Vabariigi Valitsus — Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine — RT I, 75, 709

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada: 1) Sookuninga looduskaitseala kaitse-eeskiri (juurde lisatud); 2) Sookuninga looduskaitseala välispiiri kirjeldus (juurde lisatud). 2. Määrata Sookuninga looduskaitseala valitsejaks Pärnu Maavalitsus. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1999. a määrusega nr 297 SOOKUNINGA LOODUSKAITSEALA KAITSE-EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Sookuninga looduskaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Pärnu rajooni TSN Täitevkomitee 5. veebruari 1964. a otsusega nr 26 kaitse alla võetud Jäärja metskonna kvartalite 123 ja 140 ning Pärnu Maakonnavalitsuse 12. juuli 1991. a määrusega nr 319 moodustatud Rongu sookaitseala, Kodaja sookaitseala ja Ruunasoo sookaitseala baasil. Kaitseala põhieesmärk on kaitsealuste liikide ning ulatuslike sooalade ja neid ümbritsevate metsade kaitse. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Sookuninga looduskaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks. 4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1995. a maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000), Eesti Metsakorralduskeskuse Jäärja metskonna 1986. ja 1997. aasta puistuplaanide alusel, tagastatud talumaade osas vastavalt maakatastri andmetele 1999. a septembri seisuga ning ülejäänud talumaade osas kuni 1940. aastani väljaantud Katastri Ameti skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal, välja arvatud käesolevas kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). 7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul hundijahil. 9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. 10. Kaitsealal on lubatud alla 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 20 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 2) metsamajandamiskava väljastamine; 3) projekteerimistingimuste andmine; 4) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 5) maakorralduskava kinnitamine. 12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamise või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ning tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 13. Kaitseala piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel. 14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. 15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. III. SIHTKAITSEVÖÖND 16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 17. Kaitsealal on 5 sihtkaitsevööndit: 1) Ruunasoo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Tali vallas Jäärja metskonna kvartal 86 ja Uue-Järve maaüksuse maatükk 2 (78201:004:0042) (ainult Ruunasoo raba lääne- ja lõunaservas olevast kraavist ida ja põhja poole jääv osa); 2) Tõrga soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Tali vallas Jäärja metskonna kvartalid 87–91, 173–178 ja 184–185; 3) Rõiküla soo sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Tali vallas Jäärja metskonna kvartalid 138 (ainult eraldised 6–19 täielikult ja eraldise 5 kvartalit läbivast teest lõuna poole jääv osa), 139 (ainult eraldiste 14 ja 15 neid ida-lääne suunas läbivast kraavist lõuna poole jääv osa), 148 (ainult eraldised 6–14), 149, 153, 154, 155, 156, 169 (ainult eraldised 7–11), 170, 171, 172, 182, 183, 190, 191, 192 ja 193. Saarde vallas Jäärja metskonna kvartalid 157 ja 194; 4) Rongu sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Tali vallas Jäärja metskonna kvartalid 125, 138 (ainult eraldise 5 teest põhja poole jääv osa), 139 (ainult eraldised 1–13 ja 16–18 täielikult, eraldiste 14 ja 15 ida-lääne suunas läbivast kraavist põhja poole jääv osa). Saarde vallas Jäärja metskonna kvartalid 126 ja 140 (ainult eraldis 1); 5) Sookuninga sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Saarde vallas Jäärja metskonna kvartalid 117 (ainult eraldised 15 ja 16), 118 (ainult eraldised 7 ja 8), 119 (ainult eraldised 4–7), 127 (ainult eraldised 9, 10, 14 ja 18), 128, 129 (ainult eraldised 1 ja 2) ja 142 (ainult eraldised 1–3). Lahustükina kuulub sihtkaitsevööndisse Jäärja metskonna kvartal 144. 18. Inimeste viibimine on keelatud Rõikküla, Tõrga soo ja Sookuninga sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 15. juulini ja Rongu sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel ning teaduslikel välitöödel. 19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Lubatud on käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–8, 10 ja 11 lubatud tegevused. Samuti on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud järgmised tegevused: 1) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile Rongu sihtkaitsevööndis Jäärja metskonna kvartali 138 eraldisel 5 ja kvartalis 139 1. septembrist kuni 31. jaanuarini, Sookuninga sihtkaitsevööndi lahustükil Jäärja metskonna kvartali 144 eraldistel 1–3 ja 7 1. detsembrist kuni 31. jaanuarini, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja parandamiseks vajalikud tööd; 3) teede, õhuliinide ja muude rajatiste ning mittetootmisliku iseloomuga ehitiste rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks; 4) jahipidamine hundile, kährikkoerale ja mingile 1. septembrist kuni 31. jaanuarini. 20. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. IV. PIIRANGUVÖÖND 21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav ning kultuurmaastikuna säilitatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimusi. 22. Kaitsealal on 4 piiranguvööndit: 1) Soosaare piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Tali vallas Peratsaare (9) talu maa (ainult osa, mis piirneb põhjast ja läänest kaitseala välispiiriga ning idast kvartali 86 läänepiiriga) ning Järve maaüksuse (78201:003:0118) maa (ainult osa, mis piirneb läänest ja lõunast kaitseala välispiiriga ning idast kvartali 86 läänepiiriga). Lahusmaatükina kuulub piiranguvööndisse Peedu maaüksuse maatükk 1 (78201:003:0107) (ainult osa, mis piirneb idast, põhjast ja läänest kaitseala välispiiriga ja lõunast kvartali 86 põhjapiiriga), Vaugu (29) talu maa (ainult osa, mis piirneb idast kaitseala piiriga ja läänest kvartali 86 idapiiriga) ja Mahlearu (30) talu maa (ainult osa, mis piirneb idast kaitseala piiriga ja läänest kvartali 86 idapiiriga). Teise lahusmaatükina kuulub piiranguvööndisse Sookuninga (31), Lauri (52) ja Soosaare (19) talu maa (ainult osa, mis piirneb idast kaitseala piiriga ja läänest kvartali 86 idapiiriga). Kolmanda lahustükina kuulub piiranguvööndisse Uue-Järve maaüksuse maatükk 1 (78201:004:0041); 2) Matsi piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Tali vallas Matsi (14) talu maa (ainult osa, mis piirneb põhjast kaitseala piiriga, idast kaitseala piiriga ja kvartali 173 läänepiiriga ja läänest kvartali 88 idapiiriga), Tõrga (15) talu maa (ainult osa, mis piirneb idast kvartali 174 läänepiiriga ja läänest kvartali 88 idapiiriga ja Tõrga maaüksuse idapiiriga (78201:004:0060)), Männa (38) talu maa (ainult osa, mis piirneb läänest kvartali 176 põhja-läänepiiriga ja idast kvartali 88 idapiiriga) ja Saare (39) talu maa (ainult osa, mis piirneb idast ja lõunast kvartali 176 põhja-läänepiiriga ja läänest kvartali 88 idapiiriga); 3) Sandre piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Tali vallas Roose (43) talu maa (ainult osa, mis piirneb põhjast kaitseala välispiiriga ja läänest Jäärja metskonna kvartalite 184 ja 185 idapiiriga) ja Jäärja metskonna kvartalid 186–189; 4) Rongu piiranguvöönd, kuhu kuuluvad: Tali vallas Jäärja metskonna kvartalid 114, 115, 124 ja 138 (ainult eraldis 2); Saarde vallas Jäärja metskonna kvartalid 116, 