Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1998. a määruse nr 44 «Käina lahe - Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» muutmine — RT I, 65, 653

Kaitstavate loodusobjektide seaduse (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583) paragrahvi 5 lõike 4 ja paragrahvi 6 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Teha Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1998.a määrusega nr 44 (RT I 1998, 23, 324) kinnitatud «Käina lahe ­ Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirjas» järgmised muudatused: 1) sõnastada punkt 1 järgmiselt: «1. Käina lahe ­ Kassari maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) on moodustatud Hiiumaa Rajooni TSN Täitevkomitee 26. septembri 1962. a otsusega nr 70 «Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa Rajoonis» moodustatud Kassari maastikulise keeluala ning sama otsusega moodustatud Käina lahe ornitoloogilise keeluala baasil, mis reorganiseeriti Eesti NSV Ministrite Nõukogu 26. oktoobri 1971. a määrusega nr 493 «Uute riiklike kaitsealade moodustamise ja riikliku maastikulise kaitseala «Aegviidu­Nelijärve» ümbernimetamise kohta» (ENSV Teataja 1971, 44, 465) Käina lahe riiklikuks linnustikukaitsealaks. Kaitseala on moodustatud Kassari saare poollooduslike kooslustega liigestatud pärandkultuurmaastiku ning olulise lindude rändepeatus- ja pesitsuskoha, Käina lahe kaitseks.»; 2) sõnastada punkt 3 järgmiselt: «3. Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele üheksaks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.»; 3) sõnastada punkt 6 järgmiselt: «6. Inimestel on lubatud viibida ning korjata seeni ja marju kogu kaitsealal, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktis 17 sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Liikumine eramaal toimub vastavalt asjaõigusseadusele (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509) ja kaitstavate loodusobjektide seadusele (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583).»; 4) sõnastada punkt 7 järgmiselt: «7. Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja poolt selleks ettevalmistatud ja tähistatud paikades.»; 5) sõnastada punkt 8 järgmiselt: «8. Jalgratastega liiklemine väljaspool teid ja radu ning mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on kaitsealal keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud põllumajandus-, metsa- ja roovarumistöödel. Ujuvvahendiga liiklemine kaitsealal on lubatud üksnes järelevalve-, pääste- ja teaduslikel välitöödel.»; 6) täiendada kaitse-eeskirja punktidega 81 ja 82 järgmises sõnastuses: «81. Kaitsealal on lubatud alla 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades. Üle 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. 82. Kaitsealal on keelatud: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2) kalapüük, välja arvatud käsiõngega Puulaiu, Orjaku ja Laisma kanalis.»; 7) tunnistada kehtetuks punktid 9­11; 8) sõnastada punkt 12 järgmiselt: «12. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) katastriüksuse kõlvikute piiride ja pindala muutmine; 2) maakorralduskava kinnitamine; 3) metsamajandamiskava väljastamine; 4) detail- ja üldplaneeringu kehtestamine; 5) projekteerimistingimuste andmine.»; 9) sõnastada punkt 13 järgmiselt: «13. Kaitseala valitseja nõusoleku saamiseks käesolevas kaitse-eeskirjas ettenähtud juhtudel peab vastava loa taotleja või projekti või kava kooskõlastuse taotleja esitama kaitseala valitsejale kirjaliku taotluse. Kaitseala valitseja vastab taotlusele kirjaliku nõusoleku või motiveeritud keeldumisega ja vajaduse korral omapoolsete tingimuste esitamisega nii taotlejale kui ka vastava loa andjale hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist. Keskkonnamõju hindamise vajaduse korral on kaitseala valitsejal õigus taotlusele vastamist edasi lükata kuni ekspertiisiakti saamiseni, teavitades sellest nii nõusoleku taotlejat kui ka loa väljaandjat. Kaitseala valitseja vaatab metsaraie taotluse läbi ja tulenevalt koosluse liigilise ning vanuselise mitmekesisuse säilitamise eesmärgist annab oma kirjaliku nõusoleku või esitab motiveeritud keeldumise ja vajadusel omapoolsed tingimused kümne päeva jooksul pärast taotluse saamist.»; 10) täiendada kaitse-eeskirja punktidega 131 ja 132 järgmises sõnastuses: «131. Piiranguvööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvi 5 lõike 5 kohase kaitse-eeskirja alusel. Sihtkaitsevööndisse jääva kaitstava looduse üksikobjekti kaitset korraldatakse käesoleva kaitse-eeskirja alusel. 132. Teaduslikke välitöid kaitsealal tehakse kaitstavate loodusobjektide seaduse paragrahvis 25 sätestatud korra alusel.»; 11) sõnastada punkt 14 järgmiselt: «14. Vabariigi Valitsuse seaduse (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608) paragrahvi 44 lõike 2 alusel on kaitseala piires asuva kinnisasja võõrandamisel riigi esindajaks ostueesõiguse teostamisel keskkonnaminister, kellele teatatakse kinnisasja võõrandamisest asjaõigusseaduses sätestatud korras.»; 12) sõnastada punkti 16 alapunkt 2 järgmiselt: «2) Orjaku silma sihtkaitsevöönd, kuhu kuulub: Käina vallas veeala, mille piir kulgeb Reigi saare kagunurgast mööda Reigi saare idakallast põhja suunas kuni Kassari saart Käina­Kassari maanteega ühendava teetammini, mööda selle idaserva Käina­Kassari maanteeni ja edasi mööda nimetatud maantee teemaa lõunapiiri ida suunas kuni Kassari saareni, seejärel mööda Kassari saare läänekallast lõuna suunas kuni kinnistu «Paadi» lõunanurgani ning edasi mööda sirgjoont kinnistu «Paadi» lõunanurgast Reigi saare kagunurgani;»; 13) sõnastada punkti 16 alapunkt 7 järgmiselt: «7) Kassari sääre sihtkaitsevöönd, kuhu kuuluvad: Käina vallas Kassari saarel kinnistute A91, A174 ja A96 Piibunina teest edela poole jääv maa, Piibunina poolsaarel kinnistute A185, A181, A189, A191, A176, A186, A182, A195, A198, A183, A180, A178, A190, A188, A187, A177, A193, A184, Kalasadam ja A179 maa, kinnistute A194, A151, Roosi (A17), Tamme (A18), A152 ja Lepiku (A19) Sääretirbi teest ida poole jääv maa, kinnistute A156, A150, A13, A149, A14 ja A11 kinnistu «Niidi» idanurka ja kinnistu A149 lõunapoolseima lahusmaatüki põhjanurka ühendavast sirgest kagu poole jääv maa ning Kassari säärel kinnistute A149, A147, A157, A4, A146, A156, A18, A6, A152, A148, A153, A8, A23, A19, A13, A7, A9 ja A24 maa;»; 14) sõnastada punkt 18 järgmiselt: «18. Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktidega 6­8» lubatud ning järgmised koosluste ja liikide säilimiseks vajalikud või neid mittekahjustavad tegevused kaitseala valitseja nõusolekul: 1) hooldustööd kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks; 2) jahipidamine Õunaku ja Jõeküla sihtkaitsevööndis 1. septembrist 31. jaanuarini ning Uidu niidi, Taguküla laidude ja Kassari sääre sihtkaitsevööndis aasta ringi; 3) pilliroo varumine jää pealt ning kasvava pilliroo niitmine veealade kinnikasvamise aeglustamiseks Käina lahe ja Orjaku silma sihtkaitsevööndis; 4) teaduslikult põhjendatud tööd veereþiimi reguleerimiseks Käina lahel; 5) käesoleva kaitse-eeskirja punktides 21 ja 22 sätestatud tegevus.»; 15) tunnistada kehtetuks punktid 19 ja 20; 16) sõnastada punkt 21 järgmiselt: «21. Käina, Vesimaa, Taguküla laidude, Kassari sääre, Uidu niidi ja Jõeküla sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud: 1) maaparandussüsteemide hooldustööd; 2) puu- ja põõsarinde harvendamine vastavalt kaitse eesmärgile kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul, kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.»; 17) sõnastada punkt 23 järgmiselt: «23. Sihtkaitsevööndi metsa kaitse eesmärk on: Õunaku sihtkaitsevööndis ­ metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina; Kassari sääre, Käina, Taguküla laidude, Vesimaa, Jõeküla ja Uidu niidi sihtkaitsevööndis ­ bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.»; 18) sõnastada punkt 27 järgmiselt: «27. Piiranguvööndis on lubatud looduskaitsenõuetega kooskõlas olev majandustegevus, välja arvatud käesoleva kaitse-eeskirja punktides 6­8 ja 12 keelatud ning järgmine tegevus: 1) uute maaparandussüsteemide rajamine; 2) veekogude veetaseme muutmine ja kallaste kahjustamine; 3) maavarade ja maa-ainese kaevandamine, välja arvatud ravimuda varumine Orjaku piiranguvööndis; 4) väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine metsamaal ja looduslikul rohumaal; 5) jahipidamine Kassari piiranguvööndis Kassari saare põhjaosas rannajoone ja metsapiiri vahele jäävatel rannakarjamaadel jääsulamisest kevadel kuni püsivama jääkatte tekkimiseni sügisel ning Orjaku piiranguvööndis aasta ringi; 6) jäätmete ladustamine; 7) uuendusraie, välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat, kusjuures kaitseala valitsejal on koosluse liigilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamiseks õigus esitada nõudeid turberaie liigi, raie tehnoloogia, raieaja, puidu kokku- ja väljaveo, raielangi puhastamise viiside ning puistu koosseisu ja täiuse osas.»; 19) sõnastada punkt 28 järgmiselt: «28. Kassari piiranguvööndis on kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul lubatud: 1) uute ehitiste püstitamine; 2) teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine.»; 20) sõnastada punkt 29 järgmiselt: «29. Piiranguvööndi metsa kaitse eesmärk on bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.»; 21) tunnistada kehtetuks punktid 30 ja 31; 22) sõnastada punkt 32 järgmiselt: «32. Isikud, kes rikuvad käesoleva kaitse-eeskirja nõudeid, kannavad haldus-, kriminaal- või tsiviilvastutust seaduses ettenähtud korras.»; 23) täiendada kaitse-eeskirja punktiga 321 järgmises sõnastuses: «321. Järelevalvet kaitsealal teevad kaitseala valitseja ning teised selleks volitatud isikud, kes on oma pädevuse piires õigustatud kaitsealal tegutsema ka iseseisvalt.» 2. Sõnastada Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1998. a määrusega nr 44 kinnitatud «Käina lahe ­ Kassari maastikukaitseala välispiiri kirjeldus» järgmiselt: Käina lahe ­ Kassari maastikukaitseala välispiir (edaspidi piir) kulgeb Käina­Heltermaa maanteelt Kassari teeristist mööda Kassari tee teemaa läänepiiri kagu suunas kirde-edelasuunalise sideliinini, mööda liinitrassi lõunaserva kirde suunas kuni kinnistu Drudenhof (A44) idapiirini ja edasi mööda seda lõuna suunas Vaemla laheni ning edasi mööda rannajoont lääne ja lõuna suunas Kassari saareni. Edasi kulgeb piir