Riigikogu — Eesti Vabariigi ja Poola Vabariigi vaheline vabakaubandusleping — RT II, 2000, 9, 51

Vabakaubanduslepingu ratifitseerimise seadus Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta SISSEJUHATAV OSA Eesti Vabariik ja Poola Vabariik (edaspidi nimetatud lepingupooled), taaskinnitades kindlaksjäämist seaduslikkusel, inimõigustel ning põhivabadustel põhinevale demokraatiale; olles veendunud, et turumajandus on demokraatliku riigi ja tema majandusliku arengu aluseks; taaskinnitades kindlaksjäämist turumajanduse põhimõtetele, mis määravad nende suhete aluse; meenutades kavatsust osaleda aktiivselt Euroopa majandusliku integratsiooni protsessis ja väljendades oma valmisolekut teha koostööd selle protsessi tugevdamise võimaluste otsimisel; meenutades kindlaksjäämist Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise lõppaktile, Pariisi hartale ja eriti Bonni Euroopa majanduskoostöö konverentsi lõppdokumendis sisalduvatele põhimõtetele; viidates Tallinnas 20. novembril 1991. aastal allakirjutatud Poola Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahelisele kaubandus- ja majanduskoostöö kokkuleppele; olles kindlal veendumusel, et käesolev leping edendab vastastikku kasulikke kaubandussuhteid ja aitab kaasa Euroopasse integreerumise protsessile; otsustades käesolevaga kõrvaldada kõik vastastikuse kaubavahetuse takistused, vastavalt 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe sätetele, teenustekaubanduse üldlepingu sätetele ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingule, pidades silmas Eesti eesmärki saada WTO liikmeks; väljendades valmisolekut vastastikuste suhete arendamise ja süvendamise võimaluste uurimiseks, et laiendada neid käesoleva lepinguga reguleerimata aladele; otsustades, et käesoleva lepingu ühtki sätet ei saa tõlgendada kui lepingupoolte vabastamist nende kohustustest, mis tulenevad teistest rahvusvahelistest lepingutest, eriti 1994. aasta üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest, teenustekaubanduse üldlepingust ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingust; leppisid kokku alljärgnevas: Artikkel 1. Eesmärgid 1. Lepingupooled loovad järk-järgult üleminekuperioodi jooksul hiljemalt 2002. aasta 1. jaanuariks vabakaubanduspiirkonna vastavalt käesolevas lepingus sätestatule ja kooskõlas 1994. aasta üldise tolli ja kaubanduskokkuleppe ning eriti selle XXIV artikliga, teenustekaubanduse üldlepingu ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepinguga. 2. Käesoleva lepingu eesmärgid on: (a) edendada vastastikuse kaubavahetuse laiendamise kaudu lepingupoolte majandussuhete harmoonilist arengut ja sel viisil soodustada mõlema lepingupoole majandustegevuse arengut, elu- ja töötingimuste paranemist, tootmise suurenemist ja rahandussfääri stabiilsust; (b) tagada lepingupoolte kaubavahetuses õiglane konkurents; (c) aidata kaubandustõkete kõrvaldamisega kaasa kaubanduse harmoonilisele arengule ja kasvule maailmas. I peatükk TÖÖSTUSKAUBAD Artikkel 2. Ulatus Käesolev peatükk kehtib lepingupoolte päritoluga tööstustoodetele. Termin «tööstustooted» tähendab käesolevas lepingus tooteid, mis kuuluvad «Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi» – HS 96 peatükkidesse 25 kuni 97, välja arvatud I lisas loetletud tooted. Artikkel 3. Baasmaksud 1. Iga toote baasmaksuna, mida vähendatakse käesoleva lepingu kohaselt, kohaldatakse riikidevahelise enamsoodustusrežiimi tariifi, mis kehtib 1997. aasta 1. jaanuarist. 2. Kui pärast käesoleva lepingu jõustumist toimub mingi tariifi vähendamine erga omnes põhimõttel, eriti kui vähendamised on mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tariifikokkuleppe tulemus, siis asendavad vähendatud maksud lõikes 1 nimetatud baasmakse vähendamise kuupäevast alates. 3. Lõike 2 alusel arvutatud vähendatud makse ümardatakse esimese kümnendini. 4. Lepingupooled informeerivad teineteist oma maa vastavatest tollimaksudest. Artikkel 4. Imporditollid 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata uusi imporditolle, alates käesoleva lepingu jõustumise päevast. 2. Lepingupooled tühistavad kõik imporditollid lepingupoolte päritoluga toodetele käesoleva lepingu jõustumise päeval, välja arvatud neile, mis on loetletud protokollis 1 ja mis tühistatakse vastavalt protokolli 1 tingimustele. Artikkel 5. Imporditollidega sarnase toimega maksud 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata uusi imporditollidele sarnase toimega makse, alates käesoleva lepingu jõustumise päevast. 2. Lepingupooled tühistavad kõik imporditollidele sarnase toimega maksud käesoleva lepingu jõustumise päeval. Artikkel 6. Fiskaalsed maksud Artikkel 4 kehtib ka fiskaalsete tollimaksude kohta. Artikkel 7. Eksporditollid ja muud sarnase toimega maksud Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata uusi eksporditolle ega muid sarnase toimega makse, alates käesoleva lepingu jõustumise päevast. Artikkel 8. Kogusepiirangud impordile ja muud sarnase toimega meetmed 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata impordile uusi kogusepiiranguid ega muid sarnase toimega meetmeid, alates käesoleva lepingu jõustumise päevast. 2. Kõik kogusepiirangud ja muud sarnase toimega meetmed lepingupoolte päritoluga kaupade impordile tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise päeval, välja arvatud need, mis on toodud käesoleva lepingu II lisas, mida rakendatakse erga omnes põhimõttel. Artikkel 9. Kogusepiirangud ekspordile ja muud sarnase toimega meetmed 1. Lepingupoolte kaubavahetuses ei kehtestata ekspordile mingeid uusi kogusepiiranguid ega muid sarnase toimega meetmeid, alates käesoleva lepingu jõustumise päevast. 2. Kõik kogusepiirangud ja sarnase toimega meetmed lepingupoolte päritoluga kaupade ekspordil tühistatakse käesoleva lepingu jõustumise päeval, välja arvatud need, mis on toodud käesoleva lepingu III lisas. Artikkel 10. Tehniliste eeskirjade eelnõudest informeerimise kord 1. Lepingupooled informeerivad teineteist vastavalt käesoleva lepingu IV lisale tehniliste eeskirjade eelnõudest ja kavatsetavatest täiendustest sellises staadiumis kui töö nende eeskirjade kallal on lõpetatud ja nad on edastatud teisele asjaosalisele kommentaaride saamiseks. 2. Lõikes 1 toodud sätete täitmise kuupäeva otsustab ühiskomitee. II peatükk PÕLLUMAJANDUSTOOTED Artikkel 11. Ulatus 1. Käesolev peatükk kehtib lepingupoolte päritoluga põllumajandustoodetele. 2. Termin «põllumajandustooted» tähendab käesolevas lepingus tooteid, mis kuuluvad «Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi» – HS 96 peatükkidesse 1 kuni 24 ja käesoleva lepingu I lisas loetletud tooteid. Artikkel 12. Kontsessioonid ja põllumajanduspoliitika 1. Lepingupooled lubavad teineteisele kontsessioone, mis on toodud käesoleva lepingu protokolli 2 (edaspidi protokoll 2) lisades ning vastavuses käesoleva peatüki ja selle protokolli tingimustega. 2. Käesolevas peatükis sätestatu ei välista protokollis 2 lubatud kontsessioone ega takista lepingupooltel mingil moel ellu viia oma põllumajanduspoliitikat ja võtmast mingeid meetmeid sellise poliitika alusel, arvestades vastavaid tingimusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni põllumajanduslepingus. 3. Võttes arvesse Eesti tollitariifide struktuuri käesoleva lepingu jõustumisel, mille kohaselt pole põllumajandustoodetele tollimakse kehtestatud, võib Eesti Vabariik uue tariifirežiimi rakendamisel põllumajandustoodete impordil kehtestada imporditolle piiratud nimetustele Poola päritoluga põllumajandustoodetele. 4. Imporditolle võib Eesti kehtestada kahe esimese aasta jooksul käesoleva lepingu jõustumise päevast ja pärast nõupidamisi ühiskomitees. Vajaduse korral võib kaheaastast perioodi ühiskomitee otsusel pikendada ühe aasta võrra. Artikkel 13. Erilised kaitseabinõud Kui käesoleva lepingu järgsetele kontsessioonidele alluvate ühe lepingupoole päritoluga toodete import tekitab teise lepingupoole turgudel tõsist segadust, peab asjaosaline lepingupool vaatamata põllumajandusturu erilisele tundlikkusele ja käesoleva lepingu teistele tingimustele, eriti artiklis 26 sätestatule, kohe alustama läbirääkimisi sobiva lahenduse leidmiseks. Kuni sellise lahenduse leidmiseni võib asjaosaline lepingupool võtta meetmeid, mida ta peab vajalikuks. Artikkel 14. Veterinaarsed ning tervishoiu- ja taimekaitsealased meetmed Lepingupooled kohustuvad mitte kehtestama erisuguseid sanitaar- ja fütosanitaaralaseid eeskirju ning ei võta mingeid uusi meetmeid, mis ebakohaselt avaldavad kaubandusele takistavat mõju. Sellised meetmed võetakse kooskõlastatult Rahvusvahelise Episootiliste Haiguste Ametiga, Codex Alimentariuse komisjoniga ning kooskõlas rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooniga ja teiste sellealaste rahvusvaheliste konventsioonidega. III peatükk ÜLDSÄTTED Artikkel 15. Päritolureeglid ja tollialane koostöö 1. Protokoll 3 kehtestab päritolureeglid ja sellega seotud haldusalase koostöö meetodid. 2. Käesoleva lepingu protokolli 3 ja artiklite 3 kuni 9, 12, 16, 26, 27 ja 28 efektiivseks ja kooskõlastatud rakendamiseks, seejuures tekkivate probleemide lahendamiseks ning kaubanduses kehtivate vormiliste nõuete vähendamiseks võtavad lepingupooled kasutusele vajalikke abinõusid, sealhulgas ühiskomitee regulaarset kontrolli ja haldusalase koostöö korraldust, et asjakohaste sätete kehtestamisega tekkinud probleeme lepingupooli rahuldavalt lahendada. Artikkel 16. Siseriiklik maksustamine 1. Lepingupooled hoiduvad igast siseriiklikust fiskaalsest meetmest või tegevusest, mis otseselt või kaudselt kehtestaks erisuguseid nõudeid lepingupoolte päritoluga toodetele. 2. Eksportöörid ei tohi saada kasu siseriikliku maksustamise tagasimaksetest, mis ületavad nende toodetele kehtestatud otsese või kaudse maksumäära summa eksportimisel ühe lepingupoole territooriumile. Artikkel 17. Üldised erandid Käesolev leping ei välista impordi, ekspordi või kaupade transiidi keelustamist või piiramist, kui see on põhjendatud üldise moraali, poliitika või julgeolekuga; inimeste, loomade ja taimede elu või tervise- ja keskkonnakaitsega; kultuuriväärtusega rahvuslike aarete kaitsega; intellektuaalse omandi kaitsega, kulla ja hõbedaga seonduvate eeskirjadega ning kaevandatavate loodusressursside säästmisega ning kui niisugused piirangud on rakendatud siseriiklikus tootmises või tarbimises. Piirangud ja keelud ei tohi olla meelevaldsed ega varjatult kehtestada erisuguseid nõudeid lepingupoolte kaubavahetuses. Artikkel 18. Julgeolekualased erandid Käesoleva lepingu ükski tingimus ei takista ühel lepingupoolel võtta talle vajalikke meetmeid: (a) vältimaks tema peamisi julgeolekuhuve kahjustava informatsiooni ilmsikstulekut; (b) kaitsmaks tema peamisi julgeolekuhuve, täitmaks rahvusvahelisi kohustusi või viimaks ellu riiklikku poliitikat: i) kaubeldes relvade, sõjamoona või -varustusega, eeldusel et need abinõud ei kahjusta konkurentsitingimusi toodete osas, mis ei ole mõeldud spetsiifiliselt sõjaliseks otstarbeks, ja teiste kaupade, materjalide ja teenustega kauplemisel, mille eesmärk on otseselt või kaudselt varustada sõjalist objekti; või ii) seoses bioloogiliste relvade ja keemiarelvade või tuumalõhkeseadeldiste keelustamisega; või iii) sõja või rahvusvahelise pingeolukorra ajal. Artikkel 19. Riiklikud monopolid 1. Lepingupooled kohandavad riiklike kommertsiseloomuga monopolide tegevust nii, et 1999. aasta 31. detsembriks vältida lepingupoolte kodanike suhtes kaupade hankimise ja turustamise erisuguste nõuete kehtestamist. Sellealaste meetmete võtmisest tuleb informeerida ühiskomiteed. 2. Käesolev artikkel kehtib kõigi asutuste kohta, kelle kaudu lepingupoolte kompetentsed ametivõimud, kas kooskõlas seadusega või faktiliselt, otseselt või kaudselt kontrollivad, määravad või arvestataval määral mõjutavad lepingupoolte importi või eksporti. See kehtib ka riigilt teistele asutustele delegeeritud monopolide suhtes. Artikkel 20. Maksed 1. Lepingupoolte kaubavahetusega seotud maksed vabalt konverteeritavas valuutas ja maksete ülekanded selle lepingupoole territooriumile, kus asub võlausaldaja, on piiranguteta. 2. Lühiajaliste ja keskmise tähtajaga laenude andmisel, tagasimaksmisel või vastuvõtmisel, milles ühe lepingupoole resident osaleb, hoiduvad lepingupooled kõigist kaubavahetusega seotud valuutavahetuspiirangutest või haldusalastest piirangutest. 3. Vaatamata lõike 2 sätetele jätavad lepingupooled endale õiguse rakendada valuutavahetuspiiranguid kaubavahetusega seotud lühiajaliste ja keskmise tähtajaga laenude andmisel või vastuvõtmisel IMF-i reeglite järgi, tingimusel, et neid piiranguid ei rakendata erisuguselt lähtuvalt kaupade päritolust või ainult teatud kauba või -liigi suhtes. Need piirangud peavad olema piiratud kestusega ning nad kõrvaldatakse, kui tingimused ei õigusta enam nende säilitamist. Lepingupooled informeerivad koheselt selliste meetmete võtmisest ja kõikidest muudatustest nendes ühiskomiteed. Artikkel 21. Ettevõtlusega seotud konkurentsireeglid 1. Järgnev ei sobi kokku käesoleva lepingu toimimisega niivõrd, kuivõrd see kahjustab lepingupoolte kaubavahetust: (a) kõik konkurentsi takistavad, piiravad või moonutavad ettevõtetevahelised kokkulepped, ettevõtete ühenduste otsused ja ettevõtetevaheline kooskõlastatud praktika; (b) üks või mitu ettevõtet kuritarvitab turul oma domineerivat seisundit lepingupoolte territooriumidel või olulisel osal sellest. 2. Lõikes 1 sätestatut kohaldatakse kõigile ettevõtetele, sealhulgas avalikele ettevõtetele ning ettevõtetele, kellele lepingupoolte poolt on antud eri- või ainuõigusi. Üldmajandushuve teenivad või riiklikud monopoolse iseloomuga tulutootvad ettevõtted alluvad lõike 1 sätetele niivõrd, kuivõrd nende sätete rakendamine ei takista ettevõtetele pandud vastavate seadusejärgsete või faktiliste avalike ülesannete teostamist. 3. II peatükis nimetatud toodete puhul ei kehti lõike 1 punkti a kokkulepete, otsuste ja praktika kohta, mis moodustavad lahutamatu osa riiklikust turundusorganisatsioonist. 4. Kui üks lepingupool leiab, et teatud tegevus ei sobi kokku käesoleva artikli lõigetega 1, 2 ja 3 ja kui niisugune tegevus põhjustab või ähvardab põhjustada tõsist kahju tema huvidele või materiaalset kahju sisetööstusele, võib ta võtta tarvitusele vastavaid abinõusid järgides artiklis 30 esitatud protseduure ja tingimusi. Artikkel 22. Riiklik abi 1. Igasugune lepinguosalise riigi poolt või riigi ressursside kaudu mis tahes kujul antav abi, mis häirib või ähvardab häirida konkurentsi, soosides teatud ettevõtteid või teatud kaupade tootmist niivõrd, et see võib mõjutada lepingupoolte kaubandust, on ühtesobimatu käesoleva lepingu normaalse toimimisega. 2. Lõike 1 sätted ei kehti II peatükis nimetatud toodetele. 3. Ühiskomitee kehtestab kriteeriumid, mille alusel lahendatakse vastuolud praktika ja lõikes 1 sätestatu vahel ning nende rakendamise eeskirjad kolme aasta jooksul, alates käesoleva lepingu jõustumisest. 4. Lepingupooled tagavad riikliku abi ulatuse avalikustamise, muuhulgas informeerides igal aastal ühiskomiteed antud abi kogusummast ja selle jaotusest ning varustades teist lepingupoolt tema taotluse korral informatsiooniga abiplaanidest ja riikliku abi vastavatest üksikjuhtudest. 5. Kui üks lepingupooltest leiab, et teatud tegevus: – ei sobi kokku lõikes 1 sätestatuga ega ole kohaselt käsitletud lõikes 3 märgitud rakendamise eeskirjadega, või – lõikes 3 märgitud eeskirjade puudumisel, tekitab või ähvardab tekitada tõsist kahju selle lepingupoole huvidele või materiaalset kahju tema sisetööstusele, võib ta võtta sobivaid meetmeid artiklis 30 ettenähtud korras ja tingimustel. Need meetmed peavad olema kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ja Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu protseduuride ja tingimustega ning lepingupoolte poolt kohaldatavate teiste vahenditega samadel põhimõtetel. Artikkel 23. Avalikud hanked 1. Käesoleva lepingu üheks eesmärgiks on lepingupoolte avalike hangete turgude liberaliseerimine. 2. Lepingupooled täiendavad pidevalt asjakohast avalike hangete korda eesmärgiga anda teise lepingupoole hankijatele hiljemalt 2000. aasta 31. detsembriks ligipääs konkursi tingimustele oma vastavatel avalike hangete turgudel kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu IV lisas toodud valitsuse hangete lepinguga. 3. Ühiskomitee vaatleb käesoleva artikli eesmärkide saavutamisega seonduvaid arenguid ja võib soovitada praktilisi lahendeid käesoleva artikli lõike 2 rakendamisel, tagamaks vaba ligipääsu, avalikustamist ning õiguste ja kohustuste täielikku tasakaalu. 4. Käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud vaatlemise kestel võib ühiskomitee, lähtudes valdkonna arengust rahvusvahelistes suhetes, kaaluda turu avardamise võimalust vastavalt lõikele 2. 5. Lepingupooled püüavad ühineda nende lepingutega, mis on sõlmitud Maailma Kaubandusorganisatsiooni 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamislepingu põhimõtetel. Artikkel 24. Intellektuaalse omandi kaitse 1. Lepingupooled tagavad võrdväärsusel põhineva intellektuaalse omandi õiguste kaitse, sealhulgas selliste õiguste tagamiseks ja maksmapanemiseks vajalikud meetmed. Lepingupooled kinnitavad endi tahet järgida kohustusi, mis tulenevad intellektuaalse omandi õiguste kaubandusega seotud aspektide kohta käivast WTO lepingust ning teistest intellektuaalse omandi kaitse kohta käivatest konventsioonidest, mis on mõlema lepingupoole poolt alla kirjutatud ja loetletud V lisas. Teiste V lisas toodud lepingute osas tuleb kaitse viia samale tasandile nende lepingute standarditega. 2. Käesoleva lepingu tähenduses hõlmab «intellektuaalse omandi kaitse» eraldi võetuna autoriõigust, sisaldades arvutiprogramme ja andmebaase ning selle lähedasi õigusi, kaupade ja teenuste kaubamärke, geograafilisi tunnusmärke sisaldades päritolukoha nimetust, tööstuslikke disaine, kasulikke mudeleid, patente, integraallülituste topograafiat, aga ka täpsustamata oskusteavet (know how). 3. Lepingupooled teevad koostööd intellektuaalse omandi küsimustes. Ükskõik kumma lepingupoole algatusel korraldatakse ekspertide nõupidamisi eriti nendes küsimustes, mis seonduvad olemasolevate või tulevaste rahvusvaheliste konventsioonidega intellektuaalse omandi kooskõlastamisel, administreerimisel ja maksmapanemisel ja tegevuses rahvusvahelistes organisatsioonides nagu Maailma Kaubandusorganisatsioon ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsioon, aga ka lepingupoolte suhetega kolmandate riikidega intellektuaalse omandi küsimustes. 4. Lepingupooled võivad edaspidi sõlmida lepinguid, mis ületavad käesoleva lepingu nõudeid, mis ei ole vastuolus TRIPS lepinguga. 5. Ühe lepingupoole poolt kindlustatav integraallülituste topograafia kaitse ei saa toimuda madalamal tasemel, kui sätestab TRIPS leping. Artikkel 25. Dumping Kui üks lepingupool leiab, et käesoleva lepinguga reguleeritud kaubandussuhetes rakendatakse dumpingut 1994. aasta GATT-i VI artikli tähenduses, võib ta sellise tegevuse vastu võtta tarvitusele sobivad abinõud kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikliga ja selle artikli kohta käivate kokkulepetega, järgides artiklis 30 esitatud protseduure ja tingimusi. Artikkel 26. Üldised kaitseabinõud Kui mingi toote importi on suurendatud sellisel hulgal ja sellistel tingimustel, mis tekitab või võib tekitada: (a) tõsist kahju samasuguste või otseselt võistlevate toodete kodumaistele tootjatele importiva lepingupoole territooriumil, või (b) tõsiseid häireid mis tahes seonduvas majandussektoris või piirkonna majanduslikku allakäiku põhjustavaid raskusi, võib asjassepuutuv lepingupool võtta tarvitusele sobivad abinõud artiklis 30 esitatud protseduure ja tingimusi järgides. Artikkel 27. Strukturaalne reguleerimine 1. Vastavalt artiklile 4 võib kumbki lepingupool võtta erakorralisi piiratud kestusega meetmeid, tõstes tollimakse. 2. Need meetmed võetakse ainult uute või ümberstruktureeritavate või suurtes, sotsiaalprobleeme põhjustavates majandusraskustes olevate tööstusharude suhtes. 3. Ühe lepingupoole kehtestatud imporditollid teise lepingupoole toodetele ei tohi ületada 25% toote väärtusest ja peavad andma eelise teise lepingupoole toodetele. Sellistele nõuetele vastava toote impordi koguväärtus ei tohi ületada 15% I peatükis määratletud teise lepingupoole tööstustoodete koguimpordist viimase aasta jooksul, mille kohta statistika on saadaval. 4. Need meetmed võetakse kuni kolmeks aastaks, kui ühiskomitee ei näe ette pikemat aega. Nendest loobutakse hiljemalt 2001. aasta 1. jaanuaril. 5. Ülaltoodud meetmeid ei saa toote suhtes võtta, kui käesoleva lepingu jõustumisest või sellele tootele kehtestatud tollimaksude ja kogusepiirangute või muude seda toodet puudutavate samaväärsete maksude või meetmete kaotamisest on möödunud üle kolme aasta. 6. Asjast huvitatud lepingupool informeerib ühiskomiteed kõigist erimeetmetest, mida kavatsetakse toote suhtes võtta, ja teise lepingupoole nõudmisel konsulteeritakse ühiskomitees nende meetmete ja valdkondade üle, millesse need tooted kuulusid. Nimetatud meetmete võtmise korral annab asjaosaline lepingupool ühiskomiteele graafikuga käesoleva artikli alusel kehtestatud tollimaksude kõrvaldamiseks. Nimetatud graafik näeb ette nende tollimaksude kaotamise võrdsete osadena aastas hiljemalt kahe aasta möödumisel nende kehtestamisest. Ühiskomitee võib valida erineva graafiku. Artikkel 28. Re-eksport ja tõsine puudujääk Kui artiklite 7 ja 9 säte järgimine põhjustab: (a) toodete re-ekspordi kolmandasse riiki, kelle suhtes eksportiv lepingupool on kehtestanud ekspordi kogusepiirangud, eksporditollid või sarnase toimega meetmed või maksud; või (b) eksportiva lepingupoole jaoks olulise toote tõsise puudujäägi või selle tekkimise ohu; ja kui eelmainitud olukorrad tekitavad või võivad tekitada suuri probleeme eksportivale lepingupoolele, võib see lepingupool tarvitusele võtta sobivad abinõud artiklis 30 toodud protseduure ja tingimusi järgides. Artikkel 29. Kohustuste täitmine 1. Lepingupooled võtavad tarvitusele kõik vajalikud üld- või eriabinõud, et täita käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi. Nende ülesandeks on käesoleva lepingu eesmärkide saavutamine. 2. Kui üks lepingupool leiab, et teine lepingupool ei ole suutnud täita käesoleva lepinguga võetud kohustust, siis võib asjast huvitatud lepingupool võtta tarvitusele sobivad abinõud artiklis 30 esitatud protseduure ja tingimusi järgides. Artikkel 30. Kaitseabinõude rakendamise protseduur 1. Enne käesoleva artikli järgmistes lõigetes toodud kaitseabinõude rakendamise protseduuri algatamist peavad lepingupooled püüdma lahendada omavahelised erimeelsused otseste nõupidamiste teel. 2. Kui üks lepingupool allutab toodete impordi mingile haldusprotseduurile, mille eesmärgiks on saada kaubavoogude suunast kiiresti informatsiooni ning mis võib tekitada artiklis 26 kirjeldatud olukorra, peab ta sellest informeerima teist lepingupoolt. 3. Vaatamata käesoleva artikli lõikele 7, peab kaitseabinõude rakendamist kaaluv lepingupool informeerima sellest kohe teist lepingupoolt ja edastama kogu asjakohase informatsiooni. Lahenduse leidmiseks peavad lepingupooled viivitamata nõupidamisi ühiskomitees. 4.(a) Artiklite 25, 26 ja 28 osas peab ühiskomitee uurima konkreetset juhtumit või olukorda, kusjuures ta võib teha mis tahes otsuse, lõpetamaks probleemid, millest asjaosaline lepingupool on teatanud. Kui niisugust otsust ei tehta kolmekümne päeva jooksul pärast küsimuse edastamist ühiskomiteesse, võib asjaosaline lepingupool võtta vajalikke meetmeid olukorra heastamiseks. (b) Artikli 29 osas võib asjaosaline lepingupool võtta vajalikke meetmeid pärast nõupidamiste lõ ppemist või kolme kuu möödumisel teisele lepingupoolele esmase teatamise kuupäevast. (c) Artiklite 21 ja 22 osas peab asjaosaline lepingupool andma ühiskomiteele igakülgset abi juhtumi uurimisel ja vajaduse korral lõpetama tegevuse, millele on esitatud vastuväiteid. Kui kõnesolev lepingupool ei suuda lõpetada vastuväiteid esilekutsunud tegevust ühiskomitee poolt määratud ajavahemiku jooksul või kui ühiskomitee ei saavuta kokkulepet kolmekümne päeva jooksul pärast temale küsimuse edastamist, võib asjaosaline lepingupool võtta vastavaid meetmeid, et lahendada kõnealused praktilised probleemid. 5. Rakendatud kaitseabinõudest tuleb kohe teatada teisele lepingupoolele. Nende ulatus ja kestus peavad olema piiratud määrani, mis on tingimata vajalik nende rakendamise esile kutsunud olukorra parandamiseks, ega tohi ületada kõnealuse tegevuse või raskuse poolt tekitatud kahju ulatust. Eesõigus tuleb anda abinõudele, mis kõige vähem häirivad käesoleva lepingu toimimist. 6. Ühiskomitee peab perioodiliselt korraldama nõupidamisi rakendatud kaitseabinõude võimalikult kiiremaks pehmendamiseks või tühistamiseks, kui olukord ei õigusta enam nende säilitamist. 7. Kui kohest tegutsemist nõudev eriolukord teeb eelneva uurimise võimatuks, võib asjaosaline lepingupool artiklites 25, 26 ja 28 sätestatud juhtudel kohe rakendada ajutisi abinõusid, mis on tingimata vajalikud olukorra parandamiseks. Abinõudest teatatakse viivitamatult ning lepingupoolte nõupidamised viiakse ühiskomitees läbi niipea, kui võimalik. Artikkel 31. Maksebilansi raskused 1. Lepingupooled püüavad vältida piirangute kehtestamist, kaasa arvatud impordiga seotud abinõusid maksebilansi tasakaalustamise eesmärgil. 2. Kui üks lepingupooltest on tõsistes maksebilansi raskustes või selle vahetu tekkimise ohu ees, võib asjaosaline lepingupool, kooskõlas 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe vastavate sätetega kohaldada piiranguid, kaasa arvatud impordiga seotud abinõusid, mis on piiratud kestusega ega või olla laiema ulatusega kui maksebilansi parandamiseks vajalik. Abinõud peavad järk-järgult vähenema maksebilansi tingimuste paranedes, ja need tühistatakse, kui olukord ei õigusta enam nende säilitamist. Asjaosaline lepingupool informeerib teist lepingupoolt kohe nende kehtestamisest ja võimaluse korral nende kõrvaldamise ajagraafikust. Artikkel 32. Arenguklausel 1. Kui üks lepingupool peab mõlema lepingupoole majandushuvidele kasulikuks arendada ja süvendada käesoleva lepingu alusel loodud suhteid, laiendades neid lepinguga mittehõlmatud aladele, esitab ta teisele lepingupoolele põhjendatud taotluse. Lepingupooled võivad teha ühiskomiteele ülesandeks uurida seda taotlust ja vajaduse korral anda soovitusi, eriti pidades silmas läbirääkimiste alustamist. 2. Lepingupooltel tuleb lõikes 1 nimetatud protseduuri tulemusel sõlmitud lepingud ratifitseerida või heaks kiita kooskõlas nende siseriiklike tingimustega. Artikkel 33. Ühiskomitee 1. Lepingupooled nõustuvad lepingupoolte esindajatest koosneva ühiskomitee loomisega. 2. Käesoleva lepingu rakendamist kontrollib ja haldab ühiskomitee. 3. Käesoleva lepingu nõuetekohaseks täitmiseks vahetavad lepingupooled informatsiooni ja ükskõik kumma lepingupoole algatusel peavad nõupidamisi ühiskomitees. Ühiskomitee jälgib lepingupooltevaheliste kaubandustõkete kõrvaldamise edasisi võimalusi. 4. Ühiskomitee võib teha otsuseid käesoleva lepinguga sätestatud küsimustes. Teistes küsimustes võib ühiskomitee anda soovitusi. Artikkel 34. Ühiskomitee protseduurid 1. Käesoleva lepingu nõuetekohaseks täitmiseks tuleb ühiskomitee kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Kumbki lepingupool võib nõuda koosoleku kokkukutsumist. 2. Ühiskomitee tegutseb ühise kokkuleppe alusel. 3. Kui ühiskomitee ühe lepingupoole esindaja on reservatsioonidega vastu võtnud otsuse, mis järgib siseriiklikke juriidilisi n õudeid, siis jõustub otsus, juhul kui selles ei esine hilisemat kuupäeva, piirangu tühistamisest teatamise päeval. 4. Käesolevast lepingust tulenevalt võtab ühiskomitee vastu protseduurireeglid, mis muuhulgas sisaldavad sätteid koosolekute kokkukutsumise ning esimehe ja tema ametiaja määramise kohta. 5. Ühiskomitee võib otsustada luua allkomisjone ja töörühmasid, kui ta peab seda oma ülesannete täitmisel vajalikuks. Artikkel 35. Teenused ja investeeringud 1. Lepingupooled tunnustavad teenuste ja investeeringute kasvavat tähtsust. Püüdes järk-järgult arendada ja laiendada omavahelist koostööd Euroopa integratsiooni taustal, tehakse koostööd, mille eesmärgiks on edasise liberaliseerimise saavutamine ja vastastikune turgude avamine investeeringuteks ja teenustega kauplemiseks, arvestades asjakohaseid sätteid üldisest kaubanduskokkuleppest teenuste kohta. 2. Lepingupooled arutavad ühiskomitees võimalusi laiendada kaubandussuhteid välismaistele otseinvesteeringutele ning teenustekaubandusele. Artikkel 36. Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad ja piirikaubandus Käesolev leping ei välista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade ja piirikaubandus- alaste kokkulepete säilitamist või loomist, kui need ei mõjuta negatiivselt kaubavahetust ega käesoleva lepinguga kehtestatud päritolureegleid. Artikkel 37. Lisad, protokollid ja parandused 1. Käesoleva lepingu lisad ja protokollid moodustavad selle lepingu lahutamatu osa. Ühiskomitee võib otsustada paranduste tegemise lisades ja protokollides vastavalt artikli 34 lõike 3 tingimustele. 2. Käesoleva lepingu paranduste korral, mis ei ole tehtud vastavalt artikli 33 lõike 4 tingimustele ja mis on ühiskomitee poolt heaks kiidetud, tuleb täita siseriiklikud juriidilised nõuded. Sel juhul jõustuvad parandused kuupäeval, mil viimase diplomaatilise noodiga on kinnitatud nende paranduste jõustumiseks vajalike siseriiklike nõuete täitmisest. Artikkel 38. Jõustumine 1. Käesolev leping jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb hilisema diplomaatilise noodi saamise kuupäevale, millega kinnitatakse lepingu jõustumiseks vajalike vastavate siseriiklike nõuete täitmist. 2. Lepingupooled rakendavad käesolevat lepingut ajutiselt 1999. aasta 1. jaanuarist. Artikkel 39. Kehtivus ja tühistamine Käesolev leping on sõlmitud määramata ajaks. Kumbki lepingupool võib tühistada käesoleva lepingu kirjaliku teatega teisele lepingupoolele. Sellisel juhul tühistatakse käesolev leping teatamisest kuue (6) kuu pärast. Ülaltoodu kinnituseks on selleks volitatud isikud alla kirjutanud käesolevale lepingule. Alla kirjutatud Varssavis 5. novembril 1998. aastal kahes eksemplaris eesti, poola ja inglise keeles, olles võrdselt autentsed. Erinevuste korral prevaleerib ingliskeelne tekst. Eesti Vabariigi nimel Jaak LEIMANN Poola Vabariigi nimel Janusz STEINHOFF VASTASTIKUSE MÕISTMISE PROTOKOLL 1. Lepingupooled väljendavad valmisolekut uurida ühiskomitees võimalusi laiendada teineteisele igat kontsessiooni, mida nad on andnud või annavad kolmandatele riikidele, kellega neil on vabakaubandusleping või muu sarnane leping, mille suhtes kehtib 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe XXIV artikkel. 2. Artikli 3 lõike 2 osas lepivad lepingupooled kokku, et tollimaksude vähendamine toimub vastaval ajaperioodil tollimaksude peatamisega. Sellised vähendatud maksud asendavad baasmakse ainult selle perioodi eest, mil toimus peatamine ja kui toimub osaline peatamine, siis säilib lepingupoolte vahel soodusmäär. 3. Lepingupooled lepivad kokku, et artiklit 9 ei rakendata, kui selles artiklis nimetatud meetmeid võetakse seoses rahvusvaheliste kohustuste järgimisega. 4. Artikli 22 lõikes 3 märgitud kriteeriumite ja eeskirjade väljatöötamisel lepingupooled: – võtavad eesmärgiks kindlustada võimalikult suurem vastavus vastavate kriteeriumite ja eeskirjadega, mida kasutatakse assotsiatsioonilepingutes lepingupoolte ja Euroopa Ühenduste vahel; – defineerivad tingimused ja/või olukorrad kui ajutisi loobumisi lõike 1 tingimustest võib rakendada; – vaatavad läbi tingimused, millistel võib võtta vastusamme riikliku abi vastu. 5. Artikli 22 lõike 4 kohta võtab ühiskomitee ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist vastu vajalikud eeskirjad avalike meetmete jaoks. 6. Lepingupooled leppisid kokku sõlmida tulevikus eraldi kokkulepe tollialase koostöö kohta. I lisa ARTIKLITES 2 JA 11 VIIDATUD TOOTED Rubriik Toote lühikirjeldus 2905 43 Manniit 2905 44 Sorbitool 33 01 Eeterlikud õlid 35 01 – 35 05 Valkained, modifitseeritud tärklised, liimid 3809 10 Viimistlusained 3824 60 Sorbitool n.e.p. 41 01 – 41 03 Toor- jm nahad 43 01 Toorkarusnahad 50 01 – 50 03 Toorsiid ja siidijäätmed 51 01 – 51 03 Vill ja loomakarvad 52 01 – 52 03 Puuvill, puvillajäätmed ja kraasitud ning kammitud puuvill 53 01 Toorlina 53 02 Toorkanep II lisa IMPORDIKEELUD JA -PIIRANGUD 1998. AASTAL (Viidatud artiklis 8) 1. Poola poolt rakendatavad kogusepiirangud impordile ja nendega samaväärsed meetmed. Harmoniseeritud süsteemi nr (PKN kood*) Toote kirjeldus 2701 11 10 0, 2701 11 90 0, 2701 12 10 0, 2701 12 90 0, 2701 19 00 0 Kivisüsi; briketid jm kivisöest toodetud tahkekütused. 2709 00 10 0, 2709 00 90 0 Toornafta ja bituminoossetest mineraalidest toodetud toorõlid. 2710 00 11 0, 2710 00 15 0, 2710 00 21 0, 2710 00 25 0, 2710 00 26 0, 2710 00 27 0, 2710 00 29 0, 2710 00 32 0, 2710 00 34 0, 2710 00 36 0, 2710 00 37 0, 2710 00 39 0, 2710 00 41 0, 2710 00 45 0, 2710 00 51 0, 2710 00 55 0, 2710 00 59 0, 2710 00 61 0, 2710 00 65 0, 2710 00 66 1, 2710 00 66 9, 2710 00 67 1, 2710 00 67 9, 2710 00 68 1, 2710 00 68 9, 2710 00 71 0, 2710 00 72 0, 2710 00 74 0, 2710 00 76 0, 2710 00 77 0, 2710 00 78 0 Toornafta ja bituminoossetest mineraalidest toodetud toorõlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata õlid (põhikomponendina sisaldavad 70% või rohkem naftaõlisid või mineraalõlisid). 2711 11 00 0, 2711 21 00 0 Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud. 3601 00 00 0 Püssirohud(1) 3602 00 00 0 Valmislõhkeained, v.a püssirohud(1) ex 3603 00 Süütenöörid; detoneerivad nöörid; löök- või detonaatorkapslid; sütikud; elektrilised detonaatorid 3604 10 00 0, 3604 90 00 0 Ilutulestikud, signaalraketid, raketid sademete reguleerimiseks, udusignaalid ja muud pürotehnilised tooted 2903 14 00 0, 2903 19 10 0, 2903 30 33 0, 2903 41 00 0, 2903 42 00 0, 2903 43 00 0, 2903 44 10 0, 2903 44 90 0 2903 45 10 0, 2903 45 15 0, 2903 45 20 0, 2903 45 25 0, 2903 45 30 0, 2903 45 35 0, 2903 45 40 0, 2903 45 45 0, 2903 45 50 0, 2903 45 55 0, 2903 46 10 0, 2903 46 20 0, 2903 46 90 0, 2903 49 10 0, 2903 49 30 0, 2903 49 40 0, 2903 49 80 0 Süsivesinike halogeenitud derivaadid. 3824 71 0, 3824 79 00 0 3824 90 95 0 Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained, keemiatööstuses ja sellega seotud tööstusharudes toodetavad mujal nimetamata tooted. ex 8703 21 90 9, ex 8703 22 90 9, ex 8703 23 90 9, ex 8703 24 90 9, ex 8703 31 90 9, ex 8703 32 90 9, ex 8703 33 90 9 Sõiduautod ja muud mootorsõidukid, peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 mainitud), k.a mitmekohalised furgoonautod ja võidusõiduautod. ex 8706 00 19 6, ex 8706 00 91 6 Šassii koos mootoriga rubriikides 8701–8705 mainitud mootorsõidukitele. ex 8707 10 90 0 (ex – 10 aastat vanad või vanemad) Autokered (k.a kabiinid) rubriikides 8701–8705 mainitud mootorsõidukitele. 8704 10 11 0, 8704 10 19 0, 8704 10 90 0, 8704 21 10 0, 8704 21 39 0, 8704 21 99 2, 8704 21 99 9, 8704 22 10 0, 8704 22 99 0, 8704 23 10 0, 8704 23 99 0, 8704 31 10 0, 8704 31 39 0, 8704 31 99 2, 8704 31 99 9, 8704 32 10 0, 8704 32 99 0, 8704 90 00 0 (koodid kehtivad sõidukite suhtes, mis on 6 aastat vanad või vanemad) Mootorsõidukid kaubaveoks 8706 00 11 6 (kehtib ainult rubriigis 8704 toodud sõidukite žassiide kohta, mis on 6 aastat vanad või vanemad) Šassii koos mootoriga rubriikides 8701–8705 mainitud mootorsõidukitele. 8707 90 90 9 (kehtib ainult rubriigis 8704 toodud autokerede (k.a kabiinid) kohta, mis on 6 aastat vanad või vanemad) Autokered (k.a kabiinid) rubriikides 8701–8705 mainitud mootorsõidukitele. ex 8407 33 10 0, ex 8407 33 90 1, ex 8407 33 90 9, ex 8407 34 10 0, ex 8407 34 30 0 Sädesüütega kolbmootorid ja rootormootorid. ex 8703 21 10 0, ex 8703 21 90 1, ex 8703 21 90 9, ex 8703 22 11 0, ex 8703 22 19 0, ex 8703 22 90 1, ex 8703 22 90 9, ex 8703 23 11 0, ex 8703 23 19 0, ex 8703 23 90 1, ex 8703 23 90 9, ex 8703 24 10 0, ex 8703 24 90 1, ex 8703 24 90 9 Sõiduautod ja muud mootorsõidukid, peamiselt reisijateveoks (v.a rubriigis 8702 mainitud), k.a mitmekohalised furgoonautod ja võidusõiduautod. ex 8706 00 11 1, ex 8706 00 11 5, ex 8706 00 11 6, ex 8706 00 19 1, ex 8706 00 19 5, ex 8706 00 19 6, ex 8706 00 91 1, ex 8706 00 91 5, ex 8706 00 91 6, ex 8706 00 99 1, ex 8706 00 99 5, ex 8706 00 99 6 (ex – sõidukid kahetaktilise mootoriga) Šassii koos mootoriga rubriikides 8701–8705 mainitud mootorsõidukitele. 8407 33 10 0, 8407 34 10 0, 8407 90 50 0 Sädesüütega kolbmootorid ja rootormootorid(2). 8408 20 10 0 Survesüütega sisepõlemismootorid (diiselmootorid või pooldiiselmootorid)(2). 8706 00 91 1 Šassii koos mootoriga rubriikides 8701–8705 mainitud mootorsõidukitele(2). ex 9302 – 9305 Revolvrid ja püstolid, v.a. rubriikidesse 9303 või 9304 kuuluvad. Osad ja lisaseadmed rubriikidesse 9301–9304 kuuluvatele toodetele. * Kuus esimest numbrit Poola kombineeritud nomenklatuurist (PKN) vastavad HS ’98-le. (1) Välja arvatud need, mis on toodud majandusministri 1997. aasta 19. juuni eeskirjas, millega muudeti eeskirja «Nimekirja sisseviimisest kaupade ja tehnoloogia kohta, mille suhtes kehtib impordi ja ekspordi erikontroll». (2) Kehtib ainult tööstusliku kokkupaneku jaoks imporditavatele osadele sõidukitele rubriigist 8703. III lisa EKSPORDIPIIRANGUD 1998. AASTAL (Viidatud artiklis 9) 1. Poola poolt rakendatavad kogusepiirangud ekspordile ja nendega samaväärsed meetmed. Toote kirjeldus (PKN kood*) Lühike kirjeldus 2709 00 10 0, 2709 00 90 0 Toornafta ja bituminoossetest mineraalidest toodetud toorõlid. 2710 00 11 0, 2710 00 15 0, 2710 00 21 0, 2710 00 25 0, 2710 00 26 0, 2710 00 27 0, 2710 00 29 0, 2710 00 32 0, 2710 00 34 0, 2710 00 36 0, 2710 00 39 0, 2710 00 41 0, 2710 00 45 0, 2710 00 51 0, 2710 00 55 0, 2710 00 59 0, 2710 00 61 0, 2710 00 65 0, 2710 00 66 1, 2710 00 66 9, 2710 00 67 1, 2710 00 67 9, 2710 00 68 1, 2710 00 68 9 Toornafta ja bituminoossetest mineraalidest toodetud toorõlid (v.a toorõlid); mujal nimetamata õlid (põhikomponendina sisaldavad 70% või rohkem naftaõlisid või mineraalõlisid). 2711 11 00 0, 2711 21 00 0, 2711 29 00 0 Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud. 2903 14 00 0, 2903 19 10 0, 2903 30 33 0, 2903 41 00 0, 2903 42 00 0, 2903 43 00 0, 2903 44 10 0, 2903 44 90 0, 2903 45 10 0, 2903 45 15 0, 2903 45 20 0, 2903 45 25 0, 2903 45 30 0, 2903 45 35 0, 2903 45 40 0, 2903 45 45 0, 2903 45 50 0, 2903 45 55 0, 2903 46 10 0, 2903 46 20 0, 2903 46 90 0, 2903 49 10 0, 2903 49 30 0, 2903 49 40 0, 2903 49 80 0 Süsivesinike halogeenitud derivaadid. 3824 71 00 0, 3824 79 00 0, 3824 90 95 0 Märkus. Kvoot allpool loetletud toodetele rubriikidest 4101, 4102, 4103, 4104 ja 4107 kehtib 31. augustini 1998. Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained, keemiatööstuses ja sellega seotud tööstusharudes toodetavad mujal nimetamata tooted. 4101 10 10 0, 4101 10 90 0 (2700 tonni-üldine kvoot aastaks 1998) 4101 21 00 0, 4101 22 00 0, 4101 29 00 0, 4101 30 10 0, 4101 30 90 0 (1200 tonni- üldine kvoot aastaks 1998) 4101 40 00 0 (1200 tonni- üldine kvoot aastaks 1998) Veise ja hobuse toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvaga või karvadeta. 4102 10 10 0, 4102 10 90 0, 4102 21 00 0, 4102 29 00 0 Lamba ja talle toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), villaga või villata, peale käesoleva grupi märkusega 1(c) välja arvatute. 4103 10 10 0, 4103 10 90 0, 4103 20 00 0, 4103 90 00 0 (750 tonni- üldine kvoot aastaks 1998) Muud toornahad (värsked või soolatud, kuivatatud, painitud, pikeldatud või muul viisil konserveeritud, ent parkimata, pärgamentimata jm viisil töötlemata), karvadega või ilma, muud kui käesoleva grupi märkustes 1(b) või (c) esitatud. 4104 10 30 0, 4104 10 91 0, 4104 10 95 0, 4104 10 99 0, 4104 21 00 0, 4104 22 10 0, 4104 22 90 0, 4104 29 00 0 (3900 tonni- üldine kvoot aastaks 1998) Veise- ja hobusenahad, karvadeta, v.a nahk rubriikidest 4108 ja 4109. 4107 10 10 0 (5250 tonni- üldine kvoot aastaks 1998) Muude loomade parknahad, karvadeta, v.a nahk rubriikidest 4108 ja 4109. 7204 10 00 0, 7204 21 10 0, 7204 21 90 0, 7204 29 00 0, 7204 30 00 0, 7204 41 10 0, 7204 41 91 0, 7204 41 99 0, 7204 49 10 0, 7204 49 30 0, 7204 49 91 0, 7204 49 99 0 Vanaraud ja mustmetallide jäätmed; neist saadud valuplokid ümbersulatamiseks 7404 00 10 0 (900 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) 7404 00 91 0 (800 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) ex. 7404 00 99 0 (400 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) ex. 7404 00 99 0 (3200 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) Vasejäätmed ja -murd 7503 00 10 0 (5 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) 7503 00 90 0 (1 tonn - üldine kvoot aastaks 1998) Niklijäätmed ja -murd 7602 00 11 0 (4600 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) 7602 00 19 0 (300 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) Alumiiniumijäätmed ja -murd. ex. 7602 00 90 0 (900 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) ex. 7602 00 90 0 (2600 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) 7802 00 00 0 (600 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) Pliijäätmed ja -murd 7902 00 00 0 (690 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) Tsingijäätmed ja -murd 8002 00 00 0 (4 tonni - üldine kvoot aastaks 1998) Tinajäätmed ja -murd 3601 00 00 0 Püssirohud(1) 3602 00 00 0 Valmislõhkeained, v.a püssirohud(1) ex. 3603 00 Süütenöörid; detoneerivad nöörid; löök- või detonaatorkapslid; sütikud; elektrilised detonaatorid(1) 360410 00 0, 3604 90 00 0 Ilutulestikud, signaalraketid, raketid sademete reguleerimiseks, udusignaalid ja muud pürotehnilised tooted(1) ex. 9302–9305 Revolvrid ja püstolid, v.a. rubriikidesse 9303 või 9304 kuuluvad Osad ja lisaseadmed rubriikidesse 9301–9304 kuuluvatele toodetele * Kuus esimest numbrit Poola kombineeritud nomenklatuurist (PKN) vastavad HS ‘98-le. (1) Välja arvatud need, mis on toodud majandusministri 1997. aasta 19. juuni eeskirjas, millega muudeti eeskirja «Nimekirja sisseviimisest kaupade ja tehnoloogia kohta, mille suhtes kehtib impordi ja ekspordi erikontroll». IV lisa TEHNILISTE EESKIRJADE EELNÕUDESSE MÄRKUSTE TEGEMISE KORD (Viidatud lepingu artiklis 10) Artikkel 1 Käesolevas lisas: (a) «Tehniline iseloomustus» tähendab dokumendis sisalduvat iseloomustust, mis sätestab toote nõutavad tunnused, nagu kvaliteedi tase, teostus, ohutus või mõõtmed, sealhulgas tootele kohaldatavad nõuded terminoloogia, sümbolite, testimise ja testimismeetodite, pakkimise, märkimise või markeerimise kohta; (b) «Tehnilised eeskirjad» tähendavad tehnilisi iseloomustusi, mis hõlmavad vastavaid administratiivseid sätteid, millest kinnipidamine on de jure või de facto kohustuslik turustamisel või kasutamisel ühes lepingupooles või selle valdavas osas, välja arvatud kohalike võimuorganite kehtestatud sätted; (c) «Tehniliste eeskirjade eelnõu» tähendab tehnilise iseloomustuse teksti, mis hõlmab ka administratiivseid sätted ja on vormistatud selle jõustamise eesmärgil või kavatsetakse seda lõplikult jõustada tehnilise eeskirjana, kusjuures tekst ei ole veel lõplik ja sellesse võib teha parandusi; (d) «Tooted» tähendab kõiki käesoleva lepinguga hõlmatud kaupu. Artikkel 2 1. Teatamine peab: (a) sisaldama tehniliste eeskirjade eelnõu täieliku teksti originaalkeeles ning täieliku tõlke või kokkuvõtte inglise keeles; (b) osutama, kuivõrd tehniliste eeskirjade eelnõu on identne tehnilise täpsustamisega antud aine vallas, mis on välja töötatud rahvusvahelise või piirkondliku organi poolt, või kuivõrd see kaldub kõrvale taolistest täpsustustest; kõrvalekaldumise korral taolistest täpsustamistest tuleb anda kõrvalekaldumise põhjused; (c) sisaldama kompetentse siseriikliku organi nime ja aadressi, kes annab edasist informatsiooni eeskirja kohta; (d) sisaldama ettenähtud jõustumise kuupäeva. 2. Kui tehniliste eeskirjade eelnõu annab edasi üksnes rahvusvahelise või Euroopa standardi kogu teksti, piisab informatsioonist vastava standardi kohta. Artikkel 3 Kumbki lepingupool võib paluda lisainformatsiooni tehniliste eeskirjade eelnõude kohta käesoleva korra kohaselt. Artikkel 4 1. Lepingupooled võivad lisada kommentaare vahendatavatele tehniliste eeskirjade eelnõudele. 2. Lepingupooled vahetavad informatsiooni läbi oma teabekeskuste. Artikkel 5 Märkustele kommentaaride esitamiseks on aega kolm kuud sellest kuupäevast, mil lepingupool sai kätte eeskirjade eelnõu teksti. Selle aja jooksul ei rakendata tehniliste eeskirjade eelnõud. Artikkel 6 Lepingupoolte poolsete kommentaaride kohta antakse lisateavet, milles näidatakse, mis ulatuses on arvesse võetud sisulisi muudatusi võrreldes eelnõuga, samuti tingimuse jõustumise kuupäev. Artikkel 7 Kolmekuuline tähtaeg ei kehti juhul, kui erakorralistel asjaoludel, seoses tervise kaitsega või julgeolekuga, loomade tervise ja elu või taimede kaitsega, peavad pädevad ametkonnad ette valmistama tehnilisi eelnõusid väga lühikese ajaga, nii et nende jõustumine või kehtestamine toimub koheselt, ilma võimalike nõupidamisteta. Võetud meetmete erakorralisust näitavad asjaolud tuleb ära näidata. Artikkel 8 Lepingupooled peavad käesoleva lepingu raames regulaarseid nõupidamisi, et tagada käesoleva korra rakendamist. V lisa INTELLEKTUAALSE OMANDI KAITSE (Viidatud artiklis 24) Artikli 24 lõige 1 kehtib järgmiste mitmepoolsete lepingute kohta: – Rahvusvaheline konventsioon teoste esitajate, fonogrammide tootjate ja ringhäälingu organisatsioonide kaitseks (Rooma, 1961); – Protokoll Madriidi lepingu juurde rahvusvaheliste märkide registreerimisest (Madrid, 1989); – Rahvusvaheline konventsioon uute taimede varieteetide kaitsest (UPOV) (Genfi Akt, 1991); – TRIPS leping; – Kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsioon (Pariisi Akt, 1971); – Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon (Stokholmi Akt, 1967, muudetud 1979); Ühiskomitee võib otsustada, et artikli 24 lõige 1 kehtib ka teiste mitmepoolsete lepingute kohta. Protokoll 1 TOLLIMAKSUD TÖÖSTUSTOODETE IMPORDIL (Viidatud artiklis 4) 1. Poola Vabariigi poolt rakendatavaid imporditolle Eesti Vabariigi päritoluga toodetele, mis on loetletud käesoleva protokolli lisas A, vähendatakse progresseeruvalt vastavalt järgnevale ajakavale: – käesoleva lepingu jõustumisel – 3 %-ni ad valorem, – 1. jaanuaril 1999 – ülejäänud maksud tühistatakse. 2. Poola Vabariigi poolt rakendatavaid imporditolle Eesti Vabariigi päritoluga toodetele, mis on loetletud käesoleva protokolli lisas B, vähendatakse progresseeruvalt vastavalt järgnevale ajakavale: – käesoleva lepingu jõustumisel – 4/7-ni baasmaksust, – 1. jaanuaril 1999 – 3/7-ni baasmaksust, – 1. jaanuaril 2000 – 2/7-ni baasmaksust, – 1. jaanuaril 2001 – 1/7-ni baasmaksust, – 1. jaanuaril 2002 – ülejäänud maksud tühistatakse. 3. Poola Vabariigi poolt rakendatavaid imporditolle Eesti Vabariigi päritoluga toodetele, mis on loetletud käesoleva protokolli lisas C1, vähendatakse progresseeruvalt vastavalt järgnevale ajakavale: – käesoleva lepingu jõustumisel – 10%-ni ad valorem, – 1. jaanuaril 1999 – 5%-ni ad valorem, – 1. jaanuaril 2000 – 3%-ni ad valorem, – 1. jaanuaril 2001 – ülejäänud maksud tühistatakse. 4. Poola Vabariigi poolt rakendatavaid imporditolle Eesti Vabariigi päritoluga toodetele, mis on loetletud käesoleva protokolli lisas C2, vähendatakse progresseeruvalt vastavalt järgnevale ajakavale: – käesoleva lepingu jõustumisel – 15%-ni ad valorem, – 1. jaanuaril 1999 – 11%-ni ad valorem, – 1. jaanuaril 2000 – 4%-ni ad valorem, – 1. jaanuaril 2001 – ülejäänud maksud tühistatakse. 5. Poola Vabariigi poolt rakendatavaid imporditolle Eesti Vabariigi päritoluga toodetele, mis on loetletud käesoleva protokolli lisas D, vähendatakse progresseeruvalt vastavalt järgnevale ajakavale: – käesoleva lepingu jõustumisel - 9%-ni ad valorem, – 1. jaanuaril 1999 – 6%-ni ad valorem, – 1. jaanuaril 2000 – 3%-ni ad valorem, – 1. jaanuaril 2001 – ülejäänud maksud tühistatakse. 6. Eesti Vabariigi päritoluga toodetele, mida imporditakse Poola Vabariiki ning mida ei ole loetletud lisades A, B, C1, C2 ja D, rakendatakse käesoleva lepingu tollimaksu nullmäära. Protokolli 1 lisa A 5208 5212 6102 6106 6110 6114 6201 6205 6301 6305 6309 5209 5801 6103 6107 6111 6115 6202 6206 6302 6306 6310 5210 5802 6104 6108 6112 6116 6203 6207 6303 6307 5211 6101 6105 6109 6113 6117 6204 6208 6304 6308 Protokolli 1 lisa B 8701 20 8703 31 8704 23 8705 40 8706 00 91 6 8702 10 8703 32 8704 31 8705 90 8706 00 99 5 8702 90 8703 33 8704 32 8706 00 11 5 8706 00 99 6 8703 21 8703 90 8704 90 8706 00 11 6 8707 10 90 0 8703 22 8704 10 8705 10 8706 00 19 5 8707 90 90 9 8703 23 8704 21 8705 20 8706 00 19 6 8703 24 8704 22 8705 30 8706 00 91 5 Protokolli 1 lisa C1 2710 00 11 0 2710 00 27 0 2710 00 36 0 2710 00 45 0 2710 00 15 0 2710 00 29 0 2710 00 37 0 2710 00 51 0 2710 00 21 0 2710 00 32 0 2710 00 39 0 2710 00 55 0 2710 00 25 0 2710 00 34 0 2710 00 41 0 2710 00 59 0 2710 00 26 0 Protokolli 1 lisa C2 2710 00 61 0 2710 00 65 0 2710 00 66 1 2710 00 66 9 Protokolli 1 lisa D 7207 7208 v.a 7208 40 90 7209 v.a 7209 15, 7209 18 99, 7209 25 7210 v.a 7210 12 19 1, 7210 12 90 1, 7210 20, 7210 50, 7210 61, 7210 69 7211 7212 7213 7214 7215 7216 7217 7218 7219 v.a 7219 31, 7219 32, 7219 34, 7219 35, 7219 90 7220 7221 7222 7223 7224 7225 v.a 7225 40 80, 7225 91, 7225 92, 7225 99 7226 v.a 7226 93, 7226 94, 7226 99 20 2227 7228 v.a 7228 70 7229 7301 7302 7303 7304 v.a 7304 49 10 7305 7306 7307 7308 v.a 7308 10, 7308 20, 7308 30, 7308 40 90, 7308 90 10, 7308 90 51, 7308 90 59 Protokoll 2 SOODUSTUSTE VAHETAMINE PÕLLUMAJANDUSES EESTI VABARIIGI JA POOLA VABARIIGI VAHEL (Viidatud artiklis 12) 1. Poolast pärinevatele toodetele Eestis rakendatavad tollimaksud kaotatakse käesoleva lepingu jõustumise päevast. 2. Käesoleva protokolli lisas A nimetatud Eestist pärinevate toodete importimisel Poolasse rakendatakse nendele toodetele lisas nimetatud soodustusi. 3. Käesolevas protokollis nimetatud tollimaksud sisaldavad väärtusjärgseid ja erilisi tollimakse ning lisatollimakse toodete suhkrusisalduse koguse eest (DCC). 