Vabariigi Valitsus — Liikluskindlustusalaste õigusaktide kehtestamine — RT I, 100, 882

Liikluskindlustuse seaduse (RT I 1995, 48, 744; 1996, 90, 1612; 1998, 2, 43; 60, 954) paragrahvi 32 lõike 3, paragrahvi 39 lõike 1 ja lõike 2 punktide 1, 2, 4 ja 5, paragrahvi 40 lõike 5 ning paragrahvi 42 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) «Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärad ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikud koefitsiendid» (juurde lisatud); 2) «Liikluskindlustuse rahvusvaheliste lepingute maksemäärad» (juurde lisatud); 3) «Liikluskindlustuse piirikindlustuslepingute maksemäärad» (juurde lisatud); 4) «Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad» (juurde lisatud); 5) «Liikluskindlustuse kahjukäsitluskulude piirmäärad» (juurde lisatud); 6) «Liikluskindlustuse tariifide ja maksete arvutamise kord» (juurde lisatud). 7) «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise kord» (juurde lisatud); 8) «Liikluskindlustuse tasandusreservi arvutamise ja kasutamise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. märtsi 1997. a määrus nr 55 «Liikluskindlustuse õigusaktide kinnitamine» (RT I 1997, 23, 357; 58, 983; 99, 1610; 1998, 52/53, 776; 69, 1142; 111, 1837). 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 2. juuni 1998. a määrus nr 120 «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korra kinnitamine» (RT I 1998, 52/53, 776). Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413 LIIKLUSKINDLUSTUSE TAVA-, KOMPLEKS- JA MÜÜJALEPINGUTE BAASMAKSEMÄÄRAD JA KINDLUSTUSTARIIFIDE LEIDMISEKS VAJALIKUD KOEFITSIENDID 1. Käesolevad liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärad ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikud koefitsiendid on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 1 alusel. Märkustes esitatud mõisted on rakendatavad ainult käesoleva õigusakti puhul. 2. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad baasmaksemäärad on järgmised: Tabel 1 Mootorrataste, motorollerite ja nende baasil ehitatud sõidukite baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Mootori võimsus (kW) alates Kood kood 11 1 001 10 8 008 14 38 038 18 Tabel 2 Sõiduautode baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Mootori võimsus (kW) alates Kood Taksod Juhita laenuautod ja pikaajalised rendiautod Muud kood 21 kood 23 kood 24 1 001 35 30 25 18 018 45 40 35 26 026 55 50 45 34 034 70 65 50 41 041 80 75 65 45 045 90 85 75 56 056 105 100 85 67 067 120 110 100 86 086 150 135 125 143 143 185 165 155 Märkused: 1. Sõiduauto on sõiduk, milles ei ole üle üheksa istekoha (sh juhi koht). Need on M1 ja M1G kategooria sõidukid vastavalt teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 (RTL 1998, 278–286, 1169 ja 1170; 1999, 52, 687; 90, 1100) kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisandusele B «Sõiduki kategooriad». 2. Takso on sõiduk, millega toimub tasuline reisijatevedu. 3. Juhita laenusõiduk on sõiduk, mida laenutatakse lühiajaliselt (alla kuue kuu korraga) tasu eest. 4. Pikaajaline rendisõiduk on sõiduk, mis on antud pikaajalisele (üle kuue kuu korraga) rendile tasu eest. Tabel 3 Väikeveokite baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Kandejõud (kandevõime) kg-des alates Kood kood 32 1 001 75 1100 011 95 2100 021 115 Märkus. Väikeveok on veoauto, mille täismass ei ületa 3500 kg (maastikuautodel 2000 kg). Need on N1 ja N1G kategooria sõidukid vastavalt teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisandusele B «Sõiduki kategooriad». Tabel 4 Veoautode baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Kandejõud (kandevõime) kg-des alates Kood Oma kauba vedu Vedelkütte ja ohtlike veoste vedu (oma kaup) Laenuauto (oma kaup) ja kliendi kauba vedu Vedelkütte ja ohtlike veoste vedu (kliendi kaup) kood 41 kood 42 kood 44 kood 45 100 001 65 75 85 100 2100 021 75 85 100 120 4100 041 90 110 115 150 6100 061 110 120 135 165 8100 081 140 165 175 185 14 100 141 155 180 200 220 Märkused: 1. Selle tabeli alusel määratakse N2, N3, N2G ja N3G kategooria veoautode baasmaksemäärad. Sõidukite kategooriad on määratud teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisandusega B «Sõiduki kategooriad». 2. Oma kauba vedu on sõiduki omanikule kuuluva kauba või muude veoste tasuta vedu. 3. Kliendi kauba vedu on sõiduki omanikule mittekuuluva kauba või muude veoste tasuline vedu. 4. Ohtlikuks veoseks on ADR lepingu («Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe») marginaalidega 10282 või 11282 märgitud veos. Tabel 5 Vedukautode (koos poolhaagisega) baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Mootori võimsus (kW) alates Kood Oma kauba vedu Vedelkütte ja ohtlike veoste vedu (oma kaup) Kliendi kauba vedu Vedelkütte ja ohtlike veoste vedu (kliendi kaup) kood 51 kood 52 kood 53 kood 54 1 001 40 50 60 75 60 060 60 90 120 150 111 111 100 135 170 210 181 181 150 200 250 300 Märkused: 1. Selle tabeli alusel määratakse N2, N3, N2G ja N3G kategooria vedukautode (sadulvedukite) baasmaksemäärad. Sõidukite kategooriad on määratud teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisandusega B «Sõiduki kategooriad». 2. Oma kauba vedu on sõiduki omanikule kuuluva kauba või muude veoste tasuta vedu. 3. Kliendi kauba vedu on sõiduki omanikule mittekuuluva kauba või muude veoste tasuline vedu. 4. Ohtlikuks veoseks on ADR lepingu («Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo 30. septembri 1957. a Euroopa kokkulepe») marginaalidega 10282 või 11282 märgitud veos. Tabel 6 Traktorite ja muude registreeritud eriotstarbeliste liikurmasinate baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Mootori võimsus (kW) alates Kood kood 61 1 001 5 19 019 10 34 034 15 56 056 20 142 142 30 276 276 40 Tabel 7 Haagiste (välja arvatud poolhaagised) baasmaksemäärad ja nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides, arvestades kasutamise otstarvet Kandejõud (kandevõime) kg-des alates Kood Vedelkütte ja ohtlike veoste vedu Muud kood 71 kood 72 100 001 10 5 1100 011 16 10 3100 031 22 15 10 100 101 30 20 Märkus. Bussirongide haagiste baasmaksemäärad määratakse busside baasmaksemäärade (kood 81) alusel. Tabel 8 Busside, trollide ja trammide baasmaksemäärad ning nende koodid Tehniline ühik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Kohtade arv alates Kood Buss Troll Tramm kood 81 kood 83 kood 85 10 010 100 75 50 18 018 120 90 60 40 040 170 128 85 60 060 220 165 110 70 070 250 188 125 100 100 300 225 150 Märkused: 1. Buss, troll ja tramm on sõiduk, mis on mõeldud reisijate veoks. Need on M2, M3, M2G ja M3G kategooria sõidukid vastavalt teede- ja sideministri 29. mai 1998. a määrusega nr 21 kinnitatud «Sõiduki tehnojärelevalve eeskirja» lisandusele B «Sõiduki kategooriad». 2. Busside, trollide ja trammide kohtade arv on iste- ja seisukohtade summa vastavalt sõiduki tehnilistele dokumentidele. 3. Üle üheksa sõitjakohaga bussi, trolli või trammi kerega sõidukid, mis kohandatud muuks otstarbeks kui reisijate veoks, on sihtotstarbelised veoautod ja nende baasmaksemäärad määratakse tabeli 4 alusel. 3. Müüjalepingute sõlmimisel rakendatavad baasmaksemäärad ja kindlustustariifide leidmiseks vajalikud liikluskahjude statistika koefitsiendid (kahjustatistika koefitsiendid) on järgmised: Tabel 9 Kood Sõiduki liik Ühe kuu baasmaksemäär kroonides Kahjustatistika koefitsiendid 1 Mootorrattad ja motorollerid 14 1,07 2 Sõiduautod 85 2,12 3 Väikeveokid 95 2,05 4 Veoautod 130 1,62 5 Vedukautod koos poolhaagistega 135 3,26 6 Traktorid 20 1,5 7 Haagised (v.a poolhaagised) 16 0,63 8 Bussid, trammid ja trollid 145 1,38 4. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad kindlustustariifide leidmiseks vajalikud liikluskahjude statistika koefitsiendid (kahjustatistika koefitsiendid) on järgmised: Tabel 10 Kahjustatistika koefitsiendid Sõiduki arveloleku koht Piirkonna number 1 2 3 4 5 Sõiduki liik Sõiduki kasutamise otstarbe kood Tehnilise ühiku kood Tallinn, Harjumaa Tartu, Pärnu Saaremaa, Läänemaa, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa, Pärnumaa, Viljandimaa Võrumaa, Narva, Tartumaa, Valgamaa, Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa Põlvamaa, Jõgevamaa, Hiiumaa, Sillamäe Mootorrattad, motorollerid ja nende baasil ehitatud sõidukid 11 001 1,07 0,81 0,56 0,48 0,27 11 008 1,11 0,84 0,59 0,5 0,28 11 038 1,9 1,44 1 0,85 0,48 Sõiduautod 24 001 4 3,03 2,11 1,79 1,02 24 018 3,19 2,41 1,68 1,43 0,81 24 026 3,23 2,44 1,7 1,44 0,82 24 034 3,48 2,63 1,83 1,55 0,89 24 041 3,11 2,35 1,64 1,39 0,79 24 045 2,27 1,72 1,2 1,01 0,58 24 056 2,34 1,77 1,23 1,05 0,6 24 067 2,49 1,89 1,31 1,11 0,63 24 086 2,52 1,91 1,33 1,13 0,64 24 143 2,19 1,65 1,15 0,98 0,56 Sõiduautod (taksod) 21 001 3,53 2,67 1,86 1,58 0,9 21 018 3,49 2,64 1,84 1,56 0,89 21 026 5,25 3,97 2,77 2,35 1,34 21 034 5,97 4,51 3,14 2,67 1,52 21 041 6,83 5,17 3,6 3,05 1,74 21 045 6,69 5,07 3,53 2,99 1,71 21 056 6,49 4,91 3,42 2,9 1,65 21 067 5,97 4,51 3,14 2,67 1,52 21 086 4,88 3,69 2,57 2,18 1,24 21 143 4 3,03 2,11 1,79 1,02 Sõiduautod (juhita laenuautod, pikaajalised rendiautod) 23 001 3,33 2,52 1,76 1,49 0,85 23 018 2,79 2,11 1,47 1,25 0,71 23 026 2,91 2,2 1,53 1,3 0,74 23 034 2,67 2,02 1,41 1,19 0,68 23 041 2,69 2,04 1,42 1,2 0,69 23 045 2 1,52 1,06 0,9 0,51 23 056 1,99 1,51 1,05 0,89 0,51 23 067 2,27 1,71 1,19 1,01 0,58 23 086 2,34 1,77 1,23 1,04 0,59 23 143 2,05 1,55 1,08 0,92 0,52 Väikeveokid 32 001 2,24 1,7 1,18 1 0,57 32 011 3,66 2,77 1,93 1,64 0,93 32 021 1,94 1,47 1,02 0,87 0,49 Veoautod (oma kauba vedu) 41 001 1,51 1,14 0,8 0,68 0,39 41 021 1,95 1,47 1,03 0,87 0,5 41 041 3,17 2,4 1,67 1,42 0,81 41 061 2,87 2,17 1,51 1,28 0,73 41 081 2,74 2,07 1,44 1,22 0,7 41 141 2,72 2,06 1,43 1,22 0,69 Veoautod (vedelkütte ja ohtlike veoste vedu – oma kaup) 42 001 1,44 1,09 0,76 0,64 0,37 42 021 1,91 1,44 1 0,85 0,49 42 041 2,91 2,2 1,53 1,3 0,74 42 061 2,97 2,25 1,56 1,33 0,76 42 081 2,65 2 1,39 1,18 0,67 42 141 2,7 2,04 1,42 1,2 0,69 Veoautod (laenuauto – oma kaup; kliendi kauba vedu) 44 001 1,21 0,92 0,64 0,54 0,31 44 021 1,55 1,17 0,82 0,69 0,39 44 041 2,66 2,01 1,4 1,19 0,68 44 061 2,52 1,91 1,33 1,13 0,64 44 081 2,39 1,8 1,26 1,07 0,61 44 141 2,32 1,76 1,22 1,04 0,59 Veoautod (kliendi vedelkütte ja ohtlike veoste vedu) 45 001 1,14 0,86 0,6 0,51 0,29 45 021 1,43 1,08 0,75 0,64 0,36 45 041 2,28 1,73 1,2 1,02 0,58 45 061 2,33 1,76 1,23 1,04 0,59 45 081 2,57 1,95 1,35 1,15 0,66 45 141 2,43 1,84 1,28 1,08 0,62 Vedukautod (oma kauba vedu) 51 001 5,14 3,89 2,71 2,3 1,31 51 060 5,66 4,29 2,98 2,53 1,44 51 111 4,89 3,7 2,58 2,19 1,25 51 181 3,82 2,89 2,01 1,71 0,97 Vedukautod (vedelkütte ja ohtlike veoste vedu – oma kaup) 52 001 5,14 3,89 2,71 2,3 1,31 52 060 4,72 3,57 2,49 2,11 1,2 52 111 4,53 3,43 2,39 2,02 1,15 52 181 3,58 2,71 1,89 1,6 0,91 Vedukautod (kliendi kauba vedu) 53 001 3,94 2,98 2,08 1,76 1 Vedukautod (kliendi vedelkütte ja ohtlike veoste vedu) 54 001 3,78 2,86 1,99 1,69 0,96 54 060 3,13 2,37 1,65 1,4 0,8 54 111 3,22 2,43 1,69 1,44 0,82 54 181 2,64 2 1,39 1,18 0,67 Traktorid 61 001 3,9 2,95 2,06 1,74 0,99 61 019 2,96 2,24 1,56 1,32 0,75 61 034 2,24 1,7 1,18 1 0,57 61 056 1,91 1,45 1,01 0,85 0,49 61 142 1,48 1,12 0,78 0,66 0,38 61 276 1,97 1,49 1,04 0,88 0,5 Haagised 72 001 0,69 0,52 0,36 0,31 0,18 72 011 0,77 0,58 0,41 0,34 0,2 72 031 0,95 0,72 0,5 0,42 0,24 72 101 1,03 0,78 0,54 0,46 0,26 Haagised (vedelkütte ja ohtlike veoste vedu) 71 001 1,13 0,86 0,6 0,51 0,29 71 011 1,27 0,96 0,67 0,57 0,32 71 031 1,56 1,18 0,82 0,7 0,4 71 101 1,7 1,29 0,9 0,76 0,43 Bussid 81 010 1,39 1,05 0,73 0,62 0,35 81 018 1,79 1,35 0,94 0,8 0,46 81 040 1,87 1,41 0,98 0,84 0,48 81 060 1,53 1,15 0,8 0,68 0,39 81 070 1,36 1,03 0,72 0,61 0,35 81 100 0,93 0,71 0,49 0,42 0,24 Trollid 83 010 0,9 – – – – 83 018 1,16 – – – – 83 040 1,22 – – – – 83 060 0,99 – – – – 83 070 0,88 – – – – 83 100 0,77 – – – – Trammid 85 010 0,83 – – – – 85 018 1,07 – – – – 85 040 1,12 – – – – 85 060 0,92 – – – – 85 070 0,82 – – – – 85 100 0,7 – – – – Märkus. Sõiduki kasutusala koodid on toodud tabelites 1–8. 5. Tava- ja komplekslepingute sõlmimisel rakendatavad, kindlustustariifide leidmiseks vajalikud lisa- ja soodustuskoefitsiendid on järgmised: Tabel 11 Soodustuskoefitsiendid Koefitsiendi number Koefitsiendi rakendamise tingimus Koefitsiendi väärtus tavalepingu sõlmimisel Koefitsiendi väärtus komplekslepingu sõlmimisel 1 Sõiduki omanik on invaliid 0,6 1,0 2 Sõiduki omanik on talunik ja leping sõlmitakse veoauto suhtes 0,6 1,0 Tabel 12 Lisakoefitsiendid Koefitsiendi number Koefitsiendi rakendamise tingimus Koefitsiendi väärtus tavalepingu sõlmimisel Koefitsiendi väärtus komplekslepingu sõlmimisel Sõiduk, mille kohta sõlmitakse leping, on 1 – alarmsõiduk 1,5 1,5 2 – õppesõiduk 1,2 1,2 5 – surnuveosõiduk 0,8 0,8 6 Leping sõlmitakse registreeritud põllumajandushaagiste kohta 0,5 0,5 Märkus. Alarm-, õppe- ja surnuveosõiduki baasmaksemäärad ja kahjustatistika koefitsiendid leitakse vastavalt sõidukile, mille baasil need on ehitatud. Rahandusminister Siim KALLAS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413 LIIKLUSKINDLUSTUSE RAHVUSVAHELISTE LEPINGUTE MAKSEMÄÄRAD 1. Käesolevad liikluskindlustuse rahvusvaheliste lepingute (rohelise kaardi) maksemäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 42 lõike 3 alusel. 2. Eesti Vabariigi vastavatesse registritesse kantud sõidukite kohta sõlmitavate rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute maksemäärade korral: 1) võetakse rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu sõlmimisel Eesti Vabariigi registritesse kantud sõidukite puhul aluseks liikluskindlustuslepingu kestusele ja sõiduki liigile vastav maksemäär tabelist 1; Tabel 1 Eesti Vabariigi registritesse kantud sõidukite suhtes sõlmitavate rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute maksemäärad (kroonides) Kood Sõiduki liik Maksemäär, kui lepingu kestus on 1 kuni 15 päeva Maksemäär, kui lepingu kestus on 16 päeva kuni 1 kuu Maksemäär iga järgmise kuu eest Maksemäära maksimaalne summa ühe lepingu eest A Sõiduauto 860 1320 860 9685 B Mootorratas 280 370 280 2455 C Veoauto või traktor 1055 1620 1055 12 935 E Buss 1580 2430 1580 18 685 F Haagis (v.a poolhaagis) 320 425 320 1295 2) korrutatakse kindlustusmakse arvutamisel maksemäära sõiduki omaniku riskikoefitsiendiga. Sõiduki omaniku riskigrupp ja sellele vastav riskikoefitsient leitakse «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korra» alusel; 3) lahutatakse rahvusvahelise lepingu makse summast tavalepingu makse summa lepingute kattuva perioodi eest, kui sõiduki omanik sõlmib rahvusvahelise lepingu sama kindlustusandjaga, kellega tal on kehtiv tavaleping sama sõiduki kohta; 4) arvestatakse maksemäärade arvutamisel ainult ühte kindlustusperioodi ning liikluskindlustuslepingu sõlmimist ei käsitleta eelmise lepingu pikendamisena või jätkamisena. Rahandusminister Siim KALLAS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413 LIIKLUSKINDLUSTUSE PIIRIKINDLUSTUSLEPINGUTE MAKSEMÄÄRAD 1. Käesolevad liikluskindlustuse piirikindlustuslepingute maksemäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 42 lõike 3 alusel. 2. Piirikindlustuslepingu kindlustusmakse sõidukile (välja arvatud käesolevate maksemäärade punktides 2, 3 ja 4 sätestatud juhud) leitakse olenevalt sõlmitava kindlustuslepingu kestusest ja sõiduki liigist tabeli 1 veergudest 3, 4 või 5 ja haagisele tabelist 2. Tabel 1 Piirikindlustuslepingute maksemäärad (kroonides) Kood Sõiduki liik Maksemäär, kui lepingu pikkus on 1 kuni 15 päeva Maksemäär, kui lepingu pikkus on 16 päeva kuni 1 kuu Maksemäär iga järgmise kuu eest Maksemäär Luhamaa–Murati teelõigul või teisal- datava numbrimärgi kasutamisel kuni kaheks päevaks 1 2 3 4 5 6 A Sõiduauto 150 250 150 25 B Mootorratas, traktor 60 100 60 10 C Veoauto 180 300 180 30 E Buss 270 450 270 45 Tabel 2 Haagiste (v.a poolhaagiste) maksemäärad (kroonides) Kood Sõiduki liik Maksemäär, kui lepingu pikkus on 1 kuni 15 päeva Maksemäär, kui lepingu pikkus on 16 päeva kuni 1 kuu Maksemäär iga järgmise kuu eest 1 2 3 4 5 AF Sõiduauto haagis 45 75 45 BF Mootorratta ja traktori haagis 15 25 15 CF Veoauto haagis 60 100 60 EF Bussi haagis 90 150 90 3. Eesti Vabariigi registrisse kantud sõiduki või tema haagise kindlustusmakse arvutatakse esimese 15 päeva eest olenevalt sõiduki liigist piirikindlustuslepingu maksemäärade (tabeli 1 veerg 3 või tabeli 2 veerg 3) alusel. Ülejäänud kindlustusperioodi kindlustusmakse arvutatakse liikluskindlustuse tavalepingu maksete arvutamise korra ja maksemäärade järgi. 4. 24-tunnine kuni kahepäevane kindlustusleping jõustub lepingu sõlmimise hetkest ja lõpeb järgmisel päeval kell 24.00 ja see sõlmitakse Luhamaa–Murati teelõigu läbimiseks või teisaldatavat registreerimismärki omava sõiduki kasutamisel teede- ja sideministri poolt kehtestatud korras. Sellise kindlustuslepingu maksemäärad leitakse olenevalt sõiduki liigist tabeli 1 veerust 6. Haagise kindlustusmakse on arvestatud seda vedava sõiduki kindlustusmakse hulka. Märkus. Teisaldatava registreerimismärgi kasutamise registreerimist selle registreerimismärgi kasutamise žurnaalis loetakse sõiduki registreerimiseks liikluskindlustuse seaduse mõttes ja kindlustusandjal on õigus kasutada selle žurnaali andmeid. 5. Sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Valka linn ja mis ületavad piiri Valga piiripunktides, ja sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Ivangorodi linn ja mis ületavad piiri Narva piiripunktides, ning sõidukitele, mille registreerimistunnistusele on omaniku aadressina märgitud Petseri rajoon ja mille omanik on Eesti Vabariigi kodanik, leitakse piirikindlustuslepingute sõlmimisel maksemäär tabelist 3. Tabel 3 Piirikindlustuse maksemäärad eripiirkondades (kroonides) Kood Sõiduki liik Maksemäär kuni 1 kuu eest Iga järgmise kuu eest A Sõiduauto 240 240 B Mootorratas, traktor 75 75 C Veoauto 275 275 E Buss 260 260 AF, BF, CF, EF Haagised (v.a poolhaagised) 70 70 6. Maksemäärade arvutamisel arvestatakse ainult sõlmitava piirikindlustuslepingu kestust. Piirikindlustuslepingu sõlmimist ei käsitleta eelmise lepingu pikendamisena või jätkamisena. Rahandusminister Siim KALLAS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413 LIIKLUSKINDLUSTUSE KAHJUHÜVITISTE PIIRMÄÄRAD 1. Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirmäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 32 lõike 3 alusel ja need määravad vastavat liiki liikluskahju hüvitamise piirangu ühele kannatanule ühe kindlustusjuhtumi kohta (hüvitise piirsumma). 2. Kõik liikluskindlustuslepingute kindlustusandjad on kohustatud rakendama hüvitise piirsummat Eesti Vabariigis toimunud liiklusõnnetustest põhjustatud liikluskahjude hüvitamisel, välja arvatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvis 3 sätestatud juhud. Hüvitise piirsummat rakendatakse liikluskindlustuse lepingu liigist ja sõlmimise kohast sõltumata. 3. Kui liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel liikluskahju, mis tekkis välisriigis (kus leping kehtis) toimunud kindlustusjuhtumis, rakendatakse hüvitamisel selles riigis kehtivaid liikluskahju hüvitamise piiranguid. 4. Eesti Liikluskindlustuse Fond on kohustatud rakendama liikluskahjude piirsummat liikluskahju hüvitamisel teise riigi kindlustusandja poolt sõlmitud, Eesti Vabariigis kehtiva rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel. Üle Eesti Vabariigi kehtestatud piirsumma võib liikluskahju hüvitada vaid teise riigi kindlustusandja igakordse kirjaliku taotluse alusel. 5. Liikluskindlustuse kahjuhüvitiste piirsummad ühe kannatanu kohta ühes kindlustusjuhtumis (liiklusõnnetuses) kahjuliikide lõikes on: 1) isikukahju korral (liikluskindlustuse seaduse paragrahvides 20–23 sätestatud kahjud) kogusummas 4 500 000 krooni; 2) varakahju korral (liikluskindlustuse seaduse paragrahvides 24–26 sätestatud kahjude korral, arvestades liikluskindlustuse seaduse paragrahvis 27 toodud piiranguid) kogusummas 1 200 000 krooni. 6. Käesolevate piirmäärade punkti 5 alapunktides 1 ja 2 toodud piirsummasid ei liideta. Kui kannatanule on tekitatud nii isiku- kui ka varakahju, rakendatakse mõlema kahjuliigi kohta eraldi vastavat piirsummat. 7. Liikluskindlustuse kahjuhüvitis arvutatakse (vastavat piirmäära rakendatakse), lähtudes liikluskahju tekkimise päeval kehtinud piirmäärast. Rahandusminister Siim KALLAS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413 LIIKLUSKINDLUSTUSE KAHJUKÄSITLUSKULUDE PIIRMÄÄRAD 1. Käesolevad piirmäärad on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 4 alusel. Liikluskindlustuse kahjukäsitluskulude piirmäärad määravad ühe kindlustusjuhtumi (liiklusõnnetuse) käsitlemiseks tehtavate kulutuste suuruse sõltuvalt hüvitise summa suurusest. 2. Kõik liikluskindlustuse kindlustusandjad on kohustatud rakendama kahjukäsitluskulude piirmäära Eesti Vabariigis toimunud liiklusõnnetustest põhjustatud liikluskahjude hüvitamisel, välja arvatud juhul, kui liikluskahju tekitanul kehtis liiklusõnnetuse toimumise hetkel rahvusvaheline liikluskindlustusleping. 3. Kui liikluskindlustuse kindlustusandja hüvitab rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel liikluskahju, mis tekkis välisriigis toimunud kindlustusjuhtumis, on kindlustusandja kohustatud tunnustama rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud kahjukäsitluskulude arvutamise eeskirju. 4. Liikluskahju käsitleja on kohustatud rakendama rahvusvahelistes kokkulepetes sätestatud kahjukäsitluskulude arvutamise eeskirju liikluskahjude käsitlemisel rahvusvahelise liikluskindlustuslepingu (rohelise kaardi) alusel teiste riikide kindlustusandjate poolt sõlmitud Eestis kehtivate rahvusvaheliste liikluskindlustuslepingute (rohelise kaardi) korral. 5. Kahjukäsitluskulude koosseisu kuuluvad kindlustusandja poolt liikluskahju hüvitamiseks tehtud toimingute kulud. 6. Liikluskahju hüvitamiseks tehtud toimingutena käsitletakse järgmisi toiminguid: liikluskahju teate vastuvõtmine, liiklusõnnetusega seotud sõidukite ülevaatus ja sõidukite juhtidelt seletuskirja võtmine, liiklusõnnetuse toimumise koha ülevaatus, liiklusõnnetuse registreerimine, juhtumi asjaolude analüüsimine, kindlustusjuhtumi toimumise tuvastamine, liikluskahju suuruse hindamine, liikluskahju hüvitamise viisi ja koha kokkuleppimine kannatanuga, liikluskahju hüvitamise korraldamine, vaidluste lahendamine, liikluskahjude registri pidamine, rahuldamata nõuete eraldiste suuruse hindamine ja vastava registri pidamine, statistilise aruandluse koostamine ja andmete esitamine Liikluskindlustuse Fondile (liikluskindlustuse andmebaasile). 7. Liikluskahju hüvitamiseks tehtud toimingute tegemise kuludena käsitletakse järgmisi käesolevate piirmäärade punktis 6 nimetatud toimingute kulusid: töötajate palgakulu (koosseisuliste ja mittekoosseisuliste töötajate töötasu koos riigimaksudega); lähetus- ja transpordikulu; muud kulud, mis on otseselt seotud liikluskahjude käsitlemisega tegelevatele töötajatele vajalike töötingimuste tagamisega; ekspertide ja õigusabi kasutamisega seotud kulutused, liikluskahju hüvitamisel pangaoperatsioonide teostamiseks tehtud kulutused; liikluskahju hüvitaja üldkulud tema poolt määratud suuruses. Regressinõuetega seotud kulutused ei kuulu käsitluskulude hulka. 8. Liikluskahju käsitlemine liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 28 lõikes 4 sätestatud ulatuses, s.o liiklusõnnetuse toimumise teate vastuvõtmine ja edastamine on kindlustusandja ning Eesti Liikluskindlustuse Fondi kohustus. Nende kahjukäsitluskulude piirmäär on 0. 9. Kindlustusandja kahjukäsitluskulude piirmäär on 15 protsenti hüvitatud liikluskahjude hüvitiste summast. Ühe õnnetusjuhtumi puhul, sõltumata sellest, kas kahju hüvitati või ei, on see mitte vähem kui 400 krooni ja mitte rohkem kui 12 500 krooni. Rahandusminister Siim KALLAS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413 LIIKLUSKINDLUSTUSE TARIIFIDE JA MAKSETE ARVUTAMISE KORD 1. Käesolev kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 ja paragrahvi 40 lõike 5 alusel. Käesolev kord ei sätesta liikluskindlustuse piirikindlustuslepingu ja rahvusvahelise lepingu maksete arvutamise korda. 2. Kindlustustariif on kindlustusmakse arvestuslik alus ühe kuu kohta, mis sõltuvalt sõiduki arveloleku kohast arvutatakse sõiduki baasmaksemäära ja liikluskindlustuse statistikal põhinevate koefitsientide alusel. 3. Liikluskindlustuse kindlustustariifi arvutab kindlustusandja käesolevaga sätestatud korra ja kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete alusel. Enne kindlustustariifi arvutamist kontrollib kindlustusandja kindlustusvõtja poolt deklareeritud andmete õigsust. 4. Liikluskindlustuse tavalepingu kindlustustariifi ja kindlustusmakse summa saamiseks: 1) leitakse baasmaksemäärade tabelist («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 2, tabelid 1–8) sõiduki liigile ja kasutamise otstarbele ning tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) vastav baasmaksemäära suurus kroonides; 2) leitakse kahjustatistika koefitsientide tabelist («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 4, tabel 10) sõiduki liigile, kasutamise otstarbele, tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) ja sõiduki arveloleku kohale vastav koefitsient; 3) leitakse lisa- ja soodustuskoefitsientide korrutis («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 5, tabelid 11 ja 12). Kui lisa- või soodustuskoefitsiente ei rakendata, loetakse need võrdseks ühega; 4) arvutatakse kindlustustariif T, korrutades käesoleva punkti alapunktides 1, 2, 3 ja 4 leitud suurusi, ehk kasutatakse valemit: T = bm × kkst × kl × ks , kus bm on baasmaksemäär, kkst on kahjustatistika koefitsient, kl on lisakoefitsientide korrutis, ks on soodustuskoefitsientide korrutis; 5) arvutatakse kindlustusvõtja riskikoefitsient vastavalt «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korras» sätestatule; 6) arvutatakse kindlustusperioodi pikkus kuudes: · kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus on võrdne täiskuude arvuga, on kindlustusperioodi pikkuseks täiskuude arv; · kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus ei ole võrdne täiskuude arvuga, jagatakse ajavahemiku mittetäiskuu pikkuse osa kindlustuspäevade arv kolmekümnega, arvestades tulemusest kolme komajärgset kohta, ning liidetakse täiskuude arvuga; 7) arvutatakse kindlustusmakse summa m: m = T × kr × p, kus kr on riskikoefitsient, p on kindlustusperioodi pikkus kuudes. Tasumisele kuulub täiskrooniks ümardatud kindlustusmakse summa. Ümardamisel jäetakse 50 senti ja sellest väiksem kindlustusmakse osa ära, 50 senti ületav kindlustusmakse osa ümardatakse täiskrooniks. 5. Liikluskindlustuse komplekslepingu kindlustustariifi ja kindlustusmakse summa saamiseks: 1) leitakse iga sõiduki (mille suhtes sõlmitakse kompleksleping) liigile vastav baasmaksemäärade tabel («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 2, tabelid 1–8) ja sellest sõiduki kasutamise otstarbele ja tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) vastav baasmaksemäära suurus kroonides; 2) leitakse kahjustatistika koefitsientide tabelist («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 4, tabel 10) iga sõiduki (mille kohta sõlmitakse kompleksleping) liigile, kasutamise otstarbele, tehnilistele omadustele (võimsus, kandejõud, kohtade arv) ja sõiduki arveloleku kohale vastav koefitsient; 3) leitakse igale sõidukile, mille kohta sõlmitakse kompleksleping, lisa- ja soodustuskoefitsientide («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 5) korrutis. Kui lisa- või soodustuskoefitsiente ei rakendata, loetakse need võrdseks ühega; 4) arvutatakse iga sõiduki jaoks kindlustustariif T. Selleks korrutatakse eraldi iga sõiduki jaoks käesoleva punkti alapunktide 1, 2 ja 3 alusel leitud suurused ehk kasutatakse valemit: T = bm × kkst × kl × ks, kus bm on baasmaksemäär, kkst on kahjustatistika koefitsient, kl on lisakoefitsientide korrutis, ks on soodustuskoefitsientide korrutis; 5) arvutatakse kindlustusvõtja riskikoefitsient vastavalt «Liikluskindlustuse kindlustusvõtja riskigrupi ja sellele vastava riskikoefitsiendi arvestamise korras» sätestatule; 6) arvutatakse kindlustusperioodi pikkus kuudes: · kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus on võrdne täiskuude arvuga, on kindlustusperioodi pikkuseks täiskuude arv; · kui leping sõlmitakse ajavahemikuks, mille pikkus ei ole võrdne täiskuude arvuga, jagatakse mittetäiskuu pikkuse osa kindlustuspäevade arv kolmekümnega, arvestades tulemusest kolme komajärgset kohta ning liidetakse see täiskuude arvuga; 7) korrutatakse iga sõiduki jaoks leitud kindlustustariif kindlustusvõtja riskikoefitsiendiga sama sõiduki suhtes ja leitakse neist suurim. Saadud tulemus korrutatakse kindlustusperioodi pikkusega kuudes. Tulemus on kindlustusmakse summa m, mille leidmiseks võib kasutada valemit

kr on riskikoefitsient iga sõiduki suhtes, p on kindlustusperioodi pikkus kuudes. Tasumisele kuulub täiskrooniks ümardatud kindlustusmakse summa. Ümardamisel jäetakse 50 senti ja sellest väiksem kindlustusmakse osa ära, 50 senti ületav kindlustusmakse osa ümardatakse täiskrooniks. 6. Müüjalepingu kindlustustariifiks on sõiduki liigist sõltuva baasmaksemäära ja vastava kahjustatistika koefitsiendi korrutis («Liikluskindlustuse tava-, kompleks- ja müüjalepingute baasmaksemäärade ja kindlustustariifide leidmiseks vajalike koefitsientide» punkt 3, tabel 9). Kindlustusmakse summa saamiseks korrutatakse kindlustustariif kindlustusperioodi pikkusega kuudes. Tasumisele kuulub täiskrooniks ümardatud kindlustusmakse summa. Ümardamisel jäetakse 50 senti ja sellest väiksem kindlustusmakse osa ära, 50 senti ületav kindlustusmakse osa ümardatakse täiskrooniks. 7. Teenustasu suuruse määramisel peab kindlustusandja arvestama, et teenustasu katab kõik lepingu tehnilisest vormistamisest tekkinud otsesed ning kaudsed kulud, välja arvatud kindlustusjuhtumi käsitlemise kulud. Teenustasu piirmäär ühe lepingu kohta on 225 krooni. Rahandusminister Siim KALLAS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413 LIIKLUSKINDLUSTUSE KINDLUSTUSVÕTJA RISKIGRUPI JA SELLELE VASTAVA RISKIKOEFITSIENDI ARVESTAMISE KORD 1. Käesolev kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 2 punkti 2 alusel. 2. Kindlustusvõtja riskigrupp leitakse iga tema omandis oleva sõiduki suhtes eraldi. Kindlustusvõtja riskigrupiks on 040, 050, 060, 070, 080, 100, 120, 150, 180, 210, 250 või 300. Kindlustusvõtja riskigrupp on tema omandis oleva sõiduki suhtes seda väiksem, mida vähemohtlik on tema sõiduk teeliikluses. 3. Kindlustusvõtja riskigrupi leidmisel tema omandis oleva sõiduki suhtes võetakse aluseks tema riskigrupp eelmisel kalendriaastal selle sõiduki suhtes. 4. Esmakordne kindlustusvõtja on isik, kelle nimel ei ole eelmise kuue aasta jooksul sõlmitud ühtegi liikluskindlustuslepingut (edaspidi leping) ühegi tema omandis olnud sõiduki suhtes. Esmakordse kindlustusvõtja riskigrupp on 120, v.a juhtudel: 1) kui kindlustusvõtja tõendab, et ta on tegutsenud kutselise autojuhina viimased kaks aastat, mille jooksul talle ei ole määratud halduskaristust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvide 96, 98 ja 109 kohaselt ning mille jooksul ta ei ole põhjustanud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid. Sellisel juhul on esmakordse füüsilisest isikust kindlustusvõtja riskigrupp 100; 2) kui kindlustusvõtja tõendab, et ta on tegutsenud kutselise autojuhina viimased neli aastat, mille jooksul talle ei ole määratud halduskaristust haldusõiguserikkumiste seadustiku paragrahvide 96, 98 ja 109 kohaselt ning mille jooksul ta ei ole põhjustanud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid. Sellisel juhul on esmakordse füüsilisest isikust kindlustusvõtja riskigrupp 080. 5. Kindlustusandja leiab kindlustusvõtjale tema omandis oleva sõiduki suhtes riskigrupi kalendriaastaks. Kindlustusandja rakendab seda riskigruppi ainult nende tava-, kompleks- ja rahvusvaheliste lepingute sõlmimisel, mille kindlustusperiood algab sama kalendriaasta jooksul. Nimetatud kalendriaastal algavaid lepinguid sõlmib kindlustusandja mitte varem kui alates sellele kalendriaastale eelneva aasta 1. detsembrist. Riskigrupp leitakse Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmebaasi andmete või nendega identsete andmete alusel. Arvesse võetakse kindlustusvõtja selle sõiduki suhtes sõlmitud lepingu(te) kehtimise aeg ajavahemikus üle-eelmise aasta 1. oktoobrist kuni eelneva aasta 30. septembrini ning kindlustusvõtja selle sõidukiga põhjustatud ja hüvitamisele kuuluvad liikluskahjud samas ajavahemikus. 6. Kindlustusvõtja riskigrupi leidmisel kalendriaastaks tema omandis oleva sõiduki suhtes: 1) loetakse kindlustusvõtja selle sõiduki kasutamisel liikluses vähemohtlikuks ja tema riskigruppi selle sõiduki suhtes alandatakse vastavalt tabelile 1, kui käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul kehtisid selle sõiduki kohta lepingud kuus või enam kuud (vähemalt 182 päeva) ja kindlustusvõtja selle sõidukiga ei põhjustatud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis); 2) loetakse kindlustusvõtja selle sõiduki kasutamisel liikluses sama ohtlikuks, kui eelnenud perioodil ja tema riskigrupp selle sõiduki suhtes säilitatakse, kui käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul kehtisid selle sõiduki kohta lepingud vähem kui kuus kuud (vähem kui 182 päeva) ja kindlustusvõtja selle sõidukiga ei põhjustatud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis); 3) loetakse kindlustusvõtja selle sõiduki kasutamisel liikluses enamohtlikuks ja tema riskigruppi selle sõiduki suhtes suurendatakse vastavalt tabelile 1, kui kindlustusvõtja selle sõidukiga on põhjustatud hüvitamisele kuuluvaid liikluskahjusid käesoleva korra punktis 5 sätestatud ajavahemiku jooksul (välja arvatud juhtudel, kui liikluskahju põhjustati ajal, mil sõiduk oli ebaseaduslikus valduses või omanik tegutses häda- või hädakaitseseisundis). Tabel 1 Kindlustusvõtja riskigrupp kalendriaastaks Riskigrupp eelmisel kalendriaastal Kui kindlustusvõtja riskigruppi alandatakse Kui kindlustusvõtja riskigruppi suurendatakse ja tema sõidukiga põhjustatud hüvitamisele kuuluvate liikluskahjude arv on 1 2 3 4 ja enam 040 040 060 080 120 210 050 040 080 100 150 210 060 050 080 120 180 250 070 060 100 150 210 250 080 070 100 150 210 250 100 080 120 180 250 300 120 100 150 210 250 300 150 120 180 210 300 300 180 150 210 250 300 300 210 180 250 300 300 300 250 210 300 300 300 300 300 250 300 300 300 300 7. Kui kindlustusvõtja soovib sõlmida lepingut sõiduki suhtes, mille kohta ei ole kindlustusvõtja nimel varem sõlmitud ühtegi lepingut, leitakse kindlustusvõtjale riskigrupp selle sõiduki suhtes tabelist 2: Tabel 2 Kindlustusvõtja riskigrupp uue sõiduki suhtes Riskigrupi kood 040 050 060 070 080 100 120 150 180 210 250 300 R on suurem kui 0 45 55 65 75 90 110 135 165 195 230 275 R on väiksem või võrdne kui 45 55 65 75 90 110 135 165 195 230 275 kus

ja R on riskigrupp; Ri on i-ndal poliisil olev riskigrupp; KPi on i-nda poliisi kehtivuspäevade arv; i-ga võetakse arvesse kõik need kindlustusvõtja poliisid, mis on kehtivad või kehtinud jooksval kalendriaastal. Kui jooksva aasta kindlustusvõtja poliiside alusel leitud R=0, leitakse R eelmisel aastal kehtinud poliiside alusel. Kui ka siis on R=0, leitakse R üle-eelmisel aastal kehtinud poliiside alusel. Kui R on ikkagi 0, võetakse R=120. Kindlustusandjad on kohustatud tagama, et sõidukite registreerimise punktides oleksid andmed kindlustusvõtja riskigrupi leidmiseks tema omandisse registreeritava sõiduki suhtes. 8. Sõiduki kasutamisel rendilepingu (kasutus- või kapitalirent) alusel leitakse riskigrupp rentniku teeliikluses osalemise ohtlikkusest lähtudes, arvestades liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 40 lõikes 31 sätestatud tingimusi. Kui kindlustusvõtjale ei ole varem leitud riskigruppi selle sõiduki suhtes sama rentniku teeliikluses osalemise ohtlikkusest lähtudes, leitakse kindlustusvõtjale riskigrupp selle sõiduki suhtes käesoleva korra punktist 7 (tabel 2). Valemis võetakse arvesse need poliisid, mis on sõlmitud rentniku omandis olevate ja olnud sõidukite suhtes, ja need, millel olev riskigrupp on leitud rentniku teeliikluses osalemise ohtlikkusest lähtudes. Kui kindlustusvõtja eelmine riskigrupp selle sõiduki suhtes oli leitud sama rentniku riskigrupist lähtudes, leitakse kindlustusvõtja riskigrupp selle sõiduki suhtes käesoleva korra punkti 6 alusel. 9. Pärast rendilepingu lõppemist sõiduki omandiõiguse üleminekul sõidukit rentinud isikule leitakse tema riskigrupp selle sõiduki suhtes, lähtudes rendileandja riskigrupist sama sõiduki suhtes rendilepingu lõpul. Kui pärast kasutusrendilepingu lõppemist rendilepingu alusel kasutatud sõiduki omandiõigus ei lähe üle sõidukit rentinud isikule ja ta soovib ühe aasta jooksul pärast rendilepingu lõppemist sõlmida lepingu sõiduki suhtes, mille kohta ei ole tema nimel varem sõlmitud ühtegi lepingut, leiab kindlustusandja talle riskigrupi selle sõiduki suhtes, lähtudes lõppenud rendilepingu alusel kasutatud sõiduki suhtes rendileandjale antud riskigrupist. 10. Riskigrupile vastavad riski baaskoefitsiendid on järgmised: Tabel 3 Riski baaskoefitsiendid Riskigrupi kood Baaskoefitsient Riskigrupi kood Baaskoefitsient Riskigrupi kood Baaskoefitsient 40 0,4 80 0,8 180 1,8 50 0,5 100 1,0 210 2,1 60 0,6 120 1,2 250 2,5 70 0,7 150 1,5 300 3,0 11. Kindlustusvõtja riskikoefitsiendi arvutamiseks leitakse käesoleva korra punktist 10 (tabel 3) tema riskigrupile vastav riski baaskoefitsient. Riski baaskoefitsient on riskikoefitsiendiks, kui ei esine käesoleva korra punktis 12 nimetatud juhtumeid. 12. Riskikoefitsiendi arvutamiseks korrutatakse riski baaskoefitsient: 1) lisakoefitsiendiga 1,2 iga liikluskahju kohta juhul, kui kindlustusvõtja sõiduki kohta sõlmitud leping on lõppenud ennetähtaegselt liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 152 lõike 1 punkti 1 alusel, kui leping on lõppenud enne liikluskahju tuvastamist või kui liikluskahju on põhjustatud kindlustamisele kuuluva kindlustamata sõidukiga (kahjude riski lisakoefitsient). Lisakoefitsienti rakendatakse nende liikluskahjude korral, mis on tuvastatud pärast käesoleva korra punktis 5 nimetatud ajavahemiku lõppu. Lisakoefitsienti rakendatakse järgmiste lepingute sõlmimisel pärast liikluskahju tuvastamist ainult selle sõiduki suhtes, millega on põhjustatud liikluskahju ülalnimetatud tingimustel; 2) lisakoefitsiendiga 1,05 iga juhtumi kohta, kui kindlustusvõtjat või sõiduki juhti on kindlustusvõtjale kuuluva sõiduki juhtimisel politsei andmetel karistatud haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45, õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792) paragrahvide 96, 98 ja 109 alusel (haldusõiguserikkumiste riski lisakoefitsient). Lisakoefitsienti rakendatakse lepingu sõlmimisel kindlustusvõtja selle sõiduki suhtes, millega sõites karistati kindlustusvõtjat või tema sõiduki juhti ülalnimetatud põhjustel, kui rikkumine on toimunud viimase 12 kuu jooksul; 3) kui riski baaskoefitsiendi ja riski lisakoefitsientide korrutis ületab 3,2, võetakse riskikoefitsiendiks 3,2. 13. Kui kindlustusvõtja eelmise riskigrupi leidmisel või lepingu kindlustusmakse arvutamisel on eksitud, on kindlustusandja kohustatud tegema ümberarvestuse ja kindlustusvõtja poolt enammakstud summa kindlustusvõtjale tagasi maksma või kindlustusvõtja poolt vähemmakstud summa kindlustusvõtjalt sisse nõudma. Eelmise riskigrupi ümberarvutamisel lähtutakse selle leidmisel kehtinud korrast. Rahandusminister Siim KALLAS Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 1999. a määrusega nr 413 LIIKLUSKINDLUSTUSE TASANDUSRESERVI ARVUTAMISE JA KASUTAMISE KORD 1. Käesolev kord on kehtestatud liikluskindlustuse seaduse paragrahvi 39 lõike 1 ja lõike 2 punkti 5 alusel. 2. Tasandusreservi (tasanduseraldisse) arvatava või sealt välja arvatava summa arvutab kindlustusandja majandusaasta andmete alusel, arvestades kõiki sõlmitud tava-, müüja- ja komplekslepingud. Muutus tasanduseraldises arvutatakse järgmiselt: 1) arvutatakse teenitud preemiad valemiga: N = L – f – e, kus N on teenitud preemiate summa, L on brutopreemiad (liikluskindlustuse preemiate kogusumma), f on liikluskindlustuse preemiate osa, mis kantakse üle Eesti Liikluskindlustuse Fondile vastavalt liikluskindlustuse seadusele: f = 0,08 × L, e on muutus ettemakstud preemiate eraldises; 2) arvutatakse kahjusuhe Kp, lähtudes liikluskindlustuse seadusega ettenähtud tegevuskulude määrast, valemiga: Kp = (N – 0,15 × L) : N; 3) arvutatakse tegelik kahjusuhe Kt valemiga: Kt = (h + k – r + n + p + m1 + m2) : N, kus h on makstud kahjud (hüvitiste kogusumma), k on kahjukäsitluskulude summa, kuid mitte suurem kui 0,15 × h, r on regressina saadud summad, n on kasv rahuldamata nõuete eraldises, p on kasv pensionieraldises, m1 on muudest tehnilistest kuludest regressi käsitluskulu, m2 on muudest tehnilistest kuludest jäänukvara likvideerimise (müügi) kulu; 4) arvutatakse muutus tasanduseraldises Tm: Tm = N × (Kp – Kt) – 0,04 × L, kui 0,04 × L p – Kt) Tm = 0, kui 0 ≤ N × (Kp – Kt) ≤ 0,04 × L Tm = N × (Kp – Kt), kui N × (Kp – Kt) p – Kt)| ≤ Ta Tm = –Ta, kui N × (Kp – Kt) p – Kt)| > Ta, kus Ta on tasanduseraldise jääk perioodi algul. 3. Kindlustusandja avab tasanduseraldise vahenditele pangas eriarve, millele ta deponeerib või arvab sellelt maha käesoleva korra punktis 2 sätestatud korras arvutatud summa. 4. Tasanduseraldisse arvatud summat kasutab kindlustusandja kooskõlastatult Eesti Liikluskindlustuse Fondiga tava-, müüja- ja komplekslepingutest tulenenud selle osa kahjumi katmiseks, mis oli tingitud tariifide mittevastavusest tegelikele nõuete rahuldamiseks tehtud kulutustele. Rahandusminister Siim KALLAS