EÜEVAN — Otsus nr 2/99 (UE-EE 802/99), millega võetakse vastu Eesti osalemise tingimused Euroopa Ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning tutvustamistegevuse alastes programmides (1998-2002) — RT II, 2000, 3, 22

Vabariigi Valitsuse 28.05.1999 korraldus nr 628 otsuse eelnõu heakskiitmise ja volituste andmise kohta Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi vahelise assotsiatsiooninõukogu 31. mai 1999. a otsus nr 2/99 (UE-EE 802/99), millega võetakse vastu Eesti osalemise tingimused Euroopa Ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning tutvustamistegevuse alastes programmides (1998–2002) Assotsiatsiooninõukogu, võttes arvesse Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelist assotsieerumislepingut (edaspidi nimetatud «Euroopa leping») ning arvestades, et: (1) vastavalt Euroopa lepingu artiklile 108 ja X lisale osaleb Eesti Euroopa Ühenduse raamprogrammides, eriprogrammides, projektides ja muudes ühenduse tegevusprogrammides, eriti teadusuuringute vallas; (2) Euroopa Ülemkogu oma istungil 12. ja 13. detsembril 1997 Luxembourgis kutsus oma otsustes üles teatavate (näiteks teadusalaste) ühenduse programmide avamisele kandidaatriikidele võimalusena tutvuda liidu poliitika ja töömeetoditega, kusjuures igalt kandidaatriigilt oodatakse omalt poolt pidevalt kasvavaid rahalisi sissemakseid (vajaduse korral võib taotlejariikide osamaksu osaliselt rahastada PHARE); (3) eespool mainitud otsused eeldavad ka kandidaatriikide osalust vaatlejatena neid puudutavates küsimustes komiteede töös, kes abistavad komisjoni nende programmide elluviimisel, mida nad rahaliselt toetavad; (4) Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu võtsid oma otsusega nr 182/1999/EÜ vastu Euroopa Ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning tutvustamistegevuse alase raamprogrammi (1998–2002), edaspidi «viies raamprogramm»; (5) vastavalt Euroopa lepingu artiklile 108 otsustab Eesti osalemise tingimused kõnealuse lepingu X lisas nimetatud tegevustes assotsiatsiooninõukogu, on teinud järgmise otsuse: Artikkel 1 Eesti võib osaleda viienda raamprogrammi eriprogrammides vastavalt tingimustele, põhimõtetele ja reeglitele, mis on sätestatud I, II ja III lisas, mis moodustavad käesoleva otsuse lahutamatu osa. Artikkel 2 Käesolevat otsust kohaldatakse viienda raamprogrammi kehtivusajal. Artikkel 3 Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmisele järgneva kuu esimesel päeval. Assotsiatsiooninõukogu nimel eesistuja T. H. ILVES I lisa EESTI OSALEMISE TINGIMUSED VIIENDA RAAMPROGRAMMI ERIPROGRAMMIDES 1. Eestis asutatud uurimisüksused võivad osaleda kõikides viienda raamprogrammi eriprogrammides. Eesti teadlased ja uurimisüksused võivad osaleda Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuses sellises ulatuses, mis pole kaetud eelmises lauses sätestatuga. Käesolevas otsuses nimetatud «uurimisüksuste» hulka kuuluvad: ülikoolid, teadusorganisatsioonid, tööstusettevõtted, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, ning füüsilised isikud. 2. 