Vabariigi Valitsus — Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri — RT I, 73, 695

Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27; 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) § 27 lõike 3 alusel valitsusasutuste poolt väljatöötatavate õigustloovate aktide eelnõudele esitatavate nõuete ühtlustamiseks. 1. peatükk SEADUSE EELNÕU 1. jagu Seaduse eelnõule esitatavad põhinõuded § 1. Seaduse eelnõu vastavus kehtivale õigusele (1) Seaduse eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ning Riigikogu ratifitseeritud välislepingutega. (2) Seaduse eelnõu säte võib olla vastuolus kehtivate seaduste nende sätetega, mida seaduse eelnõu seadusena vastuvõtmise korral muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks. § 2. Seaduse eelnõu keel (1) Seaduse eelnõu tekst peab vastama eesti kirjakeele normile ning olema üheselt arusaadav. (2) Seaduse eelnõus kasutatakse kehtiva õiguse ja reguleeritava valdkonna termineid. Uusi termineid võib kasutada: 1) valdkonna esmasel reguleerimisel; 2) valdkonna uuesti reguleerimisel, kui uus termin vastab paremini lõikes 1 esitatud nõuetele. (3) Võõrsõnu on lubatud kasutada juhul, kui eesti kirjakeeles puudub võõrsõnale vaste või kui võõrsõna on eesti kirjakeeles levinud. § 3. Mõiste määratlemine (1) Mõiste määratletakse samas seaduse eelnõus, kui: 1) see on õigusinstituudi mõisteid määratlev tähtsaim eelnõu ning mõistel on reguleeritava valdkonna seisukohalt oluline juriidiline tähtsus; 2) mõistet põhjendatult kasutatakse tavalisest või õigusaktides sätestatust erinevas tähenduses; 3) mõistet on võimalik mitmeti tõlgendada või kui tal on mitu tähendust. (2) Mõiste määratletakse selle tunnuste kaudu või mõistega hõlmatud subjektide, objektide või nähtuste loetelu kaudu. (3) Lõike 1 punktis 1 nimetatud mõiste määratletakse seaduse eelnõu selles osas, mis käsitleb mõistega seonduvat, või kui mõistet kasutatakse kogu tekstis, siis üldsätetes eraldi paragrahvis. (4) Lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud mõisted määratletakse seaduse eelnõu üldsätetes, lisades väljendi «käesoleva seaduse tähenduses». § 4. Volitusnorm (1) Volitusnormiga antakse õigus või pannakse kohustus kehtestada seaduse rakendamiseks Vabariigi Valitsuse, valla- või linnavolikogu või -valitsuse määrus. Kui määrusega reguleeritakse ministeeriumi või selle valitsemisala töökorraldust või asjaajamist, võib volitusnormis ette näha ministri määruse kehtestamise. (2) Volitusnormis esitatakse volituse sisu ja ulatus. (3) Vabariigi Valitsust, ministrit ega valla- või linnavolikogu või -valitsust ei volitata kehtestama põhiõiguste ja -vabaduste kitsendamise aluseid või tingimusi, riiklikke makse, lõivusid ja koormisi ega otsustama muid riigielu küsimusi, mis põhiseaduse kohaselt tuleb reguleerida seadusega. (4) Volitusnormi sõnastusest peab üheselt selguma määruse kehtestamise õigus või kohustus. (5) Volitusnormis võib anda Vabariigi Valitsusele õiguse volitada määruse kehtestamine edasi ministrile ning valla- või linnavolikogule õiguse volitada määruse kehtestamine edasi valla- või linnavalitsusele, kui määruse kehtestamine ei ole valla- või linnavolikogu ainupädevuses. § 5. Seaduse eelnõu rekvisiidid Seaduse eelnõu rekvisiidid on: 1) märge «EELNÕU» ning eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ja Vabariigi Valitsusele esitamise korral eelnõu valmimise kuupäev seaduse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas; 2) seaduse pealkiri; 3) seaduse vastuvõtmise kuupäev ja koht; 4) allkirjastaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus; 5) märge eelnõu esitaja kohta «Esitanud Vabariigi Valitsus» ning eelnõu Riigikogule esitamise kuupäeva ja esituskirja numbri koht. § 6. Seaduse eelnõu pealkiri (1) Seaduse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu. (2) Seaduse eelnõu pealkiri lõpeb sõnaga «seadus» nimetavas käändes. (3) Eelnõu nimetatakse seadustiku eelnõuks, kui eelnõuga reguleeritakse kogu õigusharu või suuremat osa õigusharu instituutidest. § 7. Seaduse eelnõu ülesehitus (1) Seaduse eelnõu koosneb paragrahvidest. (2) Paragrahvid võib rühmitada nende sisulise seotuse järgi peatükkideks. Seadustiku eelnõu peatükid võib rühmitada osadeks. (3) Peatüki võib jaotada jagudeks, jao jaotisteks ja jaotise alljaotisteks, mis koosnevad sisult seotud paragrahvidest. § 8. Paragrahv (1) Paragrahv sisaldab õigusnormi või õigusnormi osa. (2) Üldist sätet sisaldavale paragrahvile võivad järgneda üldist sätet täpsustavad või üldise sätte erandeid kehtestavad paragrahvid. § 9. Lõige ja punkt (1) Paragrahv võib jaguneda lõigeteks või punktideks. (2) Paragrahvi esimeses lõikes sõnastatakse üldine säte ning järgmistes lõigetes selle sätte täpsustused või erandid. (3) Kui paragrahvis või selle lõikes esitatakse loendeid, siis jaotatakse paragrahv või lõige punktideks, mis nummerdatakse. § 10. Seaduse eelnõu teksti osade tähistamine (1) Seaduse eelnõu teksti osad tähistatakse araabia numbritega. (2) Seaduse eelnõus on paragrahvide, peatükkide ja osade numeratsioon läbiv. (3) Jagude numeratsioon peatükis, jaotiste numeratsioon jaos ja alljaotiste numeratsioon jaotises algab numbrist üks. § 11. Seaduse eelnõu teksti osade pealkirjad (1) Seaduse eelnõu osal, peatükil, jaol, jaotisel, alljaotisel ja paragrahvil on pealkiri. (2) Pealkiri peab kokkuvõtlikult väljendama teksti osa sisu. (3) Pealkiri esitatakse nimetavas käändes. (4) Ühest või kahest paragrahvist koosneva seaduse eelnõu paragrahv võib olla pealkirjata. § 12. Seaduse eelnõu üldsätted (1) Seaduse eelnõu üldsätted hõlmavad paragrahve, mis sisaldavad seaduse reguleerimisala ning seaduse eelnõus käsitletavate õigusinstituutide üldisi sätteid. (2) Reguleerimisala esitatakse seaduse eelnõu esimeses paragrahvis. Reguleerimisala sättes loetletakse seaduse eelnõus käsitletavad õigusinstituudid või reguleeritav valdkond. Seaduse reguleerimisala ei ole vaja esitada, kui seaduse eelnõu pealkiri avab eelnõu reguleerimisala ning seda ei ole vaja täpsustada. (3) Paragrahvide rühmitamise korral esitatakse seaduse eelnõu üldsätted eelnõu esimeses peatükis või esimeses osas, kui osa ei jagune peatükkideks. Paragrahvi 7 lõikes 3 nimetatud tekstiosade üldsätted esitatakse tekstiosa esimeses allosas. § 13. Õigusakti sätte taasesitamine (1) Seaduse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama seaduse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele. (2) Kui õigusakti sätte taasesitamine on seaduse eelnõu mõttelist terviklikkust arvestades vajalik, esitatakse säte sõna-sõnalt, sellele viitamata. § 14. Otsene viide (1) Otsene on viide sama seaduse eelnõu sättele või seaduse sättele. (2) Madalama õigusjõuga õigusakti ja jõustumata seaduse sättele ei viidata. (3) Jõustumata seaduse sättele on lubatud viidata juhul, kui selle jõustumine nähakse ette enne viitava sätte jõustumist või kui viitava seaduse ja viidatava seaduse säte jõustuvad ühel ajal. (4) Otse viidates välditakse viitamist 1) põhiseadusele; 2) seaduse eelnõu järgmistele sätetele; 3) viitavale sättele; 4) korduvalt ühes paragrahvis. (5) Põhiseaduslikus seaduses