Vabariigi Valitsus — Maareformi käigus maa rendileandmise ja maale kasutusvalduse seadmise korra kinnitamine — RT I, 78, 725

Maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153; 103, 1698; 1999, 25, 366; 27, 390) paragrahvi 34 ja paragrahvi 34¹ lõike 2 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Maareformi käigus maa rendileandmise ja maale kasutusvalduse seadmise kord» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a määrus nr 143 ««Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduste esitamise korra» kinnitamise kohta» (RT 1992, 19, 285; 34, 453; RT I 1994, 29, 440). 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. juuni 1992. a määrus nr 179 «Maa rentimise ajutise korra kinnitamise kohta» (RT 1992, 27, 363; 41, 547). Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1999. a määrusega nr 308 MAAREFORMI KÄIGUS MAA RENDILEANDMISE JA MAALE KASUTUSVALDUSE SEADMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolev «Maareformi käigus maa rendileandmise ja maale kasutusvalduse seadmise kord» (edaspidi kord) on kehtestatud maareformi seaduse (RT 1991, 34, 426; RT I 1996, 41, 796; 1997, 13, 210; 37/38, 570; 81, 1363; 93, 1556; 1998, 12, 153; 103, 1698; 1999, 25, 366; 27, 390) paragrahvi 34 ja paragrahvi 341 lõike 2 alusel ning reguleerib maareformi käigus maa rendileandmist ja maale kasutusvalduse seadmist. 2. Maa rendileandmist ja maale kasutusvalduse seadmist korraldab maavanem (edaspidi kasutusse andmise korraldaja). 3. Kasutusse andmise korraldaja võib kokkuleppel kohaliku omavalitsuse volikoguga volitada kohalikku omavalitsust korraldama riigi nimel maa rentimist või maale kasutusvalduse seadmist. Maa rentimiseks või maale kasutusvalduse seadmiseks volituste andmiseks esitab kasutusse andmise korraldaja kohaliku omavalitsuse volikogule vastava kirjaliku taotluse või kohaliku omavalitsuse volikogu kasutusse andmise korraldajale volikogu otsusel põhineva taotluse. 4. Kokkulepe volituste üleandmise kohta vormistatakse lihtkirjalikus vormis ning allkirjastatakse vastava volikogu esimehe ja maavanema poolt. Kui kasutusse andmise korraldaja ei anna kohalikule omavalitsusele üle kõiki seadusest ja käesolevast korrast tulenevaid õigusi ja kohustusi, tuleb see kokkuleppes eraldi näidata. 5. Kui maa rendileandmist või maale kasutusvalduse seadmist on riigi nimel volitatud korraldama kohalik omavalitsus, kehtib kasutusse andmise korraldaja suhtes edaspidi sätestatu ka kohaliku omavalitsuse kohta juhul kui käesolevast korrast ei tulene teisiti. 6. Maa kasutusse andmise korraldajal on õigus sõlmida füüsiliste ja juriidiliste isikutega lepinguid maa kasutusse andmisega seotud toimingute teostamiseks. 7. Käesolevas korras antakse kuni kümneks aastaks edasirentimise õiguseta rendile põllumajandusmaad, mida ei erastatud ostueesõigusega või maareformi seaduse paragrahvi 231 alusel või millele maareformi seaduse paragrahvi 231 alusel ei seatud kasutusvaldust või mida maareformi seaduse paragrahvi 22 lõike 4 punktis 2 nimetatud isikud ei erastanud piiratud enampakkumisel. Isik, kes soovib käesoleva korra alusel maad rentida, peab enne vastava taotluse esitamist olema kantud äriühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistrisse. Kui põllumajandusmaa rendile võtmise avalduse on esitanud mitu õigustatud isikut, antakse maa rendile sellele, kes esitas avalduse esimesena. 8. Käesolevas korras seatakse kuni 99 aastaks kasutusvaldus selle ENSV taluseaduse alusel (ÜVT 1989, 39, 611; RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 30, 465; 66, 1159) või asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510) paragrahvi 18 lõikes 2 nimetatud õigusaktide alusel maad kasutava isiku kasuks, kes ei soovi maad omandada. Kasutusvaldus seatakse kogu maale, mida isik ENSV taluseaduse või sellega võrdsustatud õigusaktide alusel kasutab, välja arvatud ehitisealune ja ehitise teenindamiseks vajalik maa. 9. Käesolevas korras seatakse maareformi seaduse paragrahvi 231 lõikes 2 nimetatud isiku kasuks kuni 20 aastaks kasutusvaldus põllumajandusmaale, mis ei kuulu tagastamisele, ostueesõigusega erastamisele või millele ei ole maareformi seaduse paragrahvi 231 lõike 2 alusel esitatud erastamise avaldust. II. MAA RENDILEANDMISE JA MAALE KASUTUSVALDUSE SEADMISE AVALDUSTE ESITAMINE 10. Käesoleva korra punktide 7 ja 8 alusel maa rentimiseks või maale kasutusvalduse seadmiseks peab õigustatud isik esitama avalduse kasutusse taotletava maa asukohajärgsele maa kasutusse andmise korraldajale. Käesoleva korra punkti 9 alusel maale kasutusvalduse seadmiseks peab õigustatud isik esitama avalduse kohaliku omavalitsuse täitevorganile. Avalduse võib saata ka tähitud kirjaga. Isik, kellele avaldus esitatakse, on kohustatud esitatud avaldused registreerima ning väljastama avalduse esitajale tõendi avalduse vastuvõtmise kohta. Tõendis peab olema näidatud avaldaja nimi, avalduse registreerimise aeg ja registreerimisnumber ning kasutusse taotletava maa asukoht ja pindala. 11. Maa rentimiseks või maale kasutusvalduse seadmiseks esitatavas avalduses märgitakse: 1) füüsilise isiku puhul – avaldaja ees- ja perekonnanimi, isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg ja passiandmed), elukoht, andmed füüsilisest isikust ettevõtjana äriregistris registreerimise kohta; välismaalane märgib avalduses kehtiva passi või passi asendava dokumendi andmed ning andmed elamisloa taotluse rahuldamise kohta; juriidilise isiku puhul – nimi, asukoht, äriregistris registreerimise aeg ja registrikood, maa kasutusse andmise protsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku nimi; 2) kasutusse taotletava maa asukoht (maakond, vald, küla, talu), ligikaudne suurus juhul, kui maa rendileandmist või maale kasutusvalduse seadmist taotletakse käesoleva korra punktide 7 ja 8 alusel või andmed maatüki ligikaudse suuruse kohta ja registreeritud maatüki number (numbrid) juhul, kui maale kasutusvalduse seadmist taotletakse käesoleva korra punkti 9 alusel; 3) andmed senise maakasutuse kohta (suurus ja õiguslik alus viitega maakasutusõiguse aluseks olevale pädeva organi otsusele) juhul, kui maa rendile andmist või maale kasutusvalduse seadmist taotletakse käesoleva korra punktide 7 ja 8 alusel. 12. Avaldusele lisatakse vastavalt asjaoludele: 1) äriregistris registreerimist tõendav dokument või selle kinnitatud koopia; 2) juhul kui maa rendile andmist või maale kasutusvalduse seadmist taotletakse käesoleva korra punktide 7 ja 8 alusel, siis ka senist maakasutusõigust tõendavad dokumendid (maa kasutamiseks andmise otsus, maa looduses eraldamise akt) ja kasutusse taotletava maa plaan ning kui avaldajaks on füüsiline isik, siis passi isikuandmeid sisaldavate lehekülgede koopia. Kui avaldajal ei ole võimalik lisada mõnda käesolevas punktis nimetatud dokumentidest, tuleb avalduses näidata põhjus, miks pole võimalik vastavat dokumenti lisada. Esitamata jäänud dokumendid lisatakse hiljem. Juhul kui maale kasutusvalduse seadmist taotletakse käesoleva korra punkti 9 alusel, koostab valla- või linnavalitsus maareformi seaduse paragrahvi 231 lõikes 3 sätestatut arvestades kasutusvalduse taotlejate nimekirja ning esitab selle koos esitatud avalduse ning sellele lisatud dokumentidega maareformi seaduse paragrahvi 231 lõikes 4 sätestatud korras kasutusse andmise otsustajale. 13. Isik, kes on esitanud avalduse maa rentimiseks Vabariigi Valitsuse 8. mai 1992. a määruse nr 143 ««Maa asendamise, ostmise ja rentimise avalduse esitamise korra» kinnitamise kohta» (RT 1992, 19, 285; 34, 453; RT I 1994, 29, 440) alusel, ei pea esitama uut avaldust. Kui esitatud avaldus ei sisalda kõiki käesoleva korra punktides 11 ja 12 nimetatud maa rentimiseks vajaminevaid andmeid ja lisasid või on andmed avalduse esitamise ajast muutunud, tuleb avaldajal need täiendavalt lisada. III. MAA RENDILE ANDMINE JA MAALE KASUTUSVALDUSE SEADMINE 14. Maa rendileandmiseks ja maale kasutusvalduse seadmiseks jäetakse maa maareformi seaduse paragrahvi 31 lõike 1 punktis 12 sätestatud alustel ning Vabariigi Valitsuse 3. septembri 1996. a määrusega nr 226 (RT I 1996, 64, 1182; 77, 1367; 1997, 69, 1163; 99, 1605; 1998, 85, 1392) kinnitatud «Maa riigi omandisse jätmise korras» sätestatust lähtudes riigi omandisse ning kantakse seaduses sätestatud korras kinnistusraamatusse. Maa riigi omandisse jätmise otsustajaks on kasutusse antava maa asukohajärgne maavanem. Maa riigi omandisse jätmine otsustatakse hiljemalt kolme kuu jooksul maa rentimise või maale kasutusvalduse seadmise avalduse ja kõigi avaldusele lisatavate dokumentide või maale kasutusvalduse taotlejate nimekirja ning sellele lisatavate dokumentide esitamise päevale järgnevast päevast arvates. 15. Kui maa rendileandmisega või maale kasutusvalduse seadmisega kaasneb katastriüksuse või selle osa sihtotstarbe muutus, toimub sihtotstarbe muutmine maa kasutusse andmise menetluse käigus. 16. Maa kasutusse andmise korraldaja määrab oma otsusega kindlaks maa kasutusse andmise tingimused. Otsus langetatakse hiljemalt kahe kuu jooksul kasutusse antava maa kinnistusraamatus registreerimise päevale järgnevast päevast arvates. Juhul kui kasutusse antav maa on enne maa rentimise või maale kasutusvalduse seadmise avalduse või maale kasutusvalduse taotlejate nimekirja ning sellele lisatavate dokumentide esitamist kinnistatud, siis langetatakse otsus kahe kuu jooksul maa rentimise või maale kasutusvalduse seadmise avalduse ja kõigi avaldusele lisatavate dokumentide või maale kasutusvalduse taotlejate nimekirja ning sellele lisatavate dokumentide esitamise päevale järgnevast päevast arvates. Otsuses märgitakse: 1) andmed rentniku või isiku, kelle kasuks kasutusvaldus seatakse, kohta; 2) andmed rendile antava või kasutusvaldusega koormatava kinnisasja kohta (asukoht, suurus, katastritunnus(ed) ja kinnistu number); 3) maatüki sihtotstarve; 4) rendilepingu või kasutusvalduse lepingu tähtaeg. Rendilepingu tähtajaks on taotleja poolt soovitav tähtaeg, kuid mitte rohkem kui kümme aastat. Kasutusvalduse tähtajaks on taotleja poolt soovitav tähtaeg, kuid mitte rohkem kui 99 aastat juhul, kui kasutusvaldus seatakse ENSV taluseaduse alusel või sellega võrdsustatud korras kasutatavale maale ning mitte rohkem kui 20 aastat juhul, kui kasutusvaldus seatakse vabale põllumajandusmaale; 5) rentniku või isiku, kelle kasuks kasutusvaldus seatakse, kohustus tasuda lepingu kestuse jooksul maamaks ning kanda maaga seotud reaalkoormatised, samuti kohustus pärast viie aasta möödumist rendilepingu sõlmimisest või kasutusvalduse seadmisest tasuda vastavalt rendi- või kasutusvalduse tasu, samuti kohustus rendi- või kasutusvalduse tasu mittetähtaegsel tasumisel maksta viivist 0,15% tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Rendi- ja kasutusvalduse tasu määramise aluseks on kohalik keskmine rendi- või kasutusvalduse tasu. Rendi- või kasutusvalduse tasu täpne suurus ning tasumistähtajad teatatakse rentnikule või isikule, kelle kasuks kasutusvaldus seati, hiljemalt kolm kuud enne rendi- või kasutusvalduse tasu tasumise kohustuse tekkimise algust; 6) rendile antava või kasutusvaldusega koormatava kinnisasja senise kasutusõiguse lõpetamise tingimused, tähtaeg ja kord; 7) rendilepingu või kasutusvalduse lepingu muud tingimused, sh lepingu ennetähtaegse lõpetamise alused (maa mittesihtotstarbeline kasutamine, maamaksu või rendi- või hoonestusõiguse tasu korduv mittetähtaegne tasumine, käesoleva korra punktis 20 sätestatud kohustuse täitmata jätmine jms); 8) rendile antaval või kasutusvaldusega koormataval kinnisasjal lasuvad kitsendused, kasutuspiirangud või koormatised, samuti kinnisasja kasutamisega seonduvad nõuded. 17. Isik, kellele antakse maa rendile või kelle kasuks seatakse maale kasutusvaldus, kannab kõik maa rendileandmisega või maale kasutusvalduse seadmisega seotud kulud. Maa rendileandmise või maale kasutusvalduse seadmise kulud on: 1) kasutusse antava maa katastriüksuse moodustamise kulud; 2) maa kasutusse andmise otsustaja kulud 500 krooni ühe kasutusse antava kinnistu kohta; 3) kasutusvalduse lepingu notariaalse vormistamise ja asjaõiguste kinnistamisega seotud kulud. Käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud kulud tasub maa kasutusse saamise õigust omav isik otse katastriüksuse moodustamise õigust omavale isikule viimasega sõlmitud lepingu alusel. Alapunktis 2 nimetatud kulud tasub maa kasutusse saaja kasutusse andmise otsustaja poolt näidatud arvele enne maa kasutusse andmise lepingu sõlmimist. Juhul kui maa kasutusse saamise õigust omav isik ei ilmu rendi- või kasutusvalduse lepingu sõlmimisele, ei ole tal õigust nõuda käesoleva punkti alapunktides 1 ja 2 nimetatud kulutuste hüvitamist. Alapunktis 3 nimetatud kulud tasub maa kasutusse saaja lepingu notariaalse vormistamise järel ning enne kinnistamiseks vajalike dokumentide esitamist kinnistusametile. 18. Maa kasutusse andmise korraldaja otsus maa kasutusse andmise tingimuste kohta saadetakse kolme päeva jooksul otsuse jõustumise päevast arvates maa rentimise või maale kasutusvalduse seadmise avalduse esitanud isikule ning juhul, kui maa rendileandmist või maale kasutusvalduse seadmist on volitatud korraldama kohalik omavalitsus, siis ka kasutusse antava maa asukohajärgsele maavanemale. 19. Juhul kui isik, kellele otsus saadeti, ei esita hiljemalt kümne päeva jooksul otsuse saamise päevast arvates põhjendatud vastuväiteid, sõlmitakse kinnisasja kasutusse andmiseks rendi- või kasutusvalduse leping. Rendileping sõlmitakse lihtkirjalikus vormis, kasutusvalduse leping, mis peab sisaldama ka asjaõiguslepingu sätteid, aga notariaalses vormis. Lepingu notariaalse vormistamise ja asjaõiguste kinnistamisega seotud kulud kannab isik, kelle kasuks kasutusvaldus seatakse. Juhul kui otsuse saanud isik esitab tähtaegselt põhjendatud vastuväite, vaatab kasutusse andmise otsustaja vastuväite kümne päeva jooksul läbi ning teatab läbivaatamise tulemusest vastuväite esitajale. Juhul kui vastuväite läbivaatamise tulemus ei rahulda vastuväite esitajat ning ta leiab, et tema õigusi on rikutud, on tal õigus pöörduda seaduses sätestatud korras kohtu poole. 20. Maa kasutusse andmise korraldaja esitab maa rendi- või kasutusvalduse lepingu kolme päeva jooksul lepingu sõlmimise päevale järgnevast päevast arvates registreerimiseks riigi maakatastrile ja riigivara registrile. 21. Kasutusvalduse kinnistamiseks vajalikud dokumendid esitab kinnistusametile hiljemalt kahe nädala jooksul kasutusvalduse lepingu sõlmimise päevale järgnevast päevast arvates isik, kelle kasuks kasutusvaldus seati. Poolte kokkuleppel võib vastavad dokumendid esitada ka kasutusse andmise korraldaja või notar. 22. Maa kasutusse andmise korraldaja peab kümne päeva jooksul lepingu jõustumise päevast arvates teatama sellest Riigi Teataja Lisas või alates 2000. aastast väljaandes Ametlikud Teated. Keskkonnaminister Heiki KRANICH