Riigikogu — Mereteenistuse seaduse muutmise seadus — RT I, 53, 372

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 29. juuni 2004. a otsusega nr 667 Mereteenistuse seaduses (RT I 2001, 21, 114; 2002, 1, 1; 2003, 88, 594; 2004, 24, 164) tehakse järgmised muudatused: § 1. Paragrahvi 3: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Laevapere liige on isik, kes on tööle võetud töökohustuste täitmiseks laeval, et laeva käigus hoida või teenindada laeva ja/või reisijaid. Laevapere liikmega sõlmitakse meretööleping.»; 2) täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: « (4) Laevapere liikmeks ei loeta isikuid, kes ainult laeva sadamasoleku ajal teevad laeval kontrollimis-, lastimis-, hooldus- ja koristustöid ning lootsimist, seadmete ja mehhanismide remondi- ja kontrollimistöid või muid sarnaseid töid.» § 2. Paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Meretöölepingu pooled on laevapere liige ja reeder või muu tööandja.» § 3. Paragrahvi 8 lõike 3: 1) punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 7) palgamäär, makstavad lisatasud, palga arvutamise alused ning maksmise aeg ja viis;»; 2) punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 9) laevapere liikme iga-aastase puhkuse kestus ja puhkusetasu arvutamise alused;». § 4. Paragrahvi 28 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Reederi või kapteni või tervisetõendi väljastanud arsti nõudmisel läbib laevapere liige ennetähtaegse tervisekontrolli, kui on põhjendatud kahtlusi laevapere liikme tervisliku seisundi mittevastavuse suhtes tööks laeval.» § 5. Paragrahvi 59: 1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Laevapere liige võib lõpetada meretöölepingu, kui reeder rikub meretöölepingut või lepingu lõpetamise põhjuseks on käesoleva seaduse § 18 lõikes 1 nimetatud asjaolud. Laevapere liige peab meretöölepingu lõpetamisest teatama viis päeva ette. Meretööleping loetakse lõppenuks pärast käesolevas lõikes sätestatud tähtaja möödumist, kui laev on sisenenud sadamasse. Laevapere liikme kojusõidu korraldab reeder käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud korras.»; 2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Määramata ajaks sõlmitud meretöölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel maksab reeder laevapere liikmele hüvitisena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu samal alusel lõpetamise korral maksab reeder laevapere liikmele tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.» § 6. Seadust täiendatakse 81. peatükiga järgmises sõnastuses: «81. peatükk RIIKLIK JÄRELEVALVE 591. Riikliku järelevalve teostamine (1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhete osas teostab Tööinspektsioon. Riikliku järelevalve käigus läbiviidavale menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (2) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on tööinspektoril ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal õigus teha ettekirjutus, milles märgitakse: 1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht; 2) ettekirjutuse koostaja ees- ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress; 3) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimetus, kellele ettekirjutus tehakse; 4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele; 5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest tulenevad kohustused ja nende täitmise tähtajad; 6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva kohustuse täitmata jätmise korral; 7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg; 8) ettekirjutuse koostaja allkiri. (3) Ettekirjutus koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja teine kohustatud subjektile. Kui on vaja informeerida ettekirjutusest kolmandat isikut, edastatakse talle posti teel või elektrooniliselt ettekirjutuse koostaja kinnitatud ettekirjutuse ärakiri. (4) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik ning käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalveametnikul on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist märgitud tähtaja jooksul. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib tööinspektor ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. § 592. Ettekirjutuse vaidemenetlus (1) Vaie ettekirjutuse peale esitatakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud erisusi. (2) Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti teatavakstegemisest arvates kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile haldusakti teatavakstegemise päevast arvates kümne kalendripäeva jooksul. (3) Vaide esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutust täita. Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal või Tööinspektsiooni peadirektoril on õigus vaide esitaja taotlusel või oma algatusel peatada ettekirjutuse täitmine kuni vaideotsuse tegemiseni.» Riigikogu esimees Ene ERGMA