Kõlleste Vallavolikogu — Valla arengukava vastuvõtmine — KO, 160, 1500

Määrus antakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 22 lõike 1 punkti 7 alusel. Kõlleste Vallavolikogu määrab: 1. Vastu võtta Kõlleste valla arengukava aastateks 2004–2007 (lisatud). 2. Määrus jõustub 15. mail 2004. a. Volikogu esimees Sulev PUNNING Kõlleste Vallavolikogu 7. mai 2004. a määruse nr 8 lisa KÕLLESTE VALLA ARENGUKAVA

SISSEJUHATUS Valla arengukava koostamise õiguslik alus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 9 ja § 22 lõike 1 punktist 7. Kõlleste valla arengu eesmärk on elanike heaolu tagamine. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse volikogus vastu arengukava, mida täiendatakse iga aasta 1. oktoobriks. Kõlleste valla arengukava on dokument, mis on koostatud eesmärgiga tagada valla tasakaalustatud areng. Arengukava annab ühelt poolt hinnangu omavalitsuse sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja teiselt poolt määratleb üldised arengusuunad, oluline osa seejuures on arengueesmärkide formuleerimisel. Arengukavas on fikseeritud olulisemad tegevussuunad aastani 2007 ja visioon aastani 2015. Arengukava koostamine on eelduseks ka valla üldplaneeringu koostamisele ning on valla eelarve ja planeeringute aluseks. I OSA. AJALUGU JA TERRITORIAALNE ASEND 1. Ajalooline areng Esimesed kirjalikud teated Kõlleste (Kellese, Köllitz) vallast on pärit 17. sajandist. Kõlleste vald kuulus Kanepi kihelkonna alla, hõlmates pisut teistsugust territooriumi kui praegune vald. Valla piire on muudetud mitmel korral. Vahepeal oli kasutusel nimi Krootuse vald. 1921. a sügisel võeti vallanõukogu otsusel «muistne eesti nimi Kõlleste» uuesti tarvitusele. Rahvalugemise andmetel 1922. aastal oli valla pindala ca 75 km2, elanike arv 1411. Külasid oli 10: Heisri, Hurmi, Karaski, Kinda, Kubijüri, Krootuse, Kõlleste, Salitse, Tuulemäe, Tsähkna; ostetud talusid aastal 1872 oli 12. Mõisaid: riigimõisad – Hurmi, Karaski (Musti ja Valge karjamõis), Krootuse (Sarlottenhofi ja Sõearu karjamõis), Heisri. Tööstused: jahuveski Kõlleste vallas, piiritusevabrik. Vallas oli 4 algkooli, 2 vaestemaja, tegutsesid Kõlleste-Võrumaa Rahvahariduse Seltsi haruselts (asutatud 1907, liikmeid 100), rahvaraamatukoguselts, Kõlleste lugemisring, Hurmi noorsooühing, tulekahju puhul vastastikku abistamise selts, Põllumeestekogu Kõlleste (asutatud 1920), masinatarvitajate-ühing Kõlleste (1922) ja Kõlleste-Karaski; Kõllestes toimis ka postiagentuur. (Andmed on pärit raamatust «Võrumaa maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus», välja antud Tartus 1926. a Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastuse poolt). Kõlleste valla omavalitsuslik staatus taastati 26. septembril 1991. a Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega. 2. Juhtimine Kõlleste valla valitsemisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud ülesannetest, õigustest ja vastutusest. Vallavolikogu koosneb 9 liikmest. Volikogu täidesaatvaks organiks on vallavalitsus. Kõlleste Vallavalitsus korraldab omavalitsuse territooriumi arendustegevust, territoriaalplaneerimist, heakorda, sotsiaalabi ja -teenuseid, haridus- ja noorsootööd, veevarustust ja kanalisatsiooni, tänavate korrashoidu ning täidab teisi seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid. Vallal on 5 vallaasutust: Krootuse ja Karilatsi Rahvaraamatukogu, Krootuse Põhikool, Krootuse lasteaed ja Krootuse Hooldekodu. Kõlleste vald osaleb Põlvamaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Maaomavalitsuste Liidus. Valla tegevusi ning õigusakte kajastatakse pressiteadetes, meedias ja interneti koduleheküljel www.kolleste.ee 3. Territoriaalne asend Kõlleste vald asub Põlva maakonna loodeosas. Idas piirneb territoorium Põlva vallaga, kirdes Vastse-Kuuste vallaga, lõunas Kanepi vallaga, läänes Valgjärve vallaga. Põhjas on Kõlleste vallal ühine piir Tartu maakonna Kambja vallaga. Kõlleste valla suurus on 150,1 km2. Valla halduskeskuseks on Krootuse küla, mis asub Põlva–Ihamaru–Saverna maantee ääres Põlvast 15 km kaugusel. Mööda maanteid mõõdetuna asub Krootuse Tartust 40 km, Tallinnast 227 km, Võrust 38 km, Otepäält 22 km ja Riiast 218 km kaugusel. Elanike asustustihedus on 7,5 in/km2. Valla territooriumil on 12 küla. Suurimad neist on Krootuse, Ihamaru ning Prangli küla (tabel 1). Tabel 1. Kõlleste valla külad ja rahvaarv külades (08.04.2004) Küla Rahvaarv Küla Rahvaarv Häätaru 25 Piigaste 63 Ihamaru 154 Prangli 110 Karaski 32 Tuulemäe 45 Karilatsi 58 Tõdu 45 Krootuse 418 Veski 65 Palutaja 27 Voorepalu 28 Valla idaservas kulgeb vana Tartu–Võru maantee, nn Postitee. Valla lääneserva läbib Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee. Valla lõunaosa läbib Põlva–Ihamaru–Saverna maantee, mis ühendab valla halduskeskust maakonnakeskusega. 4. Looduslikud tingimused 4.1. Reljeef Kõlleste vald asub tüüpilisel Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. Valla kõrgemaks punktiks on Peetsumägi (157 m). Valla lääneservas kulgeb Ahja jõe ürgorg. 4.2. Veed Kõlleste valla territooriumil on 10 järve: Lillu järv, Prangli Jaskajärv, Penijärv, Palojärv, Väike Palojärv e. Kogrejärv, Osetsoo järv, Janukjärv, Untsa järv, Ristikiriku järv ning paisjärved: Veski Mõisa järv, Sahkri järv, Tsähkna paisjärv. Lisaks nimetatud järvedele asub vallas mitmeid väiksemaid seisuveekogusid. Vallast voolavad läbi Ahja jõe harujõed: Leevi jõgi, Piigaste jõgi ja Hilba jõgi. Ahja jõgi on Kõlleste valla läänepiiriks. Vallast saab alguse Porijõgi. Vallas puuduvad suuremad märgalad. Osetsoo ümber Osetsoo järve on arvatud Natura alade koosseisu. 4.3. Metsad Valla territooriumist 52% on kaetud metsaga. Riigimetsamaad on ligikaudu 3000 ha ja erametsamaid ligikaudu 4700 ha. II OSA. VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS (2004. a) 1. Rahvastik Eesti rahvastikuregistri andmebaasi andmetel elab seisuga 08.04.2004 Kõlleste vallas 1072 elanikku, neist 52% naised. Tööealist elanikkonda on vallas 697 inimest e. 65% elanikkonnast. Meestest on tööealisi 72% ja naistest 59%. 0...14 aastasi elab vallas 163 (15% elanikkonnast) (tabel 2); pensioniealisi on 212 (20% elanikkonnast). 2000. aasta rahvaloenduse järgi elas vallas 338 töötavat inimest (198 meest ja 140 naist). Neist 186, ehk 55%, töötas väljaspool valda. Seega on poolte töötajate tööjõud vallas kasutamata. Oluline on uute ettevõtete käivitumine vallas, mis tooks tagasi väljaspool valda töötavad inimesed. Tabel 2. Kõlleste valla rahvastik tööea ja soo järgi (08.04.2004). Vanus Mehed Naised Kokku arv % arv % arv % Lapsed alla 15 81 15,7 82 14,7 163 15,2 Tööealised 15...64 368 71,5 329 59,1 697 65,0 Pensionärid üle 64 66 12,8 146 26,2 212 19,8 Kokku 515 100,0 557 100,0 1072 100,0 1.1. Iive Viimase 20 aasta näitajate järgi on iive Kõlleste vallas olnud enamasti negatiivne (joonis 1). Rahvastiku juurdekasvuga periood on olnud aastatel 1991–1993. Alates sellest ajast on iive pidevalt vähenenud. Viimasel paaril aastal on märgata kasvutendentsi. Loomulik iive on viimase 20 aasta jooksul suhteliselt stabiilne. Seevastu rändenäitajad on muutunud 20 aasta jooksul üle 50%. Seega pole Kõlleste valla rahvaarvu vähenemise põhjuseks niivõrd sündide vähenemine, kuivõrd rändenäitajate alanemine.

Joonis 1. Loomulik ja mehhaaniline iive Kõlleste vallas aastatel 1985–2003 Rahvaloenduse (2000. a) andmetel oli valla rahvastikust 66% sündinud Põlva maakonnas, neist omakorda 71% Kõlleste vallas. Valla rahvastikust 30% oli sündinud mujal Eestis ning 4% välismaal. Valla rahvastiku üldised trendid viitavad elanike hulga vähenemisele. Alates 1994. aastast on rahvaarv Kõlleste vallas pidevalt vähenenud. Muutus on olnud keskmiselt 1,4% aastas, s.o 19 inimese võrra (joonis 2).

Joonis 2. Iibe dünaamika sugude kaupa Kõlleste vallas 1992–2003 1.2. Rahvastiku sooline ja vanuseline struktuur Vanusegrupini 50–54-aastased on Kõlleste vallas mehi enam kui naisi. Alates 55 eluaastast domineerivad arvuliselt naised (joonis 3). Üle 74-aastaste hulgas on naisi 4 korda rohkem kui mehi. Mõlemast soost lapsi (alla 15-aastased) on võrdselt. Ebaproportsionaalselt väike on 25–29-aastaste põlvkond. Kuna nimetatud vanusegrupist nooremate ja vanemate hulk on suhteliselt suur, viitab selline seisund noori rahuldavate töökohtade puudusele ning sellest tulenevale väljarändele.

Joonis 3. Kõlleste valla rahvastikupuu: rahvastiku jaotus vanusegruppidesse soo järgi (x-telje arvude absoluutväärtused näitavad inimeste arvu vastavas vanusegrupis). Hetkel eeldatavasti õppivate10–24-aastaste vanusegrupid moodustavad 1/3 10–64-aastastest. Seega, kui vald suudab olla noortele atraktiivne elu- ja töökoht, on lähema kümne aasta jooksul tööturule tulemas arvestatav hulk noori. 2. Haridus Viimase rahvaloenduse (2000. a) andmetel oli valla elanikest 6% kõrgharidusega, 20% keskeriharidusega, 18% keskharidusega, 25% põhiharidusega, 22% algharidusega, 9% alghariduseta. Haridusasutustest tegutsevad vallas Krootuse Lasteaed ning Krootuse Põhikool, mis katab kooliealiste laste vajadused põhihariduse osas. Valla haridusasutuste oluliseks eesmärgiks on laste ettevalmistamine edasiõppimiseks gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes. Krootuse Põhikool asub valla halduskeskuses, 1989. aastal valminud koolimajas. Krootuse Põhikool ja selle õpetajad on leidnud tunnustust nii maakonnas kui kogu riigis. Krootuse Põhikool saavutas 1998. aasta vabariiklikul konkursil «Kodu kauniks» asutuste-ettevõtete hulgas I koha. Koolis õpib 2003/2004. õppeaastal 112 last, õpetajaid on 15. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel õppis 2000. aastal päevakoolis 241 Kõlleste valla elanikku, neist 153 põhikoolis ning 85 keskkoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Õppivatest noortest 119 ehk 49% õppis väljaspool valda (neist 74 linnakoolis). Vastu on võetud Krootuse Põhikooli arengukava aastateks 2002–2005. Krootuse Põhikooli arengukava priorideediks on kindlustada õpilastele süsteemne ettevalmistus kultuurse inimese kujundamiseks ja täisväärtuslikuks eluks ühiskonna liikmena. Krootuse Põhikoolil on oluline roll valla kultuurilise järjepidevuse tagamisel ning kohalike noorte tublideks ühiskonnaliikmeteks kasvatamisel. Krootuse Lasteaed asub 1961. aastal ehitatud hoones, ühise katuse all Krootuse Hooldekoduga. Lasteaias käib 25 last. Krootuse põhikooli ja lasteaia materiaal-tehniline baas on halvas seisus. Lasteaia hoone on amortiseerunud. Krootuse koolimaja sanitaarruumid ei vasta tänapäeva nõuetele. Halb on kooli seisukord energiasäästlikkuse seisukohalt. Vahetamist ja uuendamist vajavad nii välisseinad kui aknad. Kooli võimla on amortiseerunud. Koolil puuduvad mitmed ohutuse tagamiseks olulised vahendid nagu tuletõrjesignalisatsioon, autonoomne avariivalgustus, töökoha kohtvalgustused töökojas. 3. Ettevõtlus Vallas on esindatud mitmesugused tegevusalad. Looduslike ja regionaalsete tingimuste tõttu on enam esindatud metsanduse ja puidutöötlemisega seotud valdkonnad, samuti põllumajandus, sh alternatiivpõllumajandus. Suurimad ettevõtted vallas on: AS Krootuse Agro (54 töötajat), mille tegevusvaldkondadeks on põllumajandussaaduste tootmine ja müük ning jaekaubandus; AS Cista (50 töötajat), mille tegevusaladeks on lainepapist ja kartongist pakkematerjali tootmine; AS Paloma Papp, mis tegeleb lainepapi tootmisega. Lisaks tegutsevad Kõlleste vallas: OÜ Anton Invest – kommunaalmajandus; OÜ Arlint Puit – saekaatriteenused, küttepuidu ja saepuru müük; OÜ Lühis – elektritööd; OÜ AAV Teenused- teedehooldus, kaevamistööd, transport jm; OÜ Palojärve Puukool – metsaistikute kasvatamine ja müük; OÜ Axelman – peakatete valmistamine ja müük; OÜ Eeverti – majutus- ja turismiteenused; Karaski keskus – puhkemaja turismiteenused; Käbliku turismitalu – puhkemaja turismiteenused; Tamme talu pagaritsehh – küpsiste, saiakeste, tortide ning kringlite küpsetamine; Tiia Külvi Asumäe talu – metsatööd, laualõikus, saematerjali töötlemine, uste, akende ja mööbli tootmine tellimisel. Lisaks tegutsevad vallas FIE-dena Peeter Seene, Indrek Härma, Voldemar Kamenik, Ruth Holts, Tarmo Varul, Õie Russak, Sulev Sado, Leonhard Tenno jt. Maareform on läbi viidud 90% ulatuses, moodustatud on 1317 katastriüksust (seisuga 31.03.2003). Maale peremehe saamine annab võimaluse maa paremale kasutamisele tulevikus. Enamus talupidajaid tegeleb traditsioonilise põllumajandusega (piimakarja- ja teraviljakasvatus). Paljud turustavad oma toodangut, paljud piirduvad oma perekonna vajaduste rahuldamisega toiduainete järele. Tekkinud ja tekkimas on alternatiivpõllumajandusega tegelejaid (marjakasvatus, lambakasvatus, kalakasvatus, turism jm). Viljakas põllu- ja metsamaa jätab piisavalt arenguruumi tulevikuks. Kõlleste valla hea asukoht maanteede suhtes ning raudtee lähedus pakuvad võimalusi tööstuse arendamiseks. Vaatamata valla suhteliselt soodsale asendile ei ole valda alates 1992. aastast uusi arvestatavat tööhõivet pakkuvaid ettevõtteid tekkinud. Suur osa valla töötavast elanikkonnast töötab vallast väljaspool. Ettevõtluse tekkimise ja arendamise jaoks olulised infrastruktuurid puuduvad või ei vasta nõuetele ning nõudmistele. Tööstusaladena perspektiivsetel aladel Krootusel ja Ihamarus ning endistel põllumajanduslikel tootmisaladel puuduvad ajakohased kommunikatsioonid. Paljud vallas asuvad endised põllumajandushooned lagunevad. 4. Kultuur Kõlleste vallas on kaks raamatukogu: Krootuse Rahvaraamatukogu ja Karilatsi Rahvaraamatukogu. Karilatsi küla on rikas oma kultuuriväärtusega objektide poolest. Külas asub Põlva Talurahvamuuseum. Muuseumikompleksi kuulub veel Karilatsi rahvamaja (endine vallamaja) ja Karilatsi külakool, mõlemad hooned on restaureerimisel. Talurahvamuuseum korraldab hulgaliselt kultuuriüritusi nii noortele kui ka vanadele. MTÜ Krootuse Kultuuriselts korraldab kultuuriüritusi; tegutsevad kaks naisansamblit, lasteansambel, tütarlaste ansambel, rahvatantsu ring, peotantsu ring ning näitering. Loodud on Hakkajate Naiste Klubi ning Piljardiklubi. Iga-aastaselt korraldatakse perepäeva ja emadepäeva. Kultuuriürituste korraldamisega vallas tegeleb MTÜ Krootuse Kultuuriselts. Eesti Kristlik Nelipühi Kirik korraldab üritusi lastele (viiepäevaklubi). Aktiivselt tegutseb Kõlleste jahtkond. Kõlleste valla noorte vaba aja veetmise võimalused vallas on piiratud. Kooli ja lasteaia juures puuduvad laste arengu jaoks olulised mängu- ja tegevusväljakud. 5. Sport ja tervishoid Sportimise võimalusi loob Krootuse Põhikooli staadion, võimla ja jõusaal. Tegutsevad treeningrühmad võrkpallis, jalgpallis, kergejõustikus ja kehakultuuris. Palojärve ümbruses on soodsad võimalused tervisespordiks. Valla keskasulas on apteek ja perearsti vastuvõtt. Krootusel tegutseb ka külasaun. Kõlleste valla olulisemad spordirajatised: Krootuse Põhikooli võimla ning staadion ei vasta edukaks sportimiseks tarvilikele tingimustele. Vallas puuduvad tehnilised tingimused talviste spordialade aktiveerimiseks. 6. Sotsiaalhoolekanne Krootuse külas asub Krootuse Hooldekodu, kus töötab viis hooldusõde. 2003. aasta seisuga viibib hooldekodus hooldusel 14 täiskasvanud inimest. Kodus teenindatakse 17 sotsiaalhooldust vajavat inimest. Toimetulekutoetust maksti Kõlleste vallas 2003. aastal 41 perele. Valla eelarvest makstakse sünnitoetust ning matusetoetust. Abivajajate erikategooriatele on makstud järgmisi täiendavaid sotsiaaltoetusi: • toetus laste suviseks laagriks; • suurte perede toetus; • toetus ravikindlustusega hõlmamata inimeste arstlikuks uuringuks; • toetus õnnetusjuhtumi korral; • toetus esimesse klassi minejale (ranitsatoetus); • toetus põhikooli lõpetajatele; • küttepuude toetus üksikvanurile; • toetused vähekindlustatud peredele. Lisaks on vald võimaldanud Krootuse Põhikoolis käivatele lastele tasuta koolitoidu. Lasteaiamaks puudub. Valla vajadustest lähtuvalt on vajalik rajada laste turvatuba või muu ööpäevaringset hooldust võimaldav institutsioon. Arvestades valla demograafilist situatsiooni ning sotsiaalseid näitajaid on selge, et sotsiaalhoolekande vajadus tulevikus kasvab. Vanurite ja teiste abi vajajate hoolduse mahtude suurenemisel ei suuda olemasolev hooldekodu rahuldada valla vajadusi sotsiaalhoolekande järele. Olemasoleva hooldekodu seisukord ei võimalda pakkuda kvaliteetset teenust: puudub nõuetele vastav köök, puudub tuletõrje signalisatsioon, remonti vajab küttesüsteem. 7. Turism ja puhkemajandus Valla geograafilist asendit ning muid looduslikke tingimusi arvestades on suur potentsiaal turismiettevõtlusel. Käivitunud on mitmed arendusprojektid turismi võimaluste paremaks ärakasutamiseks. Kõlleste Vallavalitsuse tellimusel on Postitee projekti raames koostatud uurimustöö eesmärgiga analüüsida piirkonna turismipotensiaali ja teha ettepanekuid ühtse turunduse arendamiseks. Turismi areng võimaldab mõnevõrra tasakaalustada valla eri piirkondade ebaühtlast arengut, avab võimaluse uute töökohtade loomiseks ja annab lisasissetulekuid elanikele. 7.1. Postitee projekt Turism ja puhkemajandus on maakonna üks arenguprioriteete ja kasvav majandussektor. Postitee piirkond on mõtteline osa Vastse-Kuuste, Kõlleste, Kanepi ja Laheda vallast Põlvamaal, mille territooriumit läbib vana Tartu–Võru maantee. Seoses kavadega asutada kunagisse Varbuse postijaama Eesti Maanteemuuseum tekkis ka sügavam huvi piirkonna ajaloo ning vaatamisväärsuste vastu. Aastal 1999 algatati projekt turismiasjaliste aktiviseerimiseks ja edaspidiste tegevuskavade väljatöötamiseks. Sellest ajast alates kasutatakse piirkonna määratlemisel Postitee nime. Praeguseks on Eesti Maanteemuuseum avatud ning Postitee projekt edukalt käivitunud. Kõlleste valla territooriumil läbib Postitee piirkond Põlva Talurahvamuuseumi, Tilleoru maastikukaitseala, Palojärve, Ihamaru metsa, Ihamaru postijaama ja kõrtsihoonet (asub kauplus). Postiteelt avanevad kaunid vaated ümbritsevale maastikule. Postitee piirkonda on loodud mitmeid majutus-, toitlustamis-, telkimis- ja matkade korraldamise võimalusi pakkuvaid ettevõtteid. Nendeks on näiteks Karaski keskus, Palojärve matkarada ja mitmed teised puhkekohad. Samas on paljud võimalused, mida Postitee pakub ning mis piirkonda atraktiivsemaks muudaksid, kasutamata. 7.2. Majutusettevõtted Tunnustatud turismitalud 2003. aasta mai seisuga on järgmised: • Karaski keskus: asukoht Karaski küla. Külalistemaja pakub võimalusi seminaride, loengute ja koolituste korraldamiseks. Samuti pakub keskus võimalusi puhkamiseks ka puuetega inimestele. Keskuses on 35 kohta ning olemas on ka toitlustusvõimalus. • Käbliku talu: asub metsa sees Tartu–Võru mnt vahetus lähedudes, Ahja lisajõe kaldal endise veski kohal. Puhkemaja pakub mitmekülgseid võimalusi jahiturismiks, seminarideks jms. • Lisaks eespool toodud majutusettevõtetele tegutseb turismitaluna Tuuliku Puhketalu, mis pakub majutusteenust ning seminaride korraldamise võimalust. 7.3. Põlva Talurahvamuuseum Põlva Talurahvamuuseum asub looduslikult kaunis Karilatsi külas vana Tartu–Võru maantee ääres. Tüüpiline vallakeskuse hoonestus kujunes siin välja eelmise sajandi lõpul. Suurel territooriumil on võimalik näha 1878.–1879. a ehitatud magasiaita, 1880. a ehitatud kohtu-, hiljem vaestemaja, 1889. a ehitatud koolimaja koos õpetajate elumaja, lauda, aida ja suitsusaunaga ning 1896. a valminud vallamaja koos kõrvalhoonega. Samas on ka põline sepa talu ja 1901. a Pranglis ehitatud hollandi tuulik. Kooli rehi ja vesiveski, kus hiljem asus ka meierei ning kauplus, ei ole säilinud. Paviljonides on eksponeeritud põllutöömasinaid ja sõidukeid. Muuseumi õuel on Põlva maakonna 2165 m2 suurune makett. Muuseumi maa-alale rajatud pargi sadakond nimelist puud on istutanud tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelased. Muuseumi peahooneks olevas koolimajas näevad külastajad sajandi alguse klassituba, etnograafiakogu, Vanda Juhansoo mälestustuba ja ajutisi näitusi. Muuseumi fondides on praegu üle 16 000 säiliku. Kõrvuti pideva kogumistööga teostatakse ka ennistustöid. 1986. a pandi üles Valgemetsast toodud kaheksanurkne mesitarude ait. 1985.–1987. a restaureeriti vaestemaja-kohtumaja. 1987. a alustati rehielamu ületoomise ja ülespanekuga. Muuseumis tutvustatakse sajandivanust külaelu. Korraldatakse näitusi ja temaatilisi üritusi. 7.4. Palojärv Aktiivse puhkuseveetmise võimalusi pakub Ihamaru külas asuv Palojärv. Avalik rand meelitab puhkajaid nii naabervaldadest kui lähematest linnadest. Loodud on telkimisvõimalused ja lõkkeplatsid. Turism on valla jaoks üks potentsiaalsetest ettevõtlusalternatiividest. Atraktiivne loodus ning edukas turismipiirkonna arendamise projekt Postitee näol on tugevaks eelduseks eduka turismiteenuse pakkumisel. Vaatamata võimalustele ei ole suudetud kasutada kogu potentsiaali turismi arendamiseks vallas. Puudus on majutamisteenust pakkuvatest ettevõtetest. Täielikult puuduvad toitlustuskohad. Täielikult rakendamata on võimalused aktiivse puhkuse korraldamiseks. 8. Keskkond 8.1. Looduskaitsealad Kõlleste vallas asub kaks looduskaitseala: • Ihamaru looduskaitseala – asub Kõlleste ja Põlva valla maadel ning suurus on 280 ha. Kaitseala moodustati 1981. a ning uus kaitse-eeskiri on veel kinnitamata. Kaitseala põhieesmärk on looduslike metsakoosluste (põlismets, männi-kuuse segamets) ja allikaterohke Ahja jõe niiduala kaitse; • Veski looduskaitseala (musta-toonekure liigikaitseala) – asub Kõlleste vallas Veski külas ning kaitseala suurus on 59 ha. Kaitseala moodustati 2001. a, kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. novembri 2001. a määrusega nr 367 (RT I 2001, 93, 575). Tegemist on liigikaitsealaga, mille eesmärk on kaitsta musta-toonekure pesapaiku. Turismi korraldamine kaitsealal pole soovitatav, kuna see häirib lindude elutegevust. Põlvamaa keskkonnateenistusel on valminud projekt Kõlleste vallas uue kaitseala moodustamiseks, milleks on Häätaru looduskaitseala. Ala kohta on valminud kaitse-eeskirja eelnõu. Häätaru looduskaitseala eesmärk on säilitada mets-kuukressi kasvukoht. Mets-kuukress kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka ning on sisemaal väga haruldane taimeliik. Erastvere metskonna maadel Leevi jõe ääres on seni teadaolevalt ainuke selle liigi leiukoht Lõuna-Eestis, lähimad leiukohad asuvad Pärnu ja Jõgeva maakonnas. Kogu loodav kaitseala on plaanis tsoneerida mittemajandatavasse sihtkaitsevööndisse. Palojärves kasvavad 3. kaitsekategooria taim valge vesiroos (Nymphaea alba) ja 2. kaitsekategooria taim järv-lahnarohi (Iso.tes lacustris). Janukjärves kasvab vesiroos (Nymphaea sp.) 8.2. Natura 2000 alad Natura 2000 võrgustiku loomiseks Eestis on koostatud riiklik programm Eesti Natura 2000, mis näeb ette, et Natura-alad peaksid leidma koha ka vallaplaneeringutes ja üldistes arengukavades. Kõlleste valla territooriumile jäävad Natura 2000 eelvalikualad on: • Ihamaru loodushoiuala – olemasolevale kaitsealale lisaks laienevad piirid lääne ja põhja suunas. • Veski loodushoiuala – olemasolev kaitseala. • Osetsoo loodushoiuala – eesmärk on kaitsta looduslikuna säilinud sood, milles inimmõju praktiliselt puudub. Põhjaosas valdab liigirikas madalsoo, lõunaosas domineerib õõtsik-madalsoo, kaguosas paikneb Osetsoo järv. Looduskaitselist väärtust omavad loodes asuv madalsoomets ja Osetsoo järvest läände ja edelasse jääv soovikumets. Kogu alal kasvab ohtralt kaitstavaid ja ohustatud taimeliike (tarnad, käpalised, lahnarohud). • Palojärve loodushoiuala – tegemist on I prioriteedi järvega ning hoiuala on plaanis moodustada mööda vee piiri. Palojärv on väikese valgalaga hea läbipaistvusega vähetoiteline mineraalidevaene veekogu. • Hilba jõe loodushoiuala – tegemist on I prioriteedi jõega. Hoiuala on plaan moodustada Ihamaru–Krootuse maanteesillast kuni suubumiseni Ahja jõkke. • Ahja jõe loodushoiuala – tegemist on I prioriteedi jõega. Hoiuala on plaanis rajada kogu jõele Põlva ja Kõlleste valla piiril. 8.3. Huvitavad looduslikud territooriumid ja looduslikud üksikobjektid Väikesed huvitavad looduslikud territooriumid: Ihamaru palu, Tsähkna org, Tilleorg, Palojärv (pindala 6,9 ha; suurim sügavus 10 m; kaldad kõvad ja kuivad, kaetud männimetsaga), Väike Palojärv e Kogrejärv (pindala 2,4 ha), Jänukjärv (pindala 11 ha, suurim sügavus 9,3 m). Looduslikud üksikobjektid: Põdrakivi (5,3x5,1x1,4 m rändrahn vana Võru maantee ääres), Ihamaru pärn (ümbermõõt 2,2 m, kõrgus 21 m) ja kuusk (ümbermõõt 2,6 m, kõrgus 32 m), Kõlleste pettäi (ümbermõõt 3,5 m, kõrgus 7 m, Krootuse–Karilatsi tee ääres), Kõrveläte (Hilba jõe paremal kaldal olev pärimuste järgi tervendava toimega allikas). 9. Jäätmemajandus Kõlleste vallas korraldatakse iga-aastasi ohtlike jäätmete kogumisaktsioone, mida viib läbi AS Epler& Lorenz. Jäätmekäitluslubade alusel koguvad elanikelt olmejäätmeid eraõiguslikud ettevõtted: 1. AS Epler& Lorenz (ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine) 2. ME Põlva Heakord (olmejäätmete kogumine) 3. AS Cleanaway Tartu (olmejäätmete kogumine) 4. AS Ragn Sells (olmejäätmete kogumine) Ihamaru külas asunud prügila suleti Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel 2003. aastal, kuna ei vastanud kehtestatud nõuetele. Jäätmemajanduse probleemideks on jäänud ohtlike jäätmete kogumise korraldamine ning jäätmete sorteerimine majapidamistes. Kuigi perioodiliselt korraldatakse ohtlike jäätmete kogumise ringe, ei ole võimalik ohtlikke jäätmeid ladustada vahetult pärast nende tekkimist. Vallas puudub ohutu jäätmete käitlemise seisukohalt oluline statsionaarne ohtlike jäätmete kogumiskoht. Elanike teadlikkus jäätmete sorteerimise vajalikkuse kohta on puudulik. 10. Veemajandus Kõlleste vallas on neli ühiskasutuses olevat puurkaevu: Ihamarus, Pranglis ning kaks Krootusel. Krootusel asub ka üks kasutusest väljas olev puurkaev. Mõned puurkaevud on ka üksikmajapidamiste kasutuses. Enamus valla eramutest saavad tarbevee salvkaevudest. Kõlleste valla üks probleemsemaid teemasid on puhas vesi. Vallal puuduvad kaasaegsed puhastusseadmed, veetrassid on amortiseerunud. Kõlleste valla keskuses Krootusel on käigus kolhoosiajal rajatud ringkanal, kust vesi juhitakse kraavidesse. Puhastusseadmed on amortiseerunud, samuti on vananenud kanalisatsioonitrassid. Läbi on viidud Krootuse küla reostustaseme uuring ning vajalik on uute puhastusseadmete pojekteerimine. Teiste külade veepuhtuse tagamiseks piisab kogumiskaevudest, mida vastavalt vajadusele tühjendatakse. 11. Side ja kommunikatsioon Kõlleste vallas on üks postkontor Krootusel. Postkontori kirjakaste on valla territooriumil 428. Veski küla piirkonda teenindab Põlva Postkontor, Prangli küla Maaritsa Postkontor ning osa Tõdu küla Vastse-Kuuste Postkontor. Postkastid asuvad Piigastes, Karilatsil, Ihamarus ja Krootusel. Valla territoorium on kaetud kõikide Eestis tegutsevate mobiilside operaatorite pakutava teenusega. 1999. aasta andmetel oli vallas 318 telefoniliini ning telefone 100 elaniku kohta 28. Krootuse raamatukogus tegutseb avalik internetipunkt. Interneti püsiühendus on vallavalitsuses, Krootuse põhikoolis ning Krootuse raamatukogus. 12. Planeerimine ja maakasutus Maareform on läbi viidud 90% ulatuses, moodustatud on 1317 katastriüksust. Kõlleste valla territooriumist on 28.04.2004 seisuga hinnatud 15 386 hektarit. Haritavat maad on vallas 4634 ha, looduslikku rohumaad 1279 ha, metsa 8024 ha, muud maad 1449 ha. Kõlleste vald on peamiselt hajaasustusega. Detailplaneeringu kohustusega alad Kõlleste vallas on vastavalt Põlvamaa maakonnaplneeringule Krootuse küla keskus ja Tuulemäe tootmistsoon, Karaski keskuse maa-ala, Palojärve puhkeala, Karilatsi muuseumi maa-ala, endise järve koperatiivi suvilate maa-ala ja Ihamaru küla keskus ja tootmishoonete maa-ala. Vallal puudub kehtiv üldplaneering ning käesolev arengukava on üldplaneeringu koostamise aluseks. 13. SWOT-analüüs Tugevused 1. Mitme tugeva tootmisettevõtte olemasolu vallas. 2. Edukate majutusettevõtete olemasolu. 3. Valla võimalustele vastava eduka ja arenemisvõimelise põhikooli olemasolu. 4. Olemas on peamised avalikku teenust pakkuvad institutsioonid: lasteaed, kool, hooldekodu, raamatukogud, kultuurimaja, politsei ja päästeteenistus. 5. Head sportimisvõimalused: Krootuse Põhikooli võimla, staadion ja spordiväljakud. 6. Suhteliselt heas korras oleva ulatusliku teedevõrgustiku olemasolu. 7. Tugev oma valla tunne. 8. Külaelanike soov oma piirkonda arendada. 9. Ilus, hästi säilinud looduskeskkond. 10. Tugevate kultuuritraditsioonide olemasolu. 11. Hästi tuntud ja suure külastatavusega muuseum Karilatsis. 12. Valla soodne asend Põlva–Tartu–Otepää kolmnurgas. 13. Tähtsate liiklussoonte Vana-Võru maantee (turism) ja Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee (transport) lähedus. 14. Põllumajanduslike teadmiste ja oskuste olemasolu vallas. 15. Kasutamata, ettevõtluseks sobivate tööstushoonete olemasolu. Nõrkused 1. Halb bussiühendus tõmbekeskuste Põlva ja Tartuga. 2. Suur tööpuudus. 3. Negatiivne iive. 4. Elanikkonna suhteliselt kõrge vanus. Pensioniealiste suur osakaal. 4. Toitlustuskoha puudumine vallas. 5. Valla teede halb seisukord. 6. Valla keskasula suhteliselt suur kaugus liiklussoontest: Tallinn–Tartu–Luhamaa ja Vana-Võru maanteest. 7. Valla suuremate asumite amortiseerunud tehnilised infrastruktuurid. 8. Asumite heakorra halb seis. 9. Ettevõtete vähesus ja ühetaolisus. 10. Elanikkonna passiivsus. 11. Väike tulubaas. 12. Pärast põhihariduse omandamist edasiõppimise võimaluse puudumine vallas. Võimalused 1. Eesti piiri ületamise korra lihtsustumine: toob kaasa turismi hoogustumise. 2. Loodussõbraliku eluviisi populariseerumine: toob kaasa siseturismi hoogustumise ja rände linnast maale suurenemise. Valda tulevad tagasi siit pärit aktiivsed inimesed. 3. Põllumajanduse areng: toob kaasa maaelanike ettevõtlusvõimaluste paranemise ning maapiirkondade esteetilise seisundi paranemise, mis omakorda soodustab turismi arengut. 4. Remonditud Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee: suurendab maanteetranspordi võimalusi ja sellega seoses on tootmisettevõtetel võimalus liikuda linnadest kaugemale. 5. Maanteemuuseumi valmimine Varbusel: suureneb Postiteed (Kõlleste valda) läbivate inimeste hulk. 6. Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtt: võimaldab leida finantseeringu valla jaoks oluliste projektide elluviimiseks. 7. Haldusreform: hästi läbimõeldud ja efektiivselt elluviidud haldusreform võimaldab tõsta kogu piirkonna haldussuutlikust. Väheneb nn ääreala mõju. 8. Mittetulundussektori tegutsemisvõimaluste suurenemine seoses EL struktuurifondide kasutuselevõtuga ning omaalgatuse aktiviseerumine kogu Eestis: paranevad ja tugevnevad sidemed valla ja vallaelanike vahel, ühiskondlik kontroll on tõhusam. Mittetulundussektor tugevneb ning paljusid seni valla poolt osutatud teenuseid on võimalik kolmandale sektorile delegeerida. 9. Majanduskasv ja elatustase tõuseb kogu riigis: suurenevad investeeringud ka äärealadele. Kasvab inimeste ettevõtlusalane aktiivsus. 10. EL tähelepanu suurenemine EL piirialadele. 11 Kutsehariduse väärtustamine ja väärtustumine: piirkonna inimkapitali suurendamine tõstab konkurentsivõimet ja võib mõjutada investeeringuid. Ohud 1. Krootuse Põhikooli sulgemine. 2. Kõrghariduse jätkuv eelistamine nii riigi kui indiviidi tasandil: noorte lahkumine vallast linnadesse. 3. Läbimõtlemata ja ebaefektiivne haldusreform: piirkond ääremaastub veelgi. 4. Naaberomavalitsuste sotsiaal-majanduslike tingimuste halvenemine: muudab keskkonna ebaturvaliseks ja ebastabiilseks. 5. EL poliitikate rakendamine Eestis: paljude väikeettevõtlusvormide (põllumajanduses, toitlustuses jms) arengu pidurdumine. 6. Üldine majanduslangus: investeeringute vähenemine, elanike rahulolu ja toimetuleku vähenemine. 7. Väikesest tulubaasist tingitud vähene suutlikkus edukalt osaleda EL rahastatavate projektide konkursil. Kõlleste valla positiivne areng on võimalik, kui tugevusi rakendades ja ohtusid vältides kasutatakse ära võimalused ning kõrvaldatakse nõrkused. III OSA. ARENGUKAVA 1. Arengu üldeesmärk Kõlleste valla arengu üldeesmärk on olla omanäoline, inimkeskne, haridust, kultuuri ja sporti väärtustav, keskkonnasõbralik, koostööle ja avatusele orienteeritud, tasakaalustatud arenguga alternatiivseid ettevõtlussuundi soosiv Põlvamaa vald. 2. Arengueeldused Kõlleste valla arengueeldused on: • Soodne asukoht Kagu-Eesti piirkonnas Tartu–Põlva–Otepää kolmnurgas. Valla arengut toetavad logistilised eeldused: asukoht kahe eri võimalusega transpordikoridori Tallinn–Tartu–Luhamaa maantee (transport) ja Vana-Võru maantee (turism) vahel. Tootmise arengut toetab ka raudtee lähedus. • Väga head looduslikud ning kultuurilised tingimused turismi arendamiseks. Valla looduse struktuur: vaheldusrikkad maastikud ning veekogude olemasolu on võtmeteguriks külastajate huvi tekitamiseks ning säilitamiseks. Turismi arengut soodustavad Postitee projekti edukas käivitumine ning Põlva Talurahvamuuseum. Kõlleste valla ajalooline pärand võimaldab kujundada atraktiivseid sihtkohti turistidele. • Metsarikka piirkonnana on Kõlleste vallal suur potentsiaal osaleda Põlvamaa edukas puidutöötlemise klastris. • Vallaelanike suhteliselt tugev kohaidentiteet. Paljud Kõlleste valla külad tegutsevad aktiivselt küla ühiste eesmärkide nimel. • Tugeva haridusasutuse olemasolu. Krootuse Põhikool tagab konkurentsivõimelise põhihariduse kõikidele valla lastele. Põhikooli potentsaali on võimalik kasutada täiskasvanute täiendus- ja ümberõppe korraldamisel. Kasutades ära arengueeldused ning nähes vaeva probleemide lahendamisega on võimalik tõsta vallarahva elukvaliteeti ning heaolu. 3. Kõlleste valla tulevikuvisioon, arenguprioriteedid ja -eesmärgid Tulevikuvisioon annab teada, millisena soovime näha Kõlleste valda aastal 2015 ja kaugemas tulevikus. Visioonis määratakse prioriteetsed arengusuunad ehk arengueelistused. Prioriteetide täitmiseks seatakse konkreetsed eesmärgid, mille saavutamine koosneb süsteemsetest tegevustest ehk tegevuskavast. 3.1. Kõlleste valla tulevikuvisioon: Kõlleste vald on terviklikult arenenud kaunis, mitmekesise majanduse ning kvaliteetse elukeskkonnaga piirkond, kus väärtustatakse teadmisi, oskusi, aktiivsust ning kultuuritraditsioone. 3.2. Arengusuunad ja neile vastavad eesmärgid Kõlleste valla püsimise ja eduka arengu jaoks on kriitilise tähtsusega kolme grupi heaolu. Kohalike elanike rahulolu ja tugev kohaidentiteet tagavad valla stabiilsuse ning positiivse õhkkonna. See on aluseks teiste vallale oluliste gruppide hinnangutele ja huvile valla kohta. Ettevõtjate rahulolu toob kaasa investeeringuid ning töökohti, suurendades nii kohalike elanike kui valla külaliste heaolu. Valla külaliste, turistide positiivsed hinnangud on aluseks valla maine tõusule mujal Eestis ja maailmas. Nimetatud gruppide usalduse ja rahulolu tagamiseks tuleb Kõlleste vallal ning valla partneritel täita mitmeid olulisi eesmärke. A. Ihaldusväärne elukeskkond tublidele inimestele Kõlleste valla probleemiks on sarnaselt paljudele teistele maapiirkondade väikevaldadele elanikkonna vananemine ning noorte ja aktiivsete inimeste lahkumine vallast. Rahvastiku arengutest tingitud aktiivsuse defitsiit ja muud negatiivsed muutused võivad põhjustada valla kui terviku jätkusuutlikkuse vähenemise. Seetõttu on Kõlleste valla olulisimaks arengusuunaks elukeskkonna turvalisuse, mugavuse ja atraktiivsuse tagamine. Elukeskkonna arendamise üldisteks ülesanneteks on: • Meelitada valda aktiivseid inimesi, kes tagaksid uute ja huvitavate ideede leviku ja rakendamise vallas. • Hoida vallast lahkumast tublisid, tarku ja töökaid inimesi. • Tekitada noortes soovi pärast kutse omandamist kutseõppeasutustes või kõrgkoolides tagasi pöörduda kodukohta, et siin oma teadmisi ja oskusi tulemuslikult rakendada. • Vallas elavate inimeste soovi suurendamine hoida ja arendada oma kodupaika. Valla arengueesmärkide saavutamine on võimalik, kui on täidetud järgmised ülesanded: Elamumajandus on tasemel, mis võimaldab kõigil vallaelanikel omada elamiskõlblikku kodu. Vald soosib igati aktiivsete, haritud ja edumeelsete inimeste elama asumist valda, luues võimalused oma elamispinna soetamiseks või ehitamiseks. Selleks: – Välja on töötatud elamuarendamise kava, mis määratleb uuselamute piirkonnad, tihe- ja hajaasustusega piirkonnad. – Uuselamute piirkonnad on eraldatud ja varustatud vajalike infrastruktuuridega. – Renoveeritud on Pärna 10 korterelamu. – Kõik valla maad on leidnud heaperemeheliku omaniku. Sooja-, vee- ja jäätmemajandus on tasemel, mis tagab mugava, ohutu ja esteetilise keskkonna asumites. Looduskeskkonna koormus on vähenenud miinimumini. Infrastruktuuridega seotud teenused on vallaelanikele kättesaadavad. Selleks: – On koostatud jäätmekava ja selle esitatud nõudeid täidetakse. – Krootuse külas on rekonstrueeritud veevärk ja kanalisatsioon. Võimalikult paljud Krootuse majapidamised on ühendatud tsentraalsesse reoveesüsteemi. Krootuse puhastusseadmed vastavad keskkonnanõuetele ja küla vajadustele. – Krootuse katlamaja ja soojatrassid on rekonstrueeritud. Kõigis korterelamutes on tagatud võimalus liituda ühtse küttesüsteemiga. – Rajatud on Põlva–Ihamaru–Krootuse gaasitrass, mis varustab Krootuse katlamaja ja ettevõtteid. – Valla suuremates külades: Ihamarus, Pranglis ja Krootuses on rekonstrueeritud puurkaevud ning veetrassid. Majapidamistele on loodud tingimused veevõrguga liitumiseks. – Kogu valla territooriumil on rakendunud organiseeritud jäätmete äraveo süsteem. Hajaküladesse on elanikele kõige sobivamasse kohta paigaldatud kogumiskonteinerid jäätmetele, mille ohutu utiliseerimine majapidamises pole võimalik ja mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Majapidamistel on sõlmitud jäätmeveolepingud. – Kõllestesse on rajatud statsionaarne, nõuetele vastav ohtlike jäätmete kogumispunkt. Valla teed ja tänavad on tasemel, mis võimaldavad ohutult liigelda nii jala, jalgratta kui mootorsõidukitega. Kõik valla külad ning valla toimimiseks olulised objektid on ligipääsetavad aastaringselt. Vallasisene ja valda läbiv ühistransport vastab vallaelanike vajadustele. Selleks: – Krootuse küla tänavad on parandatud ja heakorrastatud. Krootuse peamistele tänavatele on rajatud tänavavalgustus. – Vallateed on aastaringselt lepinguliste töövõtjate poolt hooldatud. – Pinnatud on Krootuse–Tõdu–Karilatsi tee. – Taastatud on Krootuse–Palojärve tee. – Vallasisese ühistranspordi liinid vastavad võimaluste piires vallaelanike vajadustele ja soovidele. – Ühistranspordiliinid maakonnakeskusesse ning Tartusse ja tagasi läbivad valda vähemalt kaks korda päevas: hommikuti ja õhtuti. – Vallale on soetatud oma buss. Haridus on tasemel, mis tagab vallaelanike konkurentsivõime maakonna, vabariigi, Euroopa ja kogu maailma mastaabis. Valla haridusasutuste lõpetajate haridustase võimaldab neil jätkata õpinguid soovitud õppeasutustes. Kõikidel elanikel on võimalus omandada teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edu saavutamiseks. Informatsioon on kõikidele kättesaadav. Selleks: – Krootuse lasteaed on renoveeritud. – Krootuse koolimaja on renoveeritud. – Lasteaia ja põhikooli juurde on rajatud mängu- ja tegevusväljakud. – Karilatsi ja Krootuse raamatukogu ruumid on kasutajasõbralikud ning varustatud piisavas koguses teabekirjanduse ning päevalehtedega. – Karilatsi raamatukogu on saanud internetiühenduse. – Kogu vallas on loodud võimalused internetiga liitumiseks. – Valla ettevõtmisi, vallaelanikke puudutav ning muu vajalik informatsioon jõuab õigeaegselt külakeskustesse avalikele teadetetahvlitele ning interneti koduleheküljele. – Vallas korraldatakse järjepidevalt täienduskoolitusi ning ümberõpet täiskasvanutele. Koolituse kaudu aidatakse vallaelanikel ettevõtlust arendada, teavitades alternatiivsetest ja uutest ettevõtlusvaldkondadest ja -suundadest. Töö kaotanutel aidatakse ümberõppe abil leida uued väljundid. Kultuurielu ja vaba aja veetmise võimalused on tasemel, mis võimaldavad inimestel taastada ja säilitada elujõu. Kõigile on tagatud põhiseaduslikud õigused kultuurilise ja religioosse tegevuse arendamiseks. Kõigile on tagatud sportimise ja isetegevuse võimalused. Vald hoiab ja arendab väärtuslikku kultuuripärandit. Selleks: – Krootuse Põhikooli võimla ruumid on remonditud ja võimla on avatud kõigile vallaelanikele arvestades kooli seatud tingimusi. – Krootuse kooli staadion ja muud välised spordirajatised on korrastatud. – Krootuse Põhikooli õpilastele on tagatud võimalused ujumise õppimiseks. – Loodud on võimalused talviste spordiharrastustega tegelemiseks. Krootuse kooli lähedusse on rajatud suusarajad. – Krootuse rahvamaja on renoveeritud kaasaegseks, multifunktsionaalseks kultuurikeskuseks. – Krootuse rahvamajas toimuvad regulaarselt kinoseansid. Toimuvad kontserdid ja teatrietendused. – Igal aastal toimub vähemalt üks maakondlik või üleriigiline kultuurisündmus ning vähemalt kaks ülevallalist ühisüritust. – Igal aastal korraldatakse suviti valla kooliõpilastele töö- ja puhkelaagreid. – Loodud on noorte huvikeskus, mille ülesanneteks on noorte huvitegevuse ja vaba aja korraldamine omaalgatuslikus korras. – Kõlleste valla elanikel on võimalik üldtunnustatud tavade kohaselt osaleda nende religioonile vastavatel üritustel. Rajatud ja sisustatud on vastavad ruumid. Tervishoid on tasemel, mis tagab kõikidele vallaelanikele kvaliteetse esmase arstiabi kättesaadavuse. Vallaelanikel on võimalus kasutada Krootuse küla avalikku sauna. Selleks: – Valla administratiivkeskuses on avatud perearsti vastuvõtt. – Krootuse küla saun on korras ja avalikuks kasutamiseks avatud. Sotsiaalhoolekande süsteem võimaldab sotsiaalset tõrjutust ja deprivatsiooni vähendada miinimumini. Sotsiaalse erivajadusega inimeste sotsiaalne turvalisus, areng ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine on tagatud. Selleks: – Loodud on toimiv koostöövõrgustik: vallavalitsus, sotsiaaltöötajad, arst, pedagoogid, politsei, kodanikualgatused, mille ülesanne on õigeaegselt sekkuda sotsiaal-majanduslikesse protsessidesse, mis võivad põhjustada inimeste langemist sotsiaalsesse isolatsiooni või tõugata inimesi antisotsiaalsele käitumisele. – Krootuse hooldekodu on remonditud eakatele vääriliseks elupaigaks. – Kõigil hooldust vajavatel vallaelanikel on soovi korral võimalik kasutada koduteenust. – Lisaks Krootuse hooldekodule on Kõlleste valda rajatud sotsiaalkorter ja sotsiaalhoolekandeasutus. Koostöös vallaga pakub sotsiaalhoolekandeteenust kolmas sektor. Turvalisust tagavad institutsioonid – politsei ja päästeteenistus, vastavad kaasaja nõudmistele pakkudes elanikkonnale operatiivset ja kvaliteetset teenust. Vallaelanike, valda külastavate inimeste ning valla ettevõtete julgeolek on tagatud igal ajal. Selleks: – Päästeteenistus toimib tõrgeteta ning on varustatud kaasaja nõuetele vastavate töövahenditega. – Politseid abistavad abipolitseinikud. Toimib naabrivalve võrgustik. Kohalik omaalgatuse, külaliikumise ja üksikisikute ühiskondliku tegevuse kaasamine on loonud olukorra, kus kõik valla ühiskondlikud grupid osalevad piirkonna heaolu tagamisel ning arenguideede genereerimisel ja elluviimisel. Külakogukondade identiteet on tugevasti seotud kodukandiga. Elanike sotsiaalsed sidemed tagavad inimeste osaluse valla arendamises ka vallast lahkudes. Selleks: – Kõikidel küladel on valitud aktiivsed külavanemad. – Taastatud või loodud on kõikide valla piirkondade külaväljakud. – Suuremates külades on rajatud ja leiavad aktiivset sihipärast kasutamist külakeskused. – Vallas toetatakse igati mittetulundusühingute ja muu kodanikualgatuse tekkimist ja toimimist. – Toimuvad vallaelanikke kaasavad konkursid ja võistlused (foto- ja kunstikonkursid, käsitöönäitused, kirjanduslikud konkursid jms) ning muud üritused, mis aitavad arendada ja võimaldavad tunnustada vallaelanike loovust. B. Atraktiivne ettevõtluskeskkond edukatele ettevõtetele Eesti sotsiaal-majanduslik süsteem on taasiseseisvumisest alates muutunud, põhjustades mitmete ettevõtlusstruktuuride kokkuvarisemise. Vähenenud on põllumajanduse osatähtsus piirkondade tööandjana. Uute ettevõttete tekkimine ja uute valdkondade areng on takistatud mitmete majanduslike, regionaalsete või sotsiaalsete tegurite poolt. Regiooni sotsiaalse ja majandusliku seisundi stabiliseerumise ja paranemise olulisimaks teguriks on eduka ettevõtluse olemasolu. Piirkonna konkurentsivõime eelduseks on seega rahuldava ettevõtlusmiljöö kujundamine. Kõlleste valla teiseks oluliseks arengusuunaks on ettevõtlusele soodsate tingimuste ning turvalise ja atraktiivse keskkonna loomine. Etteõtluskeskkonna arendamise ülesanneteks on: • Olla atraktiivne stabiilseid töökohti tagavatele jätkusuutlikele ettevõtetele. • Toetada võimalikult mitmekesise ning innovaatilise ettevõtluse tekkimist valda. • Toetada vallas tegutsevate ettevõtete jätkuvat arengut. • Tekitada noortes soovi pärast kutse omandamist kutseõppeasutustes või kõrgkoolides tagasi pöörduda kodukohta, et siin oma teadmisi ja oskusi tulemuslikult rakendada. • Luua soodsad tingimused vallaelanike ettevõtlusalase aktiivsuse ärakasutamiseks. • Tugevdada valla ja ettevõttete vahelisi suhteid. Valla arengueesmärkide saavutamine on võimalik, kui on täidetud järgmised ülesanded: Tehnovõrgud on tasemel, mis võimaldab ettevõtetel tõrgeteta toimida ja oma ettevõtlusalaseid eesmärke täita kõige optimaalsemal viisil. Selleks: – Planeeringutega on määratletud tööstusalad Kõlleste vallas. Tööstusalad Ihamarus ja Kõllestes on organiseeritud. – Tööstusaladele on rajatud või rekonstrueeritud ettevõttete vajadusi ja huvisid arvestavad ning ettevõtetele kättesaadavad keskkonna- ja tervisekaitse nõuetele vastavad tarbevee- ja kanalisatsioonisüsteemid. – Rajatud on ettevõtete vajadustele ja huvidele vastavad transporditeed tööstusaladele. – Rajatud on Põlva–Ihamaru–Krootuse gaasitrass, mis läbib tööstusalasid Krootuses ja Ihamarus. Tööstusaladel asuvatel ettevõtetel on võimalus liituda gaasitrassiga. Väikeettevõtlus on konkurentsivõimeline haarates alternatiivseid ja arenguvõimelisi tegevusvaldkondi. Väikeettevõtjad omavad igakülgset informatsiooni oma tegevuse arendamiseks. Arvestatav osa vallaelanikest on hõivatud väikeettevõtluses. Kõigil valla maadel on heaperemehelik omanik, kes kasutab maad säästlikult ning otstarbekalt. Selleks: – Korrapäraselt korraldatakse