Vabariigi Valitsus — Teringi maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine — RT I, 75, 708

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõigete 2 ja 4 ning paragrahvi 6 lõike 3 alusel ning arvestades Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning fauna ja floora kaitse kohta (EÜT L 206, 21.05.1992) ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (EÜT L 103, 2.04.1979) sätteid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Võtta kaitse alla Teringi maastikukaitseala. 2. Kinnitada: 1) «Teringi maastikukaitseala kaitse-eeskiri» (juurde lisatud); 2) «Teringi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus» (juurde lisatud). 3. Määrata Teringi maastikukaitseala valitsejaks Viljandi Maavalitsus. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1999. a määrusega nr 296 TERINGI MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Teringi maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on kaitse alla võetud eriilmelise soo- ja metsamaastiku ning sealsete taimekoosluste kaitseks. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Teringi maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa- ja veeala kuuluvad vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele sihtkaitsevööndisse. 4. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piir kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala (sihtkaitsevööndi) piiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Karksi (endise Polli) metskonna 1990. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel. II. KAITSEALA KAITSEKORD 6. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike koosluste säilitamiseks. 7. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni, püüda kala ning pidada jahti kogu kaitsealal. 8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades. 9. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsatöödel. Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga liiklemine, kusjuures veemootorsõidukiga liiklemine on lubatud ainult selleks ettenähtud ja tähistatud liiklusteel. 10. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 11. Kaitsealal on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) jäätmete ladustamine; 5) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine. 12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 2) maakorralduskava kinnitamine; 3) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 4) metsamajandamiskava väljastamine; 5) projekteerimistingimuste andmine; 6) olemasolevate maaparandussüsteemide hooldustööd; 7) tee, õhuliini ja muu rajatise ning mittetootmisliku iseloomuga ehitise rajamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks; 8) puu- ja põõsarinde harvendamine, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. 13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 14. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. 15. Kaitseala metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. III. LÕPPSÄTTED 16. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud. 17. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 18. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Keskkonnaminister Heiki KRANICH Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1999. a määrusega nr 296 TERINGI MAASTIKUKAITSEALA VÄLISPIIRI KIRJELDUS Teringi maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Karksi vallas Karksi (endise Polli) metskonna kvartali 53 edelanurgas asuvast Eesti-Läti piiripostist nr 262 põhja suunas piki kvartalite 53, 50 ja 48 läänepiiri, seejärel ida suunas mööda kvartali 48 põhjapiiri ja kagu suunas mööda kvartali 48 idapiiri (Lilli kraav). Sealt edasi kulgeb piir piki kvartalite 51 ja 54 idapiiri (magistraalkraav) kagu suunas Alatsi järveni, mööda Alatsi järve idakallast kuni kvartali 54 eraldiseni 15, seejärel mööda eraldiste 15 ja 16 kirdepiiri kagu suunas kuni Eesti-Läti piirini. Sealt edasi kulgeb piir mööda Eesti-Läti piiri edela suunas kuni kvartali 54 kagunurgani ning mööda kvartali 54 lõunapiiri lääne suunas kuni Alatsi järveni, mööda järve kallast edela suunas kuni kvartali 55 eraldise 7 idapiiriks oleva kraavini. Seejärel kulgeb piir piki kraavi kagu ja edela suunas, sealt edasi mööda kraavi loode suunas (läbides kvartali 55 eraldisi 14, 13, 7 ja 6) kuni Eesti-Läti piirini, sealt mööda riigipiiri loode ja lääne suunas kvartali 53 edelanurgas asuva Eesti-Läti piiripostini nr 262. Teringi maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Karksi (endise Polli) metskonna 1990. a puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) alusel. Keskkonnaminister Heiki KRANICH