Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määruse nr 198 «Eluruumide erastamise korraldamine» muutmine — RT I, 78, 721

Eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210; 1999, 27, 386) paragrahvi 151 lõike 5 ja paragrahvi 22 lõigete 9 ja 11 ning korteriühistuseaduse (RT I 1995, 61, 1025; 1999, 42, 498) paragrahvi 16 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Muuta Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrusega nr 198 «Eluruumide erastamise korraldamine» (RT I 1993, 46, 641; 78, 1140; 1994, 37, 573; 42, 682; 57, 973; 1995, 15, 185; 37, 479; 43, 664; 85, 1472; 1997, 73, 1209) kinnitatud «Eluruumide erastamise korda» (edaspidi kord) järgmiselt: 1. Sõnastada punkti 7 kolmas ja neljas lause järgmiselt: «Nimetatud osa määratakse mõttelise osana ja väljendatakse hariliku murruna. Korteri üldpinna hulka loetakse toa (tubade) ja abiruumi(de) põrandapindade summa, kaasa arvatud sisseehitatud seinakappide, külmade panipaikade ja verandade põrandapind.» Jätta välja viies lause. 2. Täiendada korda punktidega 71–77 järgmises sõnastuses: « 71. Kui eluruumide erastamise käigus kindlaksmääratud mõtteliste osade suurus ei ole eluruumi ostu-müügilepingus väljendatud hariliku murruna, teisendab kohustatud subjekt erastamise ostu-müügilepingus protsendina või kümnendmurruna kindlaksmääratud mõttelise osa suuruse harilikuks murruks. Kui saadud harilike murdude summa on üks, registreerib kohustatud subjekt teisenduse hooneregistris. 72. Kui õigusaktidest tulenevalt ei ole korterile või mitteeluruumile vastava elamu mõttelise osa kindlaksmääramisel lähtutud korteri või mitteeluruumi üldpinna suhtest kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinda või kui eluruumidele erastamisel määratud mõtteliste osade summa erineb ühest, on kohustatud subjektil kohustus parandada tekkinud viga. Tekkinud viga parandatakse lihtkirjalikus vormis. Korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa kindlaksmääramiseks teeb kohustatud subjekt ümberarvestuse, lähtudes korteri või mitteeluruumi üldpinna suhtest kogu hoone korterite ja mitteeluruumide üldpinda. Ümberarvestuse tegemisel arvestab kohustatud subjekt korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa koosseisus ka endisi eluruume, mida kohaliku omavalitsuse otsusega ei ole tunnistatud mitteeluruumideks, olenemata sellest, kuidas nimetatud eluruume tegelikkuses kasutatakse (endised keldrikorterid). Korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa suuruse ümberarvestuse tegemisel arvestatakse mitteeluruumidena ainult neid ruume, mis on vastavalt ehitus(ümberehitus)projektile või kohaliku omavalitsuse otsusega ette nähtud alaliselt kasutamiseks mitteeluruumina ja on kehtestatud korras kantud hooneregistrisse. Mitteeluruumideks loetakse elamutes paiknevaid kontoriruume, kultuurhariduslikke ruume, ateljeesid (loominguliste töötajate tööruume), kaubandusruume, kommunaal-elutarbelisi ruume, laoruume, tööstusruume ja muid elamutes paiknevaid ruume, mis on vastavalt ehitus(ümberehitus)projektile või elamuseaduse (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199) paragrahvi 3 lõike 2 kohaselt kohaliku omavalitsuse otsusega ette nähtud alaliselt kasutamiseks mitteeluruumina ja on kantud hooneregistrisse. 73. Korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa suuruse ümberarvestuse tegemise kohta vormistab kohustatud subjekt eluruumide ümberhindamise akti, milles märgib ära kõikide korteriomanike nimed koos korterinumbritega; korteri või mitteeluruumi üldpinna suuruse; korterite ja mitteeluruumide üldpindade summa; korterile või mitteeluruumile vastava mõttelise osa suuruse väljendatuna hariliku murruna, mis on konkreetse korteri või mitteeluruumi üldpinna suhe korterite ja mitteeluruumide üldpindade summasse; eluruumidele ja mitteeluruumidele vastavate mõtteliste osade ümberarvestuse põhjuse ning elamu tehnilised andmed, mille alusel ümberarvestus tehti. Seejuures võtab kohustatud subjekt ümberarvestuste tegemisel arvesse hooneregistri andmeid. Kui elamus on mitteeluruumide erastamise seaduse (RT I 1995, 57, 979; 1996, 2, 27; 1997, 13, 210; 1999, 27, 386) paragrahvi 2 lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavaid mitteeluruume, lisatakse ümberhindamise aktile ka väljavõte projektist (ümberehitusprojektist) või ehitise vastuvõtuakt või kohaliku omavalitsuse otsus ruumide arvamise kohta mitteeluruumide hulka. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt vastutab eluruumide ümberhindamise aktis olevate andmete õigsuse eest. Aktis olevate andmete õigsust kinnitab kohustatud subjekti esindaja oma allkirjaga. 74. Tehtud ümberarvestustest informeerib eluruumide erastamise kohustatud subjekt elamu kõiki korteriomanikke isiklikult väljastusteatega tähtkirjaga ja teatega üleriigilises päevalehes, kus avaldatakse ametlikke teadaandeid. Elamu korteriomanikul on õigus eluruumide ümberhindamise akti ja akti lisadega tutvuda ning esitada kaebusi ühe kuu jooksul pärast isiklikku teavitamist. Kaebused tuleb kohustatud subjektile esitada kirjalikult väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu. Isiklikult esitatud kaebus vormistatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb kohustatud subjektile, teine tagastatakse kaebuse esitajale koos märkusega kaebuse kättesaamise kohta. Andmed kaebuse esitaja, saabumise aja ja sisu kohta lisab kohustatud subjekt eluruumide ümberhindamise aktile. Esitatud kaebuse lahendab kohustatud subjekt ühe kuu jooksul pärast kaebuse esitamist. Kaebuse lahendamiseks vormistab kohustatud subjekt otsuse kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise kohta. Otsuse ärakiri lisatakse aktile. Otsus kaebuse rahuldamise või mitterahuldamise kohta väljastatakse kaebuse esitajale väljastusteatega tähtkirjaga või isiklikult allkirja vastu. Otsusega mittenõustumisel on kaebuse esitajal õigus pöörduda maavanema või majandusministri poole järelevalvemenetluse algatamiseks vastavalt korra punktile 27. Järelevalvemenetluse algatamisel informeerib maavanem või majandusminister kohustatud subjekti ja kaebuse esitaja elukohajärgset hooneregistrit. Järelevalvemenetluse algatamine peatab korteri või mitteeluruumi juurde kuuluva mõttelise osa suuruse ümberarvutamise menetluse. Maavanema või majandusministri otsuse või ettekirjutuse ärakiri lisatakse eluruumide ümberhindamise aktile. Kui ümberarvestuse tulemusena eluruumile vastava mõttelise osa suurus väheneb ja korteriomanik on mõttelise osa suuruse vähendamisega nõus, kinnitab ta oma nõusolekut allkirjaga eluruumide ümberhindamise aktil. Kui ümberarvestuse tulemusena korterile vastava mõttelise osa suurus suureneb, ei ole korteriomaniku nõusolek nõutav. Kui ümberarvestuse tulemusena suureneb korterile vastava mõttelise osa suurus, registreeritakse ümberarvestus hooneregistris pärast laekunud kaebuste lahendamist. Kui ümberarvestuse tulemusena väheneb korterile vastava mõttelise osa suurus, registreeritakse ümberarvestus hooneregistris pärast kõigi korteriomanike nõusoleku saamist. 75. Mõttelise osa ümberarvestusega ei kaasne täiendavaid juurde- ja tagasimakseid. 