vallas ettevõtluskoolitusi ja õppepäevi. Valla raamatukogudes on olemas olulisem informatsioon väikeettevõtluse kohta. – Võimalikult suur osa nõuande- ja sotsiaalhooldustegevustest on antud era- ja mittetulundussektori korraldada. – Toetatakse aktiivseid, säästliku ja otstarbeka maakasutuse printsiipe järgivaid maaomanikke. Teenindussektor on tasemel, mis vastab vallaelanike, valla ettevõtete ja valla külaliste vajadustele. Selleks: – Ihamarusse Vana-Võru maantee äärde on rajatud teenindusjaam (tankla, toitlustuskoht, turismiinfo), mis rahuldab elanike, ettevõtete ja turistide vajadusi. – Kõlleste valda, eelistatavalt Krootusele on loodud avalik toitlustusasutus. Põllumajandussektor on tasemel, mis tagab kõigi põllumajandusmaade efektiivse ja säästliku majandamise. Kasutust leiab kogu kogunenud põllumajanduslik inimkapital ning looduslikud ressursid. Elatustalud on suures osas asendunud tootmistaludega. Selleks: – Kasutusotstarve on leitud endistele põllumajandushoonetele. Kasutamiskõlbmatud, ohtlikud ja maastikku risustavad vanad põllumajandushooned on eemaldatud. – Arendatud on valla loodustingimustega sobivaid alternatiivseid põllumajandusharusid nagu linakasvatus, õlikultuuride, ravimtaimede jms kasvatamine. – Toimuvad alternatiivseid põllumajandussuundi tutvustavad koolitused ja õppepäevad. C. Tore puhkamispiirkond kõigile Kõlleste vald asub väga kauni looduse keskel. Valla metsad, jõed-järved ning maastikud on ideaalsed puhkamiseks ja looduse tundmaõppimiseks. Sellise turismipotentsiaali maksimaalseks, samas säästlikuks ärakasutamiseks vallas hetkel tingimused puuduvad. Vallas puudub toimiv turismiettevõtete võrgustik. Planeerimata ning korraldamata on turismimarsruudid ning puhkealad. Kuna piirkonna maine kujuneb paljuski valda külastavate inimeste hinnangute baasil, on turismivaldkonna arendamine valla jaoks väga vajalik. Kolmandaks arenguprioriteediks on Kõlleste valla jaoks turismikeskkonna arendamine. Puhkamiskeskkonna arendamise ülesanneteks on: • Tekitada ja hoida inimeste huvi Kõlleste valla vastu. • Meelitada valda perspektiivseid turismiettevõtteid. • Meelitada valda turiste. • Luua Kõlleste vallast positiivne kujutluspilt. Valla arengueesmärkide saavutamine on võimalik, kui on täidetud järgmised ülesanded: Valla looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed ressursid ja -võimalused on valla turismipotentsiaali edendamiseks rakendatud määral, mis tagab nende ressursside säilimise ning arenemise. Lisaks suvisele puhkehooajale on ära kasutatud ka talvised võimalused. Selleks: – Vallas asuvad vaatamisväärsused, perspektiivsed puhkuse veetmise piirkonnad ning turismimarsruudid on kaardistatud ning vastavad alad üldplaneeringus kajastatud. – Koostatud on valla turismiarenduskava. – Kujundatud on Kõlleste vallale iseloomulikud meened. – Koostatud on valda ja selle võimalusi iseloomustavad teabematerjalid. – Vallateed on renoveeritud. Krootuse–Tõdu–Karilatsi tee on saanud kõvakatte. – Janokjärve ääres on taastatud supluskoht, mis on varustatud vajalike rajatiste ning viitadega. – Taastatud on Sahkri järve tamm, mis võimaldab Sahkri järve aktiivsemalt kasutada. – Valla külad ja huviväärsused on märgistatud Kõlleste vallale ainuomaste tunnusmärkidega. – Kaunid vaated maastikule on avatud. Ebaesteetilised ja ohtlikud rajatised on kõrvaldatud. Postitee piirkond on valla peamiseks turismiteljeks, mille ümbrusesse kujundatud keskkonda sobivad ning säästva keskkonnakasutuse põhimõtetele vastavad turismiatraktsioonid tagavad puhkajate ja teiste valla külaliste turvalisuse ning heaolu. Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis on kujunenud tähtsaks Kagu-Eesti kutuuri kandjaks ja hoidjaks. Selleks: – Postitee piirkonnas asuvad vaatamisväärsused, puhkealad, turismiatraktsioonid on kaardistatud ja maastikul tähistatud. – Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis on laiendanud oma tegevust vabaõhumuuseumina ning arendanud pakutavat kultuuriprogrammi. – Palojärve ümbrus on kujundatud kompaktseks rekreatsioonialaks. Valminud ja märgistatud on Palojärve matkarada. Korrastatud on Palojärve supluskoht: paigaldatud on prügikonteinerid ning riietuskabiinid. Rajatud on vastavalt märgistatud lõkkekohad ning telkimisplatsid. – Ihamaru postijaam-kõrtsihoone on renoveeritud. – Taastatud on Krootuse–Palojärve tee. Parandatud on sild üle Hilba oja. – Ihamarus – Postitee ja Põlva–Saverna tee ristis tegutseb teenindusjaam (tankla, toitlustus, turismiinfo). Kõlleste valla keskasula – Krootuse on kujundatud atraktiivsemaks ka turismi seisukohast. Krootuse ajalooline ja looduslik pärand on eksponeeritud tasemel, mis loob külalistele ja vallaelanikele positiivse emotsiooni. Selleks: – Säilitatud on Krootuse mõisapark. – Krootuse bussijaama kõrval olev tiigiga maa-ala on kujundatud küla keskpargiks. – Orupedastiku ala on korrastatud puhkealaks ning kujundatud parkmetsaks. – Krootusel tegutseb elanike ja külaliste soovidele ja vajadustele vastav toitlustusasutus. Loodus- ja muinsuskaitse on tasemel, mis tagab vallas elutsevate haruldaste liikide, väärtuslike elupaikade, muinsuskaitselise väärtusega objektide ja muude valla, maakonna või Eesti jaoks oluliste objektide ja nähtuste säilimise. Kõlleste vallas elavad ning valda külastavad inimesed hoiavad, kaitsevad loodust. Kõlleste valda tuntakse tema hästi säilinud looduse ja kultuuriväärtuslike objektide poolest. Selleks: – Looduskaitselised ja loodusväärtusega alad ning objektid on kaardistatud ja neile on koostatud kaitsekorralduskava. – Looduskaitsealad ja -objektid, mille külastamine on lubatud, on märgistatud ja viitadega varustatud. – Muinsuskaitselise väärtusega objektid on tähistatud ja nende ümbrus vastavalt korrastatud. D. Arenguvõimeline vald Valla kolme arenguprioriteediga seatud eesmärkide saavutamiseks on vajalikud teatud üldised toimingud, ilma milleta tegevused ei suuda täielikult oma eesmärki täita. Sellised tegevused on mainekujundus, haldussuutlikkuse tõstmine, vallaametnike ja -teenistujate pidev täienduskoolitus jms. Need tegevused võimaldavad: • luua vallale selge, positiivse ja ainuomase maine; • tugevdada vallaelanike paigaga seotud identiteeti; • tagada valla püsimise avalikkuse positiivse tähelepanu all; • tagada vallaelanikele aktuaalne ja adekvaatne teabe; • tagada valla head suhted Euroopa Liidu ning muu maailma riikidega. Selleks: – Perioodiliselt ilmub valla ajaleht. Ajalehe toimetamisse on haaratud kõik valla huvigrupid. – Perioodiliselt avaldatakse informatsiooni valla arengu ja tegevuste kohta maakonna ja riiklikes ajakirjandusväljaannetes. – Kirjastatud on valda tutvustavad infomaterjalid. – Valla interneti kodulehekülge aktualiseeritakse järjepidevalt. Valla ettevõtetel, kodanikeühendustel ja muudel organisatsioonidel on olemas interneti koduleheküljed. – Vallaametnikud osalevad pidevalt täienduskoolitustel. – Vallaametnikud on varustatud kaasaegsete ja tööks vajalike töövahenditega. – Vallal on sõprusomavalitsused vähemalt kolmes Europa Liidu liikmesriigis ning Venemaal. Sõprusomavalitsustega toimub tihe teabe- ja kultuurivahetus. IV OSA. TEGEVUSKAVA AASTATEL 2004–2007 Tegevus Eelarve prognoos (krooni) Rahastajad 2004 2005 2006 2007 KOKKU Üldplaneeringu koostamine 50 000 50 000 Kõlleste vald Vallabussi soetamine 308 000 200 000 200 000 200 000 908 000 Kõlleste vald Vallalehe välja andmine 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 Kõlleste vald Kultuur, haridus 6 490 000 Krootuse lasteaia rekonstrueerimine: Lasteaed-hooldekodu köögi remontimine 40 0000 40 0000 Kõlleste vald, EL str. fondid, riigieelarve, RIP Krootuse hooldekodu renoveerimine: Küttesüsteemi remont, katelde vahetus Akende ja