Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a mäaruse nr 248 «Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine» muutmine — RT I, 68, 665

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555, 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Teha Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a määruses nr 248 «Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine» (RT I 1996, 75, 1335) järgmised muudatused: 1) muuta punkti 1 alapunkti 1 ja kehtestada «Ontika maastikukaitseala kaitse-eeskiri» uues sõnastuses (juurde lisatud); 2) muuta punkti 1 alapunkti 3 ja kehtestada «Smolnitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri» uues sõnastuses (juurde lisatud). 2. Määrata Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade valitsejaks Ida-Viru Maavalitsus. 3. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a määruse nr 248 «Ontika ja Smolnitsa maastikukaitsealade kaitse-eeskirjade ja välispiiri kirjelduste kinnitamine»» punkt 2. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a määrusega nr 248 (Vabariigi Valitsuse 30. augusti 1999. a määruse nr 256 sõnastuses) ONTIKA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Ontika maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Vabariigi Valitsuse 19. mai 1939. a otsusega (RT 1939, 45, 354) Saka–Ontika paekalda ja metsa kaitsealana. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 11. juuli 1957. a määrusega nr 242 «Abinõudest looduskaitse organiseerimiseks Eesti NSV-s» (ENSV Teataja 1957, 14, 125) taasasutati maastikuline keeluala Saka–Ontika–Toila klint ning Eesti NSV Ministrite Nõukogu 6. aprilli 1959. a määrusega nr 119 «Riiklike maastikuliste, geoloogiliste, botaanilis-zooloogiliste, botaaniliste ja ornitoloogiliste keelualade ja nende piiride kinnitamisest» (ENSV Teataja 1959, 20, 107) kinnitati maastikuline keeluala Saka–Ontika–Toila paekallas ning selle piirid. Ühe osana kuulub kaitsealasse Ida-Viru Maavalitsuse 16. augusti 1990. a määrusega nr 170 moodustatud Toila taimestiku mikrokaitseala. 2. Kaitseala on loodud Balti klindi ühe esinduslikuma osa ja piirkonnale iseloomulike loodusmetsade kaitseks. 3. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Ontika maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 4. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kuueks piiranguvööndiks. 5. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 6. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Jõhvi metskonna 1995. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 7. Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju ja seeni kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). 8. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades. 9. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid ning Pangametsa sihtkaitsevööndis mootorsõidukitega liiklemine kaitseala valitseja nõusolekuta on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. 10. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. 11. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 2) maakorralduskava kinnitamine; 3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 4) projekteerimistingimuste andmine; 5) metsamajandamiskava väljastamine. 12. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 14. Piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse jääva looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel 15. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361; 81, 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. 16. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. III. SIHTKAITSEVÖÖND 17. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa-ala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 18. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Pangametsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas Jõhvi metskonna kvartal 139 (talu A3 läänepiirist ida poole jäävas osas) ning Toila vallas Jõhvi metskonna kvartal 140 (Lilienthali (8) talu läänepiirist lääne poole jäävas osas); 2) Uikala sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Toila vallas Jõhvi metskonna kvartalid 17 (ainult eraldised 7–11 ning eraldise 6 eraldist läbivast sihist lõuna poole jääv osa), 18 (ainult eraldised 7–11 ning eraldise 1 eraldist läbivast sihist lõuna poole jääv osa), 19 (ainult eraldised 8–20), 20 (ainult eraldised 15–23), 26 (ainult eraldised 4–13) ja 27. 19. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7, 8, 11 ning 12 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud: 1) Uikala sihtkaitsevööndis Jõhvi metskonna kvartalite 17 ja 18 vahelisel piiril ning kvartalite 18, 19 ja 20 lõunapiiril asuva kuivenduskraavi hooldustööd; 2) jahipidamine Uikala sihtkaitsevööndis. 20. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. IV. PIIRANGUVÖÖND 21. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning selle alusel käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimusi. 22. Kaitsealal on kuus piiranguvööndit: 1) Sakamõisa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas talu A18 maa kaitsealale jääv osa, maatükk lit C ning talu A3 maa osas, mis jääb kaitseala välispiiri, kinnistu läänepiiri, klindi ja Paemurru maaparandusobjekti väljavoolukraavi vahele; 2) Saka piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A3 (ainult Paemurru maaparandusobjekti väljavoolukraavist ida poole jääv osa), A6 (kahes lahustükis), A7 (kahes lahustükis), A23 (kahes lahustükis), A9 (kolmes lahustükis), A24 (kahes lahustükis), A10 (kolmes lahustükis), A11 (kahes lahustükis), A12 (kahes lahustükis), A13, A14 (kahes lahustükis), A26 (kahes lahustükis), A37 (kahes lahustükis), A38 (kahes lahustükis), A39 (kahes lahustükis), A40 (kahes lahustükis), A41 (kahes lahustükis), A42 (kahes lahustükis), A43 (kahes lahustükis), 4, 5, 6, 1, 2, 3, 4, 7, A32 (kahes lahustükis), A54 (kahes lahustükis), A65 (kolmes lahustükis), A66 (kahes lahustükis), Molleri (22), Molleri–Kuusiku (34), 31a, 31, 30a, 30, 29, 28, 27, 26, 25, 24, Nõmme (23), Saueaugu (23a), A67 (kahes lahustükis), A69 (kahes lahustükis), A70 (kahes lahustükis), A64, A63, A59, A60, A61, A62, A1, A2, A3, A55, A56, A57, A58, A4, A52, A53, A68, A5, A29, A30, A8, A31, A44, A45, A33, A34, A35, A36, A25, A28 (kahes lahustükis), A27, A15, A46 ja A47 ning ühismaa Saka külast põhja pool; 3) Ontika piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A23, A16, A24, A17, A48, A22, A18, A50, A49, A51, A71, A72, A73, A74, A75 ja A76 (läänepoolne maatükk); 4) Valaste piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A77, A76 (idapoolne maatükk), A79, A80, A81, A82, A83, Uuetoa (A20), Kooli (A19), Kivisilla (18), Kullamäe (17), Kurimo (16), Laiauulitsa (15), Nurga (14), Pihlastik (13), 12a, 11b, 11a, 11c, Keskväli (6), Toilaorg (5), Lillemägi (4), Oruväli (3a), Oruväli (3), Raudkivi (2), Raja (1), A11, A12, A13, A154, A15, A18, A20, A10, A19, A9, A8 ja A7; 5) Martsa piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Kohtla ja Toila vallas järgmiste talude maa kaitsealale jäävad osad, välja arvatud Soome lahe ja klindi serva vahelised alad: A6, A5, A4, A3, A2, A1, Kuristiku (3), Suurekivi (2), Martsa (1), Majaka (1), Liivamägi (12), Luigekaela (10) ja Saarekalda ehk Annenruhe (9); 6) Uikala piiranguvöönd, kuhu kuuluvad Toila vallas Jõhvi metskonna kvartalid 17 (ainult eraldised 1–5 ja eraldise 6 eraldist läbivast sihist põhja poole jääv osa), 18 (ainult eraldised 2–6 ning eraldise 1 eraldist läbivast sihist põhja poole jääv osa), 19 (ainult eraldised 1–7), 20 (ainult eraldised 1–14), 28 (ainult eraldised 1–8, 10–12 ning eraldiste 13 ja 28 Uikala–Martsa teest põhja poole jäävad osad), 29 (ainult eraldised 1–5, 8 ning eraldiste 9 ja 12 Uikala–Martsa teest põhja poole jäävad osad). 23. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 8–11 keelatud tegevus. Samuti on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; 3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud vanade karjääride tasandustööd maastiku loodusliku ilme taastamiseks kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul; 4) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 5) jäätmete ladustamine, välja arvatud kodumajapidamises tekkinud tavajäätmete ladustamine oma kinnisasja piires kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohtades. 24. Piiranguvööndis on lubatud jahipidamine. 25. Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; 2) uute ehitiste püstitamine; 3) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine, välja arvatud õue-aiamaal. 26. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. V. LÕPPSÄTTED 27. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 28. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt. 29. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Keskkonnaminister Heiki KRANICH Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 1996. a määrusega nr 248 (Vabariigi Valitsuse 30. augusti 1999. a määruse nr 256 sõnastuses) SMOLNITSA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI I. ÜLDSÄTTED 1. Smolnitsa maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) moodustati Kohtla-Järve TSN Täitevkomitee 17. jaanuari 1967. a otsusega nr 7 Smolnitsa luidestiku kaitsealana. Kaitseala põhieesmärk on Peipsi põhjaranniku luidestiku ning sellega seotud mitmekesiste taimekoosluste kaitse. 2. Kaitseala maa-ala on määratletud Vabariigi Valitsuse kinnitatud Smolnitsa maastikukaitseala välispiiri kirjeldusega. 3. Kaitseala maa-ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks. 4. Kaitseala ja selle vööndite piirid kantakse riiklikusse maakatastrisse. 5. Kaitseala ja selle vööndite piiride kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000), Piirivalveameti Alajõe kordoni sidemasti maaüksuse asendiplaani (mõõtkava 1:10 000) ja Eesti Metsakorralduskeskuse Remniku metskonna 1995. aasta puistuplaani (mõõtkava 1:20 000) ning talumaade osas Katastri Ameti 1939. aastal väljaantud skeemilise kaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel. II. KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED 6. Inimestel on lubatud viibida, korjata marju ja seeni ning pidada jahti kogu kaitsealal. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583). 7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettenähtud ja tähistatud paikades. 8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu, mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud metsamajandustöödel. 9. Kaitsealal on keelatud puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. 10. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 2) maakorralduskava kinnitamine; 3) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 4) projekteerimistingimuste andmine; 5) metsamajandamiskava väljastamine. 11. Kaitsealal on lubatud alla 40 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 40 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 12. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega või motiveeritud keeldumisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa andjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku ja vajadusel omapoolsed tingimused või esitab motiveeritud keeldumise kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist. 13. Piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel. 14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361; 81, 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras. 15. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel. III. SIHTKAITSEVÖÖND 16. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. 17. Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit: 1) Vasknarva sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna kvartalid 252 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa, tagavaramaa (A617) kui ka Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa lit A, B, C osas) ja 253 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka tagavaramaa (A617) osas); 2) Smolnitsa sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna kvartalid 233 (ainult eraldised 19, 20, 22–29 täielikult ning eraldiste 16, 18 ja 21 pinnasteest ida poole jäävad osad; Kase talu (A2) maa osas), 234 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; Kase talu (A2) maa osas), 235 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa, Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa lit A, B, C kui ka Kase talu (A2) maa osas) ning 249–251 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Sirenetsa ja Vasknarva küla ühismaa lit A, B, C osas). 18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6–8, 10 ja 11 lubatud tegevus. Samuti on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud Smolnitsa sihtkaitsevööndis puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. 19. Sihtkaitsevööndi metsade kaitse eesmärk on: Vasknarva sihtkaitsevööndis – metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina; Smolnitsa sihtkaitsevööndis – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. IV. PIIRANGUVÖÖND 20. Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitstavate loodusobjektide seaduses ning käesolevas kaitse-eeskirjas kehtestatud tingimustega. 21. Piiranguvööndisse kuuluvad Alajõe vallas Remniku metskonna kvartalid 254 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa, tagavaramaa (A617) kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 255 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 261 (ainult Kauksi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 262 (ainult Jõhvi–Vasknarva maanteest lõuna poole jääv ala; nii riigi metsamaa kui ka Vasknarva kooli- ja kirikumaa osas), 263 (ainult eraldised 24–35) ja 266 (ainult eraldised 1–5 täielikult ning eraldiste 19–21 kaitsealale jäävad osad). 22. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 7–11 keelatud tegevus. Samuti on keelatud: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) maavarade ja maa-ainese kaevandamine; 3) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas; 4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; 5) jäätmete ladustamine. 23. Kaitseala valitseja nõusolekuta on piiranguvööndis keelatud: 1) uute teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; 2) uute ehitiste püstitamine; 3) veekogude veetaseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine. 24. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on – bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. V. LÕPPSÄTTED 25. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras. 26. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt. 27. Käesolevast kaitse-eeskirjast tulenevad vaidlused lahendatakse kohtus, kuid huvitatud isik võib kaitseala valitseja tegevuse vaidlustamiseks pöörduda ka keskkonnaministri poole. Keskkonnaminister Heiki KRANICH