Vabariigi Valitsus — Tuhu maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine — RT I, 84, 769

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Tuhu maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Tuhu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. Määrata Tuhu maastikukaitseala valitsejaks Matsalu Looduskaitseala administratsioon. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrusega nr 332 TUHU MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Tuhu maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 25. mai 1981. a määrusega nr 340 «Sookaitsealade moodustamise kohta» (ENSV Teataja 1981, 22, 311) Tuhu sookaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on Tuhu soo ja seal esinevate kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Tuhu maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte tüüpi vöönditeks: kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Lihula metskonna 1987. aasta, Haapsalu metskonna 1998. aasta ja Varbla metskonna 1997. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga september 1999. aasta. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni kogu kaitseala maa-alal, välja arvatud punktis 18 sätestatud juhul sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). 7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. 9. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Haapsalu metskonna kvartalites 160, 161 ja 162 ning kvartali 163 kaitsealale jäävas osas 1. veebruarist 31. augustini. 10. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 11. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. 12. Kaitseala valitseja igakordse nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) kinnitada maakorralduskava; 2) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala; 3) väljastada metsamajandamiskava; 4) kehtestada detail- ja üldplaneeringut; 5) anda projekteerimistingimusi. 13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 14. Teaduslikke välitöid tehakse kaitsealal kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. 15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. III. SIHTKAITSEVÖÖND 16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 17. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Tuhu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Hanila vallas Haapsalu metskonna kvartalid 160, 161 ja 162, kvartali 163 eraldis 8 täielikult, eraldiste 2, 6 ja 7 ida-läänesuunalisest kraavist lõuna poole jääv osa, kvartal 179 (nii riigimaa kui talude A106, A107, A108, A109, A110 lahusmaatükkide osas), kvartal 180, talu Kivisauna (7) lahusmaatüki Tuudi jõest lääne poole jääv osa, talude 2, 3, Kaasiku (4), 6, 7, 8, 9, 10, 12, 13, Sagrise (14), 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 37a, 39, 40, Kuliste (41), Kullasepa (42), Kõlja-Jakobi (43), Kõlja-Juhani (44), 45a, 45b, 46, 48, 58, 62, 63, Jaani (64), Ado (65), 66a, 66b, Kopli (67), Kruusimäe (68), Nurga (69), A26, A36, A69, A70, A81, A82, A83, A85, A86, A91, A115, A117, A118, A119, A120, A123, A124, A127 kaitsealale jäävad lahusmaatükid, talude A66, A68, A59 ja A100 lahusmaatükkide Lihula metskonna kvartalitesse 144 ja 147 jäävad osad ning talu A47 lahusmaatüki ida-läänesuunalisest sihist põhja poole jääv osa; Koonga vallas Varbla metskonna kvartal 1 (nii riigimaa kui Jaani-Hansu (9) talumaa osas); 2) Lõpe sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Koonga vallas Varbla metskonna kvartali 2 eraldised 1, 2 ja 4–12, kvartal 3 (nii riigimaa kui Jaani-Hansu (9), Viira (11) ja A(16) talumaade osas), kvartali 4 eraldised 1–11, kvartali 5 eraldised 1–6, 13 ja 14, kvartali 6 eraldise 3 Väänja–Lõpe teest põhja poole jääv osa ning eraldise 2 Väänja–Lõpe teest põhja poole ja kvartali 3 läänepiiri lõunasuunalisest pikendusest kuni teeni, ida poole jääv osa, Kaasiku (96), Uduna (19) ja Kõmsi (21) talumaad. 18. Haapsalu metskonna kvartalite 160, 161, 162 ja 163 Tuhu sihtkaitsevööndisse jäävas osas on inimeste viibimine keelatud 1. veebruarist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning teaduslikel välitöödel. 19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–10 ja 12 loetletud lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud: 1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks; 2) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; 3) Lõpe sihtkaitsevööndis puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. 20. Lõpe sihtkaitsevööndis puisniidu esinemisalal on kohustuslik niitmine, karjatamine ja puu- ning põõsarinde harvendamine ulatuses, mis tagab poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu säilimise. 21. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärgid on: Tuhu sihtkaitsevööndis – metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina; Lõpe sihtkaitsevööndis – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. IV. PIIRANGUVÖÖND 22. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 23. Kaitsealal on Tuudi piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Hanila vallas talude Vassa (3), Tõnise-Ado (8), Mihkli-Jüri (5), Jaagu (7), Kadakamäe (9), Virve (12), Mardi (11), Tõnise-Jüri (2), Aidukännu (5), Kärudi (3), Kooli (13) lahusmaatükid ja Madise (10), Lepiku (6) Jaagu (7) ning Hinsu (1) lahusmaatükkide Tuudi jõest lääne poole jäävad osad. 24. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–12 loetletud keelatud tegevus. Samuti on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 5) jäätmete ladustamine; 6) uute ehitiste püstitamine; 7) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; 8) veekogude vee taseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine. 25. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. V. LÕPPSÄTTED 26. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud. 27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 28. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Keskkonnaminister Heiki KRANICH Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 2. novembri 1999. a määrusega nr 332 TUHU MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS Tuhu maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Hanila vallas Haapsalu metskonna kvartali 160 edelanurgast mööda nimetatud kvartali läänepiiri, kvartalite 160 ja 161 loodepiiri kvartalite 161 ja 162 põhjapiiri kvartali 162 idapiiri kuni lääne-idasuunalise kuivenduskraavini. Piir jätkub mööda nimetatud kraavi ida suunas läbi kvartali 163 kuni nimetatud kvartali lõunapiirini, mööda kvartalite 163 ja 164 lõunapiiri ida suunas kuni Tuudi jõeni, mööda jõge allavoolu kuni kvartali 180 põhjapiirini, mööda kvartali 180 põhjapiiri ida suunas kuni talu 38 lahusmaatüki loodepiirini, mööda seda kirde suunas kuni Hanila valla piirini. Edasi kulgeb piir mööda Hanila valla piiri kirde suunas kuni talumaa 29 lahustüki läänepiirini, mööda talude 29, Kõlja-Juhani (44), Kullasepa (42) ja A36 lahusmaatükkide läänepiiri, mööda Kõlja-Jakobi (43) lahusmaatüki lääne-, loode- ja kagupiiri kuni ristumiseni Lääne maakonna ja Pärnu maakonna vaheliseks piiriks oleva Oidrema peakraaviga. Piir jätkub mööda Oidrema peakraavi kagu suunas kuni Varbla metskonna kvartali 1 kirdepiirini, edasi kulgeb piir Pärnu maakonnas Koonga vallas mööda kvartali 1 kirdepiiriks olevat kraavi kagu suunas kuni Kaasiku (96) talumaa läänepiirilt algava kagusuunalise peakraavini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud peakraavi vasakkallast kagu ja lõuna suunas kuni Väänja–Lõpe teeni, mööda nimetatud teed edela suunas kuni katastriüksuse (33402:002:0258) kirdepiirini, mööda nimetatud katastriüksuse kirde-, loode- ja läänepiiri kuni Väänja–Lõpe teeni, mööda teed lääne suunas kuni kvartali 3 läänepiiri lõunasuunalise pikenduseni kvartali 6 eraldises 2, mööda seda ja kvartali 3 läänepiiri põhja suunas, mööda kvartali 1 lõunapiiri lääne suunas kuni Lääne maakonna ja Pärnu maakonna vahelise piirini, mööda seda lääne suunas kuni Haapsalu metskonna kvartali 180 lõunapiirini. Piir jätkub Lääne maakonnas mööda Haapsalu metskonna kvartali 180 lõunapiiri lääne suunas kuni talu Kalmeti (A47) lahusmaatüki idapiirini, mööda seda põhja suunas kuni ida-läänesuunalise sihini, mööda sihti lääne suunas läbi nimetatud lahusmaatüki kuni kvartali 180 lõunapiirini, mööda nimetatud kvartali lõuna- ja edelapiiri kuni Kiska–Mõtsu teeni. Edasi kulgeb piir mööda Lihula metskonna kvartali 144 lõunapiiri lääne suunas läbi talude A100, A109, A110, A59, A68 ja A66 lahusmaatükkide kuni viimati nimetatud lahusmaatüki loodepiirini. Piir jätkub talu A66 lahusmaatüki loodepiirilt mööda Haapsalu metskonna kvartali 179 lõuna- ja läänepiiri kuni kvartali 160 edelanurgani. Tuhu maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Lihula metskonna 1987. aasta, Haapsalu metskonna 1998. aasta ja Varbla metskonna 1997. aasta puistuplaanide (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas maakatastri andmete alusel seisuga juuni 1999. aasta. Keskkonnaminister Heiki KRANICH