Laekvere Vallavolikogu — Muuga Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 157, 1451

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 6 lõikest 2 ja § 22 lõikest 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125) § 3 1 lõikest 3, Laekvere Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Muuga Põhikooli arengukava (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. juunil 2004. a. Volikogu esimees Margo KLAASMÄGI I. SISSEJUHATUS 1. Muuga Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Muuga Põhikooli arengukava lähtub Muuga Põhikooli põhimäärusest ja Laekvere valla arengukavast (vastu võetud 2. märtsil 2004. a, määrus nr 25). II. ÜLDANDMED 1. Muuga Põhikool asub Laekvere vallas Muuga külas. Kool asub 30 km kaugusel Rakvere linnast. Postiaadress: Muuga PK 46502 Muuga Laekvere vald Lääne-Virumaa Muuga Põhikool on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris järgmiste andmetega: registrikood 75010826 regist. kuupäev 15.09.2000 tegevusala võimaldab põhihariduse omandamist 2003/2004. õa on koolis klassid esimesest üheksandani. Koolis on 8 klassikomplekti 100 õpilasega. Kooli materiaalne baas on aastate jooksul tugevnenud järgmiselt: 1986. a valmis angaar-võimla 1986–1994. a restaureeriti Muuga PK – Muuga mõis. Paranesid töötingimused. Töötavad järgmised ringid: SPORT korvpall, kergejõustik, ujumine MUUSIKA mudilaskoor, lastekoor, orkester, kapell, kitarr + kontrabass ARVUTI arvutiring MUU kunstiring, liiklusring, kultuurilugu, inglise keel, näitering, kooli ajaleht, kantritants Koolil on internetiühendus. Kooli õpilased osalevad aktiivselt piirkondlikel, maakondlikel ja vabariiklikel konkurssidel ja spordivõistlustel. Kõige edukamad on oldud spordi valdkonnas. Muuga Põhikool kuulub vabariiklikku Mõisakoolide Ühendusse. Maja kui mõisahoonet kasutatakse ka valla suuremate ürituste korraldamiseks, MNS «Eha» kasutab ruume isetegevuseks ja külapidude korraldamiseks. Maja on külastanud palju ekskursioone. Ekskursioone võtavad vastu Muuga Põhikooli töötajad. Muuga Põhikooli lõpetanud õpilased õpivad edasi Rakvere Gümnaasiumis, Rakvere Reaalgümnaasiumis, Vinni – Pajusti Gümnaasiumis, Avinurme Keskkoolis, Rakvere Kutsekeskkoolis. Koolis töötab 15 õpetajat: kõrgharidusega 8 õpetajat, keskeriharidusega 5 õpetajat, keskharidusega 2 õpetajat. Mõlemad keskharidust omavat õpetajat õpivad kõrgkoolis kaugõppes. 4 keskeriharidusega õpetajat omandavad kõrgharidust. Koolis õpib 100 õpilast, nendest tüdrukuid on 49 ja poisse 51. Õpilaskonna moodustavad Laekvere valla lapsed. Kõik õpilased on maalapsed kooli teeninduspiirkonnast. 01.01.2004. a seisuga on kooliminejaid lapsi järgmiselt: 2004 – 8 last 2005 – 7 last 2006 – 6 last 2007 – 4 last 2008 – 7 last 2009 – 5 last 2010 – 6 last III. KOOLIARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestanud «Riikliku järelevalve läbiviimise korras» (haridusministri 31. jaanuari 2003. a.määrus nr 42). Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid on: 1. Koolisisene juhtimine a. Arengukava b. Üldtööplaan c. Sisehindamine 2. Personali arendamine ja koostöö a. Personali arendamine b. Koostöö 3. Õpikeskkonna kujundamine a. Turvalisus b. Ruumid ja maa-ala c. Õpivõimaluste mitmekesistamine 4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine a. Kooliõppekava b. Õpetajate töökavad c. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 5. Õpilaste toetamine a. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine b. Õpilaste toetamine c. Koolikohustuse täitmine 6. Haridustulemuste saavutamine a. Õpijõudlus 3.2. ARENGU ÜLDEESMÄRK, PRIORITEEDID Muuga Põhikooli arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. KOOLI MISSIOON: • Õpilastele võimetekohase ja konkurentsivõimelise hariduse andmine, mis tagaks toimetuleku järgmises kooliastmes. • Õpilaste õppima õpetamine, õpimotivatsiooni loomine, keskendumine pidevale õppimisele. • Inimese kujundamine, kes peab lugu enesest ja kaasinimestest, hoolib traditsioonidest ja kannab edasi eesti keelt ja kultuuri. KOOLI VISIOON: Olla kool, kus • Õpilased saavad turvalises, õpilaskeskses keskkonnas koostöös loovate, arenguvõimeliste õpetajatega võimetekohase hariduse. Õpetajad tahavad õpetada ja õpilased tahavad õppida. • Arendatakse laste isiksuslikke omadusi, õpetatakse positiivset ellusuhtumist, oma tervise tugevdamist ja hoidmist, oskust vastu seista ühiskonna negatiivsetele suundumustele. MUUGA PÕHIKOOLI VISIOON ERI VALDKONDADES ON JÄRGMINE: Juhtimine: Muuga Põhikoolis toimub süstemaatiline arendustegevus. Kooli arendustegevuse aluseks on arengukava. Arengukava määrab kooli visiooni õpilase arengust lähtuvalt. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse sisehindamistulemustest. Üldtööplaanis kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning üldtööplaani kavandamisel lähtutakse kooli sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamine tagab kooli eesmärgistatud tegevuse. Sisehindamise käigus analüüsitakse koolis põhitegevuste tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused on aluseks Muuga Põhikooli tegevuse parendamisel. Personali juhtimine ja koostöö Täienduskoolituse kavandamine ja läbiviimine tuleneb sisehindamise tulemustest. Süstemaatiliselt hinnatakse täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Muuga Põhikoolis on hästi toimiv tunnustussüsteem. Pedagoogiline personal, õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Informatsiooni liikumine on rahuldav. Õpikeskkonna kujundamine Muuga Põhikooli personal on kujundanud koolis turvalise õpikeskkonna. Igal õpilasel on oma eale vastav töökoht. Kooli ruumid on puhtad ning kooli maa-ala on heakorrastatud. Pedagoogidel on võimalus kasutada IT-vahendeid tundides. Õpilastel on võimalus kasutada IT-vahendeid tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks. Õppekäikude korraldamine on süsteemne. Raamatukogus on olemas õppekirjandus. Koolikollektiiv kasutab raamatukoguteenust. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Õppekava on koostatud kooli eesmärkidest lähtuvalt. Kooliõppekava arendamisel lähtutakse Muuga Põhikooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Töökava koostamisel lähtuvad pedagoogid õpilastest. Õpetajad on kutsealaselt pädevad. Pedagoogid kujundavad õpilastes õppima õppimise oskusi, koostööoskusi ning suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodeid lähtuvalt õpilaste individuaalsusest. Õpilased on õppetunnis aktiivsed õppijad. Hindamise abil motiveerivad pedagoogid õpilasi sihikindlalt õppima. Õpilaste tasemetööde, üleminekuarvestuste ja ühtlustatud materjalidega eksamite hinded on vastavuses aastahinnetega. Huvijuht on kutsealalt pädev. Noorsootöö lähtub kooli eesmärkidest. Õpilased viivad läbi projekte. Toimib