Siseminister — "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme 4.6 "Kohalik sotsiaal-majanduslik areng" toetuse seire läbiviimise eeskiri — RTL, 95, 1495

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 13 lõike 5 punkti 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava 4. prioriteedi meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» toetuse seire läbiviimise eeskiri. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) meetme juhtkomisjon – meetme eesmärkide saavutamise jälgimiseks meetme rakendusasutuse juhi poolt moodustatud komisjon. Meetme juhtkomisjoni sekretariaat on Siseministeeriumi struktuuriüksus, mis koordineerib meetme juhtkomisjoni tööd, vastutab meetme seirearuande koostamise, selle prioriteedi juhtkomisjonile arutamiseks ja heakskiitmiseks esitamise eest; 2) arengukava – Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006. § 3. Meetme seire üldpõhimõtted (1) Seire on meetme rakendamise pidev jälgimine võrrelduna väljund- ja tulemusindikaatorite ning arengukava läbivate seireindikaatoritega, tagamaks meetme tulemuslikku rakendamist. (2) Seiret teostatakse meetme rakendusasutuses Siseministeeriumis ja meetme rakendusüksuses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuses. Seire teostamise kohustus tuleneb Siseministeeriumi (edaspidi SiM) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (edaspidi EAS) vahelisest halduslepingust (leping), mis on sõlmitud «Halduskoostöö seaduses» (RT I 2003, 20, 117; 82, 552) sätestatud korras. (3) Seiret teostatakse seirearuandluse, meetme juhtkomisjoni ja struktuuritoetuse registri kaudu. (4) Seirearuandlus hõlmab toetuse saaja, rakendusüksuse ning rakendusasutuse aruandlust. (5) Struktuuritoetuse registrisse sisestab seireandmed rakendusüksus, registri andmeid seire teostamiseks kasutavad rakendusüksus ja -asutus. § 4. Seireinfo kogumise ja edastamise kord (1) Seireandmete kogumine toimub rakendusüksuses. (2) Seireinfo kogumise ja seireinfosüsteemi käitamise korra kehtestab rakendusüksus. § 5. Seirearuannete liigid ja menetlemise kord (1) Käesoleva määruse tähenduses seirearuanneteks on: 1) projekti seirearuanne; 2) rakendusüksuse koostatav meetme seirearuanne; 3) rakendusasutuse koostatav meetme seirearuanne. (2) Projekti seire- ja/või lõpparuande koostab toetuse saaja ning esitab selle rakendusüksusele viimase poolt sätestatud vormil, viisil ja tähtaja jooksul. (3) Projekti seirearuanne peab sisaldama rahandusministri 8. märtsi 2004. a määruse nr 28 «Struktuuritoetuse seire ja hindamise üldine kord» (RTL 2004, 26, 425) (edaspidi seire üldine kord) §-s 6 ja muud rakendusüksuse poolt nõutud informatsiooni. (4) Projekti lõpparuanne peab sisaldama seire üldise korra §-s 7 ja muud rakendusüksuse poolt nõutud informatsiooni. (5) Projekti seire ja/või lõpparuande kinnitab rakendusüksuse juhatus või tema poolt volitatud isik. (6) Projekti mõjuaruande koostab toetuse saaja üks aasta pärast projekti lõppemist ning esitab selle rakendusüksusele viimase poolt sätestatud vormil, viisil ja tähtaja jooksul. (7) Rakendusüksus koostab meetme seirearuanded kaks korda aastas seisuga 30. juuni ja 31. detsember. (8) Rakendusüksuse poolt koostatav meetme seirearuanne peab sisaldama seire üldise korra § 8 lõikes 2 nõutud informatsiooni. (9) Rakendusüksus esitab meetme seirearuande rakendusasutusele kirjalikult ja elektrooniliselt perioodi 1. jaanuar kuni 30. juuni kohta hiljemalt sama aasta 28. juuliks ja perioodi 1. jaanuar kuni 31. detsember kohta hiljemalt järgneva aasta 28. jaanuariks. (10) Rakendusüksus esitab meetme seirearuande käesoleva määruse lisas toodud vormidel. (11) Rakendusüksus on kohustatud rakendusasutusele esitama täiendavat informatsiooni meetme seirearuande kohta viimase nõudmisel. (12) Rakendusüksuse meetme seirearuande kinnitab regionaalminister või tema poolt volitatud ametnik. (13) Käesoleva määruse § 5 lõikes 12 kinnitatud seirearuannet täiendab rakendusasutus vastavalt seire üldise korra § 9 lõikele 1. (14) Täiendatud seirearuande esitab rakendusasutus meetme juhtkomisjonile heakskiitmiseks hiljemalt 18. augustiks ja 18. veebruariks. (15) Vajadusel täiendab rakendusasutus seirearuannet vastavalt meetme juhtkomisjonis otsustatule ning esitab meetme juhtkomisjoni poolt heaks kiidetud meetme poolaasta seirearuande prioriteedi rakendusasutusele hiljemalt 26. augustiks ja meetme aastaaruande 26. veebruariks. Regionaalminister siseministri ülesannetes Jaan ÕUNAPUU Regionaalminister Jaan ÕUNAPUU Sisejulgeoleku asekantsler kantsleri ülesannetes Kalev TIMBERG Siseministri 6. juuli 2004. a määruse nr 45 «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» toetuse seire läbiviimise eeskiri» lisa «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 4.6 «Kohalik sotsiaal-majanduslik areng» seirearuanne Aruandeperiood: Rakendusüksus: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Kinnitan esitatud andmete õigsust: ......................... EAS ......................... ......................... ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) Kinnitan aruande: ......................... SiM ......................... ......................... ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) OSA A: MEETME RAKENDAMISE KVALITEET A.1. Projektitaotluste juures esinenud peamised probleemid, sealhulgas taotluste rahuldamata jätmise peamised põhjused; rakendusüksuse tehtud ja kavandatavad tegevused, mis aitaksid tõsta projektitaotluste kvaliteeti ning kvantiteeti A.2. Rakendusüksuse hinnang projektide taotlemise protsessile A.3. Meetme rakendamisel esinenud põhimõttelised probleemid, sealhulgas projektide elluviimisel esinenud probleemid A.4. Läbiviidud kohapealsete kontrollide peamised järeldused A.5. Teave meetme rakendusüksuse poolt astutud sammude kohta, tagamaks meetme rakendamise kvaliteetsust ja tulemuslikkust A.5.1. seire puhul A.5.2. hindamise puhul A.5.3. finantskontrolli puhul A.5.4. kohapealse kontrolli puhul ... tuua välja iga sekkumisvaldkonna lõikes eraldi A.6. Rakendusüksusele laekunud toetuse saajate ettepanekud meetme rakendamise korralduse kohta A.7. Rakendusüksuse hinnang toetuse saajatelt informatsiooni kogumise korraldamisele A.8. Rakendusüksuse hinnang meetme väljunditele ja tulemuslikkusele; ettepanekud meetme tulemuslikumaks rakendamiseks Kinnitan esitatud andmete õigsust (täidab osa A koostaja): ......................... EAS ....................... ......................... ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) Kontrollinud ja kooskõlastanud (täidab rakendusasutus): ......................... SiM ........................ ......................... ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) OSA B: MEETME TULEMUSLIKKUS Meetme tasandi indikaatorid B.1. Läbivad protseduurilised/absorbeerimisvõime indikaatorid alameetmete lõikes 4.6.1 4.6.2 Esitatud taotlusi (arv ja maht) arv maht arv maht Menetletud taotlusi (arv ja maht) arv maht arv maht Vastavaks tunnistatud taotlusi (arv ja maht) arv maht arv maht Positiivse eksperthinnangu saanud taotlusi (arv ja maht) arv maht arv maht Valiku/juhtkomisjoni poolt rahuldamisettepaneku saanud projekte (arv ja maht) arv maht arv maht Rahuldatud taotlusi (arv ja maht) arv maht arv maht projektide oma- ja kaasfinantseerimine maht maht lisaks kaasatud muid (sh erasektori) vahendeid maht maht Rahuldatud taotluste osakaal (% taotluste üldarvust) % % Rahuldatud taotluste arv ja maht sekkumisvaldkondade lõikes sekkumisvaldkonna kood 171 Investeeringud materiaalsetesse väärtustesse (teabekeskused, turistide majutamine, toitlustamine, rajatised) arv maht 172 Investeeringud immateriaalsetesse väärtustesse (turismiteenuste väljaarendamine ja osutamine, spordi-, kultuuri- ja vaba aja üritused, kultuuripärand) arv maht 3122 Piirkondlikud / kohalikud maanteed arv maht 3123 Jalgrattateed arv maht 315 Sadamad arv maht 333 Energiakasutuse tõhusus, koostamine, energiajärelevalve arv maht 351 Tööstus- ja sõjaväeobjektide moderniseerimine ja saneerimine arv maht 352 Linnapiirkondade saneerimine arv maht 354 Kultuuripärandi säilitamine ja taastamine arv maht 36 Sotsiaal- ja tervisekaitse infrastruktuur arv maht 4.6.1 4.6.2 Taotluse menetlemise keskmine kiirus (päevades) päevade arv päevade arv Taotluste menetlemise standardpikkust ületanud projektide arv arv maht arv maht Esitatud kaebuste arv arv maht arv maht Positiivse tagasiside kontaktide arv arv maht arv maht B.2. Võtme/horisontaalsete poliitikate indikaatorid 4.6.1 4.6.2 Projektide arv ja maht taotleja asukoha lõikes (kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) üksus, maakond) arv maht arv maht maakonnad... arv maht arv maht KOV üksused... arv maht arv maht Projektide arv ja maht mõjupiirkonna ulatuse lõikes (KOV üksused) arv maht arv maht ühe KOV üksuse piires arv maht arv maht mitme KOV üksuste piires arv maht arv maht üleriigiline arv maht arv maht 4.6.1 4.6.2 Projektide arv rakendamise asukoha järgi a) linnas arv arv b) maal arv arv c) pole geograafiliselt määratletav arv arv Projektide arv mõju lõikes keskkonnaseisundile a) suunatud otseselt keskkonnaseisundi parandamisele arv arv b) keskkonnasõbralik arv arv c) neutraalne arv arv Projektide arv mõju lõikes naiste ja meeste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele a) projekt on suunatud otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele arv arv b) projekt vähendab soolist ebavõrdsust arv arv c) neutraalne (projekt ei mõjuta meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust) arv arv Projektide arv mõju lõikes meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele tööhõives a) projekt toetab meeste ja naiste tööturule võrdset integreerimist arv arv b) projekt toetab meeste ja naiste võrdset osalemist hariduses ja kutseõppes arv arv c) projekt edendab naisettevõtlust arv arv d) projekt toetab töö- ja pereelu ühitamist arv arv e) vahetu mõju on raskesti määratav arv arv Projektide arv mõju lõikes infoühiskonna edendamisele a) infoühiskonda edendava mõjuga arv arv b) neutraalne arv arv 4.6.1 4.6.2 Projektide arv mõju lõikes töökohtade loomisele a) töökohti loov arv arv meeste arv naiste arv KOKKU KOKKU arv arv arv arv b) neutraalne arv arv arv arv Projektide arv mõju lõikes töökohtade säilitamisele a) töökohti säilitav arv arv meeste arv naiste arv KOKKU KOKKU arv arv arv arv b) neutraalne arv arv Alameetme tasandi indikaatorid 1) Alameede 4.6.1 Füüsilise elukeskkonna parandamine B.3. Väljund Toetatud projektide arv projekti abikõlblike tegevuste ning toetuse saaja tüübi lõikes kokku arv Toetatud projektid abikõlblike tegevuste järgi: investeeringud üldhariduskoolide ja lasteaedade arendamiseks arv investeeringud tööhõivet stimuleerivatesse sotsiaalobjektidesse arv investeeringud transpordi infrastruktuuri objektidesse arv investeeringud katlamajade, kaugküttevõrgustiku ja tänavavalgustussüsteemide arendamiseks arv Toetatud projektid toetuse saaja tüübi järgi: KOV üksused arv sihtasutused (SA) ja mittetulundusühingud (MTÜ), sh kogudused arv avaliku sektori enamusosalusega äriühingud arv B.4. Tulemus Rajatud, renoveeritud või parandatud objektide arv arv sh üldhariduskoolide ja lasteaedade objektide arv arv sh tööhõivet stimuleerivate sotsiaalobjektide arv arv sh transpordi infrastruktuuri objektide arv arv sh muu abikõlbliku tehnilise infrastruktuuri objektide arv arv Projektidest otseselt kasu saanud elanike hinnanguline arv arv 2) Alameede 4.6.2 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine B.5. Väljund Toetatud projektide arv projekti abikõlblike tegevuste ning toetuse saaja tüübi lõikes kokku arv Toetatud projektid abikõlblike tegevuste lõikes: külastus- ja vabaajavõimaluste väljaarendamine ja mitmekesistamine arv kultuuriliselt ja looduslikult väärtuslike alade eksponeerimine arv piirkonnaspetsiifiliste regulaarürituste käivitamine arv endiste militaar- ja tööstusobjektide ning -alade taaskasutusele võtmine uutes funktsioonides arv Toetatud projektid toetuse saaja tüübi lõikes: KOV üksused arv SA ja MTÜ, sh kogudused arv maakonnamuuseumid arv riigiasutused arv B.6. Tulemus Kvalitatiivselt paranenud seisundiga objektide ja edukalt läbiviidud ürituste arv arv sh objektide arv arv sh ürituste arv arv Projektidest kasusaanud inimeste (elanikud, külastajad, üritustel osalejad jmt) hinnanguline arv arv Kinnitan esitatud andmete õigsust (täidab osa B koostaja): ......................... EAS ......................... ......................... ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) Kontrollinud ja kooskõlastanud (täidab rakendusasutus): ......................... SiM ......................... ......................... ......................... (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) OSA C: MEETME FINANTSPROGRESS C1. Meetme üldine finantsprogress C2. N+2 reegel Meetme eelarve programmitäiendis Rahuldamisotsuste kogumaht Meetme progress Tõendatud ja väljamakstud abikõlblikud kulud Kohustustest vabastamine 2004 2005 2006 2004–2006 Eelnevatel aruande-perioodidel kokku Käesoleval aruande-perioodil Käesoleva aruande-perioodi lõpuks kokku Eeldatav rahastamis-otsuste kogumaht järgmise aruande-perioodi lõpuks Tegelik kohustuste progress käesoleva aruande-perioodi lõpuks Eeldatav kohustuste progress järgmise aruande-perioodi lõpuks Tegelik väljamaksete osakaal kohustuste suhtes käesoleva aruande-perioodi lõpuks Eelnevatel aruande-perioodidel kokku Käesoleval aruande-perioodil Käesoleva aruande-perioodi lõpuks kokku Eeldatavad abikõlblikud kulud järgmise aruande-perioodi lõpuks Eelnevatel aruande-perioodidel teostatud kohustustest vabastamine Kohustustest vabastamise risk käesoleva aruande-perioodi lõpuks Kohustustest vabastamise risk järgmise aruande-perioodi lõpuks 1 2 3 4=1+2+3 5 6 7=5+6 8 9=7/4 10=8/4 11=14/7 12 13 14=12+13 15 16 17=14/1 (2;3) 18=15/1 (2;3) Alameede 4.6.1 Alameede 4.6.2 Meede 4.6 KOKKU LISA 4 OSA C: MEETME FINANTSPROGRESS C.3. Toetuste struktuur Rahuldamisotsuste kogumaht Tõendatud ja väljamakstud abikõlblikud kulud Kaasatud erasektori vahendid (tuginedes projektide seirearuannetele) Kaasatud erasektori vahendite suhe abikõlblikesse kuludesse Eelnevatel aruandeperioodidel kokku Käesoleval aruandeperioodil Käesoleva aruandeperioodi lõpuks kokku Eelnevatel aruandeperioodidel kokku Käesoleval aruandeperioodil Käesoleva aruandeperioodi lõpuks kokku Mitterahalised abikõlblikud kulud käesoleva aruandeperioodi lõpuks kokku 1 2 3=1+2 4 5 6=4+5 7 8 9=8/6 Alameede 4.6.1 Füüsilise elukeskkonna arendamine sh haridusobjektidele orienteeritud projektid sh sotsiaalsele infrastruktuurile orienteeritud projektid sh transpordiinfrastruktuurile orienteeritud objektid sh tehnilisele infrastruktuurile orienteeritud projektid Alameede 4.6.2 Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine sh infrastruktuurile orienteeritud projektid sh üritustele orienteeritud projektid Meede 4.6 KOKKU Kinnitan andmete õigsust (täidab osa C koostaja): (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri) Kontrollinud ja kooskõlastanud (täidab rakendusasutus): (Nimi) (Ametinimetus) (Kuupäev) (Allkiri)