1. lõik eeldab järgmist: – Eestis asutatud uurimisüksuste osalemine kõikides viienda raamprogrammi kohaselt vastuvõetud eriprogrammides vastavalt «Ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise ja uurimistöö tulemuste levitamise eeskirjades Euroopa Ühenduse viienda raamprogrammi (1998–2002) täitmiseks» sätestatud tingimustele; – Eesti rahalisi sissemakseid viienda raamprogrammi täitmiseks vastuvõetud programmide eelarvetesse Eesti sisemajanduse kogutoodangu suhte alusel Euroopa Liidu liikmesriikide ja Eesti sisemajanduse kogutoodangu summasse. 3. Ühenduse uurimisprogrammides osalevatel Eestis asuvatel uurimisüksustel on kooskõlas II lisa sätetega sellisest osalemisest tuleneva teabe ja intellektuaalomandi omamise, kasutamise ja levitamise suhtes samad õigused ja kohustused nagu Euroopa Ühenduses asuvatel uurimisüksustel. 4. Assotsiatsiooninõukogu poolt Euroopa lepingu alusel moodustatud vastav alakomitee vaatab regulaarselt ning vähemalt üks kord aastas üle käesoleva otsuse rakendamise ja annab sellele hinnangu. 5. Eriprogrammide täitmisel osalemisest tulenev Eesti osamaks määratakse kindlaks võrdeliselt summadega ja lisaks summadele, mis on igal aastal Euroopa ühenduste üldeelarves ette nähtud nende programmide elluviimiseks, juhtimiseks ja toimimiseks vajalikus vormis tehtavast tööst tulenevate komisjoni rahaliste kohustuste täitmiseks mõeldud maksekohustuste assigneeringuteks. Proportsionaalsustegur, mis reguleerib Eesti osamaksu, saadakse Eesti sisemajanduse kogutoodangu (turuhindade alusel) ning Euroopa Liidu liikmesriikide ja Eesti sisemajanduse kogutoodangu summa (turuhindade alusel) suhte kindlaksmääramisel. See suhe arvutatakse Euroopa Ühenduste Statistikaameti (Eurostati) uusimate Euroopa ühenduste esialgse eelarveprojekti avaldamise ajal kättesaadavate sama aasta kohta käivate statistiliste andmete alusel. Et aidata kaasa eriprogrammides osalemisele, rakendatakse Eesti osamaksu järgmiselt: 1999: osamaks vastavalt teise alalõigu alusel kinnitatud proportsionaalsustegurile, mis korrutatakse koefitsiendiga 0,4; 2000: osamaks vastavalt teise alalõigu alusel kinnitatud proportsionaalsustegurile, mis korrutatakse koefitsiendiga 0,6; 2001: osamaks vastavalt teise alalõigu alusel kinnitatud proportsionaalsustegurile, mis korrutatakse koefitsiendiga 0,8; 2002: osamaks vastavalt teise alalõigu alusel kinnitatud proportsionaalsustegurile. Ühenduse rahalise osaluse eeskirjad on sätestatud otsuse nr 182/1999/EÜ IV lisas. Eesti rahalist osalust reguleerivad eeskirjad on sätestatud käesoleva otsuse III lisas. 6. Ilma et see piiraks lõike 3 sätete kohaldamist, on viiendas raamprogrammis osalevatel Eestis asutatud uurimisüksustel samad lepingulised õigused ja kohustused nagu ühenduses asutatud üksustel, võttes arvesse ühenduse ja Eesti vastastikuseid huve. Eesti uurimisüksuste jaoks on ühenduse tegevusprogrammide raames pakkumiste esitamise ja hindamise ning pakkumiste vastuvõtmise ja lepingute sõlmimise tingimused samad nagu samade programmide alusel ühenduse uurimisüksustega sõlmitavate lepingute puhul, võttes arvesse ühenduse ja Eesti vastastikuseid huve. Ühenduse teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning tutvustamistegevuse programmide raames hindajate ja ekspertide valikul ning konsultatiivrühmade ja muude komisjoni viienda raamprogrammi täitmisel abistavate konsultatiivorganite liikmetena võetakse arvesse lisaks ühenduse ekspertidele ka Eesti eksperte. Eesti uurimisüksus võib olla projekti koordinaator samadel tingimustel, mis kehtivad ühenduses asutatud üksuste suhtes. Kooskõlas ühenduse finantsmäärustega sätestatakse Eesti uurimisüksustega või nende poolt sõlmitavates kokkulepetes komisjoni ja kontrollikoja poolt või nende volitusel toimuv kontroll. Finantskontrolli võib teostada selleks, et kontrollida selliste üksuste tulusid ja kulusid, mis on seotud nende lepinguliste kohustustega ühenduse suhtes. Koostöö ja vastastikuse huvi vaimus annavad Eesti vastavad ametiasutused oma võimaluste piires igakülgset mõistlikku abi, mis olemasolevatel asjaoludel sellise kontrolli ja auditeerimise korraldamisel vajalikuks või kasulikuks võib osutuda. 7. Ühendus ja Eesti teevad olemasolevate kehtivate sätete raames kõik, mis nende võimuses, et kergendada Eestis ja ühenduses käesoleva otsusega reguleeritud tegevuses osalevate teadustöötajate vaba liikumist ja teises riigis elamist ning et aidata kaasa sellises tegevuses kasutamiseks mõeldud kaupade üle piiri toimetamisele. Käesoleva otsusega reguleeritud tegevus vabastatakse Eestis sellises tegevuses kasutamiseks mõeldud kaupade ja teenuste suhtes kehtivatest kaudsetest maksudest, tollimaksudest, impordi- ja ekspordikeeldudest ja -piirangutest. 8. Eesti esindajad osalevad neid puudutavates küsimustes vaatlejatena viienda raamprogrammi programmikomiteedes. Peale selle tulevad need komiteed hääletamise ajal kokku ilma Eesti esindajate juuresolekuta. Eestit informeeritakse tulemustest. Nende osalemine vastavalt käesolevas lõigus sätestatule, kaasa arvatud informatsiooni ja dokumentide kättesaamise korra osas, toimub samas vormis, mis kehtib liikmesriikidest pärit osalejate suhtes. 9. Ühendus ja Eesti võivad käesoleva otsuse alusel toimuva tegevuse kaheteistkümnekuulise kirjaliku etteteatamisega igal ajal lõpetada. Lõpetamise hetkel käimasolevaid projekte ja tegevust jätkatakse kuni nende lõpuleviimiseni vastavalt käesolevas otsuses sätestatud tingimustele. Kui ühendus otsustab teha ühte või mitmesse ühenduse programmi muudatusi, võib käesoleva otsuse alusel toimuva tegevuse lõpetada vastastikku kokkulepitud tingimuste alusel. Eestile teatatakse muudetud programmide täpne sisu ühe nädala jooksul pärast seda, kui ühendus on need vastu võtnud. Ühendus ja Eesti teatavad teineteisele ühe kuu jooksul pärast ühenduse otsuse vastuvõtmist, kas neil on kavatsust tegevus lõpetada. Kui Ühendus võtab vastu uue mitmeaastase teadustöö, tehnoloogiaarenduse ning tutvustamistegevuse raamprogrammi, võib assotsiatsiooninõukogu otsustada Eesti osalemise tingimused. II lisa INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE JAOTAMISE PÕHIMÕTTED Käesoleva otsuse alusel tekkinud või antud õigused intellektuaalomandile jaotatakse käesolevas lisas sätestatud viisil. I. KOHALDAMINE Käesolevat lisa kohaldatakse käesoleva otsuse alusel tehtavate teadusuuringute (edaspidi «ühisuuringud») suhtes, välja arvatud juhud, kui ühendus ja Eesti (edaspidi «pooled») on konkreetselt teisiti kokku leppinud. II. ÕIGUSTE OMAMINE, JAOTAMINE JA KASUTAMINE 1. Käesolevas otsuses on mõistel «intellektuaalomand» 14. juulil 1967 Stockholmis vastuvõetud Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni asutamise konventsiooni artiklis 2 määratud tähendus. 2. Käesolev lisa käsitleb poolte ja nendepoolsete osalejate õiguste jaotamist, huve ja autoritasusid. Kumbki pool ja temapoolsed osalejad tagavad, et teine pool ja temapoolsed osalejad võivad omandada neile kooskõlas käesoleva lisaga antud õigusi intellektuaalomandi suhtes. Käesolev lisa ei muuda ega piira muul viisil poole ja tema kodanike või temapoolsete osalejate omavahelist õiguste, huvide ja autoritasude jaotamist, mille määravad kindlaks kummagi poole suhtes kehtivad seadused ja tavad. 3. Kohaldatakse ja kokkuleppega sätestatakse järgmisi põhimõtteid: a) intellektuaalomandi piisav kaitse. Pooled, nende asutused ja/või nendepoolsed osalejad (vastavalt vajadusele) tagavad, et nad teatavad üksteisele mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse või selle rakendamise kokkulepete alusel loodud intellektuaalomandist ja taotlevad aegsasti sellise intellektuaalomandi kaitset; b) poolte või nendepoolsete osalejate osamaksude arvestamine poolte ja osalejate õiguste ja huvide kindlaksmääramisel; c) tulemuste efektiivne kasutamine; d) teise poole osalejate mittediskrimineeriv kohtlemine võrreldes omapoolsetele osalejatele osakssaava kohtlemisega; e) konfidentsiaalse ärialase teabe kaitse. 4. Osalejad töötavad ühisuuringute käigus loodava teabe ja intellektuaalomandi omamise ja kasutamise, sealhulgas avaldamise suhtes ühiselt välja tehnoloogia juhtimise plaani (TJP). TJP soovituslikud omadused on toodud käesoleva lisa lisandis. Enne selle teadus- ja arenduskoostöölepingu sõlmimist, mille juurde kõnealune TJP kuulub, kiidab uurimistöö rahastamises osaleva poole vastutav finantseerimisasutus või -talitus TJP heaks. TJPd töötatakse välja, arvestades ühisuuringute eesmärke, poolte või osalejate vastavat rahalist või muud toetust, konkreetsel territooriumil või kasutusvaldkonnas lubade väljaandmisest tulenevaid eeliseid ja halvemusi, kohaldatavate seadustega – sealhulgas poolte intellektuaalomandiõigust käsitlevate seadustega – kehtestatud norme ja muid tegureid, mida osalejad kohaseks peavad. Külalisteadlaste tehtud uurimistööst tulenevaid intellektuaalomandi alaseid õigusi ja kohustusi käsitletakse samuti ühistes tehnoloogia TJPdes. 5. Ühisuuringute käigus loodud teave või intellektuaalomand, mida ei käsitleta TJPs, jaotatakse poolte heakskiidul vastavalt TJPs sätestatud põhimõtetele. Kui kokkuleppele ei jõuta, tunnistatakse selline teave või intellektuaalomand kõigi nende ühisomandiks, kes osalesid ühisuuringus, millest kõnealune teave või intellektuaalomand tuleneb. Kõigil osalejatel, kelle suhtes see säte kehtib, on õigus kasutada sellist teavet või intellektuaalomandit oma kommertshuvides ilma mingite geograafiliste piiranguteta. 6. Mõlemad pooled tagavad, et teisele poolele ja temapoolsetele osalejatele antakse intellektuaalomandi õigused kooskõlas nende põhimõtetega. 7. Säilitades konkurentsitingimused käesoleva otsusega mõjutatud valdkondades, püüab kumbki pool tagada, et käesoleva otsuse kohaselt omandatud õigusi ja nende alusel sõlmitud kokkuleppeid kasutatakse nõnda, et soodustada iseäranis i) käesoleva otsuse alusel loodud, avalikustatud või muul viisil kättesaadavaks tehtud teabe levikut ja kasutamist ning ii) rahvusvaheliste standardide vastuvõtmist ja rakendamist. 8. Koostöö lõpetamine ei mõjuta käesoleva lisaga hõlmatud õigusi ja kohustusi. III. RAHVUSVAHELISED KONVENTSIOONID Pooltele või nendepoolsetele osalejatele kuuluvat intellektuaalomandi õigust käsitletakse kooskõlas asjassepuutuvate, poolte suhtes rakendatavate rahvusvaheliste konventsioonidega, kaasa arvatud TRIPS-lepinguga (Maailma Kaubandusorganisatsiooni hallatav leping intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide kohta), samuti Berni konventsiooni (1971. aasta Pariisi akt) ning Pariisi konventsiooniga (1967. aasta Stockholmi akt). IV. TEADUSKIRJANDUS Ilma et see piiraks V osa kohaldamist ja kui TJPs ei ole teisiti kokku lepitud, avaldavad pooled või kõnealuste ühisuuringute osalised uurimistöö tulemused ühiselt. Eespool osutatud üldreegli alusel kohaldatakse järgmisi menetlusi: 1. Kui üks pool või selle poole riigiasutus avaldab käesoleva otsuse alusel ühisuuringutest tulenevaid teadus- ja tehnikaajakirju, artikleid, aruandeid, raamatuid, sealhulgas videoid ja tarkvara, on teisel poolel mitteainuõiguslik võõrandamatu õigus selliseid teoseid kogu maailmas ilma autoriõigustasu maksmata tõlkida, reprodutseerida, kohandada, edastada ja avalikult levitada. 2. Pooled tagavad, et käesoleva otsuse alusel ühisuuringutest tulenevaid ja sõltumatute kirjastajate avaldatud teadusliku iseloomuga kirjutisi levitatakse võimalikult laialt. 3. Kõikides üldsusele levitamiseks mõeldud, käesoleva osa alusel ettevalmistatud autoriõiguse alla kuuluvate teoste eksemplarides näidatakse ära teose autor(id), välja arvatud juhul, kui mõni autor sõnaselgelt keeldub oma nime avalikustamisest. Samuti kannavad nad selgesti nähtavat märget poolte ühistegeliku toetuse kohta. V. AVALIKUSTAMATA TEAVE A. Dokumentaalne avalikustamata teave 1. Kumbki pool, tema asutused või temapoolsed osalejad (vastavalt vajadusele) selgitavad võimalikult varakult ja eelistatavalt juba TJPs välja teabe, mida nad soovivad avalikustamata jätta, võttes muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume: a) teabe konfidentsiaalsus selles mõttes, et see ei ole tervikuna või oma komponentide täpselt niisuguses konfiguratsioonis või kogumis vastava eriala ekspertidele teada ega nende poolt seaduslikul teel kättesaadav; b) konfidentsiaalsusest tulenev teabe tegelik või võimalik kaubanduslik väärtus; c) teabe varasem kaitstus selles mõttes, et selle suhtes on kehtinud antud asjaoludel mõistlikuks osutunud abinõud, mida seaduslik teabevaldaja peab tarvitama, et selle konfidentsiaalsust hoida. Pooled, nende asutused ja nendepoolsed osalejad (vastavalt vajadusele) võivad teatud juhtudel kokku leppida, et kui ei ole näidatud teisiti, ei või osa või kogu ühisuuringute käigus esitatud, vahetatud või loodud teavet avalikustada. 2. Kumbki pool tagab, et tema ja temapoolsed osalejad näitavad selgesti ära avalikustamata teabe näiteks vastava märgistuse või kitsendava eksplikatsiooni abil. Sama kehtib ka kõnealuse teabe tervikuna või osaliselt reprodutseerimise korral. Pool ja osaline, kes saavad avalikustamata teavet, austavad selle konfidentsiaalset iseloomu. See piirang lõppeb automaatselt, kui teabe omanik teabe avalikustab. 3. Käesoleva otsuse alusel edastatavat avalikustamata teavet võib pool, kes selle saab, või tema organisatsioon levitada saajas pooles või volitatud organisatsioonis olevatele või töötavatele isikutele üksnes käimasolevate ühisuuringute tarbeks, tingimusel et nõnda levitatud teabe suhtes kehtib konfidentsiaalsuse kokkulepe ning et teave on sellisena selgesti äratuntav, nagu eespool sätestatud. 4. Avalikustamata teavet andva poole eelneval kirjalikul nõusolekul võib saaja pool sellist avalikustamata teavet levitada laiemalt kui muidu lõikes 3 sätestatud. Pooled töötavad üheskoos välja eelneva kirjaliku nõusoleku taotlemise ja saamise korra selliseks laiemaks avalikustamiseks ning kumbki pool annab selleks loa oma sisepoliitika või õigusaktidega lubatud ulatuses. B. Mittedokumentaalne avalikustamata teave Seminaridel või muudel käesoleva otsuse alusel korraldatud nõupidamistel esitatud mittedokumentaalset avalikustamata teavet või muud konfidentsiaalset teavet või teavet, mis tuleneb personali osalusest, vahendite kasutamisest või ühisprojektidest, käsitavad pooled või nendepoolsed osalejad vastavalt käesolevas otsuses dokumentaalse teabe kohta täpsustatud põhimõtetele; seda tingimusel, et sellise avalikustamata või muu konfidentsiaalse teabe saajale on teatatud edastatava teabe konfidentsiaalsest iseloomust juba edastamise ajal. C. Kontroll Kumbki pool püüab tagada, et avalikustamata teavet, mida ta käesoleva otsuse põhjal saab, kontrollitakse nii, nagu käesolevas otsuses sätestatud. Kui üks pooltest saab teada, et tal on võimatu või et tal võib tõenäoliselt muutuda võimatuks järgida jagude A ja B levitamisest hoidumist käsitlevaid sätteid, teatab ta sellest viivitamatult teisele poolele. Seejärel konsulteerivad pooled omavahel, et määrata kindlaks kohane toimimisviis. Lisand TEHNOLOOGIA JUHTIMISE PLAANI (TJP) SOOVITUSLIKUD OMADUSED TJP on osalejate vaheline konkreetne kokkulepe ühisuuringute tegemise ning osalejate vastavate õiguste ja kohustuste kohta. Intellektuaalomandi puhul käsitleb TJP tavaliselt muu hulgas omandiõigust, kaitset, kasutusõigust teadusuuringute ja arendustegevuse tarbeks, kasutamist ja levitamist, sh ühise avaldamise korda, külalisteadlaste õigusi ja kohustusi ning vaidluste lahendamise korda. TJP võib käsitleda ühisuuringu raames loodavat või selle aluseks olevat intellektuaalomandit, litsentsimist ning objektiivset vormi. III lisa I LISA LÕIKES 5 NIMETATUD EESTI OSAMAKSU REGULEERIVAD FINANTSEESKIRJAD 1. Euroopa Ühenduste Komisjon edastab Eestile, teatades sellest ka I lisa lõikes 4 nimetatud alakomiteele niipea kui võimalik, ent hiljemalt iga majandusaasta 1. septembril, järgneva informatsiooni koos asjassepuutuva taustmaterjaliga: – Euroopa ühenduste esialgse eelarveprojekti kulude kalkulatsioonis viiendale raamprogrammile vastavad maksekohustuste assigneeringute summad; – esialgsest eelarveprojektist tuletatud prognoositava osamaksusumma, mis vastab Eesti osalusele viiendas raamprogrammis. Siseriikliku eelarvemenetluse hõlbustamiseks esitavad komisjoni talitused vastavad näitarvud siiski hiljemalt iga aasta 30. mail. Peale üldeelarve lõplikku vastuvõtmist edastab komisjon Eesti osalusele vastavas kulude kalkulatsioonis Eestile esimeses lõikes nimetatud summad. 2. Komisjon esitab hiljemalt iga majandusaasta 1. jaanuaril ja 15. juunil Eestile rahaliste vahendite eraldamise nõude, mis vastab tema osamaksule käesoleva otsuse alusel. Need nõuded näevad ette vastavalt: – kuue kaheteistkümnendiku tasumise Eesti osamaksust hiljemalt 20. veebruariks; – kuue kaheteistkümnendiku tasumise hiljemalt 15. juuliks. Seda kuut kaheteistkümnendikku, mis tuleb tasuda hiljemalt 20. veebruariks, arvestatakse siiski esialgse eelarveprojekti tulude kalkulatsioonis näidatud summa alusel; nõnda tasutud summa regulatsioon toimub hiljemalt 15. juulil makstava kuue kaheteistkümnendiku tasumisel. Käesoleva otsuse rakendamise esimesel aastal esitab komisjon esimese rahaliste vahendite eraldamise nõude kolmekümne päeva jooksul pärast otsuse jõustumist. Kui see nõue esitatakse pärast 15. juunit, näeb see ette 30 päeva jooksul kaheteistkümne kaheteistkümnendiku tasumise Eesti osamaksust, mis arvutatakse eelarve tulude kalkulatsioonis näidatud summa alusel. Eesti osamaks väljendatakse ja tasutakse eurodes. Eesti tasub oma osamaksu käesoleva otsuse alusel vastavalt käesolevas lõikes toodud graafiku kohaselt. Mis tahes makseviivitus toob kaasa intressi maksmise, mis võrdub Rahvusvahelise Vahetustehingumaaklerite Assotsiatsiooni poolt Reutersi ISDA leheküljel noteeritud pankadevahelise laenuintressi (IBOR) ühe kuu määraga eurodes. See intress kasvab 1,5% iga viivitatud kuu kohta. Suurendatud intressi kohaldatakse kogu viivitusperioodi suhtes. Intressi nõutakse siiski üksnes juhul, kui osamaks tasutakse enam kui kolmkümmend päeva pärast käesolevas lõikes nimetatud maksetähtaegu. I lisa lõikes 6 nimetatud rühmade ja teiste organite ning lõikes 8 nimetatud komiteede töös ning viienda raamprogrammi elluviimises osalevate Eesti esindajate ja ekspertide reisikulud katab komisjon samal alusel nagu Euroopa Liidu liikmesriikide esindajate ja ekspertide puhul ning vastavalt nende suhtes seni kehtivale korrale. 3. Eesti rahaline osamaks viiendale raamprogrammile vastavalt I lisa lõikele 5 jääb üldjuhul kõnealuse majandusaasta jooksul muutumatuks. Iga majandusaasta (n) kohta käivate raamatupidamiskontode sulgemisel asub komisjon tulude ja kulude aruande koostamise raames Eesti osalust puudutavaid arveid reguleerima, võttes arvesse sellel majandusaastal ülekannete, tühistamiste, üleminevate jääkide ja assigneeringute tühistamise näol või lisa- või muudetud eelarve kaudu toimunud muudatusi. See regulatsioon toimub aasta n+1 teise makse ajal. Edaspidine regulatsioon toimub igal aastal kuni 2006. aasta juulini. Eesti maksed kantakse ühenduse programmide kreeditisse eelarvelaekumistena Euroopa ühenduste üldeelarve tulude poole vastava eelarverubriigi all. Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kehtivaid finantseeskirju kohaldatakse ka assigneeringute haldamisel. 4. Hiljemalt iga majandusaasta (n+1) 31. maiks koostatakse komisjoni tulude ja kulude aruande vormis eelmise majandusaasta n viienda raamprogrammiga seotud assigneeringute aruanne, mis edastatakse informatsiooniks Eestile. Mitteametlik tõlge Lisa PARANDUSED ASSOTSIATSIOONINÕUKOGU OTSUSTE EESTIKEELSETES TEKSTIDES Otsus nr 3/98 (UE-EE 812/98), 29. oktoober 1998 1) Asendada I lisa 7. punkti 2. ja 3. reas sõnad «programmi hindamisega vastavalt programmide Leonardo da Vinci, «Euroopa Noored» ja Socrates kohta (vastavalt artiklid 10, 9 ja 8) jälgitakse» sõnadega «programmide hindamisega vastavalt programmide Leonardo da Vinci, Euroopa Noored ja Socrates kohta käivate otsustega (vastavalt artiklid 10, 9 ja 8), jälgitakse»; 2) asendada II lisa 8. punkti esimeses lõigus arv «445 000» arvuga «455 000». Otsus nr 6/89 (UE-EE 810/98), 27. november 1998 1) Asendada II lisa 2. punkti teises lõigus sõnad «üldisse eelarvesse» sõnaga «üldeelarvesse»; 2) asendada II lisa 3. punkti esimeses reas sõna «panus» sõnaga «osamaks»; 3) asendada II lisa 4. punkti esimeses reas sõnad «üldisele eelarvele» sõnaga «üldeelarvele». Otsus nr 1/99 (UE-EE 805/99), 28. aprill 1999 1) Asendada lisa artikli 8 lõikes 2 sõna «subjektiks» sõnaga «objektiks». Otsus nr 2/99 (UE-EE 802/99), 31. mai 1999 1) Asendada I lisa 1. punkti esimeses reas sõnad «asuvad» sõnaga «asutatud»; 2) asendada I lisa 2. punkti teises reas ning 6. punkti neljandas lõigus sõna «asuvate» sõnaga «asutatud»; 3) asendada I lisa 3. punkti esimeses reas ning 6. punkti esimeses lõigus sõnad «asuvatel» sõnaga «asutatud»; 4) asendada I lisa 3. punktis sõna «omandiõiguse» sõnaga «omamise»; 5) asendada II lisa II osa 4. punkti teises lõigus sõna «suhtelist» sõnaga «vastavat»; 6) asendada II lisa III osa esimeses reas sõnad «intellektuaalomandi õigust» sõnaga «intellektuallomandit»; 7) asendada II lisa III osas lühend «TRIP» lühendiga «TRIPS». Annex CORRECTIONS TO THE DECISIONS Decision No 3/98 of 29/10/1998 (UE-EE 812/98) 1) Annex I, paragraph 7, lines 2–3 As stands: «programmi hindamisega vastavalt programmide Leonardo da Vinci, «Euroopa Noored» ja Socrates kohta (vastavalt artiklid 10, 9, 8) jälgitakse» replace by: «programmide hindamisega vastavalt programmide Leonardo da Vinci, «Euroopa Noored» ja Socrates kohta käivate otsustega (vastavalt artiklid 10, 9, 8), jälgitakse»; 2) Annex II, paragraph 8, the first paragraph, line 2 As stands: «445 000» replace by: «455 000». Decision No 6/89 of 27/11/1998 (UE-EE 810/98) 1) Annex II, paragraph 2, the second paragraph, line 1 As stands: «üldisse eelarvesse» replace by: «üldeelarvesse»; 2) Annex II, paragraph 3, line 1 As stands: «panus» replace by: «osamaks»; 3) Annex II, paragraph 4, line 1 As stands: «üldisele eelarvele» replace by: «üldeelarvele». Decision 1/99 of 28/04/1999 (UE-EE 805/99) 1) Annex, Article 8, paragraph 2, line 3 As stands: «subjektiks» replace by: «objektiks». Decision 2/99 of 31/05/1999 (UE-EE 802/99) 1) Annex I, paragraph 1, line 1 As stands: «asuvad» replace by: «asutatud»; 2) Annex I, paragraph 2, line 2; Annex I, paragraph 6, the fourth paragarph, line 2 As stands: «asuvate» replace by: «asutatud»; 3) Annex I, paragraph 3, line 1; Annex I, paragraph 6, the first paragraph, line 2; Annex I, paragraph 6, the first paragraph, line 3 As stands: «asuvatel» replace by: «asutatud»; 4) Annex I, paragraph 3, line 3 As stands: «omandiõiguse» replace by: «omamise»; 5) Annex II, section II, paragraph 4, the second paragraph, line 2 As stands: «suhtelist» replace by: «vastavat»; 6) Annex II, section III, line 1 As stands: «intellektuaalomandi õigust» replace by: «intellektuaalomandit»; 7) Annex II, section III, line 3 As stands: «TRIP» replace by: «TRIPS».