Sotsiaalminister — Ravimite registreerimise ja registreeritud ravimitega seotud muudatuste kinnitamise kord

Muudetud järgmiste aktidega: (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 30.01.1998/11 (RTL 1998, 58/59, 265) 28.02.1998 26.05.1999/39 (RTL 1999, 95, 1186) 17.06.1999 26.02.2001/25 (RTL 2001, 33, 439 ) 12.03.2001 18.04.2002/62 (RTL 2002, 52, 747 ) 28.04.2002 05.12.2002/140 (RTL 2002, 138, 2027) 16.12.2002 08.06.2004/79 (RTL 2004, 86, 1358) 01.07.2004 Määrus kehtestatakse «Ravimiseaduse» (RT I 1996, 3, 56; 49, 954; 1997, 93, 1564; 1998, 36/37, 554; 1999, 58, 608) paragrahvi 5 lõike 3 ning paragrahvi 11 lõigete 6, 9 ja 10 alusel. [RTL 2001, 33, 439 - jõust.12.03.2001] 1. Kinnitada juurdelisatud ravimite registreerimise ja registreeritud ravimitega seotud muudatuste kinnitamise kord koos registreerimistaotluse vormiga. 2. Käesolev määrus kehtestada alates 1. aprillist 1996. a. 3. Kontrolli käesoleva määruse täitmise üle panen Riigi Ravimiametile. 4. Tunnistada kehtetuks Tervishoiuministeeriumi 15. oktoobri 1992. a. käskkiri nr. 131 "Ravimpreparaatide ja ravimisarnaste ainete registreerimise komisjoni koosseisu ja eeskirjade muutmine". Kinnitatud sotsiaalministri 29. märtsi 1996. a. määrusega nr. 13 Ravimite registreerimise ja registreeritud ravimitega seotud muudatuste kinnitamise kord 1. ÜLDSÄTTED JA MÕISTED 1.1. Käesolev määrus sätestab ravimite registreerimise, müügiloa väljastamise, uuendamise, peatamise ja tühistamise; registreeritud ravimite koostise, pakendi ja märgistuse muudatuste kinnitamise korra. 1.2. Ravimiregister on Eesti Vabariigis registreeritud ravimpreparaatide, ravimisarnaste preparaatide, homöopaatiliste preparaatide, diagnostiliste preparaatide/testide, radiofarmatseutiliste preparaatide, meditsiiniseadiste, rasestumisvastaste preparaatide ja vahendite nimekiri. Ravimiregistrit peab Riigi Ravimiamet (edaspidi Ravimiamet). 1.3. Geneeriline preparaat on ravimpreparaat, kus toimeaine kvantitatiivne ja kvalitatiivne sisaldus ning ravimvorm on identne Eestis registreeritud ravimpreparaadiga. 1.4. Ravimisarnane preparaat on tootja originaalpakendis ravimisarnane aine, mis on valmistatud kasutamiseks ja turustamiseks. 1.5. Rasestumisvastane vahend on vahend raseduse vältimiseks, mis paigaldatakse emakasse. 1.6. Rasestumisvastane preparaat on suukaudne, süstitav, tupesisene või muul viisil manustatav preparaat raseduse vältimiseks. 1.7. Diagnostiline preparaat või test on patsiendi enda poolt kasutamiseks mõeldud preparaat või test, mille eesmärgiks on kas tema organismis või kehaväliselt informatsiooni saamine organismi füsioloogilise või haigusliku seisundi kohta. 1.8. Radiofarmatseutiline preparaat sisaldab radioaktiivseid isotoope ja teda kasutatakse diagnostilistel või ravi eesmärkidel organismi sisse viiduna või otseses kokkupuutes organismiga. 1.9. Homöopaatiline preparaat on toode, mis on valmistatud taimse või loomse päritoluga materjalist; keemilisest või mineraalsest lähteainest vastavalt homöopaatiliste preparaatide tootmise eeskirjadele. 1.10. Meditsiiniseadis on vahend sissehingatavate ravimite manustamiseks patsiendi enda poolt (inhalaatorid pulbriliste ravimite sisse hingamiseks jmt.) 1.11. Müügiloa taotleja (edaspidi taotleja) on ravimitootja, kes taotleb müügiluba oma tootele. 1.12. Müügiloa hoidja on ravimitootja, kellele on väljastatud ravimpreparaadi müügiluba (edaspidi müügiluba). Müügiloa hoidja peab tagama registreeritud ravimi kättesaadavuse ja selle vastavuse tingimustele, mille alusel väljastati müügiluba. 1.13. Ravimitootja esindaja on notariaalselt volitatud Eesti Vabariigi kodanik, kelle vastutusala(d) on määratud müügiloa taotleja või müügiloa hoidja poolt ja kelle kohustuseks on vahendada informatsiooni Ravimiameti ja müügiloa taotleja/hoidja vahel. 1.14. Spetsifikatsioonid on kvalitatiivsed ja/või kvantitatiivsed näitajad koos analüüsimeetodite ja lubatud piiridega, millele toode peab vastama. [RTL 1999, 95, 1186 - jõust.17.06.1999] 1.15. Kiireloomuline ohutuspiirang on müügiloa hoidja tehtud ajutine muudatus ravimi omaduste kokkuvõttesse, millega piiratakse näidustust (näidustusi) või muudetakse annustamist, lisatakse vastunäidustus või hoiatus uue, ravimi ohutu kasutamise tagamise seisukohast olulise teabe tõttu. Kiireloomulisest ohutuspiirangust tuleb teavitada Ravimiametit 24 tunni jooksul enne selle juurutamist ning see esitatakse Ravimiametile II tüübi muutusena viivitamatult pärast selle juurutamist. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 1.16. Perioodiline ohutusaruanne (edaspidi POA) on müügiloa hoidja esitatav aruanne ravimi ohutuse kohta, milles on: a) andmed ravimi müügilubade ja müügi kohta välisriikides, müügilubade tingimustes ning ravimi omaduste kokkuvõttes tehtud ravimi ohutusega seotud muudatused; b) kõik kahtlusalused kõrvaltoimed, kaasa arvatud mittetõsised, millest müügiloa hoidjale on teatanud tervishoiutöötajad; c) ettearvamatud mittetõsised kõrvaltoimed; d) uute kliiniliste uuringute ja registreerimisjärgsete ohutusuuringute andmed; e) ravimi kõrvaltoimete kokkuvõtlikud tabelid; f) ravimi ohu ja kasu suhte teaduslik hinnang, millest peab selguma, kas on vajalikud edasised uuringud ning kas müügiloa tingimustesse, ravimi omaduste kokkuvõttesse, pakendi infolehte või reklaami on vajalik teha muudatusi. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 1.17. Ravimi kõrvaltoime on ohtlik ja soovimatu ravimi toime, mis ilmneb ravimi tavaliste annuste kasutamisel inimesel haiguse ennetamiseks, diagnoosimiseks või raviks või füsioloogilise funktsiooni mõjutamiseks. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 1.18. Ravimi kõrvaltoime on ettearvamatu, kui seda ei ole loetletud ravimi omaduste kokkuvõttes, samuti kui see oma olemuselt, raskusastmelt või tagajärjelt ei vasta ravimi Eestis registreerimisel kinnitatud ravimi omaduste kokkuvõttes kirjeldatule. Euroopa Liidus tsentraalselt registreeritud ravimite puhul võetakse aluseks Euroopa Liidus registreerimisel kinnitatud ravimi omaduste kokkuvõte. Siia kuuluvad ka kõrvaltoimed, mille esinemist on kirjeldatud asjaomase rühma ravimite, kuid mitte selle ravimi kõrvaltoimena. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 1.19. Ravimi kõrvaltoime on tõsine, kui see: a) lõpeb surmaga; b) on eluohtlik; c) nõuab haiglaravi või haiglaravi pikendamist; d) põhjustab pikaajalise töövõime kaotuse, raske või sügava puude; e) põhjustab kaasasündinud väärarengu või sünnidefekti. Tõsine kõrvaltoime on ka kinnitatud ravimiomaduste kokkuvõtte tingimustele mittevastaval kasutamisel tekkinud ülaltoodud tagajärjega toime ning ravimi üleannustamine ja kuritarvitamine. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 1.20. Sertifitseeritud võrdlusaine on ravimpreparaadis sisalduva toimeaine, toimeaine laguprodukti, lisaaine või abiaine näidis laboratoorseks analüüsiks vajalikus koguses, milles selle aine sisaldus on ettenähtud laboratoorsete katsete abil kinnitatud ja näidise etiketil või näidisega kaasasoleval sertifikaadil esitatud. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 2. MÜÜGILOA TAOTLUSE ESITAMINE 2.1. Ravimpreparaadi registreerimiseks esitab ravimitootja volitatud esindaja müügiloa taotluse (edaspidi taotlus) Ravimiametile aadressil Ravila 19, 50411 Tartu. Taotlused vaadatakse läbi saabumise järjekorras. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 2.2. Registreerimiseks esitatud ravimpreparaatide kohta esitatavate andmete tõepärasuse eest vastutab ravimpreparaadi tootja. 2.3. Taotlus loetakse vastu võetuks, kui Ravimiametile on esitatud taotlus koos täiendava dokumentatsiooniga, riigilõivu tasumist tõendav dokument ja viis ravimpreparaadi näidist. Tootja esindaja avalduse põhjal ja kooskõlastatult Ravimiametiga võib ravimpreparaadi näidiseid olla vähem. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 2.4. Taotlus tuleb esitada käesoleva korra lisas 1 toodud vormis. Taotlus tuleb esitada eraldi iga preparaadi kohta, sealhulgas kui tegemist on sama toimeainet sisaldavate erinevate ravimvormidega ja sama toimeainet erinevas koguses sisaldavate preparaatidega. [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 2.5. Täiendav dokumentatsioon peab sisaldama informatsiooni preparaadi kvaliteedi (keemilis-farmatseutilised ja bioloogilised andmed), ohutuse (toksikoloogilised ja farmakoloogilised andmed) ja efektiivsuse (kliinilised andmed) kohta ning peab vastama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001 