Siseminister — Haldusleping rakendusüksuse ülesannete täitmiseks — RTL, 93, 1449

Tallinn, 30. juuni 2004. a nr 119 Siseministeerium, registreerimisnumbriga 70000562, keda esindab regionaalminister Jaan Õunapuu siseministri ülesannetes, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel ja kes on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» kohaselt määratud täitma meetme nr 4.6 rakendusasutuse ülesandeid, ja regionaalminister Jaan Õunapuu, kes tegutseb ministeeriumi põhimääruse alusel (edaspidi rakendusasutus), ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, registrikoodiga 90006006, keda esindab juhatuse liige Alar Kolk, kes tegutseb sihtasutuse põhikirja alusel ja kes on Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» kohaselt määratud täitma meetme nr 4.6 rakendusüksuse ülesandeid (edaspidi rakendusüksus), keda edaspidi nimetatakse eraldi «pool» ja koos «pooled», sõlmivad struktuuritoetuse seaduse § 14 lõike 2 alusel käesoleva halduslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu eesmärk ja objekt 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida poolte õigusi ja kohustusi seoses struktuuritoetuse seaduse alusel jagatavate toetuste vahendamisega. 1.2. Lepingu objektiks on rakendusüksusele haldusülesannete täitmise üleandmine struktuuritoetuse seaduse mõttes «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» meetme 4.6 (edaspidi meede) raames. 1.3. Rakendusasutus ja rakendusüksus juhinduvad lepingu objektiks olevate haldusülesannete üleandmisel ja täitmisel struktuuritoetuse seadusest, halduskoostöö seadusest, siseministri 10. juuni 2004. a määrusest nr 35 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» osa 4.6.1 «Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine» tingimused ning kohaliku omavalitsuse investeeringutoetuse kava koostamise kord» ja 11. juuni 2004. a määrusest nr 36 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» osa 4.6.2 «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» tingimused» meetme ja meetme osa tingimuste kohta ning teistest asjaomastest õigusaktidest. 1.4. Rakendusüksus täidab lepingu objektiks olevaid haldusülesandeid järgnevalt loetletud meetme ja meetme osade raames: 1.4.1. meede 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng»: 1.4.1.1. meetme 4.6 osa 4.6.1 «Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine»; 1.4.1.2. meetme 4.6 osa 4.6.2 «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine». 1.5. Rakendusasutus annab rakendusüksusele meetme osade «Kohaliku füüsilise elukeskkonna arendamine» ja «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» rakendamiseks üle järgmiste haldusülesannete täitmise: 1.5.1. toetuse taotluse vastuvõtmine, registreerimine ja menetlemine, sealhulgas taotluse puuduste kõrvaldamise tähtaja andmine; taotluse menetlemise algatamata jätmise ja taotluse läbivaatamata tagastamise otsuse tegemine; taotluse ja taotleja vastavaks tunnistamise otsuse tegemine; taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine ning toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse tegemine; 1.5.2. avalikkuse teavitamine meetmetest ja meetme osadest ning taotlejate nõustamine toetuse taotlemisel; 1.5.3. rahuldatud taotluste rahastamise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja nende makseasutusele edastamine vastavalt rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrusele nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete kord», rahandusministri 11. märtsi 2004. a määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» ja rahandusministri 14. jaanuari 2004. a määrusele nr 6 «Riigieelarve kassalise teenindamise eeskiri» sätestatule; 1.5.4. taotluse rahuldamise otsuse täitmise kontrollimine ja otsusest tulenevate nõuete esitamine toetuse saajale; 1.5.5. riikliku järelevalve toimingute teostamine toetuse saaja juures; 1.5.6. kuludokumentide auditi läbiviimine; 1.5.7. toetuse kasutamise aruandluse jaoks andmete esitamine; 1.5.8. andmete esitamine toetuse lõpetamise deklaratsiooni koostamiseks; 1.5.9. toetuse tagasinõudmise otsuse tegemine ning vajadusel toetuse tagasinõudmine toetuse saajalt; 1.5.10. õigusaktidega rakendusüksusele pandud teiste korraldus-, makse- ja rakendusasutuse ning rakendusüksuse ülesannete täitmine. 1.6. Lepingu objektiks olevate rakendusüksuse haldusülesannete täitmiseks eraldatakse rahalised vahendid igal aastal vastava aasta riigieelarve seadusega (edaspidi eraldis), mille kohta koostatakse igal aastal eraldi kokkulepe, mis vormistatakse lepingu lisana. 1.7. Käesoleva lepingu objektiks olevate haldusülesannete täitmiseks on rakendusüksusele ette nähtud 178 806 436 krooni, sealhulgas välisabi vahendite arvel 169 374 012 krooni ning välisabi kaasfinantseerimiseks 9 432 424 krooni, mille eraldamine rakendusüksusele toimub käesoleva lepingu alusel. 1.8. Rakendusüksus taotleb rakendusasutuselt meetme elluviimiseks ettenähtud eraldiste kavandamist riigi eelarvesse. 1.9. Rakendusüksus taotleb rakendusasutuselt meetme tehnilise abi vahendeid. 