiniku sisalduse järgi järgmist valemit kasutades: qc = 10 × Crt/Qr i , tC/TJ, kus Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg; Crt – kütuse süsinikusisaldus, %. § 6. Eesti põlevkivi süsiniku eriheite arvutamine Eesti põlevkivi süsiniku eriheide arvutatakse järgmist valemit kasutades: qc põlevkivi = 10[Crt + k(CO2)rM 12/44]/Qri , tC/TJ, kus Qri – põlevkivi kütteväärtus, MJ/kg; Crt – põlevkivi süsinikusisaldus, %; (CO2)rM – põlevkivi mineraalse süsinikdioksiidi sisaldus, %; k – põlevkivi karbonaatse mineraalaine lagunemisaste eesti põlevkivi põletamisel ja CO2 sidumist tuhaväljadel (k = 0,64). § 7. Maagaasi süsiniku eriheite arvutamine Maagaasi iseloomustavate näitajatena kasutatakse selle koostist (mahu%), kütteväärtust (kcal/m3, kJ/m3, MJ/m3) ja tihedust (kg/m3). Maagaasi süsiniku eriheide arvutatakse järgmist valemit kasutades: qc gaas = 10(12/16 CH4 + 24/30 C2H6 + 36/39 C3H8 + 48/58 C4H10 + 60/72 C5H12 + 12/44 CO2 + 12/28 CO)/Qri¢, tC/TJ, kus Qri¢ = Qri/ρ, MJ/kg, kus Qri – maagaasi kütteväärtus, MJ/m3; ρ – maagaasi tihedus normaaltingimustel (T=273 K, p=101,3 kPa), kg/m3. § 8. Erinevate kütuste süsiniku eriheited Erinevate kütuste süsiniku eriheited on esitatud määruse lisas 2. § 9. Oksüdeerunud süsiniku osa arvutamine (1) Oksüdeerunud süsiniku osa (Kc) arvutatakse, arvestades süsiniku põlemiskadu, järgmist valemit kasutades: Kc = (100 – q4)/100, kus q4 – süsiniku mehhaaniline mittetäielik põlemiskadu, %. (2) Erinevate kütuste oksüdeerunud süsiniku osa iseloomustavad väärtused on esitatud määruse lisas 3. § 10. Tegeliku süsiniku heitkoguse ja tekkiva süsinikdioksiidi heitkoguse arvutamine (1) Korrutades ärapõletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse oksüdeerunud süsiniku osa iseloomustava väärtusega, arvutatakse tegeliku süsiniku heitkogus (Mc) gigagrammides (GgC) järgmist valemit kasutades: Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc, kus B1 – kütusekulu (TJ); qc – süsiniku eriheide (tC/TJ); Kc – oksüdeerunud süsiniku osa. (2) Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku eralduva CO2 heitkogus (Mco2) gigagrammides (GgCO2) arvutatakse järgmist valemit kasutades: Mco2 = Mc × 44/12, kus Mc – süsiniku heitkogus (GgC). (3) Summeerides kõigi põletatud kütuseliikide poolt eraldatud CO2 heitkogused, leitakse välisõhku eralduva CO2 summaarne heitkogus. (4) Kütuste põletamisel tekkiva CO2 heitkoguse arvutamise näide on esitatud määruse lisas 4. § 11. Süsinikdioksiidi heitkoguse määramine tööstuses (1) Tsemenditootmisel arvutatakse välisõhku eralduva CO2 heitkogus gigagrammides (GgCO2) järgmist valemit kasutades: Mco2 = 10–3 × T × qCO2, kus T – tsemenditoodang (t); qCO2 – CO2 eriheide (tCO2/t tsementi). (2) Keskmiseks CaO sisalduseks tsemendis võetakse 63,5%, mille alusel CO2 eriheide on 0,4985 tCO2/t tsemendi kohta. (3) Lubjatootmisel tekkiva CO2 heitkoguse leidmiseks kasutatakse lõikes 1 esitatud valemit. CO2 eriheide lubjatootmisel on: qCO2 = CO2/CaO = 44/56 = 0,7857, tCO2/t lubja kohta. (4) Tööstusharudes, kus CO2 eraldub välisõhku mitteenergeetiliste protsesside tagajärjel, arvutatakse CO2 heitkogus gigagrammides (GgCO2) üldjuhul järgmist valemit kasutades: Mco2 = 10–3 × T × CaOT × qCO2, kus T – materjali lõpptoodang (t); CaOT – CaO sisaldus lõpptoodangus (%); qCO2 – CO2 eriheide (tCO2/t toodangu kohta). § 12. Andmete esitamine Välisõhu saasteluba või keskkonnakompleksluba või jäätmepõletusluba omav paikse saasteallika valdaja esitab süsinikdioksiidi heitkoguste andmed välisõhu saastamisega seotud tegevuse aruandes. § 13. Määruse jõustumine Määrus jõustub 30. septembril 2004. a. ____________ 1 EÜ Nõukogu otsus 93/389/EMÜ CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside heidete kontrolli- ja monitooringumehhanismi kohta (Euroopa Ühenduse Teataja L 167, 09/07/1993, lk 31–33; Euroopa Liidu Teataja L 117, 05/05/1999, lk 35–38; L 284, 31/10/2003, lk 1–53); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ kasvuhoonegaaside lubatud heitkogustega kauplemise skeemi kohta (Euroopa Liidu Teataja L 275, 25/10/2003, lk 32–46). Minister Villu REILJAN Asekantsler kantsleri ülesannetes Allan GROMOV Keskkonnaministri 16. juuli 2004. a määruse nr 94 «Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod» lisa 1 ENERGIAÜHIKUTE ÜMBERARVUTAMISE VAHEKORRAD1 *106 Mtce Mtoe TWh Pcal PJ TBTU *103 Ktce ktoe GWh Tcal TJ GBTU Ühik *1 Tce toe MWh Gcal GJ MBTU *10–3 Kgce kgoe kWh Mcal MJ kBTU *10–6 Gce goe Wh Kcal kJ BTU tce 1 0,7000 8,141 7,000 29,31 27,78 toe 1,429 1 11,63 10,00 41,87 36,69 MWh 0,1228 0,08598 1 0,8598 3,600 3,413 Gcal 0,1428 0,1000 1,163 1 4,187 3,969 GJ 0,03412 0,02388 0,2778 0,2388 1 0,9480 MBTU 0,03600 0,02519 0,2930 0,2519 1,0548 1 1 Kütusekulu mõõtmiseks teradžaulides tuleb leida kütusekulu ja kütteväärtuse mõõtühikuid siduv suhtarv. Keskkonnaministri 16. juuli 2004. a määruse nr 94 «Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod» lisa 2 ERINEVATE KüTUSTE SüSINIKU ERIHEITED qc Kütus Süsiniku eriheide qc tC/TJ Tahked kütused: Antratsiit 26,8 Koksistuv kivisüsi 25,8 Bituminoosne kivisüsi 26,2 Ligniit 27,6 Turvas 28,9 Eesti põlevkivi 27,85 Sekundaarproduktid: Koks 29,5 Biomass: Tahke biomass (puit) 29,9 Vedelkütused: Toornafta 20,0 Vedelgaas 17,2 Sekundaarsed: Bensiin 18,9 Reaktiivkütus 19,5 Petrool 19,6 Diislikütus 20,2 Raske kütteõli 21,1 Kerge kütteõli 17,2 Põlevkiviõli 21,1 Etaan 16,8 Bituumen 22,0 Määrdeained 20,0 Õlikoks 27,5 Rafinaatõlid 20,0 Muud õlid 20,0 Gaaskütus: Maagaas 15,3 Keskkonnaministri 16. juuli 2004. a määruse nr 94 «Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod» lisa 3 ERINEVATE KüTUSTE OKSüDEERUNUD SüSINIKU OSA ISELOOMUSTAVAD VääRTUSED (Kc) Oksüdeerunud süsiniku osa kütuste põletamisel Kc Süsi 0,981 Õli ja õli produktid 0,99 Gaas 0,995 Turvas suurtes põletusseadmetes 0,99 1 Ülemaailmselt süte jaoks kasutatav keskmine väärtus. Keskkonnaministri 16. juuli 2004. a määruse nr 94 «Välisõhku eralduva süsinikdioksiidi heitkoguse määramismeetod» lisa 4 ENERGEETIKAS TEKKIVA CO2 HEITKOGUSTE ARVUTAMISE NÄIDE A B C D E F G KÜTUS Kütusekulu aastas B1 (TJ) Süsiniku eriheide qc (tC/TJ) Kütuse süsiniku sisaldus Crt (tC) Süsiniku sisaldus Crt (GgC) Oksüdeerunud süsiniku osa Kc Tegelik süsiniku heitkogus Mc (GgC) Tegelik CO2 heitkogus Mco2 (GgCO 2) vt lisa 2 ja §-de 5, 6 ja 7 valemid C=A×B D=C×10–3 vt lisa 3 F=D×E G=F×44/12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Vedelad orgaanilised kütused Primaarsed kütused Toornafta Vedelgaas Sekundaarsed kütused (Auto) bensiin Lennuki petrool Diiselkütus Küttepetrool Raske kütteõli Põlevkiviõli Muud kütused Vedelad orgaanilised kütused kokku Tahked orgaanilised kütused Primaarsed kütused Süsi Põlevkivi Kütteturvas Sekundaarsed kütused Turbabrikett Koks Tahked orgaanilised kütused kokku Gaas Maagaas Sekundaarsed gaasid Muud gaasid ORGAANILISED KÜTUSED KOKKU Biokütused1 Küttepuud Puidujäätmed Hakkepuit Muud BIOKÜTUSED KOKKU 1 Biokütuste põlemisel tekkiv CO2 loetakse nulliks.