4. Kala ja teiste meresaaduste kaubanduse põhimõtted ja tingimused lepingupoolte vahel on sätestatud lisas B. Lisa A HS kood Kaupade kirjeldus Kvoot Eesti jaoks tonnides MFN % 40210 Piimapulber, rasvasisaldusega kuni 1,5% 50 40 40610800 Juust ja kohupiim, rasvasisaldusega üle 40% 200 14 40690690 Muud juustud, rasvasisaldusega kuni 47% 200 14 40690990 Muud juustud 200 14 1107 Linnased, heledad või tumedad 800 50 160239 Konservid või tooted muudest kodulindudest 10 30 160249 Muud tooted sealihast, s.h. segud 50 30 160250 Muud segud veiselihast 50 30 17041011 Närimiskumm lehtedena 10 40 17041019 Närimiskumm muul kujul 50 40 18063290 Muu mittetäidetud šokolaad 100 20 18069019 Muud šokolaaditooted 100 20 18069050 Suhkrulised kondiitritooted ja tooted suhkrut asendavatest ainetest 100 20 18069090 Muud suhkrulised kondiitritooted ja nende aseained 25 20 19019019 Muu linnaseekstrakt 25 20 190190991 Piimasegud imikutoitude valmistamiseks 5% ad valorem 190190999 Muud piimatekstuurid 5 17 190510000 Kuivikleivad 20 20 190530190 Muud magusad küpsised, vahvlid ja oblaadid 20 0 19053030 Muud magusad küpsised, mis sisaldavad üle 8% kaalust piimarasvu 15 0 19053059 Muud magusad küpsised 20 0 200110 Kurgid ja kornišonid veiniäädikas või äädikhappes 5 20 20079939 Džemmid, välja arvatud kirssidest, maasikatest ja vaarikatest 15 20 20079958 Muud puuviljapüreed 13–30% suhkrusisaldusega 7 20 Lisa B (Kala ja kalatooted) 1. Kui käesolevas lisas ei ole määratletud teisiti, on alljärgnevalt kirjeldatud kala ja teised kalatooted hõlmatud käesoleva lepinguga. 2. Kui käesolevas lisas ei ole sätestatud teisiti, kaotatakse Eestis ja Poolas Poolast ja Eestist pärinevatele allpool nimetatud toodetele kõik imporditollid ja muud samaväärse toimega maksud lepingu jõustumise päeval. HS rubriik Kaupade kirjeldus Grupp 3 Kalad ja vähilaadsed, molluskid ja muud veeselgrootud 1603 00 Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest 1604 Kalakonservid või -tooted; kalamarjast valmistatud kaaviar ka kaaviari asendajad 1605 Toidud ja konservid vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest 3. Poola võib säilitada imporditollid alljärgnevatele Eestist pärinevatele toodetele: 030240101 030261919 030350989 030410940 030490210 030559300 030240109 030261981 030360110 030410950 030490270 030561000 030240981 030261989 030371911 030410960 030490380 030562000 030240989 030350101 030371919 030420290 030530190 160412 030250100 030350109 030371981 030420750 030542000 160413900 030261911 030350981 030371989 030490200 030551 160419920 Tollimaksud ülalnimetatud toodetele kaotatakse vastavalt järgnevale ajakavale: – 1. jaanuaril 1999 – 30% vähendamine, – 1. jaanuaril 2000 – tollimaksude täielik kaotamine. 4. Käesoleva lepingu jõustumisel võib Poola rakendada allpool kirjeldatud toodetele igaaastast tariifikvooti 5000 tonni. Sellele iga-aastasele tariifikvoodile kehtib 0% impordi tollimaks. Alates 1. jaanuarist 2000 ei rakendata mingeid kogusepiiranguid ega tollimakse. HS rubriik Kaupade kirjeldus 160413900 Kalakonservid või -tooted: sardiinid, sardinellid ja kilud 5. Allpool loetletud toodetele võib Poola säilitada tollimaksud vastavuses alljärgnevale ajakavale. HS rubriik Jõustumisel 1. aastal pärast jõustumist 2. aastal pärast jõustumist 030193 5% 5% 0% 6. Lepitakse kokku, et alates lepingu jõustumisest osutab kumbki lepingupool kalale ja teistele meresaadustele, mis on maale toimetatud teise lepingupoole kalalaevade poolt, kohtlemist, mis ei ole vähem soodne kui oma kalalaevade poolt maale toimetatud sarnastele toodetele osutatud kohtlemine kõigi ettekirjutuste ja nõuete suhtes, mis puudutavad nende müüki ja jaotust; ja et kumbki lepingupool võib keelduda ühist huvi pakkuvatest kalavarudest pärineva kala maaletoimetamise lubamisest, kui need varud ei ole määratletud kokkulepetega ja vastavate siseriiklike eeskirjadega. Kumbki lepingupool võib samuti keelduda kala ja meresaaduste maale toimetamisest kui selline tegevus põhjustab nende toodete hindade ebastabiilsust. Protokoll 3 MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOONI JA ADMINISTRATIIVSE KOOSTÖÖ MEETODITE KOHTA Sisukord I osa. ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Definitsioonid II osa. MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON Artikkel 2. Üldised nõuded Artikkel 3. Kahepoolne päritolu kumulatsioon Artikkel 4. Diagonaalne päritolu kumulatsioon Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisoperatsioonid Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad Artikkel 10. Komplektid Artikkel 11. Neutraalsed elemendid III osa. TERRITORIAALSED NÕUDMISED Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip Artikkel 13. Otsetransport Artikkel 14. Näitused IV osa. TOLLIHÜVITUS VÕI VABASTAMINE Artikkel 15. Tollihüvitusest või tollimaksuvabastusest keeldumine V osa. PÄRITOLUTÕENDID Artikkel 16. Üldised nõuded Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamise protseduur Artikkel 18. Liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele väljastamine Artikkel 19. Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljastamine Artikkel 20. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamine eelnevalt vormistatud või väljaantud päritolutõendi alusel Artikkel 21. Arvedeklaratsiooni vormistamise tingimused Artikkel 22. Kinnitatud eksportöör Artikkel 23. Päritolutõendi kehtivus Artikkel 24. Päritolutõendi esitamine Artikkel 25. Osakaupa importimine Artikkel 26. Päritolutõendist vabastamine Artikkel 27. Täiendavad dokumendid Artikkel 28. Päritolutõendi ja täiendavate dokumentide säilitamine Artikkel 29 Vastuolud ja vormivead Artikkel 30. ECU-des väljendatud summad VI osa. ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDUS Artikkel 31. Vastastikune abistamine Artikkel 32. Päritolutõendite kontrollimine Artikkel 33. Vaidluste lahendamine Artikkel 34. Karistused Artikkel 35. Vabatsoonid VII osa. LÕPPSÄTTED Artikkel 36. Protokolli muudatused Artikkel 37. Lisad Artikkel 38. Protokolli rakendamine Artikkel 39. Kaubad transiidil või laos Artikkel 40. Tolli alamkomitee I osa ÜLDSÄTTED Artikkel 1. Definitsioonid Käesolevas protokollis: (a) «tootma» tähendab igasugust töö- või töötlemisoperatsiooni, sealhulgas koostamist või muid spetsiifilisi operatsioone; (b) «materjal» tähendab igasugust toote valmistamisel kasutatavat koostisosa, toorainet või osa jne; (c) «toode» tähendab valmistatavat toodet, isegi kui seda hiljem kasutatakse teistes tootmisoperatsioonides; (d) «kaubad» tähendab nii materjale kui ka tooteid; (e) «tolliväärtus» tähendab väärtust, mis on määratud vastavalt 1994. aasta Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakenduslepinguga (Maailma Kaubandusorganisatsiooni tolliväärtuse leping); (f) «tootjahind» tähendab hinda, mis makstakse Eesti või Poola tootjale, kelle ettevõttes tehakse viimane töö või töötlemine, eeldusel et hinnas sisaldub kõikide kasutatud materjalide väärtus, millest on lahutatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta toote ekspordil; (g) «materjalide väärtus» tähendab kasutatud mittepärinevate materjalide tolliväärtust nende impordi ajal, või kui see ei ole teada ning seda pole võimalik kindlaks teha, siis tähistab see materjalide eest Eestis või Poolas makstavat esimest kindlakstehtavat hinda; (h) «pärinevate materjalide väärtus» tähendab nende materjalide alapunktis g defineeritud tolliväärtust, rakendatuna mutatis mutandis; (i) «lisandunud väärtuse» all mõistetakse tootjahinda, millest on lahutatud nende toodete tolliväärtuste summa, mis ei pärinenud riigist, kus need tooted hangiti; (j) «grupid» ja «rubriigid» tähendavad gruppe ja rubriike (neljakohalisi koode), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi, käesolevas protokollis nimetatud «harmoniseeritud süsteem» või «HS»; (k) «klassifitseeritud» viitab toote või materjali vastavasse rubriiki klassifitseerimisele; (l) «kaubasaadetis» tähendab tooteid, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportöörilt ühele kaubasaajale või mille transporti eksportöörilt kaubasaajale hõlmab ainult üks transpordidokument või selle puudumisel ainult üks arve; (m) «territooriumid» tähendab ka territoriaalvett. II osa MÕISTE «TOOTE PÄRITOLU» DEFINITSIOON Artikkel 2. Üldised nõuded 1. Käesolevas lepingus käsitletakse järgmisi tooteid kui Eesti päritoluga tooteid: (a) täielikult Eestist pärinevad tooted käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses; (b) tooted, mis sisaldavad Eestist mittetäielikult pärinevaid materjale, tingimusel, et neid materjale on Eestis piisavalt töödeldud käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses. 2. Käesolevas lepingus käsitletakse järgmisi tooteid kui Poola päritoluga tooteid: (a) täielikult Poolast pärinevad tooted käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses; (b) tooted, mis sisaldavad Poolast mittetäielikult pärinevaid materjale, tingimusel, et neid materjale on Poolas piisavalt töödeldud käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses. Artikkel 3. Kahepoolne päritolu kumulatsioon 1. Eestist pärinevaid materjale käsitletakse kui Poolast pärinevaid materjale, kui need on lülitatud sealt pärineva toote koosseisu. Ei ole vajalik, et need materjalid oleks läbinud piisava töö või töötlemise, eeldades, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1. 2. Poolast pärinevaid materjale käsitletakse kui Eestist pärinevaid materjale, kui need on lülitatud sealt pärineva toote koosseisu. Ei ole vajalik, et need materjalid oleks läbinud piisava töö või töötlemise, eeldades, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1. Artikkel 4. Diagonaalne päritolu kumulatsioon 1. Lõigete 2 ja 3 sätete kohaselt vaadeldakse EL-st, Ungarist, Tšehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Bulgaariast, Rumeeniast, Lätist, Leedust, Sloveeniast, Islandist, Norrast või Šveitsist pärinevaid materjale Eesti ja Poola ning nende riikide vahelise lepingu tähenduses, kui Eesti ja Poola päritoluga materjale on lisatud sealt omandatud tootele. Nende materjalide piisavad töö- või töötlemisoperatsioonid ei ole vajalikud. 2. Tooteid, mis on omandanud päritolu lõikest 1 tulenevalt, loetakse Eestist või Poolast pärinevateks toodeteks juhul, kui seal lisandunud väärtus ületab lõikes 1 viidatud teistest riikidest pärinevate kasutatud materjalide väärtuse. Vastasel juhul käsitletakse kõnealuseid tooteid sellest lõikes 1 viidatud riigist pärinevaiks, millise päritoluga kasutatud materjalide väärtus on suurim. Päritolu määramisel ei võeta arvesse Eestis või Poolas piisava töötluse läbi teinud materjale, mis pärinevad lõikes 1 viidatud riikidest. 3. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni rakendatakse siis, kui kasutatud materjalid on saavutanud päritolustaatuse käesoleva protokolli reeglitega samaväärsete päritolureeglite kohaldamisega. Eesti ja Poola teatavad teineteisele lõikes 1 viidatud riikidega sõlmitud lepingute ja nendega kaasnevate päritolureeglite üksikasjad. Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted 1. Täielikult Eestist või Poolast pärinevaks loetakse järgmisi tooteid: (a) selle riigi maapinnast või merepõhjast saadud mineraalained; (b) tooted seal kasvatatud/kasvanud vegetabiilsetest toodetest; (c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad; (d) tooted seal kasvatatud elusloomadest; (e) seal toimunud jahipidamise või kalapüügi tulemusel saadud tooted; (f) Poola ja Eesti laevade poolt merest väljaspool nende territoriaalvett püütud kala ja sellest valmistatud tooted; (g) nende vabriklaevade pardal ainult punktis f viidatud saadustest valmistatud tooted; (h) seal kogutud pruugitud tooted, mis kõlbavad ainult toorainena tarbimiseks, sealhulgas kasutatud rehvid, mis kõlbavad ainult kas protekteerimiseks või jäätmetena kasutamiseks; (i) seal teostatud tootmisprotsesside käigus eraldunud metalli- ja muud jäätmed; (j) väljaspool nende territoriaalvett asuvast merepõhjast või selle aluspinnasest saadud tooted, eeldusel, et neil on selle põhja või aluspinna töötlemise ainuõigus; (k) ainult alapunktides a kuni j märgitud toodetest valmistatud kaubad. 2. Lõike 1 punktides f ning g toodud mõisted «nende laevad» ja «nende vabriklaevad» kehtivad üksnes selliste laevade ja vabriklaevade kohta: (a) mis on registreeritud või arvele võetud Eestis või Poolas; (b) mis sõidavad Eesti või Poola lipu all; (c) millest vähemalt 50% kuulub Eesti või Poola kodanikele, või firmale, mille peakontor asub ühe lepingupoole territooriumil ja mille mänedžer või mänedžerid, direktorite nõukogu või juhatuse esimees ja enamus juhtimisorganite liikmetest on Eesti või Poola kodanikud ning lisaks osaühingud või aktsiaseltsid, mille kapitalist vähemalt pool kuulub mainitud riikidele või nende riikide juriidilistele isikutele või kodanikele; (d) mille kapten ja ohvitserid on Eesti või Poola kodanikud; ja (e) mille meeskonnast vähemalt 75% on Eesti või Poola kodanikud. Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted 1. Artikli 2 rakendamisel loetakse mittetäielikult pärinevad tooted piisavalt töödelduiks juhul, kui II lisa nimekirjas toodud tingimused on täidetud. Ülalviidatud tingimused määratlevad, milline mittepärinevate materjalide töötlemine on nõutav kõigi käesoleva lepingu rakendusalasse kuuluvate toodete valmistamisel ning neid tingimusi rakendatakse ainult selliste materjalide osas. Juhul kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse, täites sellele tootele nimekirjas ettenähtud tingimused, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei arvestata selle toote valmistamiseks kasutatud materjale teises tootes kui mittepärinevaid. 2. Vaatamata lõikes 1 sätestatule võib teatud toote valmistamisel siiski kasutada mittepärinevaid materjale, mida vastavalt nimekirjas seatud tingimustele ei tohiks kasutada, eeldusel et: (a) nende koguväärtus ei ületa 10% toote tootjahinnast; (b) ühtki nimekirjas märgitud mittepärinevate materjalide väärtuse maksimaalset protsendimäära ei ületata käesoleva lõike rakendamisel. Käesolev lõige ei kehti harmoniseeritud süsteemi gruppide 50 kuni 63 kohta. 3. Lõiked 1 ja 2 ei kehti artiklis 7 toodud juhtudel. Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisoperatsioonid 1. Vaatamata lõikes 2 sätestatule loetakse pärineva toote staatuse järgnevaid operatsioone ebapiisavaks töötlemiseks, olenemata sellest, kas artikli 6 nõuded on täidetud või mitte: (a) transpordil ja ladustamisel kauba hea seisundi säilitamiseks teostatavad operatsioonid (ventileerimine, laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, soola, vääveldioksiidi või muude vesilahuste sisse asetamine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sarnased operatsioonid); (b) lihtsad operatsioonid, mis seisnevad tolmu eemaldamises, sõelumises, sorteerimises, klassifitseerimises, komplekteerimises (sealhulgas kaubaartiklite komplektidesse panek), pesemises, värvimises, tükeldamises; (c)(i) pakendi vahetamine ning pakendite kokkupanemine ja lahtivõtmine; (ii) lihtne pudelitesse, anumatesse, kottidesse, karpidesse panek, papist või puidust alustele kinnitamine jne, ning kõik muud lihtsad pakkimisoperatsioonid; (d) markeeringute, siltide või muude eristusmärkide kinnitamine toodetele või nende pakenditele; (e) erinevat liiki või sarnaste toodete lihtne segamine, juhul kui käesolevas protokollis toodud päritolureeglid ei võimalda segu ühte või mitut komponenti lugeda Eestist või Poolast pärinevateks toodeteks; (f) osade lihtne kokkupanek selleks, et moodustuks terviklik toode; (g) punktides a kuni f kirjeldatud kahe või enama operatsiooni kombinatsioon; (h) loomade tapmine. 2. Et määratleda, kas antud toote töötlemine loetakse lõike 1 tähenduses ebapiisavaks, vaadeldakse kõiki Eestis või Poolas selle toote suhtes teostatud operatsioone koos. Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik 1. Käesoleva protokolli rakendamisel loetakse kvalifikatsiooniühikuks üht kindlat toodet, mida peetakse harmoniseeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifikatsiooni kindlaksmääramisel baasühikuks. Sellest järeldub, et: (a) kui toode, mis koosneb esemete grupist või on kokku pandud osadest, klassifitseeritakse harmoniseeritud süsteemi ühe rubriigi alla, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku; (b) kui kaubasaadetis koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud harmoniseeritud süsteemi sama rubriigi all, tuleb käesoleva protokolli rakendamisel käsitleda iga toodet eraldi. 2. Kui harmoniseeritud süsteemi üldreegli nr 5 järgi on toote klassifitseerimiseks pakend arvestatud toote osaks, arvestatakse see toote osaks ka päritolu määramisel. Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad Lisaseadmeid, varuosi ja tööriistu, mis lähetatakse koos seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ning mis on osa normaalvarustusest ja sisalduvad toote hinnas ja kantakse samale saatelehele, vaadeldakse vastava seadme, masina, aparaadi või sõidukiga koos ühtse tervikuna. Artikkel 10. Komplektid Komplekte, nagu on defineeritud harmoniseeritud süsteemi üldreeglis nr 3, loetakse pärinevaiks, kui kõik komponenttooted on pärinevad. Sellele vaatamata, kui komplekt koosneb pärinevatest ja mittepärinevatest toodetest, loetakse komplekt kui tervik pärinevaks eeldusel, et mittepärinevate toodete väärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast. Artikkel 11. Neutraalsed elemendid Toote päritolu määramisel, ei ole vaja kindlaks teha järgmiste tootmisel kasutatud elementide päritolu: (a) energia ja kütus; (b) tehas ja seadmed; (c) masinad ja tööriistad; (d) kaubad, mis ei ole ega peagi olema toote lõppkoostisosad. III osa TERRITORIAALSED NÕUDMISED Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip 1. II osas toodud päritolu staatuse saamise tingimused tuleb täita Eestis või Poolas, välja arvatud artiklis 4 toodud juhtudel. 2. Kui Eestist või Poolast pärinevad eksporditud tooted saadetakse tagasi, välja arvatud artiklis 4 toodud juhtudel, tuleb neid vaadelda mittepärinevatena, seni kuni pole võimalik tõestada tollivõime rahuldaval viisil, et: (a) tagastatud kaubad on samad kaubad, mis eksporditi; ja (b) neid ei ole teises riigis rohkem töödeldud, kui on vajalik nende hea seisundi säilitamiseks selles riigis või eksportimise ajal. Artikkel 13. Otsetransport 1. Käesoleva lepinguga antud soodustatud käsitlus hõlmab ainult käesoleva protokolli nõudmisi rahuldavaid tooteid, mida transporditakse Eesti ja Poola vahel otse või läbi artiklis 4 viidatud teiste riikide territooriumide. Jagamatu kaubasaadetise moodustavaid kaupu võib transportida ka läbi mõne muu riigi territooriumi, vajaduse korral neid sellel territooriumil ümber laadides või ajutiselt ladustades tingimusel, et kaup on jäetud transiit- või ladustamisriigis tollivõimude järelevalve alla ning nendega ei teostata muid operatsioone kui mahalaadimine, ümberlaadimine või mõni muu operatsioon nende hea seisundi säilitamiseks. Pärinevaid tooteid võib transportida torujuhtmeid kaudu ka läbi teiste riikide territooriumide peale Eesti või Poola. 2. Tõendusmaterjal selle kohta, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva riigi tollivõimudele järgmiste dokumentide esitamisega: (a) ühtne transpordidokument, mis kajastab liikumist eksportivast riigist läbi transiitriigi; või (b) transiitriigi tollivõimude poolt väljastatud sertifikaat: (i) mis annab toodete täpse kirjelduse; (ii) kus on märgitud toodete mahalaadimise ja ümberlaadimise kuupäevad ja vajaduse korral laevade ning teiste kasutatud transpordivahendite nimed; ja (iii) mis tõendab tingimusi, milles tooted transiitriigis viibisid; või (c) eelnimetatute puudumisel iga muu tõendav dokument. Artikkel 14. Näitused 1. Pärinevatele toodetele, mis on saadetud näitusele väljastpoolt artiklis 4 nimetatud riike ning mis pärast näitust imporditakse Eestisse või Poola, kehtivad impordil käesoleva lepingu sätted tingimusel, et tollivõimudele on rahuldavalt tõestatud, et: (a) eksportöör on need tooted lähetanud Eestist või Poolast riiki, kus toimub näitus ja need on seal näitusel välja pandud; (b) tooted on eksportööri poolt kas müüdud või mõnel muul viisil antud isikutele Eestis või Poolas; (c) tooted on näituse ajal või vahetult pärast seda saadetud samasse riiki, kust nad näitusele saadeti; ja (d) tooteid ei ole pärast nende saatmist näitusele kasutatud mingil muul otstarbel kui näitusel eksponeerimiseks. 2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada kooskõlas V osa sätetega ning esitada tavalises korras importiva riigi tollivõimudele. Sellel peab olema ära märgitud näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib tõendusmaterjalina nõuda lisadokumente toodete eksponeerimise tingimuste kohta. 3. Lõige 1 kehtib igasuguse kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituse, messi või sarnase avaliku näituse või eksponeerimise kohta, mis ei ole korraldatud eraviisilistel eesmärkidel kauplustes või äripindadel, mis on spetsialiseerunud välismaiste toodete müügiks, ning mille kestel tooted jäävad tolli kontrolli alla. IV osa TOLLIHÜVITUS VÕI VABASTAMINE Artikkel 15. Tollihüvitusest või tollimaksuvabastusest keeldumine 1. Mittepärinevad materjalid, mida kasutatakse pärinevate toodete tootmiseks Eestis või Poolas või mõnes artiklis 4 viidatud riigis ja millele on vastavalt V osas sätestatule koostatud või väljastatud päritolutõend, ei saa olla Eestis või Poolas mis tahes tollihüvituse või tollimaksuvabastuse objektiks. 2. Lõikes 1 sätestatud keeld igasuguste tollimaksude või sarnase toimega maksude osalise või täieliku tagasimaksmise, vähendamise või mittemaksmise kohta, mida rakendatakse Eestis või Poolas toote valmistamisel kasutatud materjalide suhtes, kui niisugust tagasimaksmist, vähendamist või mittemaksmist rakendatakse, kehtib nimetatud materjalidest valmistatud pärinevate toodete ekspordil ja mitte siis, kui need on mõeldud tarbimiseks kohapeal. 3. Päritolutõendiga toodete eksportija peab alati olema valmis tollivõimude nõudel esitama kõik kohased dokumendid, mis tõendavad, et mingit hüvitust ei ole saadud selliste toodete valmistamisel kasutatud mittepärinevate materjalide eest ja et niisugustele materjalidele kohaldatavad tollimaksud ja sarnase toimega maksud on tegelikult tasutud. 4. Lõigete 1 kuni 3 sätteid rakendatakse ka pakkimise suhtes vastavalt artikli 8 lõikele 2, lisandite, varuosade ja tööriistade suhtes vastavalt artiklile 9 ja komplekttoodete suhtes vastavalt artiklile 10, kui niisugused esemed on mittepärinevad. 5. Lõigete 1 kuni 4 sätteid rakendatakse ainult materjalide suhtes, mis kuuluvad käesoleva lepingu rakendusalasse. Need sätted ei välista põllumajandustoodete ekspordi suhtes tagasimaksu süsteemi rakendamist käesoleva lepingu alusel teostatava ekspordi suhtes. 6. Vaatamata lõike 1 sätetele võivad Eesti ja Poola rakendada tollihüvitusi või nendest vabastamisi, tollimakse või nendega samaväärseid makse pärinevate toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes alljärgnevatel tingimustel: a) 5%-ne või Eestis või Poolas kehtiv madalam tollilõiv säilitatakse toodete osas, mis kuuluvad HS gruppidesse 25–49 ja 64–97. b) 10%-ne või Eestis või Poolas kehtiv madalam tollilõiv säilitatakse toodete osas, mis kuuluvad HS gruppidesse 50–63. Käesoleva lõike sätted kehtivad 1998. a 31. detsembrini ja neid võib ühise otsuse alusel üle vaadata. V osa PÄRITOLUTÕENDID Artikkel 16. Üldised nõuded 1. Eestist pärinevad tooted saavad importimisel Poolasse ja Poolast pärinevad tooted saavad importimisel Eestisse käesoleva lepingu kohaseid soodustusi kui esitakse: (a) EUR.1 liikumissertifikaat, mille näidis on III lisas; või (b) Artikli 21 lõikes 1 sätestatud juhtudel on selleks arvedeklaratsioon, mille sõnastus on IV lisas ning antakse eksportija poolt saatelehe alusel, saabumisteatis või muu kaubadokument, mis kirjeldab neid tooteid piisavalt detailselt, võimaldamaks nende tuvastamist (edaspidi arvedeklaratsioon). 2. Vaatamata lõike 1 sätetele saavad pärinevad tooted, käesoleva protokolli tähenduses artiklis 26 täpsustatud juhtudel, soodustusi käesoleva lepingu alusel, ilma et oleks vaja esitada mingeid ülalnimetatud dokumente. Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamise protseduur 1. Liikumissertifikaat EUR.1 väljastatakse eksportiva lepingupoole tollivõimude poolt eksportööri või eksportööri vastutusel tema volitatud esindaja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel. 2. Selleks täidab eksportöör või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR.1 kui ka taotluse blanketi, mille näidised on toodud III lisas. Blanketid täidetakse ühes keeltest, milles on sõlmitud käesolev leping ja vastavalt eksportiva riigi õigusaktidele. Kui blanketid täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Toodete kirjeldus tuleb esitada selleks ettenähtud lahtris, jätmata ühtegi tühja rida. Täitmata lahtrisse tuleb tõmmata horisontaalne joon kirjelduse viimase rea alla ning tühi ruum tuleb läbi kriipsutada. 3. Eksportöör, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamist, peab olema igal ajal valmis esitama eksportiva riigi, kus liikumissertifikaat EUR.1 väljastatakse, tollivõimude nõudel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad kõnesolevate toodete päritolustaatust ning ühtlasi vastavust käesoleva protokolli teistele nõuetele. 4. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastavad Eesti või Poola tollivõimud, kui eksporditavad kaubad pärinevad sealt või mõnest artiklis 4 viidatud riigist ja kui need tooted vastavad käesoleva protokolli teistele nõuetele. 5. Väljastajad tollivõimud astuvad vajalikke samme, et kontrollida toodete päritolustaatust ning vastavust käesoleva protokolli teistele nõuetele. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda igasugust tõendusmaterjali ja inspekteerida eksportööri arveid või sooritada mis tahes kontrolli, mida nad peavad vajalikuks. Väljastajate tollivõimude ülesandeks on tagada, et lõikes 2 viidatud blanketid on korralikult täidetud. Eelkõige kontrollivad nad, kas lahter, mis on jäetud kaupade kirjeldamiseks, on täidetud selliselt, et oleks välistatud kõik võimalikud võltsingud. 6. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadil lahtrisse 11. 7. Liikumissertifikaati EUR.1 annavad välja tollivõimud ja edastavad selle eksportöörile kohe, kui eksport on toimunud või selle toimumine on tagatud. Artikkel 18. Liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele väljastamine 1. Vaatamata artikli 17 lõikele 7 võib liikumissertifikaati EUR.1 erandkorras väljastada ka pärast sellel märgitud toodete eksportimist, juhul kui: (a) seda ei väljastatud eksportimise ajal vigade, tahtmatute vahelejätmiste või eriolukorra tõttu; või (b) on võimalik tollivõime rahuldaval viisil tõestada, et liikumissertifikaat EUR. 1 väljastati, kuid importimisel seda tehnilistel põhjustel ei aktsepteeritud. 2. Lõike 1 rakendamiseks peab eksportöör oma avalduses näitama liikumissertifikaadiga EUR.1 seotud toodete eksportimise koha ja kuupäeva ning märkima taotluse põhjused. 3. Tollivõimud võivad liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele väljastada ainult pärast eksportööri avalduses esitatud detailide ja vastava toimiku kokkulangevuse kontrollimist. 4. Tagantjärele väljastatud EUR.1 liikumissertifikaatidele peab olema märgitud üks alljärgnevatest lausetest: «ISSUED RETROSPECTIVELY», «TAGANTJÄRELE VÄLJAANTUD», «WYSTAWIONE RETROSPEKTYWNIE». 5. Lõikes 4 toodud kinnitus peab olema paigutatud liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse «Märkused». Artikkel 19. Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljastamine 1. Liikumissertifikaadi EUR.1 varguse, kaotuse või hävimise korral võib eksportöör pöörduda selle välja andnud tollivõimude poole avaldusega koostada duplikaat nende käsutuses olevate ekspordidokumentide alusel. 2. Sel viisil väljastatud duplikaadile peab olema märgitud üks alljärgnevatest sõnadest: «DUPLICATE», «DUPLIKAAT», «DUPLIKAT». 3. Lõikes 2 viidatud märge tehakse liikumissertifikaadi EUR.1 lahtrisse «Märkused». 4. Duplikaat, millel peab olema liikumissertifikaadi EUR.1 originaali väljastamise kuupäev, on kehtiv sellest kuupäevast. Artikkel 20. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamine eelnevalt vormistatud või väljaantud päritolutõendi alusel Kui pärinevad tooted on allutatud Eesti või Poola tolliameti kontrollile, peab olema võimalik asendada päritolutõendi originaal ühe või enama liikumissertifikaadiga EUR.1, saatmaks neid tooteid või osa neist toodetest mujale Eestis või Poolas. Liikumissertifikaadi EUR.1 asendussertifikaadi väljastab see tolliamet, mille kontrollile tooted alluvad. Artikkel 21. Arvedeklaratsiooni vormistamise tingimused 1. Artikli 16 lõike 1 punktis b märgitud arvedeklaratsioon vormistatakse: (a) kinnitatud eksportööri poolt vastavalt artiklile 22, või (b) mis tahes eksportööri poolt mis tahes saadetise jaoks, mis koosneb ühest või enamast pakist, mis sisaldavad pärinevaid tooteid koguväärtuses mitte üle 6000 ECU. 2. Arvedeklaratsiooni võib vormistada juhul, kui kõnesolevaid tooteid saab lugeda pärinevaks Eestist, Poolast või mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist ja käesoleva protokolli teised nõuded on täidetud. 3. Eksportöör, kes vormistab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal eksportiva maa tollivõimude nõudel esitama kõik asjakohased dokumendid, mis tõestavad kõnesolevate toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist. 4. Arvedeklaratsioon tuleb eksportööri poolt vormistada kirjutusmasinal, pitsatiga või printeriga arvele, üleandmisteatisele või muule kaubadokumendile, deklaratsioonile, mille sõnastus on toodud IV lisas, kasutades selles lisas märgitud üht keelt ja kooskõlas eksportiva maa siseriiklike õigusaktidega. Kui see deklaratsioon on kirjutatud käsitsi, peab see olema kirjutatud tindiga ja trükitähtedega. 5. Arvedeklaratsioonid peavad kandma eksportööri käsitsi kirjutatud originaalallkirja. Vastavalt artiklile 22 ei nõuta kinnitatud eksportöörilt niisuguste deklaratsioonide allakirjutamist eeldusel, et ta esitab eksportiva riigi tollivõimudele kirjaliku kinnituse, et ta aktsepteerib iga arvedeklaratsiooni, mis seostub temaga, samaväärselt käsitsi alla kirjutatuga. 6. Arvedeklaratsiooni võib eksportöör vormistada, kui sellega seotud tooted eksporditakse, või pärast eksportimist, tingimusel, et see esitatakse importivas riigis kahe aasta jooksul pärast eelnimetatud toodete importimist. Artikkel 22. Kinnitatud eksportöör 1. Eksportiva riigi tollivõimud võivad volitada iga eksportööri, kes teostab sageli toodete saatmist käesoleva lepingu järgi, vormistama arvedeklaratsioone sõltumata asjaomaste toodete väärtusest. Niisugust volitust taotlev eksportöör peab tollivõime rahuldaval viisil esitama kõik vajalikud tagatised, tõestamaks toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist. 2. Tollivõimud võivad allutada kinnitatud eksportööri staatuse andmise mis tahes tingimustele, mida nad peavad sobivaks. 3. Tollivõimud annavad kinnitatud eksportöörile tollivõimude kinnituse numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile. 4. Tollivõimud teostavad kinnitatud eksportööri poolt volituse kasutamise järelevalvet. 5. Tollivõimud võivad volituse tühistada igal ajal. Nad teevad seda juhul, kui eksportöör ei suuda enam tagada lõikes 1 sätestatut, ei täida lõikes 2 märgitud tingimusi või kasutab volitust ebakorrektselt. Artikkel 23. Päritolutõendi kehtivus 1. Päritolutõend on kehtiv neli kuud alates väljaandmise kuupäevast eksportivas riigis ja selle aja jooksul tuleb ta esitada importiva riigi tollivõimudele. 2. Päritolutõendid, mis esitatakse importiva riigi tollivõimudele lõikes 1 toodud viimasest esitamise kuupäevast hiljem, võidakse aktsepteerida enamsoodustusrežiimi saamiseks juhul, kui dokumente ei olnud võimalik enne viimast kuupäeva esitada erakorraliste asjaolude tõttu. 3. Muudel juhtudel, kui esitamine hilineb, võivad importiva riigi tollivõimud vastu võtta päritolutõendi, kui tooted on neile esitatud enne nimetatud lõplikku tähtaega. Artikkel 24. Päritolutõendi esitamine Päritolutõendid esitatakse importiva riigi tollivõimudele vastavalt selles riigis kehtivatele protseduuridele. Nimetatud võimud võivad nõuda päritolutõendi tõlget ja seda, et impordideklaratsiooniga kaasneks importööri tunnistus, et tooted vastavad k äesoleva lepingu rakendamiseks vajalikele tingimustele. Artikkel 25. Osakaupa importimine Kui importööri palvel ja importiva riigi tollivõimude kehtestatud tingimustel lahtivõetud või kokkupanemata tooted harmoniseeritud süsteemi üldreegli 2 punkti a tähenduses, mis kuuluvad jaotuste XVI ja XVII või gruppide 7308 ja 9406 alla, imporditakse osadena, esitatakse tollivõimudele kogu kaubapartii kohta üks päritolutõend esimese osa importimisel. Artikkel 26. Päritolutõendist vabastamine 1. Väikepakkidena saadetud tooted eraisikult eraisikule või osana reisijate isiklikust pagasist aktsepteeritakse pärinevate toodetena ilma päritolutõendit esitamata eeldusel, et sellised tooted ei ole imporditud kaubavahetuse teel ja on deklareeritud käesoleva protokolli nõuetele vastavatena ja kui ei ole kahtlust sellise deklaratsiooni tõepärasuses. Posti teel saadetud toodete puhul saab seda deklaratsiooni esitada tollideklaratsioonil CN23 või sellele dokumendile lisatud lehel. 2. Importi, mis on juhuslik ja koosneb üksnes saajate või reisijate või nende perekondade isiklikuks tarbimiseks mõeldud toodetest, ei loeta impordiks kaubavahetuse teel, kui toodete olemuse ja koguse poolest on ilmne, et sel ei ole kaubanduslikku eesmärki. 3. Sealjuures ei tohi nende toodete koguväärtus ületada 500 ECUd väikepakkide puhul või 1200 ECUd toodete puhul, mis on osa reisijate isiklikust pagasist. Artikkel 27. Täiendavad dokumendid Artikli 17 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 märgitud dokumendid, mida kasutatakse tõestamaks, et tooteid, mille kohta on väljastatud liikumissertifikaat EUR.1 või arvedeklaratsioon, võib lugeda pärinevateks Eestist, Poolast või mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist, ning nimetatud tooted täidavad käesoleva protokolli muid nõudeid, mis võivad olla muu hulgas järgmised: (a) eksportööri või tarnija otsesed tõendid nimetatud kaupade hankimise kohta, hõlmates näiteks andmeid pangaarvete või sisemise raamatupidamise kohta; (b) dokumendid, mis tõestavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on väljastatud või koostatud Eestis või Poolas, kus neid dokumente kasutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele; (c) dokumendid, mis tõestavad materjalide töötlemist Eestis või Poolas ja on väljastatud või koostatud Eestis või Poolas, kus neid dokumente kasutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele; (d) liikumissertifikaadid EUR. 1 või arvedeklaratsioonid, mis tõestavad kasutatud materjalide päritolustaatust, mis on väljastatud või koostatud Eestis või Poolas vastavalt käesolevale protokollile või mõne teise artiklis 4 loetletud riigi poolt kooskõlas päritolureeglitega, mis on identsed käesoleva protokolli reeglitega. Artikkel 28. Päritolutõendi ja täiendavate dokumentide säilitamine 1. Eksportöör, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR.1 väljaandmist, peab vähemalt kolmeks aastaks säilitama artikli 17 lõikes 3 nimetatud dokumendid. 2. Eksportöör, kes vormistab arvedeklaratsiooni, peab vähemalt kolmeks aastaks säilitama selle arvedeklaratsiooni koopia ning artikli 21 lõikes 3 nimetatud dokumendid. 3. Eksportiva riigi tollivõimud, kes annavad välja liikumissertifikaadi EUR.1, peavad vähemalt kolmeks aastaks säilitama artikli 17 lõikes 2 nimetatud taotluse vormi. 4. Importiva riigi tollivõimud peavad vähemalt kolmeks aastaks säilitama liikumissertifikaadid EUR.1 ja neile esitatud arvedeklaratsioonid. Artikkel 29. Vastuolud ja vormivead 1. Väikeste vastuolude avastamine märkustes, mis on päritolutõendi ja tolliametile edastatud dokumentide vahel importimiseks vajalike formaalsuste läbiviimiseks, ei too selle alusel kaasa päritolutõendi tühistamist, kui on nõuetele vastavalt tõestatud, et see dokument vastab esitatud kaupadele. 2. Ilmsed vead vormistamisel, nagu trükivead päritolutõendil, mis ei sea dokumendile kantud informatsiooni korrektsust kahtluse alla, ei anna põhjust seda dokumenti tagasi lükata. Artikkel 30. ECU-des väljendatud summad 1. Summad eksportiva riigi valuutas, mis on väljendatud ECU-des, fikseeritakse eksportiva riigi poolt ja neist teatatakse importivale riigile. 2. Kui need summad ületavad importiva riigi määratud vastavad summad, siis peab viimane neid aktsepteerima juhul, kui arve on esitatud eksportiva riigi valuutas. Kui tooted on arvesse märgitud mõne muu artiklis 4 loetletud riigi valuutas, peab importiv riik tunnustama nimetatud riigi poolt märgitud summat. 3. Teatud rahvusvaluutades märgitud summad peavad olema võrdväärsed ECU-des väljendatuna summadele selles rahvusvaluutas 1996. aasta oktoobri esimese tööpäeva seisuga. 4. ECU-des väljendatud summad ja nende ekvivalendid Eesti ja Poola valuutas vaadatakse Eesti või Poola palvel ühiskomitee poolt läbi. Sellise läbivaatuse käigus kindlustab ühiskomitee, et rahvuslike valuutade kasutamine ei vähene ja otsustab, kas vastavate limiitide säilitamine on vajalik. Sellel eesmärgil võib ta otsustada ECU-des väljendatud summasid muuta. VI osa ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDUS Artikkel 31. Vastastikune abistamine 1. Eesti ja Poola tollivõimud peavad üksteist varustama pitsatijäljendite näidistega, mida kasutatakse nende tolliametis liikumissertifikaatide EUR.1 väljaandmisel ja tollivõimude aadressidega, kes on vastutavad nende sertifikaatide ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest. 2. Käesoleva protokolli paremaks rakendamiseks peavad Eesti ja Poola abistama teineteist pädevate tolliorganite kaudu, kontrollides liikumissertifikaatide EUR.1 või arvedeklaratsioonide õigsust ja nendes dokumentides olevate andmete korrektsust. Artikkel 32. Päritolutõendite kontrollimine 1. Päritolutõendite tagantjärgi kontrollimine viiakse läbi pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollivõimudel on põhjendatud kahtlusi niisuguste dokumentide autentsuse või kõnealuste toodete päritolutõendi tõepärasuses või käesoleva protokolli muude nõuete täitmise suhtes. 2. Lõike 1 sätete rakendamiseks peavad importiva riigi tollivõimud tagastama liikumissertifikaadi EUR.1 ja arve, kui see on esitatud, arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad eksportiva riigi tollivõimudele, andes vajaduse korral järelepärimiste põhjused. Kõik saadud dokumendid ja informatsioon, mis viitab päritolutõendi kohta antud informatsiooni ebakorrektsusele, edastatakse kontrollimiseks. 3. Kontrolli teostavad eksportiva riigi tollivõimud. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda mis tahes tõendusmaterjale ja inspekteerida eksportööri pangaarveid või viia läbi mis tahes muud kontrollimist, mida nad peavad vajalikuks. 4. Kui importiva riigi tollivõimud otsustavad tühistada enamsoodustuse andmise kõnesolevatele toodetele kuni kontrolli tulemuste selgumiseni, peavad nad pakkuma võimalust loovutada kaubad importijale tingimusel, et võetakse tarvitusele mis tahes vajalikuks peetavad ettevaatusabinõud. 5. Kontrollimist nõudnud tollivõime peab informeerima kontrollimise tulemustest niipea kui võimalik. Need tulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid saab pidada pärinevaks Eestist, Poolast või artiklis 4 loetletud riikidest ja kas nad vastavad käesoleva protokolli teistele tingimustele. 6. Kui õigustatud kahtluse korral ei ole vastus laekunud kümne kuu jooksul kontrolli palve esitamise kuupäevast või kui vastus ei sisalda kõnesoleva dokumendi autentsuse või toodangu tõelise päritolu kohta piisavalt informatsiooni, võivad kontrolli nõudnud tollivõimud keelduda enamsoodustuse andmisest, välja arvatud erakorraliste asjaolude puhul. Artikkel 33. Vaidluste lahendamine Kui artiklis 32 toodud kontrolliprotseduuridega seoses tekib vaidlusi, mida ei ole võimalik lahendada kontrolli nõudnud tollivõimude ja kontrolli eest vastutavate tollivõimude vahel või kui tekib käesoleva protokolli tõlgendamise küsimus, tuleb need esitada ühiskomiteele. Kõigil juhtudel lahendatakse importööri ja importiva riigi tollivõimude vahelised vaidlused vastavalt selle riigi seadustele. Artikkel 34. Karistused Karistused määratakse igale isikule, kes toodetele sooduskäsitluse saamiseks koostab ebaõigeid andmeid sisaldava dokumendi või esitab andmeid sellise dokumendi koostamiseks. Artikkel 35. Vabatsoonid 1. Eesti ja Poola astuvad vajalikke samme kindlustamaks, et päritolutõendi alusel tarnitavaid tooteid, mis transpordi käigus läbivad nende territooriumil asuvat vabatsooni, ei asendata teiste kaupadega ja neid ei käsitseta mingil muul moel, kui ainult nende riknemise vältimiseks vajalikud operatsioonid. 2. Erandina lõikes 1 sätestatust, kui Eestist või Poolast pärinevaid tooteid imporditakse päritolutõendi alusel vabatsooni ja nad läbivad seal menetluse või töötluse, väljastavad asjaomased võimud eksportööri soovil uue liikumissertifikaadi EUR.1, kui menetlus või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolli nõuetega. VII osa LÕPPSÄTTED Artikkel 36. Protokolli muudatused Ühiskomitee võib otsustada käesoleva protokolli tingimuste muutmise. Artikkel 37. Lisad Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa. Artikkel 38. Protokolli rakendamine Lepingupooled astuvad vajalikke samme käesoleva protokolli rakendamiseks. Artikkel 39. Kaubad transiidil või laos Käesoleva lepingu sätteid võib kohaldada ka kaupadele, mis vastavad käesoleva protokolli sätetele ja mis käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval on transiidil või ajutisel hoiul lepingupoole tollilaos või vabatsoonis, importiva lepingupoole tollivõimudele edastatakse nelja kuu jooksul sellest kuupäevast eksportiva lepingupoole pädevate võimude poolt tagantjärele väljaantud liikumissertifikaat EUR.1 koos dokumentidega, mis näitavad, et kaubad on transporditud otse. Artikkel 40. Tolli alamkomitee 1. Luuakse tolli alamkomitee, mille ülesandeks on teha administratiivkoostööd, et rakendada käesolevat protokolli korrektselt ja vormikohaselt ning täita muid talle tollialal usaldatavaid ülesandeid. 2. Alamkomitee koosneb lepingupoolte ekspertidest, kes vastutavad tolliküsimuste eest. Protokolli 3 I lisa Sissejuhatavad märkused protokolli 3 II lisa nimekirjale Märkus 1: Nimekiri määratleb tingimused kõikidele toodetele, et omandada piisavalt töödeldud toote staatus käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses. Märkus 2: 2.1. Nimekirja kaks esimest veergu kirjeldavad saadavat toodet. Esimene veerg annab harmoniseeritud süsteemi rubriigi või grupi numbri ja teine veerg annab toote kirjelduse. Iga sissekande jaoks kahes esimeses veerus vastab reegel veergudes 3 ja 4. Juhul kui sissekandele esimeses veerus eelneb «ex», näitab see, et reeglid veergudes 3 ja 4 puudutavad ainult seda osa sellest rubriigist, mida on kirjeldatud veerus 2. 2.2. Kui veerus 1 on grupeeritud mitu rubriiki või on toodud antud grupi kood ja toote kirjeldus on veerus 2 seetõttu antud üldmõistes, siis vastavad reeglid veergudes 3 ja 4 kehtivad kõigi toodete kohta, mis on harmoniseeritud süsteemis liigitatud selle grupi rubriikidesse või mis tahes grupeeritud rubriiki veerus 1. 2.3. Kui nimekirjas on erinevad reeglid, mis kehtivad rubriigi erinevatele toodetele, sisaldab iga taandrida rubriigi selle osa kirjeldust, millele vastavad reeglid veergudes 3 ja 4. 2.4. Kui esimeses kahes veerus antud kirje kohta on toodud reegel nii veerus 3 kui ka veerus 4, siis võib eksportöör valikuliselt kohaldada kas veerus 3 või veerus 4 märgitud reeglit. Kui mingit päritolureeglit ei ole veerus 4 antud, siis tuleb kohaldada reeglit veerus 3. Märkus 3: 3.1. Protokolli artikli 6 sätted kehtivad toodetele, mis on omandanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse teiste toodete tootmisel, vaatamata sellele, kas see staatus on omandatud ettevõttes, kus neid tooteid kasutatakse, või teistes ettevõtetes Eestis või Poolas. Näiteks: Mootor rubriigist nr 8407, mille kohta reegel ütleb, et kasutatavate mittepärinevate materjalide väärtus ei tohi ületada 40% tootjahinnast («ex-works» hinnast), on valmistatud «legeeritud terasesulamist» rubriigi all nr ex 7224. Kui see valtsimine toimus ühes lepingupooles mittepärinevast valukangist, on valtsimine juba andnud päritolu nimekirja rubriigi nr ex 7224 reegli põhjal. Valtsimist võib siis lugeda pärinevaks mootori väärtuse arvestamisel, vaatamata sellele, kas see toodeti samas või mõnes teises lepingupoole ettevõttes. Seega ei võeta mittepärineva valukangi väärtust arvesse kasutatud mittepärinevate materjalide väärtuse arvestamisel. 3.2. Nimekirja reegel annab minimaalselt vajaliku töö- või töötlemismahu, kusjuures suurem töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; vastupidiselt, väiksem töö või töötlemine ei anna tootele päritolu. Seega, kui reegel ütleb, et teatavas tootmisstaadiumis võib kasutada mittepärinevat materjali, siis on sellise materjali kasutamine tootmise varasemas staadiumis lubatud ja hilisemas mitte. 3.3. Kahjustamata märkust 3.2, kui reegel ütleb, et võib kasutada «mis tahes rubriigi materjale», võib kasutada ka tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, võttes siiski arvesse reeglis sisalduvaid piiranguid. Väljend «valmistamine mis tahes rubriigi materjalidest, kaasa arvatud teised rubriigi nr . . . materjalid», tähendab, et kasutada võib vaid selliseid tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, millel on erinev toote kirjeldus kui tootel veerus 2. 3.4. Kui nimekirja reegel määrab, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et ühte või enamat materjali võib kasutada. See ei nõua kõikide kasutamist. Näiteks: Reegel kangastele HS 5208 kuni 5212 sätestab, et võib kasutada looduslikke kiude ning muude materjalide hulgas kasutada ka keemilisi kiude. See ei tähenda, et mõlemaid peab kasutama; võib kasutada ühte või teist või mõlemat korraga. 3.5. Kui nimekirja reegel määrab, et toode peab olema valmistatud teatud materjalist, siis see tingimus ei välista teiste materjalide kasutamist, mis nende iseloomu tõttu ei saa reeglit rahuldada (vt ka märkust 6.2 allpool seoses tekstiilidega). Näiteks: Reegel rubriigi nr 1904 toiduainete valmistamiseks, mis eriti välistab teraviljade ja teraviljasaaduste kasutamise, ei välista mineraalsoolade, kemikaalide ja teiste lisandite kasutamist, mis pole toodetud teraviljadest. See ei kehti aga toodetele, mida juhul, kui ei saa nimekirjas kirjeldatud vastavast materjalist toota, saab toota sama iseloomuga materjalist varasemas tootmisstaadiumis. Näiteks: Mittekootud materjalist valmistatud grupi ex 62 rõivaeseme puhul, kui lubatakse kasutada ainult mittepärinevat lõnga, ei ole võimalik alustada mittekootud kangast, isegi kui mittekootud kangaid pole harilikult võimalik valmistada lõngast. Niisugustel juhtudel oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga eelstaadiumis, st kiu staadiumis. 3.6. Kui nimekirja reeglis on toodud kasutada lubatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtuseks kaks või enam protsenti, ei või neid protsente kokku liita. Teiste sõnadega, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtus ei tohi kunagi ületada kõrgeimat toodud protsendimääradest. Konkreetse materjali kohta kehtivaid individuaalseid protsendimäärasid ei tohi samuti ületada. Märkus 4: 4.1. Nimekirjas kasutusel olev termin «looduslikud kiud» tähistab muid kiudusid peale kunst- ja sünteetiliste kiudude. See on piiratud staadiumini enne ketramist, kaasa arvatud jäätmed, ja kui ei ole märgitud teisiti, hõlmab kiude, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, aga mitte kedratud. 4.2. Termin «looduslikud kiud» hõlmab hobusejõhvi rubriigist nr 0503, siidi rubriigist nr 5002 ja 5003, samuti villa, peeni või jämedaid loomakarvu rubriikidest nr 5101 kuni 5105, puuvillakiudu rubriikidest nr 5201 kuni 5203 ja muid taimseid kiude rubriikidest nr 5301 kuni 5305. 4.3. Termineid «tekstiilimass», «keemilised ained» ja «paberivalmistamise materjalid» kasutatakse nimekirjas kirjeldamaks materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 ja mida võib kasutada kunst-, sünteetiliste või paberkiudude või lõnga tootmiseks. 4.4. Terminit «staapelkiud» kasutatakse nimekirjas rubriikidesse nr 5501 kuni 5507 kuuluvatele sünteetilistele või kunstkiule, staapelkiule või -jäätmetele viitamiseks. Märkus 5: 5.1. Kui teatud toote puhul on nimekirjas tehtud viide käesolevale märkusele, siis ei kehti veerus 3 toodud tingimused ühegi nende valmistamisel kasutatud põhilise tekstiilmaterjali kohta, mis summaarselt moodustavad 10% või vähem kõigi kasutatud põhiliste tekstiilmaterjalide kogukaalust (vt ka märkusi 5.3 ja 5.4 allpool). 5.2. Märkuse 5.1 kohaselt võib teatud kõikumist rakendada ainult segatoodetele, mis on valmistatud kahest või enamast põhilisest tekstiilmaterjalist. Põhilised tekstiilmaterjalid on järgmised: – siid, – vill, – jäme loomakarv, – peen loomakarv, – hobusejõhv, – puuvill, – paberivalmistamise materjalid ja paber, – lina, – naturaalne kanep, – džuut ja muud niinkiud, – sisal ja muud agaavi perekonda kuuluvad kiud, – kookoskiud, abaka, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud, – sünteesfilamentkiud, – tehisfilamentkiud, – sünteesstaapelkiud polüpropüleenist, – sünteesstaapelkiud polüestrist, – sünteesstaapelkiud polüamiidist, – sünteesstaapelkiud polüakrülonitriilist, – sünteesstaapelkiud polüimiidist, – sünteesstaapelkiud polütetrafluoroetüleenist, – sünteesstaapelkiud polüfenüleensulfiidist, – sünteesstaapelkiud polüvinüülkloriidist, – muud sünteesstaapelkiud, – tehisstaapelkiud viskoosist, – muud tehisstaapelkiud, – lõng, valmistatud polüuretaanist vaheldumisi paindlike segmentidega polüeetrist, mähitud või mitte, – lõng, valmistatud polüuretaanist vaheldumisi paindlike segmentidega polüestrist, mähitud või mitte, – rubriiki nr 5605 (metalliseeritud lõng) kuuluvad tooted: alumiiniumfooliumist või plastkilest põhimikust koosnev, mitte üle 5 mm laiune riba, mis on alumiiniumpulbriga pealistatud või pealistamata ning kihitatud läbipaistva või värvilise liimiga plastkile kahe kihi vahel, – muud tooted rubriigist nr 5605. Näiteks: Lõng rubriigist nr 5205, mis on valmistatud puuvillakiust rubriigist nr 5203 ja sünteetilisest staapelkiust rubriigist nr 5506 on segalõng. Sellepärast võib mittepärinevaid sünteetilisi staapelkiude, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), kasutada kuni 10% lõnga kaalust. Näiteks: Villane kangas rubriigist nr 5112, mis on valmistatud villasest lõngast rubriigist nr 5107 ja sünteetiliste staapelkiudude lõngast rubriigist nr 5509, on segamaterjalidest kangas. Seetõttu võib nii mittepärinevat sünteetilist lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist) kui ka villast lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine looduslikest kiududest, mis ei ole kraasitud, kammitud ega muul moel ketramiseks ette valmistatud) või nende kahe kombinatsiooni kasutada kuni 10% kanga kaalust. Näiteks: Froteeriie rubriigist nr 5802, mis on valmistatud puuvill-lõngast rubriigist nr 5205 ja puuvillkangast rubriigist nr 5210, on segatoode ainult juhul, kui puuvillkangas ise on segakangas, olles valmistatud kahes erinevas rubriigis klassifitseeritud lõngadest või kui kasutatud puuvill-lõngad ise on segud. Näiteks: Kui kõnesolev froteekangas oleks olnud valmistatud puuvill-lõngast rubriigist nr 5205 ja sünteetilisest kangast rubriigist nr 5407, siis on ilmselt kasutatud kahte erinevat põhitekstiilmaterjali ja froteekangas on järelikult segatoode. Näiteks: Džuudist alusele valmistatud taftingvaip, mille tupsud on nii kunstkiud- kui ka puuvillasest lõngast, on segatoode, sest on kasutatud kolme põhitekstiilmaterjali. Seega võib kõiki mittepärinevaid materjale, mida kasutatakse hilisemas tootmise staadiumis, kui reegel seda lubab, kasutada eeldusel, et nende summaarne kogukaal ei ületa 10% kõigi vaibas sisalduvate tekstiilmaterjalide kogukaalust. Niisiis võib džuudist alust ja/või kunstkiudlõnga importida tootmise selles staadiumis eeldusel, et kaalu osas esitatavad tingimused on täidetud. 5.3. Juhul kui toodetele lisatakse «lõnga, mis on valmistatud polüuretaanist vaheldumisi paindlike segmentidega polüeetrist, mähitud või mitte», on tolerants selle lõnga suhtes 20%. 5.4. Juhul kui toodetele lisatakse «alumiiniumfooliumist või plastiklindist südamikuga lõnga või paela, mis võib olla kas alumiiniumpulbriga kaetud või mitte, laiusega kuni 5 mm ja mis on kahe plastikriba vahele kleebitud kleepriba abil», on tolerants selle lõnga või paela suhtes 30%. Märkus 6: 6.1. Nende tekstiiltoodete osas, mis on nimekirjas tähistatud viitega käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilimaterjale, välja arvatud voodrid ja vaheriided, mis ei rahulda valmistatud toote kohta nimekirja veerus 3 toodud reeglit eeldusel, et need ei ole klassifitseeritud tootega samas rubriigis ning et nende väärtus ei ületa 8% toote tootjahinnast (ex-works hind). 6.2. Kahjustamata märkust 6.3 võib materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63, kasutada vabalt tekstiiltoodete valmistamisel olenemata sellest, kas nad sisaldavad tekstiilmaterjale või mitte. Näiteks: Kui nimekirja reegel sätestab, et teatud tekstiiltoote jaoks, nagu püksid, tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete nagu nööpide kasutamist, kuna nööbid ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63. Samal põhjusel ei ole keelatud tõmblukkude kasutamine, kuigi need tavaliselt sisaldavad tekstiilmaterjale. 6.3. Seal, kus kehtib protsendireegel, peab kasutatud mittepärinevate materjalide väärtuse kalkulatsioonis arvesse võtma ka materjalide, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63, väärtust. Märkus 7: 7.1. Rubriikide ex 2707, 2713 kuni 2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised: (a) vaakumdestilleerimine; (b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil(1); (c) krakkimine; (d) uuendamine; (e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil; (f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloreerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiveeritud mulla, aktiveeritud söe või boksiidiga; (g) polümerisatsioon; (h) alkülatsioon; (i) isomerisatsioon. (1) Vt lisamärkust 4(b) kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 kohta. 7.2. Rubriikide nr 2710, 2711 ja 2712 rakendamiseks on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised: (a) vaakumdestilleerimine (b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil(1); (c) krakkimine; (d) uuendamine; (e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil; (f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloreerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiveeritud mulla, aktiveeritud söe või boksiidiga; (g) polümerisatsioon; (h) alkülatsioon; (ij) isomerisatsioon; (k) ainult rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga desulfureerimine, mis vähendab töödeldud toodete väävlisisaldust vähemalt 85% võrra (ASTM D 1266-59 T meetod); (l) ainult rubriiki ex 2710 kuuluvate toodete puhul deparafineerimine kõikide protsesside abil, v.a filtreerimine; (m) ainult rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu all üle 20 baari ning temperatuuril üle 250 kraadi C katalüsaatori abil desulfurisatsiooni tekitamata, kus vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne element. Kusjuures edasist rubriigi nr 2710 määrdeõlide vesinikuga töötlemist (näit hüdroviimistlus või dekoloreerimine) värvi või stabiilsuse parendamiseks ei käsitata «spetsiifilise protsessina»; (n) ainult rubriiki ex 2710 kuuluvate kütteõlide puhul atmosfääriline destilleerimine tingimusel, et vähem kui 30% toodete kogumahust, sealhulgas kadu, destilleerub temperatuuril 300 kraadi C juures ASTM D 86 meetodil; (o) ainult rubriiki ex 2710 kuuluvate raskete õlide, v.a gaasiõli ja kütteõli, töötlemine kõrgsagedusega elektrilise koonuslahendusega. 7.3. Rubriikide ex 2707, 2713 kuni 2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks lihtoperatsioonid, nagu puhastamine, dekanteerimine, soolatustamine, vee eraldamine, filtreerimine, värvimine, märkimine, väävlisisalduse saamine erineva väävlisisaldusega toodete segamisel, nende operatsioonide või sarnaste operatsioonide ükskõik milline kombineerimine ei anna päritolustaatust. (1) Vt lisamärkust 4(b) kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 kohta. Protokolli 3 II lisa Nimekiri mittepärinevate materjalidega tehtavast tööst või töötlemisest, mis on nõutav valmistatud tootele päritolustaatuse saamiseks Nimekirjas toodud tooted ei pea olema hõlmatud lepinguga. Sellisel juhul on vajalik konsulteerida käesoleva lepingu teiste osalistega [Nimekirjas esinevad allmärkused (1) kuni (11) on koondatud leheküljele 611] HS rubriik number (1) Toote kirjeldus (2) Mittepärinevate materjalidega teostatav töö või töötlemine, mis tagab tootele päritolustaatuse (3) või (4) Grupp 01 Elusloomad Kõik kasutatud grupi 1 loomad peavad olema täielikult pärinevad Grupp 02 Liha ja toidukõlblikud subproduktid Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 1 ja 2 materjalid peavad olema täielikult pärinevad Grupp 03 Kalad ja vähilaadsed, molluskid ja muud veeselgrootud Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad ex Grupp 04 Piim ja piimatooted; linnumunad; naturaalne mesi; muud mujal nimetamata loomse päritoluga toidukaubad, v.a: Tootmine milles kõik kasutatud grupi 4 materjalid peavad olema täielikult pärinevad 0403 Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru või muu magusaine, aromatiseerivate ainete, puuvilja, pähklite või kakao lisamisega või ilma Tootmine, milles: – kõik kasutatud grupi 4 materjalid peavad olema täielikult pärinevad; – mis tahes kasutatud rubriigi nr 2009 puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- või greipfruudimahl) peavad olema pärinevad; – mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex Grupp 05 Muud mujal nimetamata loomsed tooted, välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 5 materjalid peavad olema täielikult pärinevad ex 0502 Kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad Harjaste ning karvade puhastamine, desinfitseerimine, sorteerimine ja sirgestamine Grupp 06 Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivsed taimed Tootmine, milles: – kõik kasutatud grupi 6 materjalid peavad olema täielikult pärinevad; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Grupp 07 Köögivili ning toiduks kasutatavad juured ja mugulad Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 7 materjalid peavad olema täielikult pärinevad Grupp 08 Toiduks kasutatavad puuviljad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koored Tootmine, milles: – kõik kasutatud puuviljad ja pähklid peavad olema täielikult pärinevad; – mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex Grupp 09 Kohv, tee, mate ja maitseained; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 9 materjalid peavad olema täielikult pärinevad 0901 Kohv, röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma; kohvikestad ja -koored; kohvi sisaldavad kohviasendajad Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest 0902 Tee, aromatiseeritud või aromatiseerimata Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest ex 0910 Maitseainete segud Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest Grupp 10 Teravili Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 10 materjalid peavad olema täielikult pärinevad ex Grupp 11 Jahu, tangud ja kruubid; linnased; tärklis; inuliin; nisuvalk; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud teraviljad, köögiviljad, rubriigi nr 0714 söödavad juured ja mugulad või puuviljad peavad olema täielikult pärinevad ex 1106 Rubriigi nr 0713 kuivatatud kaunviljadest saadud jäme jahu, püülijahu ja pulber Rubriigi nr 0708 kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine Grupp 12 Õliseemned ja õliviljad; muud seemned ja viljad; toiduainete-, parfümeeria- ja farmaatsitööstuse toorainena kasutatavad taimed; õled, hein ja söödakultuurid Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 12 materjalid peavad olema täielikult pärinevad 1301 Šellak; looduslik kummi; vaigud, kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid) Tootmine, milles mis tahes kasutatud rubriigi nr 1301 materjali väärtus ei tohi ületada 50% toote tootjahinnast 1302 Taimemahlad ja ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar ja muud taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte, mis pärinevad vegetabiilidest: – Taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud ja vegetabiilidest pärinevad Tootmine modifitseerimata taimsetest liimidest ja paksendajatest – Muud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Grupp 14 Taimsed punumismaterjalid; mujal nimetamata taimsed tooted Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 14 materjalid peavad olema täielikult pärinevad ex Grupp 15 Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustamissaadused; töödeldud toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 1501 Searasv (k.a seapekk) ja linnurasv, v.a rubriikidesse nr 0209 või 1503 kuuluv: – kondi- või jäätmerasvad Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide nr 0203, 0206 või 0207 või rubriigi nr 0506 kontidest – muud Tootmine rubriigi nr 0203 või 0206 sealihast või selle toidukõlblikest subproduktidest või rubriigi nr 0207 linnulihast või selle toidukõlblikest subproduktidest 1502 Veise-, lamba- või kitserasv, v.a rubriiki nr 1503 kuuluv – kondi- või jäätmerasvad Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriikide nr 0201, 0202, 0204 või 0206 või rubriigi nr 0506 kontidest – muud Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 2 materjalid peavad olema täielikult pärinevad 1504 Kala või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: – tahked fraktsioonid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh rubriigi nr 1504 teistest materjalidest – muud Tootmine, milles kõik kasutatud gruppide 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad ex 1505 Rafineeritud lanoliin Tootmine rubriigi nr 1505 toorvilla-rasvast 1506 Muud loomsed rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata: – tahked fraktsioonid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr 1506 teistest materjalidest – muud Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 2 materjalid peavad olema täielikult pärinevad 1507 – 1515 Taimsed õlid ja nende fraktsioonid: – sojaõli, maapähkliõli, palmiõli, kopraõli, palmituumaõli, babassupalmiõli, tungaõli ja oiticica õli, mürdivaha ja jaapani vaha, jojobaõli fraktsioonid ja õlid tehniliseks kasutamiseks või tööstusliku toorainena, v.a inimestele mõeldud toiduainete tootmiseks Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse – tahked fraktsioonid, v.a jojobaõli fraktsioon Tootmine teistest rubriikide nr 1507–1515 materjalidest – muud Tootmine, milles kõik kasutatud taimsed materjalid peavad olema täielikult pärinevad 1516 Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata Tootmine, milles: – kõik kasutatud grupi 2 materjalid peavad olema täielikult pärinevad; – kõik kasutatud taimsed materjalid peavad olema täielikult pärinevad. Siiski võib kasutada rubriikide nr 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale 1517 Margariin; toiduks kasutatavad segud või tooted loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a rubriiki nr 1516 kuuluvatest toidurasvadest ja -õlidest Tootmine, milles: – kõik kasutatud grupi 2 ja 4 materjalid peavad olema täielikult pärinevad; – kõik kasutatud taimsed materjalid peavad olema täielikult pärinevad. Siiski võib kasutada rubriikide nr 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale Grupp 16 Lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest valmistatud tooted Tootmine grupi 1 loomadest. Kõik kasutatud grupi 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad ex Grupp 17 Suhkur ja suhkrust kondiitritooted, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex 1701 Roosuhkur või suhkrupeedisuhkur ja keemiliselt puhas sahharoos, tahkel kujul, maitsestatud või värvitud Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1702 Muud suhkrud sh keemiliselt puhtad laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; lõhna- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte, karamell: – keemiliselt puhtad maltoos ja fruktoos Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas teistest rubriigi nr 1702 materjalidest – muud suhkrud tahkel kujul, maitsestatud või värvitud Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – muud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid peavad olema juba pärinevad ex 1703 Suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel saadud siirup (melass), maitsestatud või värvitud Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1704 Suhkrust kondiitritooted (sh valge šokolaad), mis ei sisalda kakaod Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – mis tahes kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast Grupp 18 Kakao ja kakaotooted Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1901 Linnaseekstrakt; jahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40% kaalust arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mis pole mujal nimetatud; mujal nimetamata, rubriikides 0401–0404 esitatud toiduainetest valmistatud tooted, mis ei sisalda üldse või sisaldavad kaalult alla 5% kakaod: – linnaseekstrakt Tootmine grupi 10 teraviljadest – muud Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – mis tahes kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1902 Makaronitooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (nt liha- või muu täidisega) või täidiseta; spagetid, makaronid, nuudlid, lasagne, gnocci, pelmeenid (ravioolid), canneloni, kuskuss, valmistoiduna või mitte: – mis sisaldavad 20% või vähem kaalust liha või subprodukte, kala, vähilaadseid või molluskeid Tootmine, milles kõik kasutatud teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõvanisu ja selle saadused) peavad olema täielikult pärinevad – mis sisaldavad rohkem kui 20% kaalust liha, subprodukte, kala, vähilaadseid või molluskeid Tootmine, milles: – kõik kasutatud teraviljad ja teraviljasaadused (v.a kõvanisu ja selle saadused) peavad olema täielikult pärinevad; – kõik kasutatud grupi 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad 1903 Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, kliide vms kujul Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a kartulitärklis rubriigist nr 1108 1904 Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel valmistatud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt keedetud, küpsetatud või muul viisil teradena, helvestena või muul kujul (v.a jäme- ja püülijahu) toiduks valmistatud teraviljad (v.a maisiterad), mujal nimetamata: Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriigis nr 1806; – milles kõik kasutatud teraviljad ja jahu (v.a kõvanisu ja selle saadused) peavad olema täielikult pärinevad; – milles mis tahes kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 1905 Leiva-, saia- ja kondiitritooted, küpsised jne, kakaoga või mitte; armulaualeivad, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a gupist 11 ex Grupp 20 Köögi- ja puuviljadest, pähklitest ning teistest taimeosadest tooted, välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad, pähklid ja köögiviljad peavad olema täielikult pärinevad ex 2001 Bataadid, maniokid ja muud taolised toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad 5% ja rohkem kaalust tärklist, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex 2004 ja ex 2005 Kartulid jahu või helveste kujul, toiduks valmistatud või konserveeritud, ilma veiniäädika või äädikhappeta Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 2006 Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm taimeosad, suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud) Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 2007 Džemmid (keedised), puuviljaželeed, marmelaadid, puuvilja- või pähklipüreed ja pastad, termiliselt töödeldud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 2008 – Pähklid ilma suhkru- või piirituselisandita Tootmine, milles kasutatud pärinevate rubriikide nr 0801, 0802 ja 1202 kuni 1207 pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60% toote tootjahinnast – Maapähklivõi; teraviljal põhinevad segud; palmisäsi; teramais Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse – Muud, v.a puuviljad ja pähklid, mis on toiduks valmistatud muul viisil kui aurutamine või vees keetmine ja mis ei sisalda lisatud suhkrut, külmutatud Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 2009 Kääritamata, piirituselisandita puu- ja köögiviljamahlad (sh viinamarjamahl koos purustatud kestadega veini valmistamiseks), suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex Grupp 21 Mitmesugused toidukaubad, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 2101 Kohvi-, tee-, mate-, röstitud siguriekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ja muud kohviasendajad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – kõik kasutatud sigurid peavad olema täielikult pärinevad 2103 Kastmed ja pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep: – Kastmed ja pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud ja maitseainesegud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sinepipulbrit või valmissinepit – Sinepipulber ja valmissinep Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest ex 2104 Valmissupid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a toiduks valmistatud või konserveeritud köögiviljadest rubriikidest nr 2002–2005 2106 Mujal nimetamata toidukaubad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex Grupp 22 Karastusjoogid, alkohoolsed joogid ja äädikas; v.a: Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – kõik kasutatud viinamarjad või viinamarjadest saadud materjalid peavad olema täielikult pärinevad 2202 Veed, k.a mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a puu- ja juurviljamahlad rubriigist 2009 Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast; – mis tahes kasutatud puuviljamahlad (v.a ananassi-, laimi- ja greipfruudimahl) peavad olema juba pärinevad 2208 Denatureerimata etüülalkohol, tegeliku alkoholisisaldusega alla 80% mahust; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikides nr 2207 ja 2208; – milles kõik kasutatud viinamarjad või viinamarjadest saadud materjalid peavad olema täielikult pärinevad või kui kõik teised kasutatud materjalid on juba pärinevad, siis arrakit võib kasutada kuni 5% mahust ex Grupp 23 Toiduainete tootmise jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex 2301 Vaalajahu; inimtoiduks kõlbmatu pulber, jahu ja graanulid vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad ex 2303 Maisitärklise tootmise jäätmed (v.a kontsentreeritud vedelikud) kuivaine valgusisaldusega üle 40% massist Tootmine, milles kogu kasutatud mais peab olema täielikult pärinev ex 2306 Õlikoogid ja teised oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad rohkem kui 3% oliiviõli Tootmine, milles kõik kasutatud oliivid peavad olema täielikult pärinevad 2309 Valmistoidud loomadele Tootmine, milles: – kõik kasutatud teraviljad, suhkur või melass, liha või piim peavad olema juba pärinevad; – kõik grupi 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad ex Grupp 24 Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 24 materjalid peavad olema täielikult pärinevad 2402 Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid tubakast või tubaka aseainetest Tootmine, milles vähemalt 70% rubriigi nr 2401 töötlemata tubaka või tubakajäätmete kaalust peab olema juba pärinev ex 2403 Suitsetamistubakas Tootmine, milles vähemalt 70% rubriigi nr 2401 töötlemata tubaka või tubakajäätmete kaalust peab olema juba pärinev ex Grupp 25 Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid; lubi ja tsement; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex 2504 Looduslik kristalliline grafiit, rikastatud süsiniku sisaldusega, puhastatud ja peenestatud Looduslik-kristallilise grafiidi rikastamine süsinikusisalduselt, puhastamine ja peenestamine ex 2515 Marmor, saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkseteks tahvliteks (sh ruudukujulised) tükeldatud, paksusega mitte üle 25 cm Marmori, mille paksus ületab 25 cm (isegi kui enne saetud), tükeldamine saagimise teel või muul viisil ex 2516 Graniit, porfüür, basalt, liivakivi ja muud kivid monumentaalskulptuuri ja ehituse tarbeks saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkseteks tahvliteks (sh ruudukujulised) tükeldatud, paksusega mitte üle 25 cm Kivide, mille paksus ületab 25 cm (isegi kui enne saetud), tükeldamine saagimise teel või muul viisil ex 2518 Kaltsineeritud dolomiit Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine ex 2519 Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit), hermeetiliselt suletud konteinerites, ja magneesiumoksiid, puhas või mitte, v.a sulatatud magneesia või ülepõletatud (aglomeeritud) magneesia Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib kasutada ex 2520 Hambaravis kasutatavad spetsiaalkipsid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 2524 Looduslikud asbestkiud Tootmine asbesti kontsentraadist ex 2525 Vilgukivipulber Vilgukivi või selle jäätmete peenestamine ex 2530 Muldvärvid, kaltsineeritud või peenestatud Muldvärvide kaltsineerimine või peenestamine Grupp 26 Maagid, räbu ja tuhk Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex Grupp 27 Mineraalsed kütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituminoossed mineraalid; mineraalsed vahad; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex 2707 Õlid, sarnased mineraalõlidega, mis on destilleeritud kõrgel temperatuuril kivisöetõrvast, milles aromaatsete komponentide kaal ületab mittearomaatsete komponentide kaalu ja mille mahust enam kui 65% destilleerub 250 °C juures (sh petrooleumpiirituse ja bensooli segud) kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena Rafineerimisoperatsioonid ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) VÕI Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 2709 Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid Bituminoossete materjalide destruktiivne destillatsioon (lagundamine) 2710 Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a toorõlid; mujal nimetamata õlid, mis sisaldavad kaalult 70% või enam naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, kui need õlid on toodete põhikomponendid Rafineerimisoperatsioonid ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (2) VÕI Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 2711 Naftagaasid jm gaasilised süsivesinikud Rafineerimisoperatsioonid ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (2) VÕI Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 2712 Vaseliin; parafiin, mikrokristalliline naftavaha, räbuvaha, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata Rafineerimisoperatsioonid ja/või üks või enam spetsiifilist operatsiooni (2) VÕI Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 2713 Naftakoks, naftabituumen jm nafta- või bituminoossete mineraalide tootmisjäätmed Rafineerimisoperatsioonid ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) VÕI Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 2714 Looduslik bituumen ja asfalt; bituminoossed kildad, põlevkivid ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid Rafineerimisoperatsioonid ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) VÕI Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 2715 Bituumenisegud loodusliku asfaldi, loodusliku bituumeni, naftabituumeni, mineraalsete vaikude või asfaldipigi baasil Rafineerimisoperatsioonid ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) VÕI Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Grupp 28 Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja nende isotoopide anorgaanilised ja orgaanilised ühendid; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 2805 «Mischmetall» Tootmine elktrolüütilise või termilise töötlemise teel, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 2811 Vääveltrioksiid Tootmine vääveldioksiidist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 2833 Alumiiniumsulfaat Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 2840 Naatriumperboraat Tootmine dinaatrium- tertraboraat- pentahüdraadist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 29 Orgaanilised kemikaalid v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 2901 Atsüklilised süsivesinikud, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena Rafineerimisoperatsioonid ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) VÕI Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 2902 Tsüklaanid ja tsükleenid, (v.a asuleenid), benseen, tolueen, ksüleen, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena Rafineerimisoperatsioonid ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) VÕI Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 2905 Käesoleva rubriigi alkoholide ja etanooli või glütserooli metaalalkoholaadid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, k.a rubriigi nr 2905 teised materjalid. Siiski võib kasutada käesoleva rubriigi metaalalkoholaate tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 2915 Küllastunud atsüklilised ühealuselised karboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest. Siiski ei tohi kõigi kasutatud rubriigi nr 2915 ja 2916 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 2932 – Sise-eetrid ja nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest. Siiski ei tohi kõigi kasutatud rubriigi nr 2909 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Tsüklilised atsetaalid ja sisehemiatsetaalid ja nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 2933 Heterotsüklilised ühendid üksnes lämmastiku hetero-aatomi(te)ga Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest. Siiski ei tohi kõigi kasutatud rubriikide nr 2932 ja 2933 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 2934 Nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest. Siiski ei tohi kõigi kasutatud rubriikide nr 2932, 2933 ja 2934 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 30 Farmaatsiatooted, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifiseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 3002 Inimveri; raviprofülaktika või diagnostilisel otstarbel töödeldud loomaveri; seerumid inim- või loomaverest, muud verefraktsioonid ja modofitseeritud immunoloogilised tooted, mida saadakse või ei saada biotehnoloogiliste protsesside abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a pärmid) jt analoogilised tooted: – kahest või enamast omavahel segatud komponendist koosnevad ravimid ravi- või profülaktikaotstarbeks, või kokku segamata samaks otstarbeks valmisdoseerituna ja jaemüügiks pakendatuna Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh rubriigi nr 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – Muud: – – inimveri Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh rubriigi nr 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – – loomade veri, ette valmistatud terapeutiliseks või profülaktiliseks kasutamiseks Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh rubriigi nr 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – – verefraktsioonid, muud kui antiseerum, hemoglobiin ja immunoglobuliin Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh rubriigi nr 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – – hemoglobiin, vereglobuliin ja immunoglobuliin Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh rubriigi nr 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – – muud Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh rubriigi nr 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 3003 ja 3004 Ravimid (v.a rubriikide nr 3002, 3005 või 3006 kaubad): – saadud rubriigi nr 2941 amikatsiinist Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada rubriikide nr 3003 või 3004 materjale tingimusel, et nende väärtus kokku ei ületa 20% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada rubriikide nr 3003 või 3004 materjale tingimusel, et nende väärtus kokku ei ületa 20% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Grupp 31 Väetised, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutatada ka sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 3105 Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme toimeainet: lämmastik, fosfor ja kaalium; muud väetised; käesoleva grupi tooted tablettidena vms kujul või pakkides, mille brutokaal ei ületa 10 kg, v.a: – naatriumnitraat – kaltsiumtsüanamiid Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – kaaliumsulfaat – magneesiumkaaliumsulfaat – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Grupp 32 Park- ja värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tindid; välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 3201 Tanniinid ja nende soolad, estrid, eetrid ja muud derivaadid Tootmine taimse päritoluga parkimisekstraktidest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 3205 Värvilised tehispigmendid; värviliste tehispigmentide baasil valmistatud käesoleva grupi märkuses 3 esitatud preparaadid (3) Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigid nr 3203 ja 3204 ja 3205. Siiski võib kasutada rubriigi nr 3205 materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 33 Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted või hügieenivahendid; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 3301 Eeterlikud õlid (terpeene sisaldavad või mitte), k.a tahked ja puhtad; resinoidid; ekstraheeritud õlivaigud; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades või muus sarnases, mis on saadud lilledest või taimedest leotamise teel; eeterlike õlide terpeenidest eraldamise kõrvalproduktid; eeterlike õlide destillaadid ja vesilahused Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, k.a erinevatest selle rubriigi «grupi» (4) materjalidest. Siiski võib kasutada sama grupi materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 34 Seep; pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahatooted, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogilised tooted, voolimispastad, hambaproteeside parafiinid ja hambaravis kasutatavad kipsisegud; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 3403 Määrdeained, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid vähem kui 70% massist Rafineerimisoperatsioonid ja/või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) VÕI Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3404 Tehisvaha ja töödeldud vaha: – parafiin- ja petrooleumvahad ning bituminoossetest mineraalidest saadud vahad tükkide või pulbrina Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – Muud: Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a: – hüdrogeenitud õlid, millel on rubriigi nr 1516 omadused; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – keemiliselt määratlemata rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid, millel on rubriigi nr 3823 vahade omadused; – rubriigi nr 3404 materjalid. Siiski võib neid materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex Grupp 35 Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; fermendid; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 3505 Dekstriinid ja muud modifitseeritud tärklised (nt želatineeritud või esterdatud tärklised); tärklistel, dekstriinidel jm modifitseeritud tärklistel baseeruvad liimid: – Tärklise estrid ja eetrid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas ka rubriigi nr 3505 materjalidest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud: Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigi nr 1108 omadest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 3507 Mujal nimetamata valmisensüümid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Grupp 36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergestisüttivad preparaadid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 37 Foto- või kinokaubad, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 3701 Valgustundlikud, valgustamata fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustundlik, valgustamata kiirfotolamefilm, pakendatud või pakendamata: – Kiirfotolamefilm värvifotole, pakis Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr 3701 või 3702 erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib rubriigi nr 3702 materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr 3701 või 3702 erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib rubriigi nr 3701 või 3702 materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 3702 Valgustundlikud, valgustamata, mis tahes materjalist fotofilmid rullides, v.a paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustundlikud, valgustamata kiirfotofilmid rullides Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr 3701 või 3702 erinevatesse rubriikidesse Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 3704 Fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil, valgustatud, ja ilmutamata Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr 3701 kuni 3704 erinevates rubriikides Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 38 Mitmesugused keemiatooted; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 3801 – Kolloidne grafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidne grafiit; süsinikupastad elektroodidele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – Grafiit pastana, milles grafiidi segu mineraalõlidega moodustab rohkem kui 30% massist Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi nr 3403 materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 3803 Rafineeritud tallõli Töötlemata tallõli rafineerimine Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 3805 Sulfaat-tärpentini piiritus, puhastatud Sulfaat-tärpentini toorpiirituse puhastamine destilleerimisega või rafineerimisega Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 3806 Estervaigud Tootmine vaikhapetest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 3807 Puidutõrv (puidutõrvapigi) Puidutõrva destilleerimine Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 3808 Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist pidurdavad vahendid ja taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms jaemüügipakendis või preparaatide või toodetena (näiteks väävlipael, -tahid ja küünlad ja kärbsepaber) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3809 Viimistlusained, värvifiksaatorid ja värvimise kiirendajad ja muud tekstiili-, paberi-, naha- jms tööstuses kasutatavad, mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3810 Metallpindade peitsimispreparaadid; räbustid jm abipreparaadid kõvajoodisega jootmiseks või keevitamiseks; metallidest ja muudest materjalidest pulbrid pehme- ja kõvajoodisega jootmiseks või keevitamiseks; keevituselektroodide südamikena või katetena kasutatavad preparaadid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3811 Antidetonatsioonilised preparaadid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaikinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud valmiskujul lisandid naftatoodetele (sh bensiinile) ja muudele samal eesmärgil kui naftatooteid kastatavatele vedelikele: – Valmiskujul määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid Tootmine, milles kõigi rubriigi nr 3811 kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – Muud: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3812 Kautšuki vulkaniseerimiskiirendid; kummi või plastmasside mujal nimetamata plastifitseerivad antioksüdandid jm stabiliseerivad ühendid kummile või plastmassidele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3813 Segud ja laengud tulekustutite tarbeks; laengud tulekustutusgranaatidele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3814 Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldajad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3818 Legeeritud keemilised elemendid kasutamiseks elektroonikas ketaste, plaatidena vms kujul; legeeritud keemilised ühendid elektroonikas kasutamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3819 Pidurivedelikud jm hüdrauliliste ülekannete vedelikud, mis ei sisalda või sisaldavad kaalult vähem kui 70% naftaõlisid või bituminoosseid mineraalõlisid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3820 Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3822 Diagnostilised või laboratoorsed reagendid kandjal ning diagnostilised või laboratoorsed valmisreagendid kandjal või mitte, v.a rubriikidesse nr 3002 või 3006 kuuluvad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3823 Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineeritud oksüdeeritud õlid; tööstuslikud rasvalkoholid – Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped, rafineeritud oksüdeeritud õlid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriikidest erinevates rubriikides – Tööstuslikud rasvalkoholid: Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr 3823 teistest materjalidest 3824 Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuses ja sellega seotud tööstusharudes toodetavad mujal nimetamata keemiatooted ja -preparaadid (sh ka looduslike saaduste segust koosnevad); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid: – Alljärgnev käesolevast rubriigist: Loodusliku vaigu baasil valmistatud sideained valuvormidele ja -kärnidele Nafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid Sorbitool, v.a rubriiki nr 2905 kuuluv Naftasulfonaadid, v.a leelismetallide, ammooniumi või etanoolamiinide naftasulfonaadid; mineraalõlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Ioonivahetid Gaasiabsorbendid vaakumseadistele Leeliseline raudoksüüd gaasipuhastuseks Ammoniaakveed ja koksigaasi puhastamisel saadud jääkoksiidid Sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid Puskariõli ja kondiõli Erinevate anioonidega soolade segud Želatiini baasil kopeerimispastad, paberist või tekstiilist alusel või mitte – Muud: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 3901 – 3915 Plastmassid algkujul, plastmassijäätmed, laastud, puru, v.a rubriik nr ex 3907 ja 3912, mille jaoks on reegel toodud allpool: – Aditiivse homopolümerisatsiooni saadused, milles üksikmonomeer moodustab kogu polümeeri sisalduse kaalust rohkem kui 99% Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast; – mis tahes kasutatud grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (5) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (5) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ex 3907 – Polükarbonaadid ja akrüül-nitriilbutadieenstüreen-kopolümeeri (ABS) kopolümeer Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast (5) – Polüester Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ja/või tootmine tetrabromo- (bisfenool A) polükarbonaadist 3912 Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid, algkujul Tootmine, milles kõigi tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast 3916 – 3921 Pooltooted ja tooted, v.a rubriikidele nr ex 3916, ex 3917, ex 3920 ja ex 3921, mille jaoks on reeglid toodud allpool: – Lamevormid, töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või lõigatud muu kujuga kui nelinurkseteks (sh ruudukujuline) tükkideks; muud tooted, mida on rohkem töödeldud kui pinnatöötlus Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast – Muud: – – Aditiivse homopolümerisatsiooni saadused, milles üksikmonomeer moodustab kogu polümeerisisalduse kaalust rohkem kui 99% Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast; – mis tahes kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (5) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast – – Muud: Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (5) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ex 3916 ja ex 3917 Profiilvormid ja torud Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast – ükskõik milliste tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 3920 – Ionomeerleht või kile Tootmine termoplastilisest osalisest soolast, mis on metalli, peamiselt tsingi ja naatriumi ioonidega osaliselt neutraliseeritud ja etüleeni metakrüülhappe kopolümeer Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast – Regenereeritud tselluloosi, polüamiidi või polüetüleeni lehed Tootmine, milles ükskõik milliste tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 3921 Plastmassist fooliumid, metalliseeritud Tootmine üliläbipaistvast polüesterkilest paksusega vähem kui 23 mikronit (6) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 3922 – 3926 Plastmassidest tooted Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Grupp 40 Kummi ja kummitooted; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex 4001 Lamineeritud plaadid või kummikrepp jalatsitele Looduslikust kautšukist lehtede lamineerimine 4005 Vulkaniseerimata täidisega kautšuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide, v.a looduslik kautšuk, väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 4012 Kummist õhkrehvid, protekteeritud või kasutatud; kummist täisrehvid või rullrehvid, rehvide kummist vahetusprotektorid ja veljelindid: – Protektreeritud kummist õhk-, täis- või rullrehvid Kasutatud rehvide protekteerimine – Muud Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a rubriigid nr 4011 või 4012 ex 4017 Kõvakummist tooted Tootmine kõvakummist ex Grupp 41 Toornahad (v.a karusnahad) ja nahk; välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex 4102 Lamba ja talle toornahad, villata Villaga kaetud lamba- ja tallenahkadelt villa eemaldamine 4104 – 4107 Ilma karva või villata nahk, v.a rubriikidest nr 4108 või 4109 Eelpargitud naha järelparkimine VÕI Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides 4109 Lakknahk, lamineeritud lakknahk; metalliseeritud nahk Tootmine rubriikide nr 4104 – 4107 nahast tingimusel, et selle väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Grupp 42 Nahast tooted; sadulsepatooted ja rakmed, reisitarbed, käekotid jms tooted; tooted loomasooltest (v.a naturaalsiidkiust) Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex Grupp 43 Karusnahk ja tehiskarusnahk; tooted nendest; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex 4302 Pargitud või töödeldud karusnahad, ühendatud: – Plaadid, ristid ja sarnased vormid Pleegitamine või värvimine lisaks ühendamata pargitud või töödeldud karusnahkade lõikamisele ja ühendamisele – Muud Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahkadest 4303 Karusnahast rõivad, rõivalisandid ja muud karusnahatooted Tootmine rubriigi nr 4302 ühendamata pargitud või töödeldud karusnahkadest ex Grupp 44 Puit ja puittooted; puusüsi; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex 4403 Jämedalt prussitud puit Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või ainult langetatud puidust ex 4407 Pikkupidi saetud, lõigatud või kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud Hööveldamine, lihvimine või sõrmtappimine ex 4408 Spoon ja spoonilehed vineeri valmistamiseks, paksusega mitte üle 6 mm, jätkatud või mitte, ja muu pikikiudu saetud, lõigatud või kooritud puit, paksusega mitte üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud Jätkamine, hööveldamine, lihvimine või sõrmtappimine ex 4409 Puit pidevprofiiliga, mille vähemalt ühte külg- või servpinda on lõigatud katkematu profiil, lihvitud või sõrmtapitud või mitte: – Lihvitud või sõrmtapitud – Ümardatud servadega või profileeritud tooted Lihvimine või sõrmtappimine Ümardamine või profileerimine ex 4410 – ex 4413 Profileeritud tooted, sh ääreliistud ja muud vormitud plaadid Vormimine või profileerimine ex 4415 Puidust pakk-kastid, karbid, puurid, trumlid jms puittaara Tootmine laudadest, mis ei ole mõõtu lõigatud ex 4416 Vaadid, tünnid, tõrred, pütid jm puidust püttsepatooted ja nende osad Tootmine lõhestatud laudadest, mis pole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda ex 4418 – Puidust ehitusdetailid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada puidust kärgpaneele, katusesindleid ja katuselaaste – Ümardatud servadega ja profileeritud tooted Ümardamine või profileerimine ex 4421 Tikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tüüblid Tootmine mis tahes rubriigi puidust, v.a rubriigi nr 4409 pidevprofiiliga puidust ex Grupp 45 Kork ja korgist tooted, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides 4503 Looduslikust korgist tooted Tootmine rubriigi nr 4501 korgist Grupp 46 Õlgedest, espartost või muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides Grupp 47 Paberimass puidust või muust taimsest kiudmaterjalist; paberi- ja papijäätmed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex Grupp 48 Paber ja papp; tooted paberimassist, paberist või papist; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex 4811 Paber ja papp, ainult joonitud või ruudustatud Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest 4816 Kopeerpaber, «isekopeeriv» paber jm paber kujutise ülekandmiseks (v.a rubriigi nr 4809 paber), kopeerimisaparaatide paberšabloonid ja paberist ofsetplaadid karpides või lahtiselt Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest 4817 Paberist või papist ümbrikud, kirjakaardid, lihtpostkaardid ja muud ümbrikuta saadetavad kirjad; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberkaupu Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 4818 Tualettpaber Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest ex 4819 Karbid, kastid, kohvrid, kotid jm pakketaara paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiukangast Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 4820 Kirjaplokid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 4823 Muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiukangas, suuruse või kuju järgi valmislõigatud Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest ex Grupp 49 Trükitud raamatud, ajalehed, pildid ja muud trükitööstusetooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ja plaanid, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides 4909 Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või mitte, ümbrikega või ilma, kaunistustega või ilma Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikides nr 4909 või 4911 4910 Kõikvõimalikud trükitud kalendrid, sh rebitavad kalendriplokid: Pidevat tüüpi või vahetatavate plokkidega kalendrid, muust materjalist kui paberist või papist alusel Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – Muud Tootmine materjalidest, mis ei ole klassiftseeritud rubriikides nr 4909 või 4911 ex Grupp 50 Siid; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex 5003 Siidijäägid (k.a lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud nopped), kraasitud või kammitud Siidijäätmete kraasimine või kammimine 5004 – ex 5006 Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng Tootmine (7): – toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – muudest looduslikest kiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ette valmistamata ketramiseks, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberivalmistamise materjalidest 5007 Siidriie või siidijääkidest riie: – Kumminiiti sisaldav Tootmine ühekordsest lõngast (7) – Muud Tootmine (7): – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast ex Grupp 51 Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides 5106 – 5110 Villane lõng lambavillast, muude loomade villast või loomakarvadest või hobusejõhvist Tootmine (7): – toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – looduslikest kiududest, mis ei ole kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberivalmistamise materjalidest 5111 – 5113 Villased riided lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist: – Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest lõngast (7) – Muud Tootmine (7): – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast ex Grupp 52 Puuvill; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 5204 – 5207 Puuvillane lõng ja niit Tootmine (7): – toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – looduslikest kiududest, mis on kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberivalmistamise materjalidest 5208 – 5212 Puuvillased riided: – Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest lõngast(7) – Muud Tootmine (7): – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast ex Grupp 53 Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngast riie; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 5306 – 5308 Lõng muudest taimsetest tekstiilkiududest; paberlõng Tootmine (7): – toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – looduslikest kiududest, mis on kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberivalmistamise materjalidest 5309 – 5311 Riie muudest taimsetest tekstiilkiududest; paberlõngast riie: – Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest lõngast (7) – Muud Tootmine (7): – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 5401 – 5406 Lõng, monofilament ja niit keemilistest filamentkiududest Tootmine (7): – toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – looduslikest kiududest, mis on kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilisest ainetest või tekstiilimassist, või – paberivalmistamise materjalidest 5407 ja 5408 Riie keemilistest filamentkiududest lõngast: – Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest niidist (7) – Muud Tootmine (7): – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 5501 – 5507 Keemilised staapelkiud Tootmine keemilistest ainetest või tekstiilimassist 5508 – 5511 Lõng ja õmblusniit keemilistest staapelkiududest Tootmine (7): – toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – looduslikest kiududest, mis on kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberivalmistamise materjalidest 5512 – 5516 Keemilistest staapelkiududest riie: – Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest niidist (7) – Muud Tootmine (7): – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast ex Grupp 56 Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid ja köied ning tooted nendest; v.a: Tootmine (7): – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberivalmistamise materjalidest 5602 Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte: – Nõeltöödeldud vilt Tootmine (7): – looduslikest kiududest, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist. Siiski: – polüpropüleen filamenti rubriigist nr 5402, – polüpropüleenkiudu rubriikidest nr 5503 või 5506 või – polüpropüleen filament köisikud rubriigist nr 5501, mille monofilamendi või kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine (7): – looduslikest kiududest, – kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist 5604 Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ja -ribad jms rubriigist nr 5404 või 5405, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastmassiga: – Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast – Muud Tootmine(7): – looduslikest kiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberivalmistamise materjalidest 5605 Metalliseeritud lõng, mähitud või mitte, olemuselt metallniidi, -riba või -puudriga kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõng, -riba või muu rubriigis nr 5404 või 5405 esitatuga analoogiline Tootmine (7): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberivalmistamise materjalidest 5606 Mähitud lõng ja ribad jm analoogiline rubriigis nr 5404 või 5405 esitatule, (v.a rubriiki nr 5605 kuuluv ja mähitud lõng hobusejõhvist); šenill-lõng (k.a šenill-lõng flokist); bukleelõng Tootmine (7): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberivalmistamise materjalidest Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted: – Nõeltöödeldud vildist Tootmine (7): – looduslikest kiududest, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist. Sealjuures: – polüpropüleen filamenti rubriigist nr 5402, – polüpropüleenkiudu rubriikidest nr 5503 või 5506, või – polüpropüleen filament köisikud rubriigist nr 5501, mille monofilamendi või kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muust vildist Tootmine (7): – looduslikest kiududest kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist – Muud Tootmine (7): – kookoslõngast, – süntees- või tehisfilamentlõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata ex Grupp 58 Erikangad; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; v.a: – Kumminiidiga kombineeritud Tootmine ühekordsest lõngast (7) – Muud Tootmine (7): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata – keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või – paberist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 5805 Käsitelgedel valmistatud seinavaibad, Gobelini, Flandria, Aubussoni, Beauvais’ jms tüüpi ja käsitsi väljaõmmeldud (nt vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistootena või mitte Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 5810 Tikandid kangana, ribadena või motiividena Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 5901 Kummi- või tärklisainetega pealistatud riie raamatute kaanteks jms otstarbeks; pausriie, ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie ja selletaoline jäik kübaraalusriie Tootmine lõngast 5902 Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester või viskooskiust lõngast: – Tekstiilmaterjalide sisaldusega mitte üle 90% kaalust Tootmine lõngast – Muud Tootmine keemilistest ainetest või tekstiilimassist 5903 Plastmassiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, v.a rubriiki nr 5902 kuuluv Tootmine lõngast VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 5904 Valmislõigatud või lõikamata linoleum ja põrandakatted tekstiilalusel Tootmine lõngast (7) 5905 Tekstiilseinakatted: – Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud kummi, plastmassi või muude materjalidega Tootmine lõngast – Muud Tootmine (7): – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammimatud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 5906 Kummeeritud riie, v.a rubriiki nr 5902 kuuluv: – Silmkoe- või heegeldatud kangad Tootmine (7): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist – Muud sünteesfilamentlõngast valmistatud kangad tekstiilmaterjalide sisaldusega rohkem kui 90% kaalust Tootmine keemilistest ainetest – Muud Tootmine lõngast 5907 Riie, mujal nimetamata viisil impregneeritud või pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms: Tootmine lõngast VÕI Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 5908 Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms, telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja silmkoeline ümarkangas selleks otstarbeks, impregneeritud või mitte: – Hõõgsukad, impregneeritud Tootmine silmkoelisest ümarkangast – Muud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 5909 – 5911 Tekstiiltooted, mis on sobivad kasutamiseks tööstuses: – Poleerimiskettad või -rõngad, muud kui vildist, rubriigist nr 5911 Tootmine lõngast või riidejäätmetest või kaltsudest rubriigist nr 6310 – Paberi valmistamisel või muuks tehniliseks otstarbeks kasutatav kangas, vilditud või mitte, immutatud või pinnatud või mitte, torujad või katkematud, ühe- või mitmekordse lõimega ja/või koega, või sileda koega mitmekordse lõimega ja/või koega rubriigist nr 5911 Tootmine (7): – kookoslõngast, – järgmistest materjalidest: – polütetrafluoretüleenlõng (8), – mitmekordne polüamiidlõng, immutatud või kaetud fenoolvaiguga, – aromaatse polüamiidi sünteetilistest tekstiilkiududest lõngast, mis on saadud m-fenüleendiamiini ja isoftaalhappe polükondenseerimisel, – polütetrafluoretüleeni mononiidist (8), – polü-p-fenüleen tereftalamiidi sünteetilistest tekstiilkiududest lõngast, – klaaskiududest lõng, pealistatud fenoolvaiguga ja kõvendatud akrüüllõngaga (8), – tereftaalhappe ja 1,4 tsükloheksaandimetanooli ja isoftaalhappe vaigu ja polüestri kopolüestri monofilamendist, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist – Muud Tootmine (7): – kookoslõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist Grupp 60 Silmkoe- või heegeldatud kangad (trikookangad) Tootmine(7): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist Grupp 61 Silmkoelised või heegeldatud rõivad ja rõivamanused: – Saadud kahe või enama kootud või heegeldatud juurdelõigatud või vastavakujulisena valmistatud tüki kokkuõmblemise teel Tootmine lõngast (7)(9) – Muud Tootmine (7): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist ex Grupp 62 Rõivad ja rõivamanused, mitte silmkoelised ega heegeldatud, v.a: Tootmine lõngast (7)(9) ex 6202 ex 6204 ex 6206 ex 6209 ja ex 6211 Naiste, tütarlaste ja väikelaste rõivad ning imikute rõivamanused, tikitud Tootmine lõngast (9) VÕI Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (9) ex 6210 ja ex 6216 Tulekindel varustus aluminiseeritud polüestri kilega kaetud kangast Tootmine lõngast (9) VÕI Tootmine katmata kangast tingimusel, et kasutatud katmata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (9) 6213 ja 6214 Taskurätikud, sallid, pearätikud, kaelarätikud, mantiljad, loorid jms: – Tikitud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (7)(9) VÕI Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (9) – Muud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (7)(9) VÕI Valmistamisele järgneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud rubriikide nr 6213 ja 6214 trükkimata toodete väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast 6217 Muud valmis rõivamanused; rõivaste või rõivamanuste osad, v.a rubriigist nr 6212: – Tikitud Tootmine lõngast (9) VÕI Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (9) – Tulekindel varustus aluminiseeritud polüesterkilega kaetud kangast Tootmine lõngast (9) VÕI Tootmine katmata kangast tingimusel, et kasutatud katmata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (9) – Kraede ja kätiste vaheriie, juurdelõigatud Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine lõngast (9) ex Grupp 63 Muud valmistekstiiltooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides 6301 – 6304 Tekid, reisivaibad, voodipesu jne; kardinad jne; muud sisustustarbed: – Vildist, lausmaterjalidest Tootmine (7): – looduslikest kiududest, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist – Muud: – – Tikitud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (9)(10) VÕI Tootmine tikkimata kangast (muust kui silmkoeline või heegeldatud) tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – – Muud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (9)(10) 6305 Kotid kaupade pakendamiseks Tootmine (7): – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, või – keemilistest ainetest või tekstiilmassist 6306 Kattepresendid, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed: – Lausmaterjalidest Tootmine (7)(9): – looduslikest kiududest, – keemilistest ainetest või tekstiilmassist – Muud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (7)(9) 6307 Muud valmistooted, k.a jäigast tekstiilist rõivalõiked (šabloonid) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 6308 Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud Iga osa komplektis peab järgima nõudeid, mis kehtiksid tema kohta siis, kui ta ei kuuluks komplekti. Siiski võib komplekti lisada mittepärinevaid tooteid tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast ex Grupp 64 Jalatsid; kedrid jms tooted, v.a: Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a sisetaldade või muude tallaosadega ühendatud pealsed rubriigist nr 6406 6406 Jalatsite detailid (k.a pealsed, muude detailidega peale taldade ühendatud või mitte); sisepinsolid, kannaalustükid jms tooted; kedrid, säärised jms tooted, nende detailid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex Grupp 65 Peakatted ja nende osad, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 6503 Viltkübarad ja muud vildist peakatted, valmistatud rubriigis nr 6501 esitatud kübaratoorikutest, kübaraviltidest või lamedatest viltketastest, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (9) 6505 Kübarad jm peakatted, silmkoes või heegeldatud, või tehtud pitsi-, vildi- vm. tekstiilmaterjali tükkidest (v.a ribadest) valmistatud, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (9) ex Grupp 66 Vihmavarjud, päevavarjud, jalutuskepid, iste-jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 6601 Vihmavarjud ja pävaevarjud (k.a jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud ja samased tooted) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Grupp 67 Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex Grupp 68 Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist jms materjalidest tooted; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex 6803 Tooted kiltkivist või aglomeeritud kiltkivist Tootmine töödeldud kiltkivist ex 6812 Tooted asbestist; tooted segudest asbesti baasil või segudest asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest ex 6814 Vilgukivist tooted, sh paagutatud või regenereeritud vilgukivi, paberist, papist või muust materjalist alusel Tootmine töödeldud vilgukivist (sealhulgas paagutatud või regenereeritud vilgukivi) Grupp 69 Keraamikatooted Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex Grupp 70 Klaas ja klaasitooted; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex 7003, ex 7004 ja ex 7005 Klaas mittepeegeldava kihiga Tootmine rubriigi nr 7001 materjalidest 7006 Rubriikides nr 7003, 7004 või 7005 toodud klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muudest materjalidest detailideta Tootmine rubriigi nr 7001 materjalidest 7007 Kildumatu klaas, milleks on karastatud või mitmekihiline klaas Tootmine rubriigi nr 7001 materjalidest 7008 Mitmekihilised klaasisolaatorid Tootmine rubriigi nr 7001 materjalidest 7009 Klaaspeeglid, raamidega või ilma, sh tagasivaatepeeglid Tootmine rubriigi nr 7001 materjalidest 7010 Korvpudelid, pudelid, flakoonid, purgid, potid, rohuklaasid, ampullid jm klaasmahutid kaupade transpordiks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm klaasist sulgemisvahendid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse VÕI Klaasnõude lihvimine tingimusel, et lihvimata klaaseseme väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7013 Klaasist lauanõud ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms klaastooted (v.a rubriikides 7010 ja 7018 esitatud) Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse VÕI Klaasesemete lihvimine tingimusel, et lihvimata klaaseseme väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast VÕI Käsitsipuhutud klaasesemete käsitsi dekoreerimine (v.a siiditrükk) tingimusel, et käsitsipuhutud klaaseseme väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 7019 Klaaskiust tooted (muu kui heie) Tootmine: – värvimata heidest, heidelintidest, kedrusest või tükeldatud kiust, või – klaasvillast ex Grupp 71 Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja tooted nendest; juuveeltoodete imitatsioonid; mündid; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex 7101 Looduslikud või kultiveeritud pärlid, sorteeritud ja ajutiselt nöörile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 7102 ex 7103 ja ex 7104 Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) Tootmine töötlemata vääris- või poolvääriskividest 7106, 7108 ja 7110 Väärismetallid: – Töötlemata Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikides nr 7106, 7108 või 7110 VÕI Rubriikide nr 7106, 7108 või 7110 väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine VÕI Rubriikide nr 7106, 7108 või 7110 väärismetallide kokkusulatamine üksteisega või mitteväärismetallidega – Pooltoodete või pulbrina Tootmine töötlemata väärismetallidest ex 7107, ex 7109 ja ex 7111 Väärismetalliga plakeeritud metallid, pooltöödeldud Tootmine väärismetalliga plakeeritud metallidest, töötlemata 7116 Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7117 Juveeltoodete imitatsioonid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides VÕI Tootmine väärismetalliga plakeerimata või mitteväärismetalli osadest tingimusel, et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Grupp 72 Raud ja teras; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides 7207 Pooltooted rauast või legeerimata terasest Tootmine rubriikide nr 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 materjalidest 7208 – 7216 Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilraud Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi nr 7206 algvormidest 7217 Rauast või legeerimata terasest traat Tootmine rubriigi nr 7207 pooltoodetest ex 7218, 7219 – 7222 Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilraud Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi nr 7218 algvormidest 7223 Roostevabast terasest traat Tootmine rubriigi nr 7218 pooltoodetest ex 7224, 7225 – 7228 Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult puntidesse keritud; nurk- ja profiilraud muust legeeritud terasest; õõnsad puurvardad ja latid legeeritud või legeerimata terasest Tootmine valuplokkidest või muudest rubriikide nr 7206, 7218 või 7224 algvormidest 7229 Muust legeeritud terasest traat Tootmine rubriigi nr 7224 pooltoodetest ex Grupp 73 Tooted rauast või terasest, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex 7301 Sulundkonstruktsioonid Tootmine rubriigi nr 7206 materjalidest 7302 Raud- ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid, rööpapoldid jm detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks Tootmine rubriigi nr 7206 materjalidest 7304, 7305 ja 7306 Õmbluseta torud ja õõnesprofiilid rauast või terasest (v.a valumalmist) Tootmine rubriikide nr 7206, 7207, 7218 või 7224 materjalidest ex 7307 Mitmest osast koosnevad toruliitmikud roostevabast terasest (ISO nr X5CrNiMo 1712) Sepistatud toorikute, mille väärtus ei ületa 35% toote tootjahinnast, treimine, puurimine, hõõritsemine, keermestamine, kraatide eemaldamine liivajoaga 7308 Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a rubriigis nr 9406 esitatud kokkupandavad ehitised) ja konstruktsioonide osad (nt sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed ja aknad ja nende raamid ja lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, profiilid, torud jms rauast või terasest tooted metallkonstruktsioonides kasutamiseks Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski rubriigi nr 7301 kokkukeevitatud nurgikuid ja profiile kasutada ei tohi ex 7315 Autode jääketid Tootmine, milles kõigi rubriigi nr 7315 kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Grupp 74 Vask ja vasktooted, v.a: Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7401 Vasekivi; tsementeeritud vask (sadestatud vask) Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 7402 Rafineerimata vask; vaskanoodid elekrolüütiliseks rafineerimiseks Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse 7403 Rafineeritud vask ja vasesulamid, töötlemata: – Rafineeritud vask Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides – Vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab teisi elemente Tootmine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest või -murrust 7404 Vasejäätmed ja -murd Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides 7405 Vaseligatuurid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex Grupp 75 Nikkel ja niklitooted, v.a: Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7501 – 7503 Niklikivi, nikkeloksiidide aglomeraadid jms nikkelmetallurgia vaheproduktid; töötlemata nikkel; niklijäätmed ja -murd Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex Grupp 76 Alumiinium ja alumiiniumtooted; v.a: Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7601 Töötlemata alumiinium Tootmine legeerimata alumiiniumist, almiiniumijäätmetest või -murrust termilise või elektrolüütilise töötlusega 7602 Alumiiniumijäätmed või -murd Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex 7616 Alumiiniumist tooted, muud kui võrk, riie, võred, piirded, tugevdav kangas ja sarnased materjalid (sh lõputud lindid) alumiiniumtraadist, ja alumiiniumist paisutatud metall Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada alumiiniumtraadist või paisutatud alumiiniummetallist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevdavat kangast ja sarnaseid materjale (sh lõputud lindid); – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Grupp 77 Reserveeritud võimalikule tulevasele kasutusele HS-is ex Grupp 78 Plii ja pliist tooted; v.a: Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7801 Töötlemata plii: – Rafineeritud plii Tootmine «pliikangist» või «tööpliist» – Muu Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski ei tohi kasutada jäätmeid ja -murdu rubriigist nr 7802 7802 Pliijäätmed ja -murd Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex Grupp 79 Tsink ja tsingist tooted; v.a: Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 7901 Töötlemata tsink Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski ei tohi kasutada jäätmeid ja murdu rubriigist nr 7902 7902 Tsingijäätmed ja -murd Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse ex Grupp 80 Tina ja tinast tooted; v.a: Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 8001 Töötlemata tina Töötlemine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski ei tohi kasutada jäätmeid ja murdu rubriigist nr 8002 8002 ja 8007 Tinajäätmed ja -murd; muud tinast tooted Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides Grupp 81 Muud mitteväärismetallid; metallkeraamika; tooted nendest: – Muud mitteväärismetallid, sepistatud raud; tooted nendest Tootmine, milles kõigi tootega samas rubriigis klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex Grupp 82 Tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid mitteväärismetallist; nende osad mitteväärismetallist; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides 8206 Tööriistakomplektid kahest või enamast rubriikidesse nr 8202–8205 kuuluvast esemest pakendatuna jaemüügiks Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest 8202–8205 erinevates rubriikides. Siiski võib rubriikide 8202–8205 tööriistu komplektis kasutada, tingimusel, et nende väärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast 8207 Vahetatavad tööinstrumendid käsitööriistadele, mootoriga või ilma, või tööpinkidele (nt pressimiseks, stantsimiseks, kärnimiseks, sise- või väliskeermestamiseks, puurimiseks, sisetreimiseks, freesimiseks, õõneskeha valtsimiseks, treimiseks, kruvimiseks), sh metallistantside ja presside tööinstrumendid ja kivi- või pinnasepuuride tööinstrumendid Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8208 Noad ja lõiketerad masinatele või seadmetele Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 8211 Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte, (k.a aianoad), muud kui noad rubriigist nr 8208 Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada mitteväärismetallist noaterasid ja käepidemeid 8214 Muud lõikeriistad (nt juukselõikusmasinad, suured lihuniku- ja kööginoad, raienoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküüritarvete komplektid, maniküüri- ja pediküüritarbed (sh küüneviilid) Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada mitteväärismetallist käepidemeid 8215 Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kalanoad, võinoad, suhkrutangid jms köögi- ja lauatarbed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada mitteväärismetallist käepidemeid ex Grupp 83 Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex 8302 Muud kinnitusdetailid, furnituurid ja sarnased tooted ehitistele ning automaatsed uksesulgurid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada rubriigi nr 8302 teisi materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ex 8306 Mitteväärismetallist dekoratiivskulptuurid ja muud dekoratiivesemed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada rubriigi nr 8306 teisi materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex Grupp 84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; v.a: Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 8401 Tuumareaktorite kütteelemendid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides (11) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8402 Aurukatlad ja muud aurutekitavad katlad (v.a keskkütte kuumaveekatlad, mis samaaegselt toodavad madalrõhuauru); ülekuumendusega kuumaveekatlad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8403 ja ex 8404 Keskküttekatlad, muud kui rubriiki nr 8402 kuuluvad ja keskküttekatelde abiseadmed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr 8403 või 8404 erinevates rubriikides. Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8406 Auruturbiinid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8407 Sädesüütega kolbmootorid ja rootormootorid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8408 Survesüütega sisepõlemismootorid, (diisel- või pooldiiselmootorid) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8409 Osad, ettenähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt rubriikidesse nr 8407 ja 8408 kuuluvatele mootoritele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8411 Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ja muud gaasiturbiinid Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8412 Muud mootorid ja jõuseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 8413 Rootorpumbad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast ex 8414 Tööstuslikud ventilaatorid, puhurid jms Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8415 Õhu konditsioneerimisseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimiseks, k.a seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8418 Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed, elektrilised või muud; soojuspumbad, v.a rubriiki nr 8415 kuuluvad õhu konditsioneerimisseadmed Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust ex 8419 Seadmed puidu-, paberimassi- ja papitööstusele Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 25% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8420 Kalandrid jm valtsimis- (rullimis-) seadmed, v.a seadmed metallide või klaasi valtsimiseks ja nende valtsid (rullid) Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 25% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8423 Kaalud (v.a kaalud tundlikusega 5cg ja täpsemad), k.a kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8425 – 8428 Tõste-, siirde-, peale- või mahalaadimismehhanismid Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides, rubriigi nr 8431 all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8429 Iseliikuvad buldooserid, pööratava või mittepööratava sahaga; greiderid, pinnaseplaneerijad, skreeperid, mehaanilised labidad, ekskavaatorid, ühekopalised laadurid, tampurid ja teerullid: – Teerullid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides, rubriigi nr 8431 all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8430 Muud pinnaseteisaldamis-, profileerimis-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ja lõikemehhanismid mullatöödeks ning mineraalide ja maakide kaevandamiseks; vaiavasarad ja -tõmburid; lumesahad ja -paiskurid Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides, rubriigi nr 8431 all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 8431 Osad, kasutusel üksnes või peamiselt teerullidel Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8439 Seadmed tsellulooskiudmaterjali massi valmistamiseks või paberi või papi valmistamisel või viimistlemisel kasutatavad seadmed Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 25% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8441 Muud seadmed paberimassi, paberi- või papi valmis- tamiseks, k.a igat liiki lõikamisseadmed Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 25% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8444 – 8447 Nende rubriikide alla kuuluvad tekstiilitööstuse seadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 8448 Masinate abiseadmed, kasutamiseks koos masinatega rubriikidest nr 8444 ja 8445 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8452 Õmblusmasinad, v.a raamatute köitmismasinad rubriigist nr 8440; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad: – Õmblusmasinad (ainult kaetud pistega), mille masinaosa kaal ei ületa 16 kg mootorita või 17 kg mootoriga Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – mehhanismi monteerimiseks (mootorita) kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust; – kasutatud niidipingutus-, silmusemoodustamise- ning siksakimehhanismid on juba pärinevad – Muud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8456 – 8466 Rubriikide nr 8456 kuni 8466 alla kuuluvad tööpingid ja seadmed ning nende osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8469 – 8472 Kontoriseadmed (nt kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8480 Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a valuplokkide vor-mid), metallkarbiidide, klaasi, mineraalmaterjalide, kummi ning plastmasside valamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 8482 Kuul- või rull-laagrid Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8484 Lehtmetallist seibid ning tihendid, kombineeritud muude materjalidega või kahest või enamast metallikihist koosnevad; pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8485 Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, kontakte, poole, juhtmeid jms Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasesitusseadmed, videokujutise ja helisalvestus- ja taasesitusseadmed, nende osad ja lisaseadmed; v.a: Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8501 Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a generaatorseadmed) Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides rubriigi nr 8503 all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8502 Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides rubriikide nr 8501 või 8503 all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 8504 Toiteseadmed automaatsetele andmetöötlusmasinatele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 8518 Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või mitte; elektrilised madalsagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8519 Plaadimängijad, kassettpleierid jm helitaasestusaparaadid, ilma helisalvestusseadmeteta Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8520 Magnetofonid jm helisalvestusaparaadid, heli taasestusseadmega või ilma Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8521 Videosignaalide salvestus- või -taasesitusaparatuur, mis sisaldab või ei sisalda videotuunerit Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8522 Osad ja abiseadmed üksnes või põhiliselt rubriikides 8519 kuni 8521 nimetatud aparaatides kasutamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8523 Salvestuseta magnetkandjad helisalvestuseks või sarnaseks muud tüüpi salvestuseks, v.a grupi 37 tooted Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8524 Heliplaadid, -lindid jm salvestusega kandjad, sh matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a grupi 37 tooted: – Matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides rubriigis nr 8523 klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatudmaterjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8525 Raadiotelefonside, raadiotelegraafia, ringhäälingu või televisiooni saateaparaadid, nii koos vastuvõtuseadmetega kui ilma, nii helisalvestusaparatuuri või heli taasesitusaparatuuriga kui ilma; televisioonikaamerad; tummvideokaamerad jm salvestavad videokaamerad Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8526 Radarseadmed, raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8527 Raadiotelefonside, raadiotelegraafi ja ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, nii samasse korpusesse monteeritud helisalvestusseadmete, helitaasestusseadmete või ajanäitajaga kui ka ilma nendeta Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8528 Televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestus- või -taasestusseadmeid; videomonitorid ja videoprojektorid Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8529 Osad, kasutusel üksnes või peamiselt rubriikide 8525– 8528 aparaatidega: – Kasutusel üksnes või peamiselt videosalvestus- või videotaasesitusaparaatidega Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8535 ja 8536 Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides, rubriigis nr 8538 klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8537 Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms, mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriikidesse nr 8535 või 8536 kuuluvat voolulülitus- ja jaotusseadet, k.a komplektid, millesse kuulub grupi 90 aparaate ja instrumente, numbrilised juhtseadmed, muud kui kommunikatsiooniseadmed rubriigist nr 8517 Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides rubriigis nr 8538 klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 8541 Dioodid, transistorid jms pooljuhtseadised, v.a lahtilõikamata pooljuhtkettad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8542 Elektroonsed integraallülitused ja mikrolülitused Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides, rubriikides nr 8541 või 8542 kokkuvõetuna klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 8544 Isoleeritud traat (sh emailtraat ja anoodmehaanilisel teel töödeldud traat), kaablid (sh koaksiaalkaablid) jm isoleeritud elektrijuhid, nii ühendusdetailidega kui ilma; kiudoptilised kaablid, mis koosnevad eraldi ümbrises kiududest, nii komplektis elektrijuhtidega või ühenduselementidega kui ilma Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8545 Süsielektroodid, söeharjad, süsiniidid, süsinikpatareid jms elektrotehnikatooted grafiidist või süsiniku erimist, nii metalldetailidega kui ilma Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8546 Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8547 Isoleerfurnituur elektriseadmete ja elektriseadiste tarbeks, täies ulatuses isoleermaterjalist (arvestamata üksikuid montaažiotstarbelisi metalldetaile, mis on lisatud vormimise ajal), v.a rubriiki nr 8546 kuuluvad isolaatorid; mustmetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ja nende ühendusdetailid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8548 Elektrielementide, -patareide või -akude heitmed ja murd; kasutatud elektrielemendid, -patareid või -akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 86 Raudtee- või trammilokomotiivid, -veeremid ja nende osad; raudteede või trammiteede seadmed; nende osad; igat liiki mehaanilised (sh elektromehaanilised) signalisatsiooniseadmed, v.a: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8608 Raudteede ja trammiteeseadmed; mehaanilised (k.a elektromehaanilised) signalisatsiooni-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed raudteedele, trammiteedele, maanteedele, siseveeteedele, parkimisrajatistele, sadama- ja lennuväljarajatistele; nimetatud seadmete osad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex Grupp 87 Maismaatranspordivahendid, v.a raudteeveeremid ja trammid, ja nende osad ja lisaseadmed; v.a: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8709 Iseliikuvad (transpordi-) veokärud, tõste- ja laadimisseadmeteta, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates või lennujaamades kaupade teisaldamiseks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eespool nimetatud transpordivahendite osad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8710 Tankid jm iseliikuvad soomusmasinad, relvadega varustatud või mitte, nende osad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8711 Mootorrattad (k.a mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid – Sisepõlemiskolbmootoriga, silindrite töömahuga: – – Kuni 50 cm3 Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast – – Üle 50 cm3 Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 8712 Jalgrattad ilma kuullaagriteta Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriigis nr 8714 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 8715 Lapsevankrid ja nende osad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8716 Haagised ja poolhaagised, muud mitteiseliikuvad transpordivahendid; nende osad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 88 Lennukid, kosmoselaevad ja nende osad, v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 8804 Roto-langevarjud Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, kaasa arvatud teised rubriigi nr 8804 materjalid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 8805 Lennukite stardiseadmed; pidurdusseadmed jms seadmed, maapealsed lennutreeninguseadmed; eelnimetatud seadmete osad Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast Grupp 89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski, keresid rubriigist nr 8906 ei tohi kasutada Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 90 Optilised, foto-, kinematograafia, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja -aparaadid; nende osad ja lisaseadmed; v.a: Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 9001 Optilised kiud ja optiliste kiudude kimbud; kiudoptilised kaablid, v.a rubriiki nr 8544 kuuluvad; polariseerivatest materjalidest lehed ja plaadid; läätsed (sh kontaktläätsed), prismad, peeglid jm optikatooted mis tahes materjalist, kokkumonteerimata, v.a optiliselt töötlemata klaasist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9002 Läätsed, prismad, peeglid jm optikatooted seadmete osade või lisaseadmetena, mis tahes materjalist, kokkumonteeritud, v.a analoogilised tooted optiliselt töötlemata klaasist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9004 Prillid, kaitseprillid jms korrigeeriva, kaitsva vms toimega optikariistad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 9005 Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a astronoomilised kiirimurdvad teleskoobid ja nende statiivid Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ex 9006 Fotokaamerad (v.a kinokaamerad); fotovälklambid ja impulsslambid, v.a gaaslahenduslambid Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 9007 Kinokaamerad ja -projektorid, varustatud helisalvestus- või helitaasesitusseadmega või mitte Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust 9011 Optilised liitmikroskoobid, k.a mikrofotograafia- ja mikrokinematograafia- või mikroprojektsiooni mikroskoobid Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust ex 9014 Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9015 Geodeetilised (k.a fotogrammmeetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeano graafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja seadmed, (v.a kompassid); kaugusmõõtjad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9016 Kaalud tundlikkusega 5 cg või tundlikumad, kaaluvihtidega või ilma Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9017 Joonestus-, märgistus- või arvutusinstrumendid (nt joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, ketasarvutid); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt mõõdulatid ja -lindid, mikromeetrid, tastrid, nihkkaliibrid) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9018 Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed (sh stsintigraafiline aparatuur), muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks: – Hambaravitoolid, mis on ühendatud hambaraviseadmete või süljekaussidega Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, k.a teised materjalid rubriigist nr 9018 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 9019 Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; aparaadid patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolteraapiaks; kunstliku hingamise aparaadid jm instrumendid hingamisteede raviks Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 9020 Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a kaitsemaskid, millel pole mehaanilisi osi ega vahetatavaid filtreid Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast 9024 Seadmed ja seadised, mida kasutatakse materjalide (nt metalli, puidu, tekstiili, paberi, plastmassi) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm mehaaniliste omaduste kontrolliks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9025 Hüdromeetrid jm vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, varustatud salvestusseadmega või mitte, nende instrumentide mis tahes kombinatsioonid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9026 Instrumendid ja aparaadid, mis mõõdavad või kontrollivad vedelike ja gaaside kulu, taset, rõhku jms parameetreid (nt kulumõõtjad, nivoomõõturid, manomeetrid, soojusemõõtjad), v.a instrumendid ja aparaadid rubriikidest nr 9014, 9015, 9028 ja 9032 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9027 Instrumendid ja aparatuur füüsikaliseks ja keemiliseks analüüsiks (nt polari-, refrakto-, spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid ja aparatuur viskoossuse, poorsuse, venivuse, pindpinevuse jms omaduste mõõtmiseks; instrumendid ja aparatuur soojus-, heli-, valgushulga mõõtmiseks ja kontrolliks (k.a eksponomeetrid); mikrotoomid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9028 Gaasi, vedeliku ja elektri kulu või tootmismahtu mõõtev aparatuur (sh kalibreerimisriistad): – Osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 9029 Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, mileomeetrid, sammumõõtjad jms; spidomeetrid ja tahhomeetrid (v.a rubriigist nr 9014 või 9015); stroboskoobid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9030 Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm instrumendid ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrolliks (v.a arvestid rubriigist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast nr 9028); instrumendid alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise jm ioniseerivate kiirguste mõõtmiseks või avastamiseks 9031 Mõõte- või kontrollinstrumendid ning seadmed, käesolevas grupis mujal nimetamata; profiilprojektorid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9032 Automaatregulatsiooni ja automaatkontrolli instrumendid ning aparaadid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9033 Gruppi 90 kuuluvate seadmete, seadiste, instrumentide ja aparatuuri mujal käesolevas grupis nimetamata osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex Grupp 91 Kellad ja nende osad; v.a: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast 9105 Muud kellad Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 9109 Komplekteeritud ja kokkupandud kellamehhanismid Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 9110 Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud igat tüüpi kellamehhanismid (kellamehhanismi-komplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid Tootmine, milles: – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast; – ülalmainitud piirides, rubriigis nr 9114 klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 9111 Käe-, tasku- jms kaasaskantavate kellade korpused ja nende osad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 9112 Korpused muudele kelladele ja käesolevasse gruppi kuuluvatele muudele toodetele ja nende osad Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast 9113 Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad: – Mitteväärismetallist, plakeeritud või galvaanilisel teel väärismetalliga kaetud või mitte Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – Muud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Grupp 92 Muusikariistad; nende osad ja nendega koos kasutatavad abivahendid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast Grupp 93 Relvad ja laskemoon; nende osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Grupp 94 Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad jm täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast ex 9401 ja ex 9403 Mitteväärismetallist mööbel koos polsterdamata puuvillriidega kaaluga 300 g/m2 või vähem Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides VÕI Tootmine rubriikide nr 9401 või 9403 kasutamiseks ettevalmistatud puuvillriidest, tingimusel, et: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast – selle väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast; – kõik teised kasutatud materjalid on juba pärinevad ja klassifitseeritakse rubriikidest nr 9401 või 9403 erinevates rubriikides 9405 Lambid ja valgustid, helgiheitjad ja prožektorid, nende osad, mis ei ole mujal ära toodud või lisatud; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms, millel on permanentselt fikseeritud valgusallikas, ja nende osad, mis ei ole mujal ära toodud või lisatud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 9406 Kokkupandavad ehitised Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex Grupp 95 Mängud, mänguasjad ja spordivahendid ja -inventar; nende osad ja manused; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides 9503 Muud mänguasjad; vähendatud suuruses mudelid jm analoogilised meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või mitte; kõikvõimalikud nuputusmängud Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 9506 Golfikepid ja nende osad Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada jämedalt töödeldud toorikuid golfikeppide peade valmistamiseks ex Grupp 96 Mitmesugused tööstustooted; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ex 9601 ja ex 9602 Tooted loomsetest, taimsetest või mineraalsetest nikerdusmaterjalidest Tootmine sama rubriigi «töödeldud» nikerdusmaterjalidest ex 9603 Harjad ja pintslid, (v.a luuad jms ning kärbi- või oravakarvadest pintslid), mehaanilised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, pinnakuivatajad, nuustikud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 9605 Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid Komplekti iga ese peab rahuldama reeglit, mis kehtiks talle, kui ta ei oleks komplekti osa. Siiski, mittepärinevaid esemeid võib komplekti kaasata tingimusel, et nende väärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast 9606 Nööbid, trukid, haagid, pandlad, nööbivormid ning muud eelmainitud pisiesemete osad; nööpide toorikud Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast 9612 Kirjutusmasinalindid jms trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ette valmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ilma Tootmine, milles: – kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; – kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast ex 9613 Välgumihklid piesosüütajaga Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi nr 9613 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast ex 9614 Piibud ja piibutobid Tootmine jämedalt töödeldud toorikutest Grupp 97 Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides [Lisa 2 allmärkused] (1) Vt sissejuhatavaid märkusi 7.1 ja 7.3 eritingimuste jaoks, mis puudutavad «spetsiifilisi protsesse». (2) Vt sissejuhatavat märkust 7.2 eritingimuste jaoks, mis puudutavad «spetsiifilisi protsesse». (3) Grupi 32 märkus 3 ütleb, et need on seda liiki preparaadid, mida kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või komponentidena muude värvimisvahendite tootmisel tingimusel, et need ei ole klassifitseeritud mujal grupi 32 rubriigis. (4) «gruppi» vaadeldakse nagu iga teistki osa rubriigist, mis on ülejäänud tekstist eraldatud semikooloniga. (5) Nii rubriikides nr 3901–3906 kui ka rubriikides nr 3907–3911 klassifitseeritud materjalidest toodete puhul rakendatakse piirangut ainult selle grupi materjalide suhtes, mis tootes kaalu järgi domineerib. (6) Järgmisi fooliume tuleb pidada kõrge läbipaistvusega fooliumideks: fooliumid, mille optiline pimendumine Gardner Hazemeteri ASTM-D 1003-16 järgi (st Hazefaktor) on vähem kui 2%. (7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimuste kohta vt sissejuhatavat märkust 5. (8) Selle materjali kasutus on piiratud paberitööstuses kasutatavate kootud kangaste tootmisega. (9) Vt sissejuhatavat märkust 6. (10) Silmkoes või heegeldatud toodete puhul, mis ei ole elastik või kummeeritud, valmistatud õmblemise või silmkoes või heegeldatud detailide kokkuõmblemise teel (lõigatud välja või kootud otse vormi järgi), vt sissejuhatavat märkust 6. (11) See reegel kehtib kuni 31. detsembrini 1998. a. Protokolli 3 III lisa Liikumissertifikaat EUR.1 ja liikumissertifikaadi EUR.1 taotlus Trükkimisjuhised 1. Iga sertifikaadi mõõtmed on 210 x 297 mm; lubatud on küljepikkuse kõikumine kuni miinus 5 mm või kuni pluss 8 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist paberimassi ja ei kaalu vähem kui 25 g/m2. Sertifikaadil peab olema trükitud rohelise giljoššmustriga taust, mis teeb kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud silmaga nähtavaks. 2. Eesti ja Poola kompetentsetel võimuorganitel on õigus trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida nende poolt heakskiidetud trükkalitel. Viimasel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellise kinnituse olemasolule. Igal sertifikaadil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab sertifikaadil olema trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumber, mis võimaldab teda identifitseerida. Protokolli 3 IV lisa

1 Kui arvedeklaratsiooni on välja andnud kinnitatud eksportöör käesoleva protokolli artikli 22 tähenduses, peab kinnitatud eksportööri volituse number kantama siia. Kui arvedeklaratsiooni ei ole välja antud kinnitatud eksportööri poolt, jäetakse sulgudes olevad sõnad ära või koht tühjaks. 2 Näidatakse toodete päritolu. 3 See märge võib ära jääda, kui vastav informatsioon esineb dokumendis endas. 4 Vt käesoleva protokolli artikli 21 lõiget 5. Kui eksportööri allkiri ei ole nõutav, kehtib allkirjast vabastamine ka allakirjutaja nime kohta.