välditakse viitamist lihtseadusele. (6) Viide seaduse sättele peab sisaldama viidatava seaduse jutumärkides ja suure algustähega pealkirja. § 15. Kaudne viide (1) Kaudne on viide kohaldatavale õigusinstituudile või seadusele. (2) Õigusinstituudile viidates kohaldatakse § 14 lõikes 2 sätestatut ning seadusele viidates § 14 lõigetes 2 ja 3, lõike 4 punktides 1 ja 4 ning lõigetes 5 ja 6 sätestatut. § 16. Normitehniline märkus (1) Seaduse eelnõus võib ette näha normitehnilise märkuse, milles seaduse kohaldamise hõlbustamiseks viidatakse asjaoludele, mis ei ole normatiivselt siduvad. (2) Normitehniline märkus tähistatakse tekstis ülemise indeksiga ja esitatakse eelnõu lõpus informatiivse tekstina. (3) Kui seaduse eelnõu ette valmistades on arvestatud Euroopa Liidu direktiivi või määrust, esitatakse normitehnilise märkusena direktiivi või määruse number ja avaldamismärge Euroopa Ühenduste Teatajas (EÜT). Normitehnilist märkust tähistav indeks esitatakse seaduse eelnõu pealkirja järel. § 17. Avaldamismärge (1) Esimest korda eelnõu tekstis seadusele või selle sättele viidates lisatakse viitele seaduse Riigi Teatajas avaldamise andmed (avaldamismärge). «Riigi Teataja seaduse» (RT I 1999, 10, 155; 57, 594) kohaselt koosneb avaldamismärge Riigi Teataja osa lühendtähisest, ilmumisaastast, ande numbrist ja artikli numbrist. (2) Kui viidatavat seadust on muudetud, tehakse avaldamismärge kõigi muudatusi kehtestanud seaduste avaldamise kohta viitava seaduse eelnõu vastuvõtmiseks esitamise seisuga. (3) Kui viidatav seadus on kõiki muudatusi arvestades avaldatud terviktekstina, sisaldab avaldamismärge andmed seaduse algtekstina avaldamise, seaduse terviktekstina avaldamise ja terviktekstina avaldamisele järgnenud muudatuste avaldamise kohta. Kui seadusest on avaldatud mitu tervikteksti, sisaldab avaldamismärge andmed seaduse algteksti avaldamise, seaduse viimase tervikteksti avaldamise ja sellele järgnenud muudatuste avaldamise kohta. § 18. Rakendussätted (1) Rakendussätted sisaldavad seaduse sätete rakendamise erisusi ja täpsustusi, teiste seaduste muutmise ja kehtetuks tunnistamise sätteid ning jõustumisnormi. (2) Rakendussätted esitatakse seaduse eelnõu viimases peatükis või osas või peatükkide ja osade puudumise korral eelnõu lõpus. (3) Valdkonna senise õigusliku regulatsiooni muutmise korral nähakse õigusliku järjepidevuse tagamiseks rakendussätetes ette üleminekusätted seniselt õiguslikult regulatsioonilt uuele üleminekuks. § 19. Seaduse jõustumisnorm (1) Jõustumisnormiga sätestatakse seaduse või selle sätte jõustumine põhiseaduses ja «Riigi Teataja seaduses» kehtestatud üldkorras ettenähtust erineval tähtpäeval. (2) Seaduse jõustumisele eelnev ajavahemik peab olema piisav volitusnormide alusel kehtestatavate ning seaduse rakendumist tagavate määruste väljatöötamiseks ja jõustamiseks. (3) Jõustumisnormi sätestades on vaja arvestada, et seaduses ettenähtud õiguste ja kohustuste muudatustega tutvumiseks ning korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks peab olema piisavalt aega ning seaduse rakendamiseks küllaldaselt raha või võimalus saada seda järgmisel või järgmistel eelarveaastatel. (4) Jõustumisnorm esitatakse seaduse eelnõu viimase paragrahvina. (5) Kui jõustumisnormis nähakse ette mõne sätte jõustumine üldisest erineval tähtpäeval, siis esitatakse see paragrahvi eri lõigetes. § 20. Seaduse tagasiulatuv jõud (1) Tagasiulatuvalt kohaldatavad sätted on keelatud, kui see toob kaasa isiku kohustuste või vastutuse suurenemise või õiguste või vabaduste vähenemise või muu negatiivse tagajärje. (2) Tagasiulatuvalt kohaldatavad sätted on lubatud üksnes lõikes 1 nimetamata juhtudel ja põhjendatud vajaduse korral. 2. jagu Seaduse muutmine või kehtetuks tunnistamine § 21. Seaduste muutmine või kehtetuks tunnistamine (1) Kui seaduse rakendamine eeldab teiste seaduste muutmist või kehtetuks tunnistamist, esitatakse seaduse eelnõu rakendussätetes nende seaduste muutmise või kehtetuks tunnistamise sätted iga seaduse kohta eraldi paragrahvis. Seaduse eelnõus ei esitata jõustunud muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise sätteid. (2) Lihtseaduse rakendussätetes ei nähta ette põhiseaduslike seaduste muutmist või kehtetuks tunnistamist. (3) Kui muudetavaid või kehtetuks tunnistatavaid seadusi on palju, võib muutmise või kehtetuks tunnistamise sätted esitada eraldi seaduse eelnõus seaduste kaupa eraldi paragrahvidena Riigi Teatajas avaldamise kronoloogilises järjestuses. (4) Muudetavad või kehtetuks tunnistatavad sätted esitatakse nende seaduses paiknemise järjekorras. (5) Lõikes 3 nimetatud seaduse eelnõu esitatakse koos selle seaduse eelnõuga, millega muudatused või kehtetuks tunnistamised seonduvad. (6) Kui muudetakse vähemalt üks kolmandik seaduse tekstist, koostatakse uue seaduse eelnõu, milles kavandatakse senise seaduse kehtetuks tunnistamine. (7) Kui seaduse eelnõus sätestatakse volitusnormide muutmine või kehtetuks tunnistamine, siis esitatakse säte, milles nähakse ette muudetavate või kehtetuks tunnistatavate volitusnormide alusel antud määruste kehtetus, tähtajaline kehtivus või tähtaeg määruste muutmiseks. § 22. Põhinõuete kehtivus Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu kohta kehtivad seaduse eelnõule esitatavad põhinõuded käesolevas jaos sätestatud erisustega. § 23. Seaduse muutmise seaduse eelnõule esitatavad nõuded (1) Paragrahvi või selle sätte muutmise korral sõnastatakse, millist paragrahvi või sätet muudetakse, ning esitatakse uus tekst. (2) Mitmes paragrahvis ühe ja sama sõna või väljendi asendamise korral esitatakse muudatus ühes muutmise sättes ning loetletakse muudetavate sätete paragrahvide, lõigete ja punktide numbrid. (3) Kogu seaduses ühe või mitme sõna asendamise korral sõnastatakse, et sõna või sõnad asendatakse kogu tekstis. Nimetatud muudatussäte esitatakse seaduse eelnõus esimese muudatusena. § 24. Seaduse täiendamise nõuded (1) Seadusesse paragrahvi lisamise korral märgitakse, mitmenda paragrahviga seadust täiendatakse ning esitatakse paragrahvi tekst. (2) Seaduse teksti osa täiendamisel uue esimese paragrahviga märgitakse, millist teksti osa täiendatakse. (3) Kui paragrahv paigutatakse kehtivate paragrahvide vahele, siis antakse lisatavale paragrahvile eelmise paragrahvi järjekorranumber, millele lisatakse araabia number ülemise indeksina. (4) Kui seadust täiendatakse uue paragrahviga, siis kehtetuks tunnistatud paragrahvi numbrit ei kasutata. (5) Kui seadust täiendatakse osa, peatüki, jao, jaotise või alljaotisega või paragrahvi lõike või punktiga või lõiget punktiga, lähtutakse lõigetes 1 kuni 3 sätestatust. § 25. Muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu pealkiri (1) Muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu pealkiri peab sisaldama muudetava või kehtetuks tunnistatava seaduse pealkirja. (2) Kui muudetakse või tunnistatakse kehtetuks mitmeid seadusi, peab muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu pealkirjast selguma, millega kavandatavad muudatused või kehtetuks tunnistamised seonduvad. (3) Kui muudetakse või tunnistatakse kehtetuks mõni paragrahv, siis võib paragrahvide numbrid esitada seaduse eelnõu pealkirjas. § 26. Muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu paragrahvi pealkiri Muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu paragrahvil ei pea olema pealkirja. 3. jagu Seaduse eelnõu seletuskiri § 27. Seaduse eelnõu seletuskiri Seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ning Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule esitamise korral lisatakse eelnõule seletuskiri. Seletuskirja eesmärk on põhjendada seaduse vastuvõtmise vajalikkust ja eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade seaduse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest. § 28. Seaduse eelnõu seletuskirja ülesehitus (1) Seaduse eelnõu seletuskirja osad on: 1) sissejuhatus; 2) seaduse eesmärk; 3) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs; 4) eelnõu terminoloogia; 5) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele; 6) seaduse mõjud; 7) seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused; 8) rakendusaktid; 9) seaduse jõustumine. (2) Seaduse eelnõu Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise ja Vabariigi Valitsusele esitamise korral lisatakse lõikes 1 nimetatud osadele viimase osana «Eelnõu kooskõlastamine». (3) Seaduse eelnõu Riigikogule esitamise korral lisatakse lõikes 1 nimetatud osadele viimase osana ülevaade asjaomaste valitsusväliste institutsioonide arvamustest ja nende arvestamata jätmise põhjendused. (4) Seaduse muutmise või kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu seletuskirja liigendust võib muudatuste sisust ja ulatusest lähtudes muuta või liigendamisest loobuda. § 29. Sissejuhatus Seletuskirja osas «Sissejuhatus» selgitatakse seaduse eelnõu põhisisu, nimetatakse seaduse ettevalmistanud ministeerium ning seaduse eelnõu autorite ja keeletoimetaja nimed ja ametikohad. Sissejuhatuses märgitakse, milline häälteenamus on Riigikogus seaduse eelnõu vastuvõtmiseks vajalik. § 30. Seaduse eesmärk Seletuskirja osas «Seaduse eesmärk» põhjendatakse seaduse algatamise vajalikkust, antakse ülevaade probleemi reguleerimisest siseriikliku õiguse ja selle rakendamise praktika kohaselt ning sõnastatakse seaduse eesmärgid ja nende saavutamise abinõud. § 31. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs (1) Seletuskirja osas «Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs»: 1) esitatakse seaduse eelnõu ülesehitus ja selle põhjendus; 2) antakse ülevaade seaduse eelnõus käsitletud õigusinstituutidest teksti osade kaupa; 3) selgitatakse, miks on eelnõu objektiks olevaid suhteid vaja reguleerida eelnõus esitatud kujul; 4) esitatakse andmed selle kohta, kas eelnõu on kooskõlas põhiseadusega ning nende rahvusvaheliste organisatsioonide õigusaktidega, millega Eesti Vabariik on ühinenud või mille assotsieerunud liige või liikmekandidaat ta on; 5) nimetatakse teiste riikide õigusaktid, mis on olnud seaduse eelnõu ettevalmistamisel eeskujuks, ning analüüsitakse eelnõu vastavust nimetatud õigusaktidele; 6) kommenteeritakse aluseks olnud teiste riikide seaduste rakendamise kogemust. (2) Seaduse või selle sätete kehtetuks tunnistamise või muutmise korral esitatakse seletuskirjas õigusaktide nende sätete loetelu, milles on viidatud kehtetuks tunnistatavale seadusele või kehtetuks tunnistatavale või muudetavale sättele. § 32. Eelnõu terminoloogia Seletuskirja osas «Eelnõu terminoloogia» esitatakse seaduse eelnõu uued terminid, mis ei vasta õigusaktides kasutatud terminoloogiale, ja võõrkeelsed terminid ning põhjendatakse nende kasutamise vajalikkust. § 33. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele (1) Seletuskirja osas «Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele» esitatakse eelnõu reguleerimisalaga seotud Euroopa Liidu määruste, direktiivide ja muude õigusaktide ning õigusaktide tõlgendamiseks vajaliku kohtupraktika loetelu. Eelnõu seletuskirjale lisatakse käesoleva määruse lisa kohane Euroopa Liidu õigusallikate ja Eesti seaduse eelnõu võrdlustabel. (2) Kui seaduse eelnõule on Eestis või välisriigis tehtud eelnõu Euroopa Liidu õigusele vastavuse selgitamiseks ekspertiis, lisatakse eelnõu seletuskirjale ekspertiisidokument ning eksperdi nimi, ametikoht ja aadress. § 34. Seaduse mõjud (1) Seletuskirja osas «Seaduse mõjud» selgitatakse seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid arvatavaid sotsiaalseid tagajärgi, mõjusid riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele, majandusele, keskkonnale, riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuste töökorraldusele, ning seaduse vastuvõtmisega kaasnevaid muid otseseid või kaudseid tagajärgi. (2) Kui mõjude analüüsimisel kasutatakse sotsioloogilisi või statistilisi uurimusi või muid andmeid, viidatakse kasutatud dokumentidele või lisatakse nende koopiad. § 35. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Seletuskirja osas «Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused» esitatakse seaduse rakendamiseks vajalike otseste kulutuste eelarve ning kulutuste katmise allikad ja kulutuste põhjendused. Kulutuste eelarve peab olema seotud riigieelarves ettenähtud või kavandatavate vahenditega. Käsitletavas osas kirjeldatakse ka seaduse rakendamise mõjusid kohalike omavalitsuste eelarvetele ja esitatakse muud kaudsete kulutuste prognoosid. § 36. Rakendusaktid (1) Seletuskirja osas «Rakendusaktid» põhjendatakse seaduse eelnõu volitusnormide vajalikkust ning esitatakse asjaomaste rakendusaktide loetelu ja nende kavandid ning kehtestamise tähtaeg või tähtpäev. (2) Rakendusakti kavand peab sisaldama rakendusakti ülesehituse ja olulisemate sätete esialgse sõnastuse. Kavand esitatakse seletuskirja lisana. § 37. Seaduse jõustumine Seletuskirja osas «Seaduse jõustumine» põhjendatakse seaduse ja selle sätete jõustumise tähtpäeva valikut. § 38. Eelnõu kooskõlastamine (1) Seletuskirja osas «Eelnõu kooskõlastamine» esitatakse, kellele oli seaduse eelnõu kooskõlastamiseks ning arvamuse ja ettepanekute saamiseks esitatud, ning kooskõlastamise ja arvamuste tulemused. Arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute kohta koostatakse kooskõlastajate ja arvamuse esitajate märkuste ja ettepanekute kaupa tabel, milles põhjendatakse märkuste või ettepanekute arvestamata jätmist. (2) Lõikes 1 nimetatud tabel vormistatakse seletuskirja lisana. 2. peatükk VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUSE JA MINISTRI MÄÄRUSE EELNÕU 1. jagu Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõule esitatavad põhinõuded § 39. Seaduse eelnõu kohta käivate sätete kohaldamine Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu põhinõuete suhtes kohaldatakse §-s 2, §-des 7–11, §-des 14–18, § 19 lõigetes 1, 4 ja 5, §-des 20 ja 21 ning §-des 23–25 sätestatut seadusest ja käesolevast jaost tulenevate erisustega. § 40. Määruse eelnõu vastavus kehtivale õigusele (1) Määruse eelnõu peab olema kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normidega ning välislepingutega. Ministri määruse eelnõu peab olema kooskõlas ka Vabariigi Valitsuse määrustega. (2) Määruse eelnõu säte võib olla vastuolus kehtivate määruste nende sätetega, mida määruse eelnõu määrusena vastuvõtmise korral muudetakse või mis tunnistatakse kehtetuks. (3) Määruse eelnõu ei tohi sisaldada sätteid, millega muudetakse, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks kõrgema õigusjõuga õigusakte. (4) Seaduses ettenähtud juhtudel võib määruse eelnõu sisaldada sätteid, millega muudetakse, peatatakse või tunnistatakse kehtetuks madalama õigusjõuga õigusakte. § 41. Volitusnormi rakendamine Määruse eelnõu sisu peab vastama seaduses sätestatud volitusnormi ulatusele. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid. § 42. Määruse eelnõu terminoloogia (1) Määruse eelnõus kasutatavad terminid peavad vastama rakendatava seaduse terminoloogiale. (2) Määruse eelnõus võib kasutada seadusega sätestamata reguleeritava valdkonna termineid juhul, kui see on vajalik seaduse rakendamiseks ning kui see ei ole vastuolus seaduse terminoloogiaga. § 43. Määruse eelnõu rekvisiidid Määruse eelnõu rekvisiidid on: 1) märge «EELNÕU» ja eelnõu valmimise kuupäev määruse eelnõu esimese lehekülje paremas ülanurgas; 2) määruse kehtestaja; 3) akti nimetus; 4) määruse kuupäeva ja numbri koht; 5) määruse vastuvõtmise koht; 6) määruse pealkiri; 7) allkirjastajate ees- ja perekonnanimed ning ametinimetused; 8) kooskõlastusmärge koos allkirjastaja ees- ja perekonnanime ning ametinimetusega, kui volitusnormis on ette nähtud, et ministri määruse kehtestamiseks tuleb määruse eelnõu kooskõlastada teise ministriga. § 44. Määruse eelnõu pealkiri Määruse eelnõu pealkiri väljendab kokkuvõtlikult eelnõu sisu. § 45. Määruse eelnõu ülesehitus (1) Määruse eelnõu koosneb preambulist ja paragrahvidest. (2) Määruse eelnõu paragrahv võib olla pealkirjata. § 46. Määruse eelnõu preambul (1) Määruse eelnõu preambulis viidatakse volitusnormile või -normidele, mille alusel määrus kehtestatakse. Preambulis võib viidata ka teistele seaduse sätetele või ministri määruse puhul Vabariigi Valitsuse määruse sätetele, millest lähtudes või millega kooskõlas määrus kehtestatakse. (2) Kui ministri määrus kehtestatakse volitusnormis sisalduva edasivolituse alusel, viidatakse ministri määruse eelnõu preambulis ka Vabariigi Valitsuse määruse sättele, millega Vabariigi Valitsus on volitanud seaduses sätestatud volitusnormi ulatuses kehtestama seaduse rakendamiseks vajalikud õigusnormid ministri määrusega. § 47. Õigusakti sätte taasesitamine (1) Määruse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama määruse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele. (2) Määruse eelnõu tekstis võib taasesitada volitava seaduse sätte määruse eelnõu terviklikkust arvestades. (3) Määruse eelnõus ei taasesitata põhiseaduse sätteid. § 48. Viitamisnõuded (1) Volitusnormile või muule õigusakti sättele viitamise korral kohaldatakse paragrahvi 17. (2) Määrusele viitamise korral esitatakse ka määruse kuupäev ja number. (3) Määruse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral ei esitata muudetava määruse muutmise määruste pealkirju, kuupäevi ega numbreid, vaid määruste avaldamismärked. (4) Määruse eelnõus ei viidata põhiseadusele. § 49. Määruse eelnõu lisa (1) Määruse eelnõu lisa on eelnõu osa. (2) Määruse eelnõu lisa võib olla tabel, vorm või näidis. (3) Kui määruse eelnõul on mitu lisa, siis need nummerdatakse. § 50. Määruse jõustumisnorm Määruse jõustumisnormis nähakse määruse jõustumise tähtpäevana ette volitava seaduse jõustumise tähtpäev. Kui määrust on volitava seaduse jõustumisega ühel ajal võimatu jõustada, võib määruse jõustumise päevana ette näha hilisema tähtpäeva. 2. jagu Vabariigi Valitsuse määruse ja ministri määruse eelnõu seletuskiri § 51. Määruse eelnõu seletuskiri Määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamise ning eelnõu määruse kehtestamiseks esitamise korral lisatakse eelnõule seletuskiri. Seletuskirja eesmärk on põhjendada eelnõu põhiseisukohti ning anda ülevaade määruse vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest. § 52. Seaduse eelnõu seletuskirja kohta käivate sätete kohaldamine Määruse eelnõu seletuskirja suhtes kohaldatakse seaduse eelnõu seletuskirja kohta käivaid sätteid käesolevas jaos sätestatud erisustega. § 53. Määruse eelnõu seletuskirja ülesehitus Määruse eelnõu seletuskirja osad on: 1) sissejuhatus; 2) eelnõu sisu; 3) eelnõu võrdlev analüüs; 4) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele; 5) määruse mõjud; 6) määruse rakendamiseks vajalikud kulutused; 7) määruse jõustumine; 8) eelnõu kooskõlastamine. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 54. Enne käesoleva määruse jõustumist kehtestatud määruste muutmine Enne käesoleva määruse jõustumist kehtestatud määrusi muutes säilitatakse nende senine vorm. § 55. Vabariigi Valitsuse määruse «Vabariigi Valitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude kooskõlastamise ja õigusekspertiisi korraldamise kohta» muutmine (1) Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1993. a määrust nr 199 «Vabariigi Valitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude kooskõlastamise ja õigusekspertiisi korraldamise kohta» (RT I 1993, 68, 980; 1996, 27, 568; 43, 844; 57, 1046; 1998, 12, 156) muudetakse järgmiselt: 1) pealkirjast ja punktist 1 jäetakse välja sõnad «ja õigusekspertiisi korraldamise»; 2) punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrusega kinnitatud «Vabariigi Valitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude kooskõlastamise ja õigusekspertiisi korraldamise korda» muudetakse järgmiselt: 1) pealkirjast jäetakse välja sõnad «ja õigusekspertiisi korraldamise»; 2) kolmas osa «Seaduseelnõude ekspertiis» tunnistatakse kehtetuks. § 56. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud «Vabariigi Valitsuse reglemendi» muutmine Vabariigi Valitsuse 11. juuni 1996. a määrusega nr 160 kinnitatud «Vabariigi Valitsuse reglementi» (RT I 1996, 43, 844; 1999, 61, 621) muudetakse järgmiselt: 1) punkti 34 esimese lõigu alapunktid 6 ja 7 ning teine lõik tunnistatakse kehtetuks; 2) punkti 34 täiendatakse uue lõiguga järgmises sõnastuses: «Seaduse eelnõu ja Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri peavad vastama Vabariigi Valitsuse kehtestatud normitehnika eeskirjas esitatud nõuetele.»; 3) punktis 36 asendatakse sõnad «kehtestatud vorminõuetele» sõnadega «ja Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud nõuetele». § 57. Vabariigi Valitsuse määrusega kinnitatud «Valitsusasutuste asjaajamiskorra aluste» muutmine Vabariigi Valitsuse 2. juuli 1996. a määrusega nr 183 kinnitatud «Valitsusasutuste asjaajamiskorra aluseid» (RT I 1996, 56, 1039; 1998, 118–120, 1904) muudetakse järgmiselt: 1) punktist 7 jäetakse välja sõna «määruse,»; 2) näidis 1 tunnistatakse kehtetuks. § 58. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Peaminister Mart LAAR Justiitsminister Märt RASK Riigikantselei peadirektori kohusetäitja riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA Lisa Vabariigi Valitsuse 28. septembri 1999. a määrusele nr 279 «Õigustloovate aktide eelnõude normitehnika eeskiri»

Justiitsminister Märt RASK