Vabariigi Valitsus — Varudele tollikäitlusviisi määramiseks vajalike tolliformaalsuste teostamise kord

Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 18.06.2004 nr 224 ( RT I 2004, 52, 363) 3.07.2004 Määrus kehtestatakse « Tolliseaduse» (RT I 2004, 28, 188) § 32 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED §1. Reguleerimisala (1) Määrust rakendatakse tolliformaalsuste teostamisel kaasavõetavate varude ja «Tolliseaduse» § 57 lõikes 1 nimetatud tarbevarude suhtes, mis on rahvusvahelisi reise teostaval vee- või õhusõidukil või raudteeveeremil kas teisest Euroopa Liidu liikmesriigist (edaspidi liikmesriik) või ühendusevälisest riigist saabumisel või mis toimetatakse vee- või õhusõidukile või raudteeveeremile Eestis viibimise ajal. (2) Kaasavõetavad varud on kaubad, mis on ette nähtud reisijatele ja meeskonnaliikmetele tasuta või tasu eest võõrandamiseks juhul, kui see kaup võetakse vee- või õhusõiduki pardalt endaga maale kaasa. §2. Tollijärelevalve teostamine Vee- või õhusõidukil või raudteeveeremil oleva ühendusevälise kauba üle teostatakse tollijärelevalvet kogu vee- või õhusõiduki või raudteeveeremi Eestis viibimise ajal. 2. peatükk TOLLIFORMAALSUSTE TEOSTAMINE VEE- JA ÕHUSÕIDUKITE VARUDE SUHTES §3. Ühendusevälise kauba toimetamine vee- või õhusõidukile (1) Kaasavõetavad varud, millel ei ole ühenduse tollistaatust, toimetatakse vee- või õhusõidukile järgmiselt: 1) liikmesriikide vahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki pardale toimetamisel rakendatakse vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri; 2) ühendusevälisesse riiki suunduva vee- või õhusõiduki pardale toimetamisel kohaldatakse ekspordi tolliprotseduuri kohta sätestatut. (2) Tarbevarude, millel ei ole ühenduse tollistaatust, vee- või õhusõiduki pardale toimetamisel kohaldatakse ekspordi tolliprotseduuri kohta sätestatut. (3) Liikmesriikide vaheliseks reisiks loetakse ka reisi, mille lähte- või sihtkoht on territooriumil, mis kuulub ühenduse tolliterritooriumi koosseisu, kuid mida ei käsitata ühenduse territooriumina «Käibemaksuseaduses» (RT I 2003, 82, 554; 2004, 41, 278; 43, 299) või «Alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduses» (RT I 2003, 2, 17; 48, 345; 88, 591; 90, 602) (edaspidi eriterritoorium ). Lähtekoht on sadam või lennujaam, kust vee- või õhusõiduk vahetult lahkub ning sihtkoht on sadam või lennujaam, kuhu vee- või õhusõiduk vahetult suundub. [RT I 2004, 52, 363 – jõust. 3.07.2004] §4. Ühenduse kauba toimetamine vee- või õhusõidukile Kaasavõetavad varud ja tarbevarud (edaspidi varud), millel on ühenduse tollistaatus, toimetatakse vee- või õhusõidukile järgmiselt: 1) liikmesriikide (sh eriterritooriumid) vahelisi reise teostava vee- või õhusõiduki korral toimetatakse kaasavõetavad varud pardale kaubaveo saatedokumentide alusel ja tarbevarudele kohaldatakse ekspordi tolliprotseduuri kohta sätestatut; 2) ühendusevälisesse riiki suunduva vee- või õhusõiduki pardale toimetamisel kohaldatakse ekspordi tolliprotseduuri kohta sätestatut. [RT I 2004, 52, 363 – jõust. 3.07.2004] §5. Erisused deklareerimisel (1) Kui kaasavõetav varu on vabasse ringlusse deklareeritud lihtsustatud korras ning on enne lisadeklaratsiooni esitamise tähtpäeva toimetatud vee- või õhusõidukile, mille sihtkoht on eriterritooriumil, ei kanta lisadeklaratsiooni kinnitamisel arvestusse lisadeklaratsiooni esitamise ajaks lõppenud maksukohustustest tulenevaid maksusummasid. (2) Kui varud imporditakse vee- või õhusõiduki pardale, märgitakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätetega kehtestatud tollideklaratsiooni lahtrisse 8 varustaja nimi ja registrikood. Lahtrisse 9 märgitakse kaupa importiva vee- või õhusõiduki käitaja nimi, Eesti isikust käitaja korral registrikood ning sõiduki täpne nimetus või registreerimisnumber. (3) Kui varud eksporditakse vee- või õhusõiduki pardale, märgitakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätetega kehtestatud tollideklaratsiooni lahtrisse 8 sõiduki täpne nimetus või registreerimisnumber. (4) Vee- või õhusõiduki varude deklareerimisel ekspordi tolliprotseduurile võib tollideklaratsioonile märkida kauba tariifse klassifikatsiooni asemel järgmised koodid: 1) kombineeritud nomenklatuuri gruppidesse 1–24 kuuluvate kaupade puhul «99302400»; 2) kombineeritud nomenklatuuri gruppi 27 kuuluvate kaupade puhul «99302700»; 3) kombineeritud nomenklatuuri teistesse gruppidesse kuuluvate kaupade puhul «99309900». Vee- või õhusõiduki varude nende koodidega deklareerimisel ei kasutata täiendavat mõõtühikut. (5) Vee- või õhusõiduki varude deklareerimisel ekspordi tolliprotseduurile märgitakse sihtriigiks see riik, kus asub sihtkoht. [RT I 2004, 52, 363 – jõust. 3.07.2004] §6. Varude toimetamine vee- või õhusõiduki pardalt ühenduse tolliterritooriumile (1) Ühendusevälisest riigist ühenduse tolliterritooriumile saabunud vee- või õhusõiduki pardalt maale toodud varusid käsitatakse ühendusevälise kaubana. (2) Liikmesriikide vahelisi reise tegeva vee- või õhusõiduki pardalt maale toodud kaasavõetavaid varusid käsitatakse ühenduse kaubana ja tarbevarusid ühendusevälise kaubana. (3) Ühendusevälisest riigist toodud kaasavõetavate varude toimetamine reisijate või meeskonnaliikmete poolt vee- või õhusõiduki pardalt maale toimub vastavalt «Tolliseaduse» § 47 lõike 8 alusel rahandusministri määrusega kehtestatud reisija tolliformaalsuste korrale, reisija deklaratsiooni vormile ja selle täitmise juhendile. [RT I 2004, 52, 363 – jõust. 3.07.2004] §7. Varude toimetamine ühelt vee- või õhusõidukilt teisele Tolli loal võib tollikontrolli tsoonis toimetada varusid ühelt vee- või õhusõidukilt teisele vee- või õhusõidukile, mille kohta tolliametnik teeb märke kaubaveo saatedokumendile. §8. Varude arvestus (1) Vee- või õhusõidukile toimetatud varude kohta peetavas arvestuses peavad kajastuma andmed, mis võimaldavad tollil kontrollida pardale toimetatud varude eesmärgipärast kasutamist. (2) Varude arvestus peab olema tollile kättesaadav. Tolli nõudmisel tuleb esitada varude kasutamise aruanne. [RT I 2004, 52, 363 – jõust. 3.07.2004] §9. Varude eesmärgipärase kasutamise kontrollimine Kui varude arvestuse kontrollimisel avastatakse varude vähenemine koguses, mis ei vasta tavapärasele kulule, arvestades reisi kestust, reisijate ja meeskonnaliikmete arvu ning vee- ja õhusõiduki kulunorme, ja vee- või õhusõiduki käitaja ei suuda varude vähenemist tolli rahuldavalt tõendada, peab ta tasuma tollivõlast tuleneva maksusumma ja muud maksuseaduste alusel tasumisele kuuluvad maksud. 3. peatükk TOLLIFORMAALSUSTE TEOSTAMINE RAUDTEEVEEREMI VARUDE SUHTES §10. Varude toimetamine raudteeveeremile (1) Liikmesriikide vahelisi reise teostavale raudteeveeremile toimetatakse ühenduse kauba tollistaatusega varud kaubaveo saatedokumentide alusel ning ühendusevälise kauba tollistaatusega varud vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni alusel. (2) Kui varud toimetatakse ühendusevälisesse riiki suunduvale raudteeveeremile ekspordi tolliprotseduuriga, siis toll üldjuhul tollitõkendab need ja need varud võib kasutusele võtta pärast ühenduse tolliterritooriumilt lahkumist. Kaubaveo saatedokumendi alusel ühendusevälisesse riiki suunduvale raudteeveeremile toimetatud varusid võib kasutada kogu reisi kestel. §11. Varude toimetamine raudteeveeremilt ühenduse tolliterritooriumile (1) Ühendusevälisest riigist ühenduse tolliterritooriumile saabunud raudteeveeremil olevaid varusid käsitatakse ühendusevälise kaubana. Toll võib isiku soovil ühenduse tolliterritooriumile toimetatavad varud tollitõkendada. Sel juhul ei teki nende varude suhtes tollivõlga, kui varud toimetatakse ühendusevälisesse riiki tagasi ja tollitõkendit ei ole rikutud. (2) Ühendusevälisesse riiki suunduval raudteeveeremil olevad ühenduse kauba tollistaatusega varud võib ühenduse tolliterritooriumilt väljudes tollitõkendada. Kui ühenduse tolliterritooriumile tagasi jõudes on tollitõkendid rikkumata, käsitatakse neid varusid ühenduse kaubana. 4. peatükk RAKENDUSSÄTE §12. [käesolevast tekstist välja jäetud]