76. Korteri reaalosale vastava mõttelise osa suuruse erinemisel ostu-müügilepingus, inventariseerimise plaanil ja hooneregistri dokumendis lähtutakse tehingute ja toimingute tegemisel kohustatud subjekti poolt kehtivas korras vormistatud ümberhindamisaktis toodud korteri reaalosale vastava mõttelise osa suurusest. 77. Korterile või mitteeluruumidele vastava mõttelise osa suuruse ümberarvestust ei tehta, kui elamus asuvate korterite ja mitteeluruumide omanikud on sõlminud omavahelise notariaalselt tõestatud lepingu, millega määrati kindlaks korteritele ja mitteeluruumidele vastava mõttelise osa suurused. Mõtteliste osade suurused peavad olema väljendatud hariliku murruna ning nende summa peab olema üks.» 3. Sõnastada punkt 91 järgmiselt: « 91. Pärast korteriühistu registrisse kandmist informeerib korteriühistu sellest kohustatud subjekti kümne tööpäeva jooksul pärast vastava kande tegemist. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt või elamu haldaja annab kolme kuu jooksul pärast korteriühistu registrisse kandmist korteriühistule üle järgmised elamu kohta käivad dokumendid: – elamu (kaasa arvatud selle juurde kuuluvad hooned ja rajatised) korruste, keldri, katuse ja elamu vertikaalläbilõike plaanid ning inventariseerimise plaanid ja eksplikatsioonid; – elamu juurde kuuluva krundi plaan, kui elamu krunt on eelnevalt kindlaks määratud; – keskkütte, soojus-, gaasi-, elektri- ja veevarustuse ning kanalisatsiooni elamu sise- ja välisvõrkude joonised; – tehnoseadmete dokumendid (soojussõlme pass, tuletõrje- ja suitsuärastussüsteemide dokumentatsioon, lifti pass jms); – majaraamat või elamu kartoteek. Dokumentide üleandmise kohta vormistavad üleandja ja vastuvõtja dokumentide üleandmise- vastuvõtmise akti. Vajaliku dokumentatsiooni puudumisel tuleb see vastava elamu remondirahade eest taastada ja korteriühistule üle anda. Kui elamus korteriühistut ei moodustata, annab eluruumide erastamise kohustatud subjekt või elamu haldaja käesolevas punktis nimetatud dokumendid korteriomanike esindajale üle kolme kuu jooksul pärast elanike ühise tegutsemise lepingu allakirjutamist. Dokumendid antakse üle käesolevas punktis korteriühistute jaoks kehtestatud korras.» 4. Täiendada korda punktidega 92–94 järgmises sõnastuses: « 92. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt (üleandja) annab kolme kuu jooksul pärast korteriühistult või ühise tegutsemise lepingu alusel tegutsevatelt korteriomanikelt (vastuvõtja) avalduse laekumist elamu haldamise ja majandamise üle käesoleva korra lisas 9 ettenähtud vormi kohase akti alusel korteriühistu või lepingu alusel tegutsevate korteriomanike poolt volitatud isikule või elamu omanikule. Kohustatud subjekt ja korteriühistu või korteriomanike volitatud esindaja võivad kokku leppida elamu haldamise ja majandamise üleandmise teistsuguses tähtajas. Akti punktis 1 märgitakse elamut iseloomustavad andmed. Elamu tüübi kirjeldamisel märgitakse, kas see on tellis-, plokk-, suurpaneel-, puit-, sega- või muud tüüpi elamu. Akti punktis 2 märgitakse üleantavate dokumentide loetelu ja fikseeritakse andmed üüri ja/või hooldustasu määramise kohta kululiikide lõikes viitega esitatud teatistele ning andmed nende laekumisest ja kasutamisest elamu kohta kuude lõikes viimase kaheteistkümne kuu jooksul. Akti punktis 3 fikseeritakse elamu majandamise ja elanike teenindamisega seotud lepingute lõpetamine üleandja poolt ja lepingute koopiate üleandmine vastuvõtjale. Tulenevalt vajadusest võib üleandja poolte kokkuleppel konkreetse lepingu lõpetada ka pärast akti vormistamist. Sel juhul peab aktis olema märgitud aeg, millal üleandja lepingu lõpetab. Akti punktis 4 fikseeritakse üüri ja/või hooldustasu koosseisus elamu remondiks ettenähtud vahendite laekumine alates 1. juulist 1994. a ja rahaliste