Riigikogu — Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus — RT I, 92, 823

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 6. detsembri 1999. a otsusega nr 676 I. Käibemaksuseaduses (RT I 1993, 60, 847; 1996, 63, 1149; 76, 1344; 81, 1447; 1997, 11, 96; 40, 621; 42, 679; 48, 773 ja 776; 74, 1231 ja 1232; 1998, 23, 321; 57, 863; 86/87, 1410; 103, 1702; 1999, 18, 302; 27, 392; 52, 558) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 2: 1) punkti 1 teist lauset täiendatakse pärast sõnu «avalik teenistus» sõnadega «ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele suunatud tegevus»; 2) punkti 2 teises lauses asendatakse sõnad «vähemalt 9 meetrit pikad laevad» sõnadega «laevakinnistusraamatusse kantud laevad»; 3) punkti 3 täiendatakse pärast sõnu «ettevõtluse korras osutatavad hüved» sõnadega «, sealhulgas võõrandatavad õigused»; 4) punktid 5 ja 7 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 5) isik – füüsiline ja juriidiline isik, riigi-, valla- ja linnaasutus tema majandustegevuse osas, välismaa äriühingu filiaal ning Eestis maksukorralduse seaduses (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 73, 1201; 77, 1313; 1998, 40, 611; 86/87, 1409; 1999, 24, 360; 27, 394; 71, 685) sätestatud püsivat tegevuskohta omav välismaa juriidiline isik;»; « 7) eksport – kauba väljavedu Eesti tolliterritooriumilt või kauba toimetamine vabatsooni tolliprotseduuriga «eksport», töötlemiseks Eestisse sissetoodud kaubale Eestis lisatud materjalide väljavedu tolliprotseduuriga «taasväljavedu» ning teenuse eksport käesoleva seaduse § 13 4. lõikes sätestatud tähenduses;»; 5) punkti 8 esimest lauset täiendatakse pärast sõna «märkmikud» sõnadega «(sealhulgas kalendermärkmikud ja õpilaspäevikud)». § 2. Paragrahvi 3: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Käesoleva seaduse tähenduses loetakse käibeks: 1) kaupade ja teenuste müüki, vahetamist ning tasuta võõrandamist; 2) kaupade või teenuste tarbimist maksukohustuslase enda poolt käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud juhtudel.»; 2) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Käesolevas seaduses käsitatakse kasutusrenti teenuse võõrandamisena ja kaupade kapitalirenti kaupade võõrandamisena. Kapitalirendilepingus peab olema sätestatud omandiõiguse üleminek kauba väljaostmisel, vastasel korral loetakse tehing kasutusrendiks.»; 3) lõike 4 punkti 2 täiendatakse sõnadega «või vabatsoonis»; 4) lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad «riigi- ja munitsipaalvara» sõnadega «riigi-, valla- või linnavara» ja sõna «munitsipaalomandisse» sõnadega «valla või linna omandisse»; 5) lõike 4 punktist 6 jäetakse välja sõna «intresside»; 6) lõike 4 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 9) ühe maksukohustuslasena registreeritud isikute omavahelisi tehinguid, kui tehingu tulemusena kauba või teenuse soetanud isik kasutab selle kauba või teenuse täies ulatuses oma maksustatava käibe tarbeks;». § 3. Paragrahvi 5: 1) lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja sõnad «rahandusministri poolt kehtestatud korras»; 2) lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 8) eluruumide üürile andmine ja eluruumi hooldusteenuse osutamine eluruumi omanikule, samuti eluruumi üürileandja või hooldusteenuse osutaja poolt teenuse ostjalt nõutavad maamaksu- ja hoonekindlustuskulud;»; 3) lõike 1 punktid 9, 10, 12, 14 ja 15 tunnistatakse kehtetuks; 4) lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: « Käesoleva lõike punktides 2, 4, 5 ja 8 nimetatud kaupade ja teenuste täpse loetelu kehtestab rahandusminister.»; 5) lõiked 11 ja 12 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (11) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kaupade ja teenuste eksport kuulub käibemaksuga maksustamisele. (12) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ei maksustata rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras käibemaksuga järgmiste kaupade ja muu vara importi: 1) ainult rahvusvahelistel reisidel kasutatavad vee- ja õhusõidukid; 2) välisriigist vabatsooni toimetatavad kaubad ja muu vara; 3) ümberasuja omandis üle kuue kuu olnud vara, mis toimetatakse Eestisse üle 12 kuu pidevalt välisriigis elanud isiku poolt seoses alaliselt Eestisse elama asumisega; 4) Eestis asuvale pärijale toodav pärandvara; 5) lepingus ettenähtud garantiide alusel Eestisse tagasitoodavad kaubad; 6) välismaa juriidiliste isikute poolt Eestisse tasuta jagamiseks saadetavad kataloogid, hinnakirjad, kasutusjuhendid, brošüürid jt analoogilised reklaamtrükised, kui need on seotud Eestis müüdavate, renditavate või näitustel, messidel, laatadel jms üritustel demonstreeritavate kaupadega või Eestis osutatavate teenustega; 7) raamatukogudele annetustena ning vahetuse korras välisriikidest saadetavad raamatud, ajalehed, ajakirjad ja muud infokandjad; 8) Eesti Panga poolt üle Eesti tollipiiri toimetatav kuld; 9) seoses riigi- ja valitsusjuhtide ning rahvusvaheliste organisatsioonide juhtide ametlike visiitidega imporditavad kaubad (sealhulgas kingitused); 10) välismaa juriidilisele või füüsilisele isikule kuuluvad kaubad, mis imporditakse Eestisse katsetamiseks, analüüside tegemiseks, rahvusvahelise spordiorganisatsiooni egiidi all toimuvatel rahvusvahelistel spordivõistlustel kasutamiseks või Kaitseministeeriumi erilubade alusel sõjaliste harjutuste läbiviimiseks ning mis hävivad või kasutatakse täielikult ära katsetuste või analüüside tegemisel, eelnimetatud spordivõistluste või sõjaliste harjutuste läbiviimisel; 11) Põllumajandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi ning nende valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning Keskkonnaministeeriumi poolt imporditavad reaktiivid, laboratooriumiseadmed ja muud laboratooriumitarbed veterinaarkontrolliks ning keskkonna, toidu, joogivee ja põllumajandustoodangu ohutuse diagnostikaks; 12) Eesti alaliste elanike välisriikides saadud autasud ja auhinnad.»; 6) lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (3) Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatiliste esindajate, konsulaarametnike ja erimissioonide esindajate poolt nende isiklikuks tarbeks ning välisriigi diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste, rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonide ning koostööprogrammide esinduste poolt nende ametlike funktsioonide täitmiseks vajalike kaupade importi ei maksustata käibemaksuga rahandusministri kehtestatud korras. (4) Riigi-, valla- ja linnaasutuste ning tulumaksuseaduse (RT I 1993, 79, 1184; 1998, 9, 111; 28, 353 ja 354; 34, 485 ja 489; 40, 612; 51, 757; 61, 979; 103, 1699; 1999, 4, 51; 10, 150; 16, 270 ja 273; 27, 383 ja 393) § 5 lõike 1 punkti 21 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kantud Eestis registreeritud mittetulundusühingute ja sihtasutuste poolt riikliku välisabina saadud aktsiisiga mittemaksustatavate kaupade ning nende poolt riikliku välisabina saadud ja riiklikest välislaenudest eraldatud raha eest ostetud aktsiisiga mittemaksustatavate kaupade importi ei maksustata käibemaksuga rahandusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse riikliku välisabina rahvusvahelise organisatsiooni, välisriigi valitsuse, välisriigi kohaliku omavalitsuse või välisriigi valitsusvälise organisatsiooni poolt antavat tagastamatut abi, mida taotleb, saab või vahendab riigi-, valla- või linnaasutus või Vabariigi Valitsuse kinnitatud nimekirja kantud Eestis registreeritud mittetulundusühing või sihtasutus.»; 7) lõikes 41 asendatakse sõnad «tagastamatu välisabina ning riiklike välislaenudena saadud» sõnadega «tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud»; 8) lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 4. Paragrahvi 6 teises lauses asendatakse sõnad «Samuti käsitletakse maksukohustuslasena riigi- või kohaliku omavalitsuse asutust» sõnadega «Riigi-, valla- või linnaasutust käsitatakse maksukohustuslasena». § 5. Paragrahvi 7: 1) lõike 1 kolmandast lausest jäetakse välja sõnad «, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 2. ja 3. lõikes sätestatud juhtudel»; 2) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Registreerimiseks avalduse esitamisel peab füüsiline isik või juriidilise isiku esindaja esitama Maksuametile ka oma isikut tõendava dokumendi. Kui avalduse esitamisel isikut tõendavat dokumenti ei esitata, on Maksuametil õigus avaldus isikule tagastada ja registreerida isik pärast isikut tõendava dokumendi esitamist. Samuti on Maksuametil õigus avaldus isikule tagastada, kui avalduses esitatud andmed ei ole õiged või kui pole esitatud kõiki andmeid. Maksuamet registreerib sellise isiku, kui ta esitab parandatud või täiendatud andmetega avalduse 10 kalendripäeva jooksul Maksuameti poolt tagastatud avalduse kättesaamise päevast arvates. Maksukohustuslase registreerimisel käesolevas lõikes nimetatud juhtudel võetakse aluseks avalduse esmase esitamise kuupäev.»; 3) lõike 3 teises lauses asendatakse sõnad «ja käesoleva paragrahvi 1. lõikes» sõnadega «ning käesoleva paragrahvi 1. ja 11. lõikes»; 4) lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. § 6. Paragrahvi 8 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Maksuamet registreerib rahandusministri poolt kehtestatud korras ühe maksukohustuslasena emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses, samuti maksukohustuslased, kelle puhul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) üle 50% iga käesoleva paragrahvi kohaselt registreeritava aktsiaseltsi aktsiatest või osa-, täis- või usaldusühingu osalusest kuulub samale isikule; 2) üle 50% iga käesoleva paragrahvi kohaselt registreeritava aktsiaseltsi aktsiatega, osaühingu osadega või täis- või usaldusühingu sissemaksetega määratud häältest kuulub samale isikule. (2) Käibemaksukohustuslasena registreerimata maksukohustuslased registreeritakse enne nende ühe maksukohustuslasena registreerimist eraldi maksukohustuslastena käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud korras. (3) Maksuamet tunnistab ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks, kui ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste puhul ei esine enam ühtki käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud asjaoludest, nende asjaolude lõppemise kuule järgneva kalendrikuu esimesest päevast. Ühe maksukohustuslasena registreeritud maksukohustuslaste taotlusel tunnistab Maksuamet ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras. (4) Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise päevast loetakse maksukohustuslased uuesti registreerituteks eraldi maksukohustuslastena.» § 7. Paragrahvi 10 punktis 4 asendatakse sõnad «maksustatavalt käibelt, välja arvatud impordilt,» sõnadega «enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt, välja arvatud impordilt, ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali maksustatavalt käibelt». § 8. Paragrahvi 12: 1) lõike 6 esimesest lausest jäetakse välja sõna «asja»; 2) lõige 81 tunnistatakse kehtetuks; 3) täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: « (10) Kauba väljaveol Eesti tolliterritooriumilt rakendatakse selle maksustatava väärtuse määramisel tolliväärtuse määramise seaduses (RT I 1995, 20, 298; 1999, 83, 756) sätestatud põhimõtteid, kusjuures kauba väärtuseks loetakse selle maksumus koos laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskuludega kuni Eesti tollipiirini. Töötlemiseks Eestisse sissetoodud kauba taasväljaveol on maksustatavaks väärtuseks töötleja poolt lisatud materjalide ja osutatud teenuse maksumus koos kauba laadimis-, pakkimis-, veo- ja kindlustuskuludega kuni Eesti tollipiirini.» § 9. Paragrahvi 13: 1) lõiked 11 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « (11) Käibemaksu määr on 5% järgmiste kaupade ja teenuste puhul: 1) raamatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 nimetatud õpikud ja töövihikud; 2) ravimid, raviteenuste osutamiseks ja terviseuuringuteks vajalikud meditsiiniseadmed ja -tooted, invaabivahendid ning Tervisekaitseinspektsioonis professionaalseks kasutamiseks registreeritud desinfektsioonivahendid vastavalt sotsiaalministri kinnitatud nimekirjale; 3) ohtlike jäätmete käitlemine. (2) Käibemaksu määr on 0% järgmiste objektide puhul: 1) kaupade ja teenuste eksport; 2) kultuuriministri kinnitatud nimekirjas olevate teatrite ja kontserdiasutuste poolt korraldatavad teatrietendused ja kontserdid; 3) ettetellitud ajakirjandusväljaanded; 4) Haridusministeeriumi poolt heakskiidetud põhikooli ja gümnaasiumi õpikud ja töövihikud.»; 2) lõikes 3 asendatakse sõnad «raha eest, mida need juriidilised isikud ja asutused on saanud riiklike välislaenudena ja Vabariigi Valitsuse kinnitatud loetelusse kantud organisatsioonide poolt tagastamatu välisabina» sõnadega «neile riiklikest välislaenudest eraldatud ning Vabariigi Valitsuse kinnitatud loetelusse kantud organisatsioonide poolt riikliku välisabina antud raha eest»; 3) lõikes 31 asendatakse sõnad «tagastamatu välisabina ning riiklike välislaenudena saadud» sõnadega «tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud»; 4) lõike 4 punktid 2 ja 5 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 2) väljaspool Eesti tolliterritooriumi asuvale välismaa juriidilisele isikule, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega käesoleva seaduse tähenduses ning ei oma Eestis filiaali ega maksukorralduse seaduse §-s 114 sätestatud korras registreeritud püsivat tegevuskohta või kellele teenuse osutamine ei ole tema filiaali või Eestis registreeritud püsiva tegevuskohaga seotud, Eestis osutatud teenused, mis on nimetatud rahandusministri kehtestatud loetelus;»; « 5) turismiteenuste osutamine mitteresidentidest füüsilistele isikutele Eestis neile väljaspool Eesti tolliterritooriumi mitteresidentide poolt müüdud turismiteenuste paketi alusel;»; 5) lõiget 4 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: « 51) turismiteenuste müük Eestist välisriiki suunduvate turistide teenindamiseks väljaspool Eesti tolliterritooriumi;»; 6) täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: « (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punktides 5 ja 51 nimetatud turismiteenuste loetelu kehtestab majandusminister.» § 10. Paragrahvi 14: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilistele esindajatele, konsulaarametnikele ja erimissioonide esindajatele, välisriigi diplomaatilistele esindustele ja konsulaarasutustele, rahvusvaheliste ja valitsustevaheliste organisatsioonide ning koostööprogrammide esindustele tagastatakse nende poolt teatud kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaks.»; 2) lõikes 3 asendatakse sõnad «tagastamatu välisabina» sõnadega «riikliku välisabina»; 3) lõikes 31 asendatakse sõnad «tagastamatu välisabina ning riiklike välislaenudena saadud» sõnadega «tagastamatu välisabina saadud ning riiklikest välislaenudest eraldatud»; 4) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Oma asukohariigis käibemaksukohustuslasena registreeritud vastava riigi residentidele tagastatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja korras Eestis soetatud nende mitteresidentide Eestis teostatava tegevusega seotud kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaks, kui nende ostmisel makstud käibemaksu on Eestis registreeritud maksukohustuslastel vastavalt käesolevale seadusele õigus enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata. Käibemaks tagastatakse nende riikide residentidele, kus Eesti ettevõtjatele kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastatakse tingimusel, et nendel mitteresidentidel ei ole Eestis filiaali ega Maksuameti kohalikus asutuses registreeritud püsivat tegevuskohta või kui vastavate kaupade ja teenuste soetamine ei ole mitteresidendi filiaali või Eestis asuva püsiva tegevuskohaga seotud.»; 5) täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses: « (41) Käibemaks tagastatakse rahandusministri kehtestatud vormis esitatud taotluses nimetatud pangakontole. Kui pangakonto on avatud väljaspool Eesti tolliterritooriumi asuvas krediidiasutuses, katab rahaülekandega seotud kulud käibemaksu tagastamise taotleja. (42) Rahandusministril on õigus kehtestada kaupade ja teenuste loetelu, mille soetamisel makstud käibemaksu mitteresidentidele ei tagastata, kuigi Eestis registreeritud maksukohustuslastel on õigus nende kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata.» § 11. Paragrahvi 15: 1) lõike 1 punktis 1 asendatakse sõnad «kauba lähetamine või ostjale kättesaadavaks tegemine» sõnadega «kauba ostjale, vahendajale või komisjonärile lähetamine või kättesaadavaks tegemine»; 2) lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: « Kinnis- ja vallasvara kasutusrendile ning kauba kapitalirendile andmisel loetakse käibe toimumise ajaks kauba või vara rentimise iga kuu.»; 3) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali soetamisel loetakse käive toimunuks raieõiguse või metsamaterjali eest arve kättesaamisel.» § 12. Paragrahvi 17: 1) lõikes 2 asendatakse sõna «Rahandusminister» sõnaga «Maksuamet»; 2) lõike 3 teises lauses asendatakse sõna «rahandusminister» sõnaga «Maksuamet»; 3) lõiget 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: « Ühe maksukohustuslasena registreerimise otsuse kehtetuks tunnistamise korral vastutavad maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis tekkis maksustamisperioodil, mil nad olid registreeritud ühe maksukohustuslasena.»; 4) lõikes 5 asendatakse sõnad «rahandusministri poolt kehtestatud vormis õiendi» sõnadega «vastava maksustamisperioodi kohta uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni». § 13. Paragrahvi 18: 1) täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: « (31) Kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisel registreeritud maksukohustuslaselt teisele registreeritud maksukohustuslasele tasub tehingu kohta esitatud arvel näidatud käibemaksusumma riigieelarvesse ostja, makstes müüjale ainult kauba või teenuse müügihinna ilma käibemaksuta. Käibemaksu mahaarvamine raieõiguse või metsamaterjali soetamise korral toimub käesolevas seaduses sätestatud korras.»; 2) lõike 4 punktid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: « 1) külaliste vastuvõtul ning oma töötajate toitlustamisel ja majutamisel kasutatud kaupade ja teenuste eest tasumisel; 2) sõiduautode soetamisel ja kapitalirendile võtmisel, samuti sõiduautode tarbeks mootorikütuse soetamisel, välja arvatud käesoleva paragrahvi 41. lõikes sätestatu.»; 3) lõike 41 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « Maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust arvatakse maha käibemaks, mille on sõiduautode soetamisel ja kapitalirendile võtmisel maksnud maksukohustuslane, kes tegeleb sõiduautode müügiga või vallasvara kasutus- või kapitalirendiga ja kelle põhikirjas on vastav tegevusala ette nähtud.»; 4) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (5) Maksukohustuslasel on õigus enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata oma maksustatava käibe tarbeks ehitatava ehitise ehitamiseks või remondiks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks vastavalt ehitise maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele, samuti käibemaksuga maksustatava ehitus- või remonditeenuse tarbeks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluv käibemaks. Maksustatava käibe tarbeks kasutatud hoone võõrandamisel või kapitalirendile andmisel viie kalendriaasta jooksul selle kasutusloa saamise aastast arvates või rajatise võõrandamisel või kapitalirendile andmisel viie kalendriaasta jooksul selle raamatupidamises arvelevõtmise aastast arvates, samuti juhul, kui hoonet hakatakse viie kalendriaasta jooksul selle kasutusloa saamise aastast arvates või rajatist viie kalendriaasta jooksul selle raamatupidamises arvelevõtmise aastast arvates kasutama maksuvaba käibe tarbeks, eluruumidena või riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmiseks, tehakse ehitise soetusmaksumusse arvatud kaupade ja teenuste soetamisel makstud ja enda maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvatud käibemaksu ümberarvestus rahandusministri kehtestatud korras. Ehitisteks käesoleva seaduse tähenduses loetakse hooneid, millele on antud kasutusluba, ja rajatisi planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399) tähenduses.»; 5) täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: « (51) Ehitise ehitamiseks või remondiks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu ei arvata maha juhul, kui ehitist ehitatakse ühel käesoleva paragrahvi 5. lõike teises lauses nimetatud eesmärgil või remonditakse mõnel eespool nimetatud eesmärgil ehitatud ehitist. Samuti ei arvata maha eluruumides kasutamiseks soetatud kaupadelt ja teenustelt tasumisele kuuluvat käibemaksu.»; 6) lõiget 7 täiendatakse viienda lausega järgmises sõnastuses: « Kui maksukohustuslane saab kauba või teenuse kätte enne registreeritud maksukohustuslase õiguste ja kohustuste laienemist tema suhtes, on, sõltumata arve esitamise ajast, lubatud käibemaks maha arvata ainult käesoleva seaduse §-s 23 sätestatud juhul.»; 7) lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (8) Käibemaksu mahaarvamine on lubatud ainult arve originaaleksemplari alusel. Kui Eestis raha eest soetatud kauba või teenuse maksustatav väärtus ühe tehingu kohta ületab 50 000 krooni, on mahaarvamine lubatud juhul, kui selle eest tasutakse täies ulatuses krediidiasutuse kaudu kas rahaülekandega või sularaha sissemaksega müüja pangakontole. Kaupade importimisel tasutud käibemaks on lubatud maha arvata sellest sõltumata, kas vastava kauba soetamisel tasuti selle eest rahaülekandega või sularahas.» § 14. Paragrahvi 21: 1) lõiget 2 täiendatakse pärast esimest lauset lausega: « Kooskõlastatult Maksuametiga võib kasutada otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi erijuhtu, mille puhul teatud tegevusvaldkonna tarbeks kaupade ja teenuste soetamisel arvatakse käibemaks maha vastavalt registreeritud maksukohustuslase maksustatava käibe suhtele tema kogu Eestis toimunud selle tegevusvaldkonna käibesse.»; 2) lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 15. Paragrahvi 24: 1) lõike 1 punkti 1 täiendatakse sõnadega «ning käibemaksukohustuslasena registreerimise number»; 2) lõike 1 punkte 4 ja 6 täiendatakse sõnadega «käibemaksu määrade lõikes»; 3) lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 4) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Regulaarselt osutatavate teenuste ja üleantavate kaupade puhul on registreeritud maksukohustuslasel õigus väljastada ostjale käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõuetele vastav arve üks kord kuus. Füüsilisest isikust regulaarsele ostjale, kes ei tegutse ettevõtjana, on registreeritud maksukohustuslasel juhul, kui tema poolt sellele ostjale kalendrikuu jooksul võõrandatavate kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga ei ületa 250 krooni, õigus väljastada käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõuetele vastav arve üks kord kuni kuuekuulise perioodi eest.»; 5) lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: « Kui arvel või muul müügidokumendil näidatud käibemaksusumma on arvestatud vastavate kaupade või teenuste käibele käesoleva seadusega kehtestatud käibemaksu määrast kõrgema määra järgi, on dokumendi väljastanud isik kohustatud järgmise kuu 20. kuupäevaks maksma riigieelarvesse tema poolt väljastatud arvel või muul müügidokumendil näidatud käibemaksu summa, olenemata sellest, kas see muul juhul oleks kuulunud maksmisele.»; 6) lõiget 7 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: « Kui maksukohustuslasel on vastavalt samale lõikele õigus esitada füüsilisest isikust ostjale arve üks kord kuni kuuekuulise perioodi eest, on ta kohustatud esitama arve hiljemalt kauba lähetamise või ostjale kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise perioodile, mille eest arve esitatakse, järgneva kuu 7. päeval.» § 16. Paragrahvi 28 lõike 5 teine lause ning lõiked 6–8 tunnistatakse kehtetuks. II. § 17. Maksukorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; 1996, 35, 714; 49, 953; 78, 1379; 81, 1447; 1997, 24, 363; 29, 447; 48, 778; 51, 822; 73, 1201; 77, 1313; 1998, 40, 611; 86/87, 1409; 1999, 24, 360; 27, 394; 71, 685) § 114 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: « (6) Enne 2000. aasta 1. jaanuari tegevust alustanud käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud ettevõtted, mis ei ole registreeritud ettevõtte asukohajärgses Maksuameti kohalikus asutuses, on kohustatud end seal registreerima 2000. aasta 1. veebruariks.» III. § 18. (1) Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu. (2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 3 käibemaksuseaduse § 5 lõike 1 punktide 9 ja 14 kehtetuks tunnistamise osas ja § 9 punkt 1 käibemaksuseaduse § 13 lõike 11 täiendamise osas punktiga 2 jõustuvad 2001. aasta 1. jaanuaril. § 19. Käesoleva seaduse § 10 punktides 4 ja 5 toodud käibemaksuseaduse § 14 lõikeid 4, 41 ja 42 kohaldatakse Eestis alates 1999. aasta 1. jaanuarist ostetud kaupade ja teenuste ostmisel makstud käibemaksu tagastamisel mitteresidentidele. § 20. Käibemaksuseaduse terviktekst kõigi selles tehtud muudatuste ja täiendustega 2000. aasta 1. jaanuaril jõustuvas redaktsioonis avaldatakse Riigi Teatajas. Avaldamise tagab Vabariigi Valitsus. Riigikogu esimees Toomas SAVI