Legislator · Estonia · National Legislation
DE FR IT EN
Court Decisions Legislation Analyze in Legislator
782861 EE

Kriminaalmenetluse seadustik

512 Articles / Provisions · Estonia · National Legislation
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Table of Provisions (512)

§ 1 Seadustiku kohaldamisala § 2 Kriminaalmenetlusõiguse allikad § 3 Kriminaalmenetlusõiguse ruumiline ja ajaline kehtivus § 4 Kriminaalmenetlusõiguse isikuline kehtivus § 5 Riiklikkuse põhimõte § 6 Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte § 7 Süütuse presumptsioon § 8 Menetlusosalise õiguste tagamine § 9 Isikuvabaduse tagamine ning inimväärikuse austamine § 10 Kriminaalmenetluse keel § 11 Kohtuistungi avalikkus § 12 Kohtuistungi avalikkuse piiramine § 13 Kohtuistungi talletamise piiramine § 14 Kohtumenetluse võistlevus § 15 Kohtuliku arutamise vahetus ja suulisus § 16 Menetlejad ja menetlusosalised § 17 Kohtumenetluse pooled § 18 Maa- ja linnakohtu koosseis § 19 Ringkonnakohtu koosseis § 20 Riigikohtu koosseis § 21 Eeluurimiskohtunik § 22 Täitmiskohtunik § 23 Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus § 24 Üldine kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maa- ja linnakohtus § 25 Erandlik kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maa- ja linnakohtus § 26 Ühendatud kriminaalasja kohtualluvus § 27 Kohtunikku puudutava kriminaalasja kohtualluvus § 28 Kohtualluvuse kontrollimine ja alluvusvaidluse lahendamine § 29 Kohtutevaheline menetlusabi § 30 Prokuratuur kriminaalmenetluses § 31 Uurimisasutuste piiritlemine § 32 Uurimisasutus kriminaalmenetluses § 33 Kahtlustatav § 34 Kahtlustatava õigused ja kohustused § 35 Süüdistatav § 36 Juriidilisest isikust kahtlustatava ja süüdistatava osalemine kriminaalmenetluses § 37 Kannatanu § 38 Kannatanu õigused ja kohustused § 39 Tsiviilkostja § 40 Tsiviilkostja õigused ja kohustused § 41 Kannatanu esindaja ja tsiviilkostja esindaja § 42 Kaitsja § 43 Kaitsja valimine ja määramine § 44 Asenduskaitsja § 45 Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest § 46 Kaitsekohustuse võtmisest keeldumine või võetud kaitsekohustusest loobumine § 47 Kaitsja õigused ja kohustused § 48 Kaitsjast loobumine § 49 Kohtuniku taandumise alused § 50 Kohtuniku taandamine § 51 Taandunud kohtuniku ja taandatud kohtuniku asendamine § 52 Prokuröri taandumise alused § 53 Prokuröri taandamine § 54 Kaitsja taandumise alused § 55 Kaitsja taandamise alused § 56 Kaitsja taandamise menetluse taotlus § 57 Kaitsja taandamise menetlus § 58 Taandunud kaitsja ja taandatud kaitsja asendamine § 59 Muude menetlusest osavõtvate isikute taandamine § 60 Tõendatus ja üldtuntus § 61 Tõendite hindamine § 62 Tõendamisese § 63 Tõend § 64 Tõendite kogumise üldtingimused § 65 Välisriigist saadud tõendid § 66 Tunnistaja § 67 Tunnistaja turvalisuse tagamine § 68 Tunnistaja ülekuulamine § 69 Kaugülekuulamine § 70 Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused § 71 Ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel § 72 Ütluste andmisest keeldumine kutsetegevuse tõttu § 73 Riigisaladuse kohta ütluste andmisest keeldumine § 74 Tunnistaja ülekuulamise protokoll § 75 Kahtlustatava ülekuulamine § 76 Kahtlustatava ülekuulamise protokoll § 77 Vastastamine § 78 Vastastamisprotokoll § 79 Ütluste seostamine olustikuga § 80 Ütluste ja olustiku seostamise protokoll § 81 Äratundmiseks esitamine § 82 Äratundmiseks esitamise protokoll § 83 Vaatluse eesmärk ja vaatlusobjektid § 84 Sündmuskoha vaatlus § 85 Laiba vaatlus § 86 Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus § 87 Vaatlusprotokoll § 88 Isiku läbivaatus § 89 Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus § 90 Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokoll § 91 Läbiotsimine § 92 Läbiotsimisprotokoll § 93 Uurimiseksperiment § 94 Uurimiseksperimendi protokoll § 95 Ekspert § 96 Eksperdi taandumise alused § 97 Eksperdi taandamine § 98 Eksperdi õigused ja kohustused § 99 Ekspertiisi tagamine § 100 Võrdlusmaterjali võtmine ekspertiisiks § 101 Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll § 102 Kahtlustatava või süüdistatava sundpaigutamine raviasutusse § 103 Laiba väljakaevamine ametlikust matmiskohast § 104 Laiba matmiskohast väljakaevamise protokoll § 105 Ekspertiisi korraldamine § 106 Ekspertiisimäärus § 107 Ekspertiisiakti koostamine § 108 Ekspertiisist keeldumise akti koostamine § 109 Eksperdi ülekuulamine § 110 Jälitustoimingu lubatavus tõendite kogumisel § 111 Jälitustoiminguga saadud tõend § 112 Jälitustoiminguga tõendite kogumise üldtingimused § 113 Jälitustoimingu protokoll § 114 Jälitustoiminguks loa andmine § 115 Varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine § 116 Posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatus § 117 Andmete kogumine üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite kohta § 118 Tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või muu teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine § 119 Kuriteo matkimine § 120 Politseiagent § 121 Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine § 122 Jälitustoiminguga kogutud teabetalletuse säilitamine ja hävitamine § 123 Dokument § 124 Asitõend § 125 Asitõendi hoidmine § 126 Asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes võetavad meetmed § 127 Tõkendi valimine § 128 Elukohast lahkumise keeld § 129 Kaitseväelase järelevalve § 130 Vahistamine ja vahistamise alused § 131 Vahistamiskord § 132 Vahistamismäärus § 133 Vahistamisest teatamine § 134 Vahistamisest keeldumine ja vahistatu vabastamine § 135 Kautsjon § 136 Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamine § 137 Vahistuse põhjendatuse kontroll § 138 Menetleja kutsel ilmumata jäämise tagajärjed § 139 Sundtoomine § 140 Tagaotsimine § 141 Kahtlustatava ja süüdistatava ametist kõrvaldamine § 142 Vara arestimine § 143 Vara arestimise protokoll § 144 Menetlusdokumendi keel § 145 Määrus § 146 Uurimis- ja muu menetlustoimingu protokoll § 147 Protokollija § 148 Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli lisa § 149 Foto § 150 Film ning heli- ja videosalvestis § 151 Joonis § 152 Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli tutvustamine § 153 Kohtueelse menetluse kokkuvõte § 154 Süüdistusakt § 155 Kohtuistungi protokoll § 156 Kohtuistungi heli- ja videosalvestamine § 157 Kohtuistungi sekretär § 158 Kohtuistungi protokolli parandamise taotlus § 159 Kohtuotsus § 160 Dokumendi taastamine § 161 Tõlk § 162 Tõlgi taandumise alused ja tõlgi taandamine § 163 Kutse § 164 Kutse kättetoimetamise üldkord § 165 Kirjaliku kutse kättetoimetamise kord § 166 Kutse edastamine kinnipeetavale isikule § 167 Kutse edastamine kaitseväeteenistuses viibivale isikule § 168 Kutse edastamine ajalehekuulutuse kaudu § 169 Kutse edastamine isikule, kelle asukoht ei ole teada § 170 Kutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused § 171 Tähtaja arvutamine § 172 Kaebetähtaja ennistamine § 173 Kriminaalmenetluse kulud § 174 Kolmanda isiku kulude hüvitamatus § 175 Menetluskulud § 176 Erikulud § 177 Lisakulud § 178 Kannatanu, tunnistaja, tõlgi, eksperdi ja spetsialisti kulude hüvitamine § 179 Sundraha § 180 Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral § 181 Menetluskulude hüvitamine õigeksmõistva kohtuotsuse korral § 182 Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine § 183 Menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluse lõpetamise korral § 184 Menetluskulude hüvitamine vale kuriteoteate esitamise korral § 185 Menetluskulude hüvitamine apellatsioonimenetluses § 186 Menetluskulude hüvitamine kassatsiooni- ja teistmismenetluses § 187 Menetluskulude hüvitamine määruskaebuse lahendamise menetluses § 188 Alaealise kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud § 189 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus § 190 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse sisu § 191 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamine § 192 Kuluhüvitise määramine § 193 Kriminaalmenetluse alustamine § 194 Kriminaalmenetluse ajend ja alus § 195 Kuriteoteade § 196 Vägivaldsest surmast teatamine § 197 Kuriteole viitav muu teave § 198 Kuriteoteatele vastamine § 199 Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud § 200 Kriminaalmenetluse lõpetamine kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel § 200<sup>1</sup> Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu § 201 Materjalide saatmine alaealiste komisjonile § 202 Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur § 203 Kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu § 204 Kriminaalmenetluse lõpetamine välisriigi kodaniku toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos § 205 Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga § 206 Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus § 207 Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine Riigiprokuratuuris § 208 Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine ringkonnakohtus § 209 Kriminaaltoimiku arhiivimine kriminaalasja lõpetamisel § 210 Riiklik kriminaalmenetlusregister § 211 Kohtueelse menetluse eesmärk § 212 Uurimisalluvus § 213 Prokuratuur kohtueelses menetluses § 214 Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused § 215 Uurimisasutuse ja prokuratuuri määruste ning nõuete kohustuslikkus § 216 Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine § 217 Isiku kahtlustatavana kinnipidamine § 218 Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll § 219 Kahtlustatavana kinnipidamise asendamine § 220 Andmete nõudmine keskmise päevasissetuleku arvutamiseks § 221 Andmete nõudmine varalise karistuse mõistmiseks § 222 Kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamine § 223 Prokuratuuri toimingud kriminaaltoimiku saamise korral § 224 Kriminaaltoimiku andmine kaitsjale ja esitamine kannatanule ja tsiviilkostjale tutvumiseks § 225 Taotluste esitamine ja lahendamine § 226 Süüdistusakti koostamine ja kohtusse saatmine § 227 Kaitsja toimingud kohtueelse menetluse lõpuleviimisel § 228 Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine § 229 Kaebuse lahendamine prokuratuuris ja Riigiprokuratuuris § 230 Kaebuse esitamine maa- või linnakohtule § 231 Kaebuse lahendamine maa- või linnakohtus § 232 Kaebusest loobumine § 233 Lühimenetluse kohaldamise alus § 234 Lühimenetluse kohaldamise taotlus § 235 Prokuratuuri toimingud lühimenetluse taotluse saamisel § 236 Kohtuistungist osavõtjad § 237 Kohtulik uurimine lühimenetluses § 238 Kohtulahend lühimenetluses § 239 Kokkuleppemenetluse kohaldamise alus § 240 Prokuratuuri alustatav kokkuleppemenetlus § 241 Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kahtlustatavalt või süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll § 242 Kokkuleppemenetluse alustamine kahtlustatava või süüdistatava taotlusel § 243 Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kannatanult või tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll § 244 Kokkuleppemenetluse läbirääkimised § 245 Kokkulepe § 246 Kohtuistungist osavõtjad § 247 Kohtulik arutamine kokkuleppemenetluses § 248 Kohtulahendid kokkuleppemenetluses § 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses § 250 Kokkuleppemenetluse alustamine kohtulikul arutamisel § 251 Käskmenetluse kohaldamise alus § 252 Süüdistusakti põhiosa käskmenetluses § 253 Kohtulahendid käskmenetluses § 254 Kohtuotsus käskmenetluses § 255 Käskmenetluses tehtud kohtuotsuse vaidlustamine ja kohtulik arutamine üldmenetluse korras § 256 Käskmenetluse alustamine kohtulikul arutamisel § 257 Kohtu alla andmine § 258 Eelistungi korraldamise alused § 259 Eelistungil osalejad § 260 Eelistungile ilmumata jäämise tagajärjed § 261 Eelistung § 262 Kohtuniku pädevus eelistungil § 263 Kohtu alla andmise määrus § 264 Kriminaalhooldusametniku kaasamine § 265 Prokuröri ja menetlusosaliste kohtuistungile kutsumine § 266 Kohtuistungi juhtimine ja kohtuistungi kord § 267 Kohtuistungi korda rikkuva isiku suhtes võetavad meetmed § 268 Kohtuliku arutamise piirid § 269 Süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest § 270 Prokuröri ja kaitsja osavõtt kohtuistungist § 271 Kohtulik arutamine tunnistajata, kannatanuta või eksperdita § 272 Kohtulik arutamine tsiviilkostjata § 273 Kohtuliku arutamise edasilükkamine § 274 Kriminaalmenetluse lõpetamine kohtuistungil § 275 Tõkendi otsustamine § 276 Taotluse lahendamine ja kohtumääruse vormistamine § 277 Kohtuistungi avamine § 278 Tõlk kohtuistungil § 279 Süüdistatava isikusamasuse tuvastamine ning talle tema õiguste ja kohustuste selgitamine § 280 Tunnistaja isikusamasuse tuvastamine, tunnistaja hoiatamine ja tunnistaja eemaldamine istungisaalist § 281 Kannatanule ja tsiviilkostjale nende õiguste ja kohustuste selgitamine § 282 Kaitsja ja esindaja volituste kontrollimine § 283 Eksperdile tema õiguste ja kohustuste selgitamine § 284 Kohtukoosseisu teatavakstegemine, taandamisõiguse selgitamine ja taotluste lahendamine § 285 Kohtuliku uurimise algus § 286 Tõendite uurimise järjekord § 287 Tunnistaja ülekuulamine § 288 Ristküsitlus § 289 Kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamine ristküsitlusel § 290 Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused § 291 Kohtueelses menetluses tunnistaja antud ütluste avaldamine kohtumenetluses § 292 Ekspertiisiakti avaldamine ja eksperdi ülekuulamine § 293 Süüdistatava ülekuulamine § 294 Kohtueelses menetluses süüdistatava antud ütluste avaldamine § 295 Ekspertiis kohtus § 296 Uurimistoimingu protokolli või kriminaaltoimiku muu dokumendi avaldamine § 297 Täiendavate tõendite kogumine kohtulikul uurimisel § 298 Kohtuliku uurimise lõpetamine § 299 Kohtuvaidluse kord § 300 Kohtuvaidluse sisu § 301 Prokuröri loobumine süüdistusest § 302 Kohtuliku uurimise uuendamine § 303 Süüdistatava viimane sõna § 304 Kohtu lahkumine nõupidamistuppa § 305 Kohtu nõupidamissaladus § 306 Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused ja kohtuotsuse allkirjastamine § 307 Kohtuliku uurimise uuendamine kohtuotsuse tegemisel § 308 Alaealisele mõjutusvahendi kohaldamine § 309 Kohtuotsuse liigid ja koostamine § 310 Tsiviilhagi kohta otsuse tegemine § 311 Kohtuotsuse sissejuhatus § 312 Kohtuotsuse põhiosa § 313 Süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosa § 314 Õigeksmõistva kohtuotsuse resolutiivosa § 315 Kohtuotsuse kuulutamine ja apellatsiooniõiguse selgitamine § 316 Vahistatud süüdistatava vabastamine kohtuotsuse tegemisel § 317 Kohtuotsuse koopia kätteandmine § 318 Apellatsiooniõigus § 319 Apellatsioonitähtaeg § 320 Kriminaaltoimiku väljastamise lubamatus ja toimikuga tutvumine § 321 Apellatsioon § 322 Apellatsioonist teatamine § 323 Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine otsuse teinud kohtus § 324 Kriminaaltoimiku saatmine ringkonnakohtusse § 325 Kohtuliku arutamise ettevalmistamine ringkonnakohtus § 326 Apellatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine ringkonnakohtus § 327 Ringkonnakohtus eelistungi korraldamise alused § 328 Kohtu pädevus eelmenetluses § 329 Kriminaalasja arutamisele määramine ringkonnakohtus § 330 Kohtuistungile kutsumine § 331 Kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise kord ja piirid § 332 Kohtuistungi rakendamine ringkonnakohtus § 333 Apellatsioonist loobumine § 334 Süüdistatava ja teiste kohtumenetluse poolte osavõtt ringkonnakohtu istungist § 335 Kohtulik uurimine ringkonnakohtus § 336 Kohtuvaidlus § 337 Ringkonnakohtu pädevus kohtulahendi tegemisel § 338 Kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alused § 339 Kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine § 340 Uue otsuse tegemine ringkonnakohtus § 341 Kriminaalasja saatmine esimese astme kohtule uueks arutamiseks § 342 Ringkonnakohtu otsus § 343 Ringkonnakohtu otsuse kuulutamine ja otsuse koopia kätteandmine § 344 Kassatsiooniõigus § 345 Kassatsioonitähtaeg § 346 Kassatsiooni alused § 347 Kassatsioon § 348 Kriminaaltoimiku väljastamise lubamatus ja toimikuga tutvumine § 349 Kassatsiooni menetlusse võtmise otsustamine § 350 Kassatsiooni käiguta ja läbi vaatamata jätmine § 351 Riigikohtu istungist teatamine, kohtuistungile kutsumine ja Riigikohtus kriminaaltoimikuga tutvumine § 352 Kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise viis, tähtaeg ja piirid § 353 Kohtukoosseis kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamisel § 354 Kriminaalasja läbivaatamine kriminaalkolleegiumi täiskogus § 355 Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu erikogus § 356 Kriminaalasja läbivaatamine Riigikohtu üldkogus § 357 Riigikohtu istungi rakendamine § 358 Kassatsioonist loobumine § 359 Kriminaalasja materjali ettekandmine § 360 Kassatsioonimenetluse poolte arvamuste ärakuulamine ja kohtuistungi lõpetamine § 361 Riigikohtu pädevus otsuse tegemisel § 362 Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused § 363 Riigikohtu otsus § 364 Riigikohtu otsuse kohustuslikkus § 365 Teistmismenetluse mõiste § 366 Teistmise alused § 367 Teistmisavalduse esitamise õigus § 368 Teistmisavalduse esitamise tähtajad § 369 Teistmisavaldus § 370 Teistmisavalduse menetlusse võtmise otsustamine § 371 Teistmisavalduse käiguta ja läbi vaatamata jätmine § 372 Teistmismenetlus § 373 Riigikohtu pädevus teistmismenetluses § 374 Kriminaalmenetlus pärast kriminaalasja teistmist § 375 Peatüki kohaldamisala § 376 Süüdistusakti koostamise erikord § 377 Menetlustoimingute tegemise erikord § 378 Riigiprokuratuuri taotlus süüdistusakti koostamiseks ja süüdistusakti menetlemine § 379 Ettepaneku esitamine süüdistusakti koostamiseks § 380 Süüdistusakti koostamise ettepaneku menetlemine Riigikogus § 381 Riigikogu või Vabariigi Presidendi nõusolek ja selle tagajärjed § 382 Süüdistusakti koostamine muus kuriteos § 383 Määruskaebuse mõiste § 384 Määruskaebuse esitamise õigus § 385 Kohtumäärused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses § 386 Määruskaebus ja selle esitamise kord § 387 Määruskaebuse esitamise tähtaeg § 388 Määruskaebuse läbivaatamise kord § 389 Määruskaebuse läbivaatamine kohtumääruse koostanud kohtus § 390 Määruskaebuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus § 391 Määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtumääruse lõplikkus § 392 Vaidlustatud määruse täitmise peatamine § 393 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise menetluse alustamine § 394 Tõendamiseseme asjaolud § 395 Menetlustoimingus osalemine § 396 Kohtueelse menetluse kokkuvõte psühhiaatrilise sundravi kohaldamiseks § 397 Prokuratuuri toimingud kriminaaltoimiku saamisel § 398 Kriminaalasja kohtusse saatmise määrus § 399 Kohtuliku arutamise ettevalmistamine § 400 Kohtulik arutamine § 401 Nõupidamistoas lahendatavad küsimused § 402 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise määrus § 403 Psühhiaatrilise sundravi kohaldamise lõpetamine ja muutmine § 404 Loa andmine alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks või kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolis viibimise tähtaja pikendamiseks § 405 Loa andmine alaealise enne tähtaega vabastamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste koolist § 406 Taotluse läbivaatamise kord § 407 Loa andmise või sellest keeldumise vaidlustamine § 408 Kohtuotsuse ja -määruse jõustumine § 408<sup>1</sup> Jõustunud kohtuotsuse ja -määruse avalikustamine § 409 Kohtuotsuse ja -määruse kohustuslikkus § 410 Kohtuotsuse ja -määruse täitmise lubatus § 411 Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramine § 412 Kohtuotsuse ja -määruse täitmisele pööramise tähtaeg § 413 Mitme kohtuotsuse täitmisele pööramine § 414 Vangistuse täitmisele pööramine § 415 Vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine § 416 Vangistuse täitmisele pööramisest loobumine § 417 Rahalise karistuse täitmisele pööramine § 418 Rahalise karistuse täitmisele pööramisest loobumine § 419 Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine § 420 Tegevuskeelu täitmisele pööramise edasilükkamine ja täitmisele pööramisest loobumine § 421 Füüsilisele isikule mõistetud muu lisakaristuse täitmisele pööramine § 421<sup>1</sup> Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite üleandmise kord § 422 Asjade tagastamine ja vara aresti alt vabastamine § 423 Kriminaalmenetluse kulude sissenõudmine § 424 Rahalise karistuse tasumise pikendamine ja ajatamine § 425 Süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu § 426 Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine § 427 Kriminaalhoolduse täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine § 428 Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine § 429 Süüdimõistetu vahistamise alused ja vahistamise kord § 430 Alla kaheksateistaastasele isikule kohaldatava mõjutusvahendi liigi muutmine või tähtaja pikendamine § 431 Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine § 432 Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord § 433 Üldpõhimõtted § 434 Taotlev riik ja täitev riik § 435 Rahvusvaheliseks kriminaalmenetlusalaseks koostööks pädevad õigusasutused § 436 Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatus § 437 Rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö kulude jagunemine § 438 Väljaandmise lubatavus § 439 Välisriigile isiku väljaandmise üldtingimused § 440 Välisriigile isiku väljaandmist välistavad või piiravad asjaolud § 441 Väljaandmistaotluste paljusus § 442 Nõuded Eesti Vabariigist isiku väljaandmise taotlusele § 443 Välisriigile isiku väljaandmise menetluse staadiumid § 444 Justiitsministeeriumi toimingud eelmenetluses § 445 Riigiprokuratuuri toimingud eelmenetluses § 446 Väljaandmise õigusliku lubatavuse kontrollimise kohtualluvus § 447 Väljaandmisvahistamine § 448 Kaitsja osavõtt väljaandmismenetlusest § 449 Lihtsustatud väljaandmismenetlus § 450 Väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulik kontrollimine § 451 Kohtulahendid väljaandmise õigusliku lubatavuse kohtulikul kontrollimisel § 452 Väljaandmise otsustamine § 453 Väljaandmise edasilükkamine ja ajutine väljaandmine § 454 Väljaantava isiku üleandmine § 455 Väljaandmise laiendamine § 456 Väljaantud isiku läbisõiduluba § 457 Välisriigilt isiku väljaandmise taotlemise menetluse alustamine § 458 Nõuded välisriigile esitatavale isiku väljaandmise taotlusele § 459 Väljaandmistaotluse esitamine § 460 Nõuded abistamistaotlusele § 461 Abistamistaotluse täitmise lubamatus § 462 Välisriigilt saabunud abistamistaotluse menetlemine Justiitsministeeriumis ja Riigiprokuratuuris § 463 Välisriigilt saabunud abistamistaotluse täitmine § 464 Abistamistaotluse esitamine välisriigile § 465 Välisriigile esitatud abistamistaotluse alusel Eestisse saabunud isiku puutumatus § 466 Vabaduspiiranguga isiku ajutine üleandmine välisriigile § 467 Välisriigis viibiva vabaduspiiranguga isiku ajutise ülevõtmise taotlemine § 468 Välisriigis viibiva isiku kaugülekuulamine § 469 Vara välisriigilt väljanõudmine § 470 Vara väljaandmine välisriigile § 471 Riikidevaheline uurimisrühm § 472 Piiriülene jälgimine § 473 Omaalgatuslik teabeedastus § 474 Kriminaalmenetluse üleandmine § 475 Kriminaalmenetluse ülevõtmine § 476 Abistamine välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisel § 477 Abistamise ulatus § 478 Välisriigilt saabunud kohtuotsuse täitmise taotluse menetlemine Justiitsministeeriumis § 479 Vahistamine ja vahistuses pidamine välisriigi kohtuotsuse täitmiseks § 480 Kaitsja osavõtt konfiskeerimise täitmise ülevõtmisest § 481 Kohtualluvus välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel § 482 Välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetlus kohtus § 483 Kohtu tehtavad määrused välisriigi kohtuotsuse tunnustamisel ja täitmisele pööramisel § 484 Välisriigis mõistetud karistuse täpsustamine § 485 Välisriigi kohtuotsuse täpsustamise määrus § 486 Täpsustatud karistuse täitmine § 487 Välisriigis kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse, varalise karistuse ja konfiskeerimise täitmise erisused § 488 Eesti kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotlemine välisriigilt § 489 Koostöö Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga § 490 Euroopa vahistamismäärus § 491 Loovutamise üldtingimused § 492 Isiku loovutamist välistavad ja piiravad asjaolud § 493 Loovutamise laiendamine § 494 Loovutamine ja väljaandmine kolmandale riigile § 495 Taotluste paljusus § 496 Loovutatud isiku läbisõiduluba § 497 Vara loovutamine

Statutory Text (250 of 512 Provisions)

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 1 Seadustiku kohaldamisala Kriminaalmenetluse seadustik Official

Käesolevas seadustikus sätestatakse kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kord ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise kord.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 2 Kriminaalmenetlusõiguse allikad Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kriminaalmenetlusõiguse allikad on

1) Eesti Vabariigi põhiseadus;

2) rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud;

3) käesolev seadustik ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid;

4) Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 3 Kriminaalmenetlusõiguse ruumiline ja ajaline kehtivus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalmenetlusõigus kehtib Eesti Vabariigi territooriumil, kui välislepinguga ei ole määratud teisiti.

