Vabariigi Valitsus — Kohustuslike mõõtühikute ja nende kasutusalade kinnitamine — RT I, 58, 612

Mõõteseaduse (RT I 1994, 71, 1224; 1999, 14, 212) paragrahvi 2 alusel ja arvestades Euroopa Liidu direktiivide 80/181 EMÜ (EÜT L 039 15.02.1980) ja 85/1 EMÜ (EÜT L 002 03.01.1985) nõudeid Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Kohustuslikud mõõtühikud ja nende kasutusalad» (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Peaminister Mart LAAR Majandusminister Mihkel PÄRNOJA Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 29. juuni 1999. a määrusega nr 212 KOHUSTUSLIKUD MÕÕTÜHIKUD JA NENDE KASUTUSALAD I. ÜLDSÄTTED 1. Kohustuslikud mõõtühikud on rahvusvahelise mõõtühikute süsteemi (Système international d'unités, edaspidi SI) põhi- ja tuletatud ühikud, nende kord- ja osaühikud ning V osas loetletud lisaühikud. 2. Kohustuslike mõõtühikute kasutamist kohaldatakse mõõtevahenditele, mõõtetulemustele, mõõtühikute abil väljendatud suurustele majandustegevuses, tervisekaitses ja ohutuse tagamisel, õppetegevuses, standardite koostamisel ning haldustegevuses. 3. Kohaldamine ei laiene transpordis kasutatavatele mõõtühikutele, kui viimased tulenevad siduvatest rahvusvahelistest lepingutest. 4. Mõõtühikutega seotud termineid on käesolevas dokumendis kasutatud vastavalt standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused». II. SI PÕHIÜHIKUD 5. SI lähtub seitsmest põhiühikust (vt tabel 1). Tabel 1 Suurus Ühiku nimetus Tähis Pikkus meeter m Mass kilogramm kg Aeg sekund s Elektrivoolu tugevus amper A Termodünaamiline temperatuur kelvin K Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd 6. SI põhiühikud on määratletud alljärgnevalt (sulgudes on toodud määratluse kehtestanud Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi CGPM) järjekorranumber ja toimumise aasta): meeter 1) meeter on tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi jooksul (17. CGPM, 1983); kilogramm 2) kilogramm on massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga (3. CGPM, 1901); sekund 3) sekund on 133Cs aatomi põhiseisundi kahe struktuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestus (13. CGPM, 1967); amper 4) amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitab nende juhtmete vahel jõu 2·10--7 njuutonit juhtme meetri kohta (9. CGPM, 1948); kelvin 5) kelvin, termodünaamilise temperatuuri ühik, on 1/273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist (13. CGPM, 1967). Märkused: 1. 13. CGPM otsustas ka, et kelvinit ja tähist K võib kasutada temperatuurivahemike ja -erinevuste esitamiseks. 2. Lisaks termodünaamilisele temperatuurile (tähis T), mida väljendatakse kelvinites, võib kasutada ka Celsiuse temperatuuri (tähis t), mis on defineeritud võrrandiga t = T -- T0, kus T0 = 273,15 K Celsiuse temperatuuri väljendamiseks kasutatakse ühikut «kraadi Celsiust» (oC), mis võrdub ühikuga «kelvin» (K). Sel juhul on «kraadi Celsiust» erinimetus, mida kasutatakse kelvini asemel. Temperatuurivahemikke või erinevusi võib esitada nii kelvinites kui ka Celsiuse kraadides; mool 6) mool on süsteemi ainehulk, mis sisaldab sama palju elementaarseid koostisosakesi, nagu on aatomeid 0,012 kilogrammis 12C. Märkus. Mooli kasutamisel peab koostisosakeste tüüp olema täpsustatud: need võivad olla aatomid, molekulid, ioonid, elektronid, mingid teised osakesed või eespool nimetatud osakeste kindlalt määratletud grupid (14. CGPM, 1971); kandela 7) kandela on kiirgusallikast etteantud suunas kiiratud monokromaatse 540·1012 hertsise kiirgussagedusega ja samas suunas 1/683 vatti steradiaani kohta kiirgustugevust omava kiirguse valgustugevus (16. CGPM, 1979). III. SI TULETATUD ÜHIKUD 7. SI tuletatud ühikud moodustatakse SI põhiühikutest vastava füüsikalise suuruse dimensioonivalemi alusel põhiühikute astmete korrutistena arvkordajaga 1. 8. SI tuletatud ühikutele (vt tabel 2) on antud erinimetused ja eritähised. Ka neid ühikuid võib lisaks SI põhiühikutele kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks punktis 7 toodud reegli järgi. Tabel 2 Füüsikaline suurus Ühiku nimetus Ühiku tähis Avaldis SI tuletatud ühikutes Avaldis SI põhiühikutes Tasanurk1 radiaan rad 1 rad = 1 m·m--1 Ruuminurk1 steradiaan sr 1 sr = 1 m2·m--2 Sagedus herts Hz 1 Hz = 1 s--1 Jõud njuuton N 1 N = 1 m·kg·s--2 Rõhk, mehaaniline pinge paskal Pa N·m--2 1 Pa = 1 m--1·kg·s--2 Energia, töö, soojushulk2 džaul J N·m või W·s 1 J = 1 m2·kg·s--2 Võimsus, soojusvoog3 vatt W J·s--1 1 W = 1 m2·kg·s--3 Elektrilaeng kulon C 1 s·A Potentsiaal, pinge, emj volt V W·A--1 1 V = 1 m2·kg·s--3·A--1 Elektriline takistus oom

V·A--1 1

= 1 m2·kg·s--3·A--2 Elektrijuhtivus siimens S A·V--1 1 S = 1 m--2·kg--1·s3·A2 Elektriline mahtuvus farad F C·V--1 1 F = 1 m--2·kg--1·s4·A2 Magnetvoog veeber Wb V·s 1 Wb = 1 m2·kg·s--2? 83;A--1 Magnetvootihedus (induktsioon) tesla T Wb·m--2 1 T = 1 kg·s--2·A--1 Induktiivsus henri H Wb·A--1 1 H = 1 m2·kg·s--2? 3;A--2 Valgusvoog luumen lm cd·sr Valgustatus luks lx lm·m--2 1 lx = 1 m--2·cd Radioaktiivse aine aktiivsus bekerel Bq 1 Bq = 1 s--1 Neeldumisdoos grei Gy J·kg--1 1 Gy = 1 m2·s--2 Ekvivalentne kiirgusdoos siivert Sv J·kg--1 1 Sv = 1 m2·s--2 1 20. CGPM, 1995 otsuse alusel on radiaan ja steradiaan dimensioonita erinimetusega SI tuletatud ühikud. 2 Elektri- ja soojusenergeetikas kasutatakse energiaühikuna W·s ja selle kordühikuid. 3 Elektrienergeetikas kasutatakse võimsuse ühikuna erinimetusega ühikuid voltamper (V·A) vahelduvvoolu näivvõimsuse ja varr (var) vahelduvvoolu reaktiivvõimsuse tähistamiseks. 9. Mõnedele SI ühikute kord- ja osaühikutele on antud erinimetused. Nimetatud ühikuid (vt tabelid 4 ja 5) võib kasutada tuletatud ühikute moodustamiseks. 10. Tuletatud ühikuid võib väljendada SI põhiühikute, aga ka erinimetustega SI ühikute kaudu mitmel viisil (näiteks dünaamilise viskoossuse ühikut võib avaldada kas m--1·kg·s--1 või N·m--2·s või Pa·s). IV. KORD- JA OSAÜHIKUD 11. Ühikute detsimaalkordsed ja -osad (st kord- ja osaühikud, mille arvkordajaks on 10 ja selle astmed) moodustatakse tabelis 3 toodud eesliidete ja tähiste abil. Eesliiteid ja eesliitetähiseid kasutatakse ainult koos ühiku nimetuse ja tähisega. Eesliiteid ei või kasutada kord- või osaühikute ees, s.t ühikul võib korraga olla vaid üks eesliide. Tabel 3 Eesliide Tähis Arvkordaja jotta Y 1024 zetta Z 1021 eksa E 1018 peta P 1015 tera T 1012 giga G 109 mega M 106 kilo k 103 hekto h 102 deka da 101 detsi d 10--1 senti c 10--2 milli m 10--3 mikro µ 10--6 nano n 10--9 piko p 10--12 femto f 10--15 atto a 10--18 zepto z 10--21 jokto y 10--24 12. Suuruste väärtuste esitamisel on soovitatav kasutada selliseid eesliiteid, mille korral arvväärtus jääb vahemikku 0,1 kuni 1000. Arvväärtuste kümnendosa eraldatakse komaga. 13. Massiühiku (kg) detsimaalsed kord- ja osaühikud moodustatakse eesliite lisamisega sõnale «gramm» ja eesliitetähise lisamisega tähisele «g». 14. Mõnedele SI detsimaalsetele kord- ja osaühikutele on antud erinimetused (vt tabel 4). Nendest ühikutest võib omakorda moodustada kord- ja osaühikuid. Tabel 4 Suurus Ühiku nimetus Tähis Väärtus Maht (ruumala) liiter l, L1 1 l = 1 dm3 = 10--3 m3 Mass tonn t 1 t = 1 Mg = 103 kg Rõhk baar2 bar 1 bar = 105 Pa = 0,1 MPa 1 Eelistada tuleb tähist «l». Tähis «L» on kasutamiseks juhtudel, kui trükitehnilistel põhjustel võivad liitri tähis ja arv 1 segi minna. 2 Rahvusvahelise Kaalude ja Mõõtude Komitee (Comité international des poids et mesures, CIPM) 1978. aasta otsuse alusel ei ole ühiku baar kasutamine enam otstarbekas ning selle ühiku kasutusala laiendamine on keelatud. 15. Tabelis 5 on toodud SI ühikutest moodustatud mittedetsimaalsed kord- ja osaühikud. Nendest ühikutest (välja arvatud goon) ei tohi moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid. Tabel 5 Suurus Nimetus Tähis Definitsioon Tasanurk täispööre 1 täispööre =

goon gon 1 gon =

kraad . . . o 1o =

minut . . . ' 1' = (1/60)o sekund . . . " 1" = (1/60)' Aeg minut min 1 min = 60 s tund h 1 h = 60 min ööpäev d 1 d = 24 h V. LISAÜHIKUD 16. SI ühikutest sõltumatult defineeritud ühikud on toodud tabelis 6. Neid kasutatakse aatomifüüsikas ning nende arvväärtused ei ole SI ühikutes täpselt teada. Tabel 6 Suurus Nimetus Tähis Määratlus Mass aatommassiühik u 1 aatommassiühik on 1/12 12C aatomi massist: 1 u

1,660 540·10--27 kg Energia elektronvolt eV 1 elektronvolt on kineetiline energia, mille elektron saab läbides vaakumis potentsiaalide vahe 1 V: 1 eV

1,602 177·10--19 J 1. Tabelis toodud arvväärtused on võetud Rahvusvahelise Füüsikaliidu publikatsioonist I.U.P.A.P.-25 (1987) ja standardist ISO 1000:1992. 2. Ülalloetletud ühikutest võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid. 17. SI ühikutega seotud piiratud kasutusalaga ühikud on toodud tabelis 7. Nendest ühikutest, välja arvatud «hektar» ja «millimeetrit elavhõbedasammast», võib moodustada detsimaalseid kord- ja osaühikuid. Tabel 7 Suurus Nimetus Tähis Väärtus Süsteemi optiline tugevus dioptria dpt 1 dpt = 1 m--1 Kõlvikute ja ehitusaluse maa pindala aar a 1 a = 102 m2 hektar ha 1 ha = 104 m2 Mõjuristlõige aatomifüüsikas barn b 1 b = 10--28 m2 Vääriskivide mass karaat 1 karaat = 2·10--4 kg Tekstiilikiu joonmass teks tex 1 tex = 10--6 kg·m--1 Vere ja teiste kehavedelike rõhk millimeetrit elavhõbedasammast mm Hg 1 mm Hg = 133,322 Pa Majandusminister Mihkel PÄRNOJA