Vabariigi Valitsus — Eesti kodakondsuse andmisest keeldumine — RTL, 97, 1538

(õ) 21.05.2009 11.50 Korraldus kehtestatakse «Kodakondsuse seaduse» (RT I 1995, 12, 122; 83, 1442; 1998, 111, 1827; 2000, 51, 323; 2001, 93, 565; 2002, 53, 336; 62, 376; 90, 518; 2003, 18, 101; 82, 550; 2004, 12, 80; RT III 2004, 1, 1) § 20 lõike 1 alusel. 1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A. I. (sünd 9.12.1977) sooviavaldus Eesti kodakondsuse saamiseks «Kodakondsuse seaduse» §-de 6 ja 33 alusel võeti Kodakondsus- ja Migratsiooniameti Läänemaa osakonnas menetlusse 14. jaanuaril 2003. a. Menetluse käigus tuvastati, et A. I. on kriminaalkorras karistatud üle üheaastase vabadusekaotusega ning tema karistatus ei ole kustunud. 30. septembril 1996. a mõistis Lääne Maakohus A. I. süüdi «Kriminaalkoodeksi» (RT 1992, 20, 287; RT I 2001, 73, 452; 85, 510; 87, 526; 2002, 9, 45; RT III 2002, 11, 108; RT I 2002, 13, 80; 30, 176; 32, 189; 56, 350) § 195 lõike 3 (huligaansus) ja § 139 lõike 2 punkti 2 (salajane vargus) alusel ning karistas teda nelja-aastase vabadusekaotusega. Kodakondsus- ja Migratsiooniamet on oma 12. veebruari 2004. a kirjaga nr 15.2-20/5907 A. I. teavitanud sellest, et teadaolevatest asjaoludest lähtudes tehakse tema Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse suhtes Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise otsus ning palunud tal esitada omapoolse arvamuse ning vastuväited. A. I. ei ole Kodakondsus- ja Migratsiooniametile omapoolseid vastuväiteid esitanud. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED Vastavalt «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktile 4 ei anta ega taastata Eesti kodakondsust isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest. Osundatud säte on imperatiivne ja keelab Eesti kodakondsuse andmise isikule, kes on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja kelle karistatus ei ole kustunud või keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, arvestamata tahtliku kuriteo laadi või raskust. Vastavalt «Karistusregistri seaduse» (RT I 1997, 87, 1467; 2002, 82, 477; 2003, 26, 156; 2004, 18, 131) §-le 3¹ omavad karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni karistusregistrist. «Karistusregistri seaduse» § 25 lõike 1 punkti 8 kohaselt kustutatakse karistusregistrisse kantud isiku karistusandmed registrist ning kantakse üle arhiivi, kui kolme- kuni kahekümneaastase vangistuse ärakandmisest on möödunud kümme aastat. A. I. karistati nelja-aastase vabadusekaotusega ning tema karistuse kandmine lõppes 8. juunil 2000. a, mistõttu kustutatakse A. I. karistusandmed karistusregistrist 2010. aastal. Seega on A. I. isik, kellele «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punkti 4 kohaselt on Vabariigi Valitsus kohustatud keelduma Eesti kodakondsuse andmisest. 3. OTSUS Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõike 1 punktist 4 mitte anda Eesti kodakondsust A. I-le, kuna ta on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vabadusekaotus kestusega üle ühe aasta ja tema karistatus ei ole kustunud. 4. VAIDLUSTAMINE «Halduskohtumenetluse seadustiku» (RT I 1999, 31, 425; 33, õiend; 40, õiend; 96, 846; 2000, 51, 321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376; 2003, 13, 67; 23, 140; 2004, 46, 329) § 9 lõike 1 kohaselt võib käesoleva korralduse peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul Kodakondsus- ja Migratsiooniameti poolt korralduse teatavaks tegemise päevast arvates. 5. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus A. I-le teatavaks. Peaminister Juhan PARTS Riigikantselei peadirektor riigisekretäri ülesannetes Marten KOKK Õiend Isikuandmed on asendatud initsiaalidega. Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.