(2) Kriminaalmenetluses kohaldatakse menetlustoimingu ajal kehtivat kriminaalmenetlusõigust.

(3) Välisriigis kogutud tõendite Eesti kriminaalmenetluses kasutamise nõuded on sätestatud käesoleva seadustiku §-s 65.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 4 Kriminaalmenetlusõiguse isikuline kehtivus Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kriminaalmenetlusõigus kehtib võrdselt kõigi isikute kohta järgmiste eranditega

1) Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kohta süüdistusakti koostamise ning neid puudutavate teatud menetlustoimingute erisused on sätestatud 14. peatükis;

2) isikule, kellel on diplomaatiline puutumatus või välislepingus ettenähtud muud eelistused, võib Eesti kriminaalmenetlusõigust kohaldada välisriigi taotlusel, arvestades välislepingus sätestatud erisusi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 5 Riiklikkuse põhimõte Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 6 Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad käesoleva seadustiku §-s 199 sätestatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või kui käesoleva seadustiku §-de 202, 203 või 205 kohaselt puudub alus lõpetada kriminaalmenetlus otstarbekuse kaalutlusel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 7 Süütuse presumptsioon Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

(2) Kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.

(3) Kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 8 Menetlusosalise õiguste tagamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus on kohustatud

1) seaduses sätestatud juhtudel menetlustoimingut rakendades selgitama menetlusosalisele menetlustoimingu eesmärki ning tema õigusi ja kohustusi;

2) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalse võimaluse end kaitsta;

3) tagama kahtlustatavale ja süüdistatavale kaitsja abi käesoleva seadustiku § 45 lõikes 2 sätestatud juhtudel või kui ta seda taotleb;

4) edasilükkamatutel juhtudel võimaldama vahistatud kahtlustatava või süüdistatava taotlusel talle muud õigusabi;

5) andma vahistatud kahtlustatava või süüdistatava järelevalveta vara tema nimetatud isiku või kohaliku omavalitsuse hoiule;

6) tagama vahistatu alaealise lapse järelevalve või vahistatu abi vajava lähedase hooldamise.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 9 Isikuvabaduse tagamine ning inimväärikuse austamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kahtlustatavat võib kohtu vahistamismääruseta kinni pidada kuni nelikümmend kaheksa tundi.

(2) Kohtu vahistamisotsustus tehakse vahistatule viivitamata teatavaks talle arusaadavas keeles ja viisil.

(3) Uurimisasutus, prokuratuur ja kohus peavad menetlusosalist kohtlema tema au teotamata ja tema inimväärikust alandamata. Kedagi ei tohi piinata ega muul viisil julmalt või ebainimlikult kohelda.

(4) Kriminaalmenetluses on isiku perekonna- või eraellu lubatud sekkuda vaid käesolevas seadustikus ettenähtud juhtudel ja korras kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks, kriminaalasjas tõe tuvastamiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 10 Kriminaalmenetluse keel Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalmenetluse keel on eesti keel. Kriminaalmenetlus võib menetleja, menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda ka muus keeles, kui nad seda valdavad.

(2) Menetlusosalisele ja kohtumenetluse poolele, kes ei valda eesti keelt, tagatakse tõlgi abi.

(3) Kõik dokumendid, mille lisamist kriminaaltoimikusse taotletakse, peavad olema eestikeelsed või tõlgitud eesti keelde.

(4) Kohtumenetluse poole taotlusel võib kohtuistungi protokolli kanda ka teksti, mis ei ole eestikeelne. Sellisel juhul lisatakse protokollile teksti tõlge eesti keelde.

(5) Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, edastatakse talle süüdistusakti tekst tõlgituna emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 11 Kohtuistungi avalikkus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Igal isikul on võimalus jälgida ja talletada kohtuistungit käesoleva seadustiku §-s 13 sätestatud korras.

(2) Avalikkuse põhimõte toimib kohtulahendi kuulutamisel piiranguta, välja arvatud juhul, kui selle kuulutamist kinnisel kohtuistungil nõuavad alaealise, abielupoole või kannatanu huvid.

(3) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni toimib avalikkuse põhimõte käesoleva seadustiku §-des 12 ja 13 sätestatud piirangutega.

(4) Avalikult kohtuistungilt võib kohus kõrvaldada alaealise, kui see on vajalik alaealise huvide kaitseks.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 12 Kohtuistungi avalikkuse piiramine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohus võib istungi kuulutada osaliselt või täielikult kinniseks

1) riigi- või ärisaladuse kaitseks;

2) kõlbluse või perekonna- või eraelu kaitseks;

3) alaealise huvides;

4) õigusemõistmise huvides, sealhulgas juhul, kui kohtuistungi avalikkus võib ohustada kohtu või kohtumenetluse poole või tunnistaja julgeolekut.

(2) Kohtuistungi avalikkuse piiramise käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel lahendab kohus määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel.

(3) Kohtu loal võivad kinnist kohtuistungit jälgida uurimisasutuse ametnik, kohtuametnik, tunnistaja, ekspert, tõlk ning süüdistatava lähedane käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 mõistes.

(4) Kinnisel kohtuistungil hoiatab kohus kohtumenetluse pooli ja istungisaalis viibijaid, et menetlusandmeid ei ole lubatud avaldada.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 13 Kohtuistungi talletamise piiramine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtuistungi avamisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni on istungisaalis viibijal lubatud

1) teha kirjalikke märkmeid;

2) helisalvestada, kui sellega ei segata kohtuistungit.

(2) Muid vahendeid võib kohtuistungi talletamisel kasutada vaid kohtu loal.

(3) Kinnisel kohtuistungil võib kohus lubada vaid kirjalike märkmete tegemist.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 14 Kohtumenetluse võistlevus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtumenetluses täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid.

(2) Süüdistusest loobumine käesoleva seadustiku §-s 301 sätestatud korras vabastab kohtu menetluse jätkamise kohustusest. Süüdistusest loobumine on õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 15 Kohtuliku arutamise vahetus ja suulisus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Maa- või linnakohtu kohtulahend võib tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud.

(2) Ringkonnakohtu kohtulahend võib tugineda

1) tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel ringkonnakohtus suuliselt esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud;

2) tõenditele, mida on maa- või linnakohtus vahetult uuritud ja mis on apellatsioonimenetluses avaldatud.

(3) Kohtulahend ei või tugineda üksnes käesoleva seadustiku § 67 kohaselt anonüümseks muudetud tunnistaja ütlustele.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 16 Menetlejad ja menetlusosalised Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Menetlejad on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus.

(2) Menetlusosalised on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu ja tsiviilkostja.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 17 Kohtumenetluse pooled Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja.

(2) Kohtumenetluse poolel on käesolevas seadustikus sätestatud menetlusosalise õigused.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 18 Maa- ja linnakohtu koosseis Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Maa- ja linnakohtus arutab esimese astme kuritegude kriminaalasju eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.

(2) Teise astme kuritegude kriminaalasju ja kriminaalasju lihtmenetluses arutab kohtunik ainuisikuliselt.

(3) Kuritegeliku ühendusega seotud kriminaalasju arutab kolmest kohtunikust koosnev kohtukoosseis.

(4) Kui kriminaalasja kohtulik arutamine on aeganõudev, võib kohtumäärusega kaasata kohtuistungile varukohtuniku või varurahvakohtuniku, kes viibib kohtuliku arutamise ajal istungisaalis. Kohtukoosseisust kohtuniku või rahvakohtuniku väljalangemise korral asendatakse ta varukohtuniku või varurahvakohtunikuga.

(5) Eelmenetlust toimetab kohtunik ainuisikuliselt.

(6) Rahvusvahelises koostöös kriminaalasja lahendav kohtukoosseis on sätestatud 19. peatükis.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 19 Ringkonnakohtu koosseis Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ringkonnakohtus arutab kriminaalasja vähemalt kolmest ringkonnakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Eelmenetlust kriminaalasjas toimetab ringkonnakohtunik ainuisikuliselt.

(2) Ringkonnakohtu esimees võib ringkonnakohtu koosseisu kaasata sama kohturingkonna maa- või linnakohtu kohtuniku tema nõusolekul.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 20 Riigikohtu koosseis Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Riigikohtus vaatab kriminaalasja läbi vähemalt kolmest riigikohtunikust koosnev kohtukoosseis.

(2) Riigikohtu esimees võib Riigikohtu koosseisu kaasata ringkonnakohtuniku tema nõusolekul.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 21 Eeluurimiskohtunik Kriminaalmenetluse seadustik Official

Eeluurimiskohtunik on maa- või linnakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtueelses menetluses ainuisikuliselt.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 22 Täitmiskohtunik Kriminaalmenetluse seadustik Official

Täitmiskohtunik on maa- või linnakohtu kohtunik, kes täidab talle käesoleva seadustikuga pandud ülesandeid kohtulahendi täitmisel ainuisikuliselt.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 23 Hääletamine kollegiaalses kohtukoosseisus ja kohtuniku eriarvamus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kollegiaalne kohtukoosseis lahendab kriminaalasja puutuvad küsimused hääletamisega.

(2) Maa- ja linnakohtus esitab viimasena oma arvamuse eesistuja.

(3) Ringkonnakohtus ja Riigikohtus esitab esimesena oma arvamuse kohtumenetlust ettevalmistanud kohtunik, kui ta ei ole eesistuja. Hääletamist jätkatakse kohtunike ametialase vanemuse järjekorras, alates noorimast. Eesistuja hääletab viimasena.

(4) Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustav eesistuja hääl.

(5) Kohtukoosseisu liikmel ei ole õigust keelduda hääletamast ega jääda erapooletuks. Küsimuste järjestikulisel hääletamisel ei ole varem vähemusse jäänud kohtukoosseisu liikmel õigust hääletamast keelduda.

(6) Hääletamisel vähemusse jäänud kohtunik lisab kohtuotsusele oma eriarvamuse. Riigikohtu otsusele lisatud eriarvamus avaldatakse Riigi Teatajas koos kohtuotsusega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 24 Üldine kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maa- ja linnakohtus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalasja arutamine allub maa- või linnakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.

(2) Erandina võib kriminaalasja arutada kuriteo tagajärgede saabumise või süüdistatavate või kannatanute või tunnistajate enamuse asukoha järgi. Kriminaalasja erandliku üleandmise ühe ringkonnakohtu piires otsustab ringkonnakohtu esimees, muudel juhtudel Riigikohtu esimees.

(3) Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik kindlaks määrata, arutatakse kriminaalasja kohtus, kelle tööpiirkonnas on kohtueelne menetlus lõpule viidud.

(4) Eeluurimiskohtuniku ülesandeid täidab selle maa- või linnakohtu eeluurimiskohtunik, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud. Kui kuriteo toimepanemise kohta ei ole võimalik üheselt kindlaks määrata, täidab eeluurimiskohtuniku ülesandeid menetlustoimingu tegemise koha järgse maa- või linnakohtu eeluurimiskohtunik. Jälitustoiminguks annab eeluurimiskohtunikuna loa Tallinna Linnakohtu esimees või tema määratud kohtunik.

(5) Rahvusvahelises koostöös menetletava kriminaalasja kohtualluvus on sätestatud 19. peatükis.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 25 Erandlik kohtualluvus kriminaalasja arutamisel maa- ja linnakohtus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Trükise vahendusel toimepandud kuriteo kriminaalasi allub trükise väljaandmise koha kohtule, kui kannatanu ei taotle kriminaalasja arutamist tema elukoha järgses kohtus või kohtus, kelle tööpiirkonnas on trükist levitatud.

(2) Kui kuritegu on toime pandud välisriigis, allub kriminaalasja arutamine kahtlustatava või süüdistatava Eesti-elukoha järgsele kohtule. Kui kahtlustataval või süüdistataval Eestis elukohta ei ole, allub kriminaalasja arutamine Tallinna Linnakohtule.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 26 Ühendatud kriminaalasja kohtualluvus Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kui kriminaalasi allub mitmele kohtule, võib ühendatud kriminaalasja arutada ühes neist. Kohtualluvuse otsustab süüdistusakti kohtusse saatev prokuratuur õigusemõistmise huvidest lähtudes.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 27 Kohtunikku puudutava kriminaalasja kohtualluvus Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kriminaalasi, milles kohtunik on süüdistatav või kannatanu ja mida tuleks üldise kohtualluvuse kohaselt menetleda selle kohtuniku töökoha järgse ringkonnakohtu tööpiirkonna kohtus, antakse menetlemiseks lähimasse kohtusse teise ringkonnakohtu tööpiirkonnas.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 28 Kohtualluvuse kontrollimine ja alluvusvaidluse lahendamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohus kontrollib kriminaalasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades ja kohtualluvuse vaidlustamise korral koostab kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määruse.

(2) Enne kriminaalasja alluvusjärgsele kohtule saatmist on lubatud vaid edasilükkamatud menetlustoimingud.

(3) Kui kohus vaidlustab teisest kohtust saadud kriminaalasja kohtualluvuse, määrab kohtualluvuse Riigikohtu esimees.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 29 Kohtutevaheline menetlusabi Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kohus võib menetlusabi saamiseks pöörduda teise kohtu poole juhul, kui menetlustoimingu tegemine teises kohtus lihtsustab kriminaalasja menetlemist, hoiab kokku menetlusosaliste ja kohtu aega või vähendab menetluskulusid. Abitaotluse saanud kohus ei või abist keelduda, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 30 Prokuratuur kriminaalmenetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus.

(2) Prokuratuuri volitusi kriminaalmenetluses teostab prokuratuuri nimel prokurör sõltumatult, alludes ainult seadusele.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 31 Uurimisasutuste piiritlemine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimisasutused on oma pädevuse piires Politseiamet, Keskkriminaalpolitsei, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Piirivalveamet, Konkurentsiamet ja Kaitsejõudude Peastaap. Loetletud asutused täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu.

(2) Peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud uurimisasutuste teevad edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka Keskkonnainspektsioon, Päästeamet, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, Tööinspektsioon, reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla.

(3) Edasilükkamatud menetlustoimingud on isiku kahtlustatavana kinnipidamine, vaatlus, läbiotsimine, kahtlustatava, tunnistaja või kannatanu ülekuulamine.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud asutused on kohustatud andma kriminaalasja materjalid viivitamata üle käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud pädevale asutusele vastavalt uurimisalluvusele.

(5) Nende ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on õigus kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires, kinnitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asutuse juht.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 32 Uurimisasutus kriminaalmenetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimisasutus teeb käesolevas seadustikus sätestatud menetlustoiminguid iseseisvalt, kui menetlustoiminguks ei ole vaja kohtu luba või prokuratuuri luba või korraldust.

(2) Uurimisasutusel on õigus nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi esitamist.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 33 Kahtlustatav Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kahtlustatav on isik, kes on kuriteos kahtlustatavana kinni peetud, või isik, keda on piisav alus kahtlustada kuriteo toimepanemises ja kes on allutatud menetlustoimingule.

(2) Kahtlustatavale selgitatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi ning ta kuulatakse üle kahtlustuse sisu kohta. Ülekuulamise võib edasi lükata, kui kahtlustatava tervise seisund ei võimalda tema kohest ülekuulamist ning kui see on vajalik kaitsja ja tõlgi osavõtu tagamiseks.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 34 Kahtlustatava õigused ja kohustused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kahtlustataval on õigus

1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest;

2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu;

3) kaitsja abile;

4) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta;

5) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel;

6) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus;

7) esitada tõendeid;

8) esitada taotlusi ja kaebusi;

9) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;

10) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine on kestnud ühe tunni.

(3) Kahtlustatav on kohustatud

1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;

2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 35 Süüdistatav Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Süüdistatav on isik, kelle kohta prokuratuur on koostanud süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 kohaselt või isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.

(2) Süüdistataval on kahtlustatava õigused ja kohustused. Süüdistataval on õigus tutvuda kaitsja vahendusel kriminaaltoimikuga ja võtta osa kohtulikust arutamisest.

(3) Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on süüdimõistetu.

(4) Süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud õigeksmõistev kohtuotsus, on õigeksmõistetu.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 36 Juriidilisest isikust kahtlustatava ja süüdistatava osalemine kriminaalmenetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

Juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kahtlustatava või süüdistatava õigused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 37 Kannatanu Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju.

(2) Juriidilisest isikust kannatanu osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik kannatanu õigused, sealhulgas õigus anda juriidilise isiku nimel ütlusi.

(3) Menetlustoimingus kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta sätestatut, kui käesolevas seadustikus ei ole ette nähtud teisiti.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 38 Kannatanu õigused ja kohustused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kannatanul on õigus

1) vaidlustada kriminaalmenetluse alustamata jätmine või lõpetamine käesoleva seadustiku §-des 207 ja 208 sätestatud korras;

2) esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- või linnakohtus;

3) anda ütlusi või keelduda ütluste andmisest käesoleva seadustiku §-des 71–73 sätestatud alustel;

4) esitada tõendeid;

5) esitada taotlusi ja kaebusi;

6) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;

7) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras;

8) võtta osa kohtulikust arutamisest;

9) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuse ja karistuse ning süüdistuses nimetatud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta.

(2) Kannatanu on kohustatud

1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;

2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.

(3) Tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses on riigilõivuvaba.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 39 Tsiviilkostja Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Menetleja määrusega tunnistatakse tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga.

(2) Juriidilisest isikust tsiviilkostja osaleb kriminaalmenetluses oma juhatuse või seda asendava organi liikme kaudu, kellel on kõik tsiviilkostja õigused.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 40 Tsiviilkostja õigused ja kohustused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tsiviilkostjal on õigus

1) vaidlustada tsiviilhagi või esitada vastuhagi;

2) esitada tõendeid;

3) esitada taotlusi ja kaebusi;

4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;

5) tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega käesoleva seadustiku §-s 224 sätestatud korras;

6) võtta osa kohtulikust arutamisest;

7) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks või sellest keelduda, anda arvamus süüdistuses toodud kahju suuruse ja tsiviilhagi kohta.

(2) Tsiviilkostja on kohustatud

1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel;

2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 41 Kannatanu esindaja ja tsiviilkostja esindaja Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Füüsilisest isikust kannatanu ja tsiviilkostja võivad kriminaalmenetluses osaleda isiklikult või esindaja kaudu. Isiklik osalemine kriminaalmenetluses ei võta õigust omada esindajat.

(2) Juriidilisest isikust kannatanu ja tsiviilkostja võivad kriminaalmenetluses omada lisaks käesoleva seadustiku § 37 lõikes 2 ja § 39 lõikes 2 nimetatud seaduslikele esindajatele ka lepingujärgset esindajat.

[Lõike 3 sõnastus kuni 28.02.2005]

(3) Kui menetleja leiab, et kannatanu või tsiviilkostja olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksujõuetuse tõttu, võib menetleja määrata talle esindaja riigi kulul. Sellisel juhul saadab menetleja määruse täitmiseks advokatuuri juhatusele.

[Lõike 3 sõnastus alates 1.03.2005]

(3) Kannatanule ja tsiviilkostjale antakse kriminaalmenetluses riigi õigusabi riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kui kohus leiab, et kannatanu või tsiviilkostja olulised huvid võivad advokaadi abita jääda kaitseta, võib kohus oma algatusel otsustada isikule riigi õigusabi andmise riigi õigusabi seaduses ettenähtud alustel ja korras.

[Lõike 4 sõnastus kuni 28.02.2005]

(4) Kannatanul ja tsiviilkostjal võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende huvid ei ole vastuolus.

[Lõike 4 sõnastus alates 1.03.2005]

(4) Kannatanul ja tsiviilkostjal võib olla kuni kolm esindajat. Esindajal võib olla mitu esindatavat, kui nende huvid ei ole vastuolus. Lepinguliseks esindajaks kohtumenetluses võib olla advokaat või muu isik, kes on täitnud õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava.

(5) Esindajal on kõik esindatava õigused. Füüsilise isiku esindajal ja juriidilise isiku lepingujärgsel esindajal ei ole õigust anda esindatava nimel ütlusi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 42 Kaitsja Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalmenetluses on kaitsja

[Punkti 1 sõnastus kuni 28.02.2005]

1) advokaat ja teised isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või [Punkti 1 sõnastus alates 1.03.2005]

1) advokaat ja teised õigusteaduse akadeemilise õppe riiklikult tunnustatud õppekava täitnud isikud menetleja loal, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb kokkuleppest kaitsealusega (lepinguline kaitsja), või;

2) advokaat, kelle pädevus kriminaalmenetluses tuleneb uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määramisest (määratud kaitsja).

(2) Kaitsealusel võib kokkuleppe kohaselt olla kohtumenetluses kuni kolm kaitsjat.

(3) Kaitsjal võib olla mitu kaitsealust, kui nende huvid ei ole vastuolus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 43 Kaitsja valimine ja määramine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalmenetluses võivad kaitsja valida kahtlustatav ja süüdistatav kas isiklikult või teise isiku vahendusel.

(2) Kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui

1) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist;

2) kahtlustatav või süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik käesoleva seadustiku § 45 järgi;

3) valitud kaitsja ei saa 12 tunni jooksul, arvestades isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, või muudel juhtudel 24 tunni jooksul, arvates kahtlustatava või süüdistatavaga kaitsekokkuleppe sõlmimisest või menetleja juurde kutsumisest, asuda kaitseülesandeid täitma ja ta ei ole endale nimetanud asenduskaitsjat.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 44 Asenduskaitsja Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ajavahemikuks, mil kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest on takistatud, võib kaitsja nimetada enda asemele kriminaalmenetlusse asenduskaitsja.

(2) Asenduskaitsjal on kaitsja õigused ja kohustused.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 45 Kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kaitsja võib kriminaalmenetlusest osa võtta alates hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi.

(2) Kaitsja osavõtt kogu kriminaalmenetlusest on kohustuslik, kui

1) isik on pannud kuriteo toime alaealisena;

2) isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui kaitsmine on selle tõttu raskendatud;

3) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteos, mille eest võib mõista eluaegse vangistuse;

4) isiku huvid on vastuolus teise isiku huvidega, kellel on kaitsja;

5) isik on viibinud vahi all vähemalt kuus kuud.

(3) Kaitsja osavõtt kohtueelsest menetlusest on kohustuslik alates kriminaaltoimiku tutvustamisest käesoleva seadustiku § 223 lõikes 3 sätestatud korras.

(4) Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik.

(5) Määratud kaitsja on kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni ja ta võib omal algatusel keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustustest üksnes käesoleva seadustiku § 46 lõikes 1 sätestatud alustel.

(6) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt kohtueelses menetluses hõlmab ka osalemist kohtueelse menetluse lõpuleviimisel.

(7) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt maa- ja linnakohtus hõlmab ka apellatsioon- või määruskaebuse koostamist maa- või linnakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune.

(8) Kaitseülesannete täitmine lepingulise kaitsja poolt ringkonnakohtus hõlmab ka kassatsioon- või määruskaebuse koostamist ringkonnakohtu lahendi peale, kui seda soovib kaitsealune.

(9) Lepinguline kaitsja võib omal algatusel keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustustest üksnes käesoleva seadustiku § 46 lõikes 1 sätestatud alustel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 46 Kaitsekohustuse võtmisest keeldumine või võetud kaitsekohustusest loobumine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kaitsja võib omal algatusel ja advokaadibüroo pidaja nõusolekul keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustusest, kui

1) ta on advokatuuriseaduse (RT I 2001, 36, 201; 102, 676; 2002, 57, 357; 2003, 4, 22) § 45 lõikes 5 sätestatud korras vabastatud kutsesaladuse hoidmisest või kui kahtlustatav või süüdistatav on esitanud nõude, mille täitmiseks peab kaitsja rikkuma seadust või kutse-eetika nõudeid;

2) kaitsekohustuste täitmine selle kaitsja poolt rikuks kaitseõigust;

3) kaitsealune on rikkunud kliendilepingu olulist tingimust.

(2) Kaitsekohustuse võtmisest keeldumine või võetud kaitsekohustusest loobumine tehakse menetlejale viivitamata teatavaks.

(3) Kaitsekohustuse võtmisest keeldumisel või võetud kaitsekohustusest loobumisel on õiguslik tähendus alates hetkest, mil uus kaitsja on asunud kaitseülesandeid täitma.

(4) Kui kaitsja on kaitsekohustuse võtmisest keeldunud või võetud kaitsekohustusest loobunud, võib seejärel kaitseülesandeid täitma asunud uus kaitsja kriminaalasja materjalidega tutvumise eesmärgil taotleda, et kaitsealuse ja kaitsja osalemisel tehtavad uurimistoimingud lükatakse kuni kolme päeva võrra edasi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 47 Kaitsja õigused ja kohustused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kaitsjal on õigus

1) saada juriidiliselt või füüsiliselt isikult kaitsealusele õigusabi andmiseks vajalikke dokumente;

2) esitada tõendeid;

3) esitada taotlusi ja kaebusi;

4) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse;

5) menetleja teadmisel kasutada kaitsekohustust täites tehnikavahendeid, kui see ei sega menetlustoimingut;

6) osaleda kohtueelses menetluses kaitsealuse osavõtul tehtavates uurimistoimingutes õigusega esitada menetleja kaudu küsimusi;

7) kriminaalmenetlusse astumisest alates tutvuda kaitsealuse ülekuulamise protokolliga ja kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga ning kohtueelse menetluse lõpuleviimisel kogu kriminaaltoimikuga;

8) kohtuda kaitsealusega kõrvaliste isikute juuresolekuta, ilma et kohtumiste arv ja kestus oleks piiratud, kui kohtumise kestus ei ole käesolevas seadustikus sätestatud teisiti.

(2) Kaitsja on kohustatud kasutama kõiki kaitsmisvahendeid ja -viise, mis ei ole seadusega keelatud, et selgitada kaitsealust õigustavad, mittesüüstavad ja karistust kergendavad asjaolud, ning andma talle muud kriminaalasjas vajalikku õigusabi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 48 Kaitsjast loobumine Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kahtlustatav ja süüdistatav võivad kaitsjast kirjalikult loobuda kohtueelses menetluses, kui kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 49 Kohtuniku taandumise alused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtunik on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma, kui ta

1) on varem samas kriminaalasjas teinud kohtulahendi;

2) on samas kriminaalasjas eeluurimiskohtunikuna teinud käesoleva seadustiku §-s 132, 134, 135 või 137 nimetatud kohtumääruse, välja arvatud kriminaalasja arutamisel kokkuleppe- ja käskmenetluses;

3) on varem osalenud samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjektina;

4) on või on olnud käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 järgi süüdistatava, kannatanu või tsiviilkostja lähedane;

5) muul põhjusel ei saa olla erapooletu.

(2) Kohtuniku osalemine Riigikohtu kriminaalkolleegiumis ei ole taandumise alus sama kriminaalasja edasisel menetlemisel Riigikohtus.

(3) Eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määruse peale esitatud kaebuse lahendamine ei ole kohtuniku taandumise alus.

(4) Kohtukoosseisus ei või olla isikuid, kes on või on olnud käesoleva seadustiku § 71 lõike 1 järgi omavahel lähedased.

(5) Kohtuniku taandumine vormistatakse motiveeritud taandumisavaldusega, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 50 Kohtuniku taandamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kohtunik ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 49 sätestatud alusel, võib kohtumenetluse pool esitada tema taandamise taotluse.

(2) Taandamistaotlus esitatakse kohtuistungi rakendamisel. Kui kohtuniku taandumise alus selgub hiljem ja see tehakse kohtule viivitamata teatavaks, võib taandamistaotluse esitada enne süüdistatavale viimase sõna andmist.

(3) Taandamistaotluse esitamise korral võib kohtunik enne selle lahendamist teha vaid edasilükkamatuid menetlustoiminguid.

(4) Enne taandamistaotluse lahendamist kuulab kohus ära taandatava kohtuniku seletuse ja poolte arvamused.

(5) Taandamistaotlus lahendatakse nõupidamistoas koostatud määrusega. Ühe kohtuniku taandamise taotluse lahendab ülejäänud kohtukoosseis taandatava juuresolekuta. Häälte poolitumise korral on kohtunik taandatud. Mitme kohtuniku või kogu kohtukoosseisu taandamise taotluse lahendab sama kohtukoosseis lihthäälteenamusega.

(6) Kui kohtunik arutab kriminaalasja ainuisikuliselt, lahendab ta taandamistaotluse ise.

(7) Kohtulahendi peale esitatud kaebuses on õigus viidata kohtuniku taandumise alusele, kui taandamistaotlus on madalama astme kohtus esitatud õigel ajal, kuid on jäetud rahuldamata, või kui taandumise alus selgub pärast kriminaalasja lahendamist.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 51 Taandunud kohtuniku ja taandatud kohtuniku asendamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kui taandunud või taandatud kohtunikku ei ole võimalik selles kohtus asendada, saadab ringkonnakohtu esimees kriminaalasja oma tööpiirkonna teisele maa- või linnakohtule. Kriminaalasja saatmise teise ringkonnakohtu tööpiirkonna maa- või linnakohtule otsustab Riigikohtu esimees.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 52 Prokuröri taandumise alused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Prokurör on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel.

(2) Prokuröri varasem osalemine samas kriminaalmenetluses prokurörina ei ole tema taandumise alus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 53 Prokuröri taandamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui prokurör ei ole taandunud käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel, võib kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kaitsja esitada tema taandamise taotluse.

(2) Kohtueelses menetluses lahendab prokuröri vastu esitatud taandamistaotluse riigiprokuratuur määrusega taotluse esitamisest alates viie päeva jooksul.

(3) Kohtumenetluses lahendab taandamistaotluse kohus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 54 Kaitsja taandumise alused Kriminaalmenetluse seadustik Official

Isik ei või olla kaitsja, kui ta on

1) olnud või on samas kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjekt;

2) varem samas või sellega seonduvas kriminaalasjas kaitsnud või esindanud teist isikut, kelle huvid on kaitsealuse huvidega vastuolus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 55 Kaitsja taandamise alused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohus taandab kaitsja määrusega omal algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel, kui kaitsja ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel.

(2) Kohus taandab kaitsja, kui käesoleva seadustiku §-des 56 ja 57 sätestatud taandamismenetluses ilmneb, et ta on kuritarvitanud oma menetlusseisundit, suheldes kahtlustatavana kinnipeetud või vahistatud kaitsealusega viisil, mis võib soodustada uue kuriteo toimepanemist või kinnipidamiskoha sisekorra rikkumist.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 56 Kaitsja taandamise menetluse taotlus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kaitsja taandamise menetlust toimetab

1) kohtueelses menetluses eeluurimiskohtunik;

2) maa- või linnakohtus kohtunik ainuisikuliselt või kohtukoosseisu üks kohtunik;

3) ringkonnakohtus või Riigikohtus kohtukoosseisu üks kohtunik.

(2) Kaitsja taandamise menetluse taotlus ei takista kohtueelset menetlust.

(3) Kui kaitsja taandamise menetluse taotlus esitatakse kohtumenetluses, lükatakse kohtuistung edasi kuni ühe kuu võrra.

(4) Kaitsja taandamise menetluse taotluse vastuvõtmise päevale järgneval tööpäeval määrab kohtunik taandamismenetluse toimetamiseks kohtuistungi aja ning teatab sellest taotluse esitanud prokuratuurile, taandatavale kaitsjale ja tema kaitsealusele ning advokatuuri juhatusele, kui taandatav kaitsja on advokatuuri liige.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 57 Kaitsja taandamise menetlus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kaitsja taandamise menetlus toimub taandamismenetluse taotluse vastuvõtmisest alates viie päeva jooksul.

(2) Kui taotluse esitaja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile, jäetakse kaitsja taandamata.

(3) Kui kaitsja ei ilmu taandamismenetluseks kohtuistungile käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuvatel põhjustel, lükatakse taandamismenetlus edasi kuni kolme päeva võrra.

(4) Kui kutse saanud kaitsja jätab taandamismenetluseks kohtuistungile mõjuva põhjuseta ilmumata või kui tema ilmumata jäämise põhjus ei ole teada või kui ta ei ilmu edasilükatud kohtuistungile, toimub taandamismenetlus tema osavõtuta.

(5) Taandamismenetluses kuulab kohus ära taotluse esitaja ja kaitsja, kes võivad esitada tõendeid ja kohtu loal esitada teineteisele küsimusi.

(6) Taandamismenetluse lahend vormistatakse kohtumäärusega.

(7) Käesolevas paragrahvis ja §-s 55 sätestatud korras taandatud kaitsjal on õigus kriminaalmenetlusest uuesti osa võtta, kui käesoleva seadustiku § 55 lõikes 2 sätestatud taandamisalus on ära langenud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 58 Taandunud kaitsja ja taandatud kaitsja asendamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

Pärast kaitsja taandumist või tema taandamist käesoleva seadustiku §-s 55 sätestatud alustel võib kaitsealune kohtu määratud tähtaja jooksul valida uue kaitsja või käesoleva seadustiku §-s 43 või 45 sätestatud juhtudel kaitsja määratakse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 59 Muude menetlusest osavõtvate isikute taandamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi, on kohustatud taanduma käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel.

(2) Spetsialist on kohustatud taanduma käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel. Spetsialisti varasem osalemine eksperdi või spetsialistina ei ole taandamise alus.

(3) Ekspert, kohtuistungi sekretär ja tõlk kohustuvad taanduma või nad taandatakse käesoleva seadustiku §-des 96, 97, 157 ja 162 sätestatud alustel ja korras.

(4) Kannatanu ja tsiviilkostja esindaja on kohustatud taanduma käesoleva seadustiku §-s 54 sätestatud alustel.

(5) Kohtueelses menetluses esitatud taandamistaotluse lahendab prokuratuur määrusega taotluse esitamisest alates kolme päeva jooksul.

(6) Kohtumenetluses lahendab taandamistaotluse kohus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 60 Tõendatus ja üldtuntus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohus tugineb kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks.

(2) Tõendatus on kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad.

(3) Üldtuntuks võib kohus tunnistada asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet kriminaalmenetlusvälistest allikatest.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 61 Tõendite hindamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.

(2) Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 62 Tõendamisese Kriminaalmenetluse seadustik Official

Tõendamiseseme asjaolud on

1) kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud;

2) kuriteokoosseis;

3) kuriteo toimepannud isiku süü;

4) kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 63 Tõend Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis.

(2) Kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks võib kasutada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata tõendeid.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 64 Tõendite kogumise üldtingimused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tõendeid kogutakse viisil, mis ei riiva kogumises osaleja au ja väärikust, ei ohusta tema elu või tervist ega tekita põhjendamatult varalist kahju. Keelatud on tõendeid koguda isikut piinates või tema kallal muul viisil vägivalda kasutades või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades.

(2) Kui isiku läbiotsimisel, läbivaatusel või võrdlusmaterjali võtmisel on vaja paljastada tema keha, peavad uurimisasutuse ametnik, prokurör ja menetlustoimingus osaleja, välja arvatud tervishoiutöötaja või kohtuarst, olema temaga samast soost.

(3) Kui tõendeid kogudes kasutatakse tehnikavahendeid, teatatakse sellest eelnevalt menetlustoimingus osalejatele ja neile selgitatakse tehnikavahendite kasutamise eesmärki.

(4) Uurimisasutus ja prokuratuur võivad kaasata tõendite kogumisele erapooletu spetsialisti, keda võidakse üle kuulata tunnistajana.

(5) Vajaduse korral hoiatatakse menetlustoimingus osalejaid, et käesoleva seadustiku § 214 kohaselt ei ole lubatud kohtueelse menetluse andmeid avaldada.

(6) Jälitustoiminguga tõendite kogumise üldtingimused on loetletud käesoleva seadustiku §-des 110–112.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 65 Välisriigist saadud tõendid Kriminaalmenetluse seadustik Official

Eesti kriminaalmenetluses on lubatud kasutada välisriigis selle riigi seaduste kohaselt kogutud tõendeid, kui tõendi saamiseks tehtud menetlustoiming ei ole vastuolus Eesti kriminaalmenetluse põhimõtetega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 66 Tunnistaja Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tunnistaja on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid.

(2) Kriminaalasjas ei või tunnistajana osaleda samas asjas kahtlustatav või süüdistatav isik, samuti uurimisasutuse ametnik, prokurör ega kohtunik, kelle menetluses on kriminaalasi.

(3) Tunnistaja on kohustatud andma tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub seaduslik alus käesoleva seadustiku §-de 71–73 järgi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 67 Tunnistaja turvalisuse tagamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kuriteo raskusest või erandlikest asjaoludest tulenevalt võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel määrusega muuta tunnistaja tema turvalisuse tagamiseks anonüümseks.

(2) Anonüümsusmääruse tegemiseks küsitleb eeluurimiskohtunik tunnistajat tema usaldusväärsuse kindlakstegemiseks ja turvavajaduse selgitamiseks ning kuulab ära prokuröri arvamuse. Vajaduse korral tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga.

(3) Anonüümsele tunnistajale antakse anonüümsusmääruse alusel leppenimi, mida kasutatakse menetlustoimingutes käesoleva seadustiku § 146 lõike 8 kohaselt.

(4) Andmed anonüümseks muudetud tunnistaja nime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, kodakondsuse, hariduse, elu- ja töökoha või õppeasutuse kohta suletakse ümbrikusse, millele kantakse kriminaalasja number ja menetleja allkiri. Ümbrik pitseeritakse ja seda hoitakse kriminaaltoimikust eraldi. Ümbrikus olevate andmetega võib tutvuda üksnes menetleja, kes tutvumise järel pitseerib ja allkirjastab ümbriku uuesti.

(5) Kohtumenetluses kuulatakse leppenimega tunnistaja üle telefonitsi käesoleva seadustiku § 69 lõike 2 punktis 2 sätestatud korras, kasutades vajaduse korral häälemuutmisseadmeid. Tunnistajale võib esitada küsimusi ka kirjalikult.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 68 Tunnistaja ülekuulamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tunnistajale selgitatakse tema õigusi ja kohustusi ning õigust kirjutada ütlust omakäeliselt.

(2) Vähemalt neljateistaastast tunnistajat hoiatatakse ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest, mille kohta võetakse ülekuulamisprotokolli allkiri. Vajaduse korral selgitatakse tunnistajale, et sihilikku vaikimist talle teadaolevatest asjaoludest käsitatakse ütluse andmisest keeldumisena.

(3) Tunnistaja võib ütlust andes kasutada arvandmete ning nimede ja muude raskesti meelespeetavate andmete kohta märkmeid ja muid dokumente.

(4) Tunnistajat võib üle kuulata üksnes tõendamiseseme asjaolude kohta. Keelatud on esitada suunavaid küsimusi.

(5) Tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendid üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata.

(6) Tunnistajale võib esitada küsimusi kahtlustatava, süüdistatava ja kannatanu kõlbeliste omaduste ning harjumuste kohta üksnes juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks olevat tegu tuleb hinnata lahutamatus seoses nende varasema käitumisega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 69 Kaugülekuulamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Menetleja võib korraldada tunnistaja kaugülekuulamise, kui tunnistaja vahetu ülekuulamine on raskendatud või põhjustab ülemääraseid kulutusi, samuti tunnistaja või kannatanu kaitsmist silmas pidades.

(2) Kaugülekuulamine tähendab käesolevas seadustikus ülekuulamist

1) tehnilise lahenduse abil, mille tulemusena menetlusosalised otseülekandena vahetult näevad ja kuulevad uurimisasutuses, prokuratuuris või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu;

2) telefonitsi, mille tulemusena menetlusosalised vahetult kuulevad uurimisasutuses või kohtus mitteviibiva tunnistaja ütluse andmist ja saavad talle küsimusi esitada menetleja kaudu.

(3) Kaugülekuulamine telefonitsi on lubatud vaid ülekuulatava ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul. Kahtlustatava või süüdistatava nõusolekut ei ole vaja anonüümse tunnistaja telefonitsi kaugülekuulamiseks.

(4) Kaugülekuulamise protokolli tehakse märge tunnistaja hoiatamise kohta ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluse andmise eest.

(5) Välisriigis viibiva tunnistaja ülekuulamisel järgitakse §-s 468 sätestatut.

(6) Justiitsminister võib kehtestada kaugülekuulamise korraldamise täpsemad nõuded.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 70 Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused Kriminaalmenetluse seadustik Official

Alla neljateistaastane tunnistaja kuulatakse üle lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi osavõtul. Vanema kui neljateistaastase alaealise ülekuulamisele võib menetleja kaasata lastekaitsetöötaja, sotsiaaltöötaja või psühholoogi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 71 Ütluste andmisest keeldumine isiklikel põhjustel Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava

1) alanejal ja ülenejal sugulasel;

2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga;

3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel;

4) lapsendajal ja lapsendatul;

5) abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist.

(2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 72 Ütluste andmisest keeldumine kutsetegevuse tõttu Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Õigus tunnistajana keelduda kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolude kohta ütluste andmisest on

1) Eestis registreeritud usuorganisatsiooni vaimulikul;

2) kaitsjal ja notaril, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;

3) tervishoiutöötajal ja farmatseudil isiku päritolusse, kunstlikku viljastamisse, perekonnasse või tervisesse puutuvate asjaolude puhul;

4) isikul, kellele on seadusega pandud ameti- või kutsesaladuse hoidmise kohustus.

(2) Õigus ütluste andmisest keelduda on ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikute erialasel abipersonalil.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel ja nende erialasel abipersonalil ei ole õigust keelduda ütluste andmisest, kui ütluste andmist taotleb kahtlustatav või süüdistatav.

(4) Kui kohus menetlustoimingu põhjal veendub, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku keeldumine ütluste andmisest ei seondu tema kutsetegevusega, võib ta kohustada nimetatud isikut ütlusi andma.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 73 Riigisaladuse kohta ütluste andmisest keeldumine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse seadust (RT I 1999, 16, 271; 82, 752; 2001, 7, 17; 93, 565; 100, 643; 2002, 53, 336; 57, 354; 63, 387; 2003, 13, 67).

(2) Kui tunnistaja keeldub ütluste andmisest riigisaladusele viidates, pöördub uurimisasutus, prokuratuur või kohus riigisaladust valdava asutuse poole taotlusega kinnitada asjaolude tunnistamist riigisaladuseks.

(3) Kui riigisaladust valdav asutus ei kinnita asjaolude tunnistamist riigisaladuseks või kui ta ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele kahekümne päeva jooksul, on tunnistaja kohustatud andma ütlusi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 74 Tunnistaja ülekuulamise protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ülekuulamisprotokolli kantakse

1) tunnistaja nimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus;

2) mis laadi suhted on ülekuulataval kahtlustatava või kannatanuga;

3) ütlused.

(2) Täiend- või kordusülekuulamisel koostatavas ülekuulamisprotokollis ei korrata ülekuulatava isiku andmeid ega andmeid tema ja kahtlustatava või kannatanu suhete kohta, vaid viidatakse esmaülekuulamise protokollile.

(3) Tunnistaja taotlusel ei märgita ülekuulamisprotokollis tema elu- või töökohta või õppeasutuse nimetust. Need andmed lisatakse ülekuulamisprotokollile suletud ümbrikus.

(4) Tunnistaja võib ülekuulamisel pärast vaba jutustamist kirjutada ütlused ülekuulamisprotokolli omakäeliselt, mille kohta tehakse protokollis märge.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 75 Kahtlustatava ülekuulamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kahtlustatava ülekuulamise rakendamisel selgitatakse kahtlustatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus.

(2) Ülekuulamist alustades selgitatakse kahtlustatavale, et tal on õigus keelduda ütluste andmisest ning et antud ütlusi võidakse kasutada tema vastu.

(3) Kahtlustatavalt küsitakse, kas ta on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse, ning talle tehakse ettepanek anda vabalt jutustades ütlusi kahtluse aluseks oleva kuriteo asjaolude kohta.

(4) Kahtlustatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 68 lõikeid 3–6.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 76 Kahtlustatava ülekuulamise protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ülekuulamisprotokolli kantakse

1) kahtlustatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutuse nimetus;

2) kahtlustatava perekonnaseis;

3) selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse, ning kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi;

4) kahtlustatava ütlused.

(2) Kahtlustatava ülekuulamise protokolli koostades järgitakse käesoleva seadustiku § 74 lõikeid 2 ja 4.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 77 Vastastamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Isikud võib vastastada, kui ütlustes ilmnenud vastuolu ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada.

(2) Vastastamisel selgitatakse vastastatavate omavahelised suhted ja neile esitatakse järjestikku küsimusi asjaolu kohta, milles vastuolu ilmneb.

(3) Vastastamisel võib avaldada vastastatava varem antud ütlusi ja esitada muid tõendeid.

(4) Vastastatavad võivad uurimisasutuse ametniku loal ja tema kaudu esitada teineteisele ütlustes ilmnevate vastuolude kohta küsimusi. Vajaduse korral muudab uurimisasutuse ametnik esitatud küsimuse sõnastust.

(5) Vastastamise kestel ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 68 lõikeid 2–6.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 78 Vastastamisprotokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vastastamisprotokollis talletatakse uurimistoimingu käik ja tulemused küsimuste ja vastuste vormis küsimuste esitamise ja vastamise järjekorras.

(2) Protokollitud vastuse õigsust kinnitab vastastatav allkirjaga.

(3) Kui vastastatavate vastused langevad kokku, võib need protokollida ühise vastusena.

(4) Kui avaldatakse vastastatava varem antud ütlusi või esitatakse muid tõendeid, peab see ilmnema protokollitud küsimuse sõnastusest.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 79 Ütluste seostamine olustikuga Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ütluste seostamisel olustikuga tehakse ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale ettepanek selgitada ja täpsustada kuriteosündmusse puutuvaid asjaolusid kohapeal ja seostada ütlused sündmuskoha olustikuga.

(2) Kui kohtueelses menetluses on vaja olustikuga seostada mitme isiku ütlused, tehakse seda iga isikuga eraldi.

(3) Ütluste olustikuga seostamise käigus antavate ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 68 lõikeid 2–6.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 80 Ütluste ja olustiku seostamise protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

Ütluste ja olustiku seostamise protokolli kantakse

1) kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale tehtud ettepanek selgitada ja täpsustada tõendamisesemesse puutuvaid asjaolusid kohapeal;

2) ütluste olustikuga seostamisel antud ütlused;

3) kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu või tunnistaja toimingute laad ja sisu ning selle koha või objekti nimetus, millega ütlusi ja toiminguid on seostatud;

4) kas ja millises ulatuses on uurimistoimingus taastatud sündmuskoha olustik;

5) ütlustega seostatud objekti paiknemine sündmuskohal ja objekti vaatlusandmed;

6) äravõetud asitõenditena kasutatavate objektide nimetused.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 81 Äratundmiseks esitamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vajaduse korral võib menetleja isiku, asja või muu objekti esitada ülekuulatud kahtlustatavale, süüdistatavale, kannatanule või tunnistajale äratundmiseks.

(2) Isik, asi või muu objekt esitatakse äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase objektiga.

(3) Objektikogumit ei moodustata, kui äratundmiseks esitatakse

1) laip;

2) paikkond, hoone, ruum või muu objekt, mille puhul ei ole võimalik objekte ühel ajal esitada;

3) oma tunnustelt teistest oluliselt erinev objekt, mille puhul ei ole võimalik moodustada omavahel sarnanevate objektide kogumit.

(4) Vajaduse korral esitatakse isik, asi või muu objekt äratundmiseks foto, filmi või heli- või videosalvestise järgi.

(5) Äratundmiseks esitamist võib korrata, kui esimene äratundmiseks esitamine toimus foto, filmi või videosalvestise järgi või kui on alust arvata, et objekti ei tuntud ära selle muutumise tõttu ja endist välimust on võimalik taastada.

(6) Kui kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja tunneb talle äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle sarnasust uuritava sündmusega seotud objektiga, tehakse talle ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kui ta eitab samasust või sarnasust, tehakse talle ettepanek selgitada, mille poolest talle esitatud objekt või objektid erinevad uuritava sündmusega seotud objektist.

(7) Objekti või objektikogumi äratundmiseks esitamisel seda pildistatakse või see videosalvestatakse.

(8) Äratundmiseks esitamise käigus ütluste võtmisel järgitakse käesoleva seadustiku § 68 lõikeid 2–6.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 82 Äratundmiseks esitamise protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Äratundmiseks esitamise protokolli kantakse

1) äratundmiseks esitatud objekti või objektide nimetused;

2) milliste oluliste tunnuste poolest olid äratundmiseks esitatud objektid omavahel sarnased ja kus äratundmiseks esitatud objekt teiste hulgas paiknes;

3) millise koha valis äratundmiseks esitatud isik teiste hulgas;

4) äratundjale tehtud ettepanek vaadata talle esitatud objekti või objekte ja selgitada, kas ta tunneb uuritava sündmusega seotud objekti ära ning kas ta nendib selle sarnasust teiste objektidega või erinevust nendest;

5) tunnused, mille järgi tundis äratundja objekti ära.

(2) Kui äratuntud isik vaidlustab uurimistoimingu tulemuse, tehakse selle kohta protokollis märge.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 83 Vaatluse eesmärk ja vaatlusobjektid Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vaatluse eesmärk on koguda kriminaalasja lahendamiseks vajalikke andmeid, avastada kuriteojäljed ja võtta asitõenditena kasutatavad objektid ära.

(2) Vaatlusobjektid on

1) sündmuskoht;

2) laip;

3) dokument, muu objekt või asitõend;

4) läbivaatuse toimetamise korral isik ning posti- või telegraafisaadetis.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 84 Sündmuskoha vaatlus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Sündmuskoha vaatlust toimetatakse kuriteo toimepanemise kohas, või kohas, mis on seotud kuriteo toimepanemisega.

(2) Kahtlustatav, süüdistatav tunnistaja või kannatanu kutsutakse sündmuskoha vaatluse juurde, kui tema selgitused aitavad tagada vaatluse igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 85 Laiba vaatlus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Laiba vaatlust toimetatakse sündmuskohal või laiba muus asukohas.

(2) Laiba vaatlusel selgitatakse

1) laiba isik või tundmatu laiba puhul antakse selle kirjeldus;

2) laiba asukoht, asend ja poos;

3) laiba juures olevad kuriteojäljed ja asjad;

4) kuriteojäljed laiba katmata kehaosadel, rõivastel ja jalatsitel ning kaetud kehaosadel;

5) koolnutunnused;

6) muud kriminaalasja lahendamiseks vajalikud tunnused.

(3) Võimaluse korral toimetatakse laiba vaatlust kohtuarsti või spetsialisti osavõtul, kelle ülesanne on

1) sedastada surma saabumine, kui see ei ole ilmne;

2) abistada uurimisasutuse ametnikku vaatluse toimetamisel, et koguda ja talletada ekspertiisiks vajalikke lähteandmeid.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 86 Dokumendi, muu objekti või asitõendi vaatlus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Dokumendi või muu objekti vaatlusel selgitatakse kuriteojäljed ja muud tunnused, mis on vajalikud kriminaalasja lahendamiseks ning on aluseks objekti kasutamisel asitõendina.

(2) Kui asitõendiks olevat dokumenti, asja või muud objekti on vaja täiendavalt uurida, tehakse asitõendi vaatlus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 87 Vaatlusprotokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vaatlusprotokolli kantakse

1) sündmuskoha olustiku kirjeldus;

2) laiba isik või tundmatu laiba puhul isikukirjeldus;

3) vaatlusel avastatud dokumendi või muu objekti nimetus ja tunnused;

4) kuriteojälgede kirjeldus;

5) muud vaatlusandmed;

6) uurimistoimingus äravõetud ja asitõendina kasutatava objekti nimetus ja number.

(2) Sündmuskoha vaatlusprotokolli ei kanta uurimistoimingus osalenud isiku seletusi ega vaatluse ajal tehtud jälitustoimingute andmeid.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 88 Isiku läbivaatus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Isiku läbivaatusel selgitatakse

1) kas isiku kehal, rõivastel või jalatsitel on kuriteojälgi, mis on tema kahtlustatavaks tunnistamise alus;

2) tervisekahjustuse laad, vigastuse paiknemine ja vigastuse muud tunnused;

3) kahtlustatava, kannatanu või tunnistaja keha iseärasused või kehal leiduvad eritunnused, mis on vaja talletada kriminaalasja lahendamiseks;

4) kas isiku juures või tema kehasse peidetuna on asitõendina kasutatavaid asju;

5) muid kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid.

(2) Kui isiku läbivaatuse eesmärk on avastada tema kehal kuriteojälgi, osaleb läbivaatusel kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu spetsialist.

(3) Isiku läbivaatusel on lubatud võtta temalt proove ja ekspertiisimaterjali. Proove ja ekspertiisimaterjali võttes järgitakse käesoleva seadustiku §-s 100 sätestatut.

(4) Isiku läbivaatuse protokolli kantakse

1) isiku kehal, rõivastel või jalatsitel avastatud kuriteojälgede kirjeldus;

2) isiku kehal leiduvate iseärasuste või eritunnuste kirjeldus;

3) uurimistoimingus avastatud ja asitõendina kasutatavate objektide nimetused.

(5) Isiku läbivaatuse protokollis ei ole lubatud teha järeldusi tervisekahjustuse laadi ja vanuse ning tervisekahjustuse tekitamise viisi või vahendi kohta.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 89 Posti- või telegraafisaadetise arest ja läbivaatus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Läbivaatuse toimetamiseks arestitakse posti- või telegraafisaadetis prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.

(2) Posti- või telegraafisaadetise aresti määruses märgitakse

1) arestitava saadetise saatja või saaja nimi ning elu- või asukoht ja aadress;

2) aresti põhjendus;

3) arestitud posti- või telegraafisaadetisest uurimisasutusele teatamise kord.

(3) Posti- või telegraafisaadetise aresti määruse koopia saadetakse täitmiseks posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja juhile.

(4) Posti- või telegraafisaadetise läbivaatusel kogutakse tõendamiseseme asjaolude kohta vaatlusandmeid ja võetakse posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutajalt ära kriminaalmenetluses asitõendina kasutatav saadetis. Läbivaatusobjekti, mis ei ole kriminaalasjaga seotud, edastab posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja adressaadile.

(5) Posti- või telegraafisaadetis vabastatakse arestist prokuratuuri määrusega. Arestist vabastamise määruse koopia edastatakse isikule, kes ei ole menetlusosaline, kuid kelle puhul on posti- või telegraafisaadetise aresti ja läbivaatusega rikutud sõnumisaladust.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 90 Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

Posti- või telegraafisaadetise läbivaatuse protokolli kantakse

1) viide posti- või telegraafisaadetise aresti määrusele;

2) läbivaatusobjekti nimetus;

3) vaatlusandmed;

4) äravõetud asitõendina kasutatava posti- või telegraafisaadetise nimetus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 91 Läbiotsimine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Läbiotsimise eesmärk on leida hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatav või konfiskeeritav objekt, kriminaalasja lahendamiseks vajalik dokument, asi või isik või kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks arestitav vara või laip või tabada tagaotsitav.

(2) Läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel. Notari- või advokaadibüroo läbiotsimist toimetatakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.

(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib uurimisasutus läbiotsimist toimetada uurimisasutuse määruse alusel ilma prokuratuuri loata, kuid seejärel tuleb sellest 24 tunni jooksul teatada prokuratuurile, kes otsustab läbiotsimise lubatavaks tunnistamise.

(4) Läbiotsimismääruses märgitakse

1) läbiotsimise eesmärk;

2) läbiotsimise põhjendus.

(5) Läbiotsimismääruseta võib läbi otsida isiku

1) kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral;

2) kelle kohta on alust arvata, et ta läbiotsimiskohal varjab otsitavat objekti.

(6) Läbiotsimist rakendades tutvustatakse isikule, kelle juures läbi otsitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele või juriidilise isiku või riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse, kelle juures läbi otsitakse, esindajale läbiotsimismäärust, mille kohta võetakse määrusele allkiri. Vastava isiku või esindaja puudumisel peab kaasama kohaliku omavalitsuse esindaja.

(7) Notaribüroo või advokaadibüroo läbiotsimise juures peab viibima notar või advokaat, kelle juures läbi otsitakse. Kui asjaomane notar või advokaat ei saa läbiotsimise juures viibida, peab läbiotsimise juures viibima notari asendaja või teine sama advokaadibüroo kaudu õigusteenust osutav advokaat, selle võimatuse korral teine notar või advokaat.

(8) Läbiotsimist rakendades tehakse ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud objekt või näidata laiba või tagaotsitava peidukoht. Kui ettepanek jäetakse täitmata või kui on alust arvata, et seda on järgitud osaliselt, toimetatakse otsinguid.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 92 Läbiotsimisprotokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

Läbiotsimisprotokolli kantakse

1) ettepanek välja anda otsitav objekt või näidata laiba või tagaotsitava asukoht;

2) vabatahtlikult väljaantud objekti nimetus;

3) otsingute tingimused, käik ja tulemused;

4) leitud objekti nimetus ja objekti tunnused, millel on tähtsust kriminaalasja lahendamiseks;

5) tabatud tagaotsitava isikuandmed.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 93 Uurimiseksperiment Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimiseksperimendi eesmärk on katseliselt selgitada, kas uuritava sündmuse asjaolud või toiming kuriteosündmuse ajal esinesid või kas nende olemasolu oli võimalik tajuda.

(2) Uurimiseksperimendis osaleb kahtlustatav, süüdistatav, kannatanu või tunnistaja, kui

1) tema abi vajatakse sündmuse olustiku taastamiseks;

2) uurimiseksperimendi tulemused võimaldavad kontrollida tema ütlusi;

3) katsete tulemused sõltuvad selles osaleja omadustest, võimetest või oskustest.

(3) Uurimiseksperimendis on lubatud kasutada asitõendit, kui

1) selle asendamine võib mõjutada uurimistoimingu tulemusi ja kui on välistatud asitõendi hävimine;

2) asitõendit ei ole vaja äratundmiseks esitada uurimiseksperimendis osalevale isikule.

(4) Uurimiseksperimendi tulemusi selgitades ei ole lubatud teha eriteadmistele tuginevaid järeldusi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 94 Uurimiseksperimendi protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

Uurimiseksperimendi protokolli kantakse

1) küsimus, mille lahendamiseks peetakse vajalikuks korraldada katseid;

2) kas katsete tegemiseks taastati sündmuskoha olustik ja kuidas seda tehti;

3) kas kahtlustatav, süüdistatav tunnistaja või kannatanu on kinnitanud uurimiseksperimendi olustiku vastavust uuritava sündmuse olustikule;

4) katsete kirjeldus: arv, järjestus, tingimused, arvu muutmine ja katsete sisu;

5) katsete tulemused.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 95 Ekspert Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ekspert on isik, kes rakendab käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel ja korras ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi.

(2) Eksperti määrates eelistab menetleja kohtueksperti ja riiklikult tunnustatud eksperti, kuid eksperdiks võib määrata ka muu asjakohaste teadmistega isiku.

(3) Kui ekspertiis korraldatakse väljaspool ekspertiisiasutust, selgitab menetleja, kas eksperdiks määratav isik on kriminaalasjas erapooletu ja nõus ekspertiisi tegema. Talle selgitatakse käesoleva seadustiku §-s 98 sätestatud eksperdi õigusi ja kohustusi. Kui eksperdiks nimetatakse vannutamata isik, hoiatatakse teda kriminaalkaristusest teadvalt vale eksperdiarvamuse andmise eest. Menetleja määrab kokkuleppel eksperdiga ekspertiisi tähtaja.

(4) Menetleja võib taotleda, et ekspertiis tehakse välisriigi ekspertiisiasutuses, ja kasutada välisriigis antud eksperdiarvamust tõendina kriminaalasja lahendamisel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 96 Eksperdi taandumise alused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ekspert on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma

1) käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel;

2) kui ta on ametialluvuses või muus sõltuvuses menetlusosalisest või uurimisasutuse ametnikust, kelle menetluses on kriminaalasi.

(2) Ekspertide komisjonis ei või olla käesoleva seadustiku § 71 lõikes 1 loetletud lähedasi.

(3) Eksperdi varasem osalemine kriminaalmenetluses eksperdina või spetsialistina ei ole tema taandumise alus.

(4) Eksperdi taandumine vormistatakse motiveeritud taandumisavalduse alusel, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 97 Eksperdi taandamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui ekspert ei ole taandunud käesoleva seadustiku §-s 96 sätestatud alustel, võib kahtlustatav või süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kaitsja esitada tema taandamise taotluse.

(2) Eksperdi taandamise taotlus lahendatakse käesoleva seadustiku § 59 lõigetes 5 ja 6 sätestatud korras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 98 Eksperdi õigused ja kohustused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Eksperdil on ekspertiisi tehes õigus

1) taotleda ekspertiisimaterjali täiendamist;

2) ekspertiisimaterjali täielikkuse tagamiseks osaleda uurimisasutuse või prokuratuuri kutsel menetlustoimingus ja kohtu kutsel kohtulikul uurimisel;

3) tutvuda kriminaalasja materjaliga, mis on vajalik ekspertiisiks;

4) keelduda ekspertiisi tegemast, kui talle esitatud ekspertiisimaterjal ei ole küllaldane või kui ekspertiisimääruses esitatud ekspertiisiülesanded on väljaspool tema eriteadmisi või kui küsimustele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist;

5) taotleda, et menetleja loal viibiks ekspertiisi juures isik, kes võib anda eksperdiuuringuteks vajalikke selgitusi;

6) seada ja lahendada omal algatusel ekspertiisimääruses esitamata ekspertiisiülesanne.

(2) Ekspert on kohustatud

1) eksperdiks määramise korral tegema ekspertiisi;

2) ilmuma menetleja kutsel;

3) tagama eksperdiuuringute igakülgsuse, täielikkuse ja objektiivsuse ning eksperdiarvamuse teadusliku põhjendatuse;

4) keelduma ekspertiisi tegemisest, kui ta ei ole kriminaalmenetluses erapooletu;

5) hoidma saladuses temale ekspertiisi tegemisel teatavaks saanud asjaolud, mida võib avaldada üksnes menetleja kirjalikul loal.

(3) Kui ekspert jääb mõjuva põhjuseta ilmumata, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus teda kohtumääruse alusel trahvida kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 99 Ekspertiisi tagamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

Vajaduse korral kogutakse ekspertiisiks ekspertiisimaterjali, paigutatakse kahtlustatav või süüdistatav kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks sundkorras raviasutusse või kaevatakse laip kohtuarstliku või muu ekspertiisi tegemiseks matmiskohast välja.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 100 Võrdlusmaterjali võtmine ekspertiisiks Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Võrdlusmaterjali võtmise eesmärk on koguda ekspertiisiks vajalikke võrdlusjälgi ja proove.

(2) Võrdlusmaterjali võtmise määrus on vajalik, kui

1) kahtlustatav või süüdistatav keeldub võrdlusmaterjali andmisest ja menetlustoimingu eesmärki on võimalik saavutada sunniga;

2) võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust;

3) juriidiliselt isikult nõutakse võrdlusmaterjalina dokumente.

(3) Võrdlusmaterjali võtmise määruses märgitakse

1) kellelt võrdlusmaterjali võetakse;

2) võrdlusmaterjali liik;

3) menetlustoimingu põhjendus.

(4) Kui võrdlusmaterjali võtmine riivab isiku keha puutumatust, osaleb menetlustoimingus kohtuarst või tervishoiutöötaja või muu spetsialist.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 101 Ekspertiisimaterjali võtmise protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

Ekspertiisimaterjali võtmise protokolli kantakse

1) võetud võrdlusjälgede ja proovide nimetused;

2) ekspertiisimaterjali võtmise viis ja tingimused;

3) ekspertiisimaterjali hulk või kogus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 102 Kahtlustatava või süüdistatava sundpaigutamine raviasutusse Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kohtupsühhiaatria- või kohtuarstliku ekspertiisi tegemiseks on vaja pikaajalisi eksperdiuuringuid, määrab menetleja komisjoniekspertiisi ja paigutab kahtlustatava või süüdistatava raviasutusse sundkorras.

(2) Kahtlustatav või süüdistatav paigutatakse raviasutusse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. 2020-04-03 14:42:00 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „raviasutusse“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

(3) Kahtlustatav või süüdistatav paigutatakse raviasutusse kuni üheks kuuks. Prokuratuuri taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus seda tähtaega pikendada kolme kuu võrra.

(4) Kahtlustatava või süüdistatava viibimine raviasutuses arvatakse tema vahistusaja hulka.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 103 Laiba väljakaevamine ametlikust matmiskohast Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Laip või selle säile kaevatakse ametlikust matmiskohast välja, kui kriminaalmenetluses on vaja selgitada surma põhjus või muud tõendamiseseme asjaolud või võtta ekspertiisiks vajalikke võrdlusjälgi või -proove.

(2) Laiba matmiskohast väljakaevamise aluseks on prokuratuuri määrus või kohtumäärus.

(3) Laip kaevatakse matmiskohast välja kohtuarsti või muu spetsialisti osavõtul ja linna- või vallavalitsuse esindaja juuresolekul. Kui on võimalik, kutsutakse menetlustoimingu juurde kadunu lähedane ja vajaduse korral esitatakse talle laip isiku äratundmiseks.

(4) Vajaduse korral võetakse laiba matmiskohast pinnase- ja muid proove.

(5) Laiba matmiskohast väljakaevamise määruses antakse linna- või vallavalitsusele korraldus matta laip uuesti ja taastada haud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 104 Laiba matmiskohast väljakaevamise protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

Laiba matmiskohast väljakaevamise protokolli kantakse

1) matmiskoha nimetus ja asukoht ning andmed haua paiknemise kohta;

2) haua ja hauamärkide kirjeldus;

3) puusärgi ja laiba vaatluse andmed.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 105 Ekspertiisi korraldamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel.

(2) Menetleja ei või keelduda kahtlustatava, süüdistatava või kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotletavat ekspertiisi määramast, kui asjaolul, mille tuvastamist ekspertiisiga taotletakse, võib olla olulist tähtsust kriminaalasja lahendamisel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 106 Ekspertiisimäärus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ekspertiisimääruse põhiosas märgitakse

1) kriminaalasja nimetus ja number, kuriteo asjaolud ja muud ekspertiisiks vajalikud lähteandmed;

2) ekspertiisi määramise põhjendus.

(2) Ekspertiisimääruse lõpposas märgitakse

1) ekspertiisi liik eriteadmiste valdkonna järgi;

2) vajadus korraldada ainuisikuline või komisjoniekspertiis, esma-, täiend- või kordusekspertiis;

3) ekspertiisimäärust täitva eksperdi või riikliku ekspertiisiasutuse nimi;

4) kuriteosündmusega seotud ekspertiisiobjektide ning võrdlus- ja tutvumismaterjali andmed;

5) eksperdile esitatud küsimused;

6) ekspertiisi tähtaeg käesoleva seadustiku § 95 lõikes 3 sätestatud juhul.

(3) Kui ekspertiis korraldatakse riiklikus ekspertiisiasutuses, võib kooskõlastatult ekspertiisiasutuse juhiga määrata eksperdi nimeliselt. Ekspertiisimääruse alusel võib ekspertide komisjoni kuuluda ekspert, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses.

(4) Eksperdile ei ole lubatud esitada

1) õiguslikke ega eksperdi eriala väliseid küsimusi;

2) küsimusi, millele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ja eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 107 Ekspertiisiakti koostamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ekspertiisiakti sissejuhatuses märgitakse

1) akti koostamise kuupäev ja koht;

2) ekspertiisi määranud isiku nimi ning ekspertiisimääruse koostamise ja eksperdile edastamise kuupäev;

3) kriminaalasja nimetus ja number;

4) ekspertiisi liik;

5) andmed eksperdi kohta;

6) ekspertiisiobjekti nimetus või selle isiku nimi, kellele ekspertiis tehti;

7) kas ja millal on taotletud ekspertiisimaterjali täiendamist ja millal on taotlus rahuldatud;

8) ekspertiisi lähteandmed;

9) eksperdile ekspertiisimääruses esitatud ja eksperdi omaalgatuslikult sõnastatud küsimused;

10) ekspertiisi tegemise juures viibinud isikute nimed.

(2) Kui ekspertiisi teeb vannutamata isik, annab ekspert allkirja ekspertiisiakti sissejuhatuses tehtud märkusele, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest.

(3) Ekspertiisiakti põhiosas esitatakse

1) uuringute kirjeldus;

2) uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus.

(4) Kui eksperdile esitatud küsimus on õiguslik või eksperdi eriala väline või kui küsimusele vastamine ei eelda eksperdiuuringuid ega eriteadmistele tuginevate järelduste tegemist, keeldub ekspert ekspertiisiaktis sellele vastamast.

(5) Kompleksekspertiisi akti põhiosas esitatakse iga eksperdi uuringud eraldi.

(6) Ekspertiisiakti lõpposas esitatakse uuringutele tuginev eksperdiarvamus.

(7) Kui komisjoniekspertiisis jõuavad eksperdid ühisarvamusele, koostatakse ühine ekspertiisiakt. Lahknevate järelduste korral koostab ekspert eraldi ekspertiisiakti.

(8) Ekspertiisiaktile kirjutavad alla ekspert või komisjoniekspertiisi teinud eksperdid.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 108 Ekspertiisist keeldumise akti koostamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui ekspert keeldub ekspertiisi käesoleva seadustiku § 98 lõike 1 punktis 4 sätestatud alustel tegemast, koostab ta ekspertiisist keeldumise akti.

(2) Ekspertiisist keeldumise aktis märgitakse käesoleva seadustiku § 107 lõikes 1 loetletud andmed ja põhjendatakse ekspertiisist keeldumist.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 109 Eksperdi ülekuulamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

Vajaduse korral kuulatakse ekspert kohtueelses menetluses üle ekspertiisiakti või ekspertiisist keeldumise akti sisu selgitamiseks. Eksperdi ülekuulamisel juhindutakse käesoleva seadustiku §-dest 68 ja 69.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 110 Jälitustoimingu lubatavus tõendite kogumisel Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalmenetluses on lubatud tõendeid koguda jälitustoimingutega, kui tõendite kogumine muude menetlustoimingutega on välistatud või oluliselt raskendatud ning kriminaalmenetluse esemeks on esimese astme kuritegu või tahtlikult toimepandud teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud karistusena vähemalt kuni kolm aastat vangistust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud jälitustoiminguga on lubatud tõendeid koguda ka rahvusvahelise abistamistaotluse alusel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 111 Jälitustoiminguga saadud tõend Kriminaalmenetluse seadustik Official

Jälitustoiminguga saadud teave on tõend, kui selle saamisel on järgitud seaduse nõudeid.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 112 Jälitustoiminguga tõendite kogumise üldtingimused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Jälitustoiming ei tohi ohustada isiku elu, tervist ja vara ega keskkonda.

(2) Jälitustoiminguga koguvad tõendeid Politseiamet ja Kaitsepolitseiamet omal algatusel või muu uurimisasutuse taotlusel. Politseiamet kogub jälitustoiminguga tõendeid vahetult või tema hallatavate asutuste kaudu. Käesoleva seadustiku §-des 115 ja 117 nimetatud jälitustoimingutega koguvad tõendeid ka Maksu- ja Tolliamet ning Piirivalveamet.

(3) Käesoleva seadustiku §-des 116, 118 ja 119 nimetatud jälitustoimingutega võib tõendeid koguda eeluurimiskohtuniku loal. Käesoleva seadustiku §-des 115 ja 117 nimetatud jälitustoimingutega võib tõendeid koguda menetlust juhtiva prokuröri loal.

(4) Kui jälitustoimingu tegemist taotleb teine uurimisasutus, teatab jälitustoimingu teinud asutus selle taotluse täitmisest uurimisasutusele kirjalikult ja edastab talle vajaduse korral koos jälitusprotokolliga jälitustoimingus tehtud foto, filmi, heli- või videosalvestise või muu teabetalletuse.

(5) Riigikogu ning valla- ja linnavolikogu liikme, kohtuniku, prokuröri, advokaadi ja vaimuliku ning Riigikogu valitava ja nimetatava ametiisiku võib tema nõusolekul kaasata jälitustoimingusse eeluurimiskohtuniku loal üksnes juhul, kui kuritegu on suunatud tema või tema lähedase vastu.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 113 Jälitustoimingu protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Jälitustoiminguga saadud teave vormistatakse jälitusprotokollis, kuhu kantakse

1) jälitustoimingu teinud asutuse nimetus;

2) jälitustoimingu aeg ja koht;

3) selle isiku nimi, kelle suhtes jälitustoiming tehti;

4) jälitustoiminguga kogutud teave.

(2) Käesoleva seadustiku §-s 120 nimetatud jälitustoimingu protokolli kantakse käesoleva lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 loetletud andmed.

(3) Jälitusprotokollile kirjutab alla jälitustoimingu teinud asutuse juht või tema määratud ametnik.

(4) Jälitusprotokollile lisatakse vajaduse korral jälitustoiminguga saadud foto, film, heli- või videosalvestis või muu teabetalletus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 114 Jälitustoiminguks loa andmine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Eeluurimiskohtunik vaatab menetlust juhtiva prokuröri põhjendatud jälitustoimingu taotluse läbi viivitamata ja annab määrusega jälitustoiminguks loa või keeldub sellest.

(2) Jälitustoimingu luba antakse kuni kaheks kuuks ja seda võib menetlust juhtiva prokuröri taotlusel pikendada korraga kahe kuu võrra.

(3) Kui käesoleva seadustiku §-des 115, 118 ja 119 nimetatud jälitustoiminguks või selleks vajalike tehniliste abivahendite paigaldamiseks ja eemaldamiseks on vaja varjatult siseneda eluruumi või muusse hoonesse või sõiduvahendisse või arvutisse või arvutisüsteemi või arvutivõrku, taotletakse selleks eraldi luba käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

(4) Edasilükkamatutel juhtudel võib käesoleva seadustiku §-des 116, 118 ja 119 nimetatud jälitustoimingu teha Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei või Kaitsepolitseiameti juhi või tema määratud ametniku määruse alusel ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loata. Teostatud jälitustoimingust teatab prokuratuur viivitamata eeluurimiskohtunikule, kes otsustab jälitustoimingu lubatavuse või jälitustoimingu jätkamiseks loa andmise määrusega.

(5)

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 115 Varjatud jälgimine, objekti varjatud läbivaatus ja asendamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Varjatud jälgimisel saadud teave vormistatakse jälitusprotokollis. Vajaduse korral teave filmitakse, videosalvestatakse või fotografeeritakse.

(2) Varjatud jälgimise käigus võib asja või muu objekti varjatult läbi vaadata ning vajaduse korral asendada.

(3) Varjatud jälgimisel saadud teabest kantakse jälitusprotokolli kriminaalasja lahendamiseks vajalik osa.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 116 Posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatamisel kogutakse selle saadetise kohta vaatlusandmeid.

(2) Posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatuse määruse koopia saadetakse posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja juhile saadetise kinnipidamiseks. Pärast posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatuse toimetamist edastatakse saadetis adressaadile.

(3) Posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatuse juures peab viibima posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutaja esindaja, kes annab selle kohta allkirja jälitusprotokollile.

(4) Posti- või telegraafisaadetise varjatud läbivaatamise käigus võib saadetise asendada.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 117 Andmete kogumine üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite kohta Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite kohta kogutakse andmeid telekommunikatsioonivõrgu operaatorilt või posti- või telekommunikatsiooniteenuse osutajalt, et teha kindlaks sõnumi edastamise fakt, kestus, viis ja vorm ning edastaja või vastuvõtja isikuandmed ja asukoht.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras kogutud andmed vormistatakse jälitusprotokollis.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 118 Tehniliste sidekanalite kaudu edastatava teabe või muu teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Üldkasutatava telekommunikatsioonivõrgu kaudu edastatavate sõnumite või muu teabe salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel saadud teave salvestatakse ning vormistatakse jälitusprotokollis.

(2) Salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel salvestatud teabest kantakse jälitusprotokolli kriminaalasja lahendamiseks vajalik osa.

(3) Tõendina ei kasutata käesoleva seadustiku §-s 72 nimetatud isiku edastatavat teavet, mis on saadud salajasel pealtkuulamisel või -vaatamisel, kui selle sisuks on talle ameti- või kutsetegevuses teatavaks saanud asjaolud, välja arvatud juhul, kui nimetatud isik on samade asjaolude kohta juba andnud ütlusi või kui need on muul viisil avalikustatud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 119 Kuriteo matkimine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kuritegu võib matkida kuriteo avastamise või kuriteo toimepanija selgitamise või kinnipidamise eesmärgil.

(2) Vajaduse korral jäädvustatakse kuriteo matkimine foto, filmi, heli- või videosalvestise vahendusel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 120 Politseiagent Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Politseiagent on ametnik, kes kogub kriminaalmenetluses tõendeid muudetud identiteeti kasutades. Identiteedi muutmiseks võib väljastada isikut tõendavaid või muid dokumente.

(2) Politseiagent võib õigussuhtlemises osaleda muudetud identiteediga. Politseiagendil on kõik uurimisasutuse ametniku kohustused niivõrd, kuivõrd see ei too kaasa muudetud identiteedi paljastamist.

(3) Politseiagenti on lubatud rakendada Riigiprokuratuuri määruse alusel. Politseiagendi rakendamise luba antakse kuni kuueks kuuks ja seda võib pikendada korraga kuue kuu võrra.

(4) Konkreetse kahtlustatava või süüdistatava suhtes politseiagendi rakendamiseks loa andmisel, järgitakse käesoleva seadustiku § 114 lõikes 1 sätestatut.

(5) Politseiagendi kogutud teave vormistatakse käesoleva seadustiku §-s 74 sätestatud korras. Politseiagendi ütlusi tõendina kasutades järgitakse käesoleva seadustiku sätteid tunnistaja kohta.

(6) Politseiagendi isik jäetakse salastatuks ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, kui avalikustamine võib ohustada tema elu ja tervist või tema edasist kasutamist jälitusametnikuna või kui see on vajalik muul põhjusel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 121 Jälitustoiminguga kogutud andmete tutvustamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Jälitustoimingu teinud asutus või tehtud jälitustoimingut taotlenud uurimisasutus teatab jälitustoimingust viivitamata isikule, kelle suhtes on toiming tehtud, ning isikule, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud. Prokuröri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta jälitustoimingust teatamata, kui see võib

1) kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;

2) seada ohtu jälitustegevusse kaasatud isiku õiguse hoida koostöö saladuses;

3) seada ohtu jälitusasutuse töötaja, jälitustegevusse kaasatud isiku või jälitustegevuses osalenud muu isiku ja nende lähikondsete elu, tervise, au ja väärikuse ning vara;

4) kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku soovil võimaldatakse tal tutvuda tema kohta kogutud jälitustoimingu materjaliga ja jälituse tulemusena saadud foto, filmi, heli- või videosalvestisega või muu teabetalletusega. Prokuröri loal võib kuni vastava aluse äralangemiseni jätta tutvustamata andmed

1) teiste isikute eraelu kohta;

2) mille tutvustamine võib kahjustada teise isiku seadusega tagatud õigusi ja vabadusi;

3) mis sisaldavad riigisaladusi või teise isiku seadusega kaitstud saladusi;

4) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitustegevusse kaasatud isiku õiguse hoida koostöö saladuses;

5) mille tutvustamine võib seada ohtu jälitusasutuse töötaja, jälitustegevusse kaasatud isiku või jälitustegevuses osalenud muu isiku ja nende lähikondsete elu, tervise, au ja väärikuse ning vara;

6) mille tutvustamine võib kahjustada kriminaalmenetlust või soodustada kuritegevust;

7) mida ei ole võimalik eraldada ja esitada selliselt, et neist ei ilmneks andmed, mis on loetletud käesoleva lõike punktides 1 kuni 6.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 122 Jälitustoiminguga kogutud teabetalletuse säilitamine ja hävitamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Jälitustoimingus tehtud fotot, filmi, heli- või videosalvestist või muud teabetalletust, mis on vajalik kriminaalasja lahendamiseks, säilitatakse kriminaaltoimikus või kriminaalasja juures. Ülejäänud jälitustoimingu materjale säilitatakse jälitustoimikus.

(2) Kui kriminaaltoimikusse lisatud jälitustoimingus tehtud teabetalletust ei ole vaja säilitada, võib jälitustoimingule allutatud isik või muu isik, kelle perekonna- või eraelu puutumatust on jälitustoiminguga riivatud, pärast kohtuotsuse jõustumist taotleda selle teabetalletuse hävitamist.

(3) Teabetalletuse hävitab jälitustoimingu teinud asutus prokuratuuri taotlusel jälitustoiminguks loa andnud kohtu eeluurimiskohtuniku määruse alusel ning prokuröri ja eeluurimiskohtuniku juuresolekul.

(4) Teabetalletuse hävitamise kohta koostatakse protokoll, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 123 Dokument Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tõendamisel võib kasutada dokumenti, mis sisaldab teavet tõendamiseseme asjaolude kohta.

(2) Dokument on asitõend, kui sellel on käesoleva seadustiku § 124 lõikes 1 loetletud tunnused.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 124 Asitõend Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel.

(2) Kui asitõendina kasutatavat objekti ei ole uurimistoimingu protokollis tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega kirjeldatud, tehakse asitõendi tunnuste talletamiseks selle vaatlus.

(3) Asitõendi võib tagastada omanikule või senisele õiguspärasele valdajale, kui see ei takista kriminaalmenetlust.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 125 Asitõendi hoidmine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Asitõendit hoitakse kriminaaltoimikus või menetleja asitõendite hoidlas või muus tema valduses olevas ruumis või valvataval territooriumil või ekspertiisiasutuses või selle suhtes kohaldatakse käesoleva seadustiku §-s 126 ettenähtud abinõusid, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse huve.

(2) Asitõend, mida ei saa hoida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ning mille suhtes ei saa kriminaalmenetluse huvides kohaldada enne kohtuotsuse jõustumist või kriminaalasja menetluse lõpetamist käesoleva seadustiku §-s 126 ettenähtud abinõusid, antakse vastutavale hoiule lepingu alusel.

(3) Asitõendi hoidja tagab asitõendi puutumatuse ja säilimise.

(4) Hoiulevõtjal, kes ei ole omanik ega seaduslik valdaja, on õigus saada hoiutasu katmiseks hüvitist, mis arvatakse menetluskuludesse. Hoiukulud hüvitatakse menetleja ja hoiulevõtja vahelise lepingu alusel.

(5) Kui asitõendiks on dokument, mida selle omanikul on edaspidi vaja majandus- või ametitegevuses või muul olulisel põhjusel, teeb menetleja sellest omanikule koopia. Koopia vastavust originaalile kinnitab menetleja oma allkirjaga koopial.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–5 kohaldatakse ka äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 126 Asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes võetavad meetmed Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kiiresti riknev asitõend, mida ei ole võimalik tagastada seaduslikule valdajale, antakse tasuta riigi või kohaliku omavalitsuse tervishoiu- või hoolekandeasutusele, võõrandatakse või hävitatakse kriminaalmenetluse käigus menetleja määruse alusel. Müügist saadud raha kantakse riigituludesse.

(2) Konfiskeerimisele kuuluva vara suhtes, mille seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, võidakse prokuratuuri taotlusel ja kohtumääruse alusel kohaldada konfiskeerimist kriminaalmenetluse käigus.

(3) Menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed

1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses;

2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;

3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse;

4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber;

5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;

6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud asitõendi omandisuhe ei ole selge, otsustab asitõendi suhtes kohtueelses menetluses võetavad meetmed prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtunik määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka kriminaalmenetluses äravõetud objekti suhtes, mis ei ole asitõend.

(6) Konfiskeeritud vara ja riigi omandisse läinud asitõendite võõrandamise ja hävitamise ning vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

(7) Menetleja poolt asitõendite arvelevõtmise, hoidmise, üleandmise ja hävitamise ning kiiresti riknevate asitõendite hindamise, võõrandamise ja hävitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 127 Tõkendi valimine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

(2) Tõkendi muutmisel järgitakse käesoleva seadustiku sätteid tõkendi kohaldamise kohta.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 128 Elukohast lahkumise keeld Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Elukohast lahkumise keeld seisneb kahtlustatava või süüdistatava kohustuses mitte lahkuda oma elukohast ilma menetleja loata kauemaks kui üheks ööpäevaks.

(2) Elukohast lahkumise keelu kohaldamiseks koostatakse määrus, millele võetakse kahtlustatava või süüdistatava allkiri.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 129 Kaitseväelase järelevalve Kriminaalmenetluse seadustik Official

Ajateenistuses olevale kahtlustatavale või süüdistatavale kaitseväelasele võib määruse alusel tõkendina kohaldada väeosa juhtkonna järelevalvet.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 130 Vahistamine ja vahistamise alused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vahistamine on kahtlustatavale, süüdistatavale või süüdimõistetule kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult kohtumääruse alusel vabaduse võtmises.

(2) Kahtlustatava või süüdistatava võib vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel või kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

[Lõike 3 sõnastus kuni 31.12.2004]

(3) Kohtueelses menetluses ei või kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üle ühe aasta. Tähtaja hulka ei arvata välisriigis väljaandmis- ja loovutamisvahistuses viibitud aega isikul, kelle väljaandmist või loovutamist on Eesti Vabariik taotlenud.

[Lõike 3 sõnastus alates 1.01.2005]

(3) Kohtueelses menetluses ei või kahtlustatav või süüdistatav olla vahistatud üle kuue kuu. Tähtaja hulka ei arvata välisriigi väljaandmisvahistuses viibitud aega isikul, kelle väljaandmist Eesti Vabariik on taotlenud.

[Lõige 31 jõustub 1.01.2005]

(3<sup>1</sup>) Kriminaalasja erilise keerukuse või mahukuse korral või kriminaalmenetluses rahvusvahelise koostööga kaasnevatel erandlikel asjaoludel võib eeluurimiskohtunik riigi peaprokuröri taotlusel pikendada vahi all pidamise tähtaega üle kuue kuu.

(4) Kohtu alla antud ja vabaduses viibiva süüdistatava võib vahistada linna- või maakohtu või ringkonnakohtu määruse alusel, kui ta ei ole kohtu kutsel ilmunud ja võib kohtumenetlusest jätkuvalt kõrvale hoiduda.

(5) Vabaduses viibiva süüdimõistetu võib kohus vahistada süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamiseks käesoleva seadustiku §-s 429 sätestatud korras.

(6) Kahtlustatava kaitseväelase, kes ei viibi Eesti Vabariigi territooriumil, võib prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse alusel tema toimetamiseks Eesti Vabariiki vahistada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 131 Vahistamiskord Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vahistamistaotluse koostamisest teatab prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava soovil kohe kaitsjale.

(2) Kahtlustatav või süüdistatav, kelle kohta on koostatud vahistamistaotlus, toimetatakse prokuratuuri korraldusel uurimisasutuse poolt vahistamistaotluse läbivaatamiseks eeluurimiskohtuniku juurde.

(3) Vahistamismääruse tegemiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga ja küsitleb vahistatavat vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja vahistatava taotlusel kaitsja ning kuulatakse nende arvamust.

(4) Tagaotsitavaks kuulutatud isiku või väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi viibiva kaitseväelasest kahtlustatava vahistamiseks koostab eeluurimiskohtunik vahistamismääruse teda küsitlemata. Hiljemalt ülejärgmisel päeval pärast tagaotsitava tabamist või kaitseväelasest kahtlustatava Eestisse toimetamist viiakse vahistatu küsitlemiseks eeluurimiskohtuniku juurde.

(5) Vahistamise aluse puudumise korral vabastatakse isik viivitamata.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 132 Vahistamismäärus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vahistamismääruses märgitakse

1) vahistatava isiku nimi ja elukoht;

2) selle kuriteo asjaolud, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse või süüdistatakse, ja teo kvalifikatsioon;

3) vahistamise alus viitega käesoleva seadustiku §-le 130 või 429;

4) vahistamise põhjendus.

(2) Vahistamismäärus lisatakse kriminaaltoimikusse ning määruse koopia edastatakse vahistatule.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 133 Vahistamisest teatamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Eeluurimiskohtunik või kohus teatab vahistamisest viivitamata vahistatu lähedasele ning töö- või õppimiskohta.

(2) Vahistamisest teatamisega võib viivitada kuriteo tõkestamise või kriminaalmenetluses tõe selgitamise huvides.

(3) Välisriigi kodaniku vahistamise korral saadetakse vahistamismääruse või kohtuotsuse koopia Välisministeeriumile.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 134 Vahistamisest keeldumine ja vahistatu vabastamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vahistamisest keeldumise põhjendamiseks teeb eeluurimiskohtunik või kohus vahistamisest keeldumise määruse.

(2) Kui vahistamise alus langeb ära enne süüdistusakti kohtusse saatmist käesoleva seadustiku § 226 lõikes 3 sätestatud korras, vabastab eeluurimiskohtunik või prokuratuur vahistatu määrusega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 135 Kautsjon Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kahtlustatava või süüdistatava taotlusel võib eeluurimiskohtunik või kohus asendada vahistamise kautsjoniga.

(2) Kautsjon on tõkendina makstav rahasumma, mille tasub kahtlustatav, süüdistatav või tema eest muu isik kohtu hoiuarvele. Kautsjonit ei kohaldata karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22) §-des 89, 90, 96, 114, 214, 237, 244, 246, 255, 256 ja 405 nimetatud kuritegudes kahtlustatavale või süüdistatavale.

(3) Kahtlustatav või süüdistatav vabastatakse vahi alt, kui kautsjon on laekunud kohtu hoiuarvele.

(4) Kautsjoni suurust määrates lähtub kohus ähvardava karistuse raskusest, kuriteoga põhjustatud kahju suurusest ja kahtlustatava või süüdistatava varalisest seisundist. Kautsjoni miinimumsuurus on viissada päevapalka.

(5) Kautsjon kohaldatakse kohtumäärusega. Kautsjonitaotluse lahendamiseks toimetatakse eeluurimiskohtuniku juurde vahistatu, kutsutakse prokurör ja vahistatu taotlusel ka kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus.

(6) Kui kahtlustatav või süüdistatav hoidub kriminaalmenetlusest kõrvale või jätkab tahtlike kuritegude toimepanemist, kantakse kautsjon pärast kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks vajaliku summa mahaarvamist kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse alusel riigituludesse.

(7) Kautsjon tagastatakse, kui

1) kahtlustatav või süüdistatav ei riku kautsjoni tingimusi;

2) kriminaalmenetlus lõpetatakse;

3) süüdistatav mõistetakse õigeks.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 136 Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise vaidlustamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

Vahistamise või vahistamisest keeldumise, samuti vahistamise tähtaja pikendamise või sellest keeldumise peale võib prokuratuur, vahistatu või tema kaitsja esitada määruskaebuse käesoleva seadustiku 15. peatükis sätestatud korras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 137 Vahistuse põhjendatuse kontroll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vahistatu või tema kaitsja võib vahistamisest kahe kuu möödumisel esitada eeluurimiskohtunikule või kohtule taotluse kontrollida vahistuse põhjendatust. Uue taotluse võib esitada pärast kahe kuu möödumist eelmise taotluse läbivaatamisest.

(2) Eeluurimiskohtunik vaatab taotluse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul. Eeluurimiskohtuniku juurde kutsutakse prokurör ja kaitsja ning vajaduse korral ka vahistatu.

(3) Taotluse lahendamiseks tutvub eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga. Taotlus lahendatakse kohtumäärusega, mida edasi ei kaevata.

(4) Kui isiku vahi all pidamise tähtaega on käesoleva seadustiku § 130 lõikes 4 sätestatud korras pikendatud üle kuue kuu, kontrollib eeluurimiskohtunik kriminaaltoimikuga tutvudes vahistuse põhjendatust vähemalt ühe korra kuus kontrollimise taotlemisest sõltumata ja määrab vahistatule kaitsja, kui see puudub.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 138 Menetleja kutsel ilmumata jäämise tagajärjed Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutut trahvib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel või kohus omal algatusel kohtumääruse alusel kuni kahesaja miinimumpäevamäära ulatuses või kohaldab talle kuni neliteist päeva aresti. Kui ilmumata jääb alaealine kahtlustatav või süüdistatav, trahvib kohus tema vanemat, eeskostjat või hooldajat.

(2) Trahvitud või arestile määratud isiku kaebuse alusel võib kohus mitteilmumise eest määratud rahatrahvi või aresti tühistada, kui isik tõendab, et jäi ilmumata käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuval põhjusel.

(3) Menetleja kutsel ilmumata jäänud väljakutsutud kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja suhtes võib kohaldada sundtoomist, järgides käesoleva seadustiku §-s 139 sätestatut, või kuulutada ta tagaotsitavaks, järgides käesoleva seadustiku §-s 140 sätestatut.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 139 Sundtoomine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Sundtoomine on kahtlustatava, süüdistatava, süüdimõistetu, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja toimetamine menetlustoiminguks uurimisasutusse, prokuratuuri või kohtusse.

(2) Sundtoomist võib kohaldada, kui

1) kutse saanud isik ei ole ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta;

2) isiku varasem väljakutsumine võib takistada kriminaalmenetlust ja kui ta keeldub uurimisasutuse või prokuratuuri korraldusel vabatahtlikult kaasa tulemast;

3) isik hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale.

(3) Prokuratuuri või kohtusse toimetatakse isik prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel, milles märgitakse

1) sundtoomisele allutatud isiku nimi, menetlusseisund ning elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus;

2) sundtoomise põhjus;

3) määruse täitmise aeg ja koht, kuhu isik toimetada.

(4) Sundtoomise määrus edastatakse täitmiseks politseiprefektuurile.

(5) Sundtoomisele allutatud isikut võib kinni pidada nii kaua, kui see on vajalik sundtoomise aluseks oleva menetlustoimingu tegemiseks, kuid mitte kauem kui nelikümmend kaheksa tundi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 140 Tagaotsimine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Menetleja võib määrusega kuulutada tagaotsitavaks kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tsiviilkostja või tunnistaja, kes ei ole kutse peale ilmunud käesoleva seadustiku §-s 170 nimetatud mõjuva põhjuseta ja kelle asukoht ei ole teada, ning kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoiduva süüdimõistetu.

(2) Tagaotsitavaks kuulutamise määruses märgitakse

1) kuriteo asjaolud;

2) tagaotsitava nimi, menetlusseisund ning elu- ja töökoht või õppeasutuse nimetus.

(3) Tagaotsitavaks kuulutamise määrus edastatakse täitmiseks politseiprefektuurile. Kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamise korral edastatakse politseiprefektuurile koos tagaotsitavaks kuulutamise määrusega ka vahistamismäärus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 141 Kahtlustatava ja süüdistatava ametist kõrvaldamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kahtlustatav või süüdistatav kõrvaldatakse ametist prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel, kui

1) ta edasi töötades võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;

2) edasitöötamine võib kahjustada kriminaalmenetlust.

(2) Kahtlustatava või süüdistatava ametist kõrvaldamise määruse koopia antakse kahtlustatavale või süüdistatavale ja saadetakse tema töökoha juhile.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 142 Vara arestimine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vara arestimise eesmärk on tsiviilhagi, konfiskeerimise ja varalise karistuse tagamine. Vara arestimine seisneb kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vara või rahapesu objektiks oleva vara üleskirjutamises ja vara võõrandamise tõkestamises.

(2) Vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.

(3) Edasilükkamatutel juhtudel võib vara arestida eeluurimiskohtuniku loata, välja arvatud rahapesu objektiks olevat vara. Eeluurimiskohtunikule tuleb vara arestimisest teatada vara arestimisest alates 24 tunni jooksul ning eeluurimiskohtunik otsustab loa andmise või sellest keeldumise viivitamata. Kui eeluurimiskohtunik keeldub loa andmisest, vabastatakse vara kohe aresti alt.

(4) Vara tsiviilhagi tagamiseks arestides lähtutakse kuriteoga tekitatud kahju suurusest.

(5) Isikule, kelle vara arestitakse, või tema täisealisele perekonnaliikmele tutvustatakse vara arestimise määrust menetlustoimingut rakendades. Selle kohta võetakse temalt määrusele allkiri.

(6) Vajaduse korral tuvastab arestitud vara väärtuse menetlustoimingus osalenud ekspert või spetsialist kohapeal.

(7) Arestitud vara võetakse ära või antakse vastutavale hoiule.

(8) Kinnisasja võib arestida prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Kinnisasja arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse kinnisasja asukoha järgsele kinnistusosakonnale keelumärke kandmiseks kinnistusraamatusse.

(9) Vallasasjast hoone või sõiduki võib arestida prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel. Vallasasjast hoone arestimiseks esitab prokuratuur arestimismääruse hoone asukoha järgsele hooneregistrile ja sõiduki arestimiseks autoregistrile.

(10) Vara arestimist ei kohaldata seaduses sätestatud varale, millele ei või täitedokumentide järgi sissenõuet pöörata.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 143 Vara arestimise protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vara arestimise protokolli kantakse

1) arestitud objektide nimetused ja tunnused ning objektide hulk, maht või kaal ja väärtus;

2) äravõetud või vastutavale hoiule antud vara loetelu;

3) arestitava vara puudumine, kui vara ei ole.

(2) Vara arestimise protokollile võib lisada arestitud vara nimekirja, mille kohta tehakse märge protokolli. Sel juhul ei esitata protokollis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 loetletud andmeid.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 144 Menetlusdokumendi keel Kriminaalmenetluse seadustik Official

Menetlusdokument koostatakse eesti keeles. Juhul kui menetlusdokument on koostatud mõnes muus keeles, lisatakse selle eestikeelne tõlge.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 145 Määrus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Määrus on

1) menetleja kirjalikult vormistatud ja põhistatud menetlusotsustus, mis lisatakse kriminaaltoimikusse;

2) käesoleva seadustiku §-s 137 sätestatud korras tehtud ja kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamisel kohtuistungi protokolli kantud menetlusotsustus, mille põhistust ei esitata.

(2) Põhistatud määruse sissejuhatuses märgitakse

1) koostamise kuupäev ja koht;

2) koostaja ametinimetus ning nimi;

3) kriminaalasja nimetus, kriminaalasja number ja kuriteo kvalifikatsioon või kahtlustatava või süüdistatava nimi.

(3) Põhistatud määruse põhiosas esitatakse

1) määruse põhjendus;

2) määruse menetlusõiguslik alus.

(4) Põhistatud määruse lõpposas esitatakse kriminaalasja või selle üksikküsimuse lahendamisel tehtud otsustus.

(5) Määrust koostades järgitakse selle sisu kohta esitatud lisanõudeid.

(6) Põhistatud määrust tutvustatakse käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel menetlusosalisele ning talle selgitatakse tema õigusi ja kohustusi, mille kohta võetakse allkiri.

(7) Menetleja määrust tema menetluses olevas kriminaalasjas on kohustatud täitma kõik isikud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 146 Uurimis- ja muu menetlustoimingu protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimis- ja muu menetlustoimingu tingimusi, käiku ja tulemusi kajastav protokoll koostatakse masina- või arvutikirjas või selgelt loetavas käekirjas. Vajaduse korral kasutatakse selleks protokollija abi.

(2) Protokolli sissejuhatuses märgitakse

1) uurimis- või muu menetlustoimingu kuupäev ja koht;

2) protokolli koostaja ametinimetus ning nimi;

3) kriminaalasja number ja uurimis- või muu menetlustoimingu nimetus;

4) seaduses sätestatud juhtudel viide uurimis- või muu menetlustoimingu aluseks olnud määrusele;

5) uurimis- või muule menetlustoimingule allutatud isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress ning sidevahendi number või elektronposti aadress;

6) uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud muu isiku menetlusseisund, nimi ning elu- või asukoht ja aadress;

7) uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed;

8) uurimis- või muu menetlustoimingu rakendus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 8;

9) uurimis- või muu menetlustoimingu menetlusõiguslikud alused.

(3) Kui uurimistoimingus annab ütlusi vähemalt neljateistaastane või vanem tunnistaja, märgitakse protokolli sissejuhatuses, et teda on hoiatatud kriminaalkaristuse eest, mille võib karistusseadustiku järgi kaasa tuua ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumine või teadvalt vale ütluse andmine.

(4) Menetlusosalisele tema õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli sissejuhatusse menetlusosalise allkiri.

(5) Protokolli põhiosas talletatakse

1) uurimis- või muu menetlustoimingu käik ja tulemused tõendamiseks vajaliku üksikasjalikkusega, järgides käesolevas seadustikus menetlustoimingute sisu kohta esitatud lisanõudeid;

2) tehnikavahendite kasutamine.

(6) Protokolli lõpposas märgitakse

1) uurimis- või muus menetlustoimingus äravõetud objektide nimetused ja nende pakkimise moodus;

2) protokolli tutvustamine uurimis- või muus menetlustoimingus osalenud isikutele;

3) protokolli lisad.

(7) Protokollis ei ole lubatud teha järeldusi, mille mõistmiseks on vaja eriteadmisi.

(8) Kui menetlustoimingus osaleb leppenimega tunnistaja, tehakse menetlustoimingu protokollist koopia, kuhu ei märgita peale leppenime muid isikuandmeid ega võeta tunnistaja allkirja. Protokolli originaal pannakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 märgitud kriminaaltoimikust eraldi hoitavasse ümbrikusse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 147 Protokollija Kriminaalmenetluse seadustik Official

Uurimisasutus ja prokuratuur võivad menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste protokollimisel kasutada protokollija abi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 148 Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli lisa Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Vajaduse korral võib tõendusteabe peale uurimis- või muu menetlustoimingu protokollis esitamise talletada ka fotol, filmil, heli- või videosalvestises või joonisel või muul näitlikustaval viisil.

(2) Foto ja joonis ning muu näitlik materjal lisatakse koos protokolliga kriminaaltoimikusse ja filmi, heli- või videosalvestist hoitakse pakitult kriminaalasja juures.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 149 Foto Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimis- või muu menetlustoimingu tingimused, käik ja tulemused talletatakse fotol, kui seda peab vajalikuks uurimisasutuse ametnik või kui pildistamise kohustus on sätestatud käesolevas seadustikus.

(2) Kui fotot tehes on kasutatud negatiivi, lisatakse see uurimis- või muu menetlustoimingu protokollile.

(3) Digitaalfoto esitatakse menetlustoimingu protokollis või selle lisana ja säilitatakse arvutifailina. Digitaalfoto võib valmistada ka videosalvestise üksikutest kaadritest.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 150 Film ning heli- ja videosalvestis Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimis- või muu menetlustoimingu või selle tervikliku osa võib filmida või heli- või videosalvestada. Sellest peab tunnistajale või menetlusosalisele teatama enne uurimis- või muu menetlustoimingu algust.

(2) Heli- või videosalvestise alguses esitatakse käesoleva seadustiku § 146 lõigetes 2 ja 3 nõutud andmed. Kui uurimis- või muu menetlustoiming on lõppenud, antakse salvestis uurimis- või menetlustoimingus osalejale kuulata või vaadata.

(3) Uurimis- või muu menetlustoimingu heli- või videosalvestise põhjal koostatakse uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll käesolevas seadustikus sätestatud korras.

(4) Heli- või videosalvestis lisatakse kriminaaltoimikule. Heli- ja videosalvestist hiljem parandada ei ole lubatud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 151 Joonis Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimistoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste näitlikustamiseks ning protokolli sisu selgitamiseks ja täiendamiseks võib lisada protokollile joonise.

(2) Joonisel viidatakse uurimistoimingu protokollile ja märgitakse protokolli tegemise aeg.

(3) Joonisele kirjutab alla menetleja. Kui joonise on teinud spetsialist või uurimistoimingule allutatud isik, tõestab joonise õigsust ka tema oma allkirjaga.

(4) Vajaduse korral võtab menetleja joonise õigsuse kinnitamiseks joonisele ka uurimistoimingus osalenud muu isiku allkirja.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 152 Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolli tutvustamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimis- või muu menetlustoimingu protokoll antakse läbi lugeda toimingule allutatud isikule ning selles osalenud muule isikule või loetakse nende soovil ette, mille kohta tehakse protokollis märge.

(2) Uurimis- või muu menetlustoimingu protokolliga tutvumise ajal toimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta tehtud avaldused, protokolli parandamise taotlused ja muud taotlused kantakse samasse protokolli.

(3) Läbiotsimise või vara arestimise protokolli koopia antakse toimingule allutatud isikule või tema täisealisele perekonnaliikmele või juriidilise isiku või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse esindajale, kes on menetlustoimingus osalenud. Nende puudumisel antakse protokolli koopia kohaliku omavalitsuse asutuse esindajale. 2013-11-19 11:23:13 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "omavalitsuse" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

(4) Protokollile kirjutavad alla menetleja, spetsialist, toimingule allutatud isik ja isik, kes on toimingus osalenud.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik keeldub protokollile alla kirjutamast või kui isik füüsilise puude tõttu ei ole suuteline alla kirjutama, tehakse protokollis keeldumise ja selle põhjuse või allkirja andmise võimatuse kohta märge, mille kinnitab uurimisasutuse ametnik.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 153 Kohtueelse menetluse kokkuvõte Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtueelse menetluse kokkuvõttes märgitakse

1) koostamise kuupäev ja koht;

2) uurimisasutuse ametniku ametinimetus ja nimi;

3) kriminaalasja nimetus;

4) kahtlustatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;

5) kahtlustatava karistatus;

6) kahtlustatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus;

7) kohtueelses menetluses selgitatud tõendamiseseme asjaolud, mis on loetletud käesoleva seadustiku § 62 punktis 1;

8) tõendite loetelu;

9) asitõendite ja salvestiste loetelu ning andmed nende asukoha kohta;

10) andmed konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektide kohta;

11) andmed tsiviilhagi ja selle tagamise kohta;

12) andmed kuriteoga saadud vara kohta.

(2) Kohtueelse menetluse kokkuvõttele kirjutab alla ja selle kuupäevastab uurimisasutuse ametnik.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 154 Süüdistusakt Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Süüdistusakti sissejuhatuses märgitakse

1) koostamise kuupäev ja koht;

2) prokuröri ametinimetus ning nimi;

3) kriminaalasja nimetus;

4) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;

5) süüdistatava karistatus.

(2) Süüdistusakti põhiosas märgitakse

1) kuriteo asjaolud;

2) kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus;

3) andmed kuriteoga saadud vara kohta;

4) süüdistust kinnitavate tõendite loetelu;

5) süüdistatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus.

(3) Süüdistusakti lõpposas esitatakse

1) süüdistatava nimi;

2) süüdistuse sisu;

3) kuriteo kvalifikatsioon karistusseadustiku vastava paragrahvi, lõike ja punkti järgi.

(4) Süüdistusaktile kirjutab alla ja selle kuupäevastab prokurör.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 155 Kohtuistungi protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Esimese või teise astme kohtu kohtuistungi protokoll on masina- või arvutikirjas koostatud menetlusdokument, milles kohtuistungi sekretär iseseisvalt või kohtuniku kokkuvõtliku sõnastusena talletab kriminaalasja arutamise tingimused ja käigu.

(2) Kohtuistungi protokolli kantakse

1) istungi kuupäev ja koht ning istungi algus- ja lõpuaeg;

2) kohtu nimetus ja kohtukoosseis;

3) kohtumenetluse poolte ning kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi nimed;

4) arutatava kriminaalasja nimetus;

5) süüdistatavale ja teistele kohtumenetluse osalistele õiguste ja kohustuste selgitamine;

6) ajalises järjestuses kohtutoimingute nimetused ning tingimused, käik ja tulemused;

7) ristküsitlusel kohtumenetluse poole esitatud küsimused ja ülekuulatava ütlused;

8) avaldused ja taotlused ning nende lahendused;

9) kohtuistungil tehtud määruste nimetused;

10) kohtuvaidluses poolte esitatud taotlused;

11) süüdistatava viimases sõnas esitatud taotlus;

12) kohtuotsuse või -määruse tegemine nõupidamistoas;

13) kohtuotsuse või -määruse kuulutamine ning edasikaebamise korra ja tähtaja selgitamine.

(3) Protokollile kirjutavad alla ning selle kuupäevastavad eesistuja ja kohtuistungi sekretär.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 156 Kohtuistungi heli- ja videosalvestamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohus võib kohtuistungi heli- või videosalvestada. Selle kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli.

(2) Kui kohtuistung või -toiming heli- või videosalvestatakse, võib kohus salvestist kasutada kohtuistungi protokolli täiendamiseks ja täpsustamiseks.

(3) Heli- ja videosalvestise parandamine ei ole lubatud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 157 Kohtuistungi sekretär Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtuistungi sekretär on kohtuteenistuja, kelle ülesanne on kohtuistung tehniliselt ette valmistada ning protokollida kohtuistungi tingimused, käik ja tulemused.

(2) Kohtuistungi sekretär on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel.

(3) Kui kohtuistungi sekretär ei ole käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel taandunud, võib prokurör, süüdistatav, kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja esitada tema taandamise taotluse. Taandamistaotlus lahendatakse käesoleva seadustiku § 59lõikes 6 ettenähtud korras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 158 Kohtuistungi protokolli parandamise taotlus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtumenetluse pooled võivad kolme päeva jooksul pärast protokollile allakirjutamist esitada kohtuistungi protokolli parandamiseks kirjaliku taotluse, mis lisatakse kriminaaltoimikusse.

(2) Taotluse vaatab läbi kohtunik või eesistuja. Taotlusega nõustumise korral teeb ta protokollis parandused, mille õigsust kinnitavad kohtunik või eesistuja ja kohtuistungi sekretär oma allkirjaga.

(3) Kui eesistuja ei nõustu parandustaotlusega, vaadatakse see läbi taotluse saamisest alates viie päeva jooksul kohtu korraldaval istungil. Võimaluse korral kuulatakse taotluse lahendamiseks ära kohtuistungi heli- või videosalvestis. Taotluse lahendab kohtunik või eesistuja määrusega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 159 Kohtuotsus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena nõupidamistoas Eesti Vabariigi nimel tehtud kohtulahend.

(2) Kohtuotsuse koostamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 311–314.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 160 Dokumendi taastamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui menetlusdokument või kriminaalasja lahendamiseks oluline muu dokument on hävinud, kaotatud või kõrvaldatud ja seda ei ole võimalik taastada, loetakse dokumendi kohtulikult või notariaalselt kinnitatud koopia võrdseks originaaliga.

(2) Kui menetlusdokumenti ei ole võimalik asendada kinnitatud koopiaga, taastatakse menetlusdokument mustandi põhjal, kui see on olemas. Taastatud menetlusdokument loetakse kehtivaks, kui menetlusdokumendi algselt koostanud menetleja oma allkirjaga kinnitab taastatud dokumendi vastavust originaalile.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 161 Tõlk Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui on vaja tõlkida võõrkeelset teksti või kui menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasatakse kriminaalmenetlusse tõlk.

(2) Tõlk on erialakeelt oskav või tumma või kurti vahendav isik. Tõlgi ülesannet ei või täita kriminaalmenetluse muu subjekt.

(3) Vannutamata tõlki hoiatatakse, et teadvalt valesti tõlkimise eest võib teda karistada kriminaalkorras.

(4) Tõlgi kohustuslikku osalemist nõudev menetlustoiming on tema puudumise tõttu õigustühine.

(5) Tõlgil on õigus tõlke õigsuse huvides esitada menetlusosalisele küsimusi, tutvuda menetlustoimingu protokolliga ja teha selle kohta avaldusi, mis protokollitakse.

(6) Tõlk on kohustatud tõlkima kõike menetlustoimingusse puutuvat täpselt ja täielikult. Kui tõlk ei ole koosseisuline ega valda piisavalt erialakeelt või tumma või kurdi väljendusviisi, on ta kohustatud kriminaalmenetluses osalemisest keelduma.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 162 Tõlgi taandumise alused ja tõlgi taandamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tõlk on kohustatud kriminaalmenetlusest taanduma käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel.

(2) Kui tõlk ei ole taandunud käesoleva seadustiku § 49 lõike 1 punktides 3–5 sätestatud alustel, võib prokurör, kahtlustatav, süüdistatav, kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja esitada tõlgi taandamise taotluse.

(3) Taandamistaotlus lahendatakse käesoleva seadustiku § 59 lõigetes 5–6 sätestatud korras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 163 Kutse Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kutses märgitakse

1) kutsutava isiku nimi;

2) kutsuja ametinimetus, nimi ning kontaktandmed;

3) kutsumise põhjus ja kellena isik välja kutsutakse;

4) juriidilise isiku kutsumise korral, kas kutse on seaduslikule esindajale või esindajale;

5) ilmumise kohustuslikkus;

6) ilmumise aeg ja koht;

7) kriminaalasja number;

8) kohustus teatada ilmumata jäämisest ja selle põhjusest;

9) ilmumata jäämise tagajärjed.

(2) Kutse lõpposa sisaldab teatist, mis täidetakse, kui kutse antakse isikule allkirja vastu üle. Teatises märgitakse kutse vastuvõtnud isiku nimi, tema allkiri kutse vastuvõtmise kohta, kutse kättesaamise kuupäev ning kutsutava äraolekul kutse vastuvõtnud isiku kohustus anda kutse kutsutavale esimesel võimalusel üle või teatada kutsujale kutse edastamise võimatusest. Kutse vastuvõtmisest keeldumise kohta teeb kutse kättetoimetaja kutse lõpposas olevale teatisele märke, mida kinnitab oma allkirjaga.

(3) Kui isik kutsutakse menetleja juurde käesoleva seadustiku §-s 164 sätestatud korras, märgitakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teatisele telefoni, faksi või muu sidevahendi number, millel on kutse edastatud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 164 Kutse kättetoimetamise üldkord Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Isik kutsutakse uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse telefoni, faksi või muu tehnilise sidevahendi kaudu edastatud kutsega.

(2) Kui on alust arvata, et isik hoidub kõrvale menetleja juurde ilmumisest, või kui isik on avaldanud soovi saada kutse kirjalikult, kutsutakse ta uurimisasutusse, prokuratuuri ja kohtusse kirjaliku kutsega.

(3) Kohalviibivatele isikutele uurimisasutuse ametniku, prokuröri või kohtu etteloetud teated võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu käesoleva seadustiku § 165 lõike 2 mõttes, kui selle kohta tehakse protokolli märge.

(4) Kutse tuleb isikule teatavaks teha või kätte toimetada nii, et talle jääks ilmumiseks piisav ajavaru.

(5) Kutse võib kätte anda iga päev, sõltumata kellaajast.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 165 Kirjaliku kutse kättetoimetamise kord Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kirjaliku kutse võib kätte toimetada teatisele antava allkirja vastu, posti teel väljastusteatega tähtkirjana või elektrooniliselt.

(2) Kirjalik kutse antakse täisealisele isikule ning vähemalt neljateistaastasele alaealisele allkirja vastu teatisel. Alla neljateistaastasele või psüühikahäirega inimesele adresseeritud kirjalik kutse antakse tema vanemale või muule seadusjärgsele esindajale või eestkostjale allkirja vastu teatisel. Kui kutset ei olnud võimalik kutsutavale kätte anda, antakse see temaga koos elavale täisealisele perekonnaliikmele allkirja vastu teatisel või saadetakse kutsutavale edastamiseks tema töökohta või õppeasutusse.

(3) Postiga saadetud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks postiasutuse väljastusteates märgitud päevast.

(4) Kutse elektroonilise saatmise korral väljastatakse kutse menetlusdokumendis näidatud või Internetis avaldatud elektronposti aadressil. Kutsele peab olema lisatud digitaalallkiri ja see peab olema kaitstud kolmandate isikute eest. Kutse saatmisel märgitakse, et kutse kättesaamist tuleb elektronpostiga saatja aadressil viivitamata kinnitada. Elektronpostiga saadetud kutse loetakse isiku poolt kättesaaduks kinnitamise päevast. Kui kutse kättesaamist ei kinnitata selle saatmisest alates kolme päeva jooksul, saadetakse kutse väljastusteatega tähtkirjana või antakse kutsutavale allkirja vastu.

(5) Teatis kutse allkirja vastu kättetoimetamise kohta, postiasutuse väljastusteade ning elektronkirja väljatrükk kutse väljastamise kohta ja kinnituse väljatrükk selle kättesaamise kohta lisatakse kriminaaltoimikusse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 166 Kutse edastamine kinnipeetavale isikule Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kutse vahistatud või vangistust kandvale isikule edastatakse kinnipidamiskoha juhi kaudu, kes korraldab tema ilmumise.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 167 Kutse edastamine kaitseväeteenistuses viibivale isikule Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kaitseväeteenistuses olevale isikule edastatakse kutse väeosa ülema kaudu, kes korraldab tema ilmumise.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 168 Kutse edastamine ajalehekuulutuse kaudu Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kannatanuid ja tsiviilkostjaid on palju või kui nende isikuid ei ole võimalik kindlaks teha, võib uurimisasutus, prokuratuur või kohus kutsuda isiku välja ajalehekuulutuse kaudu. Sellisel viisil avaldatud kutse loetakse kätteantuks ajalehekuulutuse avaldamisest alates.

(2) Ajalehekuulutuses märgitakse käesoleva seadustiku § 163 lõikes 2 loetletud andmed.

(3) Ajalehekuulutus avaldatakse kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ajalehes vähemalt kahel korral ja vähemalt nädalase vahega.

(4) Ajalehekuulutuse tekst lisatakse kriminaaltoimikusse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 169 Kutse edastamine isikule, kelle asukoht ei ole teada Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kui isikule ei ole võimalik kutset edastada käesoleva seadustiku §-des 164–167 sätestatud korras, kuulutatakse ta tagaotsitavaks uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, järgides käesoleva seadustiku §-s 140 sätestatut.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 170 Kutsutu ilmumata jäämise mõjuvad põhjused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kutsutul ei ole võimalik tähtpäevaks ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama.

(2) Ilmumata jäämise mõjuvad põhjused on

1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega;

2) kutse mittekättesaamine või hilinenult kättesaamine;

3) raske haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mis ei võimalda isikul ilmuda menetleja juurde;

4) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

(3) Kui kuriteo pealtnägija, kelle isikut ei ole tuvastatud, keeldub kriminaalmenetluses tunnistajana osalemast, võib uurimisasutuse ametnik teda isiku tuvastamiseks kinni pidada kuni 12 tundi, mille kohta koostatakse protokoll.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud takistuse esinemise kohta esitab isik menetlejale tõendi. Tõendi vormi ja väljaandmise korra kehtestab sotsiaalminister.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 171 Tähtaja arvutamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tähtaega arvutatakse tundides, päevades ja kuudes. Tähtaja hulka ei arvata tundi ega päeva, millest loetakse tähtaja algust.

(2) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral arvutatakse tähtaega tema kinnipidamise hetkest.

(3) Päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev.

(4) Kuudes arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimase kuu vastaval kuupäeval. Kui tähtaja lõpp langeb kalendrikuule, millel vastav kuupäev puudub, lõpeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval.

(5) Kui kuudes arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev.

(6) Kui toimingu teeb uurimisasutus, prokuratuur või kohus, siis lõpeb tähtaeg tööaja lõppedes tema asutuses.

(7) Tähtaega ei ole mööda lastud, kui kaebus on postitatud või üldkasutatava tehnilise sidekanali kaudu edastatud enne tähtaja möödumist. Tähtaega ei ole mööda lastud, kui vahistatu on kaebuse kinnipidamiskoha juhtkonnale esitanud enne tähtaja möödumist.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 172 Kaebetähtaja ennistamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi.

(2) Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on

1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega;

2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 173 Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalmenetluse kulud on

1) menetluskulud;

2) erikulud;

3) lisakulud.

(2) Menetluskulud hüvitab käesoleva seadustiku järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses.

(3) Erikulud hüvitab isik, kelle süül need on tehtud.

(4) Lisakulud jäävad selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 174 Kolmanda isiku kulude hüvitamatus Kriminaalmenetluse seadustik Official

Menetluskuludeks ei loeta selle isiku kulusid, kes ei ole menetlusosaline, välja arvatud käesoleva seadustiku § 175 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud menetluskulud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 175 Menetluskulud Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Menetluskulud on

1) valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega;

2) kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja spetsialistile käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud;

3) riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud;

4) määratud kaitsjale makstud tasu;

5) käesoleva seadustiku § 224 lõike 1 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud;

6) asitõendite hoiutasu, saate- ja hävitamiskulud;

7) konfiskeeritud vara hoiu-, võõrandamis- ning hävitamiskulud;

8) tsiviilhagi tagamisest tingitud kulud;

9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha;

10) muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud, välja arvatud need, mida käesoleva seadustiku järgi loetakse eri- või lisakuludeks.

(2) Kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu.

(3) Kui kahtlustatav või süüdistatav kaitseb end ise, arvatakse menetluskulude hulka vajalikud kaitsekulud. Menetluskulude hulka ei arvata tema ülemääraseid kulusid, mida kaitsja osavõtu korral ei oleks tekkinud.

(4) Asutusele või juriidilisele isikule seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määratud suuruses ja korras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 176 Erikulud Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Erikulud on

1) menetlusosalise ilmumata jäämise tõttu kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud;

2) sundtoomise kulud.

(2) Erikulude arvutamise korra ja suuruse määrab Vabariigi Valitsus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 177 Lisakulud Kriminaalmenetluse seadustik Official

Lisakulud on

1) tasu, mis makstakse menetlusvälisele isikule tõendamiseseme asjaolude kohta saadud teabe eest;

2) kahtlustatava või süüdistatava vahi all pidamise kulud;

3) tõlgile käesoleva seadustiku § 178 järgi makstavad summad;

4) riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (RT I 1997, 48, 775; 2001, 47, 260; 2002, 56, 350; 61, 375) alusel makstavad summad kriminaalmenetluses;

5) käesoleva seadustiku § 175 lõike 1 punktides 1 ja 10 nimetamata riigi- ja omavalitsusasutuste kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 178 Kannatanu, tunnistaja, tõlgi, eksperdi ja spetsialisti kulude hüvitamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kannatanule, tunnistajale, koosseisuvälisele tõlgile ning eksperdile ja spetsialistile, kes ei tööta riiklikus ekspertiisiasutuses, hüvitatakse seoses kriminaalmenetlusega tekkinud järgmised kulud

1) saamata jäänud sissetulek käesoleva paragrahvi lõike 4 järgi;

2) päevaraha;

3) sõidu- ja ööbimiskulud.

(2) Tõlgile, eksperdile ja spetsialistile makstakse kohustuste täitmise eest tasu, välja arvatud juhul, kui nad täitsid oma kohustusi ametialase ülesandena.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kulud hüvitatakse ka juhul, kui kohtuistung lükatakse edasi. Tasu ja hüvitist ei maksta isikule, kes edasilükkamise on põhjustanud.

(4) Kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja spetsialistile, kellele ei säilitata töökohal palka, hüvitatakse menetleja kutsel ilmumise korral kogu töölt eemalviibitud aja eest tema keskmine palk tööandja tõendi alusel. Kui kannatanu, tunnistaja, tõlk, ekspert või spetsialist ei esita tööandja tõendit, arvutatakse hüvitis töölt eemalviibitud aja eest, lähtudes kehtivast miinimumpalgast.

(5) Kannatanule, tunnistajale, tõlgile, eksperdile ja spetsialistile makstava tasu suuruse ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitiste suurused kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 179 Sundraha Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus on

1) esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära;

2) teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära.

(2) Kui isiku suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 180 Menetluskulude hüvitamine süüdimõistva kohtuotsuse korral Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

(2) Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

(3) Menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 181 Menetluskulude hüvitamine õigeksmõistva kohtuotsuse korral Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid.

(2) Õigeksmõistetu hüvitab menetluskulud, mis ta on põhjustanud oma kohustuse süülise täitmata jätmise või eneserõõnaga.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 182 Tsiviilhagiga seotud menetluskulude hüvitamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Tsiviilhagi rahuldamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud kannatanu.

(2) Tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud süüdimõistetu või tsiviilkostja.

(3) Tsiviilhagi osalise rahuldamise korral jaotab kohus tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja süüdimõistetu või tsiviilkostja vahel.

(4) Tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral hüvitab tsiviilhagi tagamisest tingitud menetluskulud riik.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 183 Menetluskulude hüvitamine kriminaalmenetluse lõpetamise korral Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 184 Menetluskulude hüvitamine vale kuriteoteate esitamise korral Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kui kriminaalmenetlust alustatakse teadvalt vale kuriteoteate alusel, hüvitab menetluskulud kuriteoteate esitaja.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 185 Menetluskulude hüvitamine apellatsioonimenetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui apellatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

(2) Kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 186 Menetluskulude hüvitamine kassatsiooni- ja teistmismenetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kassatsioonimenetluses tehakse üks käesoleva seadustiku § 361 punktides 2–7 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

(2) Kui kassatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 361 punktis 1 nimetatud lahend, hüvitab menetluskulud kassatsiooni esitaja. Kui kassatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik.

(3) Teistmisavalduse rahuldamata jätmise korral võib menetluskulude hüvitamise panna avaldajale.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 187 Menetluskulude hüvitamine määruskaebuse lahendamise menetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Määruskaebuse lahendamise menetluses kohtumääruse tühistamise korral kannab menetluskulud riik.

(2) Kui määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 188 Alaealise kohustus hüvitada kriminaalmenetluse kulud Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 189 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtueelses menetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega.

(2) Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

(3) Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 190 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse sisu Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määrab menetleja

1) kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult;

2) erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku;

3) alusetult vahi all viibitud päevade arv, hüvitise saamise põhjendatus ja alused.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 191 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsustuse vaidlustada vastavalt käesoleva seadustiku § 228 või 229 sätetele, apellatsioonis või kassatsioonis või käesoleva seadustiku 15. peatüki kohaselt.

(2) Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud määruskaebust läbi vaadates võib kohus määruskaebuse sisust sõltumata laiendada määruskaebuse läbivaatamise piire kogu kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele.

(3) Kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni või kassatsiooni läbi vaadates võib ringkonnakohus või Riigikohus teha uue kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 192 Kuluhüvitise määramine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kuluhüvitis on rahasumma, mille isik peab tasuma kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel.

(2) Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse alusel ja menetlusosalise või prokuratuuri taotlusel määrab menetleja kindlaks kuluhüvitise suuruse, kui

1) kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses on menetluskulude jaotus väljendatud murdosades;

2) kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses on kulud jaotatud vastuoluliselt;

3) kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses on määratud hüvitamisele kulu, mille suurus ei olnud määramise ajal teada.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse võib vaidlustada käesoleva seadustiku § 191 lõikes 1 sätestatud korras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 193 Kriminaalmenetluse alustamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimisasutus või prokuratuur alustab kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud.

(2) Kui kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus, teatab ta menetluse alustamisest viivitamata prokuratuurile.

(3) Kui kriminaalmenetlust alustab prokuratuur, edastab ta kriminaalasja materjalid uurimisalluvuse kohaselt.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 194 Kriminaalmenetluse ajend ja alus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalmenetluse ajend on kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave.

(2) Kriminaalmenetluse alus on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 195 Kuriteoteade Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult.

(2) Teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus.

(3) Kohapeal vahetult esitatud suuline kuriteoteade protokollitakse ja telefoni teel edastatud kuriteoteade talletatakse kirjalikult või helisalvestatakse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 196 Vägivaldsest surmast teatamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui on alust oletada, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel või kui leitakse laip, mille isikut ei ole võimalik kindlaks teha, tuleb sellest viivitamata teatada uurimisasutusele või prokuratuurile.

(2) Kui tervishoiutöötajal tekib laipa lahates kahtlus, et isiku surm on saabunud kuriteo tagajärjel, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama uurimisasutusele või prokuratuurile.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 197 Kuriteole viitav muu teave Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalmenetluse ajendiks võib olla prokuratuuri või uurimisasutuse sedastatud teabelevis avaldatud kuriteole viitav teave.

(2) Kriminaalmenetluse ajend võib olla kuriteole viitav teave, mille on sedastanud uurimisasutus või prokuratuur oma ülesandeid täites.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 198 Kuriteoteatele vastamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimisasutus või prokuratuur on kohustatud kuriteoteate saamisest alates kümne päeva jooksul teatama kuriteoteate esitajale kriminaalmenetluse alustamata jätmisest käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 või 2 kohaselt.

(2) Kuriteokaebuse esitamise korral teatab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalasja alustamata jätmisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras ka isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 199 Kriminaalmenetlust välistavad asjaolud Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui

1) puudub kriminaalmenetluse alus;

2) kuriteo aegumistähtaeg on möödunud;

3) amnestiaakt välistab karistuse kohaldamise;

4) kahtlustatav või süüdistatav on surnud või juriidilisest isikust kahtlustatav või süüdistatav on lõppenud;

5) samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel.

(2) Kriminaalmenetlust ei alustata, kui kahtlustatava kinnipidamine asendatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 219.

(3) Kriminaalmenetlust jätkatakse, kui seda rehabiliteerimise eesmärgil taotleb

1) kahtlustatav või süüdistatav käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud juhtudel;

2) surnud kahtlustatava või süüdistatava esindaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 200 Kriminaalmenetluse lõpetamine kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kui kohtueelses menetluses ilmneb käesoleva seadustiku §-s 199 nimetatud asjaolu, mis välistab kriminaalmenetluse, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 200<sup>1</sup> Kriminaalmenetluse lõpetamine kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid, lõpetatakse menetlus uurimisasutuse määruse alusel ja prokuratuuri loal või prokuratuuri määrusega. Menetluse võib mõne kahtlustatava või kuriteo suhtes lõpetada ka osaliselt.

(2) Lõikes 1 ettenähtud aluste äralangemise korral uuendatakse menetlus käesoleva seadustiku §-s 193 sätestatud korras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 201 Materjalide saatmine alaealiste komisjonile Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kriminaalmenetlust ei alustata või see lõpetatakse põhjusel, et õigusvastase teo on toime pannud oma ea tõttu süüvõimetu alaealine, saadab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalasja materjalid alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile.

(2) Kui prokuratuur leiab, et alaealist, kes pani kuriteo toime neljateist- kuni kaheksateistaastaselt, saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata, lõpetab ta kriminaalmenetluse määrusega ning saadab kriminaaltoimiku alaealise elukoha järgsele alaealiste komisjonile.

(3) Enne materjalide saatmist alaealiste komisjonile tuleb alaealisele ja tema seaduslikule esindajale selgitada kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 202 Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

(2) Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks

1) tasuda kriminaalmenetluse kulud või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju;

2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides;

3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemisele kohaldatakse karistusseadustiku § 69 lõigetes 2 ja 5 sätestatut.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud.

(4) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

(5) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega.

(6) Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud.

(7) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 203 Kriminaalmenetluse lõpetamine karistuse ebaotstarbekuse tõttu Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui

1) selle kuriteo eest mõistetav karistus oleks tühine, võrreldes kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetava karistusega;

2) selle kuriteo eest karistuse mõistmist ei ole oodata mõistliku aja jooksul ning kui kahtlustatavale või süüdistatavale muu kuriteo toimepanemise eest mõistetud või eeldatavalt mõistetav karistus on piisav karistuse eesmärkide saavutamiseks ja avaliku menetlushuvi rahuldamiseks.

(2) Prokuratuuri taotluse lahendab kohtunik ainuisikuliselt määrusega. Vajaduse korral kutsutakse taotluse lahendamiseks kohtuniku juurde prokurör ja kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatava või süüdistatava taotlusel ka kaitsja.

(3) Kui kohtunik ei nõustu prokuratuuri esitatud taotlusega, tagastab ta menetluse jätkamiseks kriminaalasja oma määrusega.

(4) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale või süüdistatavale muu kuriteo eest mõistetud karistust, mis hiljem tühistatakse, võib kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega uuendada.

(5) Kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud, arvestades kahtlustatavale või süüdistatavale mõne teise kuriteo eest eeldatavalt mõistetavat karistust, võib kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse uuendada juhul, kui mõistetud karistus ei vasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud eeldustele.

(6) Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 204 Kriminaalmenetluse lõpetamine välisriigi kodaniku toimepandud kuriteos või välisriigis toimepandud kuriteos Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Prokuratuur võib määrusega lõpetada kriminaalmenetluse, kui

1) kuritegu on toime pandud väljaspool käesoleva seadustiku ruumilist kehtivust;

2) kuriteo on toime pannud välisriigi kodanik Eesti Vabariigi territooriumil paikneval välisriigile kuuluval laeval või õhusõidukil;

3) kuriteost osavõtja on pannud kuriteo toime Eesti Vabariigi territooriumil, kuid kuriteo tagajärjed saabusid väljaspool käesoleva seadustiku ruumilist kehtivust;

4) on tehtud otsus oletatava kurjategija välisriigile väljaandmise kohta;

5) isik on süüdi mõistetud ja karistuse kandnud välisriigis ning Eestis kohaldatav karistus ei ole ärakantud karistusest oluliselt raskem või kui isik on õigeks mõistetud välisriigis.

(2) Prokuratuur võib määrusega lõpetada kriminaalmenetluse välisriigis toimepandud kuriteos, mille tagajärjed saabusid Eesti Vabariigi territooriumil, kui menetlemisega võivad kaasneda rasked tagajärjed Eesti Vabariigile või kui teo menetlemine on vastuolus muude avalike huvidega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 205 Kriminaalmenetluse lõpetamine seoses isikult tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Riigiprokuratuur võib oma määrusega kriminaalmenetluse kahtlustatava või süüdistatava isiku suhtes tema nõusolekul lõpetada, kui kahtlustatav või süüdistatav on oluliselt kaasa aidanud avaliku menetlushuvi seisukohalt tähtsa kuriteo tõendamiseseme asjaolude selgitamisele ja kui ilma selleta oleks selle kuriteo avastamine ja tõendite kogumine olnud välistatud või oluliselt raskendatud. Kriminaalmenetlust ei lõpetata kahtlustatava või süüdistatava suhtes, kes on pannud toime kuriteo, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt kuus aastat vangistust või raskeima karistusena eluaegse vangistuse.

(2) Riigiprokuratuur võib oma määrusega menetluse uuendada, kui kahtlustatav või süüdistatav on loobunud kuriteo tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisele kaasaaitamisest või kui ta kolme aasta jooksul pärast menetluse lõpetamist on pannud toime uue tahtliku kuriteo.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 206 Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitakse

1) kriminaalmenetluse lõpetamise alus käesoleva seadustiku §-de 200–205 järgi;

2) kohaldatud tõkendi tühistamine;

3) asitõendi või äravõetud asjaga toimimise viis;

4) vahistuse kestus;

5) kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus;

6) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse edasikaebamise kord.

(2) Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia tuleb viivitamata saata

1) kuriteoteate esitanud isikule;

2) kahtlustatavale või süüdistatavale ning tema kaitsjale;

3) kannatanule või tema esindajale;

4) tsiviilkostjale või tema esindajale.

(3) Kannatanul on õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

(4) Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia võib alluvuse korras saata asjaomasele asutusele, kes otsustab väärteo- või distsiplinaarmenetluse alustamise.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 207 Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine Riigiprokuratuuris Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kannatanu võib esitada kaebuse prokuratuurile käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 või 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.

(2) Kannatanu võib esitada kaebuse Riigiprokuratuurile käesoleva seadustiku §-s 200 sätestatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise või prokuratuuri poolt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaebuse rahuldamata jätmise peale.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebuse võib esitada kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, prokuratuuri koostatud kaebuse lahendamise määruse või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.

(4) Prokuratuur lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaebuse selle saamisest alates viieteistkümne päeva jooksul. Riigiprokuratuur lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse selle saamisest alates ühe kuu jooksul.

(5) Prokuratuur või Riigiprokuratuur koostab kaebuse rahuldamata jätmise kohta põhistatud määruse ning saadab selle koopia kaebuse esitajale.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 208 Kriminaalmenetluse alustamata jätmise või lõpetamise vaidlustamine ringkonnakohtus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui Riigiprokuratuuri määrusega on jäetud käesoleva seadustiku § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik advokaadi vahendusel kaevata määruse ringkonnakohtusse määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul.

(2) Ringkonnakohtusse esitatavas kaebuses märgitakse

1) kuriteo asjaolud;

2) kuriteo kvalifikatsioon;

3) millistele kogutud tõenditele tugineb kuriteokahtlus;

4) kriminaalmenetluse lõpetamise korral menetluse lühikirjeldus;

5) kaebaja arvates alusetult tegemata jäetud menetlustoimingud.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse lahendab ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt kaebuse saamisest alates kümne päeva jooksul. Enne otsustamist on tal õigus

1) nõuda kriminaaltoimiku materjale;

2) anda Riigiprokuratuurile korraldusi täiendavateks menetlustoiminguteks.

(4) Kui kohtunik tema kasutada olevatele andmetele tuginedes leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks ei ole alust, koostab ta kriminaalmenetluse alustamata jätmise või jätkamisest keeldumise määruse, milles märgitakse

1) kaebuse rahuldamata jätmise põhistus;

2) kaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmine.

(5) Kui kohtunik andmete põhjal leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks või jätkamiseks on alust, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja kohustab Riigiprokuratuuri alustama või jätkama kriminaalmenetlust.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 209 Kriminaaltoimiku arhiivimine kriminaalasja lõpetamisel Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kriminaalmenetlus lõpetatakse käesoleva seadustiku §-des 200–205 sätestatud alustel, antakse kriminaaltoimik arhiivi.

(2) Kriminaaltoimiku arhiivimise korra ja toimiku säilitamise tähtajad kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 210 Riiklik kriminaalmenetlusregister Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Riiklikusse kriminaalmenetlusregistrisse kantakse andmed uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu menetluses olevate kriminaalasjade kohta.

(2) Riikliku kriminaalmenetlusregistri asutab ning selle vastutava ja volitatud töötleja määrab Vabariigi Valitsus.

(3) Justiitsminister võib anda määrusi kriminaalmenetlusregistri tegevuse korraldamiseks.

[Lõige 4 jõustub 1.09.2005]

(4) Justiitsministeerium avaldab riikliku kriminaalmenetlusregistri andmete põhjal iga aasta 1. märtsiks aruande eelmise aasta kuritegevuse kohta.

[Lõige 5 jõustub 1.01.2005]

(5) Kuritegevuse statistika vormid, nende täitmise ja avaldamise korra uurimisasutustele, prokuratuurile ja kohtutele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 211 Kohtueelse menetluse eesmärk Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused.

(2) Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 212 Uurimisalluvus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtueelset menetlust toimetavad Politseiamet ja tema hallatavad asutused ning Kaitsepolitseiamet, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud uurimisasutustele toimetavad kohtueelset menetlust ka

1) Piirivalveamet riigipiiri või ajutise kontrolljoone ebaseadusliku ületamise ja isiku ebaseadusliku üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone toimetamise kuriteos;

2) Maksu- ja Tolliamet maksualases ja tollieeskirjade rikkumise kuriteos;

3) Kaitsejõudude Peastaap kaitseteenistusalases kuriteos ja sõjakuriteos;

4)

5) Konkurentsiamet konkurentsialases kuriteos.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud uurimisasutustele teevad käesoleva seadustiku § 31 lõikes 3 nimetatud edasilükkamatuid menetlustoiminguid ka

1) Keskkonnainspektsioon keskkonna ja loodusvarade kaitse ning kasutamise nõuete rikkumise kuriteos;

2) Päästeamet tuleohutusnõuete rikkumisega põhjustatud kuriteos;

3) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon tööstus-, ehitus- ja mäetööde ning masinate juhtimis-, käitus- ning ohutuseeskirjade rikkumise kuriteos;

4) Tööinspektsioon töökaitse-eeskirjade rikkumise kuriteos;

5) reisil viibiva merelaeva või õhusõiduki kapten tema juhitaval laeval või õhusõidukil toimepandud kuriteos;

6) Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla vanglas toimepandud ja kinnipeetava poolt toimepandud kuriteos.

(4) Politseiameti ja tema hallatavate asutuste ning Kaitsepolitseiameti vahelise uurimisalluvuse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(5) Politseiameti juht võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega Politseiameti ja tema hallatavate asutuste uurimisalluvust. Prokuratuur võib otstarbekusest lähtudes muuta oma määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud uurimisalluvust konkreetses kriminaalasjas.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 213 Prokuratuur kohtueelses menetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev

1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid;

2) viibima menetlustoimingu juures ja sekkuma selle käiku;

3) lõpetama kriminaalmenetlust;

4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali;

5) andma uurimisasutusele korraldusi;

6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi;

7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest;

8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust;

9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks;

10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi;

11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik;

12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused.

(3) Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distisplinaarsüüteo tunnused, teeb ta distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikule kirjaliku ettepaneku alustada distsiplinaarmenetlust uurimisasutuse ametniku suhtes. Distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isik on kohustatud prokuratuurile teatama kirjalikult ja põhjendatult ettepaneku lahendamise tulemustest ettepaneku saamisest alates ühe kuu jooksul.

(4) Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik.

(5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga, mida juhis puudutab.

(6) Kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude.

(7) Kui uurimisasutus ei pea prokuratuuri antud korralduse täitmist rahaliste vahendite puudumise tõttu või muul mõjuval põhjusel otstarbekaks, teatab uurimisasutuse juht sellest riigi peaprokurörile, kes otsustab korralduse täitmise, teavitades sellest justiitsministrit.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 214 Kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtueelse menetluse andmeid võib avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustel.

(2) Kohtueelse menetluse andmeid ei ole lubatud avaldada, kui nende teatavakssaamine võib

1) kahjustada Eesti Vabariigi huve;

2) raskendada kuriteo avastamist;

3) kahjustada kriminaalmenetlust ja soodustada kuritegevust;

4) kahjustada ärisaladust ja juriidilise isiku tegevust;

5) kahjustada perekonna- või eraelu puutumatust või riivata isiku au;

6) kahjustada alaealise huve.

(3) Kui kohtueelse menetluse andmete avaldamise keeldu rikutakse, võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida menetlustoimingus osalejaid kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 215 Uurimisasutuse ja prokuratuuri määruste ning nõuete kohustuslikkus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimisasutuse ja prokuratuuri määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades on kohustuslikud kõigile ning neid täidetakse kogu Eesti Vabariigi territooriumil.

(2) Uurimisasutusel on õigus tema menetluses olevas kriminaalasjas esitada teisele uurimisasutusele kirjalikke taotlusi üksikute menetlustoimingute tegemiseks ja muu abi saamiseks. Uurimisasutuse sellised taotlused täidetakse viivitamata.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätnud menetlusosalist, kriminaalmenetluses osalevat muud isikut või menetlusvälist isikut võib eeluurimiskohtunik prokuratuuri taotlusel trahvida kohtumääruse alusel kuni kuuekümne miinimumpäevamäära ulatuses. Kahtlustatavat ja süüdistatavat ei trahvita.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 216 Kriminaalasjade ühendamine ja eraldamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui

1) isikuid kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo ühises toimepanemises;

2) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse mitme kuriteo toimepanemises;

3) isikut kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamises.

(2) Kriminaalasja võib eraldada uude toimikusse, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust.

(3) Kriminaalasjad ühendatakse ja eraldatakse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega. Kriminaalasja eraldamise määruse koopia lisatakse uude toimikusse.

(4) Kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega, võib uurimisasutus, prokuratuur või kohus oma määrusega eraldada tema kriminaalasja eraldi kriminaalmenetluseks, kui see ei kahjusta kriminaalmenetluse igakülgsust, täielikkust ja objektiivsust ning kui seda nõuavad alaealise huvid.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 217 Isiku kahtlustatavana kinnipidamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kahtlustatavana kinnipidamine on menetlustoiming, mis seisneb isikult kuni 48 tunniks vabaduse võtmises. Kinnipidamise kohta koostatakse kinnipidamisprotokoll.

