Riigikogu — Konkurentsiseaduse muutmise seadus — RT I, 89, 813

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 25. novembri 1999. a otsusega nr 672 I.Konkurentsiseaduses (RT I 1998, 30, 410) tehakse järgmised muudatused ja täiendused: § 1. Paragrahvid 19 ja 20 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 19. Riigiabi mõiste (1) Riigiabi käesoleva seaduse tähenduses on riigi, linna või valla poolt või nende vahenditest ükskõik missugusel kujul antav soodustus, mis moonutab või võib moonutada konkurentsi, soodustades mõnda ettevõtjat või mingite kaupade tootmist või müüki. Selleks võib olla näiteks rahaline abi, maksuvõlgade tasumise ajatamine, võlgade kustutamine, laenude andmine oluliselt soodsamatel tingimustel kui tavaliselt teistele ettevõtjatele ja muud abi vormid. (2) Riigiabi, välja arvatud abi laevaehitusele, transpordile, põllumajandusele ja kalandusele ning ekspordiabi, on käesoleva seaduse mõistes vähese tähtsusega, kui see ei ületa ettevõtja kohta 1,5 miljonit krooni kolme järjestikuse aasta jooksul. § 20. Riigiabi andmise tingimused (1) Anda võib ainult üldiste huvidega kokkusobivat riigiabi. (2) Üldiste huvidega kokkusobiv riigiabi on: 1) sotsiaalse iseloomuga riigiabi tingimusel, et sellise riigiabi andmisega ei kaasne asjassepuutuvate toodete päritoluga seotud diskrimineerimist; 2) riigiabi loodusõnnetuste ja muude erakorraliste sündmuste tõttu tekkinud kahju heastamiseks. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib üldiste huvidega kokkusobivaks pidada: 1) riigiabi majandusliku arengu edendamiseks piirkondades, kus elatustase on ebanormaalselt madal või kus tööpuudus on väga suur; 2) riigiabi teatud majandustegevuse või teatud majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui selline abi ei mõju majandustingimustele negatiivselt ulatuses, mis on vastuolus üldiste huvidega; 3) riigiabi tõsiste majandushäirete kõrvaldamiseks või 4) riigiabi kultuuri edendamiseks ja kultuuripärandi säilitamiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud riigiabi: 1) antakse kindlaksmääratud perioodiks ja riigiabi andmine lõpetatakse, kui see ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud kriteeriumile; 2) antakse ulatuses, mida on vaja käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused ei laiene vähese tähtsusega riigiabile. (6) Riigiabi andmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus.» § 2. Paragrahvi 21: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Riigiabi andja võib anda riigiabi, välja arvatud valla- ja linnaeelarves ettenähtud riigiabi ning vähese tähtsusega riigiabi, ainult rahandusministri eelneval kirjalikul loal. Rahandusministri käskkiri, millega luba antakse, avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.»; 2) paragrahvi täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: « (11) Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise assotsieerumislepingu (Euroopa lepingu) (RT II 1995, 22–27, 120) artikli 63 lõikes 5 ettenähtud toodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevale ettevõtjale riigiabina antavale rahalisele abile ei kohaldata käesolevas peatükis sätestatut. Nimetatud rahalise abi andmine sätestatakse teiste seadustega.»; 3) lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Valla- või linnavalitsus teatab rahandusministrile kirjalikult valla- või linnaeelarve projektis ettenähtud riigiabist, välja arvatud vähese tähtsusega riigiabist, enne eelarveprojekti üleandmist volikogule. Teatise vormi kehtestab rahandusminister.» § 3. Paragrahvi 23 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel täiendava menetluse teostamisel võtab rahandusminister arvesse planeeritava riigiabi andja ja saaja ning teiste poolte kõiki kirjalikke ja suulisi seletusi, kellel on põhjendatud huvi antud küsimuse vastu.» § 4. Paragrahvid 24 ja 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « § 24. Riigiabi tagasimaksmine (1) Rahandusminister võib nõuda riigiabi saajalt riigiabi tagasimaksmist riigieelarve tuludesse, riigiabi andmise otsuse tühistamist või riigiabi andmise peatamist, kui: 1) riigiabist ei ole rahandusministrile vastavalt käesoleva seaduse §-le 21 teatatud; 2) riigiabi kasutatakse eesmärgil, mis on erinev kasutusest või eesmärgist, mis oli toodud riigiabi kohta esitatud teabes; 3) ei täideta käesoleva seaduse § 23 lõike 6 alusel kehtestatud tingimust või kohustust või 4) riigiabi andmise otsus põhines riigiabi saaja esitatud mittetäielikul, ebaõigel või eksitaval teabel. (2) Rahandusministril on õigus nõuda põhjendatud määraga intressi iga riigiabi tagasimaksmise juhtumi korral käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tagasimakstava riigiabi summalt. Sissenõutud intressi summad kantakse riigieelarve tuludesse. Põhjendatud määraga intressiks loetakse riigiabi andmisele või abi lubamise otsusele eelnenud kuu Eesti pankade kroonilaenude keskmist intressimäära. Intressi arvestatakse riigiabi kättesaadavaks tegemise hetkest. § 25. Riigiabi aruandlus (1) Riigiabi andja, see on edastaja, laenu tagaja, maksu ajataja jne, esitab kord aastas rahandusministri kehtestatud kuupäevaks ja vormis aruande riigiabi andmise ja kasutamise kohta. Aruanne esitatakse ka valla- ja linnaeelarves sisalduva riigiabi ning vähese tähtsusega riigiabi kohta. (2) Rahandusminister koostab 12 kuu jooksul, alates kalendriaasta lõppemisest, aruande kogu sellel aastal antud riigiabi kohta, mis esitatakse kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele.» II. Seaduse rakendamine ja jõustumine § 5. Konkurentsiseaduse 6. peatükki kohaldatakse ka pärast 1995. aasta 1. jaanuari antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal jätkuvalt antava riigiabi suhtes. § 6. Loataotlus käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud riigiabi kohta esitatakse kahe aasta jooksul, alates käesoleva seaduse jõustumisest. § 7. Enne käesoleva seaduse jõustumist antud ja seaduse jõustumise ajal jätkuvalt antavat riigiabi hinnatakse konkurentsiseaduse § 20 alusel. § 8. Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Toomas SAVI