lk 67-128) lisa 1 nõuetele. Dokumentatsioonis esitatavad andmed peavad olema rühmitatud teemade kaupa järgnevalt: 1. moodul: administratiivsed andmed; 2. moodul: kokkuvõtted; 3. moodul: keemiline, farmatseutiline ja bioloogiline teave; 4. moodul: mittekliinilised andmed; 5. moodul: kliiniliste uuringute andmed. [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 2.5¹. Kui taotletakse müügiluba vastastikuse tunnustamise korras ravimile, mille registreerimistaotlus viidatavas riigis on esitatud enne 1. novembrit 2003. a., võib dokumentatsioon kuni 30. aprillini 2005. a olla rühmitatud teemade kaupa järgnevalt, järgides sotsiaalministri 26. mai 1999. a määrusega nr 40 „Ravimpreparaadi registreerimiseks vajaliku täiendava dokumentatsiooni eeskiri“ (RTL 1999, 95, 1187; 2001, 33, 438) dokumentatsioonile kehtestatud nõudeid: 1. osa: kokkuvõtted; 2. osa: keemiline, farmatseutiline ja bioloogiline dokumentatsioon; 3. osa: farmakoloogiline ja toksikoloogiline dokumentatsioon; 4. osa: kliiniline dokumentatsioon. [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 2.6. Ravimpreparaadi omaduste kokkuvõttes peab sisalduma järgmine informatsioon: ravimpreparaadi firmanimetus, toimeaine(te) rahvusvaheline mittekaubanduslik nimetus ladina keeles, ATC klassifikatsioon, ravimvorm ja toimeaine(te) sisaldus, farmakoloogilised omadused, kliinilised andmed, farmatseutilised omadused, ravimpreparaadi tootja aadress, ravimpreparaadi omaduste kokkuvõtte kaasajastamise kuupäev. 2.7. Eestis turustatavate käsimüügiravimite, ravimisarnaste ja homöopaatiliste preparaatide välispakendil (selle puudumisel sisepakendil) peab olema kasutamisjuhend. Kasutamisjuhend ja muud hoiatused välispakendil (selle puudumisel sisepakendil) ning patsiendi infoleht peavad olema eesti keeles, patsiendile kergesti loetavas ja arusaadavas vormis. Informatsioon võib olla lisaks ka teistes keeltes. Välispakendil ja patsiendi infolehel võib olla sümboleid või piktogramme selgitamaks nõutud andmeid ja muud informatsiooni, mis on vastavuses ravimpreparaadi omaduste kokkuvõttega. Informatsioon ei tohi sisaldada reklaamielemente. Andmed, mis on nõutavad välis- ja sisepakendil ning patsiendi infolehel, peavad olema pakendil püsivad. Ravimpreparaadi pakendil peavad olema ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimvorm ja toimeaine sisaldus, toimet mõjustavad abiained, manustamisviis, erihoiatused, viimane kõlblikkusaeg, säilitamise eritingimused, müügiloa hoidja nimi ja aadress, tootja partii number, käsimüügiravimite korral kasutamisjuhend. 2.8. Patsiendi infolehel peab olema ravimpreparaadi nimetus, toimeaine nimetus, ravimvorm ja toimeaine sisaldus, ravimi farmakoterapeutiline grupp või ravimi toime, müügiloa hoidja nimi ja aadress, registreerimisel kinnitatud näidustused, informatsioon ravimi täpseks kasutamiseks, erihoiatused, kõrvaltoimed, kõlblikkusaeg ja säilitamistingimused. 2.9. Täiendava dokumentatsiooni, ravimi omaduste kokkuvõtte, pakendi märgistamise ja patsiendi infolehe koostamise ja esitamise eeskirjad kehtestab Ravimiamet. 2.10. Kui ravimpreparaat sisaldab toimeainet, mis ei sisaldu üheski Eestis registreeritud ravimis, tuleb müügiloa taotlemisel esitada kogu punktis 2.5 loetletud dokumentatsioon. 2.11. Müügiloa taotleja ei pea esitama punktis 2.5 nimetatud andmeid ravimi ohutuse ja efektiivsuse kohta, kui ta tõestab: a) et ravimpreparaat on täiesti sarnane (kaasa arvatud sama kasutusala, sama manustamistee ja samad annused) preparaadile, mis on Eestis registreeritud (originaalravim) ja et originaalravimi müügiloa hoidja on kirjalikult teatanud, et uue müügiloa taotlusega seoses võib kasutada originaalravimi taotlusega kaasasolevaid farmakoloogilisi, toksikoloogilisi ja kliinilisi andmeid; b) detailsete viidetega avaldatud tunnustatud teaduslikele kirjandusallikatele, et ravimpreparaadi toimeainel või toimeainetel on hästi määratletud kasutusala ning nad on teadaolevalt efektiivsed ja arvestatavalt ohutud; c) et ravimpreparaat on täiesti sarnane (kaasa arvatud sama kasutusala, sama manustamistee ja samad annused) preparaadile, mis on Eestis või Euroopa Liidu liikmesriigis registreeritud vähemalt kuus aastat, biotehnoloogiliste meetoditega valmistatud