Tallinna Linnavolikogu — Tallinna linna 2003. aasta majandusaasta aruande kinnitamine — KO, 158, 1480

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 1, valla- ja linnaeelarve seaduse §-st 26 ning Tallinna põhimääruse § 59 lõikest 2 ja § 591 lõigetest 1 ja 2 ning tulenevalt linnavalitsuse ettepanekust, Tallinna Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Tallinna linna 2003. aasta majandusaasta aruanne, sealhulgas: 1.1. raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega vastavalt lisale 1, sealhulgas: 1.1.1. eelarve kassaline täitmine: tulud summas 4 439 964,9 tuhat krooni, sh kulude katteks suunatud aasta alguse jääk summas 26 303,1 tuhat krooni; kulud summas 4 486 533,0 tuhat krooni; eelarve kassalise täitmise tulem 88 467,1 tuhat krooni ja eelarve rahaliste vahendite jääk seisuga 01.01.2003 summas 50 405,4 tuhat krooni, sealhulgas omandireformi reservfondi jääk 274,0 tuhat krooni; 1.1.2. raamatupidamise bilanss seisuga 31. detsember 2003. a aktiva ja passiva tasakaalus 7 777 290 946 krooni ja 72 senti ning 2003. aasta arvestatud tulem –79 871 407 krooni ja 14 senti; 1.2. tegevusaruanne vastavalt lisale 2; 1.3. reservfondi kasutamise aruanne vastavalt lisale 3; 1.4. ülevaade linna enamusosalusega äriühingute ning linna poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest vastavalt lisale 4; 1.5. audiitori järeldusotsus vastavalt lisale 5. 2. Määrus jõustub 3. juulil 2004. a. Volikogu esimees Maret MARIPUU Lisa 1 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 30. juuni 2004. a määrusega nr 28 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE KOOS EELARVE TÄITMISE ARUANDEGA (vaata lisad) 7. EELARVE INVESTEERINGUTE TÄITMISE ARUANNE Objekti nimetus Kinnitatud eelarve 2003 Ülekantud aastast 2002 I Lisa- eelarve 23.04.2003 II Lisa- eelarve 21.08.2003 III Lisa- eelarve 27.11.2003 Riigilt saadud Eelarve kokku (2+4+5+6+7) Eelarve kokku + ülekantud 2002 Täitmine Üle/alla +/– täitmine 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 TALLINN KOKKU 836 892,0 81 871,5 530,0 0,0 –15 725,7 18 413,0 840 109,3 924 680,8 864 019,3 –60 661,5 sh investeeringud 836 892,0 79 391,5 530,0 0,0 –15 725,7 18 413,0 840 109,3 919 500,8 858 922,8 –60 578,0 linna reservfond 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2 700,0 2 622,0 –78,0 sh STHA – Kodutute aktiviseerimis- ja rehabilitatsioonikeskuse üldehitus- ja eritööd, ruumide sisustamine (Suur-Sõjamäe 6a) 700,0 632,0 –68,0 Kommunaalamet – Vabaduskella ehitustööd 2 000,0 1 990,0 –10,0 tegevuskulud 0,0 2 480,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2 480,0 2 474,5 –5,5 sh SNA investeeringutoetus jäähallide tegevuseks 1 600,0 1 600,0 1 593,2 –6,8 Põhja-Tallinna haldushoone 880,0 880,0 881,3 1,3 Tallinna Linnakantselei kokku 17 500,0 4 000,0 1 500,0 0,0 3 890,0 0,0 22 890,0 26 890,0 22 932,6 –3 957,4 Vene Kultuurikeskus kokku 10 000,0 10 000,0 10 000,0 9 997,7 –2,3 IT seadm. tsentr. hange kokku 5 000,0 4 000,0 5 000,0 9 000,0 4 461,1 –4 538,9 Raekoja renoveerimine kokku 2 500,0 300,0 2 800,0 2 800,0 3 390,9 590,9 Teenindussaali laiendus kokku 0,0 1 500,0 3 590,0 5 090,0 5 090,0 5 082,9 –7,1 Tallinna Perekonnaseisuamet 2 000,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2 000,0 2 000,0 2 000,0 0,0 Peahoone ja sellega külgneva maa-ala renoveerimine ( Pärnu mnt 67) 2 000,0 2 000,0 2 000,0 2 000,0 0,0 Tallinna Haridusamet 154 330,0 15 000,0 0,0 0,0 –5 400,0 0,0 148 930,0 163 930,0 162 911,8 –1 018,2 Muud koolid 69 000,0 –37 140,0 –3 850,0 28 010,0 28 010,0 28 009,1 –0,9 Kesklinna Vene Gümnaasiumi renoveerimise lõpetamine 11 000,0 11 000,0 11 000,0 10 999,6 –0,4 Tallinna Tõnismäe Reaalkooli renoveerimise lõpetamine 8 150,0 8 150,0 8 150,0 8 162,9 12,9 Tallinna 21. Kooli restaureerimine ja ehitus 13 300,0 15 000,0 18 200,0 700,0 32 200,0 47 200,0 47 199,7 –0,3 Kadrioru Saksa Gümnaasiumi renoveerimine 1 330,0 –1 160,0 170,0 170,0 169,7 –0,3 Vanalinna Hariduskolleegiumi alg- ja põhikooli hoone renoveerimise lõpetamine 4 000,0 4 000,0 4 000,0 3 986,7 –13,3 Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehituse lõpetamine 17 000,0 20 100,0 –1 750,0 35 350,0 35 350,0 35 335,1 –14,9 Muud koolieelsed asutused kokku, sh 29 000,0 –497,9 28 502,1 28 502,1 27 501,4 –1 000,7 Lasteaed Südameke renoveerimise lõpetamine 1 524,0 1 524,0 1 524,0 1 524,0 0,0 Lasteaed Südameke renoveerimise lõpetamine 10 645,0 10 645,0 10 645,0 9 656,9 –988,1 Nõmme uue lasteaia ehitus 82,0 82,0 82,0 82,0 0,0 Lasteaed Laagna-Rukkilill 1 500,0 1 500,0 1 500,0 1 500,0 0,0 Lasteaed Allika 1 680,0 1 680,0 1 680,0 1 680,0 0,0 Lasteaed Kraavikrõll renoveerimise lõpetamine 3 586,0 3 586,0 3 586,0 3 586,0 0,0 Lasteaed Mesipuu 6 820,0 6 820,0 6 820,0 6 807,0 –13,0 Kopli Noortemaja renoveerimine 300,0 300,0 300,0 299,9 –0,1 muud 2 863,0 –498,0 2 365,0 2 365,0 2 365,0 0,0 Merivälja Lasteaia elektri-, vee- ja küttesüsteemi uuendamine 1 000,0 –2,1 997,9 997,9 997,8 –0,1 Nõmme Loodusmaja hoone remont 550,0 550,0 550,0 550,0 0,0 Tallinna Kultuuriväärtuste Amet 49 600,0 2 043,5 500,0 0,0 0,0 5 000,0 55 100,0 57 143,5 57 138,7 –4,8 Tallinna Loomaaed 10 000,0 1 366,5 5 000,0 15 000,0 16 366,5 16 334,9 –31,6 sh ületulnud riigiraha 1 366,5 0,0 1 366,5 1 366,5 0,0 Tallinna Keskraamatukogu filiaalid 6 500,0 6 500,0 6 500,0 6 699,4 199,4 Tallinna Linnateater 4 900,0 4 900,0 4 900,0 4 914,7 14,7 Salme Kultuurikeskus 3 500,0 3 500,0 3 500,0 3 478,9 –21,1 Lindakivi Kultuurikeskus 3 000,0 3 000,0 3 000,0 2 946,9 –53,1 Tallinna Lauluväljak 5 200,0 5 200,0 5 200,0 5 200,0 0,0 Tallinna Linnamuuseum 1 000,0 1 000,0 1 000,0 929,8 –70,2 Tallinna Filharmoonia 500,0 500,0 500,0 457,3 –42,7 Pirita Vaba Aja Keskus 800,0 800,0 800,0 799,9 –0,1 Kirikute tuletõrjesignalisatsioon 1 000,0 1 000,0 1 000,0 999,7 –0,3 Issanda Muutmise kiriku renoveer. 1 000,0 1 000,0 1 000,0 999,9 –0,1 Nõmme Ristija Johannese kiriku ren. 1 600,0 1 600,0 1 600,0 1 690,4 90,4 Oleviste kiriku taastamine 2 000,0 2 000,0 2 000,0 1 971,9 –28,1 Püha Vaimu kiriku restaureerimine 1 500,0 1 500,0 1 500,0 1 638,5 138,5 Püha Vaimu kiriku torni taastamine 500,0 677,0 500,0 1 177,0 1 164,0 –13,0 Siimeoni kiriku restaureerimine 1 500,0 1 500,0 1 500,0 1 493,0 –7,0 Toomkiriku renoveerimine 2 000,0 2 000,0 2 000,0 1 996,1 –3,9 Ukraina-katoliku kiriku renoveerimine 600,0 600,0 600,0 595,9 –4,1 Linnamüüri renoveerimine 2 000,0 2 000,0 2 000,0 1 876,0 –124,0 Koch´ide hauakabel (aknad, el.) 500,0 500,0 500,0 451,5 –48,5 Vene Muuseumi invest. toetus 500,0 500,0 500,0 500,0 0,0 Tallinna Spordi- ja Noorsooamet 60 740,0 13 200,0 2 730,0 0,0 –-4 000,0 0,0 59 470,0 72 670,0 72 422,0 –248,1 Koolide spordiväljakute renoveerimine 5 000,0 –1 500,0 3 500,0 3 500,0 3 500,0 0,0 Tervisekompleksid ja spordiväljakud elamurajoonides 2 000,0 2 000,0 2 000,0 1 999,0 –1,0 Kalevi keskstaadionil tehtud tööde eest tasumiseks 3 350,0 3 350,0 3 350,0 3 331,0 –19,0 Harku sõudebaas (Sõudebaasi tee 21) 1 000,0 1 000,0 1 000,0 1 000,6 0,6 Tallinna Spordihall (Herne 30) 700,0 700,0 700,0 698,6 –1,4 Kristiine Sportmängude maja (Sõpruse pst 161) 3 500,0 3 500,0 3 500,0 3 499,8 –0,2 Lasnamäe Spordihall (Punane 45) 36 000,0 13 200,0 –500,0 35 500,0 48 700,0 48 493,5 –206,5 Lasnamäe Spordikompleksi (Pae 1) fassaadi renoveerimine 1 100,0 1 100,0 1 100,0 1 099,9 –0,1 Nõmme Spordikeskus (Külmallika 15a) 600,0 600,0 600,0 597,7 –2,3 Pirita Spordikeskus 2 000,0 –2 000,0 0,0 0,0 0,0 Sõle spordikompleksi projekteerimine 1 000,0 –1 000,0 0,0 0,0 0,0 Haabersti avatud noortekeskus 1 000,0 1 000,0 1 000,0 999,5 –0,5 Kristiine Noortekeskus (Sõpruse pst 4a) 530,0 530,0 530,0 533,6 3,6 Avatud noortekeskus (Vilde tee 71) 100,0 100,0 100,0 99,2 –0,8 Rahumäe Avatud Noortekeskus (Vabaduse pst 50) 1 200,0 460,0 1 660,0 1 660,0 1 660,0 0,0 Kose Avatud Noortekeskus 1 660,0 1 660,0 1 660,0 1 657,0 –3,0 Kadrioru Staadion 1 520,0 1 520,0 1 520,0 1 520,0 0,0 Mähe Avatud Noortekeskus 1 210,0 40,0 1 250,0 1 250,0 1 249,5 –0,5 Kopli Ametikooli spordihoone 500,0 500,0 500,0 483,1 –16,9 Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 47 250,0 2 225,0 0,0 0,0 –-1 969,0 0,0 45 281,0 47 506,0 47 486,0 –20,0 Iru Hooldekodu renoveerimine (Narva mnt 156) 21 300,0 –1 469,0 19 831,0 19 831,0 19 831,0 0,0 Puuetega inimeste tegevuskeskuse renoveerimine ja territooriumi korrastamine (Endla 59) 3 000,0 3 000,0 3 000,0 2 990,3 –9,7 Kodutute aktiviseerimis- ja rehabilitatsioonikeskuse üldehitus- ja eritööd, ruumide sisustamine (Suur-Sõjamäe 6a) 3 500,0 3 500,0 3 500,0 3 500,0 0,0 Tallinna PNÕK «Juks» renoveerimine ja ruumide sisustamine (Ehitajate tee 82) 2 000,0 2 000,0 2 000,0 2 000,0 0,0 Tallinna Laste Turvakeskuse objekti lõpetamine – territooriumi korrastamine (Nõmme tee 99) 2 000,0 2 000,0 2 000,0 1 996,7 –3,3 Tallinna Lastekodu Lasnamäe Keskuse korpuse renoveerimine ja sisustamine (Pae 35) 3 850,0 –500,0 3 350,0 3 350,0 3 350,1 0,1 Mustamäe Sotsiaalkeskuse renoveerimine ja sisustamine (Ehitajate tee 82) 3 000,0 3 000,0 3 000,0 3 000,0 0,0 Lasnamäe Sotsiaalkeskuse renoveerimine (Killustiku 16) 1 500,0 1 500,0 1 500,0 1 496,7 –3,3 Kodutute varjupaiga renoveerimine (Paljassaare tee 35) 1 000,0 2 225,0 1 000,0 3 225,0 3 225,0 0,0 Nõmme vanurite Päevakeskuse Pääsküla filiaali rajamine (Suvila 1) 1 000,0 1 000,0 1 000,0 999,4 –0,6 Tallinna pensionäride keskuse küttesüsteemi gaasiküttele üleviimine (Paldiski mnt 36) 200,0 200,0 200,0 200,0 0,0 P-Tallinna Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna ruumide ventilatsioonitööd, hoovi korrastamine (Kotzebue 2) 500,0 –174,0 326,0 326,0 325,6 –0,4 P-Tallinna vanurite kodu üldkasutatavate ruumide remont, akende vahetus (Lõime 19) 2 200,0 174,0 2 374,0 2 374,0 2 374,0 0,0 Puuetega inimeste tegevust võimaldavate spordiobjektide remondi- ja investeeringutoetus 2 000,0 2 000,0 2 000,0 1 998,0 –2,0 Pirita sotsiaalmaja ehituslik planeerimine 200,0 200,0 200,0 199,4 –0,6 Tallinna Elamumajandusamet 135 500,0 18 000,0 0,0 0,0 –9 182,8 11 783,0 138 100,2 156 100,2 106 761,9 –49 338,3 Vabaõhumuuseumi tee 95B 150,0 120,0 –50,0 100,0 220,0 102,0 –118,0 Saviliiva 8A elamurajoon 150,0 120,0 –50,0 100,0 220,0 110,2 –109,8 Mustjõe elamukvartal (30%) 2 000,0 –2 000,0 0,0 0,0 0,0 Aaviku ja Jõeoti väikeel. infrastr. 7 700,0 100,0 7 800,0 7 800,0 7 783,5 –16,5 Kopli liinide renov., TTÜ 3 ühisel. 0,0 0,0 0,0 Mustjõe el. projekt-arhit. võistl., plan. 260,0 0,0 260,0 254,3 –5,7 Männiku tee 96/Pihlaka 1 30 000,0 –1 500,0 28 500,0 28 500,0 2 066,6 –26 433,4 Männiku tee 98A 500,0 1 500,0 2 000,0 2 000,0 2 000,0 0,0 Loometsa 6 42 000,0 300,0 42 300,0 42 300,0 42 236,8 –63,3 Endla tn 12 27 000,0 –3 700,0 23 300,0 23 300,0 18 943,5 –4 356,5 Räägu kvartal 3 000,0 –843,0 2 157,0 2 157,0 2 018,4 –138,6 Iru elamuehitus 3 000,0 –410,0 2 590,0 2 590,0 88,6 –2 501,4 2003–2005 munits. elamuehit. 6 000,0 425,0 –4 700,0 1 300,0 1 725,0 1 604,5 –120,5 Alasi 4, 6 renov. 14 000,0 1 770,2 15 770,2 15 770,2 171,8 –15 598,4 Vilde tee 94 200,0 0,0 200,0 250,7 50,7 Toet. elamispind Asula 11 6 000,0 0,0 6 000,0 6 562,2 562,2 Paljasaare sots. maja katlamaja 150,0 0,0 150,0 102,3 –47,7 Erika 9 renov. 9 180,0 0,0 9 180,0 9 355,1 175,1 Maleva 2A renov. 1 425,0 0,0 1 425,0 828,1 –596,9 Patrullpol. ühisel. Vikerlase 15 120,0 0,0 120,0 118,8 –1,2 Akadeemia 34 400,0 400,0 400,0 381,5 –18,5 Riigirahad kokku, sh 11 783,0 11 783,0 11 783,0 11 783,0 0,0 Sõle 18 R 1 635,0 1 635,0 1 635,0 1 233,6 –401,4 Kopli 100B R 565,0 565,0 565,0 285,3 –279,7 Akadeemia 32, 34, 48 R 6 765,0 6 765,0 6 765,0 7 974,5 1 209,5 Puhangu 8, 10 R 1 145,0 1 145,0 1 145,0 683,1 –461,9 Sõpruse 5 R 500,0 500,0 500,0 498,7 –1,3 Randla 13 R 315,0 315,0 315,0 247,4 –67,6 Uus-Maleva 7 R 430,0 430,0 430,0 434,9 4,9 Randla 15 R 340,0 340,0 340,0 347,0 7,0 Uus-Kalamaja 15B R 88,0 88,0 88,0 78,5 –9,5 Tallinna Maa-Amet 9 981,0 8 000,0 15 000,0 0,0 –5 309,9 0,0 19 671,1 27 671,1 26 815,4 –855,7 Maade omandamine 9 981,0 8 000,0 15 000,0 –5 309,9 19 671,1 27 671,1 26 815,4 –855,7 Tallinna Ettevõtlusamet 6 101,0 0,0 0,0 0,0 –1 500,0 0,0 4 601,0 4 601,0 4 597,3 –3,7 Ettevõtlusinkubaator 6 101,0 –1 500,0 4 601,0 4 601,0 4 597,3 –3,7 Tallinna Kommunaalamet KOKKU 347 590,0 16 923,0 –15 200,0 0,0 7 746,0 1 630,0 341 766,0 358 689,0 353 557,1 –5 131,9 0,0 0,0 0,0 I KOMMUNAALEHITUS (koos LO-ga) 172 273,0 14 021,0 –200,0 0,0 32 700,0 204 773,0 218 794,0 217 303,1 –1 490,9 0,0 0,0 0,0 Tänavavalgustuse ehitus ja renoveerimine 26 000,0 26 000,0 26 000,0 26 000,0 0,0 Kadrioru pargi rekonstrueerimine 7 700,0 7 700,0 7 700,0 7 700,0 0,0 Jõelähtme prügila ehituse kaasfinantseerimine 9 560,0 1 903,0 –5 388,0 4 172,0 6 075,0 6 143,3 68,3 Pääsküla prügila sulgemise kaasfinantseer. 25 958,0 9 045,0 1 376,0 27 334,0 36 379,0 36 275,0 –104,0 Sademetevee kanalisatsiooni ehitus 25 430,0 1 397,0 25 430,0 26 827,0 26 758,0 –69,0 sh. Sademetevee kanalisatsiooni ehitus 25 430,0 25 430,0 25 430,0 25 361,0 –69,0 Sademetevee kanalisatsiooni ehitus 1 397,0 0,0 1 397,0 1 397,0 0,0 Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni liitumise hüvitamine 50 000,0 -2 900,0 37 012,0 84 112,0 84 112,0 84 095,8 –16,2 Aia- ja pargijäätmete kompostimisväljakute rajamine 1 500,0 1 500,0 1 500,0 1 142,0 –358,0 0,0 0,0 0,0 Linnaosade investeeringud 26 125,0 876,0 2 700,0 0,0 –300,0 28 525,0 29 401,0 28 389,0 –1 012,0 sealhulgas 0,0 0,0 0,0 I Haabersti 1 415,0 0,0 0,0 0,0 300,0 1 715,0 1 715,0 1 715,0 0,0 Õismäe tiigi rekonstrueerimine 915,0 300,0 1 215,0 1 215,0 1 216,0 1,0 Kakumäe rannapargi rajamine 500,0 500,0 500,0 499,0 –1,0 II Kesklinn 4 200,0 0,0 0,0 0,0 0,0 4 200,0 4 200,0 3 790,0 –410,0 Politseiaia rekonstrueerimine 2 000,0 –159,0 1 841,0 1 841,0 1 841,0 0,0 Aegna sadama rekonstrueerimine 600,0 600,0 600,0 193,0 –407,0 Tuvi tn. pargi rekonstrueerimine 1 100,0 1 100,0 1 100,0 1 100,0 0,0 Projektide ja ekspertiiside tellimine 500,0 500,0 500,0 506,0 6,0 Tornide v. ja Toompargi haljastuse rek. 111,0 111,0 111,0 108,0 –3,0 Tänavainventar ja lastemänguväljakud 48,0 48,0 48,0 42,0 –6,0 III Kristiine 3 200,0 267,0 0,0 0,0 –800,0 2 400,0 2 667,0 2 653,0 –14,0 Löwenruh pargi rekonstrueerimine 2 700,0 203,0 –800,0 1 900,0 2 103,0 2 104,0 1,0 Kristiine LO kuivenduskontseptsiooni ja kuivenduspr. väljat. 