Keskkonnaminister — Riikliku arengukava 4. prioriteedi "Infrastrusktuur ja kohalik areng" meetme 4.2 "Keskkonna-alase infrastruktuuri arendamine" toetuse andmise tingimused — RTL, 93, 1441

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Määruse reguleerimisala Selle määrusega sätestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud «Eesti riiklik arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004–2006» (edaspidi arengukava) meetme 4.2 «Keskkonna-alase infrastruktuuri arendamine» (edaspidi meede) raames toetuse andmise tingimused. § 2. Meetme eesmärgid (1) Meetme üldine eesmärk on keskkonnaseisundi parandamine. (2) Meetme spetsiifilised eesmärgid on: 1) veekogude ja põhjavee hea seisundi saavutamine ja tagamine; 2) energeetika negatiivsete keskkonnamõjude vähendamine ja taastuvate energiaallikate kasutamise laiendamine; 3) jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimine ja vähendamine; 4) bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamine. § 3. Meetme rakendusasutus ja -üksus (1) Meetme 4.2 rakendusasutus (edaspidi rakendusasutus) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määrusele nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) on Keskkonnaministeerium. (2) Meetme 4.2 rakendusüksus (edaspidi rakendusüksus) vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määrusele nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. § 4. Toetatavad tegevused Toetust antakse järgmisteks tegevusteks: 1) veekaitse ja -kasutuse valdkonnas: veekogude seisundi tervendamine ja taastamine; veekogude seisundit mõjutava jääkreostuse likvideerimine (setete eemaldamine järvedest, veekogude seisundit mõjutavate reostunud pinnasega veekogude kallaste ja randade puhastamine); 2) taastuvenergeetika valdkonnas: taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt energeetilisel eesmärgil põhitähelepanuga taastuvatest allikatest elektri tootmise suurendamisele, sh ettevalmistavad uuringud; 3) jäätmekäitluse valdkonnas: jäätmeladestuskohtade, mille pindala on väiksem kui 5 ha, sulgemine ja saneerimine; jäätmete valikkogumise süsteemide rakendamine ja jäätmete taaskasutamise laiendamine; biolagunevate jäätmete taaskasutamine komposti valmistamiseks; 4) bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonnas: elupaikade taastamine Natura 2000 eelvalikualadel (pool-looduslikud kooslused, sood ja märgalad ning metsa-elupaigad), sealhulgas koosluste taastamisega seotud väikesemahulised investeeringud. § 5. Abikõlblikud kulud (1) Meetme raames on abikõlblikud ainult need kulud, mida kasutatakse vahetult selle määruse §-s 4 loetletud tegevuste elluviimiseks, meetme ja projekti eesmärkide saavutamiseks. (2) Toetuse saajale hüvitatakse abikõlblikud kulud, mis on tehtud taotluse rahuldamise otsuses märgitud abikõlblikkuse alguskuupäevast kuni taotluse rahuldamise otsuses sätestatud lõppkuupäevani. (3) Abikõlblikud ei ole muuhulgas järgmised kulud: 1) mitterahalised kulutused; 2) kinnisvara, ehitise ja sõiduki ost; 3) projekti finantskulud (kapitalirendi intressimakse, tehingutasud, kasutusliisingule tehtud kulutused, valuutavahetustasud, valuutakahjum, pangakonto hooldamisega seotud kulud ning muud üksnes finantseerimisega seotud kulutused, juriidilise nõustamise tasud, notaritasud, tehnilise või finantsekspertiisi kulud, projektiga seotud trahvid, kohtukulud); 4) käibemaks, juhul kui taotleja on käibemaksukohustuslane; 5) kulud erisoodustustele; 6) esinduskulud ja kingitused; 7) organisatsioonide liikmemaksud; 8) asutuse üldkulud. § 6. Toetuse määr ning omafinantseering (1) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 200 000 krooni, toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 5 000 000 krooni. (2) Toetuse maksimaalne määr on 75% abikõlblikest kuludest. (3) Kohalike omavalitsuste, riigiasutuste, mittetulundusühingute, sihtasutuste ning «Raamatupidamise seaduse» (RT I 2002, 102, 600; 2003, 88, 588) § 27 lõike 1 tähenduses riigi, kohaliku omavalitsuse või muude avalik-õiguslike organisatsioonide valitseva mõju all olevate äriühingute oma- või kaasfinantseeringu määr peab moodustama vähemalt 25% projekti abikõlblikest kuludest. (4) Äriühingute omafinantseering peab olema vähemalt 65% abikõlblikest kuludest sel juhul, kui projekt viiakse läbi Harjumaal. Kui projekt viiakse läbi mujal Eestis, peab äriühingute omafinantseering olema vähemalt 55% abikõlblikest kuludest. (5) Taastuvenergeetika valdkonnas ei või toetuse määr Tallinnas ja Harjumaal asuvate äriühingute puhul ületada 40% lubatavatest kulutustest, teistes Eesti regioonides asuvate ettevõtete puhul 50% lubatavatest kuludest. Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete puhul võib toetuse määra suurendada kuni 15% võrra arvestades «Konkurentsiseaduse» (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168) alusel kehtestatud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud riigiabi andmise korda. (6) Oma- ja kaasfinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi. (7) Projekti elluviimise maksimaalne kestus on 24 kuud alates taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest, kuid mitte kauem kui 31. august 2008. a. (8) Toetuse saajale makstav toetuse määr ja toetuse maksimumsumma sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. 2. peatükk TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED § 7. Taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks võivad olla kohalikud omavalitsused, äriühingud ja keskkonnakaitsega tegelevad riigiasutused. Mittetulundusühingud ja sihtasutused saavad olla taotlejaks, kui nende põhikiri näeb ette loodus- või keskkonnakaitselist tegevust. (2) Taotleja peab tõendama järgmist: 1) «Struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõike 1 punktides 1–9 loetletud asjaolusid; 2) et taotlejal puuduvad võlgnevused keskkonnakasutusega seotud tasude osas; 3) et taotlejal puuduvad võlgnevused ega ole täitmata kohustusi struktuurifondidest, ISPA-st, Ühtekuuluvusfondist ja muudest Euroopa Liidu vahenditest saadud projektide osas; 4) et taotleja tegevus on kooskõlas «Konkurentsiseaduse» riigiabi reguleerivate nõuetega; 5) et projekti raames ehitiste ehitamisel või kavandamisel (sh projekteerimine) on taotlejal õiguslik alus sellise tegevuse teostamiseks. (3) Selle paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks esitab toetuse taotleja järgmised dokumendid: 1) kinnituskiri projekti elluviimiseks vajalike finantsallikate olemasolu kohta; 2) taotluse esitamisele eelnenud majandusaasta aruanne koos audiitori järelotsusega, kui see on «Äriseadustikust» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565; 2002, 3, 6; 35, 214; 53, 336; 61, 375; 63, 387 ja 388; 96, 564; 102, 600; 110, 657; 2003, 4, 19; 13, 64; 18, 100; 78, 523; 88, 591) tulenevalt kohustuslik; 3) tõend vähese tähtsusega abi saamise kohta vastavalt «Konkurentsiseadusele»; 4) projekti raames ehitise ehitamisel või kavandamisel tõend maa või ehitise omandi või valduse kohta või kokkulepe omanikuga/valdajaga sellise tegevuse lubamiseks. Kui projektis kavandatud tegevustele peab eelnema planeeringute kehtestamine, projekteerimistingimuste väljastamine või kooskõlastuste/lubade andmine, esitab taotleja dokumendid eeltoodud nõuete täitmise tõendamiseks; 5) mittetulundusühingutel ja sihtasutustel põhikirja koopia; 6) taotlusele võib lisada taotleja äranägemisel muid asjassepuutuvaid dokumente. (4) Selle paragrahvi lõikes 3 loetletud dokumendid esitatakse meetme rakendusüksusele koos taotlusega. § 8. Toetuse taotlus ja selles esitatavad andmed (1) Toetuse taotlemiseks tuleb esitada selle määruse lisas 1 esitatud taotleja poolt täidetud taotlusvorm ning sellele lisatud dokumendid. Taotlusvorm koos seda toetava juhendiga on kättesaadav elektroonilisel kujul rakendusüksuse kodulehel http://www.kik.ee/. (2) Taotleja võib esitada igas taotlusvoorus igas valdkonnas ühe taotluse. (3) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) projekti nimetus; 2) tegevuse valdkond; 3) projekti staadium (esmane taotlus või jätkuva projekti taotlus); 4) projekti tüüp; 5) taotleja andmed (organisatsiooni nimi, tüüp, esindaja, kontaktisik, registrinumber, aadress, telefon, faks, e-post, taotleja pangakonto number, pank, pangakood); 6) partnerite andmed (organisatsiooni nimi, tüüp, esindaja, kontaktisik, registrinumber, aadress, telefon, faks, e-post, partneri roll projekti teostamisel); 7) projekti rakenduspiirkond; 8) hinnanguline ajakava (projekti algus, projekti lõpp); 9) projekti eelarve (kroonides) (omafinantseering, toetuse summa, muud rahastamise allikad, kogu projekti maksumus); 10) projekti eesmärk; 11) projekti kirjeldus (tegevus- ja ajaplaan, projekti tausta kirjeldus, mõõdetavad tulemused ja mõjud, horisontaalsed mõjud); 12) finantsplaan rahastamise allikate lõikes; 13) projekti eelarve kuluartiklite ning rahastamise allikate lõikes; 14) muud rahastamise allikad (sh avalik sektor); 15) rahastamisotsuse edastamise viis (elektrooniliselt või tähtkirjana); 16) taotluse allkirjastamise koht ja aeg; 17) taotleja allkiri. § 9. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Taotlusele esitatavad nõuded: 1) taotlusest peab selguma projekti eesmärk ning seotus selle määruse §-s 2 sätestatud eesmärkidega ja §-s 4 loetletud toetatavate tegevustega; 2) taotluse eelarve, tegevusplaan ja ajaplaan peavad olema reaalselt teostatavad ning projekt peab olema läbiviidav 24 kuu jooksul alates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid mitte hiljem kui 31. augustiks 2008. aastal; 3) taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ja realistlik ning sisaldama selle määruse §-s 6 sätestatud nõutavat omafinantseeringut; 3. peatükk TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE § 10. Taotluste menetlemine (1) Taotlusvooru väljakuulutamist korraldab meetme rakendusüksus. Informatsioon taotlusvooru kohta avaldatakse vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva vähemalt kahes üleriigilises päevalehes ja rakendusüksuse koduleheküljel. (2) Taotluse esitamise tähtpäevad on 1. märts ja 1. september. Esmakordse taotluste esitamise tähtpäeva 2004. aastal määrab rakendusasutuse juht. (3) Hilinenult esitatud taotlus kuulub tagastamisele taotlejale. Taotlejal on õigus esitada taotlus järgmisesse taotlusvooru. (4) Taotlused saadetakse rakendusüksusesse posti teel või tuuakse rakendusüksusesse selle paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtpäevaks. (5) Taotlusi menetleb rakendusüksus. Rakendusüksus registreerib taotluse viivitamatult. Taotlejal on võimalus saada informatsiooni taotluse laekumise kohta rakendusüksuse koduleheküljelt http://www.kik.ee/. (6) Rakendusüksus kontrollib taotleja ja taotluse vastavust «Struktuuritoetuse seaduses» ja selles määruses sätestatud nõuetele. § 11. Taotleja vastavaks tunnistamine Rakendusüksuse juht teeb taotleja vastavaks tunnistamise otsuse, kui taotleja vastab kõigile selle määruse §-s 7 sätestatud nõuetele. § 12. Taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksuse juht teeb taotluse vastavaks tunnistamise otsuse, kui taotlus vastab kõigile selle määruse § 8 lõikes 3 ja §-s 9 sätestatud nõuetele. (2) Taotlust ei tunnistata vastavaks «Struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõikes 5 sätestatud juhtudel või kui taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi rakendusüksuse poolt määratud tähtaja jooksul. (3) Taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamise otsuse teeb rakendusüksuse juht hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast taotluste esitamise tähtpäeva. 4. peatükk TAOTLUSTE HINDAMINE § 13. Taotluse hindamine (1) Rakendusüksuse poolt vastavaks tunnistatud taotluste hindamist korraldab meetme juhtkomisjon. (2) Taotluste hindamine toimub kahes voorus: 1) esimeses voorus hindavad taotlusi valdkondlike hindamiskriteeriumide alusel rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud valdkondlikud (veekaitse- ja kasutus, taastuvenergeetika, jäätmekäitlus, bioloogiline ja maastikuline mitmekesisus) töörühmad; 2) teises voorus hindab taotlusi üldiste hindamiskriteeriumide alusel meetme juhtkomisjon. (3) Valdkondlike hindamiskriteeriumide alusel saadud punktid moodustavad 70% ja üldiste hindamiskriteeriumide alusel saadud punktid 30% koguhindest. § 14. Taotluse üldised hindamiskriteeriumid Taotlusi hinnatakse lähtuvalt järgmistest üldistest hindamiskriteeriumidest: 1) projekti seotus kohaliku omavalitsuse arengukavaga – punkte 0 või 1; 2) kaasfinantseerijate olemasolu – punkte 0 või 1; 3) partnerlus avaliku, era- ja/või kolmanda sektori vahel – punkte 0 kuni 2; 4) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – punkte 0 kuni 3; 5) projekti jätkusuutlikkus – punkte 0 kuni 3. § 15. Taotluse hindamiskriteeriumid veekaitse ja -kasutuse valdkonnas Veekaitse ja -kasutuse valdkonnas hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide alusel: 1) kas tegemist on avalikult kasutatava veekoguga vastavalt Vabariigi Valitsuse 18. juuli 1996. a määrusele nr 191 «Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri» (RT I 1996, 58, 1090; 1997, 73, 1205; 2000, 80, 513; 2002, 42, 269; 2002, 105, 619; 2003, 85, 576) – punkte 0 või 3; 2) milline on oht põhjaveele (põhjavee kaitstus) – punkte 0 kuni 5; 3) milline on oht pinnaveekogule – punkte 0 või 3; 4) reostuse vähenemine projekti realiseerimise tulemusena – punkte 0 kuni 5; 5) milline on oht inimese tervisele (lähtuvalt vastavusest nõuetele suplusveele) – punkte 0 või 3. § 16. Taotluse hindamiskriteeriumid taastuvenergeetika valdkonnas Taastuvenergeetika valdkonnas hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti tulemusel vähendatav õhusaasteainete heitkogus t/a arvutatuna põlevkivile (vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, tahked osakesed, süsinikoksiid, süsinikdioksiid), kui projekti väljundiks on taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine või elektri ja soojuse koostootmine – punkte 0 kuni 35 või projektid, mille väljundiks on taastuvatest energiaallikatest soojuse tootmine – punkte 0 kuni 30; 2) võrku ühendatavate seadmete arvutuslik aastatoodang MWh (eraldi elektri ja soojuse tootmisel), kui projekti väljundiks on taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine või elektri ja soojuse koostootmine – punkte 0 kuni 35 või projektid, mille väljundiks on taastuvatest energiaallikatest soojuse tootmine – punkte 0 kuni 30; 3) kui projekti eesmärgiks on uuring, siis uuringud, mille väljundiks on taastuvatest energiaallikatest elektri tootmine või elektri ja soojuse koostootmine – selle paragrahvi punktides 1 ja 2 toodud kriteeriumide alusel punkte 0 kuni 50 või uuringud, mille väljundiks on taastuvatest energiaallikatest soojuse tootmine – selle paragrahvi punktides 1 ja 2 toodud kriteeriumide alusel punkte 0 kuni 40. § 17. Taotluse hindamiskriteeriumid jäätmekäitluse valdkonnas Jäätmekäitluse valdkonnas hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus jäätmekavale: omavalitsuse jäätmekavale vastav – punkte 3; maakonna jäätmekavale vastav – punkte 2 või riigi jäätmekavale vastav – punkte 1; 2) milline on oht inimese tervisele ja keskkonnale (reaalne, uuringutega kinnitatud) – punkte 1 kuni 3; 3) projekti eesmärk on: prügila sulgemine – punkte 6; tekkivate jäätmete koguste vähendamine – punkte 4 või jäätmete taaskasutamine arendamine – punkte 2; 4) mitme kohaliku omavalitsuse koostööprojekt – punkte 1 või 2. § 18. Taotluse hindamiskriteeriumid bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonnas Bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse valdkonnas hinnatakse taotlusi järgmiste kriteeriumide alusel: 1) Natura 2000 eelvalikualade kaitse korraldamine – punkte 5 või 0; 2) liikide ja elupaigatüüpide soodsa seisundi tagamine (EL mõistes prioriteetsed liigid, Euroopa Liidus kaitstavad liigid ja elupaigatüübid; Eestis kaitstavad liigid või kaitsmata liigid, elupaigatüübid) – punkte vastavalt 5, 3, 1 või 0; 3) ala, liigi kaitsekorralduskava olemasolu – punkte 3 või 0; 4) pidevus taastatud elupaikade seisundi säilitamisel – punkte 0 kuni 5. § 19. Taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsus (1) Otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise kohta teeb rakendusasutuse juht käskkirjaga vastavalt meetme juhtkomisjoni poolt tehtud ettepanekule. (2) Rahuldamisele kuuluvad hindamiste tulemusena s kõrgeima punktiarvu saanud taotlused lähtuvalt valdkonna taotluste rahastamise eelarvest. Võrdsete näitajatega taotluste korral eelistatakse taotluse rahuldamise otsustamisel ajaliselt varem esitatud taotlusi. (3) Rakendusüksuse juhi poolt mittevastavaks tunnistatud taotlejate ja mittevastavaks tunnistatud taotluste kohta teeb rakendusasutuse juht taotluse mitterahuldamise otsuse. (4) Kui hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud vastavaks tunnistada, teeb rakendusasutuse juht taotluse mitterahuldamise otsuse. (5) Taotluse rahuldamise otsusesse märgitakse muuhulgas: 1) otsuse vastuvõtja; 2) otsuse tegemise kuupäev; 3) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 4) toetuse saaja ja tema andmed; 5) taotluse number; 6) projekti nimi ja kogumaksumus; 7) toetuse maksimummäär kroonides ja selle osakaal [%] projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest; 8) toetuse saaja omafinantseering kroonides ja selle osakaal [%] projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest; 9) projekti elluviimise alguse kuu/päev. (6) Taotluse mitterahuldamise otsusesse märgitakse muuhulgas selle paragrahvi lõike 5 punktides 1 kuni 6 sätestatu ning toetuse rahuldamata jätmise põhjused. (7) Rakendusasutus saadab taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsused rakendusüksusele viivitamatult pärast otsuse allkirjastamist rakendusasutuse juhi poolt. Rakendusüksus esitab need viivitamatult koos kinnituskirjaga taotlejale kas tähtkirjaga või taotleja nõusolekul elektroonselt. (8) Kui taotleja, kelle taotlus on rahuldatud, on nõus toetuse rahuldamise otsuses sätestatud nõuetega, tagastab ta kinnituskirja allkirjastatult rakendusüksusele hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse kättesaamist. (9) Kui taotleja ei tagasta kinnituskirja 10 kalendripäeva jooksul rakendusüksusele, teeb rakendusüksus rakendusasutusele ettepaneku taotluse mitterahuldamise otsuse tegemiseks. (10) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse hiljemalt 90 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast. § 20. Projekti muutmine (1) Taotleja on kohustatud taotlema rakendusüksuselt pärast taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmist projekti muutmist, kui: 1) tekib põhjendatud vajadus projekti rakendamise perioodi muuta; 2) toimub põhjendatud muudatusi projekti eelarve kuluartiklite lõikes. (2) Otsuse projekti muutmise taotluse rahuldamise kohta teeb rakendusüksuse juht, kui projekti rakendamise kogu perioodil toimuvad muudatused projekti eelarves kuni 20% ulatuses või mitte suuremas summas kui 50 000 krooni. Kui muudatused toimuvad projekti eelarves kuluartiklite lõikes projekti rakendamise kogu perioodil rohkem kui 20% ulatuses või suuremas summas kui 50 000 krooni, loetakse need olulisteks muudatusteks, mille aktsepteerimise otsustab meetme rakendusasutuse juht. Rakendusasutus teavitab viivitamatult rakendusüksust projekti muutmise otsusest. § 21. Vabanenud vahendite kasutamine Projekti eelarve muutmise või projekti teostamisest loobumise tõttu vabanenud toetuse vahendid lisatakse järgmises taotlusvoorus jagatavale toetusele. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED § 22. Väljamakstav toetus Toetuse saajale makstakse taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetus välja pärast järgmiste asjaolude tõendamist: 1) kulud on tegelikult tehtud ja tõendatud kuludokumentidega; 2) kulud vastavad taotluse rahuldamise otsusele; 3) kulud vastavad projekti tegevus- ja kuluplaanile; 4) kulud on tehtud pärast taotluse rahuldamise otsuses märgitud kulude abikõlblikkuse alguskuupäeva ja enne abikõlblikkuse lõppkuupäeva; 5) kulude tegemisel on järgitud «Riigihangete seadust» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) ning Euroopa Liidu ja siseriiklikke õigusakte. § 23. Väljamakse taotlusele esitatavad nõuded (1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele väljamakse taotluse koos järgmiste dokumentidega: 1) isiku poolt, kellelt taotleja tellis teenust või tööd või ostis kaupa, väljastatud ja kinnitatud arve-saatelehe või arve koopia, millele lisatakse osutatud teenuse või tehtud töö või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve tellijale tasumist tõendava maksekorralduse väljavõte või panga kinnitatud koopia. § 24. Kuludokumentidele esitatavad nõuded (1) Väljamakse taotluse lisana esitatavad kuludokumendid peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu ei tohi ületada arve väljastanud isiku hinnapakkumist; 2) kuludokumendi väljaandmise kuupäev ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse alguskuupäev ega hilisem kui taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse lõppkuupäev; 3) toetuse saaja raamatupidamise dokumendid ja muud kulutusi tõendavad dokumendid peavad vastama «Raamatupidamise seaduses» sätestatud nõuetele; 4) tööde teostaja esitatud arved, aktid ja aruanded on toetuse saaja poolt eelnevalt kinnitatud. (2) Kõik väljamakse taotlusega seotud kuludokumendid peavad olema toetuse saaja poolt tasutud. § 25. Väljamakse taotluse ja kuludokumentide kontrollimine (1) Rakendusüksus kontrollib 15 tööpäeva jooksul väljamakse taotluse esitamise ajast: 1) kas väljamakse taotlus ja kuludokumendid on õigesti täidetud; 2) kas väljamakse taotluses ja kuludokumentides esitatud andmed on täielikud ja õiged; 3) kas kulud on abikõlblikud; 4) kas kuludokumendid vastavad selle määruse §-s 24 sätestatud nõuetele; 5) kas toetuse objekt ja toetuse saaja tegevus vastab taotlusele ja taotluse rahuldamise otsusele; 6) kas toetuse saaja on saanud toetusi, mille kohta on algatatud tagasinõudmine; 7) kas projekt on saanud tulusid. (2) Kui kontrollimisel ilmneb väljamakse taotluses või kuludokumentides puudusi, määrab rakendusüksus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. (3) Rakendusüksus võib pikendada väljamakse taotluse esitamise tähtaega, teavitades sellest toetuse saajat tema nõusolekul elektrooniliselt või kirjalikult ja põhjendades tähtaja pikendamist. § 26. Toetuse väljamaksmine (1) Pärast väljamakse taotluse ja kuludokumentide kontrollimist teeb rakendusüksus makseasutusele ettepaneku toetuse väljamaksmiseks ning edastab makseasutusele nõuetele vastavad väljamakse taotlused. (2) Toetus makstakse toetuse saajale välja «Struktuuritoetuse seaduse» alusel kehtestatud korras. (3) Rakendusüksus keeldub toetuse väljamakse tegemisest ning tagastab isikule dokumendid, kui: 1) kulud ei ole abikõlblikud; 2) väljamakse taotluse ja kuludokumentide kontrollimise käigus selgus, et väljamakse taotluses või kuludokumentides on teadlikult esitatud valeandmeid; 3) toetuse saaja ei ole tagastanud selle määruse § 19 lõikes 7 nimetatud kinnituskirja; 4) toetuse saaja ei ole esitanud toetuse rahuldamise otsuses nõutud tähtaegadel ning rakendusüksuse poolt kehtestatud vormide kohaselt aruandeid toetuse kasutamise kohta; 5) toetuse saaja ei võimalda Euroopa Komisjoni, Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Riigikontrolli või teiste pädevate asutuste ametnikele või volitatud esindajatele ligipääsu asjakohasele informatsioonile ja dokumentidele või takistab muul viisil auditi või riikliku järelevalve läbiviimist; 6) toetuse saaja ei ole projekti rakendanud või teinud projekti kulutusi vastavalt taotlusele või taotluse rahuldamise otsusele; 7) toetuse saaja ei ole rakendusasutusega kooskõlastanud projekti olulisi muudatusi; 8) toetuse saaja on talle puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse jätnud tähtajaks täitmata. (4) Rakendusüksus teavitab toetuse saajat kulude hüvitamisest keeldumisest kirjalikult viie tööpäeva jooksul väljamakse taotluse laekumisest alates, põhjendades keeldumist. (5) Kulud, mis ei ole abikõlblikud, arvab rakendusüksus väljamakse taotlusest maha, teavitades sellest toetuse saajat kirjalikult. § 27. Dokumentide säilitamine (1) Selle määruse alusel rakendusüksusele esitatud dokumente, välja arvatud hilinenult saabunud taotlusi, taotlejale ja toetuse saajale ei tagastata. Rakendusasutus ja -üksus tagavad dokumentide säilitamise vähemalt 31. detsembrini 2015. aastal. (2) Toetuse saaja on kohustatud dokumenteerima kõik projekti elluviimise ja toetuse kasutamisega seotud toimingud ning tagama dokumentide säilitamise vähemalt 31. detsembrini 2015. aastal. Minister Villu REILJAN Kantsler Sulev VARE Keskkonnaministri 29. juuni 2004. a määruse nr 80 «Riikliku arengukava 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.2 «Keskkonna-alase infrastruktuuri arendamine» toetuse andmise tingimused» lisa Projekti ID SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) PROJEKTI TAOTLUS Taotlus lisadega peab vastama keskkonnaministri 29. juuni 2004. a määrusele nr 80 «Riikliku arengukava 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.2 «Keskkonna-alase infrastruktuuri arendamine» toetuse andmise tingimused» Käesolev või hiljem täiendatud taotlus koos võimalike lisadega on esmane projekti hindamise, rakendamise, seire, järelevalve ja finantskontrolli alusdokument. Kõik taotluse väljad peavad olema täidetud korrektselt ja selgelt ning taotlus allkirjastatud taotleja või taotleja volitatud esindaja poolt. 1. PROJEKTI NIMETUS 2. TEGEVUSE VALDKOND 3. PROJEKTI STAADIUM

esmane taotlus

jätkuva projekti taotlus (täpsust. p 14) 4. PROJEKTI TÜÜP

ehituslik

mitte-ehituslik 5. TAOTLEJA Organisatsiooni nimi Tüüp Esindaja Kontaktisik Reg. number Aadress (tänav, maja, korter, asula, indeks, maakond) Telefon Faks e-post Taotleja pangakonto number Pank, pangakood PARTNERID (täpsustatud p 5.1) 6. PROJEKTI RAKENDUSPIIRKOND 6.1 6.2 7. HINNANGULINE AJAKAVA Projekti algus Projekti lõpp 8. PROJEKTI EELARVE (kroonides) (detailne tabel p 11, 12) 2004 2005 2006 KOKKU a. Omafinantseering b. Taotletav toetus c. Muud rahastamise allikad d. Projekti maksumus kokku 0 0 0 9. PROJEKTI EESMÄRK Kirjeldada (ca 150 sõna), milleks toetust kasutatakse (põhjalik ülevaade on taotluse punktis 11). Toetus aitab kaasa: AMETKONDLIKUKS KASUTUSEKS (SA KIK) Sekkumisvaldkonna kood Kuupäev Kuupäev Sisestatud Kuupäev Otsuse Kinnitus Saabunud Kontrollitud Andmebaasi Hindamisele Kiri välja Saabunud 5.1 PROJEKTI PARTNERID Organisatsioonid, kes osalevad lisaks taotlejale projekti ettevalmistamisel ja rakendamisel Organisatsiooni nimi Tüüp Esindaja Kontaktisik Reg. number Aadress (tänav, maja, korter, asula, indeks, maakond) Telefon Faks e-post Partneri roll projekti teostamisel Finantseerija Märkused 10. PROJEKTI KIRJELDUS Osades 10.1 kuni 10.4 kirjeldatakse projekti detailselt. 10.1 Tegevus- ja ajaplaan (kirjeldage projekti tegevusi etappidena koos ajaplaaniga või loeteluna koos saavutatavate väljunditega / vahe-eesmärkidega) (max 1 lk) Etapp Tegevus Väljund/Tulemus Toimumise aeg (kuu/aasta) 10.2 Projekti tausta kirjeldavad tegevused (á max 600 tähemärki) 10.2.1 Varasemad projekti toetavad tegevused 10.2.2 Projekti olulisus, sh seotus RAK prioriteedi ja meetmega, valdkonna arengukava ja taotluste hindamise kriteeriumitega 10.2.3 Eksisteeriv olukord ja plaanitavate tegevuste põhjendatus 10.3 Mõõdetavad tulemused ja mõjud 10.3.1 Veekasutus ja -kaitse Tervendatud veekogu seisund vastavalt veekvaliteedi klassi hinnangule enne ja pärast Veekogu seisundi iseloomustajad enne ja pärast Veekogude ligikaudne külastatavus enne ja pärast projekti läbiviimist (suplusjärved, esteetilise väärtusega veekogud, kalamajanduslikumalt tähtsamad veekogud) Rahaline tulu (keskkonnatasu) enne ja pärast 10.3.2 Jäätmekäitlus Sorteerimisjaamade puhul elanike arv teeninduspiirkonnas Sorditavad kogused ligikaudu kuus Kompostitavad kogused Suletava prügila pindala ja prügikihi kõrgus, prügimassi tihedus Rahaline tulu (keskkonnatasu) enne ja pärast 10.3.3 Taastuvenergeetika MWH toodetud alternatiivenergiat Ettevalmistava uuringu puhul planeeritava elektrijaama võimsus 10.3.4 Looduskaitse Soetatud seadmed [tk] Hooldatud maastikke [ha] Hooldatud maastikel kaitsealuste liikide arv [tk] 10.4 Horisontaalsed mõjud Mõju keskkonnaseisundile: a) suunatud otseselt keskkonnaseisundi parandamisele (põhjendus); b) keskkonnasõbralik; c) neutraalne Mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele üldiselt: a) projekt on suunatud otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisele (põhjendus); b) projekt vähendab soolist ebavõrdsust (põhjendus); c) projekt ei mõjuta meeste ja naiste vahelist ebavõrdsust Mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele tööhõives: a) projekt toetab meeste ja naiste võrdset integreerimist tööturule (põhjendus); b) projekt toetab meeste ja naiste osalemist hariduses ja kutseõppes (põhjendus); c) projekt edendab naisettevõtlust (põhjendus); d) projekt toetab töö- ja pereelu ühitamist (põhjendus); e) projekti vahetu mõju meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse vähendamisele raskesti määratav Mõju infoühiskonna edendamisele: a) infoühiskonda edendava mõjuga (põhjendus); b) neutraalne Mõju regionaalarengu ühtlustumisele: a) suunatud ühtlustamisele; b) positiivne; c) neutraalne Mõju tööhõivele (läbi töökohtade loomise): a) töökohti loov; b) neutraalne sh mehed [mitu inimest] sh naised [mitu inimest] KOKKU [mitu inimest] Mõju tööhõivele (läbi töökohtade säilitamise): a) töökohti säilitav; b) neutraalne sh mehed [mitu inimest] sh naised [mitu inimest] KOKKU [mitu inimest] Kui horisontaalsed mõjud ei ole «neutraalsed», kirjeldada, milles väljendub projekti positiivne mõju keskkonnaseisundile, naiste ja meeste vahelisele võrdsusele, infoühiskonnale, regionaalse arengu ühtlustumisele ning tööhõivele (kuni 150 tähemärki). 11. FINANTSPLAAN RAHASTAMISE ALLIKAS SUMMA (kroonides) Taotletav struktuuritoetus (ERDF) EIB Oma- ja kaasfinantseering kokku: sh erasektori finantseering (kui taotleja või partner on eraettevõte) sh riiklik finantseering (kui taotleja või partner on riigiasutus) sh kohaliku omavalitsuse finantseering (kui taotleja või partner on omavalitsus või omavalitsuse omandis olev ettevõte) sh muu avaliku sektori finantseering sh KIK keskkonnaprogramm Kogumaksumus 0 Projekti käigus eeldatavalt tekkiv kasum/kahjum AMETKONDLIKUKS KASUTUSEKS (SA KIK) Abikõlblikud kulud kokku sh avalik sektor kokku sh ERDF sh erasektori SF toetuse (riiklik+kohalik+muu) toetus finantseering määr 12. Projekti eelarve kuluartiklite ning rahastamise allikate lõikes (krooni) /ehituslik projekt/ Kategooria Kogus ja ühik (nt 12 kuud á 5000 kr) Struktuuritoetus KIK Omafinantseering Välisabi või partneri panus Kokku Asutuse eelarve või omakapital Laen Tagastamatu abi Laen 1. Uuringud/projekteerimine kokku, sh (loetleda allpool) 1.1 1.2 ... 2 Ehitustööd kokku, sh (loetleda) 2.1 2.2 ... 3 Seadmed kokku, sh (loetleda allpool) 3.1 3.2 ... 