1.10. Struktuuritoetuse vahendid kantakse üle ja neid hoitakse riigikassas rakendusüksusele avatud kontodel. 2. Poolte õigused, kohustused ja vastutuse piirangud haldusülesannete täitmisel 2.1. Rakendusasutuse õigused ja kohustused 2.1.1. Rakendusasutusel on õigus teostada riiklikku järelevalvet rakendusüksuse tegevuste üle haldusülesannete täitmisel vastavalt õigusaktidele. 2.1.2. Rakendusasutusel on õigus auditeerida rakendusüksuse tegevust haldusülesannete täitmisel vastavalt õigusaktidele. 2.1.3. Rakendusasutusel on õigus saada rakendusüksuselt lepingu täitmisest tulenevat täiendavat informatsiooni rakendusasutuse nõudmisel. 2.1.4. Rakendusasutus kohustub taotlema rakendusüksusele haldusülesannete täitmiseks struktuuritoetuse tehnilise abi vahendeid vastavalt lepingu lisas 1 olevale eelarvele. 2.1.5. Rakendusasutus kohustub kaasama rakendusüksust meetmete ja meetme osade, nende rakendamise kordade ja tulemuslikkuse indikaatorite väljatöötamisse ning eelarve planeerimisse. 2.1.6. Rakendusasutus kohustub kaaluma rakendusüksuse poolt tehtud ettepanekuid meetme või meetme osa rakendamise kordade ja tulemuslikkuse indikaatorite muutmiseks, sealhulgas ettepanekuid meetme või meetme osa eelarve muutmiseks. 2.2. Rakendusüksuse õigused ja kohustused 2.2.1. Rakendusüksusel on õigus kasutada eraldist meetme ja meetme osade rakendamiseks vastavalt õigusaktidele, lepingule ja selle lisadele. 2.2.2. Rakendusüksusel on õigus saada rakendusasutuselt teavet õigusaktide kavandatavate muudatuste kohta haldusülesannete täitmist reguleerivates õigusaktides. 2.2.3. Rakendusüksusel on õigus teha rakendusasutusele ettepanekuid meetme või meetme osa rakendamise kordade ja tulemuslikkuse indikaatorite muutmiseks, sealhulgas ettepanekuid meetme või meetme osa eelarve muutmiseks. 2.2.4. Rakendusüksus kohustub täitma lepingus sätestatud haldusülesandeid vastavalt õigusaktidele, lepingule ja selle lisadele. 2.2.5. Rakendusüksus kohustub tegema koostööd rakendusasutusega meetmete ja meetme osade, nende rakendamise kordade ja tulemuslikkuse indikaatorite väljatöötamisel ning eelarve planeerimisel. 2.2.6. Rakendusüksus on kohustatud viivitamatult informeerima rakendusasutust olukorrast, kus talle pandud haldusülesannete täitmine osutub oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sellisel juhul kohustuvad pooled kokku leppima järgneva 30 päeva jooksul edasise tegevuse lepingu täitmise eesmärgil ning sõlmivad vajadusel kokkuleppe lepingu muutmiseks, mis vormistatakse lepingu lisana. 2.2.7. Rakendusüksusel on kohustus tagada rakendusasutuse audiitoritele juurdepääs tööks vajalikule informatsioonile ja dokumentidele, samuti korraldada auditeerimise planeerimist ja aruandlust vastavalt õigusaktidele. 2.2.8. Rakendusüksusel on kohustus esitada rakendusasutusele lepingu täitmisest tulenevat täiendavat informatsiooni rakendusasutuse nõudmisel. 2.3. Rakendusüksuse vastutuse piirangud 2.3.1. Rakendusüksus ei vastuta lepingu punktis 1.5 nimetatud haldusülesannete täitmisel: 2.3.1.1. meetme osa 4.6.1 «Kohaliku füüsilise elukeskkonna parandamine» tingimustes (siseministri 10. juuni 2004. a määrus nr 35), (edaspidi meetme osa 4.6.1 tingimused) nimetatud juhtkomisjoni ettepanekute kvaliteedi eest; 2.3.1.2. meetme osa 4.6.2 «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» tingimustes (siseministri 11. juuni 2004. a määrus nr 36), (edaspidi meetme osa 4.6.2 tingimused) nimetatud valikukomisjoni ettepanekute kvaliteedi eest; 2.3.1.3. lepingu punktis 2.3.1.1 nimetatud komisjoni ettepanekute kvaliteedi eest vastutab rakendusasutus; 2.3.1.4. lepingu punktis 2.3.1.2 nimetatud komisjoni ettepanekute kvaliteedi eest vastutab rakendusasutus. 3. Poolte õigused ja kohustused meetme osade rakendamisel 3.1. Riiklik järelevalve struktuuritoetuse kasutamise üle 3.1.1. Rakendusüksus tagab struktuuritoetuse kasutamise eesmärgipärasuse ning õigusaktidele ja lepingule vastavuse. 3.1.2. Rakendusasutus vastutab riikliku järelevalve teostamise eest struktuuritoetuse kasutamise üle struktuuritoetuse seaduse mõttes ja kaasab rakendusüksuse riikliku järelevalve teostamisse. 3.1.3. Riikliku järelevalve teostamise korra toetuse saaja juures kehtestab rakendusasutus, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusüksusega. 3.1.4. Rakendusasutuse pädevuses on teha ettekirjutus struktuuritoetuse ebaõige kasutamise lõpetamiseks, edaspidi nimetatud rikkumine, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks. 3.1.5. Rakendusasutus toetub riikliku järelevalve teostamisel toetuse saaja üle ning riikliku järelevalve korras ettekirjutuste tegemisel toetuse saajale rakendusüksuse poolt teostatava kohapealse kontrolli ja muu kontrolli tulemustele. 3.1.6. Rakendusüksus koostab kontrollitavate projektide valimi moodustamise metoodika, kooskõlastades selle rakendusasutusega, ja kontrollib vähemalt 30% projektidest, dokumenteerib kontrolli käigu ja tulemused ning korraldab dokumentide hoidmise ja säilitamise vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele. 3.1.7. Rakendusüksus kajastab peamisi järeldusi kohaliku kontrolli ja muu kontrolli läbiviimisest rakendusüksuse seirearuandes. 