süsteemne kutsesuunitluse alane töö. Õpilaste toetamine Koolis rakendatud tugisüsteemid tagavad õpilaste toetamise. Õpilastele ja lastevanematele on kättesaadav spetsialisti nõustamine. Pidevalt peetakse arvestust koolikohustuse täitmise kohta, analüüsitakse õpilaste puudumiste põhjusi ning rakendatakse meetmeid koolikohustuse mittetäitjate suhtes. Tehakse koostööd kohaliku omavalitsuse ja noorsoopolitseiga. Haridustulemuste saavutamine Eksamitulemused on vastavuses riiklike keskmiste tulemustega. Tasemetööde tulemused on vastavuses riiklike keskmiste tulemustega. Õpilased oskavad ja tahavad õppida. Õpilased omandavad, arvestades õpilase iga, koostööoskused ning käituvad vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. HETKESEIS JA ARENGUEELDUSED Õpetajate kaader on olnud aastaid püsiv. Nende täienduskoolitus on toimunud plaanipäraselt ja vastavalt vajadustele. Koolielu korraldatakse koostöös juhtkonnaga. Õppenõukogu töö on ajaliselt õppeaastaks ette planeeritud, kus käsitletakse koolielu olulisi küsimusi. Õppenõukogu toetub oma tegevuses haridusministri määrusele «Kooli õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord» (haridusministri 29. mai 2000. a määrus nr 17). Koolis on välja töötatud ja vastu võetud kodukord, mis on õpilaste käitumise ja hoolsuse hindamise aluseks. Kooli omanik on eraldanud rahuldavalt õppeprotsessi täiustamise ning õppekava rakendamise vahendeid. Õpikute hankimiseks on kirjastustega sõlmitud lepingud. Õpilastel on võimalik saada konsultatsioone aineõpetajatelt. Õppetööd toetab pikapäevarühm ja parandusõpe. Õppimist ja õpetamist toetavad aktiivne osalemine maakonna ja üleriigilistel olümpiaadidel, võistlustel ja konkurssidel, kus on saavutatud tunnustust ja auhinnalisi kohti. Hindamise eesmärgid, aeg ja viis on nii õpilastele kui ka lapsevanematele teatavaks tehtud. Hindamistulemuste põhjal koostatakse õpilaste edasijõudmisest perioodilisi ülevaateid (hinneteleht). Kool peab arvestust koolikohustuse täitmise kohta vastavalt valitsuse kehtestatud korrale, saades andmeid 1. klassi tulevate laste kohta omavalitsuselt, nimekirja alusel. Õpilaste liikumise korral väljastatakse teated õigeaegselt. Õpilaste puudumiste kohta peetakse eraldi arvestust klassipäevikus ja koolikohustuse täitmise arvestuse raamatus. Koolikohustust mittetäitvate õpilaste nimekiri esitatakse vallavalitsusele ja kooli hoolekogule. Kaugemal elavatele lastele on organiseeritud õpilasliin. Õpilaste järelevalve tagamiseks, õpiabi osutamiseks ja koduülesannete täitmiseks on loodud koolis pikapäevarühm. Koolil on raamatukogu. On arvuti kasutamise võimalus. Esimese korruse ruumid on varustatud valvesignalisatsiooni, esmaste tulekustutusvahendite ja evakuatsiooniplaanidega. Koolil on söögisaal. Toidu kvaliteet on hea ja tähelepanu pööratakse söömiskultuurile. Huvialategevuseks on loodud rahuldavad tingimused. Ringe juhendavad kvalifitseeritud juhendajad. Vallavalitsus toetab huvialast tegevust. Ringide tegevuses arvestatakse õpilaste soove ja huve. Huvialategevust juhib huvijuht. I valdkond: Koolisisene juhtimine Koolisisene juhtimine toimub arengukava alusel. Arengukava vaadatakse iga õppeaasta lõpus kooli juhtkonna poolt läbi ja vajadusel tehakse uuendusi. Arengukava analüüsitakse õppenõukogus. Iga õppeaasta alguses koostab kooli juhtkond üldtööplaani. Iga õppeaasta lõpus tehakse kokkuvõte selle täitmise kohta. Sisehindamise käigus analüüsitakse koolis põhitegevuste tulemuslikkust. Analüüsi alla kuuluvad järgmised valdkonnad: koolisisene juhtimine, kooli töö plaanimine, õpetamine ja õppimine, koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus, kooli töökeskkond, klassi- ja kooliväline töö. Sisehindamist viivad läbi kooli direktor ja õppealajuhataja. Koolis viiakse läbi sisekontrolli. Sisekontrolli käigus kontrollitakse dokumentatsiooni täitmist, klassijuhataja tööd, korrapidamist, õppetöö tulemuslikkust, tööd probleemsete õpilastega, õpilaste osalemist olümpiaadidel, enesetäiendamist, tasemetööde teostamist jm. Sisekontrolli teostab õppealajuhataja. Viiakse läbi enesehindamist. Enesehindamise käigus uuritakse järgmisi valdkondi: õpilastega (mikrokliima, infovahetus, väärtushinnangud, huvitegevus); töökollektiivis (struktuur ja faktorid,mikrokliima, eesmärgid ja taotlused, juhtimine, inimestevahelised suhted, tunnustussüsteem, toetussüsteem, hoiak muudatustesse). Parendamist vajavad aspektid: 1. Arengukava visiooni määratlemine õpilaste arengust lähtuvalt. II valdkond: Personali arendamine ja koostöö Iga õppeaasta lõpus selgitab õppealajuhataja välja täienduskoolituse ja ümberõppe vajaduse. Uue eelarveaasta alguseks selgitab õppealajuhataja välja täiendõppe vajaduse ja võimaluse. Täiendusõppe planeerimisel arvestatakse sisehindamise tulemustega. Koostööd teevad kooli direktor, õppealajuhataja, huvijuht, õpetajad, hoolekogu koos lastevanematega, õpilasorganisatsioon, kohalik omavalitsus. Direktori ülesanne on viia koolis ellu riiklikku hariduspoliitikat, tagada kooli tulemuslik töö ning sisekord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustööd ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasorganisatsiooniga. Õppealajuhataja ülesanne on korraldada kooli õppe- ja kasvatustööd koostöös pedagoogide, huvijuhi ja õpilasorganisatsiooniga. Huvijuhi ülesanne on organiseerida koostöös klassijuhatajate ja õpilasorganisatsiooniga klassi- ja koolivälist tegevust. Õpilasorganisatsiooni ülesanne on koos huvijuhi ja klassijuhatajatega korraldada klassi- ja koolivälist tegevust. Õpilasorganisatsiooni ülesanne on välja anda kooli infolehte üks kord veerandis. Õpilasorganisatsiooni esindajad on kaasatud koolielu korraldamisse. Hoolekogu ülesanne on aidata korraldada koolielu vastavalt hoolekogu põhimäärusele. Kohalik omavalitsus teeb koostööd kooliga vastavalt omavalitsuse põhimäärusele. Parendamist vajavad aspektid: 1. Kooli personali tunnustamissüsteem. 2. Täienduskoolituse korraldamise süsteemi täiustamine. III valdkond: Õpikeskkonna kujundamine Turvalise õpikeskkonna tagamiseks on kaasatud kogu pedagoogiline kollektiiv. On välja töötatud kodukord, millest peavad kõik kinni pidama. Vahetundide ajal peavad majas korda kaks täiskasvanut (eri korrustel) ja kaks korrapidajaõpilast. On välja töötatud «Turvalise õpikeskkonna loomise ja koolivägivalla ennetamise» kord. «Õpilaste võimalikud tegevused enda ja teiste kaitsmiseks» on välja pandud ka stendile. Viiakse läbi küsitlusi, et välja selgitada ebakohad. Koolis toimib õpilaste kiitmise ja laitmise kord. Igal õpilasel on oma töökoht. Töökoht vastab õpilase kasvule. Õpetaja ülesanne on pidevalt pöörata tähelepanu õpilase kehahoiakule. Õpetaja ülesanne on koostöös lapsevanemaga kontrollida õpilase koolikoti raskust. Kord aastas valgustuse tugevust kontrollitakse. Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid hoiab korras iga majas viibija ja päeva lõpus koristab koristaja ruumid üle. Kuna kool asub mõisas, siis kasutatakse nende ruumide omapära õppetundide läbiviimisel, nt ajalootundides, kunstiõpetusetundides. Remonttööde teostamine kooskõlastatakse muinsuskaitsetalitlusega. Kajastada mõisa ajalugu, kooli ajalugu, E. Vilde seotust mõisaga (stend teisel korrusel). Õpilastele viiakse läbi kultuuriloo tunde, mille raames tutvustatakse kohalikku ajalugu, kihelkonna ajalugu. Kooli maa-ala korrastamisest võtavad osa õpilased, õpetajad, koristajad, köögitöölised, remondimees ja teised, kes soovivad osaleda pargi korrastamisel. Mõisapargis viiakse läbi looduslootunde. Lõpuklass istutab kevadel parki puu. Pargis olevat staadioni kasutatakse kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks, rahvaüritusteks. Nii õpilastel kui ka kooli töötajatel on võimalus oma töö tegemiseks kasutada IT-vahendeid. Õppevahendeid uuendatakse vastavalt vajadusele. Õppekäike korraldavad aineõpetajad vastavalt programmis ettenähtule. Õppekäigud (kui need on seotud transpordiga) planeeritakse ette eelarveaasta alguses ja teatatakse direktorile. Õppetundide mitmekesistamiseks kasutab õpetaja tundides tehnilisi vahendeid: grafoprojektorit, videot, diaprojektorit, makke jne. Õpetaja kasutab õppetundide mitmekesistamiseks ja õpimotivatsiooni hoidmiseks kaasaegseid aktiivõppemeetodeid. Tuleb jätkata raamatukogu fondi täiustamist teatmeteostega ja õpilastele kohustusliku kirjandusega. Raamatukogujuhataja koos õppealajuhatajaga korraldab uueks õppeaastaks õpikute ja töövihikute tellimise esimesel veerandil. Kõikidel õpilastel ja kooli töötajatel on õigus olla raamatukogu lugeja. Parendamist vajavad aspektid: 1. Uuendada õppevahendeid. Selleks viia läbi küsitlus õpetajate seas ja selgitada välja vajadus. Selgitada välja võimalused kaasaegsete õppevahendite muretsemiseks. 2. Õpilaste töökohtade vastavusse viimine õpilaste kasvuga (eriti algklasside osas – ruumides, mis asuvad esimesel korrusel). 3. Üks arvutikomplekt tuua teisele korrusele vabaks kasutamiseks (et lapsel oleks võimalus tunnivälisel ajal kasutada arvutit kodutööde tegemisel). IV valdkond: Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kooli õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumendiks. Õppekava koostamisel on aluseks võetud riiklik õppekava. Esimeses astmes käsitleda lisaks kodukoha tundmaõppimisega seotud teemasid: Muuga, Laekvere vald – tunne oma kodukohta; II astme õpilastega käsitleda E. Vildega seonduvat (elas Muugas, jutustus «Minu esimesed triibulised», mälestusmärk pargis); III astme õpilastele kultuuriloo tund (temaatika – kodukoht, kihelkond, Neff, Muuga mõis jne). Kooli õppekava vaadatakse läbi õppeaasta lõpus ja vajadusel tehakse täiendusi ja parandusi. Pedagoogide ülesandeks on kujundada õpilastes õppetundides õppima õppimise oskusi ja koostööoskusi. Pedagoogide ja huvijuhi ülesandeks on kujundada õpilastes koostööoskusi, käitumisoskusi klassiväliste ürituste kaudu. Huvijuhi ülesandeks on hoida aja jooksul väljakujunenud traditsioone käigus (matkad rabasse – jõhvikate korjamine kooli söökla jaoks, rahvajooks, kringlijooks, diskoõhtud koos viktoriinide ja võistlustega, poiste nädal, tüdrukute nädal, mardilaat, lõbusad stardid, kadrikarneval, stendiviktoriinid, vastlapäev, pidulikud aktused seoses tähtpäevadega, naljanädal, emadepäev, jüriöö jooks, Eesti Kontserdi kontserdid, T. Ennoki mälestusturniir, viimane koolikell, lõpuaktus jm). Iga õppeaasta lõpus viiakse õpetajate poolt läbi tasemetööd 3., 6. ja 9. klassis. Kool viib läbi tasemetööd järgmiselt: 1. Riigi koostatud 2. Õppealajuhataja koostatud Parendamist vajavad aspektid: 1. Töökavade koostamisel peab õpetaja rohkem arvestama klassi õpilaste eripäraga. 2. Kutsesuunitlusalane töö koolis. 3. Õpilasorganisatsiooni süsteemsem kaasamine koolielu probleemide lahendamisse. V valdkond: õpilaste toetamine Õpilaste toetamiseks töötab koolis parandusõppe õpetaja, aineõpetajad teevad õpilastega lisatööd. Õpetajate konsultatsioonide ajad on õpilastele teada. Õpilased saavad kasutada logopeedi abi Rakveres. Õpilaste hariduslike erivajaduste väljaselgitamiseks: – õpetaja oma töö tulemusena märkab lapse vajadust lihtsama õppekava järele; – õpetaja teeb lisatööd õpilasega; – õpetaja teeb koostööd lapsevanemaga; – õpetaja teeb ettepaneku õppenõukogule lapse saatmise kohta nõustamiskomisjoni; – klassijuhataja vormistab dokumendid õpilase saatmiseks nõustamiskomisjoni. Koolis peab järjepidevalt arvestust koolikohustuse täitmise kohta aineõpetaja, klassijuhataja, puudumispäeviku täitja õpilane. Koolikohustuse täitmise kohta teeb analüüsi klassijuhataja iga õppeveerandi lõpus. Õpilase puudumise põhjuse selgitab klassijuhataja välja õpilase puudumise päeval. Aineõpetaja annab klassijuhatajale kohe teada, kui õpilane puudub üksikutest tundidest. Kool teatab omavalitsusele, kui õpilane ei täida koolikohustust. Kool teatab noorsoopolitseile õpilaste õigusrikkumistest. Kui õpilane koolist puudub, siis õpetaja, kes tuleb esimesest tunnist, teatab sellest klassijuhatajale või õppealajuhatajale. Klassijuhataja uurib välja puudumise põhjuse ja toimib edasi vastavalt korrale «Kiitmise ja laitmise kord Muuga Põhikoolis». Parendamist vajavad aspektid: 1. Õpilaste hariduslike erivajaduste õigeaegne väljaselgitamine ja komisjoni suunamine. 2. Meetmed koolikohustuse mittetäitjate kooli toomiseks, koolis hoidmiseks. VI valdkond: haridustulemus Õpilaste arengutaset näitavad koolisisesed tasemetööd, eksamite tulemused, õppeaasta lõpptulemused. Tasemetööde tulemused on viimase kolme aasta jooksul olnud riiklikust keskmisest madalamad. Ainult loodusõpetuse tasemetööd on olnud riikliku keskmise %-ga peaaegu samal tasemel või kõrgemad. Lõpueksamite keskmised on olnud matemaatikas kõrgemad, eesti keeles mõne punkti võrra madalamad, inglise keeles riiklikul keskmisel tasemel, geograafias kõrgemad, bioloogias kahel aastal kõrgemad, ühel madalam, keemias kõrgem, füüsikas madalam. Parendamist vajavad järgmised aspektid: 1. Õpilaste õpioskused ja õpitahe. Õppeaastate prioriteedid Muuga Põhikooli arengukava üldine eesmärk on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Õppeaastate prioriteedid on toodud iga indikaatori kohta tegevustena järgnevas peatükis «Tegevuskava kolmeks aastaks». IV. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS Ülesanne 2004. a 2005. a 2006. a Vastutaja 1. Koolisisene juhtimine I pa II pa I pa II pa I pa II pa Arengukava Arengukava uuendamine x x x Direktor Arengukava avalikustamine x x x Direktor Üldtööplaan Üldtööplaani koostamine ja kinnitamine x x x x x x Direktor Kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüs x x x Direktor Sisehindamine Sisehindamise läbiviimine x x x Õppealajuhataja Sisehindamisjuhendi rakendamine ja analüüs x Õppealajuhataja Sisehindamise süsteemi täiustamine x Direktor, õppealajuhataja Õppenõukogu töö Õppenõukogu töö planeerimine x x x x x x Direktor Otsuste avalikustamine ja kontroll x x x x x x Direktor, õppealajuhataja 2. Personalijuhtimine ja koostöö Personali arendamine Täiendusõppe või ümberõppe vajaduse väljaselgitamine x x x x x x Õppealajuhataja Täiendusõppeplaani koostamine x x x Õppealajuhataja Täiendusõppeplaani korrigeerimine x x x Õppealajuhataja Täienduskoolitusel omandatu edastamine teistele õpetajatele x x x x x x Õppealajuhataja Personali tunnustamiskorra väljatöötamine x Direktor Ametijuhendite korrigeerimine ja täiendamine, arutelud x Direktor Ametijuhendite allkirjastamine x x x Direktor Juhendite täitmise kontroll x x x x x x Direktor Töökaitsealane koolitus x Direktor Töötajate ja õpilaste ohutusalane instrueerimine x x x x x x Direktor, klassijuhatajad, aineõpetajad Tulekustutite täitmine x x Direktor Koolipersonali meditsiiniline profülaktiline ülevaatus x x x Direktor Hoolekogu Hoolekogu koosseisu uuendamine x Hoolekogu esimees Kooli arengu mõjutamine, ressursside kasutamine x x x x x x Hoolekogu esimees Küsitlused lastevanematele kooliga rahulolu selgitamiseks x Direktor, klassijuhatajad, hoolekogu esimees Informatsiooni edastamine Veebilehel oleva info ajakohastamine x x x x x Direktor, õppealajuhataja Kooli infolehe väljaandmine (üks kord veerandis) x x x x x Ringijuht Infominutid õpetajatele x x x x x Direktor Infominutid õpilastele x x x x x Direktor Lastevanemate üldkoosolekud x x x Direktor, klassijuhatajad 3. Õpikeskkonna kujundamine Turvalisus Turvalise õpikeskkonna kujundamine koolis x x x x x x Direktor, õppealajuhataja Küsitlus koolivägivalla kohta x x x Direktor Kodukorra täiendamine ja kooskõlastamine hoolekogu ja õpilasorganisatsiooniga x x x Direktor Mõjutus- ja ergutusvahendite süsteemi läbivaatamine ja täiustamine, kinnitamine õppenõukogus x x x Direktor Kodukorra täitmise järelevalve x x x x x x Aineõpetajad, klassijuhatajad Ruumid ja maa-ala Tervisekaitsenõuete täitmise kontroll x x x x x x Direktor Koolilaudade uuendamine(remont) x x x Direktor Koolimaja remonditööde jätkamine (aknad) 200 000 Direktor Kooli keskküttesüsteemi vahetus 600 000 OV, direktor Kooliümbruse korrastamine x x Direktor, kogu koolipere Jooksev remont 5000 7000 7000 Direktor Sportimistingimuste parandamine (remont võimlas) 600 000 50 000 OV, direktor Jõusaali sisustamine 250 000 Õpivõimaluste mitmekesistamine Vajaliku õppe- ja pedagoogilise kirjanduse ning perioodika soetamine x x x x x x Raamatukogu juhataja Arvuti soetamine õpilaste jaoks (väikesesse saali) x Direktor Osalemine Tiigrihüppe Sihtasutuse poolt korraldatavatel projektikonkurssidel x x x x x x Arvutiõpetaja Uue arvutiklassi loomine 50 000 Direktor Kursused aineõpetajatele arvuti kasutamisest õppetunnis x x x x x Õppealajuhataja 4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kooli õppekava Kooli õppekava korrigeerimine ja täiendamine x x x Õppealajuhataja Kooli õppekava üldosa korrigeerimine ja täiendamine läbivate teemade osas x x x Õppealajuhataja Tunnijaotusplaani korrigeerimine x x x Õppealajuhataja Õpetajate töökavad Ainealase töö planeerimine x x x Õppealajuhataja, aineõpetaja Õpetaja töökavade korrigeerimine lähtuvalt õpilaskonnast ja üldtööplaanist x x x aineõpetaja Individuaalõppekava koostamine vastavalt vajadustele x x Õppealajuhataja, aineõpetaja Ainetevaheline integratsioon x x x x x x Õppealajuhataja Ainealase töö korraldamine Tasemetööde planeerimine, läbiviimine ja analüüs x x x Õppealajuhataja Õpiabi osutamine, regulaarsete konsultatsioonide pakkumine nii tugevamatele kui nõrgematele õpilastele x x x x Aineõpetajad Osalemine maakondlikel aineolümpiaadidel ja konkurssidel x x x Aineõpetajad Parandusõpperühma töö korraldamine x x x Õppealajuhataja Eelkooli õpetus Õppealajuhataja Õppekava täitmiseks vajalike õppevahendite muretsemine 28 000 28 000 28 000 Direktor Kooli-, maakonna- ja vabariiklikel olümpiaadidel, võistlustel, konkurssidel edukalt osalenud õpilaste tunnustamine 1000 1000 1000 Direktor Õppekäigud ja ekskursioonid ja muud 45 000 45 000 45 000 Direktor Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kooli hindamissüsteemi korrigeerimine x x Direktor Õpilaste ja vanemate teavitamine hindamissüsteemist x x x Direktor Kontroll hindamissüsteemi rakendamise üle x x x Direktor, õppealajuhataja Hinnete teatamine vanematele õpilaspäeviku kaudu x x x x x x Aineõpetaja, klassijuhataja Hinnetelehed vanematele vähemalt üks kord veerandis x x x x x x Klassijuhataja Metoodiline töö Aktiivõppe meetodite rakendamine õppetundides x x x x x Õppealajuhataja, aineõpetaja Kogemuste vahetamine teiste koolidega x x x Pedagoogiline personal Täienduskoolitusel omandatu edastamine teistele õpetajatele x x x x x x Pedagoogiline personal Klassi- ja kooliväline töö Ürituste plaani koostamine x x x x x x Huvijuht Projektide kaudu täiendavate rahaliste võimaluste leidmine huvitegevuse mitmekesistamiseks x x x Huvijuht, ringijuhid Osalemine kihelkonna, maakonna ja vabariiklikel üritustel x x x x x x Huvijuht, ringijuhid Huvialaringide töö mitmekesistamine x x x x x x Ringijuhid Poiste kaasamine huvitegevusse x x x x x x Huvijuht, ringijuhid Kutsesuunitlusalane töö x x x x x x Klassijuhatajad, õppealajuhataja 5. Õpilaste toetamine Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Õpilaste hariduslike erivajaduste väljaselgitamine x x x Õppealajuhataja, klassijuhatajad, õpetajad Koolikohustuse täitmine Meetmed koolikohustuse mittetäitjate kooli toomiseks x x x x x x Õppealajuhataja Koolikohustuslike õpilaste arvestuse korra järgimine x x x x x Õppealajuhataja Statistilise aruande koostamine x x x Direktor, õppealajuhataja Hoolekogu ja valla sotsiaaltöötaja kaasamine koolikohustuse täitmise tagamisse x x x x x x Direktor, hoolekogu esimees Vanemate informeerimine puudumistest x x x x x x Klassijuhatajad Puudumiste täpne arvestus x x x x x x Klassijuhatajad Õpilaste toitlustamine Söökla mööbli uuendamine (remont) x Direktor Valla toetus õpilaste toitlustamisel x x x x x x OV 6. Haridustulemus Õpijõudlus Koolisisesed tasemetööd x x x Õppealajuhataja Arenguvestluste süsteemi loomine ja rakendamine x Õppealajuhataja 8. Kool kui mõisakool Mõisakooli eripära arvestamine kooli üldtööplaanis x x x Direktor, huvijuht Osalemine vabariiklikus Mõisakoolide Ühenduse töös 500 500 500 Direktor Õppereisid ja kohtumised teiste mõisakoolidega x x x Direktor, huvijuht V Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitab Laekvere Vallavolikogu.