(2) Isik peetakse kahtlustatavana kinni, kui

1) ta on tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult pärast seda;

2) kuriteo pealtnägija või kannatanu osutab temale kui kuriteo toimepanijale;

3) kuriteojäljed viitavad temale kui kuriteo toimepannud isikule.

(3) Kuriteole viitavate muude andmete põhjal võib isiku kahtlustatavana kinni pidada, kui

1) ta püüab põgeneda;

2) ei ole tuvastatud tema isikut;

3) ta võib jätkuvalt toime panna kuritegusid;

4) ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada.

(4) Kuriteo toimepanemisel või vahetult pärast seda põgenemiskatselt tabatud isiku võib igaüks toimetada politseisse kahtlustatavana kinnipidamiseks.

(5) Advokaadi võib tema kutsetegevusest tulenevatel asjaoludel kahtlustatavana kinni pidada üksnes prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel.

(6) Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, Riigikohtu esimehe ja kohtuniku kahtlustatavana kinnipidamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 377.

(7) Kahtlustatavana kinnipeetule selgitab uurimisasutuse ametnik tema õigusi ja kohustusi ning kuulab ta viivitamata üle käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud korras.

(8) Kui prokuratuur veendub vahistamise vajaduses, koostab ta vahistamistaotluse ja korraldab kinnipeetu toimetamise selle taotluse lahendamiseks eeluurimiskohtuniku juurde tema kahtlustatavana kinnipidamisest alates neljakümne kaheksa tunni jooksul.

(9) Kui kohtueelses menetluses langeb isiku kahtlustatavana kinnipidamise alus ära, vabastatakse ta viivitamata.

(10) Kahtlustatavana kinnipeetule antakse võimalus teatada kinnipidamisest oma valikul vähemalt ühele oma lähedasele menetleja kaudu. Kui teavitamine kahjustaks kriminaalmenetlust, võib teatamise võimaldamisest prokuratuuri loal keelduda.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 218 Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kantakse

1) kinnipidamise alus viitega käesoleva seadustiku § 217 lõigetele 2 ja 3;

2) kinnipidamise kuupäev ja kellaaeg;

3) kuritegu, mille toimepanemises kahtlustatavana isik kinni peetakse;

4) kahtlustatavale käesoleva seadustiku §-s 34 sätestatud õiguste ja kohustuste selgitamine;

5) kinnipidamisel isikult äravõetud objektide nimetused ja tunnused;

6) kinnipeetu riietuse ja tervisekahjustuste kirjeldus;

7) kinnipeetu avaldused ja taotlused.

(2) Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll saadetakse viivitamata prokuratuurile.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 219 Kahtlustatavana kinnipidamise asendamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui isik on toime pannud teise astme kuriteo, mille eest võib mõista rahalise karistuse ja tal ei ole Eestis alalist või ajutist elukohta, võib uurimisasutus kahtlustatavana kinnipidamise isiku nõusolekul asendada menetluskulusid ning võimaliku karistusena mõistetavat rahalist karistust ja kuriteoga tekitatud kahju katva maksega riigituludesse.

(2) Kahtlustatavana kinnipidamise asendamise ja riigituludesse makse vastuvõtmise kohta koostatakse akt, mille koopia edastatakse prokuratuurile.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 220 Andmete nõudmine keskmise päevasissetuleku arvutamiseks Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Uurimisasutus nõuab enne kohtueelse menetluse lõpuleviimist Maksu- ja Tolliametilt või vajaduse korral tööandjalt või muult isikult või asutuselt välja kahtlustatava või süüdistatava keskmise päevasissetuleku arvutamiseks vajalikud andmed.

(2) Prokuratuur ja kohus võivad vajaduse korral nõuda keskmise päevasissetuleku arvutamiseks täiendavaid andmeid.

(3) Isik või asutus, kellelt menetleja on nõudnud keskmise päevasissetuleku arvutamiseks andmeid, peab järelepärimisele vastama selle saamisest alates seitsme päeva jooksul.

(4) Kahtlustataval või süüdistataval on õigus esitada menetlejale andmeid oma tulu ja võlgade kohta.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 221 Andmete nõudmine varalise karistuse mõistmiseks Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui isikut süüdistatakse kuriteos, mille eest võib seaduse kohaselt mõista varalise karistuse, koostab uurimisasutus määruse, milles esitab kahtlustatava või süüdistatava varalise seisundi väljaselgitamise vajalikkuse põhjenduse ning kohtutäituri nime, kellele tehakse ülesandeks varalise karistuse suuruse kindlaksmääramiseks vajalike andmete kogumine enne kohtueelse menetluse lõpetamist.

(2) Prokuratuur ja kohus võivad vajaduse korral nõuda varalise karistuse arvutamiseks täiendavaid andmeid.

(3) Kohtutäitur selgitab välja kahtlustatava või süüdistatava vara ja hindab selle väärtuse. Varalise seisundi kohta koostab kohtutäitur õiendi ning esitab selle koos õiendi koostamise aluseks olevate tõenditega menetlejale määruse saamisest alates kolmekümne päeva jooksul.

(4) Kahtlustataval ja süüdistataval on õigus esitada menetlejale andmeid oma tulu ja võlgade kohta.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 222 Kohtueelse menetluse kokkuvõtte koostamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui uurimisasutuse ametnik on veendunud, et kriminaalasjas vajalikud tõendid on kogutud, koostab ta käesoleva seadustiku § 153 sätteid järgides viivitamata kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja lisab selle kriminaaltoimikusse. Kohtueelse menetluse kokkuvõte edastatakse prokuratuurile ka elektrooniliselt. Kriminaaltoimik, mille materjal on süstematiseeritud ja lehed nummerdatud, asitõendid ja salvestised ning pitseeritud ümbrik anonüümse tunnistaja isikuandmetega edastatakse prokuratuurile.

(2) Kui kriminaalasjas on mitu kahtlustatavat, koostatakse ühine kohtueelse menetluse kokkuvõte, milles esitatakse isikuandmed iga kahtlustatava kohta eraldi.

(3) Kohtueelse menetluse kokkuvõttele lisatakse

1) karistusregistri väljavõte kahtlustatava andmetega;

2) nende isikute nimi ja elukoht, kes tuleks uurimisasutuse arvates kutsuda kohtuistungile, ning viited kriminaaltoimiku lehtedele, kus on andmed nende isikute osalemise kohta kohtueelses menetluses;

3) kriminaalmenetluse kulude arvestus;

4) andmed kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta;

5) andmed varalise karistuse arvutamise aluseks olevate asjaolude kohta.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 223 Prokuratuuri toimingud kriminaaltoimiku saamise korral Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaaltoimiku saanud prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse käesoleva seadustiku §-des 200–205 sätestatud alustel ja korras.

(2) Vajaduse korral teeb kriminaaltoimiku saanud prokuratuur lisatoiminguid. Prokuratuuril on õigus kõrvaldada kriminaaltoimikust kriminaalasja seisukohalt tähtsusetut materjali ja vajaduse korral süstematiseerida kriminaaltoimik uuesti.

(3) Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, annab ta kriminaaltoimiku koopia kaitsjale ja esitab kriminaaltoimiku tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 järgi.

(4) Vajaduse korral teeb prokuratuur käesoleva seadustiku §-s 240 sätestatud toiminguid kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 224 Kriminaaltoimiku andmine kaitsjale ja esitamine kannatanule ja tsiviilkostjale tutvumiseks Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kriminaaltoimiku koopia antakse kaitsjale allkirja vastu.

(2) Kannatanule või tsiviilkostjale esitab prokuratuur kriminaaltoimiku tutvumiseks tema taotlusel.

(3) Kaitsja, kannatanu või tsiviilkostja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tehtud salvestis või asitõend.

(4) Kui kriminaaltoimiku, salvestise või asitõendiga tutvudes ilmselt viivitatakse, määrab prokuratuur tutvumistähtaja.

(5) Kannatanul ja tsiviilkostjal on õigus teha kriminaaltoimiku materjalist väljakirjutusi ning taotleda prokuratuurilt kriminaaltoimiku materjalist tasu eest koopiate tegemist.

(6) Kaitsjale, kannatanule või tsiviilkostjale kriminaaltoimiku, kriminaalasjas tehtud salvestise või asitõendi tutvustamise kohta tehakse märge kriminaaltoimikusse.

(7) Kaitsja taotlusel esitatakse talle tutvumiseks kriminaalasjas tõendina kasutatav riigisaladust sisaldav teabekandja, mida ei lisata kriminaaltoimikusse. Riigisaladust sisaldava teabekandja tutvustamise kohta tehakse märge kriminaaltoimikusse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 225 Taotluste esitamine ja lahendamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Menetlusosalised võivad neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur seda tähtaega pikendada kuni viieteistkümne päevani.

(2) Prokuratuur vaatab taotluse läbi selle esitamisest alates kümne päeva jooksul.

(3) Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Kohtueelses menetluses taotluse rahuldamisest keeldumine ei takista taotluse kordamist kohtumenetluses.

(4) Kriminaaltoimiku materjal, mis on kogutud lisatoiminguga, esitatakse tutvumiseks käesoleva seadustiku § 224 kohaselt.

(5) Kahtlustatava või süüdistatava taotlus lühimenetluse kohaldamiseks vaadatakse läbi käesoleva seadustiku §-s 235 sätestatud korras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 226 Süüdistusakti koostamine ja kohtusse saatmine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti vastavalt käesoleva seadustiku §-le 154.

(2) Süüdistusaktile lisatakse nende isikute nimekiri, kelle kutsumist kohtuistungile prokuratuur taotleb. Nimekirjas märgitakse kutsutavate ees- ja perekonnanimi ning elukoht. Anonüümse tunnistaja puhul märgitakse nimekirjas tema leppenimi. Nimekirja väljavõttes märgitakse vaid kutsutava ees- ja perekonnanimi.

(3) Prokuratuur edastab süüdistusakti ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nimekirja väljavõtted süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse. Süüdistusakt edastatakse kohtule ka elektrooniliselt.

(4) Kohtusse saadetavale süüdistusaktile lisatakse

1) kuriteoteate või muu käesoleva seadustiku §-des 195 ja 197 loetletud dokumendi, mis on kriminaalmenetluse alustamise aluseks, koopia;

2) karistusregistri väljavõte süüdistatava andmetega;

3) tõkendi kohaldamise ja muutmise määruse koopia;

4) märge kriminaalhooldusametniku määramise kohta.

(5) Süüdistusakti kohtusse saatmisel jäetakse käesoleva seadustiku § 67 lõikes 4 nimetatud ümbrik hoiule prokuratuuri. Ümbrik esitatakse kohtule tema nõudmisel.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 227 Kaitsja toimingud kohtueelse menetluse lõpuleviimisel Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kaitsja esitab süüdistusakti koopia saamisest alates viie päeva jooksul kohtule oma taotlused ja nende isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 käsitletud taotluste ja nimekirja koopiad saadab kaitsja prokuratuuri.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 228 Uurimisasutuse ja prokuratuuri tegevuse peale kaebamine Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada prokuratuurile kaebus uurimisasutuse menetlustoimingu või määruse peale, kui ta leiab, et menetlusnõuete rikkumine menetlustoimingu tegemisel või määruse koostamisel on kaasa toonud tema õiguste rikkumise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul on õigus enne süüdistusakti koostamist esitada Riigiprokuratuurile kaebus prokuratuuri määruse või menetlustoimingu peale.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus esitatakse kaebuse lahendajale vahetult või isiku kaudu, kelle määrus või menetlustoiming vaidlustatakse.

(4) Kaebuses märgitakse

1) prokuratuuri nimetus, kellele kaebus esitatakse;

2) kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, menetlusseisund ning elu- või asukoht ja aadress;

3) määrus või menetlustoiming, mida vaidlustatakse; määruse või menetlustoimingu tegemise kuupäev ja selle isiku nimi, kelle osas menetlustoiming või määrus vaidlustatakse;

4) millises osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse;

5) kaebuses esitatud taotluste sisu ja põhjendus;

6) kaebusele lisatud dokumentide loetelu.

(5) Uurimisasutuse või prokuratuuri tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist ega menetlustoimingut.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus saabub prokuratuuri pärast süüdistusakti käesoleva seadustiku § 226 lõike 3 kohast kohtusse saatmist, edastatakse see kriminaalasja arutavale kohtule.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 229 Kaebuse lahendamine prokuratuuris ja Riigiprokuratuuris Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Prokuratuurile või Riigiprokuratuurile esitatud kaebus lahendatakse kaebuse saamisest arvates 30 päeva jooksul.

(2) Uurimisasutuse või prokuratuuri määruse ja menetlustoimingu peale esitatud kaebust lahendades võib prokuratuur või Riigiprokuratuur määrusega

1) jätta kaebuse rahuldamata;

2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist;

3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

(3) Kaebuse esitajat teavitatakse õigusest kaevata edasi maa- või linnakohtusse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 230.

(4) Kaebust lahendades tehtud määrus saadetakse viivitamata vaidlustatud määruse või menetlustoimingu teinud kohtuvälisele menetlejale ja määruse koopia kaebuse esitajale.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 230 Kaebuse esitamine maa- või linnakohtule Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui on vaidlustatud uurimisasutuse või prokuratuuri tegevus, millega on rikutud isiku õigusi, ning kui isik ei nõustu kaebuse läbivaadanud Riigiprokuratuuri määrusega, on tal õigus esitada kaebus maa- või linnakohtu eeluurimiskohtunikule, kelle tööpiirkonnas vaidlustatud määrus või menetlustoiming on tehtud.

(2) Kaebuse võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.

(3) Kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 228 lõike 4 punktide 2–5 nõudeid.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 231 Kaebuse lahendamine maa- või linnakohtus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Eeluurimiskohtunik vaatab kaebuse läbi selle esitamisest alates 30 päeva jooksul.

(2) Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.

(3) Kaebust lahendades võib kohus

1) jätta kaebuse rahuldamata;

2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada õiguste rikkumist;

3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

(4) Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu täitmise peatada.

(5) Eeluurimiskohtuniku määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 232 Kaebusest loobumine Kriminaalmenetluse seadustik Official

Uurimisasutuse, prokuratuuri või Riigiprokuratuuri tegevuse peale esitatud kaebusest võib loobuda enne kaebuse lahendamist.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 233 Lühimenetluse kohaldamise alus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal.

(2) Lühimenetlust ei kohaldata

1) kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette eluaegse vangistuse;

2) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu lühimenetluse kohaldamisega.

(3) Lühimenetlust kohaldades juhindutakse käesoleva seadustiku 10. peatükis säestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 234 Lühimenetluse kohaldamise taotlus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kahtlustatav või süüdistatav võib esitada prokuratuurile kirjaliku taotluse lühimenetluse kohaldamiseks.

(2) Taotlus esitatakse käesoleva seadustiku §-s 225 sätestatud korras.

(3) Süüdistatav võib lühimenetluse kohaldamise taotlusest loobuda hiljemalt enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kui süüdistatav kohtulikul arutamisel loobub lühimenetluse kohaldamise taotlusest, teeb kohus käesoleva seadustiku § 238 lõike 1 punktis 1 sätestatud lahendi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 235 Prokuratuuri toimingud lühimenetluse taotluse saamisel Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui prokuratuur lühimenetluse kohaldamisega nõustub, koostatakse käesoleva seadustiku § 154 kohaselt süüdistusakt, millele märgitakse, et prokuratuur on nõus lühimenetluse kohaldamisega. Kahtlustatava või süüdistatava taotlus ja süüdistusakt lisatakse kriminaaltoimikusse ning toimik edastatakse kohtule.

(2) Kui prokuratuur lühimenetluse kohaldamisest keeldub, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 236 Kohtuistungist osavõtjad Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav, kaitsja, kannatanu ja tsiviilkostja.

(2) Kannatanu ja tsiviilkostja kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista kriminaalasja kohtulikku arutamist ega tsiviilhagi läbivaatamist.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 237 Kohtulik uurimine lühimenetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku avaldada süüdistusakt.

(2) Pärast süüdistusakti avaldamist selgitab kohtunik süüdistatavale süüdistusakti sisu ning küsib, kas süüdistatav on süüdistusest aru saanud, kas ta tunnistab end süüdi ja kas ta on nõus, et kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses.

(3) Kohtunik teeb kaitsjale ettepaneku anda arvamus, kas süüdistus on põhjendatud. Seejärel saavad sõna kannatanu ja tsiviilkostja või nende esindajad.

(4) Kohtulikul arutamisel võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. Kohus sekkub, kui menetlusosalised käsitlevad kriminaaltoimikuväliseid asjaolusid.

(5) Süüdistatav võib taotleda enda ülekuulamist. Ülekuulamisel küsitleb süüdistatavat esimesena prokurör ning seejärel küsitlevad teda teised menetlusosalised kohtuniku määratud järjekorras. Süüdistatava ülekuulamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 293.

(6) Kohtunik võib menetlusosalisi küsitleda.

(7) Kohtulikku uurimist lõpetades küsib kohtunik menetlusosalistelt, kas neil on taotlusi. Taotlust lahendades järgib kohus käesoleva seadustiku § 298.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 238 Kohtulahend lühimenetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest

1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui puuduvad lühimenetluse kohaldamise alused;

2) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kriminaaltoimiku materjalid ei ole piisavad kriminaalasja lahendamiseks lühimenetluses;

3) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise või õigeksmõistmise kohta.

(2) Süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes vähendab kohus pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Mõistes karistust karistusseadustiku § 64 järgi, vähendatakse süüdistatavale mõistetavat liitkaristust ühe kolmandiku võrra.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 239 Kokkuleppemenetluse kohaldamise alus Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses.

(2) Kokkuleppemenetlust ei kohaldata

1) esimese astme kuriteole, mille eest karistusseadustik näeb kergeima karistusena ette vähemalt neli aastat vangistust või raskeima karistusena eluaegse vangistuse;

2) kui sellega ei nõustu süüdistatav või tema kaitsja või prokuratuur;

3) mitme süüdistatavaga kriminaalasjas, kui vähemalt üks süüdistatav ei nõustu kokkuleppemenetluse kohaldamisega;

4) kui sellega ei nõustu kannatanu või tsiviilkostja.

(3) Süüdistatav ja prokurör võivad kohtult taotleda kokkuleppemenetluse kohaldamist enne kohtuliku uurimise lõpetamist maa- ja linnakohtus.

(4) Kokkuleppemenetlust kohaldades juhindutakse käesoleva seadustiku 10. peatükis sätestatust, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 240 Prokuratuuri alustatav kokkuleppemenetlus Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kui prokuratuur peab võimalikuks kohaldada kokkuleppemenetlust, teeb ta järgmised toimingud

1) selgitab kahtlustatavale või süüdistatavale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi;

2) selgitab kannatanule või tsiviilkostjale kokkuleppemenetluse kohaldamise võimalust, tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse kohaldamise tagajärgi;

3) koostab käesoleva seadustiku § 243 kohaselt protokolli selle kohta, et kannatanu või tsiviilkostja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus;

4) koostab käesoleva seadustiku § 241 kohaselt protokolli selle kohta, et kahtlustatav või süüdistatav ja tema kaitsja on kokkuleppemenetluse kohaldamisega nõus.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 241 Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kahtlustatavalt või süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kahtlustatavalt või süüdistatavalt ja tema kaitsjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse

1) protokolli koostamise aeg ja koht;

2) protokolli koostaja ametinimetus ja nimi;

3) kahtlustatava või süüdistatava nimi;

4) märkus selle kohta, et kahtlustatavale või süüdistatavale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;

5) kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsja nõusolek alustada kokkuleppemenetluse läbirääkimisi.

(2) Protokollile kirjutavad alla prokurör ning kahtlustatav või süüdistatav ja tema kaitsja.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 242 Kokkuleppemenetluse alustamine kahtlustatava või süüdistatava taotlusel Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kui kahtlustatav või süüdistatav soovib, et kohaldatakse kokkuleppemenetlust, esitab ta prokuratuurile käesoleva seadustiku § 225 järgi kirjaliku taotluse.

(2) Kui prokuratuur nõustub kokkuleppemenetluse kohaldamisega, teeb ta käesoleva seadustiku §-des 240–241 ja 243 sätestatud toimingud. Kui prokuratuur kokkuleppemenetluse kohaldamisest keeldub, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 243 Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kannatanult või tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokoll Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks kannatanult ja tsiviilkostjalt saadud nõusoleku kohta koostatud protokolli kantakse

1) protokolli koostamise aeg ja koht;

2) protokolli koostaja ametinimetus ja nimi;

3) kahtlustatava või süüdistatava nimi;

4) kannatanu ja tsiviilkostja nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus ning töökoht või õppeasutus;

5) kas kannatanule või tsiviilkostjale on selgitatud tema õigusi kokkuleppemenetluses ja kokkuleppemenetluse tagajärgi;

6) kannatanu arvamus karistuse liigi ja määra kohta;

7) kannatanu või tsiviilkostja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamisega.

(2) Protokollile kirjutavad alla prokurör ning kannatanu või tsiviilkostja.

(3) Kannatanul ja tsiviilkostjal ei ole õigust loobuda antud nõusolekust.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 244 Kokkuleppemenetluse läbirääkimised Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Pärast käesoleva seadustiku §-des 241 ja 243 nimetatud protokollide koostamist alustab prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava ja tema kaitsjaga läbirääkimisi kokkuleppe koostamiseks.

(2) Kui prokuratuur ja kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja jõuavad kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses kokkuleppele, alustatakse läbirääkimisi karistuse liigi ja määra üle, mida prokurör taotleb kohtus kuriteo toimepanemise eest.

(3) Kui prokuratuur ja kahtlustatav või süüdistatav ning tema kaitsja ei jõua kuriteo kvalifikatsioonis ning kuriteoga tekitatud kahju laadis ja suuruses või karistuse liigis ja määras kokkuleppele, jätkatakse kriminaalmenetlust üldkorras.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 245 Kokkulepe Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kokkuleppes märgitakse

1) kokkuleppe sõlmimise aeg ja koht;

2) prokuröri ametinimetus ning nimi;

3) süüdistatava nimi, elu- või asukoht ja aadress, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, kodakondsus, haridus, emakeel ning töökoht või õppeasutus;

4) kaitsja nimi;

5) süüdistatava karistatus;

6) süüdistatavale kohaldatud tõkend ja selle kestus;

7) kuriteo asjaolud;

8) kuriteo kvalifikatsioon ning kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus;

9) karistuse liik ja määr.

(2) Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kuriteo eest, märgitakse kokkuleppes iga karistuse liik ja määr ning üldkaristuse liik ja määr.

(3) Kui süüdistatavale mõistetakse karistus mitme kohtuotsuse järgi, märgitakse kokkuleppes ka üldkaristuse liik ja määr.

(4) Kokkulepe on sõlmitud, kui prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja on sellele alla kirjutanud.

(5) Prokuratuur edastab kokkuleppe koopiad süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab kriminaaltoimiku kohtusse.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 246 Kohtuistungist osavõtjad Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kohtuistungile kutsutakse prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja, kelle osavõtt on kohustuslik.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 247 Kohtulik arutamine kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohtunik teatab kokkuleppe arutamise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku kokkulepe avaldada.

(2) Pärast kokkuleppe avaldamist küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

(3) Kohtunik küsib kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde.

(4) Kohtunik võib menetlusosalisi küsitleda.

(5) Pärast kokkuleppe arutamise lõppemist teeb kohus teatavaks kohtulahendi kuulutamise aja ning lahkub nõupidamistuppa.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 248 Kohtulahendid kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

(1) Kohus teeb nõupidamistoas ühe järgmistest lahenditest

1) prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, millega antakse võimalus sõlmida uus kokkulepe, kui kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga, tsiviilhagi suurusega või karistuse liigi või määraga;

2) kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse, kui kohtul tekivad kahtlused käesoleva seadustiku §-st 306 lähtudes;

3) kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punktides 1–5 loetletud alused;

4) kohtuotsuse süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.

(2) Kui kohus on teinud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud määruse, tagastab ta kriminaaltoimiku prokuratuurile kriminaalmenetluse jätkamiseks.

Riigikogu — Kriminaalmenetluse seadustik — RT I, 2004, 65, 456
§ 249 Süüdimõistva kohtuotsuse põhiosa kokkuleppemenetluses Kriminaalmenetluse seadustik Official

Kohtuotsuse põhiosas märgitakse

1) millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi mõistab;

2) kokkuleppe sisu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →