Vabariigi Valitsus — Siseministeeriumi põhimääruse kinnitamine — RT I, 96, 850

Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 42 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Siseministeeriumi põhimäärus» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. novembri 1996. a määrus nr 297 «Siseministeeriumi põhimääruse kinnitamine» (RT I 1996, 84, 1507; 4, 14; 1997, 59, 994; 1998, 24/27, 350; 76, 1270; 1999, 8, 133; 17, 281; 62, 628; 74, 698). 3. Käesolev määrus jõustub 1. veebruaril 2000. a. Peaminister Mart LAAR Siseminister Tarmo LOODUS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 1999. a määrusega nr 380 SISEMINISTEERIUMI PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Siseministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. 2. Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. 3. Ministeeriumil on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat ning oma eelarve ja pangaarve. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest. 4. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet. 5. Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Pikk 61, 15065 Tallinn. Ministeeriumi nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ministeeriumi asukohas, tuuakse ära nende põhimäärustes. II. MINISTEERIUMI VALITSEMISALA JA ÜLESANDED 6. Ministeeriumi valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirirežiimi tagamine, kodanikukaitse ning tuletõrje- ja päästetööde, kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu, kodakondsuse ja migratsiooni ning kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine ning andmekaitse- ja perekonnaseisualased küsimused ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. 7. Riigi sisejulgeoleku ja avaliku korra tagamisel ministeerium: 1) analüüsib, prognoosib, kavandab, suunab ja koordineerib ministeeriumi ning tema valitsemisalas olevate ametite kriminaalpoliitikat õiguserikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks; 2) suunab, koordineerib ja korraldab kriminaalpreventsiooni programmi ning ministeeriumi ja tema valitsemisalasse kuuluvate alaprogrammide väljatöötamist ja elluviimist; 3) suunab ja koordineerib valitsemisalas olevate ametite tegevust avaliku korra ja riigi sisejulgeoleku tagamisel; 4) suunab ja koordineerib riikliku järelevalve korraldamist relvi, laskemoona, lõhkematerjale, turvateenistust ning eradetektiivindust käsitlevate seaduste ja muude õigusaktide nõuete täitmise üle ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite poolt ning töötab välja riigi poliitikat nendes valdkondades; 5) suunab ja koordineerib teaduslikke ja rakenduslikke uurimistöid kriminaalpoliitika ja kriminoloogia valdkonnas ministeeriumi valitsemisalas olevates riigiasutustes, samuti tellib selleteemalisi uurimistöid. 8. Riigipiiri valvamise ja kaitsmise ning piirirežiimi tagamisel ministeerium: 1) suunab ja koordineerib riigipiiri valvamist ja kaitsmist, piirirežiimi tagamist ning päästetööde korraldamist merel ja piiriveekogudel; 2) suunab ja koordineerib riigipiiri integreeritud seire- ja tehniliste valvesüsteemide arendamist; 3) suunab ja koordineerib piirivalve relvastuse ja erivahendite soetamist ja arengu küsimusi; 4) koordineerib piirivalve koostööd kaitsejõududega; 5) suunab ja koordineerib piirivalve teenistuslikku ja lahingulist väljaõpet ning tagab piirivalve valmisoleku tegutsemiseks. 9. Kodanikukaitse ning tuletõrje- ja päästetööde asjade korraldamisel ministeerium: 1) suunab, koordineerib ja korraldab suurõnnetuste kohta teabe kogumist, töötlemist ja analüüsimist suurõnnetuste prognoosimiseks, ennetamiseks ja likvideerimiseks; 2) suunab, koordineerib ja korraldab üldriiklike operatiivkavade väljatöötamist kriisiolukordade likvideerimiseks ning kriisijuhtimissüsteemi funktsioneerimiseks; 3) suunab, koordineerib ja korraldab kodanikukaitse ning tuletõrje- ja päästeala häire-, side- ja mõõtesüsteemide kavandamist ning väljaarendamist; 4) suunab, koordineerib ja korraldab kodanikukaitsesüsteemi arendamist ning varustamist pääste- ja kaitsevahenditega; 5) suunab ja koordineerib kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste tegevust, samuti väljaõppe ja täiendkoolituse korraldamist kodanikukaitse valdkonnas. 10. Kohaliku omavalitsuse ja regionaalse arengu asjade korraldamisel ministeerium: 1) analüüsib, kavandab ja koordineerib riigi kohaliku omavalitsuse poliitikat oma pädevuse piires; 2) osaleb kohalike omavalitsuste eelarvete tulude ja kulude baasi kujundamisel ning kohalike eelarvete riikliku toetussüsteemi kujundamisel ja arendamisel vastavalt ministeeriumidevahelisele tööjaotusele; 3) aitab kaasa kohalike omavalitsuste ja nende liitude sidemete vahendamisele Vabariigi Valitsusega; 4) analüüsib, kavandab ja koordineerib riigi regionaalpoliitikat oma pädevuse piires; 5) analüüsib harupoliitikate regionaalset mõju ja nõustab sellel teemal teisi ministeeriume; 6) töötab välja ettepanekuid riigi regionaalpoliitika vastavusse viimiseks Euroopa Liidu struktuuripoliitikaga ning riigi regionaalpoliitika ja harupoliitikate omavaheliseks kooskõlastamiseks; 7) teostab Euroopa Liidu Phare piiriäärsete alade omavahelise koostöö programmi üldjuhtimist; 8) tegeleb maavalitsuste üldküsimuste korraldamisega, välja arvatud struktuuride ja koosseisude põhjendatuse hindamine; 9) analüüsib ja korraldab riigi territooriumi haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse ja asustusjaotuse küsimusi ning kavandab ja koordineerib vastava poliitika elluviimist oma pädevuse piires; 10) analüüsib, kavandab ja koordineerib Eesti kohanimede ametliku korraldamise ja kasutamise poliitikat oma pädevuse piires; 11) koordineerib ja rakendab kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu alaseid rahvusvahelisi koostööprogramme ja välisabiprojekte. 11. Rahvastikuga seotud asjade korraldamisel oma pädevuse piires ministeerium: 1) lahendab Eesti kodakondsuse andmisega seotud küsimusi; 2) korraldab Eesti kodanikele isikut tõendavate dokumentide väljaandmist; 3) korraldab Eestis elavate välismaalaste dokumenteerimist; 4) reguleerib migratsiooniprotsesse ja aitab kaasa Eesti püsirahvastiku kujundamisele; 5) korraldab välismaalaste abistamist nende reemigreerumisel ja illegaalse immigratsiooni tõkestamist; 6) lahendab pagulaste ning varjupaiga taotlemisega seotud küsimusi; 7) suunab, korraldab ja koordineerib rahvastikusündmusi dokumenteerivate toimingute alast tegevust; 8) korraldab rahvastiku ja hääleõiguslike isikute arvestuse andmekogu arendamist ja pidamist; 9) teeb rahvastiku arvestuse alast koostööd siseriiklikul (teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega) ning rahvusvahelisel tasandil. 12. Kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamisel ministeerium: 1) aitab kaasa ühelt poolt riigi ja kohalike omavalitsuste ning teiselt poolt kirikute, koguduste, koguduste liitude ja nende allasutuste vaheliste suhete arendamisele sotsiaal-, majandus-, haridus-, õigus- ja kultuuriküsimuste valdkonnas; 2) abistab vajadusel võimaluste piires kirikuid, kogudusi, koguduste liitusid ning nende allasutusi enesekorralduse teostamisel; 3) peab Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registrit; 4) korraldab vastavate lepingute alusel ja täitmiseks kirikuvaradega seotud küsimusi; 5) analüüsib ja üldistab usuelu probleemistikku riigis. 13. Muude asjade korraldamisel ministeerium: 1) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste, siseministri määruste ja teiste õigusaktide eelnõude väljatöötamist, samuti vastutab nende rakendatavuse eest ning vastavuse eest põhiseadusele ja seadustele; 2) suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi ettevalmistavat tegevust Eesti liitumisel Euroopa Liidu ja NATOga; 3) korraldab ministeeriumi valitsemisala käsitlevate rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonidega ühinemise ettevalmistamist; 4) informeerib avalikkust ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevusest, töö tulemustest, üritustest ja kavadest; 5) suunab ja koordineerib ministeeriumi ning tema valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste personalialast tööd; 6) suunab ja koordineerib koolituse, sealhulgas täiend- ja ümberõppe korraldamist ministeeriumi valitsemisalas; 7) teostab distsiplinaarmenetlust ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste töötajate poolt toimepandud olulisemates teenistusalastes üleastumistes, üldistab distsiplinaarpraktikat ning rakendab abinõusid teenistus- ja täitmisdistsipliini tõhustamiseks; 8) annab arvamusi ja kooskõlastusi teiste ministeeriumide poolt väljatöötatud ministeeriumi valitsemisala puudutavate õigusaktide eelnõude kohta; 9) abistab teisi ministeeriume tema valitsemisalasse puutuvate küsimuste lahendamisel ja teeb nendega koostööd; 10) esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises oma valdkonnas välissuhtlemise seadusega ettenähtud korras; 11) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste rahvusvahelist koostööd; 12) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevatele riigiasutustele materiaal-tehnilise ja muu välisabi suunamist ja jaotamist; 13) vaatab läbi ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste riigieelarvevahendite eraldamise taotlused, korraldab nende ekspertiisi ning valmistab ette vastava koondettepaneku riigieelarve eelnõu koostamisel; 14) valmistab ette ministeeriumi eelarve eelnõu, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast ja ülesannetest, ning koostab eelmise aasta eelarve täitmise aruande; 15) kontrollib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste finantstegevust; 16) valitseb riigivara kooskõlas riigivaraseadusega ja selle alusel kehtestatud korras ning suunab, koordineerib ja korraldab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste tegevust investeeringute, riigihangete ja ehitustegevuse alal; 17) ministeerium täidab muid talle seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi seadlustega ning Vabariigi Valitsuse poolt pandud ülesandeid. III. SISEMINISTER 14. Ministeeriumi juhib siseminister (edaspidi minister). 15. Minister: 1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest; 3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele; 4) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 5) kinnitab ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused, samuti ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste teenistujate koosseisud; 6) kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja; 7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide peadirektorid, ministeeriumi asekantslerid, ministeeriumi osakondade juhatajad ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib ministeeriumi kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti; 8) teostab teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse üle, vajadusel paneb teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametiisikute tegevuse üle ministeeriumi kantslerile; 9) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsiooni peadirektorite poolt teenistusliku järelevalve teostamise ulatuse ja korra; 10) esitab Vabariigi Valitsusele rahandusministri kaudu ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 11) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved, lähtudes riigieelarvest, kontrollib nende täitmist ning vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks; 12) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning korraldab riigivara kasutamist kooskõlas riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271) või selle alusel kehtestatud korras; 13) otsustab ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimiseks ja teenuste tellimiseks riigihangete pakkumiste läbiviimise; 14) teeb ministeeriumi hallatava riigiasutuse moodustamisotsuse, kinnitab selle põhimääruse ja eelarve ning määrab struktuuri, asjaajamise korra ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga; 15) kehtestab kooskõlastatult vastava konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded; 16) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidelt; 17) moodustab vajadusel nõuandva õigusega komisjone ja töögruppe ministeeriumi pädevuses olevate ülesannete täitmiseks, määrab nende ülesanded ja töökorra; 18) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke vaidlusi; 19) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest; 20) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega või antud peaministri korraldusega. 16. Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi ministeeriumi teenistujatele. 17. Ministri suulised ja kirjalikud korraldused registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras. IV. KANTSLER 18. Ministeeriumi struktuuriüksuste tööd juhib, ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust koordineerib ja ministeeriumi asjaajamist korraldab kantsler. 19. Kantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu avalike suhete osakonna, sisekontrolli osakonna, välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna ning õigusloome osakonna tööd, samuti juhib vahetult üldosakonna riigisaladuse tagamise talitust riigisaladuse kaitse korraldamise küsimustes ning talle vahetult alluvate ministeeriumi nõunike tööd; 2) koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekuid nende asjaajamise ja töökorralduse kohta; 3) tagab ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise; 4) käsutab ministri poolt kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest; 5) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud; 6) korraldab riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires kooskõlas riigivaraseadusega ning teeb ministrile ettepanekuid riigivara käsutamiseks; 7) teostab riigihankeid ministrilt saadud volituste piires; 8) annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavatele ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras; 9) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja kehtestab selle kasutamise korra (või teeb ministrile vastava ettepaneku korra kehtestamiseks); 10) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister; 11) sõlmib töölepingud ministeeriumi abiteenistujatega; 12) kinnitab vastavalt struktuuriüksuste põhimäärustele ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid; 13) edutab enda poolt ametisse nimetatud ametnikke oma pädevuse piires, samuti kohaldab enda poolt teenistusse võetud teenistujatele ja teistele töötajatele ergutusi ning määrab distsiplinaarkaristusi; 14) on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimeheks või määrab esimeheks teise isiku; 15) pärib aru ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 16) korraldab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra väljatöötamist ning esitab need ministrile kinnitamiseks; 17) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ning esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires; 18) annab ministri teadmisel loa ministeeriumi valitsemisalas oleva riigiasutuse juhi välislähetuseks; 19) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud või ministri poolt antud ülesandeid. 20. Kantsler annab käskkirju: 1) seaduses sätestatud juhtudel; 2) ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, ministeeriumi töötajate teenistusse võtmiseks ja töölt vabastamiseks ning struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kantsleri käskkirjast kõrgemalseisva õigusaktiga. 21. Ministeeriumi asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevuse koordineerimisel ja korraldamisel annab kantsler ministeeriumi asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. 22. Kantsleri äraolekul asendab teda sisejulgeoleku asekantsler, viimase äraolekul rahvastiku asekantsler. Nende puudumisel asendab kantslerit kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu asekantsler, viimase äraolekul halduse asekantsler. V. ASEKANTSLER 23. Ministeeriumi koosseisus on sisejulgeoleku asekantsleri, rahvastiku asekantsleri, kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu asekantsleri ning halduse asekantsleri ametikohad. 24. Sisejulgeoleku asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu sisejulgeoleku analüüsiosakonna ja sisejulgeoleku poliitikaosakonna tööd; 2) teeb kantslerile ettepanekuid enda poolt juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks; 3) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 4) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 5) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 6) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. 25. Rahvastiku asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu rahvastiku arvestuse osakonna, rahvastiku toimingute osakonna, välismaalaste osakonna ja usuasjade osakonna tööd; 2) teeb kantslerile ettepanekuid enda poolt juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks; 3) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 4) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 5) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 6) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. 26. Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu kohaliku omavalitsuse osakonna ja regionaalarengu osakonna tööd; 2) teeb kantslerile ettepanekuid enda juhitavas valdkonnas ministeeriumi valitsemisala eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks; 3) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 4) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 5) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 6) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. 27. Halduse asekantsler: 1) juhib osakonnajuhatajate kaudu infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakonna, personaliosakonna, rahandusosakonna ning üldosakonna tööd; 2) teeb kantslerile ettepanekuid enda poolt juhitavas valdkonnas ministeeriumi eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta; 3) esindab ministeeriumi ministrilt saadud volituste piires; 4) teeb ettepanekuid talle alluvate osakonnajuhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks; 5) valvab talle alluvate osakondade ülesannete täitmise üle; 6) täidab muid ministri või kantsleri poolt antud ülesandeid. 28. Asekantsleri äraolekul asendab teda teine asekantsler või kantsleri määratud osakonnajuhataja. Asekantsleri asendamine vormistatakse kantsleri käskkirjaga. 29. Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi, mis registreeritakse ministeeriumi asjaajamiskorras ettenähtud korras. VI. OSAKOND 30. Ministeeriumi osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 31. Ministeeriumi osakonnad on: 1) avalike suhete osakond; 2) infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakond; 3) kohaliku omavalitsuse osakond; 4) personaliosakond; 5) rahandusosakond; 6) rahvastiku arvestuse osakond; 7) rahvastiku toimingute osakond; 8) regionaalarengu osakond; 9) sisejulgeoleku analüüsiosakond; 10) sisejulgeoleku poliitikaosakond; 11) sisekontrolli osakond; 12) usuasjade osakond; 13) välismaalaste osakond; 14) välissuhete ja eurointegratsiooni osakond; 15) õigusloomeosakond; 16) üldosakond. 32. Avalike suhete osakonna põhiülesanded on: 1) avalikkuse informeerimine ministeeriumi ja selle valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevusest; 2) ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste suhtekorralduse tegevuse suunamine; 3) avaliku arvamuse kujundamise ja püsikommunikatsiooni projektide juhtimine ministeeriumis ja tema valitsemisalas olevates riigiasutustes. 33. Infotehnoloogia, andmekogude ja sideosakonna põhiülesanded on: 1) ministeeriumi valitsemisala andmetöötluse automatiseerimine ning infotehnoloogia ja telekommunikatsioonisüsteemide väljatöötamine; 2) ministeeriumi valitsemisala registrite ja muude andmekogude arendamise suunamine ja koordineerimine; 3) andmekaitse korraldamise suunamine ja koordineerimine. 34. Kohaliku omavalitsuse osakonna põhiülesanded on: 1) riigi kohaliku omavalitsuse poliitika analüüsimine, kavandamine ja koordineerimine; 2) osalemine kohalike omavalitsuste eelarvete tulude ja kulude baasi kujundamisel ning kohalike eelarvete riikliku toetussüsteemi kujundamisel ja arendamisel vastavalt ministeeriumidevahelisele tööjaotusele; 3) haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse ja asustusjaotuse küsimuste analüüsimine ning korraldamine, samuti vastava poliitika ja arengu kavandamine ning koordineerimine; 4) Eesti kohanimede ametliku korralduse ja kasutuse poliitika analüüsimine, kavandamine ja koordineerimine; 5) kohaliku omavalitsuse arendamise alaste rahvusvaheliste koostööprogrammide ja välisabiprojektide koordineerimine ja rakendamine. 35. Personaliosakonna põhiülesanded on: 1) ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste personalitöö ja koolitustegevuse korraldamine; 2) avaliku teenistuse ja tööõiguse küsimused. 36. Rahandusosakonna põhiülesanded on: 1) ministeeriumi valitsemisala eelarveprojekti ja riiklike investeerimisprogrammide finantseerimise ettepanekute läbivaatamine ja analüüsimine; 2) ministeeriumi valitsemisalas oleva riigivara valitsemise korraldamine, investeeringute ja ehitustegevuse suunamine ja koordineerimine, samuti riigivara majandamise kavade läbitöötamine; 3) riigihangete korraldamine ja analüüs ministeeriumi valitsemisalas; 4) raamatupidamine. 37. Rahvastiku arvestuse osakonna põhiülesanded on: 1) rahvastiku ja hääleõiguslike isikute registrite vastutava töötleja funktsioonide täitmine; 2) rahvastiku arvestusega seotud statistiliste andmete analüüsimine, nende põhjal järelduste tegemine; 3) Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiste ettevalmistamisele kaasaaitamine; 4) demograafiliste uuringute tellimine, nende analüüsimine ning järelduste tegemine; 5) rahvastiku arvestuse alase koostöö korraldamine siseriiklikul (teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustega) ning rahvusvahelisel tasandil. 38. Rahvastiku toimingute osakonna põhiülesanded on: 1) rahvastiku toimingute dokumenteerimise poliitika kavandamine, asjaomaste institutsioonide juhendamine ning vastavate juhendmaterjalide ettevalmistamine; 2) andmevahetuse korraldamine kohalike omavalitsuste ja maavalitsustega ning järelevalve rahvastiku toimingutega seotud küsimustes; 3) sünni-, surma- ja abielutunnistuste väljaandmine; 4) nimemuutmise ja soovahetuse puhul vastavate dokumentide ettevalmistamine; 5) genealoogiliste teatiste väljaandmine; 6) Eesti perekonnaarhiivi (kiriku- ja aktiraamatute) hoidmine, täiendamine ja kasutamine. 39. Regionaalarengu osakonna põhiülesanded on: 1) riigi regionaalarengu analüüsimine ja prognoosimine; 2) riigi regionaalpoliitika ja selle elluviimiseks vajaliku korralduse väljatöötamine; 3) riigi regionaalpoliitika koordineerimine ja tulemuslikkuse seire; 4) harupoliitikate regionaalse mõju hindamine ja teiste ministeeriumide nõustamine harupoliitikate regionaalse mõju hindamiseks; 5) maavalitsuse üldküsimuste korraldamine, välja arvatud struktuuride ja koosseisude põhjendatuse hindamine; 6) ettepanekute väljatöötamine riigi regionaalpoliitika vastavusse viimiseks Euroopa Liidu struktuuripoliitikaga ning riigi regionaalpoliitika ja harupoliitikate omavaheliseks kooskõlastamiseks; 7) Euroopa Liidu Phare piiriäärsete alade omavahelise koostöö programmi projektide eelhindamine, rakenduse, seire ja hindamise korraldamine; 8) regionaalarengu alaste rahvusvaheliste koostööprogrammide ja välisabiprojektide koordineerimine ja rakendamine. 40. Sisejulgeoleku analüüsiosakonna põhiülesanded on: 1) riigi sisejulgeoleku seisukorra analüüsimine ja sisejulgeolekule tekkida võivate ohtude prognoosimine; 2) õiguserikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks rakendatud meetmete efektiivsuse hindamine; 3) kriisiolukordade ennetamise, päästetööde ja kodanikukaitse korralduse ja sellekohase tegevuse analüüs. 41. Sisejulgeoleku poliitikaosakonna põhiülesanded on: 1) riigi sisejulgeolekupoliitika (sealhulgas kriminaalpoliitika) kavandamine; 2) osalemine riikliku kriminaalpreventsiooni programmi väljatöötamises; 3) politsei, piirivalve ja päästeala arengukavade väljatöötamise ja elluviimise suunamine ja koordineerimine; 4) õiguserikkumiste ennetamiseks, tõkestamiseks ja avastamiseks rakendatavate meetmete kasutamise koordineerimine ning suunamine; 5) politsei, piirivalve ja päästeala koostöö ning alalise valmisoleku suunamine ja koordineerimine; 6) ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste ning kaitsejõudude vahelise koostöö kavandamine riigi sisejulgeoleku tagamiseks; 7) relvastuse ja erivahendite valiku ning soetamise, samuti logistika arendamise suunamine ja koordineerimine. 42. Sisekontrolli osakonna põhiülesanded on: 1) ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste juhtimis- ja finantskontrolli teostamine; 2) täitev-, teenistus- ja töödistsipliini küsimused. 43. Usuasjade osakonna põhiülesanded on: 1) kirikute ja kogudustega seotud asjade korraldamine; 2) Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude registri pidamine; 3) temale lepingute alusel hallata antud kirikuvaradega seotud küsimused; 4) usuelu uuringute korraldamine. 44. Välismaalaste osakonna põhiülesanded on: 1) riigi kodakondsuspoliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine; 2) riigi välismaalaste poliitika kavandamine ja elluviimise koordineerimine; 3) riigi pagulaspoliitika väljatöötamine ja elluviimise koordineerimine ning illegaalse immigratsiooni tõkestamise suunamine ja koordineerimine; 4) välismaalaste Eesti ühiskonda integreerimise arendus- ja rakendusprogrammide kavandamine, elluviimise poliitika väljatöötamine; 5) viisade pikendamisega seotud asjade korraldamine. 45. Välissuhete ja eurointegratsiooni osakonna põhiülesanded on: 1) ministeeriumi välissuhete korraldamine ning ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste välissuhtlemise suunamine ja koordineerimine; 2) suhtlemine rahvusvaheliste organisatsioonidega; 3) Euroopa Liiduga integreerimise küsimuste korraldamine ja koordineerimine ning välisabi- ja koostööprogrammide koordineerimine. 46. Õigusloomeosakonna põhiülesanded on: 1) õigusloome ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates valdkondades; 2) ministeeriumi valitsemisala õigusloomealase tegevuse juhendamine ja koordineerimine; 3) õigusaktide eelnõude seadusele vastavuse kontrollimine. 47. Üldosakonna põhiülesanded on: 1) ministeeriumi töö organiseerimine ja asjaajamise ning arhiivitöö korraldamine; 2) ministeeriumi õigusteenindamine; 3) ministeeriumi bilansis olevate hoonete haldamine; 4) muud küsimused, mis ei kuulu ministeeriumi ühegi teise osakonna pädevusse. 48. Osakondade täpsemad ülesanded määratakse kindlaks nende põhimäärustes, mis kinnitatakse ministri poolt. 49. Ministeeriumi osakondade koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele talitused ja bürood. Talituste ja büroode ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses. 50. Ministeeriumi osakonnal või osakonna koosseisu kuuluval talitusel või bürool võib olla oma plank ja oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. VII. OSAKONNAJUHATAJA 51. Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ning tagab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise; 2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest; 3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi; 4) valvab temale alluvate teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle; 5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ministeeriumi juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele; 7) saab ministeeriumi juhtkonnalt ja teistelt struktuuriüksustelt osakonnale pandud ülesannete täitmiseks vajalikku informatsiooni; 8) teeb ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, struktuuriüksuse teenistujatele palkade, toetuste ja distsiplinaarkaristuste määramise ning ergutuste kohaldamise kohta; 9) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid; 10) taotleb osakonna teenistujatele täiendkoolitust; 11) võib teha ministeeriumi juhtkonnale ettepanekuid komisjonide ja töörühmade moodustamiseks osakonna ülesandeid puudutavate küsimuste lahendamiseks; 12) vastavalt osakonna põhimäärusele kirjutab alla osakonna plangil vormistatud informatiivse sisuga kirjadele, millega ei võeta rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui seadus ei näe ette teisiti; 13) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud või ministri või vahetu ülemuse poolt antud ülesandeid. 52. Osakonnajuhatajal on õigus: 1) saata ministeeriumi teistele struktuuriüksustele ja ministeeriumi valitsemisalas olevatele valitsusasutustele arvamuse andmiseks õigusaktide eelnõusid ja muid dokumente ning saada neilt osakonna tööks vajalikke andmeid; 2) tagastada ministeeriumi valitsemisalas olevatele valitsusasutustele ja teistele riigiasutustele nõuetekohaselt vormistamata dokumente puuduste kõrvaldamiseks ja määrata selleks tähtaeg. 53. Üldosakonna juhatajal on õigus saata ministeeriumi vastavatele struktuuriüksustele ning ministeeriumi valitsemisalas olevatele valitsusasutustele täitmiseks ministeeriumile laekunud avaldusi ja dokumente, kui need vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale ei vaja eelnevat läbivaatamist ministri, kantsleri või asekantsleri poolt. 54. Ministeeriumi osakonnajuhataja vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega. 55. Osakonna koosseisu kuuluva talituse või büroo juhataja õigused ja kohustused sätestatakse osakonna põhimääruses. VIII. NÕUNIKUD 56. Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi ministri nõunikud ja ministeeriumi nõunikud. 57. Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile. Ministri nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. 58. Ministeeriumi nõunikud alluvad vahetult kantslerile või kantsleri poolt määratud asekantslerile. Ministeeriumi nõunikud nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsler. 59. Ministri nõuniku ja ministeeriumi nõuniku ülesanded määratakse nõuniku ametijuhendiga, mille kinnitab vastavalt minister või kantsler. IX. MINISTEERIUMIS MOODUSTATAVAD KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD 60. Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada nõuandva õigusega alalisi või ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi (edaspidi komisjonid). 61. Kantsler võib ministeeriumi struktuuriüksuste töö koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel moodustada ajutisi komisjone. 62. Komisjonid moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad ja teenindav struktuuriüksus. 63. Kui komisjoni esimeheks ei ole ministeeriumi juhtkonda kuuluv ametnik või osakonnajuhataja, määrab minister või kantsler komisjoni töö eest vastutava, ministeeriumi juhtkonda kuuluva ametniku või osakonnajuhataja. 64. Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise. 65. Osakonna koosseisu kuuluvad ametnikud nimetatakse komisjoni liikmeks osakonnajuhataja ettepanekul. 66. Komisjoni liikmeteks võib määrata teiste valitsusasutuste teenistujaid asutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust olevaid isikuid nende nõusolekul. 67. Osakonnajuhatajad on komisjoni koosolekute toimumise ajaks kohustatud vabastama komisjoni liikmed nende ametikohustuste täitmisest, kui see ei kahjusta struktuuriüksuse põhiülesannete täitmist. 68. Komisjoni ülesannete täitmisest annab komisjoni esimees aru ministrile või kantslerile, kui komisjoni moodustamisel ei ole määratud teisiti. 69. Komisjonil on õigus pöörduda ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste poole tööks vajalike andmete ja dokumentide saamiseks. 70. Komisjonis osalemisel täiendavate tööülesannete täitmise eest võib maksta tasu. 71. Käesolevas osas sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti. 72. Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister. 73. Käesoleva põhimääruse punktides 60 ja 61 nimetatud ministri ja kantsleri poolt moodustatud komisjonil võib olla ka otsuste langetamise õigus, kui see tuleneb otseselt seadusest. X. MINISTEERIUMI SÜMBOLID 74. Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõna «SISEMINISTEERIUM». 75. Ministeeriumi kirjaplangil, üldplangil, ministri määruse ja käskkirja plangil ning kantsleri kirjaplangil ja käskkirja plangil kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Ministeeriumi õigusaktid ja muud haldusdokumendid vormistatakse seaduse ja valitsusasutuste asjaajamiskorraga ettenähtud korras. Ministeeriumi kirjaplanke kasutavad oma pädevuse piires minister ja kantsler. 76. Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile alla käesoleva põhimääruse punkti 51 alapunktis 12 ettenähtud korras. 77. Ministeerium kasutab riigilippu vastavalt riigilipu seadusele. XI. TEENISTUSLIK JÄRELEVALVE 78. Minister teostab teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute, ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste, ministeeriumi hallatavate riigiasutuste ja nende juhtide aktide ning toimingute üle seadusega ettenähtud korras. 79. Minister võib teenistusliku järelevalve korras teha kantslerile või asekantslerile (või ka osakonnajuhatajale talle alluvate ametnike kohta) ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise akti andmise või toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamiseks. 80. Minister võib oma käskkirjaga teenistusliku järelevalve algatamise ja vastavate otsuste langetamise ministeeriumi ametnike toimingute üle panna kantslerile. Kantsleril on õigus teha asekantslerile või osakonnajuhatajale ülesandeks ministeeriumi ametniku toimingu sooritamise asjaolude väljaselgitamise ning vastavate dokumentide ja seletuste kogumise teenistusliku järelevalve teostamiseks. Siseminister Tarmo LOODUS