Vabariigi Valitsus — Paunküla maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine — RT I, 81, 743

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Paunküla maastikukaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Paunküla maastikukaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. Määrata Paunküla maastikukaitseala valitsejaks Harju Maavalitsus. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määrusega nr 323 PAUNKÜLA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Paunküla maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Harju Rajooni RSN Täitevkomitee 29. detsembri 1981. a otsusega nr 258 «Harju rajoonis asuvate riikliku kaitse alla kuuluvate kohaliku tähtsusega objektide kinnitamisest». Kaitseala põhieesmärk on Paunküla mägede ja nende vahel asuvate järvede kaitse. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Paunküla maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa- ja veeala kuuluvad vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele piiranguvööndisse. 4. Kaitseala (piiranguvööndi) piir kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala (piiranguvööndi) välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Paunküla metskonna 1991. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ja talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEALA KAITSEKORD 6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitseala maa-alal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). 7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades, välja arvatud õuemaal. Telkimine ja lõkke tegemine õuemaal on lubatud omaniku loal. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga liiklemine. Vee-mootorsõidukiga liiklemine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel. 9. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 10. Kaitsealal on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades; 5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 6) veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine, välja arvatud sulgunud looduslike vooluteede avamine; 7) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas. 11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 2) maakorralduskava kinnitamine; 3) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 4) metsamajandamiskava väljastamine; 5) projekteerimistingimuste andmine; 7) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; 8) uute ehitiste püstitamine. 12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ning tulenevalt koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 13. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. 14. Kaitseala metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. 15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. III. LÕPPSÄTTED 16. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud. 17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Keskkonnaminister Heiki KRANICH Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 26. oktoobri 1999. a määrusega nr 323 PAUNKÜLA MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS Paunküla maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Kõue vallas Tallinn–Tartu maanteelt mööda Paunküla metskonna kvartali 20 lõunapiiri lääne suunas, edasi mööda kvartalite 19, 25, 35 ja 36 kirdepiiri kagu suunas kuni Tõnismäe (A92) talumaa loodenurgani. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud talumaa põhjapiiri kuni põhja-lõunasuunalise pinnasteeni, mööda pinnasteed lõuna suunas kuni kvartali 37 lõunapiiriks oleva ida-läänesuunalise pinnasteeni. Piir jätkub mööda kvartali 37 lõunapiiriks olevat pinnasteed lääne suunas kuni kvartali 33 idanurgani, edasi mööda kvartali 33 kirdepiiriks olevat kraavi loode suunas kuni ida-läänesuunalise kraavini, mööda nimetatud kraavi lääne suunas ja pärast kraavi pöördumist edela suunas kuni kagu-loodesuunalise kraavini. Edasi kulgeb piir mööda nimetatud kagu-loodesuunalist kraavi loode suunas ja pärast kraavi pöördumist edela suunas kuni kagu-loodesuunalise pinnasteeni, edasi mööda nimetatud pinnasteed loode suunas kuni kvartali 29 idapiirini, edasi mööda kvartali 29 idapiiri ning kvartali 27 lõuna- ja läänepiiri kuni kvartali 22 edelapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 22 ja 21 edelapiiri kuni Punamäe (15) talumaa idapiirini, mööda Punamäe 15 talumaa ida- ja põhjapiiri kuni kvartali 15 edelapiirini, edasi mööda nimetatud kvartali edela- ja põhjapiiri kuni Punamäe tee ja Sipelga tee ristumiskohani. Piir jätkub mööda Sipelga teed ida suunas kuni ristuva loode-kagusuunalise pinnasteeni, mööda viimati nimetatud pinnasteed kagu suunas kuni Tallinn–Tartu maanteeni, edasi mööda nimetatud maantee teemaa lääneserva kagu suunas kuni kvartali 20 lõunapiirini. Paunküla maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Paunküla metskonna 1991. aasta puistuplaani (mõõtkava 1: 20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aasta skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. Keskkonnaminister Heiki KRANICH