Vabariigi Valitsus — Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise juhend — RT I, 96, 849

Määrus kehtestatakse «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse» (RT I 1999, 16, 273; 82, 749; 88, 803) § 17 lõike 1 alusel puuetega inimeste sotsiaaltoetuste määramise ja väljamaksmise korraldamiseks. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev juhend reguleerib «Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega» (edaspidi seadus) kehtestatud, puuetega inimeste järgmiste sotsiaaltoetuste (edaspidi sotsiaaltoetus) määramist ja väljamaksmist: 1) puudega lapse toetus; 2) puudega 16-aastase ja vanema inimese toetus; 3) hooldajatoetus; 4) puudega vanema toetus; 5) õppetoetus; 6) rehabilitatsioonitoetus; 7) täienduskoolitustoetus; 8) transporditoetus; 9) telefoni kasutamise toetus. § 2. Sotsiaaltoetuse taotlemine Taotluse sotsiaaltoetuste määramiseks esitab isik või tema seaduslik esindaja oma elukohajärgsele pensioniametile. § 3. Sotsiaaltoetuse taotleja elukoht Sotsiaaltoetuse taotleja elukohaks loetakse riigi või kohaliku omavalitsuse registrisse kantud elukohta. Kui sotsiaaltoetuse taotlejal ei ole registrijärgset elukohta või ta ei ela registrijärgses elukohas, määratleb sotsiaaltoetuse taotleja oma elukoha ise. 2. peatükk SOTSIAALTOETUSTE TAOTLEMISEKS JA MÄÄRAMISEKS VAJALIKUD DOKUMENDID § 4. Passi esitamine Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatakse taotleja pass. Eestis elaval välismaalasel peab passis olema alaline või kehtiv tähtajaline elamisluba. § 5. Sotsiaaltoetuse taotlemise põhidokumendid (1) Sotsiaaltoetuse taotlemiseks vajalikud põhidokumendid on: 1) toetuse taotlus; 2) arstliku ekspertiisi otsus puude raskusastme kohta (seaduse §-des 6–12 sätestatud sotsiaaltoetused); 3) arsti teatis (seaduse §-des 13 ja 14 sätestatud sotsiaaltoetused); 4) isiklik sotsiaalse rehabilitatsiooni plaan (seaduse §-des 6 ja 11 sätestatud sotsiaaltoetused); 5) riigi tööhõivetalituse kohaliku asutuse kinnitus sotsiaaltoetuse taotleja tööotsijana arveloleku kohta (seaduse § 7 lõike 5 punktis 2 sätestatud sotsiaaltoetus). § 6. Puudega lapse toetuse taotlemise täiendav dokument Puudega lapse sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt lapse sünnitunnistus. § 7. Hooldajatoetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) 3–16-aastast keskmise, raske või sügava puudega last kasvatavale ühele mittetöötavale vanemale hooldajatoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) vanema tööraamat; 2) teise vanema kirjalik nõusolek; 3) omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta. (2) Hooldajatoetust taotletakse ühe vanema avalduse alusel, kui: 1) teine vanem on surnud; 2) teine vanem on tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks; 3) teiselt vanemalt on vanema õigused ära võetud; 4) teise vanema asukohta ei ole võimalik kindlaks teha; 5) lapse sünniaktis puudub kanne isa kohta või see on tehtud ema ütluse alusel. (3) Hooldajatoetuse taotlemisel ühe vanema avalduse alusel esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatul: 1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul – teise vanema surmatunnistus; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud juhul – kohtuotsus teise vanema teadmata kadunuks või teovõimetuks tunnistamise kohta; 3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul – kohtuotsus teiselt vanemalt vanema õiguste äravõtmise kohta; 4) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul – politseiprefektuuri tõend teise vanema asukoha kindlakstegemise võimatuse kohta; 5) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul – üksikvanema tõend. (4) Raske või sügava puudega 16-aastase või vanema inimese hooldajatoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) tööraamat; 2) omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta. § 8. Puudega vanema toetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Puudega üksikvanemale puudega vanema toetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) perekonnaseisu tõendav dokument; 2) lapse sünnitunnistus; 3) õppeasutuse teatis põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse päevases õppevormis õppimise kohta või õpilaspilet, millelt nähtub õppimine päevases õppevormis; 4) arsti teatis meditsiinilise näidustuse korral muus õppevormis õppimisel. (2) Puudega üksikvanemaks loetakse keskmise, raske või sügava puudega isikut, kes on vallaline, lahutatud või lesk. (3) Ühele puuetega abikaasadest puudega vanema toetuse taotlemiseks esitatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumentidele teise abikaasa kirjalik nõusolek. § 9. Õppetoetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Õppetoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) õppeasutuse teatis õppimise kohta või õpilaspilet või üliõpilaspilet; 2) dokument, millest nähtub puudest tingitud ja õppetööga seotud lisakulude olemasolu või selliste kulutuste tegemise vajadus; 3) omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta. § 10. Rehabilitatsioonitoetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Rehabilitatsioonitoetuse saamiseks esitatakse täiendavalt: 1) teatis rehabilitatsiooniprotsessis osaletud aja kohta; 2) arve rehabilitatsioonikursuse maksumuse kohta. § 11. Täienduskoolitustoetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Täienduskoolitustoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) tööraamat või muu dokument, millest nähtub sotsiaaltoetuse taotleja töötamine; 2) dokument täienduskoolituse kestuse ja maksumuse kohta. § 12. Transporditoetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Transporditoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) dokument, millest nähtub raske või sügav puue; 2) kirjalik põhjendus toetuse vajaduse kohta. § 13. Telefoni kasutamise toetuse taotlemise täiendavad dokumendid (1) Telefoni kasutamise toetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt: 1) dokument puude kohta; 2) omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta. § 14. Sotsiaaltoetuse taotlemine eestkostetavale, perekonnas hooldamisel olevale lapsele või teovõimetule isikule Eestkostetavale või perekonnas hooldamisel olevale puudega lapsele või teovõimetule puudega isikule sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatakse täiendavalt eestkostja määramise otsus või perekonnas hooldamise leping või teovõimetuks tunnistamise otsus. § 15. Muud dokumendid Pensioniametil on õigus nõuda vajaduse korral muid dokumente, mis tõendavad sotsiaaltoetuse taotleja õigust toetusele. § 16. Dokumentide esitamine Sotsiaaltoetuse taotlemiseks esitatakse originaaldokumendid või notariaalselt kinnitatud ärakirjad. Pensioniamet kinnitab temale jääva dokumendi koopia ja tagastab originaaldokumendid. 3. peatükk SOTSIAALTOETUSTE MÄÄRAMINE JA ÜMBERARVUTAMINE § 17. Sotsiaaltoetuse määramine Sotsiaaltoetuse määrab ja selle suuruse otsustab sotsiaaltoetuse taotleja elukohajärgse pensioniameti direktor või tema asetäitja. § 18. Sotsiaaltoetuse määramise otsus (1) Pensioniameti direktor või tema asetäitja otsustab esitatud sotsiaaltoetuse taotluse põhjendatuse ja teeb otsuse sotsiaaltoetuse määramise või mittemääramise kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul, arvates sotsiaaltoetuse taotlemiseks viimase vajaliku dokumendi saamise päevast. (2) Kui sotsiaaltoetuse taotlusele ei ole lisatud kõiki vajalikke dokumente, teatab taotluse vastuvõtja sotsiaaltoetuse taotlejale kümne tööpäeva jooksul kirjalikult, missugused dokumendid tuleb esitada täiendavalt. Kui need esitatakse kolme kuu jooksul, arvates täiendavate dokumentide esitamise kohta teatise väljastamise päevast, loetakse sotsiaaltoetuse taotlemise päevaks taotluse vastuvõtmise päev või taotluse lähtekoha postitempli kuupäev. (3) Sotsiaaltoetuse taotlused, millele ei ole kolme kuu jooksul esitatud täiendavalt vajalikke dokumente, vaadatakse nimetatud tähtaja möödumisel esitatud dokumentide alusel läbi ning tehakse otsus sotsiaaltoetuse määramise või mittemääramise kohta. (4) Sotsiaaltoetuse mittemääramise korral teatatakse sellest sotsiaaltoetuse taotlejale kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse taotlejale saadetakse toetuse mittemääramise otsus, millest peab nähtuma keeldumise põhjus, ning talle tagastatakse originaaldokumendid ja tutvustatakse edasikaebamise korda. § 19. Sotsiaaltoetuse määramise algtähtaeg (1) Puudega lapse toetus ja puudega 16-aastase ja vanema inimese toetus määratakse toetusele õiguse tekkimise päevast, kui toetuse taotlus on esitatud hiljemalt kolme kuu jooksul, arvates arstliku ekspertiisi otsusest. (2) Puudega lapse toetuse ning 16-aastase ja vanema inimese toetuse hilisemal taotlemisel määratakse igakuine toetus tagantjärele, kuid mitte rohkem kui taotlemisele eelnenud kolme kuu eest. (3) Käesoleva määruse § 1 punktides 3–9 loetletud toetused määratakse toetuse taotluse esitamise päevast, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast. § 20. Hooldajatoetuse ja puudega vanema toetuse määramise ja maksmise erisused (1) Hooldajatoetus määratakse ja makstakse seaduse § 8 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 sätestatud tingimustel iga vastavas vanuses lapse kohta. (2) Puudega vanema toetus määratakse ja seda makstakse seaduse § 9 lõikes 1 sätestatud tingimustel iga vastavas vanuses lapse kohta. § 21. Sotsiaaltoetuse ümberarvutamine Asjaolude tekkimisel, mis tingivad määratud sotsiaaltoetuse ümberarvutamise või selle suuruse muutmise või sotsiaaltoetuse maksmise peatamise, tehakse vastav muudatus asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. § 22. Teatamise kohustus Sotsiaaltoetuse saaja on kohustatud teatama kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa määratud sotsiaaltoetuste maksmise lõpetamise, peatamise või suuruse muutmise kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest. § 23. Alusetult määratud sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamine (1) Kui määratud sotsiaaltoetuse saamiseks puudus seaduslik alus sotsiaaltoetuse saaja teadvalt valeandmete esitamise või sotsiaaltoetuse saamiseks õiguslikke aluseid mõjutavate andmete mitteesitamise tõttu, lõpetatakse sotsiaaltoetuse maksmine elukohajärgse pensioniameti direktori või tema asetäitja motiveeritud otsuse alusel. Otsus saadetakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul sotsiaaltoetust saanud isikule koos ettepanekuga kokkuleppe saavutamiseks liigselt makstud summade tagasimaksmiseks või tasaarvutuseks. (2) Kui sotsiaaltoetus on määratud pensioniameti süül seadusliku aluseta, lõpetatakse sotsiaaltoetuse maksmine motiveeritud otsusega, millest teatatakse hiljemalt viie tööpäeva jooksul sotsiaaltoetust saanud isikule. 4. peatükk SOTSIAALTOETUSTE VÄLJAMAKSMINE § 24. Sotsiaaltoetuse maksmise dokumendid (1) Isikule, kellele on määratud sotsiaaltoetus, vormistatakse sotsiaaltoetuse toimik ja avatakse isikuarve, mille alusel vormistatakse sotsiaaltoetuse maksedokumendid. (2) Kui õigus sotsiaaltoetusele on puudega lapsel, vormistatakse sotsiaaltoetuse toimik ja isikuarve vanema, eestkostja või kasuvanema nimele. (3) Puudega isiku teovõimetuks tunnistamisel vormistatakse sotsiaaltoetuse toimik ja isikuarve eestkostja nimele. § 25. Sotsiaaltoetuse maksmine (1) Sotsiaaltoetust makstakse jooksva kuu eest. Sotsiaaltoetus kantakse panka sotsiaaltoetuse saaja arvele või seda makstakse posti teel. (2) Pensioni saamisel määratakse pensioni ja sotsiaaltoetuse maksmiseks posti teel ühtne väljamaksmise kuupäev. § 26. Elukoha vahetamine Elukohta vahetanud sotsiaaltoetuse saajale jätkatakse sotsiaaltoetuse maksmist pärast vastava avalduse ja passi esitamist uues elukohajärgses pensioniametis ajast, millal maksmine endises elukohajärgses pensioniametis lõpetati. Kui elukoha vahetusest tingituna sotsiaaltoetuse saajal ei ole enam õigust saada mõnda sotsiaaltoetuse liiki, siis selle maksmist uues elukohas ei jätkata. § 27. Sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamine (1) Sotsiaaltoetuse maksmine (välja arvatud seaduse §-des 11 ja 12 sätestatud sotsiaaltoetused) lõpetatakse sotsiaaltoetuse maksmise lõpetamist tingivate asjaolude tekkimise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. (2) Rehabilitatsioonitoetust makstakse vastavalt rehabilitatsiooniprotsessis osaletud päevadele, kuid mitte üle kahe nädala aastas. (3) Täienduskoolitustoetust makstakse vastavalt tööalases ja tasemekoolituses osaletud päevadele, kuid mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul kuni kolme kuu ulatuses. (4) Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. 5. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 28. Varemmakstud pensionide ümberarvutamine (1) Enne seaduse jõustumist määratud lapsinvaliidide invaliidsuspensionid arvutatakse ümber puudega lapse toetuseks. (2) Puudega lapse toetuse maksmist jätkatakse keskmise puudega lapse toetuse suuruses kuni määratud tähtajani või uue arstliku ekspertiisini, arvestades seaduse §-s 26 sätestatut. § 29. Varemmakstud lastetoetuste ümberarvutamine (1) Enne seaduse jõustumist määratud ülalpidamistoetus lapsinvaliidi või lapseeast invaliidi kasvatavale vanemale arvutatakse ümber hooldajatoetuseks seaduse § 8 lõike 1 punkti 1 alusel § 8 lõike 2 punktiga 1 kehtestatud suuruses, arvestades seaduse §-s 26 sätestatut. (2) Enne seaduse jõustumist määratud invaliidistunud üksikvanema lapse toetus arvutatakse ümber puudega vanema toetuseks ning selle maksmist jätkatakse kuni varemmääratud tähtajani või uue arstliku ekspertiisini. § 30. Sotsiaaltoetuste esmakordne määramine seoses seaduse jõustumisega Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse esmakordsel taotlemisel kolme kuu jooksul seaduse jõustumisest arvates, määratakse sotsiaaltoetus ja makstakse seda seaduse jõustumisest, kuid mitte varem kui toetusele õiguse tekkimise päevast. § 31. Vabariigi Valitsuse määruse muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 1996. a määrust nr 318 «Riiklike sotsiaaltoetuste maksmise tingimuste ja korra kehtestamine» (RT I 1996, 91, 1615; 1997, 20, 334; 99, 1609; 1999, 52, 565; 74, 696) muudetakse järgmiselt: 1) tunnistatakse kehtetuks punkti 3 alapunkt 11; 2) sõnastatakse punkti 3 alapunkt 12 järgmiselt: « 12) elekterside teenuse hüvitis on ette nähtud toimetulekuraskustes lasterikastele peredele, kellel on neli või enam alaealist last. Hüvitis ei või ületada analoog- või digitaalvõrgu telefoni ühe kuu abonementmaksu suurust.» § 32. Jõustumine (1) Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. (2) Kuni 1. jaanuarini 2001. a määratakse ja makstakse hooldajatoetust seaduse § 8 lõike 1 punkti 1 alusel § 8 lõike 2 punktiga 1 kehtestatud suuruses 3–18-aastast keskmise, raske või sügava puudega last kasvatavale ühele mittetöötavale vanemale. (3) Puudega 16-aastase ja vanema inimese toetust seaduse § 7 alusel, hooldajatoetust seaduse § 8 lõike 2 alusel, rehabilitatsioonitoetust seaduse § 11 alusel ja täienduskoolitustoetust seaduse § 12 alusel määratakse ja makstakse alates 1. jaanuarist 2001. a. Peaminister Mart LAAR Sotsiaalminister Eiki NESTOR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN