Vabariigi Valitsus — Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine — RT I, 74, 702

Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 58, 608) paragrahvi 17 lõike 2 ja paragrahvi 38 lõike 5 alusel ning arvestades Euroopa Ühenduse direktiivide 88/388/EMÜ (EÜT L 184, 15.07.1988, lk 61) ja 91/71/EMÜ (EÜT L 42, 5.02.1991, lk 25) nõudeid,Vabariigi Valitsus määrab: 1. Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete (edaspidi lõhna- ja maitseained), mida kasutatakse toidule lõhna või maitse andmiseks, loetelu nende valmistamise viiside alusel: 1) looduslik lõhna- ja maitseühend, mis saadakse traditsiooniliste toiduvalmistusviisidega, sealhulgas kuivatamine, röstimine ja fermentatsioon, töötlemata või töödeldud toidutoormest (edaspidi toidutoore) füüsikaliste, sealhulgas destillatsioon ja ekstraheerimine, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega; 2) looduslähedane lõhna- ja maitseühend, mis saadakse keemilise sünteesi teel või isoleeritakse toidutoormest keemilise töötlemisega, kuid on keemiliselt samaväärne taimses või loomses tooraines esineva ainega; 3) sünteetiline lõhna- ja maitseühend, mis saadakse keemilise sünteesi teel, kuid mis ei ole keemiliselt samaväärne toidutoormes esineva ainega; 4) looduslik lõhna- ja maitsepreparaat ehk lõhna- ja maitseomadustega toode, välja arvatud looduslik lõhna- ja maitseühend, mis saadakse füüsikaliste, ensümaatiliste või mikrobioloogiliste protsessidega toidutoormest; 5) küpsetuspreparaat ehk toode, mis saadakse vastavalt heale tootmistavale, kuumutades koostisosade segu vastavalt vajadusele, kuid mitte üle 180 °C ja 15 minuti. Kuumutatava segu koostisosad ei pea olema lõhna- ja maitseomadustega, kuid üks peab sisaldama amiinset lämmastikku ning teine olema redutseerivate omadustega suhkur; 6) suitsutuspreparaat ehk suitsutusaine, mida kasutatakse traditsiooniliste suitsutusprotsesside puhul või lisatakse toidule selle valmistamisel; 7) käesoleva punkti alapunktides 1–6 nimetatud ainete segu. 2. Käesolev määrus ei laiene ainult magusa, hapu või soolase maitsega ainetele ning lõhna- ja maitseaine valmistamiseks mittekasutatavatele lõhna- ja maitseomadustega ainetele. 3. Lõhna- ja maitseaine ei tohi sisaldada elemente või ühendeid inimese tervisele ohtlikus toksilises koguses, sealhulgas mitte üle 3 mg/kg arseeni, 10 mg/kg pliid, 1 mg/kg kaadmiumi ja 1 mg/kg elavhõbedat. 4. Lõhna- ja maitseainele võib lisada toiduaineid, aineid nende lahustamiseks ja lahjendamiseks, tehnoloogilisi abiaineid ning lisaaineid. 5. Käesoleva määruse lisas sätestatud ained võivad esineda toidus looduslikult või sattuda sinna lõhna- ja maitseaine kasutamisel, kuid mitte nimetatud ainete puhtal kujul lisamisel. Lõhna- ja maitseainete kasutamisel peab kinni pidama käesoleva määruse lisas «Ainete piirnormid valmistoidus toidugruppide kaupa» sätestatud nõuetest. 6. Lõhna- ja maitseainete kasutamisel ei tohi valmistoidus 3,4-bensopüreeni sisaldus olla üle 0,03 µg/kg. 7. Lõhna- ja maitseaine märgistamisel järgitakse märgistamise erinõudeid. 8. Edasiseks käitlemiseks, välja arvatud jaemüük, ettenähtud lõhna- ja maitseaine pakendile kantakse: 1) märge «lõhna- ja maitseaine» või lõhna- ja maitseaine täpne nimetus või kirjeldus; 2) lõhna- ja maitseaine gruppide loetelu nende ainete sisalduse alanevas järjekorras vastavalt käesoleva määruse punktile 1; 3) lõhna- ja maitseainele lisatud ainete nimetused. Kui lõhna- ja maitseainele on lisatud lisaaineid, tuleb pakendile kanda selle lisaaine rühmanimetus, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus. Lisatud ainete ning lisaainete nimetused kantakse pakendile nende sisalduse alanevas järjekorras; 4) lõhna- ja maitseainete segu iga koostisosa või koostisosade grupi maksimaalne kogus, kui kehtib nende sisalduse piirnorm toiduaines; 5) märge «kasutamiseks toidus» ja täpsem tarvitamisjuhis; 6) partii tähistus vastavalt toidu märgistusele esitatavatele nõuetele; 7) tootja või pakendaja või Eestis registreeritud müüja nimi, aadress ja asukoht. Imporditud lõhna- ja maitseaine puhul täiendavalt importija nimi, aadress ja asukoht; 8) netokogus massi- või mahuühikutes. 9. Käesoleva määruse punkti 8 alapunktides 2, 3 ja 4 sätestatud teabe võib esitada kauba saatedokumentides, kui lõhna- ja maitseaine pakendile on kantud märge «Kasutamiseks toiduainetööstuses, mitte jaemüügiks». 10. Jaemüügiks ettenähtud lõhna- ja maitseaine müügipakendile kantakse: 1) märge «lõhna- ja maitseaine» või lõhna- ja maitseaine täpsem nimetus või kirjeldus; 2) märge «kasutamiseks toidus» või täpsem tarvitamisjuhis; 3) minimaalne säilimisaeg vastavalt toidu märgistusele esitatavatele nõuetele; 4) säilitamistingimused, kui need on vajalikud lõhna- ja maitseaine omadustest tulenevalt; 5) tarvitamisjuhis, kui selle puudumine ei võimalda lõhna- ja maitseaine õiget tarbimist; 6) netokogus massi- või mahuühikutes; 7) tootja või pakendaja või Eestis registreeritud müüja nimi, aadress ja asukoht. Imporditud lõhna- ja maitseaine puhul täiendavalt importija nimi, aadress ja asukoht; 8) toidukauba partii tähistus vastavalt toidu märgistusele esitatavatele nõuetele; 9) lõhna- ja maitseainete segu korral teiste ainetega lõhna- ja maitseained nende sisalduse alanevas järjestuses, nimetus vastavalt käesoleva punkti alapunktile 1, teiste ainete nimetused ning lisaainete puhul rühmanimetus, millele järgneb lisaaine nimetus või rahvusvaheliselt kehtestatud numbriline tunnus. 11. Sõna «looduslik» ja teisi samatähenduslikke sõnu võib kasutada nende lõhna- ja maitseainete puhul, mille lõhna- ja maitseomadustega koostisosa sisaldab käesoleva määruse punkti 1 alapunktis 1 või 4 nimetatud lõhna- ja maitseainet. 12. Sõna «looduslik» ja teisi samatähenduslikke sõnu ei kasutata lõhna- ja maitseaine puhul, mille nimetus viitab toiduainele või lõhna- ja maitseaine toormele, kuid selle lõhna- ja maitseomadustega koostisosa pole isoleeritud ainult või peaaegu ainult toiduainest või lõhna- ja maitseaine toormest füüsikaliste, ensümaatiliste, mikrobioloogiliste protsessidega või toidu töötlemisega traditsioonilisel viisil. 13. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 14. juuli 1998. a määrus nr 156 «Tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu, nende kasutusviisi, piirnormide ja märgistamise korra kehtestamine» (RT I 1998, 67, 1075; 111, 1839). 14. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a, välja arvatud punkt 6, mis jõustub 1. jaanuaril 2001. a. Peaminister Mart LAAR Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Lisa Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 1999. a määruse nr 292 «Toidus lubatud tehislike lõhna- ja maitseainete loetelu ning toidugruppide kaupa piirnormide, lõhna- ja maitseainete suhtes esitatavate nõuete, nende ainete kasutamise ja valmistamise tingimuste ning viiside ja märgistamise erinõuete kehtestamine» juurde AINETE PIIRNORMID VALMISTOOTES TOIDUGRUPPIDE KAUPA Aine Piirnorm valmistootes toidugruppide kaupa 1 2 1. Agarhape Kuni 20 mg/kg; alkohoolsetes jookides ning seeni sisaldavates toitudes kuni 100 mg/kg 2. Aloiin Kuni 0,1 mg/kg; alkohoolsetes jookides kuni 50 mg/kg 3. β-asaroon Kuni 0,1 mg/kg; suupistete valmistamisel kasutatavates maitseainete kuivsegudes ning alkohoolsetes jookides kuni 1 mg/kg 4. Berberiin Kuni 0,1 mg/kg; alkohoolsetes jookides kuni 10 mg/kg 5. Kumariin Kuni 2 mg/kg; karamellmaiustustes kuni 10 mg/kg, närimiskummis kuni 50 mg/kg ja alkohoolsetes jookides kuni 10 mg/kg 6. Vesiniktsüaniidhape Kuni 1 mg/kg; pähklikompvekkides, martsipanis või selle aseainetes või sarnastes toodetes kuni 50 mg/kg, alkohoolsetes jookides kuni 1 mg/alkoholi mahuprotsendi kohta ning konserveeritud luuviljades kuni 5 mg/kg 7. Hüperitsiin Kuni 0,1 mg/kg; alkohoolsetes jookides kuni 10 mg/kg ja maiustustes kuni 1 mg/kg 8. Pulegoon Kuni 25 mg/kg; jookides 100 mg/kg, mündi- või piparmündimaitselistes jookides kuni 250 mg/kg ja mündimaiustustes kuni 350 mg/kg 9. Guassiin Kuni 5 mg/kg; pastillides kuni 10 mg/kg ja alkohoolsetes jookides kuni 50 mg/kg 10. Safrool ja isosafrool Kuni 1 mg/kg; alkohoolsetes jookides mahuprotsendiga mitte üle 25% kuni 2 mg/kg, alkohoolsetes jookides mahuprotsendiga üle 25% kuni 5 mg/kg ning muskaati ja muskaatpähklit sisaldavates toiduainetes kuni 15 mg/kg 11. Santoniin Kuni 0,1 mg/kg; alkohoolsetes jookides mahuprotsendiga üle 25% kuni 1 mg/kg 12. α- ja β-tujoon Kuni 0,5 mg/kg; alkohoolsetes jookides mahuprotsendiga mitte üle 25% kuni 5 mg/kg, alkohoolsetes jookides mahuprotsendiga üle 25% kuni 10 mg/kg, salvei põhjal valmistatud tooteid sisaldavates toiduainetes kuni 25 mg/kg ning Bitteris kuni 35 mg/kg Põllumajandusminister Ivari PADAR