vahendite tegelik kasutamine elamu remondiks ja lepitakse kokku vahendite üleandmises kohustatud subjekti poolt või kohustatud subjektile ning rahaliste vahendite üleandmise maksegraafikus. Akti punkti 5 «Muud kokkulepped» rakendatakse, kui pooled leiavad täiendavaid asjaolusid, mida on vaja aktis kajastada. Selles punktis fikseeritakse territoorium, mille haldamist peab korteriühistu korraldama kuni elamu krundi kindlaksmääramiseni nende elamute puhul, mille juurde kuuluvat krunti ei ole eelnevalt kindlaks määratud. Punktis 5 loetletakse elamuga ühisel krundil olevad abiruumid, mis on erastatud eluruumide juurde kuuluva muu osana, ning esitatakse lahkarvamused eluruumidega koos erastatud abiruumide loetelu osas. 93. Eluruumide haldamine ja majandamine loetakse korteriühistule üleantuks akti allakirjutamisel. Lahkarvamused akti sisu osas ei ole akti vormistamisest või allakirjutamisest keeldumise aluseks. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt ei vormista või ei allkirjasta akti kolme kuu jooksul korteriühistu või korteriomanike poolt esitatud avalduse laekumisest, pöördub korteriühistu avaldusega maavanema või majandusministri poole, kes teeb ühe kuu jooksul pärast avalduse saamist kohustatud subjektile ettekirjutuse elamu haldamise ja majandamise üleandmiseks. Kui kohustatud subjekt ei täida talle tehtud ettekirjutust 15 päeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates, pöördub maavanem või majandusminister kohtusse. 94. Kõik elamu haldamiseks sõlmitud lepingud lõpevad kolme kuu jooksul pärast nende ühistule või korteriomanikele üleandmise akti allakirjutamist. Kohustatud subjekt on kohustatud informeerima elamu haldamiseks ja majandamiseks sõlmitud lepingute pooli akti allakirjutamise päevast.» 5. Täiendada korda punktiga 101 järgmises sõnastuses: « 101. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt on seaduses sätestatud korras oma tegevuse lõpetanud, täidab talle pandud ülesandeid tema õigusjärglane. Kui õigusjärglane puudub, korraldab uue kohustatud subjekti leidmiseks avaliku konkursi munitsipaalomandisse kuuluvate eluruumide puhul linna- või vallavalitsus, muude eluruumide puhul ministeerium, kelle valitsemisalas tegevuse lõpetanud kohustatud subjekt oli. Kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt ei olnud kellegi valitsemisalas, korraldab uue kohustatud subjekti leidmiseks avaliku konkursi eluruumi asukohajärgne maavanem.» 6. Asendada korra punkti 27 neljas lause järgmise tekstiga: «Avalduse saamisel teeb maavanem või majandusminister kümne tööpäeva jooksul otsuse järelevalvemenetluse algatamise kohta. Eluruumide erastamise kohustatud subjekt on maavanema või majandusministri nõudmisel kohustatud esitama talle kümne tööpäeva jooksul materjalid ja omapoolsed seadusele tuginevad põhjendused küsimuse lahendamiseks või erastamisest keeldumiseks. Maavanem või majandusminister teeb otsuse avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kahe kuu jooksul avalduse laekumisest.» 7. Asendada korra lisas 3 sõnad «väljendatud murdarvuna» sõnadega «väljendatud hariliku murruna». 8. Asendada korra lisa 6 punktis 4 eluruumi mõttelise osa suuruse arvutamise reegel järgmisega: «korteri üldpind/elamu korterite ja mitteeluruumide üldpind = . . . . . . . . . . (väljendatuna hariliku murruna)». 9. Asendada korra lisa 7 punktis 1 sõna «protsenti» sõnadega sulgudes «(väljendatuna hariliku murruna)». 10. Lisada korrale lisa 9 «Eluruumide ümberhindamise akt»: «Lisa 9 «Eluruumide erastamise korra» juurde

». Peaminister Mart LAAR Majandusminister Mihkel PÄRNOJA Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN