Narva Linnavalitsus — Linnavara kasutusse andmisel üüritasu arvestuse metoodilise juhendi kinnitamine — KO, 154, 1417

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 24, 133; 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390; 393; 68, 407; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588) § 30 lõike 1 punkti 2, Narva Linnavolikogu 27. jaanuari 1999. a määrusega nr 79/39 kinnitatud «Linnavara kasutusse andmise korra» (RTL 1999, 45, 581) punktid 6 ja 35. Lähtudes vajadusest korrigeerida rakendatavaid koefitsiente linnavara kasutusse andmisel ning võttes arvesse tarbija hinnaindeksi kasvu Narva Linnavalitsus määrab: 1. Kinnitada üüritasu arvestuse metoodiline juhend linnavara kasutusse andmisel (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Narva Linnavalitsuse 23. detsembri 1997. a määrus nr 1578, 1. aprilli 1998. a määrus nr 402, 7. oktoobri 1999. a määrus nr 2538, 14. juuni 2001. a määrus nr 1129. 3. Rakendada üüritasu arvestuse metoodilist juhendit alates 1. juulist 2004. a. 4. Määrus jõustub seaduses sätestatud korras. 5. Määruse võib vaidlustada Jõhvi Halduskohtus 30 päeva jooksul arvates määruse teatavakstegemisest. Linnapea Tarmo TAMMISTE Linnasekretär Ants LIIMETS Narva Linnavalitsuse 28. aprilli 2004. a määruse nr 391 lisa ÜÜRITASU ARVESTUSE METOODILINE JUHEND LINNAVARA KASUTUSSE ANDMISEL Käesolevat metoodilist juhendit rakendatakse linnavara kasutusse andmisel, mille omanikuks on Narva linn Narva Linnavalitsuse, selle ametite, teenistuste, osakondade ja muude struktuuriüksuste isikus, samuti juriidilised isikud, kus linna osalus juriidilise isiku põhikapitalis ületab kaks kolmandikku (2/3) või linnale kuulub üle kahe kolmandiku (2/3) aktsiate või osakutega määratud häältest. Üüritasu arvestatakse lähtuvalt tegelikult kasutatava ruumi, garaaži või linnaterritooriumi 1 (ühe) m2 pinna tariifist, arvesse võttes koefitsiendid K1, K2, K3, K4 , valemi järgi: T x K1 x K2 x K3 x K4 = 1 m 2 üüritasu ilma käibemaksuta Üüritasu hulka ei kuulu kommunaalteenuste kulud, hoone, territooriumi ja üldkasutatavate kohtade ülalpidamiskulud, samuti riiklike ja kohalike maksude tasumine. 1. Üüritava mitteeluruumi 1m2 pinna tariif kuus T = 4.00 krooni ilma käibemaksuta 1.1. Linnaterritooriumi tsoonid – K1 nr Tänava nimi K1 väärtus 1 Jõesuu, Jõe, Kadastiku, Pargi, Taime, Tolli, Tiigi 1,0 2 Joala (alates Kreenholmi tn), Kerese (alates Tiimani tn), Kulgu, Oru, Puškini (alates nr 34), Rahu (kuni Vahtra tn), Rakvere (kuni Puškini tn), Sepa, Uusküla, Juhhanovi 1,5 3 Vahtra, Vaivara, Võidu (alates nr 5), Grafovi (alates 1. Mai tn), Gerassimovi, Daumani, 26. Juuli, Joala (kuni Kreenholmi tn), Kalda, Kose, Kreenholmi (alates Kerese tn), Kevade, Karja, Kangelaste, Koidula, Kraavi, Kiriku, Kerese (alates Kreenholmi tn kuni Tiimani tn), Maslovi, Mõisa, 1. Mai, Pähklimäe, Partisani, Rüütli, Raja, Rahu (alates Vahtra tn), Raudsilla, Rakvere (alates Puškini tn), Suur, Spordi, Tiimani, Turu, Hariduse (alates Puškini tn), Haigla, Juhkentali 2,0 4 Vestervalli, Vabaduse, Viru, Kerese (alates nr 6 kuni Kreenholmi tn), Kreenholmi (kuni Kerese tn), Lavretsovi, Hariduse (kuni Puškini tn) 2,5 5 Vaksali, Võidu (nr 3,4), Grafovi (kuni 1. Mai), Linda, Tuleviku, Malmi (alates Puškini tn), Energia (alates nr 3) 3,0 6 Kerese (nr 1–5), Kosmonaudi, Malmi (alates Puškini tn), Puškini (nr –5, 23–33), Peterburi tee, Raekoja plats 4,0 7 Võidu (nr 1, 2), Puškini (nr 6–22), Tallinna mnt, Energia (nr 1, 2) 5,0 8 Peetri plats 6,0 MÄRKUS: • tänavanime järel sulgudes viite alates või kuni olemasolul vaadeldakse tänavaid majade numeratsiooni kasvusuunas; • tänavanime järel sulgudes majanumbri olemasolul, loetakse see kaasa arvatuks; • loetelus nimetamata tänavad vaadeldakse läheduses asuvate määratud tänavate järgi. 1.2. Üüritavate mitteeluruumide iseloomustus (asukoht) K2 • Keldriruum 1,0 • Tehnilised ruumid, viies korrus ja kõrgemal soklikorrus 1,5 • Teine, kolmas, neljas korrus 2,0 • Esimene korrus ja hoone juurdeehitis 2,5 • Eraldiseisev hoone 3,0 1.3. Üüritavate ruumide kommunikatsioonidega varustatus K3 • Valgustuse ja muude kommunaalteenuste liikide olemasolu 1,1 • Tehtud remont * 1,2– 2,0 MÄRKUS: * Teostatud remont K3 – rakendatakse sõltuvalt ruumide eripärast või tehnilisest seisukorrast. Üürileandja võib vabade mitteeluruumide üürile andmisel oma äranägemise järgi kasutada koefitsienti K3= 1,2–2,0 piires. 1.4. Kasutusala – K4 • kontor (ilma teenuste osutamiseta), tootmistegevus, olmeteenindus 1,0 • hulgikaubabaas, ühiskondlik toitlustuskoht (alkoholivaba), kauplus, apteek, internet-kohvik, mänguautomaadid lastele 1,2 • tubakatoodete, alkoholi müügipunktid, kohvik, baar (alkoholi müük), juriidiline büroo, turismibüroo, kinnisvarabüroo 1,5 • pank, pandimaja, kindlustuskompanii 2,0 • kasiino, hasartmängud, mänguautomaadid (välja arvatud arvutid) 2,5 • mittetulundusühingute ruumid 0,2 • linna eelarveliste asutuste ametiruumid 0,1 • raviasutused, kultuuri- ja kunstiasutused, spordi otstarbeks, haridusasutused 0,4 • ladu 0,5 • Äriregistris registreerimata eraisikud kes tegutsevad Maksuameti õiendi alusel: – tootmistegevus, olmeteenindus 0,5 – kaubandus 0,6 2. Garaažina kasutatava mitteeluruumi 1m2 pinna tariif kuus T = 15,00 krooni ilma käibemaksuta Garaažide, asukohaga linnaterritooriumi 1–4 tsoonis, üürimisel K1 = 1,0 Garaažide, asukohaga linnaterritooriumi 5–8 tsoonis, rentimisel K1 = 1,2 3. Kasutusse antava linnaterritooriumi 1 m2 pinna tariif kuus T = 2,0 krooni ilma käibemaksuta 3.1. Linnaterritooriumi tsoonid K1 linnaterritooriumi 1–4 tsoonis 1,0 linnaterritooriumi 5–8 tsoonis 1,2 3.2. Kommunikatsioonidega varustatus ning tehniline seisukord K3 • Asfalteeritud territoorium 1,0 • Valgustuse ja muude kommunaalteenuste liikide olemasolu 1,1 • Heakorrastamata territoorium 0,5 3.3. Kasutusala K4 • autoparkla, tootmine, olmeteenindus, laoteenistus, laste mänguplatsid 1,0 • tänavakaubandus 1,5 4. Kinnisvara üüri arvestus (munitsipaalomandisse vormistatud heakorrastamata maad) • Munitsipaalomandisse vormistatud maad – 1 % maa maksustamishinnast. 5. Vallasvara üüri arvestus (seadmed, inventar ja muu): Kinnisvara kasutusse andmisel arvestatakse üüritasu amortisatsiooni ulatuses vastavalt raamatupidamise eeskirjadele. Metoodilise juhendi rakendamise kord 1. Käesoleva Metoodilise juhendi vastuvõtmise päevast on kõik linnavara bilansilised valdajad, kellel on kehtivad linnavara kasutuslepingud, kohustatud teavitama linnavara kasutajaid linnavara kasutamise eest üüritasu muutmisest vähemalt 2 kuud enne uue metoodilise juhendi jõustumist ning tegema linnavara kasutuslepingutes muudatused linnavara kasutamise eest üüritasu muutmise osas. 2. Kokkuleppehinnaga sõlmitud kasutuslepingute järgi toimub üüritasu tõstmine selle ümberarvestuse teel proportsionaalselt tariifide tõstmisega antud tsoonis, kasutusala arvestades. 3. Juhul kui kasutuslepingus on üüritasu kehtestatud enampakkumise või läbirääkimiste tulemusel ning see ületab uut arvestushinda, üüritasu ei muutu. 4. Muudatuste tegemisel kasutuslepingutes on linnavara bilansilised valdajad kohustatud täpsustama kasutusse antavate ruumide pinnad vastavalt ehitisregistri andmetele. 5. Metoodilist juhendit rakendatakse alates 1. juulist 2004. a. Linnasekretär Ants LIIMETS