välisuste vahetus Tuletõrjesignalisatsiooni vahetus 160 000 150 000 5 000 100 000 260 000 150 000 5 000 Kõlleste vald, EL str. fondid, riigieelarve, RIP Krootuse rahvamaja rekonstrueerimine: Katuse remont Saali rekonstrueerimine Sanitaarruumide remont 960 000 1 000 000 200 000 300 000 1 000 000 960 000 500 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid, RIP Krootuse rahvamajja kino näitamise võimaluste loomine 90 000 90 000 Kultuuriministeerium, Kõlleste vald Krootuse Põhikooli remont: Krootuse kooli välisfassaadi remont ja soojustamine koos akende vahetamisega Sanitaarsõlmede remont Tuletõrjesignalisatsioon, avariivalgustus, kohtvalgustus töökojas 100 000 75 000 500 000 500 000 100 000 1 000 000 200 000 75 000 EL struktuuri fondid, Kõlleste vald Krootuse kooli võimla renoveerimine: Põranda, seinte ja lae remont Riietusruumide kaasajastamine Krootuse kooli võimla jõusaal 220 000 200 000 30 000 450 000 500 000 30 000 1 500 000 220 000 60 000 Hasartmängumaksu nõukogu, Kõlleste vald, EL struktuurifodid Kõlleste vald Krootuse vahetusse lähedusse suusaradade rajamine 40 000 40 000 Hasartmängumaksu nõukogu, Kõlleste vald Krootuse kooli staadioni katte ja jooksuradade korrastamine ja vahetus 80 000 80 000 160 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid, Kultuuriministeerium Täiendus- ja ümberõppe korraldamine töötuse seisukohalt riskigruppi kuuluvatele vallaelanikele 10 000 10 000 10 000 10 000 40 000 Kõlleste vald, Tööturuamet, EL struktuuri- fondid Noortekeskuse rajamine Hasartmängumaksu nõukogu, Kõlleste vald, EL struktuurifondid Suvise õpilasmaleva korraldamine 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 Kõlleste vald Kultuuriürituste korraldamine: Vallapäevad Vokaalansamblite konkurss 25 000 25 000 25 000 25 000 100 000 Kultuuri- ministeerium, SA Põlvamaa Kultuur, Kõlleste vald, Kultuurkapital Vesi, küte, kanalisatsioon 5 880 000 Kõlleste valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kava 30 000 30 000 Kõlleste vald Krootuse asula veevarustuse uuendamine kogu ulatuses, veepumba vahetus, veetorni paagi vahetus, trasside uuendamine 30 000 470 000 500 000 1 000 000 2 000 000 EL struktuurifondid, Kõlleste vald Prangli küla korterelamute veevarustuse taastamine. Pumbamaja renoveerimine, trassi rajamine mõlemasse Prangli korterelamusse 25 000 50 000 50 000 25 000 150 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid Piigaste küla veesüsteemi rajamine 300 000 300 000 Ihamaru puurkaevu rekonstrueerimine. Pumbamaja remont, hüdrofoori vahetus, amortiseerunud veetrassi vahetus 200 000 200 000 400 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid Krootuse asula kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine, uue biopuhasti ehitamine 30000 500 000 1 000 000 270 000 1 800 000 Kõlleste vald, Keskkonna- investeeringute Keskus, EL struktuurifondid Krootuse asula katlamaja rekonstrueerimine. Katlamaja katla vahetus, amortiseerunud soojustrasside vahetus 600 000 600 000 1 200 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid Jäätmemajandus 88 000 Ohtlike jäätmete kogumispunkti välja- ehitamine. Ohtlike jäätmete konteinerite paigaldamine 58 000 58 000 Keskkonna- investeeringute Keskus, Kõlleste vald Sorteeritud majapidamisjäätmete konteinerite paigaldus Krootusele ja Ihamarusse 30 000 30 000 Külad, omaalgatus 281 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid, erakapital ja annetused Külavanemate valimine 2 000 4 000 2 000 8 000 Prangli külakeskuse tegevuse korraldamine 2 000 2 000 2 000 2 000 8 000 Tõdu külaväljaku taastamine 15 000 15 000 Ihamaru külakeskuse rajamine 10 000 20 000 45 000 75 000 Piigaste külaväljaku ja külakeskuse rajamine 25 000 25 000 50 000 Veski külakogukonna arendamine 2 500 2 500 2500 2500 10 000 Voore külakeskuse taastamine 15 000 15 000 Krootuse külaväljaku arendamine 20 000 30 000 50 000 Krootuse laululava arendamine 10 000 20 000 20 000 50 000 Teed, tänavad 2 520 000 Bussijaama ja kooli vahelise tee asfalteerimine 90 000 90 000 Kõlleste vald Krootuse küla tänavate remont 40 000 40 000 40 000 120 000 Kõlleste vald Vallateede äärte korrastamine: puhastamine võsast, niitmine 20 000 20 000 20 000 20 000 80 000 Kõlleste vald Tõdu–Liiva tee korrastamine: teeäärsete puhastamine, kraavitamine 20 000 20 000 Kõlleste vald Veskimõisa–Pähklimäe tee teekatte parandamine 30 000 30 000 Kõlleste vald Palutaja küla tee teekatte paigaldamine 30 000 30 000 Kõlleste vald, erakapital Ihamaru küla tee asfaltkatte parandamine 50 000 50 000 100 000 Kõlleste vald Krootuse–Palojärve tee taastamine, silla taastamine 10 000 10 000 Kõlleste vald Karilatsi soo tee remont 30 000 30 000 Kõlleste vald Kootuse tänavate valgustuse rajamine 10 000 10 000 10 000 30 000 Kõlleste vald a) Krootuse mõisapargi piirkonnas b)Krootuse eramute piirkonnas Maaomanikega teede avaliku kasutamise lepingute sõlmimine Kõlleste vald Postitee äärde jalgrattatee rajamine 2 000 000 2 000 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid, Põlva Maavalitsus Kõlleste valda väikelennukite lennuvälja rajamine Erakapital Side, energia 7 070 000 Karilatsi raamatukokku internetiühenduse loomine 5 000 5 000 Kõlleste vald, riigieelarve Ihamarusse internetipunkti rajamine 20 000 20 000 Kõlleste vald Interneti püsiühenduse loomine: Ihamaru piirkonda (mobiilsidemasti vahendusel) 45 000 45 000 Kõlleste vald, erakapital Prangli piirkonda (mobiilsidemasti vahendusel) 45 000 45 000 Põlva–Ihamaru–Krootuse gaasitrassi rajamine 3 500 000 3 500 000 7 000 000 Kõlleste vald, erakapital, Eesti Gaas, EL struktuurifondid Turismiarendus 450 000 Krootuse mõisapargi tervendamine 10 000 10 000 Kõlleste vald Avaliku pargi rajamine Krootusele bussijaama kõrvale tiigi ümber 15 000 15 000 30 000 Kõlleste vald Orupedastiku ala korrastamine parkmetsaks ja puhkealaks 10 000 40 000 50 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid, Keskkonnainvesteeringute Keskus Palojärve matkaraja rajamine 5 000 5 000 Kõlleste vald, PPP Palojärve puhkeala arendamine: Istekohtade, lõkkeplatside, käimlate ja riietuskabiinide ehitamine järveäärsele puhkealale 55 000 60 000 50 000 100 000 265 000 RMK, Kõlleste vald Janokjärve supluskoha taastamine: Liivaranna rajamine, supluskoha korrastamine Lõkkekoha, paadisilla, riietuskabiini ehitamine 10 000 10 000 20 000 Kõlleste vald, erakapital, EL struktuurifondid Krootuse supluskoha arendamine: Paadisilla, istepinkide ja riietuskabiini ehitamine 5 000 5 000 10 000 Kõlleste vald Sahkri järve tammi taastamine 60 000 60 000 Kõlleste vald, KIK, erakapital Ettevõtlus 600 000 Ettevõtlusalaste koolituste korraldamine alustavatele ja väikeettevõtetele 15 000 15 000 15 000 15 000 60 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid, EAS Krootusele toitlustusettevõtte loomine Erakapital, Kõlleste vald Tankla rajamine Ihamarusse Postitee ja Põlva–Krootuse–Saverna teeristi Erakapital, EL struktuurifondid, Kõlleste vald Endistele põllumajandushoonetele kasutuse ja kasutaja leidmine 10 000 10 000 20 000 Kõlleste vald, EAS Kasutuskõlbmatute omanikuta hoonete lammutamine 100 000 100 000 200 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid Elamumajanduse arendamine: Elamuehituseks sobivate alade määratlemine ning alade detailplaneeringu koostamine Infrastruktuuide rajamine elamualadele 10 000 50 000 50 000 50 000 160 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid, erakapital Ettevõtlusalade arendamine: Ettevõtluseks sobivate alade määratlemine ning alade detailplaneeringu koostamine Infrastruktuuride rajamine ettevõtlusaladele 10 000 50 000 50 000 50 000 160 000 Kõlleste vald, EL struktuurifondid, EAS, erakapital KOKKU 2 907 500 7 853 500 10 611 500 5 809 500 24 482 000