117 (ainult eraldised 1–17), 118 (ainult eraldised 1–6), 119 (ainult eraldised 1–3 ja 8–11), 127 (ainult eraldised 1–8, 11–13, 15–17 ja 19–22), 129 (ainult eraldised 3–16), 140 (ainult eraldised 2–13), 141, 142 (ainult eraldised 4–10), 143, 158 ja 195. Lahustükina kuuluvad piiranguvööndisse Tali vallas Jäärja metskonna kvartal 137 (ainult eraldised 3–14) ja Soometsa (A198) talu maa (ainult osa, mis piirneb põhjast Räisa-Sookuninga teega ja idast Jäärja metskonna kvartali 138 läänepiiriga). Teise lahustükina kuulub piiranguvööndisse Tali vallas Jäärja metskonna kvartal 148 (ainult eraldised 1–5). Kolmanda lahustükina kuulub piiranguvööndisse Tali vallas Jäärja metskonna kvartal 162. 23. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega ja kaitse-eeskirjaga kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 7–11 keelatud ja järgmine keelatud tegevus: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; 4) jäätmete ladustamine; 5) kalapüük. 24. Kaitseala valitseja kirjalikul nõusolekul on lubatud: 1) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine ning uute ehitiste püstitamine Soosaare, Matsi ja Sandre piiranguvööndis 1. augustist kuni 31. jaanuarini; 2) jahipidamine hundile, kährikkoerale ja mingile 1. septembrist kuni 31. jaanuarini. 25. Poollooduslike koosluste ilme ja liigilise koosseisu tagamiseks on Matsi piiranguvööndis kohustuslik ülepinnaline niitmine kord aastas. 26. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. V. LÕPPSÄTTED 27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 28. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud. 29. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Keskkonnaminister Heiki KRANICH Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1999. a määrusega nr 297 SOOKUNINGA LOODUSKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS Sookuninga looduskaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Tali vallas Jäärja metskonna kvartali 114 loodenurgast mööda kvartalite 114 ja 124 läänepiiri lõuna suunas ja kvartali 124 edelapiiri kagu suunas kuni kvartali 124 lõunapiirini, edasi mööda kvartali 124 lõunapiiri ida suunas kuni lõikumiseni kvartali 138 eraldist 1 piirava kraaviga, edasi mööda eraldist 1 põhja poolt piiravat kraavi kvartali 124 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir üle sihi mööda kvartali 138 eraldist 2 läänest ja lõunast piiravat kraavi kuni Räisa-Sookuninga teeni. Edasi kulgeb piir mööda Räisa-Sookuninga teed edela ja lääne suunas läbi kvartali 138 ja Soometsa (A 198) maa kuni kvartali 137 kirdenurgani. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 137 põhjapiiri lääne suunas kuni eraldist 2 idast piirava kraavini ja mööda kraavi lõuna suunas kuni kvartali 149 põhjapiirini, kvartalite 149 ja 148 põhjapiiri mööda lääne suunas ja kvartali 148 läänepiiri mööda lõuna suunas kuni kvartali 153 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 153 ja 152 põhjapiiri kuni Oja (A258) talu maa idapiirini ja kulgeb mööda talumaa piiri lõuna ja edela suunas kuni kvartali 152 läänepiirini ja edasi piki kvartali 152 läänepiiri lõuna suunas kuni kvartali 170 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 170 põhja- ja läänepiiri kuni kvartali 169 eraldist 5 kagust piirava kraavini. Seejärel kulgeb piir mööda kraavi edela ja lääne suunas kuni kvartali 169 läänepiirini ja mööda kvartali 169 läänepiiri kvartali 172 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartalite 172 ja 171 põhjapiiri lääne suunas ja mööda kvartali 171 loode- ja läänepiiri ning 182 läänepiiri lõuna suunas kuni kvartali 186 põhjapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 186 põhjapiiri ja kvartali 180 lõunapiiri lääne suunas kuni kvartali 180 edelanurgani. Edasi kulgeb piir Roose (43) talu maadel mööda Jäärja metskonna 1986. a metsakorralduse kvartali 196 läänepiiri lõuna suunas kuni kvartali 196 edelanurgani. Edasi kulgeb piir mööda 1986. aasta metsakorralduse kvartali 202 eraldise 1 kirdepiiril olevat kraavi kagusse ja mööda kraavi, jälgides selle pöördepunkte, lõuna-edela suunas läbi 1986. aasta metsakorralduse kvartalite 202, 201 ja 204 kuni kvartali 204 eraldise 5 lõunapiiril oleva kraaviga ristumiseni. Ristumiskohast edasi kulgeb piir mööda kraavi lääne suunas kuni 1986. a metsakorralduse kvartali 204 põhjapiirini, kvartali 204 põhjapiiri mööda lääne suunas kuni 1986. a metsakorralduse kvartali 200 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 200 idapiiri kuni eraldise 7 põhjapiiril lääne suunas kulgeva kraavini ja mööda kraavi lääne suunas kuni eraldise 12 loodenurgani, kus kraav ja piki kraavi kulgev piir pöörab loode suunas. Edasi kulgeb piir läbi 1986. aasta metsakorralduse kvartalite 200 ja 194 mööda kraavi loode ja põhja-loode suunas kuni 1997. aasta metsakorralduse kvartali 184 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 184 ida- ja põhjapiiri kuni kvartali 178 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 178 idapiiri põhja ning edela-põhja suunas ja põhjapiiri lääne suunas kuni Reiu jõeni, mida mööda kulgeb piir loode suunas kuni Lanksaare-Matsi teeni ning edasi mööda teed ja tee mõttelisel pikendusel kulgevat kraavi lääne-edela suunas kuni kvartali 88 idapiirini. Edasi kulgeb piir mööda kvartali 88 idapiiri ning kvartali 87 kagu-, kirde- ning loodepiiri kuni Ura jõeni ja mööda Ura jõge ülesvoolu lõuna suunas kvartalite 87 ja 88 piiri mööda kuni Peedu-Soosaare teeäärse kraavini. Edasi kulgeb piir mööda Peedu-Soosaare tee kraavi telgjoont põhja suunas kuni Tali-Tuuliku maantee kraavini ning sealt edasi mööda maanteekraavi telgjoont edela suunas kuni metsa piiril oleva kraavini ja mööda kraavi telgjoont kuni Kõvera ojani. Edasi kulgeb piir mööda Kõvera oja ja metsaserva lõuna ja lääne suunas kuni Tali-Tuuliku teeni ning seejärel mööda teed lõuna suunas kuni metsapiirini. Seejärel kulgeb piir mööda metsa piiri kuni kvartali 86 läänepiirini ning edasi mööda kvartali 86 läänepiiril olevat ning Uue-Järve (6A) maaüksuse teist maatükki (78201:004:0042) läbivat ning esimese maatüki (78201:004:0041) läänepiiril olevat kraavi lõuna suunas kuni pinnasteeni Uue-Järve maaüksuse maal. Edasi kulgeb piir mööda pinnastee põhjapoolset kraavi kagu suunas kuni kvartali 86 lõunanurgani ja seejärel mööda kvartali 86 kagupiiri Ura jõeni. Edasi kulgeb piir mööda Ura jõge ja kvartalite 88, 89, 90 ja 91 läänepiiri lõuna suunas kuni Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi riigipiirini. Edasi kulgeb piir ida suunas mööda riigipiiri, kuni Saarde vallas Jäärja metskonna kvartali 195 idapiirini ning sealt edasi põhja suunas kvartalite 195 ja 158 idapiiri mööda kuni kvartali 142 lõunapiirini. Edasi kulgeb piir ida suunas mööda kvartalite 142, 143 ja 144 lõunapiiri kuni kvartali 144 idapiirini ja mööda kvartali 144 idapiiri põhja suunas ja põhjapiiri lääne suunas kuni kvartali 129 idapiirini. Edasi kulgeb piir põhja suunas mööda kvartalite 129 ja 119 idapiiri kvartali 119 põhjapiirini ning seejärel mööda kvartalite 119–116 põhjapiiri lääne suunas kuni kvartali 115 idapiirini. Edasi kulgeb piir Tali vallas mööda Jäärja metskonna kvartalite 116–114 põhjapiiri lääne suunas kuni kvartali 114 loodenurgani. Sookuninga looduskaitseala piiri kirjeldus on koostatud talumaade osas vastavalt 1939. aasta kinnistutele ning maakatastri andmetele 1. septembri 1999. a seisuga, Eesti Metsakorralduskeskuse Jäärja metskonna 1986. ja 1997. aasta puistuplaanide ning riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1995. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:20 000) alusel. Keskkonnaminister Heiki KRANICH