ravimite puhul, mille tootmises on kasutatud rekombinantse DNA tehnoloogiat, bioloogiliselt aktiivseid proteiine kodeerivate geenide kontrollitud ekspressiooni, hübridoomi ja monoklonaalsete antikehade meetodit ning loomade kasvu soodustavate ravimite puhul kümme aastat tagasi ja mis on Eestis käesoleval ajahetkel registreeritud. [RTL 2001, 33, 439 - jõust.12.03.2001] 2.12. Müügiloa taotlemisel rohkem kui ühte üldiselt teadaoleva kasutusalaga, kuid esmakordselt antud kombinatsioonis olevat toimeainet sisaldavale ravimpreparaadile esitatakse punktis 2.5 nimetatud ohutuse ja efektiivsuse andmed lähtuvalt kombinatsioonist, mitte üksikutest toimeainetest eraldi. [RTL 2001, 33, 439 - jõust.12.03.2001] 2.13. Taimse ja/või loomse päritoluga ravimisarnase preparaadi müügiloa taotlemisel tuleb esitada kogu punktis 2.5 loetletud dokumentatsioon, kusjuures preparaadi ohutus ja efektiivsus võivad olla tõestatud traditsioonilise meditsiinilise kasutamisega. 2.14. Homöopaatiliste preparaatide registreerimiseks tuleb esitada punktis 2.5 nimetatud moodulid 1, 2, 3 ja 4. Vajadusel võib Ravimiamet nõuda taotlejalt andmeid preparaadi efektiivsuse kohta (punktis 2.5 nimetatud moodul 5). [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 2.15. Müügiluba võib taotleda homöopaatiliste preparaatide registreerimiseks, kui: a) preparaadi manustamisviis on suukaudne või välispidine; b) preparaadi pakendil olevas või preparaati puutuvas informatsioonis puuduvad spetsiifilised kliinilised näidustused ja kui preparaadi lahjendus on piisav tagamaks ohutust (preparaat ei tohi sisalda rohkem kui 1/10000 osa ematinktuurist või rohkem kui 1/100 väikseimast annusest, mida kasutatakse allopaatias). 2.16. Eeskirjad ravimisarnaste ja homöopaatiliste preparaatide ning meditsiiniseadiste müügiloa taotluse koostamiseks ja esitamiseks kehtestab Ravimiamet. 2.17. Vitamiinide ja mineraalainete või nende kombineerimisel saadud ravimisarnaste preparaatide registreerimisel peab taotleja esitama punktis 2.5 nimetatud moodulid 1, 2 ja 3. Vajadusel võib Ravimiamet taotlejalt nõuda andmeid vitamiinide ja mineraalainete kombinatsioonide ning kombinatsioonides kasutatavate vitamiinide ja mineraalainete koguste efektiivsuse ja ohutuse kohta (punktis 2.5 nimetatud moodulid 4 ja 5). [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 2.18. Kui ravimi säilitamisel, kasutamisel või transpordil on vajalikud eritingimused või ravim kujutab ohtu keskkonnale, peab tootja esitama andmed eritingimuste ja keskkonnaohtlikkuse kohta (näit. uut toimeainet sisaldavad vaktsiinid ja elusvaktsiinid). 2.19. Taotlejal tuleb tasuda ekspertiisikulu alljärgnevate hindade kohaselt: a) 15 000 krooni ühe ravimpreparaadi eest; b) 8000 krooni sama tootja sama toimeainet sisaldava iga järgneva ravimvormi ja -tugevuse eest; c) 8000 krooni ühe ravimisarnase preparaadi eest; d) 8000 krooni ühe homöopaatilise preparaadi eest; e) 3000 krooni ühe diagnostikapreparaadi või -testi eest; f) 3000 krooni ühe radiofarmatseutilise preparaadi eest. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 2.19¹. Kui müügiloa taotleja soovib, et Ravimiamet valmistaks ette taotluse hindamise inglise keelse aruande ning Eesti osaleks Euroopa Liidu detsentraliseeritud müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub hindamise tasule 50 000 krooni. [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 2.20. kehtetu [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 2.21. kehtetu [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 2.22. kehtetu [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 3. TAOTLUSE LÄBIVAATAMINE 3.1. Preparaadi müügiloa taotluse dokumentatsiooni kohta tuleb anda esialgne hinnang 14 päeva jooksul arvates taotluse esitamise päevast. 3.2. Hinnangus selgitatakse, kas esitatud dokumentatsioon sisaldab kõiki nõutavaid osasid. Kõikidest ilmnenud puudustest tuleb viivitamatult teatada taotlejale. 3.3. Taotleja on kohustatud 30 päeva jooksul esitama puuduvad dokumendid Ravimiametile. Kui puuduvaid dokumente ei esitata nimetatud aja jooksul, tagastatakse taotlus taotlejale tema kulul. 3.4. Esialgses hinnangus antakse taotletava preparaadi määratlus tema kuulumise kohta kas ravimpreparaatide, ravimisarnaste preparaatide, homöopaatiliste preparaatide või muu hulka. 3.5. Registreerimise menetluse aja sisse kuulub aeg, mis kulub Ravimiametil müügiloa taotleja esitatud ravimi ohutust, kvaliteeti ja efektiivsust käsitleva dokumentatsiooni hindamiseks ning koostöös taotlejaga Eestis turustamisele tuleva ravimpreparaadi pakendi kavandi, patsiendile suunatud informatsiooni ja ravimpreparaadi omaduste kokkuvõtte vastavusse viimiseks Ravimiameti kehtestatud eeskirjadega, samuti vajadusel ravimi kvaliteedi laborikontrolliks. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 3.6. Ravimiametil on õigus kaasata registreerimisse mittekoosseisulisi eksperte, kelle töö eeskirjad koostab Ravimiamet. 3.7. Ravimiametil on õigus nõuda täiendavaid dokumente, mis kinnitavad ravimi ohutust, kvaliteeti ja efektiivsust, samuti vajadusel toimeainete, toimeainete laguproduktide, lisaainete ja abiainete sertifitseeritud võrdlusaineid laborianalüüsiks vajalikus koguses. Täiendavate dokumentide ja sertifitseeritud võrdlusainete nõude esitab Ravimiamet müügiloa taotlejale kirjalikult ja nõutud dokumentide ning sertifitseeritud võrdlusainete ettevalmistamise ja esitamise aega ei arvestata registreerimise menetluse aja sisse. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 3.8. Ravimpreparaadi omaduste kokkuvõttes toodud näidustuse aluseks võib olla taotleja poolt esitatud näidustus, kui see on tõestatud dokumentaalselt. Ravimiamet võib koostöös taotlejaga muuta näidustusi kaasajastatud teaduskirjanduses ilmunud informatsiooni alusel. 3.9. Taotlejal on õigus kirjalikult registreerimise ajal taotlus tagasi võtta, seejuures Ravimiametile esitatud materjale ei tagastata, vaid säilitatakse Ravimiametis viis aastat. 3.10. Ravimiamet kohustub tagama taotleja poolt talle esitatud ravimpreparaatide kohta käiva info konfidentsiaalsuse. 3.11. kehtetu [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 3.12. Kui ravimpreparaadil on müügiluba Euroopa Liidu liikmesriigis või on esitatud sellekohane taotlus, peatab Ravimiamet taotluse hindamise ning nõuab ravimile müügiloa andnud riigilt ravimi hinnangu aruande. Ravimiamet teeb otsuse ravimpreparaadile müügiloa andmise kohta 90 päeva jooksul alates hinnangu aruande kättesaamisest või, kui ravimile müügiloa andmine tooks kaasa ohu rahva tervisele, esitab põhjendused müügiloa andmisest keeldumise kohta. Ravimiamet teavitab oma otsusest taotluse esitajat, ravimile müügiloa andnud liikmesriiki, teisi taotlusega seotud liikmesriike ning Euroopa Ravimiametit. Kui registreerimisest keeldumise edasises menetlemises teeb otsuse Euroopa Komisjon, järgib Ravimiamet vastavat otsust. [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 4. REGISTREERIMISE KINNITAMINE 4.1. Ravimite registreerimise kinnitamiseks moodustab sotsiaalminister ravimpreparaatide registreerimiskomisjoni (edaspidi komisjon) ja kinnitab selle koosseisu. Komisjoni volitused kestavad 3 aastat. 4.2. Komisjoni kuulub esimees, aseesimees ja kuus liiget, s.h Sotsiaalministeeriumi esindaja. Komisjoni liikmetel peab olema meditsiiniline kõrgharidus. [RTL 2002, 138, 2027 - jõust. 16.12.2002] 4.3. Komisjoni pädevusse kuulub ravimpreparaatide (sh. ravimisarnaste preparaatide, homöopaatiliste preparaatide, diagnostiliste preparaatide/testide ja radiofarmatseutiliste preparaatide, meditsiiniseadiste, rasestumisvastaste preparaatide ja vahendite) registreerimise ja Ravimiameti poolt kooskõlastatud ravimpreparaadi omaduste eestikeelse kokkuvõtte, Eestis turustamisele tuleva pakendi kavandi ja patsiendi infolehe kinnitamine, ravimpreparaatide müügilubade uuendamine, tühistamine, ravimpreparaatide näidustuste muutmise ja täiendamise kinnitamine. 4.4. Komisjoni töö korraldamiseks viiakse läbi istungid mitte harvem kui iga kahe kuu järel. Komisjoni istungid kutsub kokku komisjoni esimees või aseesimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 5 liiget ja kohal on komisjoni esimees või aseesimees. Komisjoni istungid protokollitakse. 4.5. Komisjoni pädevusse kuuluvates küsimustes võetakse vastu otsused, mis vormistatakse protokolliliselt ja esitatakse asjaosalistele. Otsused võetakse vastu istungist osavõtvate komisjoni liikmete lihthäälteenamusega. Häälte võrdse jaotumise korral on otsustav komisjoni esimehe, tema puudumisel aseesimehe hääl. 4.6. Komisjon otsustab eraldi iga preparaadi kandmise registrisse või kustutamise registrist talle esitatud eksperthinnangu alusel. Eksperthinnangu koostab Ravimiamet ja selle ulatus oleneb preparaadi omadustest. Eksperthinnangu hulka võib kuuluda preparaadi kvaliteedi kontrolli ja keemilise analüüsi tulemus, kui Ravimiamet on seda antud taotluse korral pidanud vajalikuks. 4.7. Komisjoni otsuse põhjal väljastab Ravimiamet taotlejale ravimpreparaadi müügiloa. Ravimpreparaadi müügiloale kirjutab alla Ravimiameti peadirektor. Komisjoni otsused avaldatakse Ravimiameti ringkirjas. 4.8. Ravimiamet on kohustatud esitama taotlejale kirjaliku põhjenduse, mille alusel keelduti preparaati registreerimast. Müügiloa taotleja võib komisjoni otsuse vaidlustada pärast otsuse väljastamist 30 päeva jooksul, milleks tuleb taotlejal esitada kirjalik avaldus koos vaidlustamise põhjendusega Ravimiameti peadirektorile, kes edastab selle koos Ravimiameti seisukohaga komisjonile. Komisjon on kohustatud 90 päeva jooksul peale avalduse ja põhjenduse laekumist need läbi vaatama ja vastu võtma lõpliku otsuse. 5. MÜÜGILOA KEHTIVUSAEG JA UUENDAMINE 5.1. Ravimpreparaadi müügiloa kehtivusaeg on kuni viis aastat, ravimisarnastel preparaatidel ja homöopaatililistel preparaatidel kuni kolm aastat. 5.2. Müügiloa hoidja peab tagama registreeritud ravimpreparaadi kättesaadavuse ravimite hulgimüüjatele. Viivitusest ravimpreparaadiga varustamisel on müügiloa hoidja kohustatud teatama Ravimiametile ja hulgimüüjaile. Teates peavad olema ära näidatud viivituse põhjus ja viivituse eeldatav kestus. Registreeritud ravimi kättesaadavuse mittetagamine võib olla aluseks müügiloa peatamisele. 5.3. Tootja on kohustatud Ravimiametile teatama ravimpreparaadi tõsistest ja eluohtlikest kõrvaltoimetest ja kasutamisel ilmnenud ohtudest, mis on ilmnenud kas registreerimise ajal või pärast seda. 5.4. Müügiloa uuendamise taotlus ja koos taotlusega esitamisele kuuluv dokumentatsioon tuleb esitada Ravimiametile vähemalt 90 päeva enne müügiloa kehtivuse lõppemist. Kui taotlust selleks ajaks ei tehta, kaotab müügiluba kehtivuse. 5.5. Müügiloa uuendamise taotlus tuleb esitada kirjalikult eesti või inglise keeles lisas toodud vormi kohaselt, kusjuures selgelt tuleb välja tuua erinevused, mis esinevad viimati kinnitatud ravimi omaduste kokkuvõtte ja uue ravimi omaduste kokkuvõtte vahel. 5.6. Koos müügiloa uuendamise vormikohase taotlusega (lisa 1) tuleb esitada dokumentatsioon, milles peavad olema järgmised andmed: a) tootja poolt kaasajastatud ravimpreparaadi omaduste kokkuvõte; b) tootja poolt kaasajastatud pakendi infoleht; c) preparaadi ohutuse ja efektiivsuse kaasajastatud andmed, mis põhinevad usaldataval, kaasajastatud informatsioonil ja ravimpreparaadi kasutamisega seotud kogemustel; d) kõik ravimpreparaati puudutavad muutused, mida varem ei ole esitatud. [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 5.7. Müügiloa uuendamise taotluse ekspertiisikulu tuleb tasuda alljärgnevate hindade kohaselt: a) 10 000 krooni ühe ravimpreparaadi eest; b) 6000 krooni sama tootja sama toimeainet sisaldava iga järgneva ravimvormi ja -tugevuse eest; c) 6000 krooni ühe ravimisarnase preparaadi eest; d) 6000 krooni ühe homöopaatilise preparaadi eest; e) 2000 krooni ühe diagnostikapreparaadi või -testi eest; f) 2000 krooni ühe radiofarmatseutilise preparaadi eest. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 5.7¹. Kui Eesti osaleb Euroopa Liidu detsentraliseeritud müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub hindamise tasule 50 000 krooni. [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 5.8. Müügiloa uuendamise taotlus vaadatakse pärast esialgse hinnangu andmist Ravimiameti poolt käesoleva korra punkti 3 kohaselt 90 päeva jooksul läbi ja esitatakse komisjonile. 51. RAVIMI REGISTREERIMISEGA KAASNEVAD RAVIMI OHUTUSE ALASED KOHUSTUSED [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 51.1. Müügiloa hoidja peab esitama POA Ravimiameti nõudel või vähemalt iga kuue kuu möödudes müügiloa andmisele järgneval esimesel kahel aastal; üks kord aastas järgneval kolmel aastal; edaspidi iga viie aasta järel koos müügiloa uuendamise taotlusega. Ravimiameti kirjaliku kooskõlastuse alusel võib tähtaegade arvestuse alguseks olla ravimi esimese müügiloa andmise aeg ELi liikmesriigis või kolmandas riigis. Ka sel juhul tuleb esimene POA esitada kuue kuu jooksul pärast ravimi registreerimist Eestis. POA tuleb Ravimiametile esitada kirjalikult ühes eksemplaris 60 päeva jooksul arvates käesolevas punktis eelnevalt nimetatud tähtaegade saabumisest. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 51.2. Müügiloa hoidja käsutuses peab olema ravimite ohutusega tegelev pädev isik, kes: a) tagab müügiloa hoidjale edastatud ravimi ohutuse alase teabe kogumise ja hindamise ning ligipääsu sellele; b) valmistab ette ravimite ohutuse alase teabe, mis edastatakse Ravimiametile; c) tagab kohese ammendava vastamise Ravimiameti ravimi ohutuse alase täiendava teabe (sealhulgas ravimi müüki ja väljakirjutamist kajastava teabe) nõudele. Pädev isik ei pea alaliselt viibima Eestis. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 51.3. Müügiloa hoidja teatab Ravimiametile 15 päeva jooksul alates teabe saamisest: a) kõikidest Eestis ravimi kasutamisel tekkinud tõsistest kõrvaltoimetest, millest talle on teatanud tervishoiutöötajad; b) kõikidest väljaspool Eestit ravimi kasutamisel tekkinud ettearvamatutest tõsistest kõrvaltoimetest, millest talle on teatanud tervishoiutöötajad; c) kõikidest Eestis toimunud ravimi registreerimisjärgsete ohutusuuringute käigus tekkinud tõsistest kõrvaltoimetest; d) kõikidest väljaspool Eestit toimunud ravimi registreerimisjärgsete ohutusuuringute käigus tekkinud ettearvamatutest tõsistest kõrvaltoimetest. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 51.4. Esmane teade tõsisest kõrvaltoimest peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: a) teabe edastanud tervishoiutöötaja andmed; b) patsiendi isikustamist võimaldavad andmed (initsiaalid või sünnikuupäev); c) ravimi nimetus; d) kõrvaltoime kirjeldus. Täiendavate kõrvaltoime andmete saamisel esitatakse need Ravimiametile. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 51.5. Ravimiametil on järgmised ravimi registreerimisega kaasnevad ravimi ohutuse alased kohustused: 51 .5.1. Ravimiamet teatab kõikidest tõsistest kõrvaltoimetest, millest teda teavitatakse, müügiloa hoidjale ja ELi liikmesriikides tsentraalselt registreeritud ravimi korral ka Euroopa Ravimite Hindamise Ametile 15 päeva jooksul pärast teabe saamist. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 51.5.2. Ravimiamet edastab üks kord aastas Maailma Tervishoiuorganisatsioonile teabe Eestis esinenud kõikidest kõrvaltoimetest, millest tervishoiutöötajad või müügiloa hoidja on Ravimiametile teatanud. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 51.5.3. Ravimiamet teavitab Euroopa Liidu liikmesriikide ja CADREACi sõlminud riikide ravimiameteid juhul, kui registreeritud ravimi ohutusest lähtudes: a) muudetakse ravimi registreerimise tingimusi või peatatakse müügiluba; b) tehakse ravimi omaduste kokkuvõttes olulisi ohutusalaseid muudatusi (uus vastunäidustus, uus hoiatus, soovitatava annuse vähendamine, näidustuse piiramine, ravimi kättesaadavuse piiramine); c) peetakse vajalikuks kohe teavitada tervishoiutöötajaid või patsiente ravimiga seotud ohust; d) leitakse, et ravimi ohu ja kasu suhe on halvenenud (selle aluseks võivad olla teated ettearvamatutest tõsistest kõrvaltoimetest; teave teadaolevate kõrvaltoimete esinemise sageduse tõusust, tõsiduse või hilisemate tagajärgede raskenemisest; teave uuringutest, mis näitavad ravimi varem teadaolevast väiksemat efektiivsust; teave, et ravimiga seotud ohud on suuremad kui teistel sarnase efektiivsusega ravimitel). [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] 6. REGISTREERITUD RAVIMPREPARAADI MUUTUSED 6.1. Muutused jagunevad: a) väikesed muutused (Ia ja Ib tüüp), mis on loetletud lisas 3; b) suured muutused (II tüüp), milleks on lisades 3 ja 4 loetlemata muutused; c) uut müügiloataotlust nõudvad muutused, mis on loetletud lisas 4. [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 6.2. kehtetu [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 6.3. Eestis registreeritud ravimpreparaadi muutused peavad olema registreeritud. I ja II tüüpi muutused registreerib Ravimiamet. [RTL 1999, 95, 1186 - jõust.17.06.1999] 6.4. Kui registreeritud ravimpreparaadis tehakse muutusi, mis on loetletud käesoleva korra lisas 4, tuleb esitada uus müügiloa taotlus ja see vaadatakse Ravimiameti poolt läbi käesoleva korra punkti 3 kohaselt. [RTL 1999, 95, 1186 - jõust.17.06.1999] 6.5. Kui tootjal on kavas II tüüpi muutus, tuleb Ravimiametile esitada vormikohane taotlus (lisa 2) koos täiendava dokumentatsiooniga ning tasuda ekspertiisikulu 4000 krooni, samast terapeutilisest alast pärineva uue näidustuse korral 6000 krooni. Kui Eesti osaleb Euroopa Liidu detsentraliseeritud müügiloaprotseduuris viidatava riigina, lisandub hindamise tasule II tüüpi muudatuste korral 4000 krooni, samast terapeutilisest alast pärineva uue näidustuse korral 6000 krooni. Kuni 60 päeva jooksul pärast taotluse saamist on Ravimiametil müügiloa taotlejalt õigus nõuda täiendava dokumentatsiooni esitamist. Taotletud muutuse registreerimisest või tagasilükkamisest teatatakse taotlejale kirjalikult. [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 6.6. Kui tootjal on kavas I tüüpi muutus, tuleb Ravimiametile esitada vormikohane taotlus (lisa 2) ning tasuda ekspertiisikulu 2000 krooni. [RTL 2002, 52, 747 - jõust.28.04.2002] Kui Ravimiamet ei ole 30 päeva jooksul arvates taotluse esitamise päevast saatnud kirjalikku teadet taotluse esitajale, mis põhjendaks muutuste registreerimisest keeldumist või nõudnud täiendavate andmete esitamist, loetakse muutus registreerituks. Müügiloa hoidja peab esitama Ravimiametile lisaks taotlusele dokumentatsiooni, mis tõestab, et muutus vastab lisas 3 toodud tingimustele. [RTL 1999, 95, 1186 - jõust.17.06.1999] 6.7. Nii I kui II tüüpi muutuse puhul tohib muutuse taotlus sisaldada vaid ühte muutust. Kui soovitakse teha mitut muutust, tuleb igaühe kohta esitada eraldi taotlus. Kui taotletava muutusega kaasneb üks või mitu edasist muutust, võib need esitada ühel taotlusel. Taotluses peab olema kirjeldatud seoseid peamise muutuse ja sellega kaasnevate muutuste vahel. [RTL 1999, 95, 1186 - jõust.17.06.1999] 6.8. kehtetu [RTL 2004, 86, 1358 – jõust. 01.07.2004] 6.9. Pärast esialgse hinnangu andmist muutuse taotlusele on Ravimiametil õigus taotlejalt nõuda täiendavate andmete esitamist (olenevalt kavatsetava muutuse iseloomust). [RTL 1999, 95, 1186 - jõust.17.06.1999] 6.10. Ravimiameti eitava vastuse korral võib müügiloa hoidja 30 päeva jooksul täiendada oma taotlust vastavalt Ravimiameti esitatud nõudmistele. Kui müügiloa hoidja ei täienda oma taotlust 30 päeva jooksul, loetakse taotlus tagasilükatuks. [RTL 1999, 95, 1186 - jõust.17.06.1999] 6.11. Kui muutus eeldab ravimpreparaadi omaduste kokkuvõtte, pakendi märgistamise või pakendi infolehe kaasajastamist, arvatakse see muutuse osaks ja kaasajastamise peab kokku leppima Ravimiametiga muutuse hindamise käigus. Informatsiooni kaasajastamise kooskõlastamiseks tuleb esitada parandustega dokumendid (eestikeelne muudetud informatsioon arvutidisketil ja tõlke aluseks olnud algtekst). [RTL 1999, 95, 1186 - jõust.17.06.1999] 7. MÜÜGILOA PEATAMINE JA TÜHISTAMINE 7.1. Ravimiamet võib müügiloa peatada, kui ei ole tagatud ravimpreparaadi kättesaadavus, on rikutud ravimite turustamise korda või on muutunud müügiloa andmise tingimused. 7.2. Müügiloa peatamise korral on keelatud ravimi import Eestisse ja turustamine hulgimüüjatele ning apteekidele, kuni peatamise põhjused on likvideeritud. 7.3. Müügiluba tühistatakse kas tootja avalduse alusel või kui: a) müügiloa hoidja on ettenähtud korda rikkudes viinud sisse muudatusi registreeritud ravimpreparaadi koostises, pakendis või markeeringus, mis on ravimi senise kasutamise suhtes eksitav või ohtlik patsiendi tervisele ja/või elule; b) on rikutud ravimite reklaami korda; c) tootja ei esita Ravimiameti nõudmisel täiendavat informatsiooni ravimpreparaadi ohutuse kohta; d) ravimpreparaat on teadaolevalt muutunud ohtlikuks kasutajale. 7.4. Müügiloa tühistamine kuulub komisjoni pädevusse. Kui on kõrvaldatud põhjused, mis tingisid müügiloa tühistamise, võib esitada uue taotluse müügiloa saamiseks. 7.5. Müügiloa tühistamise korral tuleb tootjal Eestis turustatud ravimpreparaat hulgimüügi ettevõtetest, apteekidest ja haiglatest tagasi korjata.