3.1.8. Rakendusüksus kohustub viivitamatult teavitama rakendusasutust kontrolli käigus avastatud puudustest ja rikkumistest, mis nõuavad riikliku järelevalve korras ettekirjutuse tegemist. Puuduse või rikkumisega on tegemist siis, kui struktuuritoetuse kasutamine on vastuolus kehtivate õigusaktide või toetuse andmise otsusega või on tuvastatud asjaolusid, mis ohustavad struktuuritoetuse kasutamisele seatud eesmärkide saavutamist ettenähtud kujul. 3.1.9. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele ettekirjutuse tegemiseks piisava ja vajaliku informatsiooni puuduse või rikkumise asjaoludest ning ettepaneku riikliku järelevalve korras tehtava ettekirjutuse kohta. 3.1.10. Rakendusasutus edastab rakendusüksusele koopia tehtud ettekirjutusest. 3.1.11. Rakendusüksus fikseerib rikkumised sõltumata rikkumise rahalisest väärtusest. Kõik avastatud rikkumised kajastatakse normide rikkumise aruandes vastavalt rahandusministri määrustele «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruandluse kord» ja «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord». 3.1.12. Rakendusüksus ei teosta kontrolli valdkondades, mille üle riikliku järelevalve teostamine on seaduste alusel antud teiste institutsioonide pädevusse. Rakendusüksus teatab rakendusasutusele ja vastavale riiklikku järelevalvet teostavale organisatsioonile kohapealse kontrolli või muu kontrolli käigus ilmnenud kahtlustest, et toetuse rakendamise käigus eiratakse antud tegevusele sätestatud nõudeid või rikutakse seadust. 3.1.13. Rakendusüksus kohustub kontrollima rakendusasutuse poolt tehtud ettekirjutuse täitmist toetuse saaja juures. 3.1.14. Rakendusüksus kohustub viivitamatult teavitama rakendusasutust ettekirjutuse täitmisest või täitmata jätmisest. 3.1.15. Ettekirjutuse täitmata jätmise korral teeb rakendusüksus otsuse toetuse saajalt toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise kohta vastavalt rahandusministri määrusele «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord». Rakendusüksus teavitab rakendusasutust tehtud otsusest. 3.1.16. Punktis 2.1.1 nimetatud riikliku järelevalve toimingute teostamiseks on rakendusasutusel mis tahes ajahetkel õigus viia rakendusüksuses läbi järgmisi kontrollitoiminguid: 3.1.16.1. kontrollida struktuuritoetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale; 3.1.16.2. saada kirjalikke ja suulisi seletusi; 3.1.16.3. siseneda rakendusüksusele etteteatamisel järelevalve teostamiseks rakendusüksuse või tema poolt kasutatavatesse ruumidesse või territooriumile, mis on seotud struktuuritoetuse kasutamisega; 3.1.16.4. teostada rakendusüksuse kuludokumentide kontrolli ning veenduda, et struktuuritoetuse üle peetav raamatupidamisarvestus on eraldatud rakendusüksuse ülejäänud raamatupidamisest; 3.1.16.5. tuvastada, kas rakendusüksuses meedet rakendatakse ning kas meetme rakendamine toimub kooskõlas õigusaktide ja lepinguga; 3.1.16.6. kontrollida rakendusüksuse poolt esitatud andmete või dokumentatsiooni vastavust originaaldokumentidele; 3.1.16.7. tuvastada, kas rakendusüksuses on meetme kulud selgelt meetme rakendamisega seotud ning dokumentaalselt tõestatavad; 3.1.16.8. tuvastada, kas rakendusüksuse poolt tehtud kulutused on kooskõlas õigusaktide ja lepinguga ning kas nad on mõistlikud; 3.1.16.9. tuvastada, kas rakendusüksuse poolt tehtud kulutused on abikõlblikud ning kulutused sooritatud selleks ettenähtud ajaperioodil; 3.1.16.10. teha rakendusüksusele riikliku järelevalve korras ettekirjutus; 3.1.16.11. kontrollida rakendusüksusele tehtud ettekirjutuse täitmist, kui ettekirjutus on tehtud; 3.1.16.12. saada rakendusüksuselt informatsiooni abinõude kohta, mis on rakendatud rikkumiste edaspidiseks vältimiseks; 3.1.16.13. teha ettepanekuid muudatusteks struktuuritoetuse taotlemise ja kasutamise protseduurides; 3.1.16.14. tuvastada, kas rakendusüksus on teavitanud avalikkust ja potentsiaalseid taotlejaid meetme osadest. 3.1.17. Rakendusasutus ei teosta riiklikku järelevalvet valdkondades, mille üle riikliku järelevalve teostamine on seaduste alusel antud teiste institutsioonide pädevusse. Rakendusasutus teatab vastavale riiklikku järelevalvet teostavale organisatsioonile riikliku järelevalve või muu kontrolli käigus ilmnenud kahtlustest, et meetme rakendamise käigus eiratakse antud tegevusele sätestatud nõudeid või rikutakse seadust. 3.1.18. Kui riikliku järelevalve käigus tuvastatakse normide rikkumine, koostab rakendusasutus rakendusüksusele riikliku järelevalve korras ettekirjutuse. Avastatud rikkumised kajastatakse normide rikkumise aruandes vastavalt rahandusministri määrustele «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruandluse kord» ja «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord». 3.1.19. Rakendusüksusele tehtud ettekirjutuse mittetäitmise korral võetakse rakendusüksus vastutusele lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. 