300,0 300,0 300,0 299,0 –1,0 Lastemänguväljakute rajamine 200,0 200,0 200,0 200,0 0,0 Cederhilmi pargi rekonstrueerimine 64,0 0,0 64,0 50,0 –14,0 IV Lasnamäe 3 500,0 0,0 0,0 0,0 0,0 3 500,0 3 500,0 3 493,0 –7,0 Haljasala (Kivila 3h) 1 200,0 –724,4 475,6 475,6 476,0 0,4 Lastemänguväljakute rajamine 150,0 178,0 328,0 328,0 326,0 –2,0 Haljasala (Arbu 13h) 2 000,0 351,4 2 351,4 2 351,4 2 351,0 –0,4 Tondiloo haljasala (Kivila 5h) 150,0 195,0 345,0 345,0 340,0 –5,0 V Mustamäe 3 510,0 0,0 –200,0 0,0 200,0 3 510,0 3 510,0 3 502,0 –8,0 Lepistiku pargi rekonstrueerimine 3 160,0 –200,0 2 960,0 2 960,0 2 961,0 1,0 Parditiigi rekonstrueerimine 100,0 200,0 300,0 300,0 291,0 –9,0 Lastemänguväljakute rajamine 250,0 250,0 250,0 250,0 0,0 VI Nõmme 1 200,0 0,0 2 900,0 0,0 0,0 4 100,0 4 100,0 3 532,0 –568,0 Suusasild üle Tähetorni tänava 300,0 –118,0 182,0 182,0 186,0 4,0 Peeter Suure Merekindluse Rahumäe raudteeviadukti renoveerimine 600,0 248,0 848,0 848,0 805,0 –43,0 Pargi rekonstrueerimine (Lossi 13) 150,0 340,0 490,0 490,0 –490,0 Lastemänguväljakute rajamine 150,0 150,0 150,0 148,0 –2,0 Raku veevärgi ehitus 2 900,0 –470,0 2 430,0 2 430,0 2 393,0 –37,0 VII Pirita 2 700,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2 700,0 2 700,0 2 695,0 –5,0 Merivälja pargi rekonstrueerimine 2 550,0 2 550,0 2 550,0 2 551,0 1,0 Lastemänguväljakute rajamine 150,0 150,0 150,0 144,0 –6,0 VIII Põhja-Tallinn 6 400,0 609,0 0,0 0,0 0,0 6 400,0 7 009,0 7 009,0 0,0 Kopli kalmistupargi rekonstrueerimine 4 500,0 4 500,0 4 500,0 4 499,0 –1,0 Stroomi puhkeala rekonstrueerimine 1 700,0 609,0 1 700,0 2 309,0 2 310,0 1,0 Lastemänguväljakute rajamine 200,0 200,0 200,0 200,0 0,0 0,0 0,0 0,0 II TEEDEMAJANDUS 175 317,0 2 902,0 –15 000,0 0,0 –24 954,0 1 630,0 136 993,0 139 895,0 136 254,0 –3 641,0 0,0 0,0 0,0 Jalgrattateede rajamine 10 000,0 1 000,0 11 000,0 11 000,0 10 815,3 –184,7 Viru väljak 6 kinnistu ja kinnistuga külgn. eh. (kohust. tasum. Ühisliisingu AS-le) 2 902,0 0,0 2 902,0 2 902,0 0,0 Viru väljak 6 kinnistu rahaliste kohustuste tasumine Ühisliisingu AS-le 17 200,0 –11 100,0 6 100,0 6 100,0 5 860,7 –239,3 ISPA tehnilise abi kaasfinantseerimine 13 500,0 –2 308,0 11 192,0 11 192,0 10 764,0 –428,0 PPP rakendamisega (Haabersti ringristmik) seotud kulutused 8 000,0 –8 000,0 0,0 0,0 0,0 PPP rakendamisega seotud kulud 26 469,0 –10 654,0 15 815,0 15 815,0 14 929,0 –886,0 J. Smuuli tee ehituskulude kompenseerimine 6 454,0 6 454,0 6 454,0 6 421,0 –33,0 Teede kapitaalremont 67 970,0 –65,0 1 630,0 69 535,0 69 535,0 68 185,0 –1 350,0 PPP teedeehitus 40 000,0 –40 000,0 0,0 0,0 0,0 Uushoonestuspiirkondade infrastruktuuri kompenseerimine 12 925,0 2 308,0 –7 809,0 7 424,0 7 424,0 6 906,0 –518,0 Tartu mnt. läbimurde varemete eksponeerimine 5 722,0 –1 719,0 –2 780,0 1 223,0 1 223,0 1 222,0 –1,0 SAPA 2002. a maksmata arved 0,0 0,0 0,0 Vabaduse pst rekonstrueerimine 3 961,0 3 961,0 3 961,0 3 961,0 0,0 Uushoonestuspiirkond 1 550,0 1 550,0 1 550,0 1 550,0 0,0 Rocca al Mare jäähalli ja tennisehalli infrastr. 540,0 540,0 540,0 540,0 0,0 Tartu mnt läbimurre 1 719,0 1 719,0 1 719,0 1 719,0 0,0 Põhjaväil 390,0 390,0 390,0 389,0 –1,0 Liinide muudatused seoses teedeehitusega 13,0 13,0 13,0 13,0 0,0 Projekteerimine 77,0 77,0 77,0 77,0 0,0 0,0 0,0 0,0 III Linnu tee 9 parkimisplatsi ja spordiväljaku valgustus 800,0 0,0 800,0 800,0 0,0 Tallinna Tuletõrje- ja Päästeamet 2 300,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 2 300,0 2 300,0 2 300,0 0,0 Autoredel 1 500,0 1 500,0 1 500,0 1 500,0 0,0 Srateegiline varu 800,0 800,0 800,0 800,0 0,0 Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet 4 000,0 0,0 –4 000,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Arengukava koostamine Tallinna Üldplaneeringu täiendamiseks teedevõrgu arendamise ja liikluse modelleerimise osas 4 000,0 –4 000,0 0,0 0,0 0,0 0,0 Lisa 2 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 30. juuni 2004. a määrusega nr 28 TEGEVUSARUANNE I. Üldosa 1. LINNA JUHTIMINE Aastasadade jooksul on Tallinna ajaloolisest südamest saanud linna visiitkaart – seal on võimalik tutvuda mitmete ainulaadsete ehitistega, nagu keskaegse maailma kõrgeim ehitis Oleviste kirik, pikim säilinud keskaegne linnamüür või vanim tegutsev apteek Euroopas. Vanalinn on suutnud säilitada oma ajaloolise hõngu ning kirikute ja gildihoonete vahel jalutades on kerge kujutleda end toonase hansalinna miljöösse. Strateegilise asukoha tõttu on Tallinn alati olnud ümbritsevate riikide huviorbiidis. Ajastud on tulnud ja läinud ning igaüks neist on siia jätnud oma jälje. Selle tulemusena on Tallinnast saanud omaette unikaalne kultuurimärk – keskkond, kus segunevad üheks tervikuks keskaja arhitektuur, Vene tsaariaeg, eesti aguliromantika ja nõukogude pärand. Areneva linnana püüab Tallinn endas säilitada traditsioonid, kuid olla avatud ka uuendustele ning põimida need edukalt olemasolevasse elukeskkonda. 21. sajand näeb Tallinnat uue ja vana tee ristumisel – city kõrgub vanalinnast kolme minuti tee kaugusel. Investoreid meelitab Tallinna kohalik asjatundlik ning haritud tööjõud. Kaasaegsete tehnoloogiate rakendamise võimalused ning laialdast ehitust võimaldav linnaruum on uute investeeringute ja terve Eesti majanduse mootor. Tallinn on soodsaks õppimis- ja töökeskkonnaks edasipüüdlikele noortele, kes saavad siin rajada vundamendi oma tulevastele ambitsioonidele erineva profiiliga kõrgkoolides. Häid töötajaid vajavad nii riigi- kui eraettevõtted. Linnas leidub rakendust ka kõikvõimalike elukutsete esindajaile tervest Eestist ja välismaalt. Tallinn püüab toetuse ja hoolivusega kõigi oma kodanike heaolu parandada. Munitsipaalmajade ehitamise, munitsipaalpolitsei loomise ja sotsiaaltoetustega järgib Tallinn tänase Euroopa põhiväärtusi. Tallinnas elab kolmandik Eesti elanikest – rahvastikuregistrisse oli 2004. aasta 1. juuni seisuga kantud 398 589 inimest. 1.1. Linnavolikogu 2001. aasta 7. detsembril moodustasid Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) keskfraktsioon ja Reformierakonna fraktsioon Tallinna juhtimiseks uue koalitsiooni. Seoses sellega valis linnavolikogu 13. detsembril 2001. aastal esimeheks Maret Maripuu ja linnapeaks Edgar Savisaare. Pärast 2002. aasta valimisi, kus Keskerakond saavutas linnavolikogus enamuse, valitseb linna jätkuvalt Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioon. Linnavolikogu suurimaks opositsioonijõuks on Res Publica. Linnavolikogu koosseis on 63-liikmeline. Linnavolikogu töötab täiskoguna, samuti komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Täiskogu töövorm on istung. Linnaelu probleemide väljaselgitamiseks ja lahenduste leidmiseks moodustatakse omavalitsuse poolt alalised komisjonid. Komisjonidel on õigus esitada linnavolikogu määruste kehtestamiseks ja otsuste algatamiseks eelnõusid ning avaldada arvamust linnavolikogu ja linnavalitsuse eelnõude kohta. Komisjonide otsused on soovitusliku iseloomuga ning need viiakse ellu linnavolikogu määruste ja otsuste järgi ning Tallinna Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) määruste ja korraldustega. Linnavolikogu praegune koosseis on moodustanud 11 komisjoni: 1. Haridus- ja kultuurikomisjon 2. Keskkonnakomisjon 3. Korrakaitsekomisjon 4. Lastekaitsekomisjon 5. Linnamajanduskomisjon 6. Linnavarakomisjon 7. Rahanduskomisjon 8. Revisjonikomisjon 9. Sotsiaal- ja tervishoiukomisjon 10. Tarbijakaitsekomisjon 11. Õiguskomisjon Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam sama nimekirja järgi valitud linnavolikogu liiget. Ühte nimekirja kuuluvad linnavolikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni organisatsiooniliste ja tehniliste küsimustega tegeleb linnavolikogu kantselei. 1.2. Linnavalitsus Linnavalitsus on omavalitsusüksuse täitevorgan. Linnavalitsus täidab temale pandud ülesandeid õigusloome, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. Linnavalitsus koosneb 7 liikmest: linnapeast ja 6 abilinnapeast. Linnavalitsus juhib linna ametiasutuste (v.a linnavolikogu kantselei) ja nende hallatavate asutuste tegevust, osaleb linnavolikogu poolt kehtestatud korras aktsionärina, osanikuna, asutajana ja liikmena eraõiguslikes juriidilistes isikutes. Linnavalitsuse töövorm on istung. Istungi käik protokollitakse. Tallinna linna poolt vastu võetud õigusaktid perioodil 10.12.2001–01.03.2004 Õigusakti liik Arv Tallinna Linnavalitsuse korraldus 7120 Tallinna Linnavalitsuse määrus 282 Tallinna Linnavolikogu määrus 152 Tallinna Linnavolikogu otsus 977 Allikas: Tallinna Õigusaktide Register 1.3. Linnaosad Linnaosa valitsus on ametiasutus, mille põhimääruse, struktuuri, teenistujate koosseisu, palgamäärad ja -tingimused kinnitab linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul. Vastava ettepaneku esitab linnavalitsusele linnaosa vanem pärast eelnevat kooskõlastamist linnaosa halduskoguga. Linnaosa pädevusse kuulub linnaosa arengu kindlustamine ja infrastruktuuri normaalse funktsioneerimise tagamine vastavalt linnaosa eesmärkidele ja ülesannetele, oma piirkonna elanike vajadustele, linnaosa eripärale ja linna kui terviku huvidele. 2 . LINNAELU ARENG VALDKONNITI 2.1. Elamuehitus ja linnavara Elamuehitus Linnavolikogu 18. aprilli 2002. a otsusega nr 175 kinnitati Tallinna elamuehitusprogramm «5000 eluaset Tallinnasse», mille peamine eesmärk on lahendada 5000 leibkonna, kellest enamuse moodustavad sundüürnikud, eluasemeprobleem aastaks 2008. Elamuehitusprogrammi kogumaksumus on ca 900 miljonit krooni. Tallinna Elamumajandusameti juhtimisel ja tellimisel valmis 2003. aastal kolm suuremat ehitusobjekti. Need on Akadeemia tee 34, Loometsa tn 6 ja Asula tn 11 elamud. Akadeemia tee 34 niinimetatud endine ühiselamu renoveeriti korruste kaupa. Loometsa tn 6 puhul on tegemist täiesti uute ehitustega. Asula tn 11 elamu renoveeriti. Koondnimetuse all Aaviku ja Jõeoti infrastruktuurid valmisid lõplikult Aaviku kvartali sisesed teed ja kujundati välja avalik ruum – haljastus, mängu- ja spordiväljakud, väikevormid. Samuti rekonstrueeriti täielikult Jõeküla tee lõigul Kakumäe tee kuni Aaviku elurajoonini. Kulutused rajatistele on aastal 2003 kokku 8,43 miljonit krooni. Korterite üürile andmine Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumi taotlejate eluasemeprobleemi lahendamiseks anti 2003. aastal üürile kokku 580 eluruumi. Neist 175 üüriti tagastatud eluruumide üürnikele, 122 eluruumi anti üürile sotsiaaleluruumidena ning 283 eluruumi üüriti teistele abivajajatele, nagu näiteks orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kinnipidamisasutusest vabanenud isikud, isikud, kes kasutavad linnale kuuluvat kasutuskõlbmatut või lammutamisele kuuluvat eluruumi jne. Üürikomisjon 2003. aastal lõpetas oma töö Tallinna Elamuvaidluskomisjon ning alustas tööd Tallinna üürikomisjon. Tallinna Elamuvaidluskomisjon tegutses perioodil 9. oktoober 2001. a kuni 30. juuni 2003. a. Komisjon oli moodustatud 7-liikmelisena ja selle juures töötas ametnikuna põhikohaga üks peaspetsialist, kes korraldas komisjoni tööd. Nimetatud perioodi jooksul valmistati istungil arutamiseks ette 104 menetlust, millest seadusest tulenevate takistuste tõttu võeti otsus vastu 40 asjas. Toetused 2003. aastal väljastas Tallinna Elamumajandusamet linnavolikogu 30. mai 2002. a määrusega nr 34 kehtestatud «Kolimistoetuse maksmise korra» alusel sotsiaaltoetusena tagastatud eluruumi üürnikule või ühele temaga koos tagastatud eluruumis elanud täisealisele perekonnaliikmele tagastatud eluruumist ümberasumisega seotud kulude osaliseks kompenseerimiseks kolimistoetust summas 2,3 miljonit krooni. Rahuldati 230 toetusetaotlust. Lisaks eeltoodule on elamumajandusamet 2003. aastal maksnud korteriühistutele, seltsingulepingu alusel tegutsevatele korteriomanikele ja korteriomanike ühisustele korteriühistu asutamise, elamu haldamise ülevõtmise ja koolitustoetustena välja kokku 1 498 150 krooni. Linnavolikogu 20. veebruari 2003. a määrusega nr 15 kinnitatud «Elamute sooduslaenuga renoveerimise toetamise korra» alusel maksti pankadele intressitoetusena 2 miljonit krooni. Toetus võimaldas pankadel sõlmida korteriühistutega 60 intressitoetusega laenulepingut. Linnavara müük 2003. aastal valmistas Elamumajandusameti vara müügi ja hanke osakond ette 55 linnavolikogu otsuse eelnõu, mis esitati linnavalitsuse poolt linnavolikogule. Linnavolikogu võttis vastu 46 vara võõrandamist puudutavat otsust 65 objekti kohta. Elamumajandusameti müügi ja hanke osakond korraldas 104 kirjalikku enampakkumist ja 3 eelläbirääkimistega pakkumist. Vastavalt linnavolikogu otsustele müüdi otsustuskorras 3 objekti. Ostu-müügilepingud sõlmiti 33 objekti kohta, sealhulgas 15 kinnisasja ja 18 ehitise müügiks. Tallinna Elamumajandusameti poolt müüdud vara eest kanti 2003. aastal linna eelarvesse kokku 146 340 062,39 krooni. Linna eelarvesse laekus linnavara võõrandamisest kokku 224 575 416,88 krooni. 2.2. Linnaplaneerimine Teedeehitus ja kapitaalremont 2003. aasta teedeehituse eelarve olulisem objekt oli Narva mnt rekonstrueerimine. Objekti mahtude raames teostati ülekate kogu objekti ulatuses, kaasa arvatud Maneezi tänavast Gonsiori tänavani ja Jõe tänavast Tuukri tänavani ristmikuni, vahetati välja alus Narva mnt osas, ehitati uus trammitee koos uue raudbetoonaluse ja rööbasteega, rajati uus tänavavalgustus, asendati reovee magistraaltorustik, rekonstrueeriti teisi kommunikatsioone nagu side, elekter ja gaas. Objekti realiseerimise käigus paranes liikluskorraldus, vahetati välja foorid. Juurde tuli Maneeži tänava foorristmik. Narva mnt l viidi trammipeatuse ootekoht sõidutee keskele, ooteplatvorm piirati ohutuspiiretega. Objekti valmimisega suurenes liikluse korrastatus, läbilaskevõime ja liiklusohutus, korrastati haljastust ja parkimist. Teiseks oluliseks objektiks oli 2003. aastal Kadaka pst ja Rohula tänava ristmiku rekonstrueerimine. Kuna ristmikul Kadaka pst ja Pärnu mnt lõikusid terava nurga juures, siis oli ristumine väga liiklusohtlik, puudus väljapääs ristmikule Rohula tänavalt. Rajati ringristmik, mille ülesanne on eelkõige liiklusohutuse tagamine: hea nähtavus, liikluse rahustamine, lihtne liikluskorraldus. Ristmiku rajamise käigus tekkis väljasõidu võimalus Rohula tänavavalt. Ristmiku väljaehitus on üks etapp Kadaka pst ja Pärnu mnt rekonstrueerimisest, samas oli vaja lahendada ka Nõmme antud piirkonna kanaliseerimiseks vajalike eelvoolude ehitus. Paranes jalakäijate liiklus, ehitati välja uus normidele vastav tänavavalgustus. Parkimiskorraldus Tasulise parkimise korraldamine ning tasulise parkimise kontroll on linna poolt halduslepingute alusel üle antud AS Falck Eestile. Tasulisest parkimisest (kohalik maks) laekus linnale 21,3 miljonit krooni, millest 45% tasuti Falckile tasulise parkimise korraldamise eest. Seega oli linna puhastulu tasulisest parkimisest 11,7 miljonit krooni. Tasulise parkimise kontrolörid tegid 24 938 viivistasu otsust, millest laekus linnale 10,8 miljonit krooni. Parkimiskontrolörid algatasid parkimiskorda rikkunud autojuhtide vastu 217 korral väärteomenetluse. Väärteootsustest (parkimistrahvidest) laekus linnale 0,1 miljonit krooni. Teisaldati 6510 liiklust takistanud sõidukit (alates juunist, mil kontrolörid olid Kommunaalameti koosseisus, teisaldati 3820 sõidukit). Liikluskorraldus Tallinna tänavate liikluskorraldus on järk-järgult paranenud. Laiendatud on kesklinna läbilaskevõimet ja reguleeritud on mitmeid ristmikke. Liikluskorraldusvahendite (liiklusmärgid, jalakäijate piirded, valgusfoorid) hooldustööde maksumus oli 2003. aastal 7,06 miljonit krooni. Seisuga 01.01.2004 oli Liiklusteenistusel hooldada 22 783 liiklusmärki ja 8078 m ja piiret 218 fooridega reguleeritud ristmiku. Rajati juurde 11 jalakäijate ülekäigurada. Oluliselt paranesid jalakäijate liikumistingimused Teatri väljakul, Merivälja tee – Mähe tee ja Merivälja tee – Ranniku tee ristmikel, kus kuni 2003. aasta augustini puudusid jalakäijate ülekäigurajad. Jalakäijate ülekäiguradade paremaks esiletoomiseks, Rahumäe teel, Tondi tänaval ja Soo tänavale, paigaldati märgid kollakas-rohelisele fluoresseeruvale taustekraanile. Liikluse rahustamiseks elurajoonides kehtestati õueala liikluse režiim Meriväljal ja Sikupilli piirkonnas. Lisaks tehti mitmeid teekatte märgistustöid. Täies pikkuses märgistati Merivälja tee, mille käigus lahendati jalakäijate ületused ja pöörderajad kõrvaltänavatele. 2003. aastal teostati fooride ehituses ja hoolduses järgmised tööd: • ehitati valgusfoorid Rahumäe tee–Tervise tn, Laagna tee–Mustakivi tee, Narva mnt–Maneeži, Narva mnt–Reimani tn ja Tuukri tn–Petrooleumi tn ristmikutele; • rekonstrueeriti valgusfoorid Narva mnt–A. laikmaa tn ja Narva mnt–Pronksi tn ristmikutel; • koordineeriti valgusfoorid Sõle tänava lõigus Paldiski-Sitsi ja Narva maanteel lõigus A. Laikmaa kuni Petrooleumi tn; • teostati osalist kapitaalremonti (1,1 miljoni krooni eest) järgmisel 12 ristmikul: Endla–Mooni–kpl Lilleküla, Endla–Suur-Ameerika–Luise, Sõpruse–Linnu, Sõpruse–Tedre, Vilde tee–kino «Kaja», Vilde tee–Ehitajate tee, Pärnu mnt–Puuvilja tn, Linnu tee–Nõmme tee, Paldiski mnt–«Looga» peatus, Paldiski mnt–Meremeeste haigla, Paldiski–Ristiku, Merivälja tee–Supluse pst. • vahetati välja 8 endises Nõukogude Liidus toodetud kaasaja nõuetele mittevastavat kontrollerit. 2.3. Heakord ja keskkonnakaitse Jäätmemajandus 2003. aastal alustas tööd Tallinna Jäätmete Sorteerimise Tehas, mis käitleb ligikaudu 50% Tallinna päevastest jäätmekogustest. Sellest kogusest sorteeritakse välja umbes 25% taaskasutatavaid jäätmeid. Ülejäänu ladestatakse prügilasse. Aasta üheks olulisemaks sündmuseks oli aga Tallinna uue prügila avamine. Prügila asub Jõelähtme vallas ja on ehitatud kõiki Euroopa Liidu keskkonnanõudeid arvestades. Esialgu prügila vaid ladestab vastuvõetud jäätmeid, kuid kavas on tegevust laiendada ka kompostimise, sortimise ja alternatiivenergia tootmisega. Tallinna linnas tekib rohkesti aia- ja pargijäätmeid, linn on astunud esimesi samme nende jäätmete kompostimiseks võimalikult tekkekoha lähedal. Suuremahulisi investeeringuid on tehtud esimese kompostimisväljaku rajamiseks Rahumäe teel. Väljak valmib plaanide kohaselt 2004. aastal. Alustatud on ka järgmiste kompostimisväljakute eeltöödega. Juba teist aastat järjest korraldab Tallinn elanikelt ohtlike ja taaskasutatavate jäätmete kogumist. Selleks on linnaosadesse paigaldatud kokku 59 taaskasutatavate jäätmete kogumise konteinerit. Lisaks 22 bensiinijaamas asuvale ohtlike jäätmete kogumise konteinerile rajati koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega ohtlike jäätmete kogumise statsionaarsed vastuvõtupunktid kuues linnaosas (Kesklinn, Kristiine, Mustamäe, Nõmme, Pirita, Põhja-Tallinn). Tallinnas tekkinud ligikaudsed jäätmekogused 2003. a (tuhat tonni): Ehitusjäätmed 632,6 Olmejäätmed 174,0 Ohtlikud jäätmed 103,0 Muud jäätmed 400,0 Kokku 1309,6 Prügilatesse ladestatud jäätmed 2003. a tuhat tonni: Kokku 382,1 sealhulgas – segaolmejäätmed 158,3 – ehitusjäätmed 213,3 Välisõhu kaitse Tallinnas on välisõhu seiret teostatud juba 10 aastat. Kõik Tallinna kolm automaatjaama on siiamaani töötanud laitmatult: Viru (transpordi õhusaaste), Kopli (tööstuse õhusaaste) ja Õismäe (elurajooni õhusaaste). Nagu suurtele linnadele omane, nii on ka Tallinnas enamus õhusaastest pärit sõidukitest. Seega olid Viru jaamas mõõdetud kontsentratsioonid ka kõige kõrgemad. Erandiks on siinkohal osoon, mis on looduslik ja seda on õhus seda rohkem, mida puhtam on õhk lämmastikoksiididest. Kõrgeimad osooni kontsentratsioonid mõõdeti Õismäe jaamas. Välisõhu saastetaseme piirväärtusi ületati osooni osas Viru jaamas 16 päeval, Rahu jaamas 49 päeval ja Õismäe jaamas 71 päeval. Suureks mureks linnas on ka kevadised väikeste tahkete osakeste kontsentratsioonid õhus. Kõige kõrgemad on need tavaliselt kesklinnas (Viru jaamas ületati piirväärtust 23 päeval) ja kõige madalamad on need elamurajoonides (Õismäel ületamisi vaid kahel päeval). 2003. aastal teostati ka Harju tänaval nädalane mõõtmine mobiilse õhuseire bussiga. Tulemused näitasid, et vanalinna selles punktis võib õhusaaste olla sama kõrge kui tiheda liiklusega ristmikul. Statsionaarsetest allikatest välisõhku paisatavad heitkogused on viimastel aastatel stabiliseerunud ja võivad majanduse kasvades ka suureneda. Suuremad paiksed saasteallikad on energeetikatööstuse ettevõtted ning kütusetransiidiga tegelevad ettevõtted. Kokku kooskõlastati Tallinna territooriumil 92 välisõhu saasteluba. Veekaitse 2003. aasta sademevee seire käigus jälgiti Rocca al Mare, Russalka, Saare tee ja Lauluväljaku väljalaskusid ning Ülemiste poldrit (maa-ala, mida kuivendatakse vett ära pumbates), eraldi uuriti Mustjõe oja reostust ning hinnati Harku järve seisundit. Sademevee väljalaskudest paistsid kõrgemate heljumi ja naftasaaduste sisaldustega, sarnaselt eelmiste aastatega, silma Russalka ja Rocca al Mare väljalasud. Nimetatud väljalaskude puhul oli selgelt täheldatav ka vihmade mõju rannikumerre juhitava sademevee koostisele. Sügisvihmade järgse sademevee omadused erinesid tunduvalt kevadise sula ja suvise kuiva aja sademevee kvaliteedist. Sademevee omaduste paranemine on täheldatav Saare tee ja Lauluväljaku väljalaskudes. Esimese puhul on paranemine tingitud kindlasti valgalal asuva elamupiirkonna varustamisest ühiskanalisatsiooniga, Lauluväljaku väljalasu sademevee paranemine on aga tingitud kanalisatsiooni sala- ja valeühenduste likvideerimisest. Mustjõe oja puhul oli samuti märgatav vihmade mõju vee kvaliteedile. Pärast sügisest vihmaperioodi oli vee kvaliteedi paranemine ojas märgatav. Mustjõe oja seisundit aitaks märgatavalt parandada tänavate senisest hoolikam puhastamine. Harku järve seisund sõltub oluliselt järve suubuva vee omadustest ja hulgast, nii on seire puhul peamiselt vaatluse all järve suubuvad ojad ja kraavid, lisaks kontrollitakse vee kvaliteeti Harku järvest väljuva voolavas Tiskre ojas. Järve suubuva vee omadused näitavad küll paranemise märke, kuid järve seisundi paranemiseks peab suubuv vesi olema siiski puhtam, võimalikuks saab see aga paljuski pärast Harku valla reovete nõuetele vastavat puhastamist või suunamist Tallinna ühiskanalisatsiooni võrku. Kokku anti Tallinna territooriumil välja 164 heitvee kohtkäitlusluba ning kooskõlastati 14 vee erikasutusloa taotlust. 2.4. Ühistransport Ühistranspordi korraldamine Tallinna ühistranspordi korraldamise peaeesmärgiks on käsitleda Tallinna ühistranspordi korraldamist ühtse tervikuna, tagades selle toimivuse ja jätkusuutlikkuse pikaajalises perspektiivis, arvestades elanike vajadusi, uusi elamu- ja äripiirkondi Tallinnas ja selle lähipiirkonnas. 2003. aastal soetati Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises 13 uut Gans Solaris tüüpi trollibussi, Tallinna Autobussikoondise AS 14 Scania ja 15 Volvo tüüpi autobussi ning MRP Linnaliikluse AS 5 Merzedes tüüpi bussi. Uuring «Tallinna linna integreeritud transpordisüsteem» Linnavalitsuse prioriteediks transpordiprobleemide lahendamisel on ühistranspordivõrgu optimeerimine ning pikaajalise integreeritud transpordivõrgu väljatöötamine. Vastavalt Tallinna linna ja Prantsuse konsultatsioonifirma SYSTRA vahel 28. oktoobril 2003. a sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumile, teostab SYSTRA uuringu «Tallinna linna integreeritud transpordisüsteem». Uuring viiakse läbi Prantsuse valitsuse toetusel. Uuringu kestus on üks aasta. Elektrooniline piletisüsteem 2003. aastal töötati välja Tallinna ühistranspordi isikustatud elektroonilise tasukogumissüsteemi alused ja põhimõtted ning korraldati riigihanke konkurss süsteemi operaatori leidmiseks. Uus elektrooniline tasukogumissüsteem võimaldab soetada sõiduõigust ID-kaardi põhiselt sularahas, interneti, mobiiltelefoni ja tavatelefoni vahendusel. ID-pilet hakkas toimima 2004. aasta märtsikuust. 2.5. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Perearstipraksised 2003. aastal teenindasid linnaelanikke üle 200 perearstipraksise, kuhu kuulus kokku 444 912 patsienti. Linnapoolne tegevustoetus perearstidele seisnes 20 500 krooni eraldamises praksise kohta tegevuskulude doteerimiseks või infotehnoloogia vahendite soetamiseks. Arvuti täienduskoolitusega hõlmati 51 perearsti ja -õde. Linna eelarveliste vahendite arvelt viidi läbi immuniseerimisalane koolitus, toetati pereõdede spetsialiseerimiskursuseid. Tervishoiutöötajatele viidi läbi teabepäevad uimasti- ja HIV/AIDSi ennetusest, laste tervise probleemidest, raputatud lapse sündroomist, liikumisaktiivsuse kujundamisest koolieelses eas. Arstiabi rahulolu uuring Koostöös Eesti Kliinilise Meditsiini Instituudiga viidi 2003. aasta algul läbi elanikkonna arstiabiga rahulolu uuring eesmärgil uuringutulemuste taustal määrata parandamist vajavad valdkonnad ning kliendi rahulolu mõjutavad tegurid. Postitatud 4000 küsimustikule saadi 1270 vastust (32,7%). Vastanutest olid perearstiga täiesti või mõningal määral rahul 86,4%. Rahulolematust põhjustavad pikad ooteajad, visiiditasu, keelebarjäär, lühikesed vastuvõtuajad ja eelregistreerimisaegadest mittekinnipidamine. Laste vaksineerimine Laste profülaktiline immuniseerimine on tulemuslikeim võimalus vältida haigestumist nakkushaigustesse. Kaheaastaste laste hõlmatus erinevate vaktsineerimistega ületab 95%. Tallinnas alustati esimesena vabariigis 2000. aastal linna eelarveliste vahendite arvelt vastsündinute ja imikute vaktsineerimist B-hepatiidi vastu, millise tegevuse rahastamise võttis riik üle alles 2003. aasta II poolel. Läinud aastal alustati linnas imikute vaktsineerimist HiB-vaktsiiniga vältimaks esimese viie eluaasta laste haigestumist meningiiti. Haiglaravi teenused Tallinnas on haiglavoodeid 3225, neist pikaravivoodeid 215 ja taastusravivoodeid 40. Haiglaravil viibis aasta jooksul 110343 patsienti, neist 14 911 lapsed. Hooldusravi sihtgrupiks on inimesed, kes vajavad suurel määral kõrvalist abi ja õendushooldust, kuna ei tule kroonilistest haigustest tingitud funktsionaalsete häirete ja erivajaduste tõttu iseseisvalt toime. Koduõendusteenust osutasid 2003. aastal 33 selleks väljaõppe saanud õde, teenindati üle 330 patsiendi. Teenuse eest tasumine toimub osaliselt haigekassa lepingu alusel, osaliselt finantseeriti tegevust linna eelarvest, et tagada võimalikult paljudele abivajajatele kaasaegne õendushooldus. Tallinna haiglad 1. Sihtasutus Tallinna Lastehaigla 2. AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 3. AS Ida-Tallinna Keskhaigla 4. Diakoonia Haiglamailto: 5. Põhja-Eesti Regionaalhaigla 6. Wismari Haigla AS Koolitervishoiu teenused Koolitervishoiu teenust osutavad kooliarstid koos kooliõdedega. Töötajad on koondunud SA Tallinna Lastehaigla, AS Lasnamäe Tervisekeskus Medicum ja AS Lääne-Tallinna Keskhaigla juurde, millised asutused omavad haigekassa lepingut. Koolitervishoiuteenust osutati 23,5 arsti ametikoha ja 982 kooliõe ametikoha ulatuses. Teenindatav õpilaste arv oli 54 019. 17 koolis töötavad kooli hambaravikabinetid, milles kõrvuti hammaste raviga teostatakse hambahaiguste preventsiooni, selgitatakse hambumusanomaaliad õpilaste suunamisega ortodondile. Arvestades et kuni käesoleva õppeaasta alguseni oli haigekassa poolt eraldatav õpilase pearaha koolitervishoiuteenuse saamiseks kuus 7.50 krooni, eraldati 2003. aastal linna eelarvest koolitervishoiu toetamiseks õpilase kohta aastas 29,6 krooni ning vajalike meditsiinitarvikute muretsemiseks 11,7 krooni kokku summas 2 247 008 krooni. Ennetustegevus Linnavolikogu poolt on kinnitatud 20. veebruaril 2003. aastal määrus «Uimastite ja HIV/AIDSi leviku ennetamise tegevuskava Tallinnas aastateks 2003–2004». Läinud aastal eraldati linnaeelarvest 5 200 000 krooni, millega rahastati 47 ennetusprojekti tegevust. Käivitus ööpäevase uimasti info- ja nõustamistelefon 1707, mille eesmärk on ööpäeva jooksul tagada eesti- ja venekeelne helistajate uimastialane nõustamine ning teabe edastamine olemasolevatest ravi- ja rehabilitatsioonivõimalustest. Kriisipsühholoogid osutavad praktilist sõltuvusalast nõustamist nii sõltlastele kui nende lähedastele. Paralleelselt narkosõltlastega ja nende lähedastega kasutavad vahetut nõustamisteenust ka alkoholisõltlased, mängurluse ohvrid, noored arvutisõltlased ja nende lähedased jt. Alustati noorte narkosõltlaste buprenorfiin-asendusraviga SA Tallinna Lastehaigla, töötas probleemsete noorte päevastatsionaar, samuti Loksa Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus, kus statsionaarselt viibis 30 klienti, ambulatoorselt kuni 100 klienti. Laste hoolekanne Laste ja lastega perede abistamiseks on linnaosade sotsiaalhoolekandeosakondades loodud lastekaitseametnike ametikohad. Pärast 9 täiendava ametikoha loomist 2003. aastal töötab linnaosades kokku 35 lastekaitseametnikku. 2003. aastal võeti linnaosades arvele 498 vanemliku hoolitsuseta last, neist oma perekonda jäi 239 last, lastekodusse suunati 65, kasuperre paigutati 51. Vanemliku hoolitsuseta laste arv on viimastel aastatel pidevalt suurenemas, samas väheneb perede arv, kes oleks valmis hooldusele võtma võõrast last. Lastekodus elavate laste arv on stabiilne. Lastekaitseametnike poolt paigutati 2003. aastal varjupaika 151 last. Vanemliku hoolitsuseta laste jaoks on linnas kolm varjupaika. Jaanuarist 2002 hakati linnaeelarvest katma väikelaste varjupaigateenust Tallinna Lastekodu imikute ja puuetega laste keskuses. 2002. aastal rahastas linn 8 väikelapse ööpäevaringset hooldamist, alates 2003. aastast kaetakse linnaeelarvest juba 16 varjupaigas viibiva kuni 4-aastase lapse ülalpidamiskulud varjupaigas. Tegelikult on varjupaigas lapsi püsivalt 20 ümber. 70% väikelaste varjupaiga lastest suunatakse edasi lastekodusse, ülejäänud lähevad oma koju, hooldusperekonda või lapsendatakse. Abivajajate laste arvu kasv aastate lõikes

2003. aasta 1. veebruarist alustas tööd laste varjupaik Tallinna Lastekodu Kopli keskuse ruumides. Varjupaigas on 10 kohta lastele vanuses 4–17 eluaastat. 11 kuu jooksul sai varjupaigas abi 229 last, neist 44 korduvalt. 41% abivajavatest lastest oli väljastpoolt Tallinna. Linna vanim varjupaik on aga Lilleküla turvakodu, mis loodi 1993. aastal ja mis alates 2000. aastast kuulub Tallinna Laste Turvakeskuse koosseisu. 10 aasta jooksul on turvakodus viibinud ja abi saanud üle 1700 lapse. 2003. aastal viibis turvakodus 141 last. Lisaks varjupaigateenusele osutab Tallinna Laste Turvakeskus 2002. aasta lõpust alates rehabilitatsiooniteenust sõltuvushäirega lastele. Turvakeskuse Nõmme tee 99 I korruse ruumides loodi 2002. aastal tingimused 16 lapse ööpäevaringseks hoolduseks. 2002. aastal renoveeriti maja II korrus, kus avati kaks uut osakonda 18 lapsele. Kokku on nüüd Nõmme tee keskuses 34 kohta sõltuvushäiretega laste ööpäevaringseks hoolduseks. Keskusesse saabuvad lapsed alaealiste komisjonide suunamisel, kolmandik neist on eelnevalt läbinud võõrutusravi Tallinna Lastehaiglas. Toimetulekuraskustes perede jõustamiseks käivitati 2003. aastast arendus- ja võrgustikutöö ning nõustamine laste päevakeskuses. Teenust osutavad mittetulundusühingud. 2003. aastal osutati teenust ligi 70 lapsele. Toimetulekuraskustes perede toetamiseks avati novembris 2002 pereabikeskus Tallinna Lastekodu ruumes Kadaka tee 153. Pereabikeskus osutab ajutist ööpäevaringset hooldust nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatele kooliealistele lastele, kelle kodus puuduvad ajutiselt tingimused lapse arenguks või kelle vanemad ei ole suutelised koduse olukorra, tervisliku seisundi või oma töö iseloomu tõttu last hooldama. Pereabikeskuses on ruumi 22 lapsele, kes saavad siin viibida koolipäevadel (pühapäeva õhtust reede õhtuni). 2003. aastal kasutas pereabikeskuse teenust lühemat või pikemat aega 21 last. Pereabikeskuse keskmine täituvus on alla 50%. 2003. aasta juulikuust alates töötab lastekodu Nõmme keskuses ema ja lapse varjupaik. Varjupaigas on ruumi kuni 7 emale koos lastega. 6 kuu jooksul kasutas varjupaigateenust 14 ema ja 19 last. Peamised põhjused, miks emad lastega varjupaigateenust vajavad, on toimetulematus ja perevägivald ning sellega seonduvad eluasemeprobleemid. Vanemliku hoolitsuseta lapsed, kellele sobivat kasuperet ei leita, kasvavad lastekodus. 2003. aastal elas Tallinnas lastekodudes 396 last. Tallinna Lastekodul on kokku 6 keskust, millest noorim, Maarjamäe keskus alustas tegevust 2001. aastal. Lisaks Tallinna Lastekodule pakub lastekodus hooldamise teenust veel Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskus. Sotsiaalkeskuse ruumides Preesi 5/7 on hooldusel 14 last. 2002. aasta novembrist töötab Tallinna Lastekodu imikute ja puuetega laste keskuses rehabilitatsioonimeeskond, kes osutab keskmise, raske ja sügava puudega lastele rehabiliteerimise teenuseid ning koostab rehabilitatsiooniplaane. Meeskond osutab teenust nii lastekodus elavatele lastele kui ka oma kodudes elavatele lastele. Puuetega inimeste hoolekanne Kui 2002. aastal osutati puuetega inimestele Tallinna linna eelarvest 9,3 miljoni krooni eest 14 erinevat nimetust teenuseid, siis 2003. aastal osteti 23 erinevat nimetust teenuseid 10,4 miljoni krooni eest. Lisaks eelarvelistele teenustele finantseeriti 2003. aastal mitmesuguseid üritusi, teenuseid ja toetati puuetega inimeste tegevust 359 000 krooniga. Nägemispuudega inimesed saavad kasutada Põhja-Eesti Pimedate Ühingu ruumides (Tondi 8a) avatud kaasaegselt sisustatud internetipunkti. Esmakordselt hakkas Eesti Kurtide Liit osutama sotsiaalnõustamise teenust viiplevatele inimestele, keskmiselt osutati teenust 66 tundi kuus 18 inimesele. Linna kaasfinantseerimisel said Tallinna puuetega inimesed juurde võimaluse sportimiseks ja basseini kasutamiseks uues spordikompleksis ArticSport. Paranesid liikumispuuetega inimeste elamistingimused, liikumispuudega inimestele eraldati 14 kohandatud korterit (Maleva 2a – 4 korterit ja Eerika tänav 9 – 10 korterit). 27-le puudega inimesele kohandati korterid vastavalt nende vajadustele, keskmiselt 7000 krooni kliendi kohta. Toetatud elamisele suunati 6 lastekodust elluastunud noort Eerika tänav 9 (2 neljatoalist korterit). Kodutute hoolekanne 2003. aasta sügisel avati ajutine öömaja kodututele AS Ida-Tallinna Keskhaiglale kuuluvas hoones endise Hooldushaigla territooriumil Magasini 29. See leevendab kodutute peavarjuprobleemi seniks, kuni valmib Paljassaare tee 35 varjupaik. Tööd alustas kodutute rehabilitatsioonikeskus aadressil Suur-Sõjamäe 6a. Keskuse töösserakendumine on olulise tähtsusega kodutute inimeste resotsialiseerimisel. Keskuses osutatakse erinevaid sotsiaalteenuseid, sotsiaalnõustamist, psühholoogilist nõustamist. Keskuses töötab päevakeskus, seal on võimalik end pesta ja saada asendusriideid ning toiduabi. Rehabilitatsioonikeskuse teisel korrusel osutatakse ajutist majutusteenust Tallinnast pärit kodututele, kes ise on huvitatud oma elujärje muutmisest, osalevad aktiivselt rehabilitatsiooniprotsessis ning soovivad kodutu staatusest väljuda. Linnaosade valitsuste, koguduste ja heatahtlike linnakodanike koostöös koguti suur hulk riideid, mida oli võimalik jaotada abivajajatele. Eakate hoolekanne Eakate hoolekandes oli aastal 2003 olulisemaks dementsete päevahoiu teenuse käivitamine täies ulatuses, mida saab kasutada kuni 20 inimest. Lisaks väärib märkimist eakate inimeste eluruumide kohandamine, mis annab neile võimaluse jätkuvalt elada oma kodus. Teist aastat makstakse kõigile rahvastikuregistri andmetel hiljemalt 1. jaanuari 2003 seisuga Tallinna linna rahvapensionisaajatele, vanadus-, töövõimetus- ja toitjakaotuspensionäridele 500 krooni ühekordset sotsiaaltoetust. Märkimist väärib, et Tallinn maksab aastas oma eelarvest umbes 70 miljonit krooni pensionäride tasuta sõidu kompenseerimiseks. Tallinna linn maksab eakate inimeste ülalpidamiseks Iru Hooldekodus ja teistes hooldekodudes väljaspool Tallinna linna aastas üle 36 miljoni krooni. Kriisiabi Erinevad sõltuvusprobleemid on viimastel aastatel omandanud elanikkonna hulgas ärevusttekitava ulatuse. Siit ka vajadus praktiliseks abiks sõltuvusprobleemidega toimetulekul. Kuni 2003. aasta maikuuni said linlased kasutada uimastiinfo- ja -nõustamistelefoni teenust psühholoogilise kriisiabi juures ja sedagi vaid 4 tundi päevas. Alates 27. maist 2003. a käivitas linnavalitsus ööpäevaringselt töötava uimastiinfo- ja -nõustamistelefoni tasuta lühinumbri 1707. Kriisipsühholoogid hakkasid osutama praktilist sõltuvusalast nõustamist nii sõltlastele kui nende lähedastele. Paralleelselt narkosõltlastega ja nende lähedastega kasutavad vahetut nõustamisteenust ka alkoholisõltlased, mängurluse ohvrid, noored arvutisõltlased ja nende lähedased jt. 2.6. Ettevõtlus Ettevõtluse nõustamine 2003. aastal jätkus erinevate toetusmeetmete rakendamine. Kümne kuuga laekus Ettevõtlusametile 267 stardiabi taotlust, millest komisjoni kvalifitseerus 244. Rahastati 40 projekti, neist omakorda on 38 sõlminud lepingu. Koolitustoetusilaekus 10 ja rahastati 10. Praktikajuhendaja toetusi laekus 22 ja rahastati 18. Stipendiumi taotlusi laekus 8 ja nendest rahastati 5. Paralleelselt ettevõtjate nõustamise ja toetuste vahendamisega on ettevõtja infopunkt korraldanud ridamisi eri teabepäevi ning koolitusi ettevõtjatele nii eesti kui vene keeles. Mitmed koolitused on korraldatud koostöös Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskusega. Stardiabi konkurssidele eelnevalt viidi läbi mitu konsultatsioonipäeva, millest üks oli venekeelne. Aktiivselt võeti osa äriplaani koostamise kursustest. Füüsilisest isikust ettevõtjate seminare seadusandlusmuudatustest on korraldatud 9 korda, milles on osalenud 569 FIE-t. Lisaks on toimunud 2 suurt teabepäeva spetsiifilistel teemadel: eestikeelne tööõiguse teabepäev ning venekeelne töökaitse teabepäev. Ettevõtja infopunkti tuli eelmisel aastal üle 4000 pöördumise, sh nii külastused kui päringud telefoni teel. Samuti laekus üsna suur hulk interneti päringuid. Valmis uus Lasnamäe inkubaator Sügisel 2002 avas uksed Tallinna Ettevõtlusinkubaator. See kujutab endast ettevõtte tugistruktuuri, mille kaudu pakutakse äriprojektide alustajatele ruume koos infrastruktuuri ja abiteenustega. Mais 2003 valmis uus inkubaator Lasnamäel, kus kümnest võimalikust asukakohast on kõik täidetud. Samuti on 100%-lise täituvuse saavutanud Mustamäe tehnoloogiainkubaator. Alustatud on Kopli inkubaatori ehitustöödega. Reklaamipoliitika Reklaam, mida eksponeeritakse Tallinnas avalikus kohas väljaspool ehitise siseruume ning linna ühistranspordi ja takso välisküljel, on maksustatav reklaam. 2003. aastal loodi reklaamimaksu osakond, mille efektiivse töö tulemusena ületati peaaegu 3 miljoni krooniga 2002. aasta reklaamimaksu laekumisi. Uus reklaamimaksumäärus jõustus 1. jaanuaril 2003. a, millega põhjalikult muudeti seni kehtinud reklaamimaksu korda Tallinnas. Kokku esitati 2003. aastal 5019 reklaamimaksu deklaratsiooni ja laekus 26 442 121 krooni reklaamimaksu linnakassase. Tarbijakaitse Linnavalitsus moodustas 2003. aastal Ettevõtlusameti koosseisus hinna ja tarbijakaitse teenistuse eesmärgiga osutada linnaelanikele kui tarbijatele tarbijakaitsealast nõustamist, abistamist ja teostada järelevalvet seaduste ja teiste õigusaktide alusel tarbijatele antud õiguste üle. 2003. aastal nõustati ja abistati kirjalike ja suuliste avalduste alusel tarbijaid 2092 korral ja teostati järelevalvet kaubanduse (sh tänavakaubanduse), teeninduse ja toitlustuse ettevõtjate üle 1776 korral. Enam esinenud rikkumised olid teenindus- ja kauplemiseeskirja nõuete eiramine, kauplemisloata kauplemine, kasutusjuhendita või teabeta kaupade müük. Rahatrahve määrati 884 väärteo eest kogusummas 1,3 miljonit krooni. 2.7. Turism Konverentsiturism Tallinna konverentsiturismi põhivaldkonnaks on Tallinna kui konverentsilinna tutvustamine ja reklaamimine, info kogumine ja levitamine Tallinna konverentsipidamise võimaluste ning sellega kaasnevate teenuste kohta. Huvi Tallinna kui konverentsiturismi sihtkoha vastu on märkimisväärselt suurenenud, mida näitab saabunud infopäringute hulk. Osaleti konverentsimessil IMEX (Frankfurt), EIBTM (Genf) ning EFCT poolt korraldatud workshop’il Münchenis. Tallinna kohta on ilmunud tutvustavad artiklid konverentsiturismialastes väljaannetes Saksamaal, Šveitsis, Hispaanias, Prantsusmaal. Tallinn osaleb ka Euroopa Konverentsilinnade Föderatsiooni töös, mille liige ollakse aastast 2001. Liikme staatus võimaldab omada laialdasemat infot konverentsiturismi kohta ja luua eri linnadega kontaktvõrgustikke. Kultuuriturism 2003. aasta alguseks jõudis tarbijani sisukas ja rikkaliku pildimaterjaliga eesti- ja võõrkeelne trükiste sari «Põnev jalutuskäik Tallinnas», mis on suunatud kultuuri- ja ajaloohuvilisele linnakülalisele, kel soov Tallinna omal käel avastada, ning voldik «Tallinna muuseumid». Koostöös tõlkide, giidide ja linnaarhiiviga valmisid turismiobjektide tõlked eesmärgiga ühtlustada eri turismiväljaannetes ilmuvat võõrkeelset infot. Kultuuriturismitoote Tallinn Card pakett sisaldas 2003. aastal tasuta sissepääsu 59-sse Tallinna vaba aja veetmise kohta, sh muuseumidesse, vaatamisväärsustesse, meelelahutuskohtadesse, ning 21 hinnasoodustust eri poodides ja restoranides, tervisekeskuses, keeglisaalis, ostukeskustes. Uuendatud elavamate tekstide ning kujundusega kataloogi kasutamine ning edukas müügitöö kasvatas eri objektide külastamist 35 700-ni, mis 2002. aastal oli vastavalt 10 000. Majutusettevõtete tunnustamine Ettevõte võib osutada majutusteenust ainult tunnustatud majutusettevõtte kaudu. Selleks et saada vastav tunnistus, toimub igal aastal majutusettevõtete tunnustamine. Ajavahemikus 01.01.2003–31.12.2003 tunnustas Tallinna majutusettevõtete tunnustamise komisjon 8 hotelli, 1 külalistemaja, 1 hosteli, 28 külaliskorterit, 1 kodumajutuse. Seisuga 31.12.2003 on Tallinnas 148 tunnustatud majutusettevõtet (tube 4145, kohti 7835), sh 37 hotelli (tube 3512, kohti 6570), 18 külalistemaja (tube 185, kohti 355), 11 hostelit (tube 312, kohti 632), 74 külaliskorterit (tube 112, kohti 240) ning 8 kodumajutust (tube 24, kohti 38). Tunnustatud Tallinna majutusettevõtted saavad oma andmed avalikustada ametlikul Tallinna veebileheküljel, turismiinfo majutusettevõtete andmebaasis. Nimetatud andmete esitamine turismiveebil on kõikidele tunnustatud majutusettevõtetele tasuta ja samas heaks informatsiooniks linna külastajaile. Avati uus Tallinna Turismiinfokeskus Tallinna turismiinfokeskus sai uued ja moodsad ruumid Tallinna vanalinna Niguliste tänavale 2003. aasta märtsikuus, kust iga mööduv turist saab omale vajalikke infomaterjale, tellida giidi, osta Tallinn Cardi paketi ning lisaks nimetatud teenustele on võimalik kõigile oma küsimustele vastus saada. Tallinna Turismiinfokeskus teenindas möödunud aastal 97 751 inimest, kellest valdav enamus olid välismaalased enam kui 60 eri riigist. Infotöötajad vastasid enam kui 100 000-le infopäringule nii kohapeal kui ka telefoni, faksi ja e-posti teel. 2.8. Haridus Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind 2003 Teist aastat andis Tallinna Haridusamet välja haridusasutuste kvaliteediauhindu, mille eesmärk on tunnustada haridusasutuste kvaliteetset ja efektiivset tööd, anda koolijuhtidele ja õpetajatele lisamotivatsiooni ning aidata ellu viia Tallinna arengukava olulisi eesmärke, orienteerides haridussüsteemi kvaliteedi jätkuvale tõstmisele. • Hea õpetaja 2003 auhind: Silva Sepp – Jakob Westholmi Gümnaasium Mai-Liis Indov – Tallinna Kopli Noortemaja Tiina Parmasto – Tallinna Kopli Noortemaja Marianne Laater – Tallinna I Internaatkool Piret Limperk – Tallinna Arte Gümnaasium • Hästi juhitud kool 2003 auhind: Tallinna Kanutiaia Noortemaja Tallinna Reaalkool • Hea õpikeskkonnaga kool/lasteaed 2003 auhind: Pelguranna Lasteaed Ristiku Põhikool Tallinna Lindakivi Lasteaed • Hea huvitegevusega kool 2003 auhind: Tallinna Rahumäe Põhikool Tallinna Läänemere Gümnaasium Tallinna Arte Gümnaasium 85 aastat Tallinna linna lasteaeda 1. detsembril 2003. aastal möödus 85 aastat Tallinna esimese linna lasteaia, Kopli Lasteaia, loomisest. Eesti Haridusseltsi eestvõttel alustas 1912. aastal Roosikrantsi tn 4 tegevust esimene eestikeelne ja -meelne lasteaed Tallinnas. Nimetatud lasteaia ülevõtmist linnavalitsuse ülalpidamisele 1. detsembrist 1918. a saabki pidada Tallinna esimese lasteaia sünniks ehk Tallinna Kopli Lasteaia loomiseks. 2002/2003. õppeaastal tegutses Tallinnas 132 koolieelset munitsipaallasteasutust, neist 9 lastesõime, 114 lasteaeda ja 9 lasteaed-algkooli. Koolieelsetes lasteasutustes oli avatud 199 sõime-, 599 aia- ja 65 erirühma. 2003. aastal avati koolieelsetes lasteasutustes täiendavalt 11 sõime-, 2 aia- ja 2 erirühma. Haridusinvesteeringud 2003. aastal Kokku investeeris linn haridusasutuste keskkonna parendamiseks 2003. aastal ligikaudu 163 miljonit krooni. Suuremateks investeeringuteks olid: Asutus (nimi, tööd) Summa (tuhat kr) Tallinna 21. Kooli renoveerimine 47 199 743 Pirita Majandusgümnaasiumi renoveerimine ja juurdeehitus 35 335 053 Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasiumi renoveerimine 10 999 602 Tallinna Lasteaed Südameke renoveerimine 9 656 908 Tallinna Tõnismäe Reaalkooli renoveerimine 8 162 876 Lasteaed Mesipuu renoveerimine 6 807 632 Tallinna Arte Gümnaasiumi staadioni ehitus 5 389 077 Vanalinna Hariduskolleegiumi renoveerimine 3 986 678 Hiiu Põhikooli renoveerimine 3 963 056 Tallinna Lasteaed Kraavikrõlli renoveerimine 3 585 739 Rahvusvaheline koostöö haridusvaldkonnas Haridusalane rahvusvaheline koostöö oli aktiivne nii õppetegevuse kui koolivälise töö valdkonnas. Hariduse kvaliteedi tagamise suunal toimus kaks olulist rahvusvahelist ettevõtmist: pilootprojekt koostöös Briti Nõukoguga Eestis, mis jätkub 2004. aastal, ning Tallinna kvaliteediauhinna võitnud koolijuhtide koolitus-õppevisiit Iirimaale. Meeldiv on tõdeda, et Tallinna Haridusameti välispartnerite ring on laienenud. Lisaks lähedastele sõpruslinnadele Helsingile, Riiale ja Vilniusele arendati koostööd Chieti ja Barcelonaga koolide keskkonnakaitsealases tegevuses ning Alicante, Bedfordshire´i ja Malmöga ennetusprojektis koolivägivalla vastu. Kunsti-, ajaloo- ja kultuuritemaatika leiavad käsitlemist aasta lõpus alustatud mahukas õpilasvahetusprojektis Torino ja Tallinna koolide vahel. Haridusamet tunnustab aineolümpiaadidel ning kunsti- ja kirjatööde konkursil paremaid kohti saavutanud, samuti spordis heade tulemustega silma paistnud Tallinna õpilasi võimalusega osa võtta rahvusvahelistest temaatilistest laagritest ja spordivõistlustest nii välisriikides kui ka Eestis. Projektide elluviimiseks kaasati ka Euroopa Liidu rahastust programmide Hippocrates ja Euroopa Noored kaudu. 2.9. Spordi- ja noorsootegevused Noorte sporditegevuse toetus 2003. aastal pöörati erilist tähelepanu noorsootööle. Aasta algusest rakendus eraõiguslike spordikoolide ja -klubide toetamise kord, tööd alustas Tallinna Avatud Noortekeskus ning Sihtasutus Õpilasmalev. Lisaks valmis viimaste aastate suurim spordihall – Lasnamäe Kergejõustikuhall. 2003. aasta eelarves oli sporditegevuse toetusteks ette nähtud 54,1 miljonit krooni, millele lisandus aastast 2002 üleminev jäähallide toetus 1,6 miljonit krooni. Kokku 55,7 miljonit krooni. Sõlmiti 137 koostöölepingut spordiklubide ja eraspordikoolidega, toetust eraldati 15 079 lapse ja noore sporditegevuseks kogusummas 55 682 088 krooni. Spordireformi lõpuleviimiseks likvideeriti viimane Tallinna Spordi- ja Noorsooameti all olev spordikool Paul Kerese Malekeskus ning malealase tegevuse toetamiseks eraldati maleklubidele «pearaha». Eraldatud toetuste kasutamist kontrolliti jooksvalt ning koguti andmeid toetuse sihipärase kasutamise kohta. Koolisport 2002/2003. õppeaastal Tallinnas korraldati 2002/2003. õppeaastal 15 eri spordialal võistlusi, millest võttis osa ligikaudu 14 000 õpilast – see moodustab 20% Tallinna koolilastest. Läbi õppeaasta toimus õpilastele eri spordialadel 30 võistlust, millest võttis osa 20% Tallinnas koolilastest. Kõige populaarsem spordiala oli teatejooks ja korvpall. Tallinna koolinoorte XXI (2002/2003. õa) sportmängude parimad: Koht Gümnaasiumid Punkte 1. Tallinna Saksa Gümnaasium 131 2. Tallinna Reaalkool 124 3. Gustav Adolfi Gümnaasium 115 4. Tallinna Üldgümnaasium 111 5. Tallinna Tehnikagümnaasium 110 Koht Põhikoolid Punkte 1. Nõmme Põhikool 84 2. Rahumäe Põhikool 74 3. Hiiu Põhikool 73 4. Kivimäe Põhikool 68 5. Ümera Põhikool 65 Mittetulundustegevuse toetus Tallinna eelarves oli ette nähtud 2,0 miljonit krooni ülelinnalistele spordiüritustele ja 1,39 miljonit krooni ülelinnalistele noorsooüritustele. Eelmisel aastal esitati ametile kokku 302 mittetulundustegevuse toetuse taotlust erinevate spordi- ja noorsooürituste läbiviimise toetamiseks, nendest rahuldati 213 taotlust. Taotluste läbivaatamiseks oli moodustatud komisjon, mille koosolekud toimusid igakuiselt (v.a suvine puhkuste periood). Kokku sõlmiti taotluste esindajatega 213 toetuse kasutamise lepingut. Nendest 20 lepingut sõlmiti suuremate rahvusvaheliste spordiürituste (Tallinna Mõõk, Reval Cup, Kurtide EM kergejõustikus, rahvusvaheline kergejõustikuõhtu, MK etapp judos, Tallinn Grand Prix maanteesõidus, Horse Show jt) korraldamise toetusteks kogusummas 997 000 krooni. Eelmisel aastal toetatud noorsooprojektidest suuremad olid noorte suvine programm «Et suvi ei läheks luhta», koolinoorte tantsufestival «Koolitants», noorte võimlemispidu, noorsooühenduste koostööprojekt, laste joonisfilmiprojekt «Päästan elu», tudengite kevad- ja sügispäevad, õpilaslehe projekt, rändteatriprojekt jt, mida toetati kokku ca 400 000 krooniga. Laste suvelaagrid Sel suvel osales õpilasmalevas 900 Tallinna registriaadressiga 13–18-aastast noort, neist pooled töötasid linna- ja pooled linnavälistes rühmades. Tallinna Õpilasmaleva 2003. aasta eelarve oli 2,4 miljonit krooni, millest 2 miljonit kattis Tallinna linn, ülejäänud raha saadi osalustasudest. Malevasuve õnnestumist toetasid veel EMT, Hewlett-Packard, Fazer Eesti AS, Le Coq Sportif, RMK, OÜ Evergreen. 2004. aastaks planeeritakse projekti kaasata juba 1500 noort, kus on kavas suurendada linnavälise maleva osakaalu, sest kogemus näitab selgelt linnaväliste rühmade eeliseid. Alles jäävad ka linnasisesed rühmad, küll aga vähendatakse nende mahtu. 2003. aasta suvel tegid õpilased heakorrastustöid, töötasid muinsuskaitseobjektidel, valmistasid ette Riigimetsa Majandamise Keskuse puhkealasid ja ehitasid laudteid, korjasid ja müüsid maasikaid, tegelesid lotopiletite ja ajalehtede müügiga. Lisaks töötamisele kindlustas sihtasutus Õpilasmalev noored kultuuriprogrammi ja toitlustamisega linnarühmades üks kord päevas ja linnavälises rühmas vähemalt 3 korda päevas. 2.10. Tallinna kultuuriväärtused Vana maja korda 2001. aastal alguse saanud projekt «Vana maja korda» on suunatud miljööväärtuslikeks aladeks tunnistatud puiteeslinnade korrastamisele. Selle raames toimub mitmeid ettevõtmisi. Neist esimesena käivitati linna poolt elamutele värvipasside valmistamine ja uste restaureerimine. Igal aastal toimub aktiivne kampaania ühes miljööväärtuslikus piirkonnas, kus elanikud saavad otsepostitusega infolehe selles osalemise võimaluste kohta. Vana maja korda projekt hõlmas 2003. aastal Pelgulinna. 2003. aastal restaureeriti 15 ust kogumaksumusega 296 353 krooni. Valmistati 149 värvipassi kogumaksumusega 607 000 krooni. Säästva renoveerimise alane tegevus Oluline lõik on ka säästva renoveerimise alase tegevuse toetamine ja arendamine. Selle käigus on toetatud senini Muinsuskaitse Seltsi all tegutsevat Säästva Renoveerimise Infokeskust, lisaks sellele on loodud ja pidevalt arendatud-täiendatud säästva renoveerimise teemaline veebileht (www.renoveeri.net). Alus on pandud ka vanade majade lammutamisel tekkiva kvaliteetse ehitusmaterjali taaskasutamise süsteemile: valminud on internetipõhine infokeskkond (www.materjalid.net), kust huvilised saaksid täpset informatsiooni saadaval olevate materjalide ja nende hindade kohta, lisaks sellele on toetatud Puitarhitektuuri Kaitse Fondi, mis korraldab taaskasutusse minevate materjalide demonteerimist, ladustamist ja realiseerimist. Tallinna Kirikurenessanss Tallinna Kirikurenessanssi raames paigaldati tuletõrjesignalisatsioonid ehk häiresignalisatsioonid Kaasani kirikule, Aleksander Nevski katedraalile, Nõmme Ristija Johannese kirikule. Lisaks veel Nõmme Rahu kirikule, Jaani Seegi (praegu Armeenia kiriku kasutuses), Ukraina kreeka-katoliku kirikule ning Oleviste kirikule. Issandamuutmise kirikul lõpetati fassaadide restaureerimine ja restaureeriti kiriku tambur. Tänase seisuga on kiriku restaureerimise välitööd saanud valmis. Sellel aastal korrastatakse veel välisuks, suuremaid töid pole sellel aastal oodata. Oleviste kirikus valmis 2003. aastal kiriku lääne fassaad, korrastati vihmaveerenne, paigaldati uued vihmaveetorud ja restaureeriti torni puitkonstruktsioone. Linna toetusel, projekti raames valmisid ka Pühavaimu kiriku fassaadid ning linna ja riigi ühistel jõududel püstitati Pühavaimu kiriku tornikiiver, mis 2002. aastal täielikult põles. Siimeoni kirik sai 2003. aastal kellatorni, mis 1963 maha lammutati. Sisetöödest taastati kiriku tamburi 20. sajandi kujundus. Lisaks korrastati Toomkiriku põhjafassaadi ja restaureeriti-rekonstrueeriti Ukraina kreeka-katoliku kiriku koguduse hoonet. Tallinna Keskraamatukogu laienes 2003. aasta oli Tallinna Keskraamatukogu jaoks erakordne, uutes ruumides avati kolm raamatukogu: Kännukuke Raamatukogu avati 5. augustil, Pirita Majandusgümnaasiumi juurdeehituses Metsavahi tee 19 avati 23. septembril Pirita Raamatukogu ja Lasnamäel P. Pinna 2 alustas 7. oktoobril tööd Paepealse Raamatukogu. Lugejateeninduse maht kogu süsteemis on kasvanud 1999 lugeja ja 32 698 külastuse võrra. Uus alpinaarium loomaaias Tallinna Loomaaia alpinaarium kujutab endast 6,7 hektaril paiknevat uut ekspositsiooni, mis moodustab 10% kogu loomaaia perspektiivsest ekspositsioonitsoonist. Sellel alal paikneb 12 eri kuju ja kõrgusega tehisküngast, millest kõrgeima nõlval lookleb mägioja. Lisaks künkanõlvu hõlmavatele kaljukitsede ja mägilammaste jooksuaedadele (ühtekokku 29 634 m2) ning inimeste tarvis rajatud teedele ja platsidele (ühtekokku 9991 m2) paikneb sellel alal ka 18 väikest murukatustega puithoonet ja 26 635 m2 värskelt rajatud haljastust. Loomadele mõeldud 13 hoonet on tehtud freespalkidest ja 4 neist on varustatud 40 mm paksusest tripleksklaasist 10 m2 suuruste vitriinidega. Salme Kultuurikeskus senisest moodsamaks 2003. aastal valmis Salme Kultuurikeskuses moodne ja kaasaegne teatrisaal, mis mahutab 531 pealtvaatajat. Saali renoveerimine läks aastatel 2001/2003 linnaeelarvest maksma 17,5 miljonit krooni. Saali sisekujunduse tegi Maile Grünberg. Pastellrohelisi seinu kaunistavad puudekoorid. Ümber projekteeriti ja ehitati orkestriauguga teatrisaal, paigaldati uus küttesüsteem ja uued helikindlad saaliuksed. Teatrilava sai uued suretatud puidust lavalauad, mis jätavad puitpõranda ka aastate pärast tihedaks ja siledaks. Laval olevate näitlejate paremaks valgustamiseks paigaldati rambituled. Saali valgust ja lavatehnikat juhib uus inspitsiendi pult, mis on komplekteeritud eritellimusel ja arvestab Salme Kultuurikeskuse spetsiifilisi vajadusi. Lisaks saalile remonditi näitlejate garderoobid ja grimmitoad, kus igal esinejal on ka oma duširuum. Projekti arhitektuur-ehitusliku osa teostas OÜ T-Linnaprojekt ja eriosade projektid AS Kommunaalprojekt. Üldehituse peatöövõtjaks oli AS Viskari. Teatrisaali toolid tarnis ja paigaldas AS Thulema ja valgustusprojekti teostas Vid-Doc Eesti OÜ. 3. TEGUDEROHKE AASTA 3.1. ID-pilet 30. aprillil 2003. a, linnavalitsuse istungil, tehti Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaametile kohustus juurutada ühissõidukites elektrooniline tasukogumisesüsteem, mis võimaldaks rahvastikuregistris Tallinna kodanikuna arvel olevatele inimestele linna ühissõidukites hinnasoodustusi teha. Märtsis 2004 käivitus Tallinna ID-kaardil põhinev ühistranspordi piletisüsteem, mis võimaldab ID-kaarti omavatel tallinlastel ja harjumaalastel kasutada ühistransporti teistest palju soodsama hinnaga, sõites ID-piletiga. Uue süsteemi eesmärk on pakkuda kõigile rahvastikuregistris tallinlasena arvel olevatele inimestele võimalust kasutada soodsamat teenust. Odavama sõidu õiguse ehk elektroonilise perioodikaardi lunastamine eeldab ID-kaardi olemasolu. Edaspidi on kavas ID-kaardiga siduda ka mitmed teised tallinlastele odavamalt pakutavad avaliku sektori teenused. Uue piletisüsteemiga liitusid EMT, Radiolinja, Elion ja Tele2. Teadaolevalt esimesena maailmas saab ID-piletit soetada ka lauatelefonilt. Pileti ostmisel telefonilt sisestatakse isikukood, kellele pilet ostetakse. Piletiostu õnnestudes registreeritakse vastava isiku sõiduõigus piletite registris, kust kontrolöride seadmetesse info edasi kantakse. Seega on kontrolöridel olemas info, millistel isikutel on sõiduõigus aktiveeritud. Tallinna ID-pilet on Eestis esimene suurim projekt, mis toob ID-kaardi masskasutusse. 3.2. Tallinn tasub ära Alates aastast 2002 alustas linnavalitsus aktiivselt Tallinna püsielanike registriandmete korrastamist. Hinnanguliselt elab Tallinnas mitukümmend tuhat inimest, kelle elukoha andmed rahvastikuregistris puuduvad või ei vasta tegelikkusele. Vastavalt linnavalitsuse otsusele hakkavad Tallinna elanikeks registreerinud kodanikud saama mitmeid lisasoodustusi näiteks ühistranspordi, kultuuri-, harrastus-, spordi jm teenuste kasutamisel. Eelmisel aastal viidi läbi laiaulatuslikke registrikampaaniaid Tallinna linnas, mille järgi Tallinna elanike arv kasvas 2003. aastal 14 416 elaniku võrra, mis on kaks korda kiirem kasv kui 2002. aastal. Tallinna elanike arv kasvas 2003. aasta viimase kuuga 1294 inimese võrra ja aastavahetuseks oli linnas 392 306 elanikku. Eelmise aasta 01.01.2003 seisuga oli Tallinna elanike arv 377 890. Kasv oli 2003. aasta jooksul 14 416 elanikku. Möödunud kahe aastaga on tallinlaste arv kasvanud üle 20 tuhande inimese võrra. Tallinna eeskujul on ka paljud teised omavalitsused registriteavitust avalikumalt teinud ning selle tulemuseks on terve Eesti rahvastikuregistri korrastumine. 3.3. 5000-kroonine sünnitoetus Tallinna lastele 2003. aastal said pealinnas 5000-kroonist sünnitoetust 3159 ema, lapse esimesse klassi mineku puhul said sama suurt koolimineku toetust 942 peret. Alates 2003. aastast maksab linn lapse sünni puhul 5000 krooni sünnitoetust igale rahvastikuregistri andmeil tallinlasest emale, kes ise või kelle lapse isa on Tallinna elanik olnud vähemalt aasta enne lapse sündi. Ema võib elukohajärgse linnaosa sotsiaalhoolekande osakonda esitada taotluse toetuse saamiseks kuus kuud pärast lapse sündi. Toetus määratakse sünnitunnistuse esitamisel ning kantakse kümne päeva jooksul pärast selle määramist taotleja pangaarvele. 3159 sünnitoetuse saajate hulgast 169 olid üliõpilasest lapsevanemad ja 497 toetusesaajatest olid sünnitanud kolmanda või enama lapse. Sünnitoetusteks maksti 2003. aastal Tallinna eelarvest üle 15,8 miljoni krooni. 3.4. Ranitsatoetus koolijütsidele Vähemalt aasta Tallinnas elanud lapsevanem saab taotleda pere teisele ja järgnevatele esimesse klassi minevatele lastele ranitsatoetust 5000 krooni. Tallinna linn otsustas toetada 2003. aastal I klassi minevaid lapsi alljärgnevalt: pere teise lapse ja järgnevate (kolmas, neljas jne) laste toetus kooliminekul määratakse I klassi minevale lapsele, kes on pere teine ja järgnev (kolmas, neljas jne) kooliminev laps. Toetus makstakse avalduse alusel lapse vanemale, eestkostjale (kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta) või lapse hooldamisele võtjale (lapse perekonnas hooldamise leping). Toetust makstakse ka juhul, kui pere esimene laps on 18-aastane või vanem, kuid õpib päevases õppevormis põhikoolis või gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses. 3.5. 500-kroonine ühekordne sotsiaaltoetus 2003. aastal maksis Tallinna linn ühekordset sotsiaaltoetust 500 krooni igale rahvapensioni saajale, vanadus- ning töövõimetuspensionärile, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse 1. jaanuari 2002. a seisuga kantud Tallinna linn ning kes on riiklikus pensionikindlustuse registris. Toetus makstakse välja elukohajärgse sotsiaalhoolekandeosakonna poolt kas pangakontole või postkontori kaudu. Linnaosad maksavad toetuse välja täiendavaid andmeid küsimata otse pangaarvele nendele pensionäridele, kelle isikuandmed on kantud linnaosade valitsuste sotsiaalregistrisse. Isikliku avalduse alusel makstakse toetust nendele pensionäridele, kelle isikuandmeid linnaosavalitsuste sotsiaalregistrisse kantud ei ole. 3.6. Tallinna uus arhitektuuriobjekt – Vabaduse kell 1991. aasta augustipäevi meenutab Tallinna peaväljakul uudne arhitektuuriobjekt Vabaduse Kell. Leonhard Lapini kavandatud kell-monumendi mustal marmoralusel kõrguvad kaks 12-meetrist sammast: siniste prožektoritega valgustatud roostevabast terasest ja valge dolomiidist, mis kokku sümboliseerivad igavikulisust (must), kaasaega (sinine) ja vabadusideaale (valge). Terassambal olevad elektroonilised kellad näitavad iseseisvumisest ja taasiseseisvumisest kulunud aega. Vabaduse Kella jalamil on Tallinna vapp, millel on kiri «Tallinnalt Eestile». Monumendi ehitas AS Restor. Kellamehhanismi valmistas Eesti Esimene Kellatehas Axel Mohr. 3.7. Linnakodanike parem teenindamine 31. augustil 1998. a avatud linnavalitsuse teenindussaali võimalused ammendusid füüsiliselt nelja tegevusaastaga ning 2003. aasta algul alustati uue saali ehitustöid. Oktoobrist 2003 alustasid teenindusbüroo uues saalis klientide teenindamist: linnakantselei administraator, 2 ettevõtja konsultanti ning 2 reklaamimaksu haldurit, 3 Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti spetsialisti (projekteerimistingimused, ehitusload, projektid). Lisaks maahinna osakonna spetsialist, korteriomandi seadmise osakonna töötaja, ostueesõigusega erastamise osakonna töötaja ning üks Transpordi- ja Keskkonnaameti spetsialist, kes tegeleb taksolubade, liinilubade ning sõidukikaartidega. Detsembrikuu algul loodi juurde veel kaks töökohta Kommunaalameti spetsialistidele. Käesoleval ajal töötab uues teenindussaalis 13 spetsialisti kuuest linna ametiasutusest. Teenindussaalis on tasuta saadaval erinevaid avalike teenuste protseduure ja menetlusi kirjeldavad eesti- ja venekeelsed infolehed ja voldikud, Raepressi poolt väljaantavad ajalehed «Pealinn» ja «EH@:4P«"», linnaosade valitsuste väljaantavad ajalehed ning Tallinna Avatud Noortekeskuse ajaleht «Taninfo». Klientidele on kasutamiseks tasuta Interneti-punkt. Teenindussaali akendel eksponeeritakse laste joonistusvõitluste töid, Tallinnaga seotud fotonäitusi, arhitektuurivõistluste töid jms. Saalis viiakse läbi linnaelanike küsitlusi, linnavalitsuse juhtkonna kohtumisi linnaelanikega aktuaalsetel päevateemadel, pressikonverentse. Lisaks on võimalik linnakodanikel soetada uuel piletisüsteemil põhinevat ID-piletit. II. Põhiosa Selgitused 2003. a raamatupidamise aastaaruande juurde 1. Üldosa Tallinna linna 2003. aasta majandusaasta aruanne on koostatud lähtudes rahandusministri 16. detsembri 2003. a määrusest nr 106 «2003. a majandusaasta aruande koostamine, esitamine ja kinnitamine». Raamatupidamise seaduse § 36 lõike 1 alusel kehtestas rahandusminister 11. detsembri 2003. a määrusega nr 105 «Riigi raamatupidamise üldeeskirja», mis jõustus 1. jaanuaril 2004. a. Määrust kohaldatakse bilansikontode saldodele alates 31.12.2003. Arvestuspõhimõtete olulisest erinevusest tingituna ei ole nimetatud määruse § 55 kohaselt 2003. aasta bilansis esitatud võrreldavaid andmeid 2002. aasta bilansi kohta, kuid täiendava informatsioonina on 2002. a bilanss siiski lisatud käesoleva tegevusaruande põhiosale (lisa 1 tegevusaruandele). Linna 2003. aasta majandusaasta raamatupidamise aastaaruannet auditeeris Tallinna Linnvolikogu poolt 7. märtsil 2002. a otsusega nr 99 määratud audiitor AS PricewaterhouseCoopers. Majandusaasta koondaruandesse on lülitatud 15 ametiasutuse, 8 linnaosa valitsuse ja nende hallatavate asutuste ning linnakassa kokku 291 asutuse aruanded. Rahandusministri määrusega ettenähtud mahus ja vormidel raamatupidamisearuanded on sisestatud Rahandusministeeriumi infosüsteemi, milles genereeritud linna raamatupidamise koondaruande maht on ca 500 lk. Linna raamatupidamise koondaruanne kõigi ettenähtud lisadena on Rahandusministeeriumi infosüsteemis veebiaadressil: http://rahaweb.fin.ee/reporting. 2. Bilanss Seoses üldeeskirja esmakordse rakendamisega bilansikontode saldodele seisuga 31.12.2003 on koostatud tegevusaruande lisana rahandusministri 16. detsembri 2003. a määruse nr 106 lisa 1A kohane aruanne, milles selgitatakse arvestuspõhimõtete muutusest tulenevat mõju kogunenud ülejäägile ja seega ka kogu bilansimahule (lisa 2 tegevusaruandele). Käibevara Raha ja pangakontod Bilansipäeva seisuga oli linna raha ja pangakontode jääk 110,7 mln krooni, sealhulgas sularaha jääk linna 17 asutuses kokku 0,5 mln krooni. Pangakontode kinnitatud jääk oli 110,2 mln krooni, millest eelarve kassalise täitmise tulemus oli 50,4 mln krooni ja eelarveväliste sihtotstarbeliste vahendite kasutamata jääk oli 59,8 mln krooni. 2004. aastal, tulenevalt valla- ja linnaeelarve seadusest, mille § 2 lõike 1 kohaselt linna eelarve koosneb eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest, lülitatakse ka sihtotstarbelised vahendid linna eelarvesse. Seega korrigeeritakse ka eelarve täitmise aasta alguse kassaline jääk. Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Seoses riigi üldeeskirja rakendumisega 2003. aasta bilansikontode saldodele on esmakordselt arvele võetud Maksu- ja Tolliameti teatise alusel laekumata üksikisiku tulumaksu lühiajalised nõuded summas 183,4 mln krooni ja maamaksu nõuded summas 4,3 mln krooni. Samuti on esmakordselt kajastatud trahvinõuded summas 3,5 mln krooni, vee erikasutustasu nõuded summas 1,0 mln krooni ja kohalike maksude nõuded summas 0,5 mln krooni. Muud nõuded ja ettemaksed Muud nõuded ja ettemaksed on arvele võetud summas 131,0 mln krooni. Nendest suuremad: • Tallinna Linnahalli realiseerimata varad 39,6 • Haridusameti nõuded vabariigi teistele linnadele ja valdadele laste koolituskulude katteks 17,5 • Tallinna Vee varade müügi ajatatud nõue 10,0 (tähtaeg 2004 mai) • Laekumata piletitulu Falck Eesti AS-lt 9,8 • Kaasfinantseerimise ettemaks 9,1 • IBRD laenuga seotud nõuete lühiajaline osa Tallinna Soojuse AS-le (operaator) 4,6 • IBRD EUR-I laenu ettemaks Rahandusministeeriumile 2,3 • Parkimistasude viivistasud, kaeve-, veo- ja parkimislubade nõuded 2,4 Ülejäänud summast on suurem osa laekumata üüri ja renditulud ja lastevanemate tasu. Varud Tulenevalt arvestusmeetodite muutusest viisid suurem osa asutustest aastate jooksul kogunenud mitmesugused varud summas 5,4 mln krooni bilansivälisele arvestusele. Bilansis on varusid kajastanud Tuletõrje- ja Päästeamet summas 0,8 mln krooni, mis on strateegilised varud, Tallinna Hambapolikliinik 1,2 mln krooni ja koolieelsed lasteasutused toiduainete varudena 1,1 mln krooni kokku 3,1 mln krooni. Põhivara Osalused sihtasutustes ja mittetulundusühingutes ja Osalused tütar- ja sidusettevõtjates Osalus ettevõtluses kajastub linna põhivarades kokku summas 1865,7 mln krooni, sealhulgas sihtasutustes 125,1 mln krooni, tütarettevõtjates 1271,8 mln krooni ja sidusüksustes 468,8 mln krooni. Olulisem arvestuspõhimõtete muutusest tulenev mõju kogunenud ülejäägile on esmakordselt linna osaluse hindamine seisuga 31. detsember 2003. a kapitaliosaluse meetodil äriühingutes (16 ettevõtet) ning linna poolt asutatud sihtasutustes (8 ettevõtet) ja mittetulundusühingutes, mille tulemusel suurenesid linna finantsvarad ja akumuleeritud ülejääk 653,2 miljoni krooni võrra. Kapitaliosaluse meetodil linnaosaluse hindamine tütar- ja sidusettevõtjates ning linna poolt asutatud sihtasutustes Osa- luse % Korrigeerimata fin. investeering 31.12.2004 Ettevõtjate omakapital 31.12.2004 Korrigeeeritud fin. investeering osaluse % järgi Muutus fin. investeerin- gutes 2003. a Tütarettevõtjad Tallinna Autobussikoondise AS 100 198 425 000 191 291 583 191 291 583 –7 133 417 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondis 100 75 825 000 127 345 641 127 345 641 51 520 641 Tallinna Jäätmekeskuse AS 100 744 400 24 682 879 24 682 879 23 938 479 AS Tallinna Soojus 100 654 393 000 700 244 340 700 244 340 45 851 340 AS Signaal 100 2 000 000 24 754 245 24 754 245 22 754 245 Tallinna Lauluväljaku AS 100 400 000 2 061 016 2 061 016 1 661 016 Tallinna Linnahalli AS 100 400 000 838 092 838 092 438 092 Termaki Autopargi AS 100 4 000 000 19 985 157 19 985 157 15 985 157 AS Ida-Tallinna Keskhaigla 100 88 282 000 111 989 195 111 989 195 23 707 195 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 100 66 068 000 67 950 425 67 950 425 1 882 425 AS Paljassaare Sadam 100 950 000 677 629 677 629 –272 371 Kokku 1 091 487 400 1 271 820 202 1 271 820 202 180 332 802 Sidusettevõtjad Rocca-Al-Mare Tivoli AS 34,1 7 500 000 18 931 229 6 455 549 –1 044 451 Tallinna Matkamaja OÜ 40 16 000 71 094 28 438 12 438 Tallinna Prügila AS 35 14 000 000 31 288 259 10 950 891 –3 049 109 AS Tallinna Vesi 49,6 99 131 430 901 128 854 446 959 912 347 828 482 Tallinna Diagnostikakeskus 34 340 000 12 978 718 4 412 764 4 072 764 Kokku 120 987 430 964 398 154 468 807 554 347 820 124 Muud üksused (SA, MTÜ-d) SA Tallinna Eluasemefond 100 27 815 016 27 815 016 27 815 016 SA Lutreola 100 12 747 12 747 12 747 SA Õpilasmalev 100 225 677 225 677 225 677 Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve SA 100 1 884 023 1 884 023 1 884 023 SA In Commune Bonum 100 141 737 141 737 141 737 SA Tallinna Lastehaigla 100 92 876 912 92 876 912 92 876 912 SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus 100 279 798 279 798 279 798 Kokku 123 235 910 123 235 910 123 235 910 Muud sidusüksused Nõmme Erahariduse SA 50 3 665 476 1 832 738 1 832 738 Kokku 1 212 474 830 2 363 119 742 1 865 696 404 653 221 574 Pikaajalised finantsinvesteeringud Selle kirje all on Elamumajandusamet kajastatud linna osak summas 25,0 tuh krooni ühes garaažiühistus, mille linn on saanud pärandusena. Pikaajalised maksu-, lõivu- ja trahvinõuded Selle kirje all kajastub esmakordselt arvele võetavate üksikisiku tulumaksu nõude 99,5 tuh krooni ka maamaksu nõude 0,2 tuh krooni arvele võtmine vastavalt Maksu- ja Tolliameti teatisele kokku 99,7 tuh krooni. Pikaajalised nõuded ja ettemaksed Pikaajalistest nõuetest kokku 39,5 mln krooni on suuremad: • IBRD laenu pikaajaline nõue 20,0 AS Tallinna Soojus (operaator) • Viru väljak 6 müügi järelmaks 16,0 Viru Väljaku Arenduse AS • LOV-ide IBRD laenunõuded 3,3 põhiliselt elamu- ja korteriühistutele Kinnisvarainvesteeringud Tulenevalt arvestuspõhimõtete muudatusest on seni käsitletavatest põhivaradest eraldatud kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteeringuks loetakse riigi üldeeskirja tähenduses ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. 2003. a inventuuride käigus tunnistati kinnisvarainvesteeringuna käsitletavateks objektideks maad ja hooneid soetusmaksumuses 571,6 mln krooni, mille korrigeeritud jääkmaksumus kujunes bilansipäevaks 390,6 mln krooni. Kinnisvarainvesteeringu allahindlus tehti Maa-ameti ja Spordi- ja Noorsooameti objektide osas kokku 105,4 mln krooni seoses nende tasuta või väga madala rendimääraga kasutusele andmisega. Suurema osa kinnisvarainvesteeringute (bilansilise jääkmaksumusega) haldajad on: • Maa-amet 206,3 • Kesklinn Valitsus 61,1 • Elamumajandusamet 36,0 • Kultuuriväärtuste Amet 18,5 • Spordi- ja Noorsooamet 12,7 Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Bioloogilised varad Kokku on nende varade bilansiline jääkmaksumus 5043,6 mln krooni. Suurema osa nende varade haldajad on: • Kommunaalmajandusamet 1961,1 • Haridusamet 1114,6 • Elamumajandusamet 403,9 • Kultuuriväärtusteamet 319,2 • Spordi- ja Noorsooamet 230,2 • Maa-amet 207,8 • Sotsiaal- ja Tervishoiuamet 200,2 • Kesklinna Valitsus 100,3 Lühiajalised kohustused Võlad hankijatele Lühiajalised võlad hankijatele tekkisid põhiliselt 2003. a lõpus tehtud tööde ja osutatud teenuste tekkepõhisest kulude kajastamisest, mille eest tasumine on suuremas osas ette nähtud 2004. aastal. Võlgade üldsummast 132,6 mln kroonist on suuremad võlgnevused: • Kommunaalmajandusametil 58,2 sellest põhivara eest 42,4 • Elamumajandusametil 26,9 sellest AS Minu Vara ja AS Brem kokku 20,1 üürivõlad, mis on selgunud pärast kinnisvarara-haldusfirmade müümist • Haridusametil 14,2 219 asutuse mitmesugused võlad Võlad töövõtjatele Võlad töötajatele kokku olid 123,6 mln krooni, sellest • töötasu ja muud võlad töövõtjatele 44,5 • arvestuslik puhkustasude kohustus 56,9 • arvestatud, kuid veel deklareerimata maksukohustused 22,2 Muud kohustused ja saadud ettemaksed Selle bilansikirje koondsumma on 102,5 mln krooni, millest 38,6 mln krooni on deklareeritud maksukohustused tasumise tähtajaga 2004. aasta, 13,7 mln krooni on laenuintressikohustused ja 50,2 mln krooni muud viitvõlad ja kohustused, millest suuremad kohustused ja saadud ettemaksed on ametiasutuste viisi: • Elamumajandusamet 20,2 OÜ Manutent Tallinna Linnahalli tagatis 3,5 OÜ Stenrix Tondiraba 7 tagatis • Kommunaalmajandusamet 12,7 sihtfinantseerimisega seotud kohustused Eraldised Eraldised kokku 13,6 mln krooni on moodustatud: • Enne bilansipäeva toimunud keskkonnakahjustuste likvideerimisega kaasnevate kulutuste summas 8,1 mln krooni vastavalt kaasfinantseerimise lepingule. • Kohtutes menetletavatest nõuetest Tallinna linna vastu tekkivate kahjude katteks summas 5,5 mln krooni. Laenukohustused Lühiajalised laenukohustused on kokku 422,9 mln krooni, millest: • Eelarve laen 280,4 sellest: o Nordea Pank 145,2 o Nordea Pank 31,3 o BBAG 41,3 o Põhjamaade Investeerimispank 62,6 • Emiteeritud võlakirjad 30,4 • Kapitalirendikohustused 21,2 • IBRD USD laen 18,3 • Faktooringkohustus (Viru väljak 6) 70,0 • Ametiasutuste laenud 2,6 Tuletisinstrumendid Intressiriski maandamiseks on linnal tehtud 3 intressi swap tehingut ning üks intressi optsioonitehing, millega on laenude muutuv intressimäär vahetatud fikseeritud intressimääraks. Kokku olid nendest tehingutest tulenevad kohustused seisuga 31.12.2003 931 tuhat krooni, mis on fikseeritud intresside ja rahaturul kehtivate muutuvate intressimäärade vahe. Samas on nimetatud tehingutega intressirisk maandatud juhul, kui järgmistel aruandeperioodidel peaksid intressimäärad kasvama. Pikaajalised kohustused Pikaajalised kohustused ja saadud ettemaksed Pikaajalise kohustus 4,1 mln krooni on Tallinna Kiirabi ajatatud tulumaksu võla intress. Sihtfinantseerimine Sihtfinantseerimise kohustusena 69,8 mln krooni on kajastatud: • arvestusmeetodite muutusest tulenevalt eelnevatel aastatel väljastpoolt avalikku sektorit saadud põhivara jääkmaksumuses 21,6 mln krooni • ja välisabi (ISPA), mis on saadud Jõelähtme Prügila ehitamiseks summas 48,2 mln krooni. Laenukohustused Pikaajalised laenukohustused on kokku 1110,6 mln krooni, sellest • Eelarvelaen 922,3 sellest: o Nordea Pank 470,8 lõpptähtaeg 2008. a o BBAG 41,3 lõpptähtaeg 2005. a o Põhjamaade Investeerimispank 250,3 lõpptähtaeg 2008. a o EÜP 159,9 lõpptähtaeg 2008. a • IBRD USD laen 31,2 • Kapitalirent 26,2 • Ametiasutuste laenud 6,0 • Faktooringkohustus (Viru väljak 6) 124,9 Laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne on lisatud (lisa 3) tegevusaruandele. Netovara Reservid Reservina on netovaras kajastatud linnavolikogu poolt määratud kassatagavara summas 1,7 mln krooni. Akumuleeritud ülejääk (puudujääk) Akumuleeritud ülejäägi kujunemise kohta on koostatud aruanne, mis on lisatud käesolevale tegevusaruandele – lisa 2. Bilansipäeva seisuga on akumuleeritud ülejääk on 5795,0 mln krooni, sellest: • 2001 ja 2002. aasta kogunenud ülejääk 904,6 • 2003. aasta tulem –79,9 • Enne 2001. aastat kogunenud ülejääk 3012,9 • Annetatud kapital 1254,6 • Arvestusmeetodite muutusest tulenev ülejääk 702,8 3. Tulemiaruanne 2002. aasta tulemi korrigeerimine Seoses asjaoluga, et 2002. aastal kanti Haabersti Linnaosa Valitsuses ekslikult kuludesse Ehitajate tee 109B parkimisplatsi ja lastemänguväljaku maksumus summas 502 370 krooni on 2003. aasta algsaldosid korrigeeritud: nimetatud rajatis võeti arvele põhivarana, mille tulemusena vähenesid 2002. aasta tegevuskulud ja suurenes 2002. aasta arvestatud tulem 502 370 krooni. 2003. aasta tulem 2003. aasta kogu arvestatud tulem kujunes negatiivseks summas 79,9 miljonit krooni. Tegevustulud ületasid tegevustulusid 343,1 miljonit krooni, mis aga ei olnud piisav katmaks põhivara amortisatsioonikulu 371,7 miljonit krooni ja finantstegevuse tulemit –51,3 miljonit krooni. Tulenevalt vajadusest ühtlustada ja korrigeerida põhivara amortisatsiooni norme on põhivara kulum oluliselt kasvanud. 2002. aastal oli põhivara kulum 228,9 miljonit krooni, mis võrreldes aruandeaastaga on kasvanud 142,8 miljonit krooni. Võrdluseks eelnevate aastate tulemid: 1999 –114,6 miljonit krooni 2000 –68,9 miljonit krooni 2001 636,0 miljonit krooni 2002 259,6 miljonit krooni 2001. ja 2002. aasta positiivne tulem on seotud eelkõige AS Tallinna Vee varade müügiga ja aktsiakapitali vähendamisega, mille tulemusel sai linn ühekordset tulu. Tegevusaruande lisa 1 TALLINNA LINNA RAAMATUPIDAMISE BILANSS seisuga 31. detsember 2002. a Bilansikirjete nimetused Aruandeaasta seisund 2002.12.31 Korrigeeritud algbilanss Eelneva aasta seisund 2001.12.31 AKTIVA 1. Kassa ja pangakontod 1.1 Kassa 720 705,82 297 711,61 960 045,41 1.2 Pank 167 145 132,67 193 392 167,90 216 952 357,15 1. KOKKU 167 865 838,49 193 689 879,51 217 912 402,56 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 9 837,00 116 184 995,83 119 983 695,83 3. Nõuded ostjate vastu 3.1 Ostjatelt laekumata nõuded 7 925 583,04 60 257 073,21 97 437 561,99 3.2 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ostjatelt (miinus) –15 083 839,29 –10 197 823,58 –11 354 503,58 3. KOKKU 64 171 991,20 50 059 249,63 86 083 058,41 4. Mitmesugused nõuded 4.1 Nõuded töötajatele 252 112,74 484 097,18 580 791,83 4.2 Mitmesugused lühiajalised nõuded 193 054 470,60 50 167 782,60 50 241 920,94 4.3 Ebatõenäoliselt laekuvad lühiajalised nõuded (miinus) –41 861 507,48 –1 906 552,22 –1 906 552,22 4. KOKKU 151 445 075,86 48 745 327,56 48 916 160,55 5. Viitlaekumised 5.1 Laekumata renditulud 260 552,17 4 688 405,54 4 929 594,13 5.2 Laekumata intressitulud 2 469,10 29 875,37 49 157,60 5.3 Muud viitlaekumised 201 343,01 490 177,97 492 586,97 5. KOKKU 464 364,28 5 208 458,88 5 471 338,70 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1 Ettemakstud rendi/üürikulud (k.a kasutusrent) 328 718,75 383 768,73 383 768,73 6.2 Ettemakstud kapitalirent 3 000 006,35 86 988,40 108 821,87 6.3 Ettemakstud kindlustuskulud 488 647,39 432 450,99 462 081,52 6.4 Ettemakstud intressikulud 728,00 358,97 751 739,25 6.5 Ettemakstud maksud 4 161 667,49 917 185,24 952 778,46 6.6 Muud ettemaksed 8 784 440,68 10 156 322,20 10 288 950,99 6. KOKKU 16 764 208,66 11 977 074,53 12 948 140,82 7. Varud, lõpetamata toodang ja tööd, ettemaksed hankijatele 7.1 Tooraine ja materjali varu 7 656 767,52 7 476 398,76 12 898 807,53 7.2 Lõpetamata toodangu varu 98 183,84 181 644,38 181 644,38 7.3 Valmistoodang 1 067 765,30 1 146 029,45 1 146 029,45 7.4 Lõpetamata töö 0,00 13 532,85 13 532,85 7.5 Ettemaksed hankijatele 10 980 795,35 8 993 326,66 11 625 202,78 7. KOKKU 19 803 512,01 17 810 932,10 25 865 216,99 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud (finantspõhivara) 8.1 Aktsiad ja osad 1 300 382 830,00 1 815 735 300,00 1 817 685 300,00 8.2 Pikaajalised nõuded 58 043 708,25 64 426 739,06 64 437 021,06 8. KOKKU 1 358 426 538,25 1 880 162 039,06 1 882 122 321,06 9. Materiaalne põhivara 9.1 Maa ja ehitised (soetusmaksumus) 5 033 147 200,34 3 780 364 892,76 3 835 766 453,93 9.2 Masinad ja seadmed (soetamismaksumus) 52 306 862,73 50 866 768,36 405 520 302,16 9.3 Muu inventar, tööriistad, sisseseade ja muud (soetusmaksumus) 580 450 671,89 538 869 640,08 498 897 272,92 9.4 Põhivara kulum (miinusega) –1 044 476 701,26 –945 336 888,15 –1 233 843 943,47 9.5 Lõpetamata ehitus 334 804 322,72 421 188 525,87 567 312 610,64 9.6 Materiaalsete põhivarade ettemaksed 40 483 901,92 12 110 617,03 11 766 130,68 9. KOKKU 4 996 716 258,34 3 858 063 555,95 4 085 418 826,86 10. Immateriaalne põhivara 10.3 Ostetud patendid, litsentsid, kontsessioonid, kaubamärgid, rendiõigus jne 3 671 661,48 2 472 087,21 2 472 087,21 10.4 Immateriaalse põhivara ettemaksed 923 175,36 24 750,24 24 750,24 10. KOKKU 4 594 836,84 2 496 837,45 2 496 837,45 AKTIVA KOKKU 6 781 236 323,93 6 184 398 350,50 6 487 217 999,23 PASSIVA LÜHIAJALISED KOHUSTUSED 11. Lühiajalised kohustused 11.1 Lühiajalised laenud 0,00 9 544 688,8 9 799 162,29 11.2 Lühiajalised kohustused asutustele 1 405 285,39 13 439 131,42 15 225 372,77 11.3 Pikaajaliste kohustuste lühiajaline osa 161 357 626,91 94 435 729,63 105 623 615,03 11.4 Lühiajaline võlakirjade emiteerimine 87 516 080,42 114 180 080,42 114 180 080,42 11.5 Võlad tarnijatele 123 398 374,6 87 133 282,71 107 719 299,39 11.6 Muud lühiajalised kohustused 69 101 307,65 43 738 293,65 48 246 669,01 11. KOKKU 442 778 674,97 362 471 206,63 400 794 198,91 12. Ostjate (tellijate) ettemaksed toodete ja kaupade eest 3 460 275,71 5 247 650,89 7 923 517,96 13. Maksukohustused 1 148 503,8 2 024 918,41 2 256 805,86 14. Personali maksukohustused 27 096 629,27 31 265 273,71 69 138 649,38 15. Ettemakstud tulevaste perioodide tulud ja aruandeperioodil maksmata kulud 15.1 Kohustused töötajatele 90 075 519,61 77 162 694,13 106 040 906,25 15.2 Intressivõlad 13 137 363,65 15 277 874,26 15 316 794,05 15.3 Muud viitvõlad 56 699 162,38 19 647 301,28 20 975 487,74 15.4 Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud 4 845 802,02 23 271 116,02 24 887 847,22 15. KOKKU 164 757 847,66 135 358 985,69 167 221 035,26 16. Lühiajalised eraldised 16 609 995,15 17 338 097,32 20 567 732,04 17. Lühiajalised kohustused kokku 655 851 926,56 553 706 132,65 667 901 939,41 18. Pikaajalised võlakohustused 18.1 Pikaajalised deposiidid 729 613,20 288 406,50 288 406,50 18.2 Võlg liisingfirmadele 146 745 540,06 9 322 489,53 16 096 356,11 18.3 Pikaajalised tarnijakrediidid 0,00 0,00 661 295,90 18.4 Pikaajaliste võlakirjade emiteerimine 30 426 514,78 117 942 067,61 117 942 067,61 18.5 Pikaajalised laenud 639 134 889,89 338 513 558,74 344 983 281,37 18.6 Muud pikaajalised kohustused 28 997 054,02 57 955 228,55 58 385 300,69 18. KOKKU 846 033 611,95 524 021 750,93 538 356 708,18 19. Pikaajalised eraldised 9 818 502,05 2 932 066,13 5 825 356,89 20. Pikaajalised kohustused kokku 855 852 114,00 526 953 817,06 544 182 065,07 21. Kapital 21.1 Kapital 2 947 684 671,16 2 558 036 063,02 2 749 842 481,06 21.2 Annetatud kapital 1 309 984 080,43 1 752 440 000,77 1 771 417 926,73 21.3 Fondid ja reservid 116 767 174,64 203 815 645,31 2 817 127,78 21.4 Eelmise aasta tulem 635 980 938,85 –46 534 247,16 –68 883 501,77 21.5 Aruandeaasta tulem 259 115 418,29 635 980 938,85 819 939 960,95 21. KOKKU 5 269 532 283,37 5 103 738 400,79 5 275 133 994,75 PASSIVA KOKKU 6 781 236 323,93 6 184 398 350,50 6 487 217 999,23 22. Bilansivälised kirjed 22.1 Bilansiväliselt arvestatava vara maksumus 239 228 674,87 196 446 899,73 230 370 047,27 22.2 Erastamise väärtpaberid 371 869 920,00 294 863 113,00 294 948 556,60 22.3 Bilansivälises arvestuses olevad lootusetud nõuded 19 229 416,10 8 035 551,58 9 007 029,58 22.4 Muud asutuse eripärast tulenevad varad 16 215,00 0,00 9 940,00 Tegevusaruande lisa 2 Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kogunenud ülejäägile (puudujäägile) Seoses riigi raamatupidamise üldeeskirja rakendamisega bilansikontodele seisuga 31. 12. 2004 Rahandusministri 16. detsembri 2003. a määruse nr 106 lisa 1A I TULEMID 2001–2003 Summa ( + / – ) 1 Kogunenud ülejääk (puudujääk) eelmise aruandeperioodi lõpus 904 557 628,02 2 Aruandeperioodi tulem –79 871 407,10 Kokku osa I 824 686 220,92 II ARVESTUSPÕHIMÕTTE MUUTUS Muutuse mõju (+/–) 1 Kapitali konto jääk 3 012 937 997,60 2 Annetatud kapitali jääk 1 254 612 488,64 3 Põhivara soetusmaksumusega alla 10 000 kr bilansist väljaviimine –83 292 058,88 3.1 immateriaalne põhivara –326 177,52 3.2 masinad ja seadmed –182 202,87 3.3 inventar –19 496,24 3.4 sõidukid ja transpordivahendid –5 598,75 3.5 kunsti- ja muud mitteamortiseeruvad väärtused –82 758 202,50 3.5.1 kunstiväärtused –679 196,99 3.5.2 raamatud –80 933 340,78 3.5.3 muud –1 145 664,73 3.6 maarajatised ja hooned –381,00 4 Varude (v.a strateegilised varud) bilansist väljaviimine –5 399 191,92 4.1 kantselei- ja majandusmaterjal –2 533 304,34 4.2 toiduained –99 345,99 4.3 ravimid jm med. materjal –241 529,87 4.4 kütus ja määrdeained –319 732,91 4.5 ostetud kaubad kingitusteks –931 872,68 4.6 ostetud kaubad müügiks –244 725,50 4.7 muud –1 028 680,63 5 Tulevaste perioodide tulude ja kulude ettemaksed soetusmaksumusega alla 10 000 kr bilansist väljaviimine –464 427,71 6 Maksu-, lõivu- ja trahvinõuete esmakordne arvelevõtmine 191 242 064,10 7 Nõuete diskonteerimine –5 724 472,00 8 Kinnisvara ja sellega kaasneva põhivara alahindlus –105 404 780,43 9 Lühi- ja pikaajaliste eraldiste korrigeerimine 10 162 423,23 10 Osalused konsolideerimisgrupi ja sidusüksustes 653 221 573,96 11 Eelarvevahendite vaba jääk 48 383 406,47 Kokku osa II 4 970 275 023,06 Kogunenud ülejääk aruandeperioodi lõpus (osa I + osa II) 5 794 961 243,98 Tegevusaruande lisa 3 Laenude tagastamise ja intresside tasumise aruanne Bilanss seisuga 31. 12. 2003 Laenude ja arvestuslike intresside tagastamise ajagraafik Ssellest Kokku 2004 Kokku Põhilaen Intress Põhilaen Intress Põhilaen Intress 1 Väärtpaberite emiteerimine 30 643 432,55 30 426 378,38 217 054,17 30 426 378,38 0,00 30 426 378,38 0,00 2 Valitsussektorisisesed laenud 59 464 592,54 56 486 561,58 2 978 030,96 56 486 561,58 1 595 242,15 20 225 996,09 451 932,24 3 Laenud muudelt residentidelt 1 008 435 170,65 1 003 240 598,35 5 194 572,30 1 003 240 598,35 19 135 519,89 246 656 488,24 10 959 625,10 4 Laenud mitteresidentidelt 401 324 653,23 396 044 678,23 5 279 975,00 396 044 678,23 16 772,97 104 419 780,01 16 772,97 5 Kapitalirent 47 248 461,90 47 226 268,37 22 193,53 47 226 268,37 488 121,01 21 134 872,79 265 915,69 6 KOKKU 1 547 116 310,87 1 533 424 484,91 13 691 825,96 1 533 424 484,91 21 235 656,02 422 863 515,51 11 694 246,00 Laenude ja arvestuslike intresside tagastamise ajagraafik 2005 2006 2007 2008 2009 jne Põhilaen Intress Põhilaen Intress Põhilaen Intress Põhilaen Intress Põhilaen Intress 1 Väärtpaberite emiteerimine 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2 Valitsussektorisisesed laenud 7 255 288,89 395 937,76 7 255 285,87 312 350,47 7 262 787,63 228 695,99 7 243 865,10 144 562,78 7 243 338,00 61 762,91 3 Laenud muudelt residentidelt 244 516 033,46 6 100 393,22 232 252 528,77 1 997 579,98 175 930 033,46 40 766,80 103 702 885,74 26 014,44 182 628,68 11 140,35 4 Laenud mitteresidentidelt 103 865 698,22 0,00 62 586 400,00 0,00 62 586 400,00 0,00 62 586 400,00 0,00 0,00 0,00 5 Kapitalirent 17 767 975,43 160 402,76 8 190 929,30 59 598,98 132 490,85 2 203,58 0,00 0,00 0,00 0,00 6 KOKKU 373 404 996,00 6 656 733,74 310 285 143,94 2 369 529,43 245 911 711,94 271 666,37 173 533 150,84 170 577,22 7 425 966,68 72 903,26 Lisa 3 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 30. juuni 2004. a määrusega nr 28 RESERVFONDI KASUTAMISE ARUANNE (vaata lisad) Lisa 4 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 30. juuni 2004. a määrusega nr 28 ÜLEVAADE LINNA ENAMUSOSALUSEGA ÄRIÜHINGUTE JA LINNA POOLT ASUTATUD SIHTASUTUSTE MAJANDUSTEGEVUSEST Äriühingud Seisuga 31. detsember 2003. a oli Tallinna linnal osalus 16-s tegutsevas äriühingus. Sealhulgas kuulusid Tallinna linnale kõik aktsiad 11-s äriühingus ja osa aktsiaid 6-s äriühingus. Tallinna linnale 100% kuuluvateks äriühinguteks on: AS Tallinna Soojus Tallinna Linnahalli AS Tallinna Lauluväljaku AS Termaki Autopargi AS AS Ida-Tallinna Keskhaigla AS Lääne-Tallinna Keskhaigla Tallinna Autobussikoondise AS Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS AS Signaal Tallinna Jäätmekeskuse AS AS Paljassaare Sadam 2003. aastal tegutses Tallinna linna äriühinguna ka Tallinna Lauluväljaku AS, mille lõpetamise kohta võttis Tallinna Linnavolikogu 22. jaanuaril 2004. a vastu otsuse nr 17. Linna 100%-lise osalusega äriühingutest lõpetasid 2003. majandusaasta kasumiga 6 aktsiaseltsi, (kasum kokku 24 937 813 krooni) ja kahjumiga 5 aktsiaseltsi: Tallinna Lauluväljaku AS, Tallinna Linnahalli AS, AS Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Autobussikoondise AS ja AS Paljassaare Sadam. Tallinna linna osalusega (linna osaluse suurus 8,6–49,6%) äriühinguteks on: AS Tallinna Vesi 49,6% Tallinna Prügila AS 35% Rocca-Al-Mare Tivoli AS 44,1% AS Tallinna Diagnostikakeskus 34% AS Rocca al Mare Suurhall 8,6% Tallinna Matkamaja OÜ 40% Tallinna linna osalusega äriühingutest lõpetasid eelmise majandusaasta kasumiga 4 äriühingut: AS Tallinna Vesi, Rocca-Al-Mare Tivoli AS, Tallinna Matkamaja OÜ ja AS Tallinna Diagnostikakeskus. Tallinna linna osalusega äriühingult AS Tallinna Vesi laekus 2003. aastal 2002. aasta eest dividende 22 309 390 krooni. 2003. aasta oli esimene terviklik tegutsemisaasta AS-le Paljassaare Sadam (linna äriühing) ja AS-le Tallinna Diagnostikakeskus (linna osalusega äriühing). Linna äriühingud, millele on kuulutatud pankrot või lõpetamisotsus: OÜ Pae Kaubanduskeskus pankrotis OÜ Kolde Hoonete Hooldus pankrotis OÜ Toonela likvideerimisel (Tallinna LVK 10.01.2002 otsus nr 5) OÜ Liiva SA likvideerimisel (Tallinna LVK 10.01.2002 otsus nr 6) OÜ Kadrioru Park likvideerimisel (Tallinna LVK 13.06.2002 otsus nr 258) Tallinna Lauluväljaku AS likvideerimisel (Tallinna LVK 22.01.2004 otsus nr 17) Linna osalusega äriühingutest on pankrotis AS Amerest Hotels ja Balti Baasi AS. 2003. aasta novembris müüdi linnale kuulunud Tallinna Kaabeltelevisiooni Aktsiaseltsi aktsiad. Aktsiaseltsi kogu kapital oli 6577 tuhat krooni, millest linnale kuulus 5% ehk 329 tuhat krooni. Ostu-müügileping sõlmiti 14. novembril 2003. Alates 01.01.2002 haldab Tallinna linna kalmistuid Tallinna Kommunaalameti haldusalas olev linna asutus Tallinna Kalmistud. Alates 01.07.2002 on Tallinna Kommunaalameti haldusalas asutus Kadrioru Park. Alates 30.03.2004 tegutseb Sihtasutus Tallinna Lauluväljak. 2003. aastal kustutati äriregistrist pankrotis olnud linna äriühing OÜ Rahumäe HS. Sihtasutused Seisuga 31. detsember 2003. a oli Tallinna linnal 50% osalus Nõmme Erahariduse Sihtasutuses ja 100% osalus linna poolt asutatud järgmistes sihtasutustes: SA Tallinna Eluasemefond SA Lutreola Õpilasmalev Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus SA In Commune Bonum SA Tallinna Lastehaigla SA Tallinna Tehnika- ja Teaduskeskus Tallinna linna 100% osalusega sihtasutuste omakapital seisuga 31.12.2003 oli kokku 123,2 miljonit krooni, millest aruande aasta tulem moodustas 4,9 miljonit krooni. Kõik need sihtasutused lõpetasid 2003. aasta kõik positiivse tulemiga. Äriühingute omakapitali koond seisuga 31.12.2003 (andmed esitatud seisuga 15.05.2004) (kroonides) Jrk nr Äriühing Aktsia-, osakapital Reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (-kahjum) 2003 puhaskasum (-kahjum) Omakapital kokku Linna äriühingud 1 AS Tallinna Soojus* 654 393 000 10 612 481 25 923 644 9 315 215 700 244 340 2 Tallinna Lauluväljaku AS (likvideerimisel)* 400 000 186 109 1 645 551 –171 193 2 060 467 3 Tallinna Linnahalli AS 400 000 1 026 612 33 435 –621 955 838 092 4 Termaki Autopargi AS 4 000 000 2 312 414 7 708 057 5 964 686 19 985 157 5 AS Ida-Tallinna Keskhaigla* 113 051 000 0 –4 120 428 3 058 623 111 989 195 6 AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 78 800 000 0 –12 732 731 1 883 156 67 950 425 7 Tallinna Autobussikoondise AS* 198 425 000 1 569 876 7 457 401 –16 160 694 191 291 583 8 Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS 75 825 000 4 437 104 43 143 707 3 939 830 127 345 641 9 AS Signaal 2 000 000 620 000 17 464 898 4 669 347 24 754 245 10 Tallinna Jäätmekeskuse AS 744 400 424 244 23 464 924 49 311 24 682 879 11 AS Paljassaare Sadam 950 000 0 0 –272 371 677 629 Kokku linna äriühingud 1 128 988 400 21 188 840 109 988 458 11 653 955 1 271 819 653 Linna osalusega äriühingud 12 AS Tallinna Vesi* 200 001 000 480 394 233 116 192 396 104 541 225 901 128 854 13 Tallinna Prügila AS* (majandusaasta 01.01.2002–30.06.2003) 40 000 000 0 –4 893 150 –3 818 591 31 288 259 14 Rocca-Al-Mare Tivoli AS 22 000 000 302 182 –8 069 389 4 698 436 18 931 229 15 AS Rocca al Mare Suurhall* 34 892 880 77 282 120 –76 789 342 –9 137 363 24 248 295 16 Tallinna Matkamaja OÜ 40 000 4 000 22 667 4 427 71 094 17 AS Tallinna Diagnostikakeskus* 1 000 000 2 687 246 0 9 290 472 12 978 718 Kokku linna osalusega äriühingud 297 933 880 560 669 781 26 463 182 105 578 606 988 646 449 2 Tallinna Lauluväljaku AS (likvideerimisel) reservide hulgas on näidatud ka aažio 113 363 krooni. 7 Tallinna Autobussikoondise AS reservide hulgas on näidatud ka aažio 1065 krooni. 12 AS Tallinna Vesi reservide hulgas näidatud ka aažio 387 000 000 krooni. 13 Tallinna Prügila AS-i käesolev viimane majandusaasta algas 01.01.2002 ja lõppes 30.06.2003. 15 AS Rocca al Mare Suurhall reservide hulgas on näidatud ka aažio 77 282 120 krooni. 17 AS Tallinna Diagnostikakeskus reservide hulgas on näidatud ka aažio 2 687 246 krooni. 17 AS Tallinna Diagnostikakeskus omakapitali hulka kuulub ka registreerimata aktsiakapital summas 1000 krooni. Sihtasutuste omakapitali koond seisuga 31.12.2003 (andmed esitatud seisuga 15.05.2004) Jrk nr Sihtasutus Sihtkapital Reservid Eelmiste perioodide tulem 2003. tulem Omakapital kokku 1 SA Tallinna Eluasemefond 26 235 775 1 579 241 27 815 016 2 SA Lutreola 8 716 2 690 1 341 12 747 3 Õpilasmalev 10 104 215 573 225 677 4 Tallinna Vee-ettevõtjate Järelevalve Sihtasutus 850 449 1 033 574 1 884 023 5 SA In Commune Bonum 141 737 141 737 6 SA Tallinna Lastehaigla 92 901 343 –1 833 225 1 808 794 92 876 912 7 SA Tallinna tehnika- ja Teaduskeskus 2 000 191 231 86 567 279 798 Kokku 100 % linna osalus 119 147 834 –778 751 4 866 827 123 235 910 1 Nõmme Erahariduse SA 50% linna osalus 4 755 000 –658 967 –430 557 3 665 476 Lisa 5 Kinnitatud Tallinna Linnavolikogu 30. juuni 2004. a määrusega nr 28 (vaata lisad)