Vabariigi Valitsus — Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse, piiri ja kaitsevööndi piiri kinnitamine — RT I, 72, 692

Muinsuskaitseseaduse (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559) paragrahvi 15 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus» (juurde lisatud) koos piiri ja kaitsevööndi piiri plaanidega*. 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 27. veebruari 1995. a määruse nr 81 «Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ja Valga linnatuumiku muinsuskaitseala põhimääruste ja piiride kinnitamine» (RT I 1995, 24, 339; 1997, 75, 1273) alapunkt 1. * Plaanidega saab tutvuda Muinsuskaitseinspektsioonis ja Tallinna Linnavalitsuses. Peaminister Mart LAAR Haridusminister kultuuriministri ülesannetes Tõnis LUKAS Riigikantselei peadirektori kohusetäitja riigisekretäri ülesannetes Tiit LAJA Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 28. septembri 1999. a määrusega nr 278 TALLINNA VANALINNA MUINSUSKAITSEALA PÕHIMÄÄRUS Mitmepalgelise minevikumälestisena on Tallinna vanalinn muinsuskaitseala. Kõigis olulistes komponentides püsinud linnaehituslik tuumik peaaegu muutumatult säilinud ajaloolise tänavatevõrgu, keskajast pärinevate dominantsete ehitiste ja seda kõike hilisematest hoonestuspiirkondadest eraldava ringmüüri ning haljastatud muldkindlustusvööndiga moodustab tänapäeva linnaehituspärandis harva esineva ja tähtsuselt Eesti Vabariigi piiridest väljuva terviku. I. MÄÄRANG JA PIIRID 1. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) koosneb ajaloolisest linnatuumikust ja seda ümbritsevast muldkindlustustele rajatud haljasvööndist. 2. Muinsuskaitseala hõlmab Mere puiestee, Estonia puiestee, Vabaduse väljaku, Kaarli puiestee, Toompuiestee, Kopli tänava ja Põhja puiestee vahelise ala plaanil näidatud piirides. II. EESMÄRK 3. Muinsuskaitseala eesmärgiks on selle kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja seda kujundavate ehitiste, planeeringu, kultuurkihi, miljöölise eripära ja siluetile avanevate kaug- ning sisevaadete säilitamine. 4. Kaitse eesmärgid, millest juhindutakse muinsuskaitsealal, on: 1) ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku hoonestusstruktuuri ja linnaruumi elementide (tänavaruumid, väljakud, siseõued, läbikäigud, pargid jms) säilitamine ja hävinud oluliste osade taastamine; 2) ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsioonide (kinnistustruktuur ja selle hoonestustavad, ehitusmaterjalid, katusekatted, fassaadide viimistlus, arhitektuursed detailid ja elemendid, tänavasillutised jms) järgimine olemasolevate ehitiste hooldamisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja remontimisel; 3) ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku struktuuri, tänavatevõrgu, stiililis-ajastulise mitmekesisuse, hoonestuse üldise ja kohaliku mastaabi, perspektiivvaadete, silueti, katusemaastiku ja muu vanalinnale iseloomuliku järgimine ehitiste püstitamisel ning peale- ja juurdeehitamisel; 4) vanalinnale ja selle ehitistele kahjulike ja sobimatute kasutusviiside väljatõrjumine; 5) elamisvõimaluste maksimaalne säilimine; 6) arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamine ning eksponeerimine; 7) kultuurkihist leitud ja säilitamist väärivate ehituskonstruktsioonide, -detailide või -elementide eksponeerimine; 8) vanalinna ja selle elementide tekke- ja arengulugu käsitlevate teaduslike uuringute jätkamine ning süvendamine; 9) muinsuskaitseala eesmärkide igakülgne propageerimine. 5. Muinsuskaitsealal taotletakse ehitusajalooliselt ja tehniliselt väärtusetute ning keskkonda esteetiliselt risustavate ehitiste lammutamist. III. KITSENDUSED 6. Muinsuskaitsealal on Muinsuskaitseinspektsiooni ja Tallinna Linnavalitsuse loata keelatud: 1) ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kruntide (kinnistute) piiride muutmine ja kruntimine; 2) ehitiste püstitamine; 3) ehitistele peale- ja juurdeehitamine, katusealuste väljaehitamine ja õuede katustamine; 4) ehitiste lammutamine; 5) krundi maakasutuse sihtotstarbe muutmine. 7. Ehitamine, konserveerimine ja restaureerimine muinsuskaitsealal peavad olema tehtud viisil ja materjalidega, mis arvestavad nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. IV. NÕUDED PROJEKTEERIMISELE 8. Muinsuskaitsealal paiknevate või sinna kavandatavate hoonete ja rajatiste projekteerimisele võivad eelneda uuringud Muinsuskaitseinspektsiooni määratud mahus. Uuringute tulemuste põhjal koostatakse eritingimused, mis on Muinsuskaitseinspektsiooni poolt kinnitatuna projekteerimisloa kohustuslikuks lisaks. 9. Muinsuskaitsealal võivad väliuuringuid teha, seal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja remondi projekte ning sinna kavandatavate hoonete ja rajatiste projekte koostada ainult vastavat litsentsi omavad isikud. 10. Muinsuskaitseala või selle osa detailplaneeringu lähtetingimuste lahutamatuks osaks on muinsuskaitselised nõuded. Muinsuskaitselised nõuded ja detailplaneering kooskõlastatakse Muinsuskaitseinspektsiooni ja Tallinna Linnavalitsusega. 11. Muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise, remondi ja sinna kavandatavate hoonete ja rajatiste projektid peavad vastama kultuuriministri poolt kehtestatud projektide koostamise korrale ning need tuleb enne kinnitamist kooskõlastada Muinsuskaitseinspektsiooniga. V. NÕUDED EHITISTE KONSERVEERIMISELE, RESTAUREERIMISELE, REMONDILE JA EHITISE PÜSTITAMISELE 12. Muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimine, restaureerimine ja remont võib toimuda ainult projekti alusel ja erialaspetsialisti järelevalve all. 13. Muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võivad konserveerida, restaureerida ja remontida ainult vastavat litsentsi omavad isikud. 14. Kui ehitamise, konserveerimise, restaureerimise, remondi või muu töö käigus avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, on tööde teostaja kohustatud tööd seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima Muinsuskaitseinspektsiooni ja Tallinna Linnavalitsust. VI. KAITSEVÖÖND 15. Muinsuskaitseala kaitsevööndi moodustavad muinsuskaitseala ümbritseva territooriumi osad, mille hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus linna olulistest vaatepunktidest ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt. 16. Kaitsevöönd koosneb aladest muinsuskaitseala naabruses, vaatesektorite aladest ja tänavate ehitusjoontega määratud vaatekoridoridest vastavalt plaanile. Kaitsevöönd piirneb Tallinna lahega, Ranna teega (Tallinna piirist alates), Merivälja teega, Pirita teega, Narva maanteega kuni lõikumiseni Rävala puiestee pikendusega, Rävala puiestee ja selle pikendusega Suur-Ameerika tänavani, Suur-Ameerika tänavaga, Endla tänavaga lõikumiseni raudteega, raudteega kuni lõikumiseni Volta tänava pikendusega, Volta tänavaga koos raudtee pikendusega, Tööstuse tänavaga kuni Kalamaja kalmistu loodepiirini, Kalamaja kalmistu loodepiiriga ja selle pikendusega Tallinna laheni. Sektoritena liituvad kaitsevööndiga: sektor Laululava ülemiste väravate juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule, sektor vaateplatvormilt Nõmmel Ehitajate tee ja suusasilla ristumisest lõunas kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi edelanõlvale, sektor Kopli lahe lääneranniku sopist Rocca-al-Mare juures kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale, sektor vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea klindi põhjanõlvale. Koridoridena liituvad kaitsevööndiga: Tartu maantee siht raudteeviaduktist lõikumiseni C. R. Jakobsoni tänavaga kavandatud ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Gonsiori tänava siht Pronksi tänavast Viru väljakuni olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Pärnu maantee siht raudteeviaduktist Tõnismäe tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Nõmme tee siht Tüve tänavast Kotka tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani, Kolde puiestee siht Stroomi rannast Sõle tänavani olemasolevate ehitusjoonte vahemikus ja selle koridori pikendus vanalinnani. 17. Käesoleva põhimääruse punktis 15 nimetatu tagamiseks tuleb kaitsevööndi või selle osa planeeringud kooskõlastada Muinsuskaitseinspektsiooni ja Tallinna Linnavalitsusega. 18. Muinsuskaitsealal paiknevatele mälestistele kaitsevööndit ei kehtestata. VII. TÖÖJAOTUS JA JÄRELEVALVE MUINSUSKAITSEALA KAITSE KORRALDAMISEL 19. Muinsuskaitseala kaitset korraldavad Muinsuskaitseinspektsioon ja Tallinna Linnavalitsus vastavalt muinsuskaitseseadusega kehtestatud pädevusele ning muinsuskaitseseaduse paragrahvi 9 lõike 2 alusel Muinsuskaitseinspektsiooni ja Tallinna Linnavolikogu vahel sõlmitud lepingule muinsuskaitsealaste riiklike kohustuste täitmise kohta Tallinnas. 20. Riiklikku järelevalvet muinsuskaitseala üle teostab Muinsuskaitseinspektsioon. Haridusminister kultuuriministri ülesannetes Tõnis LUKAS