3.2. Struktuuritoetuse rakendamisega seotud finantsaruandlus 3.2.1. Struktuuritoetuse rakendamisega seotud finantsaruandlus toimub vastavalt rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrusele nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord» ja rahandusministri 25. veebruari 2004. a määrusele nr 27 «Struktuuritoetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord». 3.2.2. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele teatise rakendusüksuse tegevuse vastavuse kohta «Eesti riikliku arengukavaga Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendiga 2004–2006» kolm korda aastas tähtaegadega 1. veebruar, 1. juuni ja 1. oktoober rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrusega nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord» kehtestatud korras ja vormil. 3.2.3. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele struktuuritoetuse kasutamiseks aastaprognoosi maksetaotluse kohta iga aasta 1. aprilliks rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrusega nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord» kehtestatud korras ja vormil. 3.2.4. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele normide rikkumiste aruande igale kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrusega nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord» kehtestatud korras ja vormil. 3.2.5. Koos neljanda kvartali normide rikkumiste aruandega esitab rakendusüksus rakendusasutusele teatise tagasimaksmisele kuuluvate summade kohta rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrusega nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord» kehtestatud korras ja vormil. 3.2.6. Rakendusüksus esitab normide rikkumiste aruande ka juhul, kui rikkumisi aset leidnud ei ole. 3.2.7. Rakendusüksus esitab makseasutusele struktuuritoetusest tehtud väljamaksete alusel koostatud maksetaotluse vähemalt kolm korda aastas tähtaegadega 5. veebruar, 5. juuni ja 5. oktoober rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrusega nr 29 «Struktuuritoetuse kasutamise finantsaruannete esitamise kord» kehtestatud korras ja vormil. Rakendusüksus edastab nimetatud aruannetest koopia rakendusasutusele. 3.3. Struktuuritoetuse kasutamisega seonduvad seiretoimingud 3.3.1. Rakendusüksus kohustub teostama struktuuritoetuse seiret, tagamaks struktuuritoetuse tulemusliku ja kvaliteetse kasutamise. 3.3.2. Seire teostamine toimub vastavalt rahandusministri 8. märtsi 2004. a määrusele nr 28 «Struktuuritoetuse kasutamise seire ja hindamise üldine kord» ning siseministri määrusega kinnitatud kohalikule sotsiaal-majanduslikule arengule suunatud struktuuritoetuse seire läbiviimise eeskirjale. 3.3.3. Seire objektiks on meetme finantsiline ja sisuline progress. Meetme sisulise progressi seiret teostatakse väljundite, tulemuste ja läbivate näitajate saavutamise indikaatorite abil. Seireindikaatorite loetelu on antud lepingu lisas 3. Seiret teostatakse seirearuandluse ja struktuuritoetuse registri kaudu. 3.3.4. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele seirearuande kaks korda aastas, aastaaruande 28. jaanuariks seisuga eelmise aasta 31. detsember ning poolaasta aruande 28. juuliks seisuga 30. juuni. 3.3.5. Rakendusasutusel on õigus küsida rakendusüksuselt seirearuande täpsustamist ja täiendamist. 3.3.6. Rakendusüksusel on kohustus rakendusasutuse nõudmisel esitada täiendav informatsioon viie tööpäeva jooksul. 3.3.7. Rakendusüksuse seirearuanne sisaldab vähemalt järgmist informatsiooni: 3.3.7.1. informatsioon toetuse taotlemise protsessi kohta meetme osade lõikes: esitatud taotluste arv, rahuldatud taotluste arv ja osakaal esitatud taotluste arvust, rahuldatud taotluste kogueelarve; 3.3.7.2. toetuse taotlemise juures esinenud peamised probleemid meetme lõikes, sealhulgas taotluste rahuldamata jätmise peamised põhjused; 3.3.7.3. rakendusüksuse hinnang toetuse taotlemise protsessile meetme lõikes; 3.3.7.4. teave rakendusüksuse poolt rakendatavatest abinõudest taotluste kvaliteedi või arvu tõstmiseks; 3.3.7.5. meetme finantsiline progress meetme osade lõikes võrrelduna meetme osa aastaeelarve ja kogueelarvega; 3.3.7.6. meetme sisuline progress meetme osade lõikes: väljundite, tulemuste ja läbivate näitajate saavutamise seis lepingu lisas 3 esitatud seireindikaatorite loetelu alusel ja võrrelduna loetelus seatud sihtmääradega; 3.3.7.7. hinnang meetme finantsilisele ja sisulisele progressile; 3.3.7.8. meetme rakendamisel tekkinud peamiste probleemide, sealhulgas projektide elluviimisel esinenud probleemide kirjeldus; 3.3.7.9. meetme rakendamise parandamiseks ettevõetud abinõude kirjeldus; 3.3.7.10. teave rakendusüksuse poolt astutud sammude kohta, tagamaks meetme rakendamise kvaliteeti ja tulemuslikkust, sealhulgas peamised järeldused riikliku järelevalve toimingute läbiviimisest; 3.3.7.11. toetuse kasutamise ühilduvus Euroopa Liidu horisontaalsete poliitikatega; 3.3.7.12. rakendusüksuse hinnang toetuse saajatelt seireandmete kogumise korraldusele; 3.3.7.13. rakendusüksuse hinnang meetme tulemuslikkusele. 3.3.8. Rakendusüksus peab meetme osade 4.6.1 ja 4.6.2 tingimustes nimetatud ülesannete täitmisel taotluste esitamise ja menetlemise andmebaasi, mis sisaldab informatsiooni taotluste esitamise, menetlusetappide, menetlejate, tähtaegade, menetluse käigus langetatud otsuste ning nende aluste kohta. 3.3.9. Rakendusüksus korraldab vajaliku ja piisava informatsiooni kogumise ja säilitamise meetme finantsilise progressi ning meetme väljundite ja tulemuste saavutamise indikaatorite ja läbivate näitajate kohta. 3.4. Meetme osa 4.6.1 «Füüsilise elukeskkonna parandamine» rakendamise erisused 3.4.1. Rakendusasutus kohustub rakendusüksusele esitama meetme osa 4.6.1 tingimustes nimetatud regionaalministri käskkirja koopia taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise ja vajadusel peatamise kohta hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käskkirja allkirjastamisest. 3.4.2. Meetme osa 4.6.1 tingimustes nimetatud rakendusüksuse poolt meetme juhtkomisjonile esitatav informatsioon peab sisaldama meetme osa 4.6.1 tingimustes nimetatud kontroll-lehte, eksperthinnangut, rakendusüksuse poolset hinnangut ja tähelepanekuid ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ettepanekut. Lisaks peab rakendusüksus juhtkomisjoni liikmetele vajadusel esitama taotleja poolt elektrooniliselt esitatud dokumendid (taotlusvorm, projekt, eelarve, ajakava). Meetme osa 4.6.1 tingimuste kohaselt peab rakendusüksus juhul, kui taotlus erineb meetme osa 4.6.1 tingimustes nimetatud kohalike omavalitsuste investeeringutoetuste (edaspidi KOIT) kavas kajastatud projektist, lisama juhtkomisjonile esitatavale informatsioonile täiendavalt taotlejapoolse lisainformatsiooni ja selgitused. 3.4.3. Juhul kui on tuvastatud, et KOIT kavas ühe või mitme eelmiseks või käesolevaks eelarveaastaks kavandatud projekti osas käesoleval eelarveaastal taotlust ei esitata või nimetatud taotluste osas rahuldamise otsuse tegemine käesoleval aastal ei ole võimalik, esitab rakendusüksus meetme osa 4.6.1 tingimuste kohaselt juhtkomisjonile heakskiitmiseks järgmiseks eelarveaastaks kavandatud ja taotluse rahuldamise otsuse saanud taotluse osas määrata projekti elluviimise alguskuupäevaks kavandatust varasem tähtaeg, lisades juhtkomisjonile esitatavale informatsioonile täiendavalt kinnituse selle kohta, et käesoleva lepingu punktis 3.4.2 nimetatud informatsiooni kohaselt ei kavatseta KOIT kavas eelmiseks ja antud aastaks kavandatud projektide osas käesoleval aastal taotlust esitada või nimetatud taotluste osas rahuldamise otsuse tegemine käesoleval aastal ei ole võimalik. 3.4.4. Lisaks poolaasta seirearuandele esitab rakendusüksus ülevaate KOIT kavas jooksval aastal kajastatud projektide ettevalmistamise seisust. 3.5. Meetme osa 4.6.2 «Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine» rakendamise erisused 3.5.1. Rakendusasutus kohustub rakendusüksusele esitama meetme osa 4.6.2 tingimustes nimetatud regionaalministri käskkirja koopia taotluste vastuvõtmise alustamise, lõpetamise ja vajadusel peatamise kohta hiljemalt kolme tööpäeva jooksul käskkirja allkirjastamisest. 3.5.2. Punktis 3.5.1 nimetatud taotluste vastuvõtmise peatamise otsustab regionaalminister riikliku järelevalve või muu kontrolli käigus avastatud süsteemivigade ilmnemisel. 3.5.3. Punktis 3.5.1 nimetatud taotluste vastuvõtmise peatamise otsustab rakendusüksuse juhatus, kui rahuldatud taotluste ja menetluses olevate taotluste toetuste summa kokku ületab meetme osa 4.6.2 aasta eelarvet. 3.5.4. Meetme osa 4.6.2 tingimustes nimetatud hindamise kord peab sisaldama ekspertide rakendamise üldpõhimõtteid, ekspertide poolt läbiviidavate toimingute kirjeldust, hindamiskriteeriumide detailset kirjeldust, ekspertide individuaalsete hinnangute summeerimise põhimõtteid. 3.5.5. Meetme osa 4.6.2 tingimustes nimetatud valikukomisjonile esitatav informatsioon peab sisaldama meetme osa 4.6.2 tingimustes nimetatud kontroll-lehte, eksperthinnangute kokkuvõtet, rakendusüksuse poolset hinnangut ja tähelepanekuid ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse ettepanekut. Lisaks peab rakendusüksus valikukomisjoni liikmetele vajadusel esitama taotleja poolt elektrooniliselt esitatud dokumendid (taotlusvorm, projekt, eelarve, ajakava). 3.5.6. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele punktis 3.5.5 nimetatud materjalid üldjuhul 65 kalendripäeva möödumisel taotluse menetlemise algatamisest. 3.5.7. Rakendusasutus esitab rakendusüksusele meetme osa 4.6.2 tingimustes nimetatud valikukomisjoni ettepaneku taotluse rahuldamiseks või mitterahuldamiseks üldjuhul 11 kalendripäeva jooksul. 4. Rakendusüksuse lepingu täitmisest tulenevad aruanded ja rakendusüksuse majandusaasta aruanne 4.1. Lepingu täitmise aruandlusperioodiks on kvartal. 4.2. Rakendusüksuse tegevus- ja finantsaruanne sisaldab informatsiooni meetme osade rakendamise finantsiliste ja sisuliste tulemuste kohta vastavalt õigusaktidele, lepingule ja selle lisadele. Rakendusüksuse tegevus- ja finantsaruandele esitatavad nõuded on antud lepingu lisas 5. 4.3. Rakendusüksus esitab tegevus- ja finantsaruanded ühe aasta lõikes kumulatiivselt. 4.4. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele tegevus- ja finantsaruande eraldise kasutamise kohta kvartalile järgneva kahe kuu jooksul läbivaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. 4.5. Rakendusasutus annab tegevus- ja finantsaruandele hinnangu kahe nädala jooksul arvates tegevus- ja finantsaruande saamisest. 4.6. Kui rakendusasutus ei anna tegevus- ja finantsaruandele heakskiitvat hinnangut, täiendab või parandab rakendusüksus tegevus- ja finantsaruannet ning esitab hiljemalt kvartalile järgneva kolme kuu jooksul rakendusasutusele uue aruande versiooni läbivaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks. Rakendusasutus annab aruande uuele versioonile hinnangu kahe nädala jooksul. 4.7. Rakendusüksus esitab rakendusasutusele igal aastal rakendusüksuse majandusaasta aruande samaks tähtajaks, kui see tuleb esitada Rahandusministeeriumile, Riigikontrollile ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile. 5. Rakendusüksuse vastutus ja vaidluste lahendamine 5.1. Rakendusüksus vastutab lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastavalt kehtivatele õigusaktidele. 5.2. Rakendusasutus ja rakendusüksus kohustuvad lahendama kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused kokkuleppeliselt. 5.3. Kui erimeelsusi ei ole võimalik kokkuleppeliselt lahendada, siis tehakse seda kohtu korras vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. 6. Lepingu muutmine ja lõpetamine 6.1. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjaliku kokkuleppena, mis on lepingu lahutamatu osa. 6.2. Rakendusasutusel on õigus leping ennetähtaegselt ühepoolselt muuta või lõpetada, kui rakendusüksus ei täida talle seaduse ja lepinguga pandud kohustusi nõuetekohaselt ja rakendusüksus ei ole ühe kuu jooksul rakendusasutuse vastavasisulisest nõudest asunud seadusest ja lepingust tulenevaid kohustusi täitma või kui rakendusüksus ei vasta vähemalt ühele halduskoostöö seaduse § 12 lõike 2 punktides 1–3 loetletud tingimustest ega ole võimeline ettenähtud tähtaja jooksul puudust kõrvaldama. 6.3. Rakendusüksusel on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist rakendusasutuse poolt lepinguliste kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral. 6.4. Lepingu ennetähtaegsest ühepoolsest muutmisest või lõpetamisest etteteatamise tähtaeg on 60 päeva. 6.5. Kui käesolev leping mis tahes põhjusel ennetähtaegselt lõpetatakse, kohustub rakendusüksus haldusülesannete täitmise järjepidevuse tagamiseks andma kõik haldusülesannete täitmisega seonduva (sh dokumendid) viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul, üle rakendusasutusele või tema poolt näidatud isikule või asutusele. 7. Vääramatu jõud Lepingu täitmise lõpetamine või mittenõuetekohane täitmine loetakse põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatu jõuna kvalifitseeritavatest asjaoludest, s.o asjaolu, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaksid, kusjuures pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine. 8. Lepingu jõustumine ja tähtaeg Leping jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid mitte varem, kui on jõustunud siseministri poolt kehtestatud meetme osa tingimusi puudutavad määrused. Leping on sõlmitud tähtajani 31. detsember 2008. 9. Lõppsätted 9.1. Halduslepingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal. 9.2. Leping on koostatud kahes eksemplaris, millest üks kuulub rakendusasutusele ja teine rakendusüksusele. 9.3. Lepingu juurde kuuluvad järgmised lisad: 9.3.1. Lisa 1. Eelarve meetme ja meetme osade rakendamiseks; 9.3.2. Lisa 2. Seirearuande osa A (aruandevorm meetme rakendamise kvaliteedist); 9.3.3. Lisa 3. Seirearuande osa B (seireindikaatorite loetelu); 9.3.4. Lisa 4 Seirearuande osa C (meetme finantsprogressi aruandevormid); 9.3.5. Lisa 5. Rakendusüksuse tegevus- ja finantsaruandele esitatavate nõuete loetelu. 10. Poolte rekvisiidid ja allkirjad: Ministeerium: EAS: Siseministeerium Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Pikk 61, Tallinn 15065 Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 Telefon: 612 5124 Telefon: 627 9754 Faks: 612 5101 Faks: 627 9427 e-post: Priidu.Ristkok@sisemin.gov.ee e-post: ylari.alamets@eas.ee A/a: 10 002 052 565 002 A/a: 22 101 505 8839 __________________________ __________________________ __________________________ Jaan Õunapuu Jaan Õunapuu Alar Kolk LISA 1. Eelarve meetme ja meetme osade rakendamiseks Eelarve meetme «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» ja meetme osade rakendamiseks (kroonides) FINANTSEERIMINE RAKENDAMINE KOKKU SF RE KAASFIN. TA MEEDE 5.1. KOKKU TA MEEDE 5.1. SF TA MEEDE 5.1. KAASFIN. TA MEEDE 5.2. KOKKU TA MEEDE 5.2. SF TA MEEDE 5.2. KAASFIN. 4.6. Kohalik sotsiaal-majanduslik areng 4.6.1 Füüsilise elukeskkonna arendamine 111 766 740 111 766 740 9 311 029 6 983 272 2 327 757 832 000 624 000 208 000 4.6.2. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine 53 350 000 50 000 000 3 350 000 Kokku meetmele 165 116 740 161 766 740 3 350 000 9 311 029 6 983 272 2 327 757 832 000 624 000 208 000 Maakondlikud arenduskeskused* 3 546 667 LEPING KOKKU 178 806 436 169 374 012 9 432 424 * Maakondlike arenduskeskuste rahastamine toimub välisabi kaasfinantseerimise eelarverealt. LISA 2. Seirearuande osa A (aruandevorm meetme rakendamise kvaliteedist) Aruandeperiood: xx.xx.200x – xx.xx.200x Rakendusüksus: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Kinnitan esitatud andmete õigsust: ......................... EAS juhatuse liige xx.xx.200x ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) Kinnitan aruande: ......................... Siseminister xx.xx.200x ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) OSA A: MEETME RAKENDAMISE KVALITEET A.1. Projektitaotluste juures esinenud peamised probleemid, sealhulgas taotluste rahuldamata jätmise peamised põhjused; rakendusüksuse tehtud ja kavandatavad tegevused, mis aitaksid tõsta projektitaotluste kvaliteeti ning kvantiteeti A.2. Rakendusüksuse hinnang projektide taotlemise protsessile A.3. Meetme rakendamisel esinenud põhimõttelised probleemid, sealhulgas projektide elluviimisel esinenud probleemid A.4. Läbiviidud kohapealsete kontrollide peamised järeldused A.5. Teave meetme rakendusüksuse poolt astutud sammude kohta, tagamaks meetme rakendamise kvaliteetsust ja tulemuslikkust A.5.1. seire puhul A.5.2. hindamise puhul A.5.3. finantskontrolli puhul A.5.4. kohapealse kontrolli puhul ... tuua välja iga sekkumisvaldkonna lõikes eraldi A.6. Rakendusüksusele laekunud toetuse saajate ettepanekud meetme rakendamise korralduse kohta A.7. Rakendusüksuse hinnang toetuse saajatelt informatsiooni kogumise korraldamisele A.8. Rakendusüksuse hinnang meetme väljunditele ja tulemuslikkusele; ettepanekud meetme tulemuslikumaks rakendamiseks Kinnitan esitatud andmete õigsust (täidab osa A koostaja): ......................... EAS ....................... xx.xx.200x ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) Kontrollinud ja kooskõlastanud (täidab rakendusasutus): ......................... SM ........................ xx.xx.200x ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) LISA 3. Seirearuande osa B (seireindikaatorite loetelu) OSA B: MEETME TULEMUSLIKKUS Meetme tasandi indikaatorid B.1. Läbivad protseduurilised/absorbeerimisvõime indikaatorid alameetmete lõikes Esitatud taotlusi (arv ja maht) arv maht Menetletud taotlusi (arv ja maht) arv maht Vastavaks tunnistatud taotlusi (arv ja maht) arv maht Positiivse eksperthinnangu saanud taotlusi (arv ja maht) arv maht Valiku/juhtkomisjoni poolt rahuldamisettepaneku saanud projekte (arv ja maht) arv maht Rahuldatud taotlusi (arv ja maht) arv maht projektide oma- ja kaasfinantseerimine maht lisaks kaasatud muid (sh erasektori) vahendeid maht Rahuldatud taotluste osakaal (% taotluste üldarvust) % Rahuldatud taotluste arv ja maht sekkumisvaldkondade lõikes sekkumisvaldkonna kood arv maht 171 arv maht 172 arv maht 3122 arv maht 3123 arv maht 315 arv maht 333 arv maht 351 arv maht 352 arv maht 354 arv maht 36 arv maht Taotluse menetlemise keskmine kiirus (päevades) päevade arv Taotluste menetlemise standardpikkust ületanud projektide arv arv Esitatud kaebuste arv arv Positiivse tagasiside kontaktide arv arv B.2. Võtme/horisontaalsete poliitikate indikaatorid Projektide arv ja maht taotleja asukoha lõikes (kohalik omavalitsus, maakond) maakonnad... arv maht KOV üksused... arv maht Projektide arv ja maht mõjupiirkonna ulatuse lõikes (kohalikud omavalitsused) ühe KOV piires arv maht mitme KOV piires arv maht üleriigiline arv maht Projektide arv rakendamise asukoha järgi a) linnas arv b) maal arv c) pole geograafiliselt määratletav arv Projektide arv mõju lõikes keskkonnaseisundile a) suunatud otseselt keskkonnaseisundi parandamisele arv b) keskkonnasõbralik arv c) neutraalne arv Projektide arv mõju lõikes naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele a) projekt on suunatud otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele arv b) projekt vähendab soolist ebavõrdsust arv c) neutraalne (projekt ei mõjuta meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust) arv Projektide arv mõju lõikes meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele tööhõives a) projekt toetab meeste ja naiste tööturule võrdset integreerimist arv b) projekt toetab meeste ja naiste võrdset osalemist hariduses ja kutseõppes arv c) projekt edendab naisettevõtlust arv d) projekt toetab töö- ja pereelu ühitamist arv e) vahetu mõju on raskesti määratav arv Projektide arv mõju lõikes infoühiskonna edendamisele a) infoühiskonda edendava mõjuga arv b) neutraalne arv Projektide arv mõju lõikes töökohtade loomisele a) töökohti loov arv meeste arv naiste arv KOKKU arv arv arv b) neutraalne arv Projektide arv mõju lõikes töökohtade säilitamisele a) töökohti loov arv meeste arv naiste arv KOKKU arv arv arv b) neutraalne arv Alameetme tasandi indikaatorid 1) Alameede 4.6.1 Füüsilise elukeskkonna parandamine B.3. Väljund Toetatud projektide arv projekti abikõlblike tegevuste ning toetuse saaja tüübi lõikes kokku arv Toetatud projektid abikõlblike tegevuste järgi: investeeringud üldhariduskoolide ja lasteaedade arendamiseks arv investeeringud tööhõivet stimuleerivatesse sotsiaalobjektidesse arv investeeringud transpordi infrastruktuuri objektidesse arv investeeringud katlamajade, kaugküttevõrgustiku ja tänavavalgustussüsteemide arendamiseks arv Toetatud projektid toetuse saaja tüübi järgi: KOV üksused arv SA ja MTÜ, sh kogudused arv avaliku sektori enamusosalusega äriühingud arv B. 4.Tulemus Rajatud, renoveeritud või parandatud objektide arv arv sh üldhariduskoolide ja lasteaedade objektide arv arv sh tööhõivet stimuleerivate sotsiaalobjektide arv arv sh transpordi infrastruktuuri objektide arv arv sh muu abikõlbliku tehnilise infrastruktuuri objektide arv arv Projektidest otseselt kasu saanud elanike hinnanguline arv arv 2) Alameede 4.6.2 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine B.5. Väljund Toetatud projektide arv projekti abikõlblike tegevuste ning toetuse saaja tüübi lõikes kokku arv Toetatud projektid abikõlblike tegevuste lõikes: külastus- ja vabaajavõimaluste väljaarendamine ja mitmekesistamine arv kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade eksponeerimine arv piirkonnaspetsiifiliste regulaarürituste käivitamine arv endiste militaar- ja tööstusobjektide ning -alade taaskasutusele võtmine uutes funktsioonides arv Toetatud projektid toetuse saaja tüübi lõikes: KOV üksused arv SA ja MTÜ, sh kogudused arv maakonnamuuseumid arv riigiasutused arv B.6. Tulemus Kvalitatiivselt paranenud seisundiga objektide ja edukalt läbiviidud ürituste arv arv sh objektide arv arv sh ürituste arv arv Projektidest kasusaanud inimeste (elanikud, külastajad , üritustel osalejad jmt) hinnanguline arv arv Kinnitan esitatud andmete õigsust (täidab osa B koostaja): ......................... EAS ......................... xx.xx.200x ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) Kontrollinud ja kooskõlastanud (täidab rakendusasutus): ......................... SM ......................... xx.xx.200x ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) LISA 4. Seirearuande osa C (meetme finantsprogressi aruande vormid) OSA C: MEETME FINANTSPROGRESS C1. Meetme üldine finantsprogress C2. N+2 reegel Meetme eelarve programmitäiendis Rahuldamisotsuste kogumaht Meetme progress Tõendatud ja väljamakstud abikõlblikud kulud De-commitment 2004 2005 2006 2004–2006 Eelnevatel aruande-perioodidel kokku Käesoleval aruande-perioodil Käesoleva aruande-perioodi lõpuks kokku Eeldatav rahastamis-otsuste kogumaht järgmise aruande-perioodi lõpuks Tegelik kohustuste progress käesoleva aruande-perioodi lõpuks Eeldatav kohustuste progress järgmise aruande-perioodi lõpuks Tegelik väljamaksete osakaal kohustuste suhtes käesoleva aruande-perioodi lõpuks Eelnevatel aruande-perioodidel kokku Käesoleval aruande-perioodil Käesoleva aruande-perioodi lõpuks kokku Eeldatavad abikõlblikud kulud järgmise aruande-perioodi lõpuks Eelnevatel aruande-perioodidel teostatud decommitment Decommitment risk käesoleva aruande-perioodi lõpuks Decommitment risk järgmise aruande-perioodi lõpuks 1 2 3 4=1+2+3 5 6 7=5+6 8 9=7/4 10=8/4 11=14/7 12 13 14=12+13 15 16 17=14/1 (2;3) 18=15/1 (2;3) Alameede 4.6.1 Alameede 4.6.2 Meede 4.6 KOKKU OSA C: MEETME FINANTSPROGRESS C.3. Toetuste struktuur Rahuldamisotsuste kogumaht Tõendatud ja väljamakstud abikõlblikud kulud Kaasatud erasektori vahendid (tuginedes projektide seirearuannetele) Kaasatud erasektori vahendite suhe abikõlblikesse kuludesse Eelnevatel aruandeperioodidel kokku Käesoleval aruandeperioodil Käesoleva aruandeperioodi lõpuks kokku Eelnevatel aruandeperioodidel kokku Käesoleval aruandeperioodil Käesoleva aruandeperioodi lõpuks kokku Mitterahalised abikõlblikud kulud käesoleva aruandeperioodi lõpuks kokku 1 2 3=1+2 4 5 6=4+5 7 8 9=8/6 Alameede 4.6.1 Füüsilise elukeskkonna arendamine sh haridusobjektidele orienteeritud projektid sh sotsiaalsele infrastruktuurile orienteeritud projektid sh transpordiinfrastruktuurile orienteeritud objektid sh tehnilisele infrastruktuurile orienteeritud projektid Alameede 4.6.2 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine sh infrastruktuurile orienteeritud projektid sh üritustele orienteeritud projektid Meede 4.6 KOKKU Kinnitan esitatud andmete õigsust (täidab osa C koostaja): (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) Kontrollinud ja kooskõlastanud (täidab rakendusasutus): LISA 5. Rakendusüksuse tegevus- ja finantsaruandele esitatavate nõuete loetelu Rakendusüksuse tegevus- ja finantsaruandele esitatavate nõuete loetelu Rakendusüksuse tegevus- ja finantsaruanne sisaldab järgmist informatsiooni: 1. Meetme rakendamise kvaliteet (LISA 2); 2. Aruandeperioodiks seatud indikaatorid ja sihtmäärad ning tegelik saavutustase (LISA 3); 3. Meetme finantsprogress aruandeperioodil (LISA 4); 4. Ülevaade rakendusüksuse (ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise divisjoni) arendustegevusest, uuringutest, hindamistest; 5. Kokkuvõte aruandeperioodi suhtekorraldusest ja teavitustööst ning üldhinnang rakendusüksuse (ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamise divisjoni) möödunud perioodi tegevuse kohta.