Keila Linnavolikogu — Keila linna heakorraeeskirja muutmine — KO, 157, 1450

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 22 lõike 1 punkti 36 1 alusel Keila Linnavolikogu määrab: 1. Täiendada Keila Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määrusega nr 18 kehtestatud «Keila linna heakorraeeskirja» punktidega 2.10, 2.11, 5.11 ja 91 alljärgnevas sõnastuses: 1.1. «2.10. tuleohtlik aeg – aeg kevadel lume sulamisest kuni vihmaste ilmade saabumiseni sügisel; 2.11. avalik lõke – avaliku ürituse läbiviimise käigus süüdatav lõke;»; 1.2. «5.11. põletada kulu tuleohtlikul ajal.»; 1.3. «9 1. Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama kohaliku päästeasutusega ja omama selleks kohaliku omavalitsuse luba. Avaliku lõkke tegemise koht peab paiknema mis tahes ehitisest, põlevmaterjali hoiukohast või metsast vähemalt 50 m kaugusel.» 2. Muuta Keila Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määrusega nr 18 kehtestatud «Keila linna heakorraeeskirja» punkti 7 ja sõnastada see alljärgnevalt: «7. Kevadel esimese kahe nädala jooksul pärast lume sulamist keltsalt on lubatud päästeasutuse häirekeskuse teadmisel tulekahju ennetamiseks põletada kulu. Kulu võib põletada päeva ajal tuulevaikse või kergelt tuulise (kuni 3,3 m/s) ilmaga. Tee- või hooneäärse kulu põletamisel tuleb teemaa välisserv, hoonel selle ümbrus eelnevalt kasta märjaks või mineraliseerida. Kulu põletajal peavad kaasas olema tulekustutusvahendid. Kulu ei tohi põletada puude ja põõsastega kaetud aladel. Põlevmaterjali jäätmeid ja prahti põletada ning lõket või muud küttekoldevälist tuld võib teha väljaspool ehitist selleks kohandatud mittepõleval alusel või kuivanud taimestikust puhastatud mineraalpinnasel tuletöö üle järelevalvet teostava isiku juuresolekul järgmistel tingimustel: 7.1. tuule kiirus kuni 1,5 m/sek; 7.2. tuletegemise koht peab paiknema vähemalt 15 m kaugusel mis tahes ehitisest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 30 m kaugusel metsast; 7.3. pärast jäätmete ja prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. Tahkkütusel töötav teisaldatav šašlõki- või grillahi või muu samalaadne seadis ning kala- või lihatoodete suitsutusahi peavad mis tahes ehitisest või põlevmaterjali hoiukohast asuma vähemalt 5 m kaugusel. Nimetatud ahjud peavad kasutamise ajal olema pideva järelevalve all. Pärast töö lõpetamist tuleb kütusel täielikult ära põleda lasta või põlemisjäägid veega kustutada.» 3. Avaldada määrus elektroonilises Riigi Teatajas. Volikogu esimees Rein SIIM