4 Materjalid kokku, sh (loetleda allpool) 4.1 4.2 ... 5 Muud kokku, sh (loetleda allpool) 5.1 5.2 ... 6. KÕIK KOKKU (allikate kaupa) 12. Projekti eelarve kuluartiklite ning rahastamise allikate lõikes (krooni) /mitte-ehituslik projekt/ Kategooria Kogus ja ühik (nt 12 kuud á 5000 kr) Struktuuritoetus KIK Omafinantseering Välisabi või partneri panus Kokku Asutuse eelarve või omakapital Laen Tagastamatu abi Laen 1. Tööjõukulu kokku, sh 1.1 Personal 1.2 Eksperdid 1.3... 2. Lähetuskulud kokku, sh (loetleda allpool) 2.1 Transport 2.2 Majutus 2.3... 3. Koolitus kokku, sh (loetleda allpool) 3.1 Seminarid 3.2 Konverentsid 3.3 Õppereisid 3.4... 4.Trükised kokku, sh (loetleda allpool) 4.1... 4.2... 5. Seadmed kokku, sh (loetleda allpool) 5.1... 5.2... 6. Tellitavad tööd kokku, sh (loetleda allpool) 6.1... 6.2... ... 7. Haldus- ja kontorikulud (max 7%) 8. Muud kulud (mida eespool ei kirjeldatud) kokku, sh (loetleda allpool) 8.1... 8.2... 8.3... KÕIK KOKKU (allikate kaupa) 13. Muud rahastamise allikad 13.1 Kas taotleja või projekti partner on taotlenud või kavatseb taotleda vahendeid käeoleva projekti rahastamiseks teistest allikatest? (Nimetada asutus, taotluse esitamise kuupäev ja taotletud summa) Jah _________________________________________________________________________________________________________ (Täpsustada) Ei _________________________________________________________________________________________________________ 13.2 Kas taotleja või projekti partner kavandab või rakendab projekte, mis on käesoleva taotlusega sisuliselt seotud? Jah _________________________________________________________________________________________________________ (Täpsustada) Ei _________________________________________________________________________________________________________ 14.3 Kas taotleja või partner on saanud viimase kolme aasta jooksul avaliku sektori toetust? Jah _________________________________________________________________________________________________________ (Täpsustada taotluse lisas) Ei _________________________________________________________________________________________________________ 14.4 Kas tegemist on mõnest teisest allikast varem rahastatud jätkuva projekti taotlusega? Jah _________________________________________________________________________________________________________ (Täpsustada aeg ja allikas) Ei _________________________________________________________________________________________________________ 14.5 Kas taotlejal on võlgnevusi või täitmata kohustusi struktuurifondidest, ISPAst, Ühtekuuluvusfondist vm EL vahenditest saadud projektide osas? Jah _________________________________________________________________________________________________________ (Täpsustada aeg, projekt ja allikas) Ei _________________________________________________________________________________________________________ Käesoleva taotluse allakirjutamisega KINNITAN järgmist: 1) kohustun ellu viima käesolevaga projekti vastavalt käesolevas taotluses esitatud informatsioonile ja tingimustele; 2) taotluses sisalduv informatsioon on tõene; 3) kohustun väljastama andmeid ja igakülgselt osutama kaasabi Keskkonnaministeeriumile, SA KIK-ile ning teistele asutustele, kelle kohustusteks on järelevalve käesolevas taotluses sisalduva projekti elluviimise üle; 4) taotlust või selle koopiaid võib KIK edastada teistele riigiasutustele, samuti võib edastada taotlust või selle koopiaid kolmandatele osapooltele eksperthinnangu saamise eesmärgil. Allkirjastamise koht ja aeg _________________________________________ Taotleja ees- ja perekonnanimi: _________________________________________ _________________________________________ Taotleja allkiri (allkirjaõiguslik isik) Taotluse rahuldamise otsus edastada (TÄPSUSTADA): 1) elektrooniliselt aadressil 2) tähtkirjana Käesoleva taotluse lahutamatud lisad on: (Alus: keskkonnaministri 29. juuni 2004. a määrus nr 80 «Riikliku arengukava 4. prioriteedi «Infrastruktuur ja kohalik areng» meetme 4.2 «Keskkonna-alase infrastruktuuri arendamine» toetuse andmise tingimused») Nr Nimetus Lehekülgede arv 1 Kaasfinantseerijate kinnituskiri 2 Projektijuhi CV 3 KMH kokkuvõtlik osa 4 Eelprojekt 5 Kinnitus keskkonnatasude tasumise kohta 6 Audiitori järeldusotsus majandusaasta aruandele 7 Loetelu taotleja poolt varem saadud avaliku sektori toetustest 8 Loetelu taotleja poolt varem arendatud sarnastest projektidest (nimetus, summa, rahastamise allikas)