mööda Kassari saare rannajoont kinnistu 15 kagupoolseima lahusmaatüki idapiirini ning edasi mööda kinnistute 15, 9, 32 ja 31 kagupoolseimate lahusmaatükkide idapiiri, kinnistu 30 kagupoolseima lahusmaatüki ida- ja läänepiiri, kinnistute 31 ja 32 kagupoolseimate lahusmaatükkide läänepiiri ning kinnistu 9 kagupoolseima lahusmaatüki lääne- ja loodepiiri kuni Kassari saare rannajooneni ning mööda seda kinnistu «Paadi» lõunanurgani. Edasi kulgeb piir mööda sirget, mis ühendab kinnistu «Paadi» lõunanurka Reigi saare kagunurgaga, kuni Reigi saare kagunurgani, mööda Reigi saare lõuna-, lääne- ja põhjakallast kuni Reigi saart Käina­Kassari maanteega ühendava teetammini, edasi mööda selle idaserva põhja suunas Käina­Kassari maanteeni ning mööda selle teemaa põhjapiiri loode suunas kuni loode-kagusuunalise sideliinini Orjaku kanali juures. Piir jätkub mööda liinitrassi idaserva loode ja kirde suunas Käina alevi veepuhastusjaama biotiikide lõunapoolse piirdekraavini ning mööda sirgjoont, mis ühendab nimetatud kraavi ja sideliini lõikepunkti kinnistu A255 idapoolseima lahusmaatüki kirdenurga ja kinnistu A212 lõunanurga kokkupuutekohaga, ida suunas kuni nimetatud kinnistute kokkupuutekohani. Edasi kulgeb piir mööda kinnistu A255 idapiiri kagu suunas loode-kagusuunalise kiviaiani, edasi mööda seda kagu, ida ja kirde suunas kuni kiviaia põhjatipuni ning seejärel mööda kinnistu Seemnevilja Ühisus (A259) maal asuva kultuurrohumaa lõunanurgast edelasse kulgeva kraavi mõttelist sirgjoonelist edelasuunalist pikendust ja mööda nimetatud kraavi kirde suunas kuni kultuurrohumaa lõunanurgani. Edasi kulgeb piir mööda kirde-edelasuunalist kraavi kirde suunas, loode-kagusuunalist kraavi mööda kagu suunas ja kirde-edelasuunalist kraavi mööda kirde suunas kuni Käina­Heltermaa maanteeni ning mööda selle teemaa lõunapiiri ida suunas kuni Kassari teeristini. Käina lahe ­ Kassari maastikukaitseala lahustüki piir kulgeb Käina vallas kinnistu Nõmme (A83) põhjanurgast mööda nimetatud kinnistu kirdepiiri kagu suunas kuni kinnistu A5 põhjapiirini ning edasi mööda kinnistute A5 ja A191 põhjapiiri ja kinnistute A191, 27, A181, Koopa (36), A183 ja Maandtee (A209) idapiiri Vaemla laheni ning edasi mööda rannajoont loode suunas kuni kinnistu A37 läänepiiril kulgeva kraavini. Piir jätkub mööda kinnistu A37 läänepiiril kulgevat kraavi põhja ja kirde suunas kuni nimetatud kraavi põhjatipuni ning edasi mööda mõttelist sirgjoont nimetatud kraavi põhjatipust kinnistu Valli (A103) kirdepiiril kulgeva kraavi lõunatipuni. Piir jätkub mööda kinnistu Valli (A103) kirdepiiril kulgevat kraavi loode suunas kuni kinnistu Nõmme (A83) loodepiirini ning edasi mööda seda kirde suunas kuni kinnistu Nõmme (A83) põhjanurgani. Käina lahe ­ Kassari maastikukaitseala välispiiri kirjeldus on koostatud riigiettevõtte Eesti Maauuringud 1992. aasta maakasutuskaardi (mõõtkava 1:10 000) ja NSVL Geodeesia ja Kartograafia Peavalitsuse 1985. aasta topograafilise kaardi (mõõtkava 1:25 000) alusel ning talumaade osas Katastri Ameti 1938. aastal väljaantud skeemiliste kaartide (mõõtkava 1:10 000) alusel. 3. Määrata Käina lahe ­ Kassari maastikukaitseala valitsejaks Hiiu Maavalitsus. 4. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 5. märtsi 1998. a määruse nr 44 «Käina lahe ­ Kassari maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine» punkt 2. Peaminister Mart LAAR Keskkonnaminister Heiki KRANICH Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN