Vabariigi Valitsus — Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavate nõuete, nende gruppide kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite kinnitamine — RT I, 50, 549

Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415) paragrahvi 31 lõike 2 alusel ja arvestades Euroopa Ühenduse direktiivide 89/109/EMÜ (EÜT L 040, 11.02.1989, lk 38), 78/142/EMÜ (EÜT L 044, 15.02.1978, lk 15), 80/766/EMÜ (EÜT L 213, 16.08. 1980, lk 42), 81/432/EMÜ (EÜT L 167, 24.06.1981, lk 6), 82/711/EMÜ (EÜT L 297, 23.10.1982, lk 26), 85/572/EMÜ (EÜT L 372, 31.12.1985, lk 14), 90/128/EMÜ (EÜT L 075, 21.03.1990, lk 19), 84/500/EMÜ (EÜT L 277, 20.10.1984, lk 12), 93/10/EMÜ (EÜT L 093, 17.04.1993, lk 27), 80/590/EMÜ (EÜT L 151, 19.06.1980, lk 21) nõudeid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavad nõuded» (juurde lisatud). 2. Kinnitada «Toiduga kokku puutuda lubatud keraamiliste esemete kohta esitatavad erinõuded ja nimetatud esemete ohutuse katsetamise meetodid» (juurde lisatud). 3. Kinnitada «Toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalide ja esemete kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid» (juurde lisatud). 4. Kinnitada «Toiduga kokku puutuda lubatud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta esitatavad erinõuded» (juurde lisatud). 5. Kinnitada «Toiduga kokku puutuda lubatud vinüülkloriidi monomeeri sisaldavate materjalide ja esemete kohta esitatavad erinõuded ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodid» (juurde lisatud). 6. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Peaminister Mart LAAR Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD MATERJALIDE JA ESEMETE KOHTA ESITATAVAD NÕUDED I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevaid nõudeid kohaldatakse materjalide ja esemete suhtes, mis sihipärasel kasutamisel puutuvad vahetult kokku toiduga (edaspidi materjalid ja esemed). 2. Käesolevaid nõudeid ei kohaldata: 2.1. kattematerjalidele, mis moodustavad osa toidust ja mis võivad olla söödavad; 2.2. ühis- ja eraveevarustussüsteemi osadele; 2.3. antiikesemetele. 3. Materjalide ja esemete pind peab olema defektideta ning nendest ei tohi sihipärase kasutamise korral migreeruda toidusse koostisaineid kogustes, mis võivad: 3.1. ohustada inimese tervist; 3.2. põhjustada toidu saastumist või halvendada selle omadusi. II. NÕUDED MATERJALIDE JA ESEMETE MÄRGISTAMISE KOHTA 4. Turustamisel toiduga kokkupuutes mitteolevate, kuid selleks ettenähtud materjalide ja esemete kohta tuleb esitada järgmine teave: 4.1. sõnad «toidu jaoks» või konkreetne viide kasutusala kohta või käesolevate nõuete lisas esitatud sümbol; 4.2. kasutamisjuhis, kui selle puudumine ei võimalda materjali või eset tarvitada ettenähtud viisil; 4.3. tootja, turustaja või importija nimi, aadress ja asukoht või registreeritud kaubamärk. 5. Materjali või eseme kohta esitatav teave peab olema selgesti nähtav ja hästi loetav. Etiketil või pakendil või vahetult materjalil või esemel esitatud teave peab olema käitlemisel püsiv. Materjali või eseme kohta käivale võõrkeelsele teabele tuleb lisada originaaltekstist lähtuv ja käesolevatele nõuetele vastav eestikeelne teave. 6. Materjali ja eset turustades, v.a jaemüügil, esitatakse käesolevate nõuete punktis 4 nimetatud teave: 6.1. saatedokumentidel või 6.2. etiketil või pakendil või vahetult materjalil või esemel. 7. Materjalide ja esemete jaemüügil esitatakse käesolevate nõuete punktis 4 nõutav teave: 7.1. vahetult materjalil või esemel või selle müügipakendil või 7.2. materjalile või esemele või selle müügipakendile kinnitatud etiketil või 7.3. materjali või eseme vahetus läheduses ostjale selgesti nähtaval või kaasaantaval teabelehel. Teave võib olla esitatud samaaegselt mitmes eespool nimetatud kohas. 8. Käesolevate nõuete punktis 4.3 nimetatud teavet võib käesolevate nõuete punktis 7.3 nimetatud viisil edastada ainult juhul, kui tehniliselt ei ole võimalik märgistada müügipakendit või materjali või eset või kinnitada nendele etiketti. 9. Materjali ja eset, mille väliskuju järgi on võimalik üheselt otsustada, et see on ette nähtud kokkupuuteks toiduga, ei ole kohustuslik märgistada käesolevate nõuete punktis 4 nõutava teabega. Põllumajandusminister Ivari PADAR Lisa «Toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete kohta esitatavate nõuete» juurde Toiduga kokku puutuda lubatud materjalidele ja esemetele kantav sümbol

Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD KERAAMILISTE ESEMETE KOHTA ESITATAVAD ERINÕUDED JA NIMETATUD ESEMETE OHUTUSE KATSETAMISE MEETODID 1. Toiduga kokku puutuda lubatud keraamiline ese (edaspidi keraamiline ese) valmistatakse kõrge savi- või silikaadisisaldusega anorgaaniliste ainete segust, millele on lisatud vähesel hulgal orgaanilisi aineid. Keraamiline ese põletatakse ja kaetakse glasuuri või emailiga. 2. Käesolevate erinõuete lisades 1 ja 2 käsitletud tingimuste ning meetodite järgi katsetamisel tohib keraamilisest esemest pliid ja kaadmiumi migreeruda toitu järgmistes kogustes: 2.1. esemest, mida ei saa täita vedelikuga või mille sügavus madalaimast punktist ülaserva läbiva horisontaalse tasapinnani on kuni 25 mm -- pliid 0,8 mg/dm2 ja kaadmiumi 0,07 mg/dm2; 2.2. kuni kolmeliitrise mahuga esemest -- pliid 4,0 mg/l ja kaadmiumi 0,3 mg/l; 2.3. üle kolmeliitrise mahuga esemest -- pliid 1,5 mg/l ja kaadmiumi 0,1 mg/l. 3. Keraamiline ese vastab käesolevatele erinõuetele ka juhul, kui temast migreeruv plii- või kaadmiumikogus ületab lubatud piirnormi kuni 50%, kuid samas kolme analoogse keraamilise eseme katsetamisel saadud keskmine plii- või kaadmiumikogus on lubatud piirides, kusjuures ühestki nendest esemetest migreeruv plii- või kaadmiumikogus ei ületa piirnormi rohkem kui 50%. 4. Keraamilise eseme ja kaane sisepinda katsetatakse ühesugustes tingimustes eraldi. Migreerunud aine kogused liidetakse ja väljendatakse pindala- või mahuühiku kohta. 5. Keraamilisest esemest toitu migreeruvat plii- ja kaadmiumikogust määratakse käesolevate erinõuete lisades 1 ja 2 käsitletud katsetingimuste ning meetodite järgi. Katsetamisel kasutatakse toidu asemel toidusimulanti, milleks on 4-protsendine äädikhape ehk etaanhape. 6. Keraamilised esemed peavad turustamisel, v.a jaemüügil, olema varustatud kirjaliku vastavusavaldusega tulenevalt toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse (RT I 1997, 81, 1362) sätetest. 7. Käesolevate erinõuete punktis 6 toodud nõue ei kehti keraamiliste esemete kohta, mille väliskuju järgi saab üheselt otsustada, et need on ette nähtud kokkupuuteks toiduga. Põllumajandusminister Ivari PADAR Lisa 1 «Toiduga kokku puutuda lubatud keraamiliste esemete kohta esitatavate erinõuete ja nimetatud esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde Plii ja kaadmiumi migratsiooni määramise katsetingimused 1. Toidusimulandina kasutatakse värskelt valmistatud 4-protsendise (mahuprotsent) äädikhappe ehk etaanhappe vesilahust (edaspidi toidusimulant). 2. Katse temperatuur on 22±2 oC ja kestus 24±0,5 tundi. 3. Plii migratsiooni määrates kaetakse keraamiline ese sobiva kaitsevahendiga ning teda hoitakse laboris tavalise valgustuse juures. 4. Kaadmiumi või kaadmiumi ja plii migratsiooni määrates kaetakse keraamiline ese nii, et katsetatav pind oleks täielikus pimeduses. 5. Katsetatav keraamiline ese täidetakse toidusimulandiga nii, et vedeliku pind on eseme ülaservast 1 mm kaugusel. Lameda, poolümara või kergelt kaldus servaga keraamiline ese täidetakse nii, et toidusimulandi pinna ja kaldus serva ülemise punkti vaheline kaugus, mõõdetuna mööda kaldus pinda, ei ületaks 6 mm. 6. Mitteõõnsa keraamilise eseme pinnaosa, mis ei ole ette nähtud kokkupuuteks toiduga, kaetakse sobiva kaitsekihiga, mis on resistentne toidusimulandi suhtes. Seejärel pannakse katseese toidusimulandisse nii, et toiduga kokkupuuteks ettenähtud pind on toidusimulandiga täielikult kaetud. 7. Keraamiliste esemete, mida ei saa täita vedelikuga või mille sügavus madalaimast punktist ülaserva läbiva horisontaalse tasapinnani on kuni 25 mm, pindala võrdub meniski pindalaga, mis moodustub vedeliku pinnast, kusjuures täidetakse käesoleva lisa punktis 6 toodud nõudeid. Lisa 2 «Toiduga kokku puutuda lubatud keraamiliste esemete kohta esitatavate erinõuete ja nimetatud esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde Plii ja kaadmiumi migratsiooni määramise meetodid 1. RAKENDUSALA Meetod võimaldab määrata plii ja kaadmiumi migratsiooni keraamilistest esemetest. 2. PÕHIMÕTE Plii ja kaadmiumi migratsiooni määratakse aatomabsorptsioonspektrofotomeetriliselt. 3. REAKTIIVID Reaktiivid peavad olema analüütiliselt puhtad, juhul kui pole ette nähtud teisiti. Kasutatav vesi peab olema destilleeritud või samaväärse kvaliteediga. Reaktiivid on: 3.1. 4-protsendine äädikhappe vesilahus, mis valmistatakse järgmiselt: 1-liitrisesse nõusse mõõdetakse 40 ml jää-äädikhapet ja veega viiakse maht 1000 ml-ni; 3.2. põhilahused, mis sisaldavad pliid 1000 mg ja kaadmiumi vähemalt 500 mg ühes liitris 4%-ses äädikhappe vesilahuses. 4. APARATUUR Aatomabsorptsioonspektrofotomeeter, mille avastamispiir peab võrduma või olema madalam kui 0,1 mg/l plii ja 0,01 mg/l kaadmiumi määramisel. Avastamispiirina käsitatakse elemendi kontsentratsiooni 4-protsendises äädikhappe vesilahuses, mis tekitab kaks korda tugevama signaali aparaadi taustamürast. 5. TÖÖ KÄIK 5.1. Katsetatava keraamilise eseme ettevalmistamine Keraamiline ese peab olema puhas teistest ainetest, mis võivad katsetulemust mõjutada. Keraamiline ese pestakse vedela pesemisvahendiga soojas, umbes 40 oC vees, loputatakse esmalt kraaniveega ja seejärel destilleeritud veega ning kuivatatakse. Katsetatavat pinda ei tohi pärast puhastamist kätega puudutada. 5.2. Plii ja kaadmiumi määramine Ettevalmistatud keraamilist eset katsetatakse käesolevate erinõuete lisas 1 loetletud katsetingimusi järgides. Enne toidusimulandi võtmist plii ja kaadmiumi vahetuks määramiseks segatakse lahust, vältides kadusid ja katsetatava pinna vigastamist. Igas määramisseerias tehakse pimekatsed reaktiividega. Plii- ja kaadmiumisisaldus määratakse aatomabsorptsioonspektrofotomeetriliselt. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD PLASTMASSIST MATERJALIDE JA ESEMETE KOHTA ESITATAVAD ERINÕUDED NING NIMETATUD MATERJALIDE JA ESEMETE OHUTUSE KATSETAMISE MEETODID I. ÜLDSÄTTED 1. Käesolevaid erinõudeid kohaldatakse toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalide ja esemete ning nende osade (edaspidi plastmassist materjalid ja esemed) suhtes, mis koosnevad: 1.1. plastmassist või 1.2. vähemalt kahest plastmassist materjalikihist, mis on liidetud kleepainete või teiste vahenditega. 2. Plastmassidena käsitatakse orgaanilisi kõrgmolekulaarseid ühendeid, mis saadakse polümerisatsiooni, polükondensatsiooni või mõne muu sellise protsessi teel madalama molekulmassiga molekulidest või looduslike kõrgmolekulide keemilisel muundamisel. Plastmassidena käsitatakse käesolevates erinõuetes ka silikoone ja teisi sarnaseid ühendeid. Kõigile käsitletavatele kõrgmolekulaarsetele ühenditele võib olla lisatud teisi aineid või materjale. 3. Plastmassidena ei käsitata järgmisi materjale: 3.1. regenereeritud tsellulooskile; 3.2. elastomeerid ja sünteetiline kautðuk; 3.3. paber ja papp, kas plastmasside lisamisega või ilma; 3.4. kattematerjalid, mis on saadud vahast (sh sünteetilisest parafiinist või mikrokristalsest vahast) või vahasegudest või nad on segatud omavahel või plastmassidega; 3.5. ioonvahetusvaigud. II. ERINÕUDED PLASTMASSIST MATERJALIDE JA ESEMETE KOOSTISELE 4. Plastmassist materjalide ja esemete koostises tohib esineda käesolevate erinõuete lisa 1 A-, B- ja C-osas nimetatud monomeere ning teisi lähte- ja lisaaineid seal esitatud nõuete kohaselt. 5. Käesolevate erinõuete lisa 1 A- ja B-osa loeteludes ei ole nimetatud monomeere ja teisi lähteaineid, mida kasutatakse üksnes järgmiste toodete valmistamisel: 5.1. vedel, pulbriline või dispersne pinnakate nagu värnits, lakk jms, mida saadakse vaigutaolistest või polümeersetest materjalidest; 5.2. silikoon; 5.3. epoksüvaik; 5.4. bakteriaalse fermentatsiooni teel saadud toode; 5.5. kleepmaterjal ja adhesiooni aktivaator; 5.6. trükivärv. III. PLASTMASSIST MATERJALIDE JA ESEMETE KOHTA ESITATAVAD ERINÕUDED 6. Plastmassist materjalide ja esemete ohutuse tagamiseks kehtestatakse neist toitu migreeruda lubatud koostisainete (edaspidi ained) kogustele piirnormid, millena käsitatakse: 6.1. üldmigratsiooni piirnormi ehk migreerunud ainete suurimat lubatud summaarset kogust, mis võib migreeruda materjali ja esemega kokkupuutuvasse toitu; 6.2. erimigratsiooni piirnormi ehk teatava aine või teatava funktsionaalse rühmaga ainete suurimat lubatud kogust, mis võib migreeruda materjali ja esemega kokkupuutuvasse toitu. 7. Plastmassist materjalide ja esemete korral on üldmigratsiooni piirnormiks 10 milligrammi migreerunud aineid materjali või eseme pinna ruutdetsimeetri kohta (mg/dm2). Üldmigratsiooni piirnormi 60 milligrammi migreerunud aineid toidu kilogrammi kohta (mg/kg) rakendatakse järgmiste esemete puhul: 7.1. mahutid ja nendega võrreldavad esemed, mille maht on suurem kui 0,5 l ja väiksem kui 10 l; 7.2. õõnsad esemed, mille toiduga kokkupuutuva pinna suurust ei saa määrata; 7.3. korgid ja tihendid ning muud sarnased sulgemisvahendid. 8. Erimigratsiooni piirnormid milligrammides toidu kilogrammi kohta (mg/kg) on esitatud käesolevate erinõuete lisas 1. Piirnorm väljendatakse milligrammides materjali või eseme pinna ruutdetsimeetri kohta (mg/dm2) järgmistel juhtudel: 8.1. mahutite ja nendega võrreldavate esemete puhul, mille maht on väiksem kui 0,5 l või suurem kui 10 l; 8.2. leht-, kile- või muu materjali puhul, kui ei ole võimalik määrata materjali pindala ja temaga kokkupuutes oleva toidu koguse vahelist suhet. Migratsiooni piirnormi toidu kilogrammi kohta (mg/kg) võib üle viia migratsiooni piirnormiks eseme või materjali pindala kohta (mg/dm2), jagades seda üleminekuteguriga 6. 9. Ainete suhtes, mille kohta ei ole käesolevate nõuete lisas 1 antud erimigratsiooni piirnormi, kohaldatakse üldmigratsiooni piirnormi 60 mg/kg või 10 mg/dm2 kohta. Kõikide üksikute ainete migreerunud koguste summa ei tohi ületada üldmigratsiooni lubatud piirnormi. 10. Plastmassist materjale ja esemeid loetakse vastavaiks erinõuetele juhul, kui nendest migreeruvate ainete kogus ületab kehtestatud piirnorme vähem kui lubatud analüütilise hälbe (tolerantsi) võrra. Lubatud on järgmised analüütilised hälbed: 10.1. 20 mg/kg või 3 mg/dm2 -- katsetes puhastatud oliiviõli või selle aseainetega; 10.2. 6 mg/kg või 1 mg/dm2 -- katsetes teiste toidusimulantidega. 11. Plastmassist materjalid ja esemed peavad turustamisel, v.a jaemüügil, olema varustatud kirjaliku vastavusavaldusega tulenevalt toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse (RT I 1997, 81, 1362) sätetest. 12. Käesolevate erinõuete punktis 11 nimetatud nõue ei kehti plastmassist materjalide ja esemete kohta, mille väliskuju järgi saab üheselt otsustada, et need on mõeldud kokkupuuteks toiduga. IV. PLASTMASSIST MATERJALIDEST JA ESEMETEST AINETE MIGRATSIOONI KATSETAMISE TINGIMUSED JA KASUTATAVAD TOIDUSIMULANDID 13. Plastmassist materjalidest ja esemetest ainete migratsiooni toitu katsetatakse materjali või eseme eeldatava kasutuse kõige ekstreemsemates aja- ja temperatuuritingimustes. 14. Plastmassist materjalide ja esemete puhul kasutatakse katsetamisel toidu asemel toidusimulante, milleks on ühe või enama toidu või toidu liigi omadustega aine. Plastmassist materjalidest ja esemetest ainete migratsiooni katsetamiseks kasutatavad toidusimulandid on loetletud käesolevate erinõuete lisas 3. 15. Migratsioonikatsetel toidusimulantidega järgitakse käesolevate erinõuete lisas 2 sätestatud põhireegleid. 16. Kui migratsioonikatsel kasutatakse: 16.1. plastmassist materjalidest ja esemetest võetud proove või 16.2. spetsiaalselt katsetamiseks toodetud katseesemeid või proove või 16.3. toidusimulante või 16.4. tegelikes tingimustes kasutatavast toidukogusest erinevat toidu- või toidusimulandi kogust, arvutatakse migreerunud aine kogus järgmise valemi järgi

kus: M -- migreerunud aine kogus milligrammides toidu kilogrammi kohta; m -- materjali või eseme proovist eraldunud aine mass milligrammides; a1 -- katses materjali või eseme proovi toiduga kokkupuutuva pinna suurus ruutdetsimeetrites; a2 -- tegelikes kasutamistingimustes materjali või eseme toiduga kokkupuutuva pinna suurus ruutdetsimeetrites; q -- tegelikes kasutamistingimustes toidu kogus grammides. 17. Üldjuhul tehakse migratsioonikatse vahetult plastmassist materjali või esemega. Juhul kui migratsioonikatset plastmassist materjali või esemega ei ole võimalik teha tehnilistel põhjustel, kasutatakse neist võetud proovi või materjali või eset esindavat iseloomulikku katseeset. 18. Plastmassist materjal või ese viiakse toiduga või toidusimulandiga kokkupuutesse kindla aja jooksul ja kindlal temperatuuril, mis valitakse tegelikke kasutamistingimusi ja käesolevate erinõuete lisades 2 ja 3 kehtestatut järgides. Ettenähtud aja lõppedes määratakse toitu või toidusimulanti migreerunud ainete üldkogus (üldmigratsioon) ja ühe või mitme migreerunud aine kogused eraldi (erimigratsioon). 19. Kui plastmassist materjal või ese on ette nähtud korduvkasutamiseks (kokkupuutes toiduga), tehakse migratsioonikatseid sama materjali või esemega kolm korda, kasutades iga kord uut toidu- või toidusimulandi kogust. Plastmassist materjalide ja esemete nõuetekohasust hinnatakse kolmandal katsel saadud migreerunud aine koguse järgi. Kui nimetatud üldmigratsiooni katseid on tehniliselt võimatu teha, on lubatud katsetingimusi muuta nii, et need võimaldavad kolme katse ajal migreerunud aine koguse määramist. 20. Käesolevate erinõuete lisades 2 ja 3 nimetatud toidusimulantide A, B ja C kasutamisel võib proovist migreeruvate ainete üldkoguse kindlaks määrata pärast simulandi aurustumist jäägi kaalumise teel. 21. Rektifitseeritud oliiviõli või selle aseainete kasutamise korral määratakse kõigepealt materjali või eseme proovi mass enne ja pärast kokkupuudet toidusimulandiga. Proovi absorbeerunud toidusimulant ekstraheeritakse ja selle mass määratakse kaalumisega. Toidusimulandi mass lahutatakse materjali või eseme proovi massist, mis on saadud pärast kokkupuudet toidusimulandiga. Algmassi ja parandatud lõppmassi vahe näitab üldmigratsiooni katsetatud materjalist või esemest. 22. Üldmigratsioonikatseid ei tehta rektifitseeritud oliiviõli ega selle aseainetega juhul, kui on tõestatud, et ettenähtud määramismeetod on tehniliselt sobimatu. Põllumajandusminister Ivari PADAR Lisa 1 «Toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde Plastmassist materjalide ja esemete koostises esineda lubatud monomeerid ja teised lähteained ning lisaained ÜLDOSA 1. Käesoleva lisa A-osas on loetletud plastmassist materjalide ja esemete koostises esineda võivad, pidevaks kasutamiseks lubatud monomeerid ja teised lähteained. Käesoleva lisa B-osas on nimetatud monomeerid ja teised lähteained, mida on ajutiselt lubatud kasutada kuni nende lülitamiseni A-ossa või kuni need kustutatakse loeteludest asjakohase teaduslikel uuringutel põhineva teabe laekumisel. Käesoleva lisa C-osas on plastmassist materjalide ja esemete koostises kasutada lubatud lisaainete mittetäielik loetelu, mida täiendatakse vastavalt asjakohase teabe laekumisele. 2. Käesoleva lisa A- ja B-osas loetletud monomeeride ja teiste lähteainete hulka kuuluvad: 2.1. ained, mida kasutatakse kõrgmolekulaarsete ühendite saamiseks polümerisatsiooni teel; 2.2. looduslikud või sünteetilised kõrgmolekulaarsed ühendid modifitseeritud makromolekulide saamiseks, kui loetelus ei ole nimetatud monomeere või teisi lähteaineid nende sünteesimiseks; 2.3. ained, mida kasutatakse looduslike või sünteetiliste ainete modifitseerimiseks. 3. Käesoleva lisa loeteludes ei ole eraldi nimetatud hapete, fenoolide ega alkoholide alumiiniumi-, kaltsiumi-, raua-, magneesiumi- ja tsingisoolasid (sh kaksik- ja vesiniksoolad). Kui loeteludes ei ole vabu happeid nimetatud, käsitatakse termini «sool» all alumiiniumi-, kaltsiumi-, raua-, magneesiumi-, kaaliumi-, naatriumi- ja tsingisoolasid. 4. Käesoleva lisa loeteludes puuduvad järgmised ained, kuigi nad võivad sisalduda materjalides ja esemetes: 4.1. lõpptootes esinevad kõrvalained kasutatud ainetest, reaktsiooni vahesaadused ja lagunemissaadused; 4.2. oligomeerid ja looduslikud või sünteetilised makromolekulaarsed ühendid või nende segud juhul, kui nende sünteesimiseks vajalikud monomeerid või teised lähteained on loetelus; 4.3. teatud ainete segud. 5. Käesoleva lisa loeteludes kasutatud lühendite ja väljendite seletus: 5.1. veerus 1 PM/REF number -- EMÜ pakkematerjali viitenumber; 5.2. veerus 2 CAS number -- CAS registrinumber (CAS -- Chemical Abstracts Service); 5.3. veerus 3 Nimetus -- keemiline nimetus; 5.4. veerus 4 Nõuded -- kasutatakse järgmisi lühendeid ja väljendeid: 5.4.1. DL detection limit -- meetodi avastamispiir; 5.4.2. FP finished material or article -- valmismaterjal või ese; 5.4.3. NCO isocyanate moiety -- isotsüanaatrühm; 5.4.4. ND not detectable -- ei ole avastatav, st et ainet ei saa avastada ametlikult kehtestatud määramismeetodi avastamispiiri (tundlikkuse) juures. Kui meetodit ei ole ametlikult kehtestatud, võib kasutada mõnd teist sobiva avastamispiiriga meetodit; 5.4.5. QM maximum permitted quantity of the residual substance in the material or article -- jääkaine lubatud maksimaalne sisaldus materjalis või esemes; 5.4.6. QM(T) maximum permitted quantity of the residual substance in the material or article expressed as total of moiety or substance(s) indicated -- jääkaine lubatud maksimaalne sisaldus materjalis või esemes, väljendatud funktsionaalse rühma või viidatud aine(te)na; 5.4.7. SML specific migration limit in food or foodsimulant, unless it is specified otherwise -- erimigratsiooni piirnorm toidus või toidusimulandis, kui ei ole teisiti määratud; 5.4.8. SML(T) specific migration limit in food or foodsimulant expressed as total of moiety or substance(s) indicated -- erimigratsiooni piirnorm toidus või toidusimulandis, väljendatud funktsionaalse rühma või viidatud aine(te)na. 6. Nii QM, QM(T), SML kui ka SML(T) määramiseks kasutatakse selleks kehtestatud analüüsimeetodit. Meetodi puudumise korral võib kasutada teisi sobiva tundlikkusega meetodeid. 7. Kui ainet on käesoleva lisa loeteludes käsitatud iseseisva ühendina, kuid ühtaegu kuulub aine ka mõnda ainete gruppi, kehtivad selle kohta üksikaine nõuded. 8. Kui käesoleva lisa loeteludes esineb CAS numbri ja keemilise nimetuse mittevastavus, lähtutakse keemilisest nimetusest. Kui EINECSis (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances) toodud CAS registrinumber ei vasta CAS registrinumbrile, kehtib CAS registrinumber. A-osa LUBATUD MONOMEERIDE JA TEISTE LÄHTEAINETE LOETELU PM/REF number CAS number Nimetus Nõuded 1 2 3 4 10030 000514-10-3 Abietiinhape 10060 000075-07-0 Atseetaldehüüd e etanaal 10090 000064-19-7 Etaanhape e äädikhape 10120 000108-05-4 Etenüületanaat e vinüülatsetaat SML=12 mg/kg 10150 000108 Etaananhüdriid e atseetanhüdriid 10210 000074-86-2 Etüün e atsetüleen 10630 000079-06-1 Akrüülamiid SML=ND (DL=0,01 mg/kg) 10660 015214-89-8 2-akrüülamido-2-metüülpropaansulfoonhape SML=0,05 mg/kg 10690 000079-10-7 Propeenhape e akrüülhape 10750 002495-35-4 Bensüülakrülaat 10780 000141-32-2 n-butüülakrülaat 10810 002998-08-5 sec-butüülakrülaat 10840 001663-39-4 tert-butüülakrülaat 11470 000140-88-5 Etüülakrülaat 000818-61-1 Hüdroksüetüülakrülaat vt akrüülhappe monoester etüleenglükooliga 11590 00106-63-8 Isobutüülakrülaat 11680 000689-12-3 Isopropüülakrülaat 11710 000096-33-3 Metüülakrülaat 11830 000818-61-1 Etüleenglükoolakrülaat e akrüülhappe etüleenglükooli monoester 11890 002499-59-4 Oktüülakrülaat 11980 000925-60-0 Propüülakrülaat 12100 000107-13-1 Akrüülnitriil SML=mitteavastatav (DL=0,020 mg/kg, kaasa arvatud analüütiline tolerants) 12130 000124-04-9 Adip(iin)hape e heksaandihape 12280 002035-75-8 Adip(iin)anhüdriid 12310 Albumiin 12340 Albumiin, koaguleeritud formaldehüüdiga 12375 Lineaarsed küllastunud (C4-C22) alifaatsed primaarsed ühealuselised alkoholid 12670 002855-13-2 1-amino-3-aminometüül-3,5,5-trimetüültsükloheksaan SML=6 mg/kg 12788 002432-99-7 11-aminoundekaanhape SML=5 mg/kg 12789 007664-41-7 Ammoniaak 12820 000123-99-9 Asela(iin)hape 12970 004196-95-6 Asela(iin)anhüdriid 13000 001477-55-0 1,3-benseendimetaanamiin SML=0,05 mg/kg 13090 000065-85-0 Bensoehape e benseenkarboksüülhape 13150 000100-51-6 Bensüülalkohol e fenüülmetanool 000111-46-6 bis(2-hüdroksüetüül)eeter vt dietüleenglükool 000077-99-6 2,2-bis(hüdroksümetüül)-1-butanool vt 1,1,1-tri-metüloolpropaan 13390 000105-08-8 1,4-bis(hüdroksümetüül)tsüklo- heksaan 13480 000080-05-7 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaan e bisfenool A SML=3 mg/kg 13510 001675-54-3 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaan-bis(2,3-epoksüprop&uu ml;ül)eeter QM=1 mg/kg FP-s või SML=mitteavastatav (DL=0,020 mg/kg, kaasa arvatud analüütiline tolerants) 000110-98-5 bis(hüdroksüpropüül)eeter vt dipropüleenglükool 005124-30-1 bis(4-isotsüanatotsükloheksüül)-metaan vt ditsükloheksüülmetaan-4,4'-di-isotsüanaat 13530 038103-06-9 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)propaan-bis(ftaalanhüdriid) SML=0,05 mg/kg 13600 047465-97-4 3,3'-bis(3-metüül-4-hüdroksüfenüül)2-indolinoon SML=1,8 mg/kg 000080-05-7 Bisfenool A vt 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül) propaan 001675-54-3 Bisfenool A bis(2,3-epoksüpropüül)eeter vt 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül)- propaani-bis(2,3-epoksüpropüül)eeter 13614 038103-06-9 Bisfenool A bis(ftaalanhüdriid) vt 13530 13630 000106-99-0 1,3-butadieen QM=1 mg/kg FP-s või SML=mitteavastatav (DL=0,020 mg/kg analüütilise tolerantsiga 13690 000107-88-0 1,3-butaandiool 13840 000071-36-3 Butanool 13870 000106-98-9 Buteen 13900 000107-01-7 2-buteen 14110 000123-72-8 Butanaal e võihappealdehüüd 14140 000107-92-6 Butaanhape e võihape 14170 000106-31-0 Butaananhüdriid 14200 000105-60-2 Kaprolaktaam e 6-aminoheksaanhappelaktaam SML(T)=15 mg/kg 14230 002123-24-2 Naatriumkaprolaktaat SML(T)=15 mg/kg väljendatud kaprolaktaamina 14320 000124-07-2 Heksaanhape e kapronhape 14350 000630-08-0 Süsinikoksiid 14380 000075-44-5 Süsinikoksiidkloriid e fosgeen e metanoüülkloriid e karbonüülkloriid QM=1 mg/kg FP-s 14411 008001-79-4 Kastoorõli e riitsinusõli 14500 009004-34-6 Tselluloos 14530 007782-50-5 Kloor 000106-89-8 1-kloro-2,3-epoksüpropaan vt epikloorhüdriin 14680 000077-92-9 Sidrunhape e 2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape 14710 000108-39-4 m-kresool 14740 000095-48-7 o-kresool 14770 00106-44-5 p-kresool 000105-08-8 1,4-tsükloheksaandimetanool vt 1,4-bis(hüdr-oksümetüül) tsükloheksaan 14950 003173-53-3 Tsükloheksüülisotsüanaat QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 15070 001647-16-1 1,9-dekadieen SML=0,05 mg/kg 15095 000334-48-5 Dekaanhape e kapriinhape 15100 000112-30-1 Dekanool 000107-15-3 1,2-diaminoetaan vt etüleendiamiin 000124-09-4 1,6-diaminoheksaan vt heksametüleendiamiin 15250 000110-60-1 1,4-diaminobutaan 15565 000106-46-7 1,4-diklorobenseen SML=12 mg/kg 15700 005124-30-1 Ditsükloheksüülmetaan-4,4-diisotsüanaat QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 15760 000111-46-6 Dietüleenglükool SML(T)=30 mg/kg eraldi või koos etüleenglükooliga 15790 000111-40-0 Dietüleentriamiin SML=5 mg/kg 15820 000345-92-6 4,4'-difluorobensofenoon SML=0,05 mg/kg 15880 000120-80-9 1,2-dihüdroksübenseen e 1,2-benseendiool SML(T)=6 mg/kg 15910 000108-46-3 1,3-dihüdroksübenseen SML(T)=2,4 mg/kg 15940 000123-31-9 1,3-dihüdroksübenseen SML(T)=0,6 mg/kg 15970 000611-99-4 4,4'-dihüdroksübensofenoon SML(T)=6 mg/kg 16000 000092-88-6 4,4'-dihüdroksübifenüül SML(T)=6 mg/kg 16150 000108-01-0 Dimetüülaminoetanool SML(T)=18 mg/kg 16240 000091-97-4 3,3'-dimetüül-4,4'-diisotsüanatobifenüül QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 16480 000126-58-9 Dipentaerütritool 16570 004128-73-8 Difenüüleeter-4,4'-diisotsüanaat QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 16600 005873-54-1 Difenüülmetaan-2,4'-diisotsüanaat QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 16630 000101-68-8 Difenüülmetaan-4,4'-diisotsüanaat QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 16660 000110-98-5 Dipropüleenglükool 16750 000106-89-8 Epikloorhüdriin QM(T)=1 mg/kg FP-s 16780 000064-17-5 Etanool 16950 000074-85-1 Etüleen 16960 000107-15-3 1,2-diaminoetaan SML=12 mg/kg 16990 000107-21-1 Etüleenglükool SML(T)=30 mg/kg üksi või koos dietüleenglükooliga 17005 000151-56-4 Etüleenimiin SML=ND (DL=0,01 mg/kg) 17020 00075-21-8 Etüleenoksiid QM=1 mg/kg FP-s 17050 000104-76-7 2-etüül-1-heksanool SML=30 mg/kg 17160 000097-53-0 Eugenool SML=0,01 mg/kg 17170 061788-47-4 Kookosrasvhapped 17200 068308-53-2 Sojarasvhapped 17230 061790-12-3 Tallõli 17260 000050-00-0 Metanaal e formaldehüüd SML=15 mg/kg 17290 000110-17-8 Fumaarhape e trans-buteendihape 17530 000050-99-7 Glükoos 18010 000110-94-1 Glutaarhape e pentaandihape 18070 000108-55-4 Glutaaranhüdriid 18100 000056-81-5 Glütserool 18250 000115-28-6 Heksakloroendometüleentetrahüdroftaalhape SML=ND (DL=0,01 mg/kg) 18280 000115-27-5 Heksakloroendometüleentetrahüdroftaalanhüdriid SML=ND (DL=0,01 mg/kg) 18310 036653-82-4 Heksadekanool 18430 000116-15-4 Heksafluoropropüleen SML=ND (DL=0,01 mg/kg) 18460 000124-09-4 Heksametüleendiamiin SML=2,4 mg/kg 18640 000822-06-0 Heksametüleendiisotsüanaat QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 18670 000110-97-0 Heksametüleentetraamiin SML(T)=15 mg/kg väljendatud formaldehüüdina 000123-31-9 Hüdrokinoon vt 1,4-dihüdroksübenseen 18880 000099-96-7 p-hüdroksübensoehape 19000 000115-11-7 Isobuteen 19210 001459-93-4 Dimetüülisoftalaat SML=0,05 mg/kg 19270 000097-65-4 Itakoonhape 19460 000050-21-5 Piimhape e 2-hüdroksüpropaanhape 19470 000143-07-7 Lauriinhape e dodekaanhape 19480 002146-71-6 Lauriinhappevinüülester 19510 011132-73-3 Ligniintselluloos 19540 000110-16-7 Maleiinhape e cis-buteendihape SML(T)=30 mg/kg 19960 000108-31-6 Maleiinanhüdriid SML(T)=30 mg/kg väljendatud maleiinhappena 000108-78-1 Melamiin vt 2,4,6-triamino-1,3,5-triasiin 20020 000079-41-4 Metakrüülhape 20080 002495-37-6 Bensüülmetakrülaat 20110 000097-88-1 Butüülmetakrülaat 20140 002998-18-7 sec-butüülmetakrülaat 20170 000585-07-9 tert-butüülmetakrülaat 20890 000097-63-2 Etüülmetakrülaat 21010 000097-86-9 Isobutüülmetakrülaat 21100 004655-34-9 Isopropüülmetakrülaat 21130 000080-62-6 Metüülmetakrülaat 21190 000868-77-9 Etüleenglükoolmetakrülaat 21280 002177-70-0 Fenüülmetakrülaat 21340 002210-28-8 Propüülmetakrülaat 21460 000760-93-0 Metakrüülanhüdriid SML=mitteavastatav (DL=0,020 mg/kg, kaasa arvatud analüütiline tolerants) 21490 000126-98-7 Metakrüülnitriil SML=mitteavastatav (DL=0,020 mg/kg, kaasa arvatud analüütiline tolerants) 21550 000067-56-1 Metanool 21940 000924-42-5 N-metüloolakrüülamiid SML=ND (DL=0,01 mg/kg) 22150 000691-37-2 4-metüül-1-penteen SML=0,02 mg/kg 22350 000544-63-8 Müristiinhape e tetradekaanhape 22390 000840-65-3 2,6-naftaleendikarboksüülhappe-dimetüülester SML=0,05 mg/kg 22420 003173-72-6 1,5-naftaleendiisotsüanaat QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 22450 009004-70-0 Nitrotselluloos 22480 000143-08-8 Nonanool 22570 000112-96-9 Oktadetsüülisotsüanaat QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 22600 000111-87-5 Oktanool 22660 000111-66-0 Okteen SML=15 mg/kg 22763 000112-80-1 Oleiinhape e cis-9-oktaandetseenhape 22780 000057-10-3 Palmit(iin)hape e heksadekaanhape 22840 000115-77-5 Pentaerütritool 22870 000071-41-0 Pentanool 22960 000108-95-2 Fenool 23050 000108-45-2 1,3-fenüleendiamiin QM(T)=1 mg/kg FP-s 000075-44-5 Fosgeen vt karbonüülkloriid 23170 007664-38-2 Fosforhape 23200 000088-99-3 o-ftaalhape 23230 000131-17-9 Diallüülftalaat SML=ND (DL)=0,01 mg/kg Ftaalhape vt tereftaalhape 23380 000085-44-9 Ftaalanhüdriid 23470 000080-56-8

-pineen 23500 000127-91-3

-pineen 23590 025322-68-3 Polüetüleenglükool 23651 025322-69-4 Polüpropüleenglükool 23740 000057-55-6 1,2-propaandiool 23800 000071-23-8 Propanool 23830 000067-63-0 2-propanool 23860 000123-38-6 Propanaal e propioonaldehüüd 23890 000079-09-4 Propioonhape e propaanhape 23950 000123-62-6 Propioonanhüdriid 23980 000115-07-1 Propeen e propüleen 24010 000075-56-9 1,2-epoksüpropaan e propüleenoksiid QM=1 mg/kg FP-s 000120-80-9 Pürokatehhool vt 1,2-hüdroksübenseen 24057 000089-32-7 Püromelliitanhüdriid SML=0,05 mg/kg väljendatud püromelliithappena 24070 073138-82-6 Vaik- ja kampolhapped 000108-46-3 Resortsinool vt 1,3-dihüdroksübenseen 24100 008050-09-7 Kampol 24130 008050-09-7 Kampolvaik 24160 008052-10-6 Tallõli vaigud 24190 009014-63-5 Puuvaik 24250 009006-04-6 Naturaalkautðuk 24270 000069-72-7 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape e salitsüülhape 24280 000111-20-6 Sebatsiinhape e 1,10-dekaandihape 24430 002561-88-8 Sebatsiinanhüdriid 24475 001313-82-2 Naatriumsulfiid 24490 000050-70-4 Sorbitool 24520 008001-22-7 Sojaõli 24540 009005-25-8 Toidutärklis 24550 000057-11-4 Steariinhape e oktadekaanhape 24610 000100-42-5 Stüreen 24820 000110-15-6 Merevaikhape e 1,4-butaandihape 24850 000108-30-5 Merevaikanhüdriid 24880 000057-50-1 Sahharoos 24887 006362-79-4 Naatrium-5-sulfoisoftaalhappe mononaatriumisool SML=5 mg/kg 24888 003965-55-7 Naatrium-5-sulfoisoftaalhappe dimetüülester SML=0,05 mg/kg 24910 000100-21-0 Tereftaalhape e 1,4-benseendikarboksüülhape SML=7,5 mg/kg 24940 000100-20-9 Tereftaalhappedikloriid SML(T)=7,5 mg/kg väljendatud tereftaalhappena 24970 000120-61-6 Dimetüültereftalaat 25090 000112-60-7 Tetraetüleenglükool 25120 000116-14-3 Tetrafluoroetüleen SML=0,05 mg/kg 25150 000109-99-9 Tetrahüdrofuraan e 1,4-epoksübutaan SML=0,6 mg/kg 25180 000102-60-3 N,N,N',N'-tetrakis(2-hüdroksüpropüül)etüleendiamiin 25210 000584-84-9 2,4-tolueendiisotsüanaat QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 25240 000091-08-7 2,6-tolueendiisotsüanaat QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 25270 026747-90-0 2,4-tolueendiisotsüanaat, dimeer QM(T)=1 mg/kg FP-s väljendatud NCO-na 25360 025747-90-0 2,3-epoksüpropüültrialküül (C5-C15)atsetaat SML=6 mg/kg 25420 000108-78-1 2,4,6-triamino-1,3,5-triasiin SML=30 mg/kg 25510 000112-27-6 Trietüleenglükool 25600 000077-99-6 1,1,1-trimetüloolpropaan SML=6 mg/kg 25910 024800-44-0 Tripropüleenglükool 25960 000057-13-6 Karbamiid 26050 000075-01-4 Vinüülkloriid vt nõukogu direktiiv 78/142/EMÜ 26110 000075-35-4 Vinülideenkloriid QM=5 mg/kg FP-s või SML=mitteavastatav (DL=0,05 mg/kg) 26140 000075-38-7 Vinülideenfluoriid SML=5 mg/kg B-osa PLASTMASSIDE MONOMEERIDE JA TEISTE LÄHTEAINETE LOETELU PM/REF number CAS number Nimetus Nõuded 1 2 3 4 000542-02-9 Atsetoguanamiin vt 2,4-diamino-6-metüül-1,3,5-triasiin 10599/90A 061788-89-4 Küllastumata rasvhapete (C18) destilleeritud dimeerid 10599/91 061788-89-4 Küllastumata rasvhapete (C18) destilleerimata dimeerid 10599/92A 068783-41-5 Küllastumata rasvhapete (C18) hüdrogeenitud ja destilleeritud dimeerid 10559/93 068783-41-5 Küllastumata rasvhapete (C18) hüdrogeenitud ja destilleerimata dimeerid 11000 050976-02-8 Ditsüklopentadienüülakrülaat 11245 002156-97-0 Didetsüülakrülaat 11500 000103-11-7 2-etüülheksüülakrülaat 11530 000999-61-1 2-hüdroksüpropüülakrülaat 12265 004074-90-2 Divinüüladipinaat e dietenüüladipinaat 12910 001732-10-1 Dimetüülaselainaat 000528-44-9 1,2,4-benseentrikarboksüül-hape vt trimelliithape 13060 004422-95-1 1,3,5-benseentrikarboksüül-happetrikloriid 00080-09-1 Bisfenool S vt 4,4'-dihüdroksüdifenüülsulfoon 13720 000110-63-4 1,4-butaandiool 13780 002425-79-8 1,4-butaandiool-bis(2,3-epoksüpropüül) eeter QM(T)=5 mg/kg FP-s väljendatud epoksüna 13810 000505-65-7 1,4-butaandioolformaal 13932 000598-32-3 3-buteen-2-ool 14020 00098-54-4 4-tert-butüülfenool 14260 000502-44-3 Kaprolaktoon 14800 003724-65-0 Krootonhape 15130 000872-05-9 Detseen 15310 000091-76-9 2,4-diamino-6-fenüül-1,3,5-triasiin 15370 003236-53-1 1,6-diamino-2,2,4-trimetüülheksaan 15400 003236-54-2 1,6-diamino-2,4,4-trimetüülheksaan 15610 000080-07-9 4,4-diklorodifenüülsulfoon 15730 000077-73-6 Ditsüklopentadieen 16090 000080-09-1 4,4'-dihüdroksüdifenüülsulfoon e bisfenool S 16210 006364-37-5 3,3'-dimetüül-4,4'-diaminoditsükloheksüülmetaan 16360 000576-26-1 2,6-dimetüülfenool 16390 000126-30-7 2,5-dimetüül-1,3-propaandiool 16450 000646-06-0 1,3-dioksalaan 16540 000102-09-0 Difenüülkarbonaat 16690 001321-76-0 Divinüülbenseen 16697 000693-23-2 1,10-dodekaandihape 17110 016219-75-3 5-etülideenbitsüklo(2.2.1)hept-2-een 18220 068564-88-5 N-heptüülaminoundekaanhape 18370 000592-45-0 1,4-heksadieen 18441 000085-42-7 Heksahüdraftaalanhüdriid 18700 000629-11-8 1,6-heksaandiool 18820 000592-41-6 Hekseen 19060 000109-59-5 Isobutüülvinüüleeter 19150 000121-91-5 Isoftaalhape e m-ftaalhape 19180 000099-63-8 Isoftaalhappedikloriid e m-ftaalhappedikloriid 000078-79-5 2-metüülbutadieen e isopreen 19490 000947-04-6 Laurolaktaam 19570 000999-21-3 Maleiinhappeallüülester 19600 000105-76-0 Maleiinhappedibutüülester 19990 000079-39-9 Metakrüülamiid 20050 000096-05-9 Metakrüülhappeallüülester e allüülmetakrülaat 20260 000101-43-9 Tsükloheksüülmetakrülaat 20380 001189-89-8 1,3-butaandioolmetakrüüldiaat e metakrüülhappe-1,3-butaandiooldiester 20410 002082-81-7 1,4-butaandioolmetakrüüldiaat e metakrüülhappe-1,4-butaan-diooldiester 20440 000097-90-5 Etüleenglükoolmetakrüüldiaat 20530 002867-47-2 2-(dimetüülamino)-etüülmetakrülaat 20590 000106-91-2 2,3-epoksüpropüülmetakrülaat QM(T)=5 mg/kg FP-s väljendatud epoksüna 21370 010595-80-9 2-sulfoetüülmetakrülaat 21400 054276-35-6 Sulfopropüülmetakrülaat 21520 001561-92-8 Naatriummetüülsulfonaat QM=5 mg/kg FP-s 21640 000078-79-5 2-metüül-1,3-butadieen 21730 000563-45-1 3-metüül-1-buteen 000505-65-7 1,4-(metüleendioksü)butaan vt 1,4-butaandiool 21970 000923-02-4 N-metüloolmetakrüülamiid 22210 000098-83-9

-metüülstüreen 22360 001141-38-4 2,6-naftaleendikarboksüülhape 22428 051000-52-3 Neodekaanhappevinüülester 000126-30-7 Neopentüülglükool vt 2,2-dimetüül- propaandiool 000498-66-8 Norborneen vt bitsüklo-(2.2.1)hept-2-een 22720 000140-66-9 4-tert-oktüülfenool 22900 000109-67-1 Penteen 22937 002623-05-8 Perfluoropropüülperfluorovinüüleeter Ftaalhapped iso- või o-ftaalhape 23770 000504-63-2 1,3-propaandiool 23920 000105-38-4 Propioonhappevinüülester 24370 000106-79-6 Dimetüülsebatsinaat 24760 026914-43-2 Stüreensulfoonhape 25380 Trialküül (C5-C15) äädikhappevinüülester e vinüülversataat 25390 000101-37-1 Triallüültsüanuraat 25450 026896-48-0 Tritsüklodekaandimetanool 25540 000528-44-9 Trimelliithape e 1,2,3-benseentrikarboksüül-hape QM(T)=5 mg/kg FP-s 25550 000552-30-7 Trimelliitanhüdriid e 1,2,3-benseentrikarboksüülanhüdriid QM(T)=5 mg/kg FP-s väljendatud trimelliithappena 25810 015625-89-5 1,1,1-trimetüloolpropaan triakrülaat 25840 003290-92-4 1,1,1-trimetüloolpropaantrimetakrülaat 25900 000110-88-3 Trioksaan 000102-71-6 Tris(2-hüdroksüetüül)amiin vt trietanoolamiin 26170 003195-78-6 N-vinüül-N-metüülatseetamiid QM=5 mg/kg FP-s 26230 000088-12-0 Vinüülpürrolidoon 000622-97-9 p-vinüültolueen e 1-metüül-4-etenüülbenseen vt p-metüülstüreen 000105-67-9 m-ksülenool vt 2,4-dimetüülfenool 000526-75-0 o-ksülenool vt 2,3-dimetüülfenool 000095-87-4 p-ksülenool vt 2,5-dimetüülfenool C-osa LISAAINETE MITTETÄIELIK LOETELU PM/REF number CAS number Nimetus Nõuded 1 2 3 4 30000 000064-19-7 Etaanhape e äädikhape 30045 000123-86-4 Butüülatsetaat 30140 000141-78-6 Etüülatsetaat 30280 000108-24-7 Etaananhüdriid 30295 000067-64-1 Atsetoon 30370 -- Atsetüüläädikhappe soolad 30400 -- Atsetüülitud glütseriidid 30960 -- Alifaatsete monokarboksüülhapete (C6-C22) polüglütseroolestrid 31328 -- Rasvhapped loomsetest ja taimsetest toidurasvadest ja -õlidest 31730 000124-04-9 Adipiinhape 33120 -- Lineaarsed alifaatsed ühealuselised küllastunud primaarsed (C4-C24) alkoholid 33350 009005-32-7 Algiinhape 34281 -- Lineaarsed primaarsed paarisarvuliste süsinikuaatomitega alküül (C8-C22) happed 34475 -- Alumiiniumkaltsiumhüdroksiidfosfithüdraat 34480 -- Alumiiniumkiud, -helbed, -pulbrid 34560 021645-51-2 Alumiiniumhüdroksiid 34690 011097-59-9 Alumiiniummagneesiumhüdroksiidkarbonaat 34720 001344-28-1 Alumiiniumoksiid 35120 013560-49-1 3-aminokrootonhappe ja tiobis(2-hüdroksüetüül) eetri diester 35320 007664-41-7 Ammoniaak 35440 012124-97-9 Ammooniumbromiid 35600 001336-21-6 Ammoniaakhüdraat 35840 000506-30-9 Arahhishape e eikosaanhape 35845 007771-44-0 Arahhidoonhape e 5,8,11,14-eikosaantetraeenhape 36000 000050-81-7 Askorbiinhape 36080 000137-66-6 Askorbüülpalmitaat 36160 010605-09-1 Askorbüülstearaat 36880 008012-89-3 Mesilasvaha 36960 003061-75-4 Beheenamiid 37040 000112-85-6 Beheenhape e dokosaanhape 37280 001302-78-9 Bentoniit 37600 000065-85-0 Bensoehape e benseenkarboksüülhape 37680 000136-60-7 Butüülbensoaat 37840 000093-89-0 Etüülbensoaat 38080 000093-58-3 Metüülbensoaat 38160 002315-68-6 Propüülbensoaat 38950 079072-96-1 bis(4-etüülbensülideen)sorbitool 39890 087826-41-3 bis(4-metüülbensülideen)sorbitool 069158-41-4 054686-97-4 40400 010043-11-5 Boornitriid 40570 000106-97-8 Butaan 41040 005743-36-2 Kaltsiumbutüraat e kaltsiumbutanaat 41280 001305-62-0 Kaltsiumhüdroksiid 41520 001305-78-8 Kaltsiumoksiid 41600 012004-14-7 Kaltsiumsulfoaluminaat 41760 008006-44-8 Kandelillavaha 41960 000124-07-2 Kaprüülhape e oktaanhape 42160 000124-38-9 Süsinikdioksiid 42500 -- Süsihappe soolad 42640 009000-11-7 Karboksümetüültselluloos 42720 008015-86-9 Karnaubavaha 42800 009000-71-9 Kaseiin 42960 064147-40-6 Dehüdreeritud kastoorõli 43200 -- Kastoorõli, mono- ja diglütseriidid 43280 009004-34-6 Tselluloos 43300 009004-36-8 Tselluloosatsetaatbutüraat 43360 068442-85-3 Regenereeritud tselluloos 43440 008001-75-0 Tseresiin 44160 000077-92-9 Sidrunhape e 2-hüdroksü-1,2,3-propaantrikarboksüülhape 44640 000077-93-0 Sidrunhappe dietüülester 45280 -- Puuvillakiud 45560 014464-46-1 Kristobaliit 45760 000108-91-8 Tsükloheksüülamiin 45920 009000-16-2 Dammaravaik 45940 000334-48-5 Dekaanhape 46070 010016-20-3

-dekstriin 46080 007585-39-9

-dekstriin 46375 061790-53-2 Diatomiitmuld 46380 068855-54-9 Kobediatomiit (infusoormuld), kaltsineeritud räbu 46480 032647-67-9 Dibensülideensorbitool 46790 004221-80-1 (2,4-di-tert-butüülfenüül)-3,5-di-tert-but üül-4-hüdroksübensoaat 46800 067845-93-6 (heksadetsüül)-3,5-di-tert-butüül-4-hüdroks&u uml;bensoaat 46870 003135-18-0 3,5-di-tert-butüül-4-hüdroksübensüül-fos foonhappe dioktadetsüülester 47440 000461-58-5 Ditsüanodiamiid 49540 000067-68-5 Dimetüülsulfoksiid 51200 000126-58-9 Dipentaerüritritool 51760 025265-71-8 Dipropüleenglükool 000110-98-5 52640 016389-88-1 Dolomiit 52720 000112-84-5 Eruukamiid 52730 000112-86-7 Eruukhape 52800 000064-17-5 Etanool 53270 037205-99-5 Etüülkarboksümetüültselluloos 53280 009004-57-3 Etüültselluloos 53360 000110-31-6 N,N'-etüleen-bis-oleamiinamiid 53440 005518-18-3 N,N'-etüleen-bis-palmitiinamiid 53520 000110-30-5 N,N'-etüleen-bis-steariinamiid 53600 000060-00-4 Etüleendiamiintetraetaanhape 54005 005136-44-7 Etüleen-N-palmitiinamiid-N'-steariinamiid 54260 009004-58-4 Etüülhüdroksüetüültselluloos 54270 -- Etüülhüdroksümetüültselluloos 54280 -- Etüülhüdroksüpropüültselluloos 54450 -- Loomse ja taimse päritoluga toidurasvad ja -õlid 54480 -- Loomse ja taimse päritoluga hüdrogeenitud toidurasvad ja -õlid 55040 000064-18-6 Sipelghape e metaanhape 55120 000110-17-8 Fumaarhape e trans-buteendihape 55190 029204-02-2 Gadoliinhape 55440 009000-70-8 Þelatiin 55520 -- Klaaskiud 55600 -- Klaasmikrokuulikesed 55680 000110-94-1 Glutaarhape e pentaandihape 55920 000056-81-5 Glütserool 56020 099880-64-5 Glütserooldibehenaat 56360 -- Glütseroolatsetaat 56486 -- Glütserooliestrid lineaarsete alifaatsete paarisarvuliste süsinikuaatomitega (C14-C18) küllastunud hapetega ja glütserooliestrid lineaarsete alifaatsete paarisarvuliste süsinikuaatomitega (C16-C18) küllastumata hapetega 56487 -- Glütseroolbutüraat e glütseroolbutanaat 56490 -- Glütserooleruukhappeestrid 56496 -- Glütserool-12-hüdroksüsteariinhappeestrid 56500 -- Glütseroollauriinhappeestrid 56510 -- Glütseroollinoolhappeestrid 56520 -- Glütseroolmüristiinhappeestrid 56540 -- Glütseroololeiinhappeestrid 56550 -- Glütseroolpalmitiinhappeestrid 56565 -- Glütseroolnonaanhappeestrid 56570 -- Glütseroolpropaanhappeestrid 56580 -- Glütseroolritsinoolhappeestrid 56585 -- Glütseroolsteariinhappeestrid 56610 030233-64-8 Glütseroolmonobehenaat 56720 026402-23-3 Glütseroolmonoheksanonaat 56800 030899-62-8 Glütseroolmonolauraatdiatsetaat 56880 026402-26-6 Glütseroolmonooktanaat 57040 -- Glütseroolmonooleaadi askorbiinhappeester 57120 -- Glütseroolmonooleaadi sidrunhappeester 57200 -- Glütseroolmonopalmitaadi askorbiinhappeester 57280 -- Glütseroolmonopalmitaadi sidrunhappeester 57600 -- Glütseroolmonostearaadi askorbiinhappeester 57680 -- Glütseroolmonostearaadi sidrunhappeester 57920 000620-67-7 Glütserooltriheptanaat 58300 -- Glütsiinisoolad 58320 007782-42-5 Grafiit 58400 009000-30-0 Guarkummi 58480 009000-01-5 Kummiaraabik 58720 000111-14-8 Heptaanhape 59360 000142-62-1 Heksaanhape 59760 019569-21-2 Huntiit 59990 007647-01-0 Soolhape 60030 012072-90-1 Hüdromagnesiit 60080 012304-65-3 Hüdrotaltsiit 60160 000120-47-8 Hüdroksübensoehappeetüülester 60180 004191-73-5 4-hüdroksübensoehappeisopropüülester 60200 000099-76-3 4-hüdroksübensoehappemetüülester 60240 000094-13-3 4-hüdroksübensoehappepropüülester 60560 009004-62-0 Hüdroksüetüültselluloos 60880 009032-42-2 Hüdroksüetüülmetüültselluloos 61120 009005-27-0 Hüdroksüetüültärklis 61390 037353-59-6 Hüdroksümetüültselluloos 61680 009004-64-2 Hüdroksüpropüültselluloos 61800 009049-76-7 Hüdroksüpropüültärklis 61840 000106-14-9 12-hüdroksüsteariinhape 62140 006303-21-5 Fosfiinhape 62240 001332-37-2 Raudoksiid 62450 000078-78-4 Isopentaan 62640 008001-39-6 Jaapani vaha 62720 001332-58-7 Kaoliin 62800 -- Kaoliin, kaltsineeritud 62960 000050-21-5 Piimhape e 2-hüdroksüpropaanhape 63040 000138-22-7 Piimhappebutüülester 63280 000143-07-7 Lauriinhape e dodekaanhape 63760 008002-43-5 Letsitiin 63840 000123-76-2 Levuliinhape e 4-oksopentaanhape 63920 000557-59-5 Ligniinstear(iin)hape 64015 000060-33-3 Linoolhape e 9,12-oktadekadieenhape 64150 028290-79-1 Linoleenhape e 9,12,15-oktadekatrieenhape 64500 -- Lüsiinisoolad 64640 001309-42-8 Magneesiumhüdroksiid 64720 001309-48-4 Magneesiumoksiid 65020 006915-15-7 Male(iin)hape e cis-buteendihape 65040 000141-82-2 Maloonhape e propaandihape 65520 000087-78-5 Mannitool 66200 037206-01-2 Metüülkarboksümetüültselluloos 66240 009004-67-5 Metüültselluloos 66640 009004-59-5 Metüületüültselluloos 66695 -- Metüülhüdroksümetüültselluloos 66700 009004-65-3 Metüülhüdroksüpropüültselluloos 67120 012001-26-2 Vilgukivi 67200 001317-33-5 Molübdeendisulfiid 67840 -- Montaanhappe etüleenglükool- ja/või 1,3-butaandiool- ja/või glütserooliestrid 67850 008002-53-7 Montaanvaha 67891 000544-63-8 Mürist(iin)hape e tetradekaanhape 68040 003333-62-8 7-(2H-nafto-(1,2-D)triasool-2-üül)-3-fenüülkumariin 68125 068187-64-4 Nefeliinsüeniit 68960 000301 Oleiinamiid e cis-9-oktadetseenhappeamiid 69040 000112-80-1 Oleiinhape e cis-9-oktadetseenhape 69760 000143-28-2 Oleiinalkohol 70000 070331-94-1 2,2'-oksamidobis(etüül-3-(3,5-di-tert-butüül-4-h&uu ml;droksüfenüül)-propionaat) 70240 012198-93-5 Osokeriit 70400 000057-10-3 Palmit(iin)hape e heksadekaanhape 71020 000373-49-9 Palmitoolhape e heksadetsüünhape 71440 009000-69-5 Pektiin 71600 000115-77-5 Pentaerütritool 71680 006683-19-8 Pentaerütritool-tetrakis(3-(3,5-di-tert-butüül-4-hüdrok süfenüül)-propianaat) 71720 000109-66-0 Pentaan 72640 007664-38-2 Fosforhape 74240 031570-04-4 Fosforhappe-tris(2,4-di-tert-butüülfenüül)ester 74480 000088-99-3 o-ftaalhape e 1,2-benseendikarboksüülhape 76320 000085-44-9 Ftaalanhüdriid 76720 009016-00-6 Polüdimetüülsiloksaan 76960 025322-68-3 Polüetüleenglükool 77600 061788-85-0 Hüdrogeenitud kastoorõli polüetüleenglükoolester 77702 -- Alifaatsete monokarboksüülhapete (C6-C22) polüetüleenglükoolestrid ning nende ammoonium- ja naatriumsulfaadid 79040 009005-64-5 Polüetüleenglükoolsorbitaanmonolauraat 79120 009005-65-6 Polüetüleenglükoolsorbitaanmonooleaat 79200 009005-66-7 Polüetüleenglükoolsorbitaanmonopalmitaat 79280 009005-67-8 Polüetüleenglükoolsorbitaanmonostearaat 79360 009005-70-3 Polüetüleenglükoolsorbitaantrioleaat 79440 009005-71-4 Polüetüleenglükoolsorbitaantristearaat 80240 029894-35-7 Polüglütseroolritsinoleaat 80640 -- Polüoksüalküül(C2-C24)dimetüülpolüsiloksaa n 80720 008017-16-1 Polüfosforhapped 80800 025322-69-4 Polüpropüleenglükool 81520 007758-02-3 Kaaliumbromiid 81600 001310-58-3 Kaaliumhüdroksiid 81840 000057-55-6 1,2-propaandiool 81882 000067-63-0 2-propanool 82000 000079-09-4 Propaanhape e propioonhape 82080 009005-37-2 1,2-propüleenglükoolalginaat 82240 022788-19-8 1,2-propüleenglükooldilauraat 82400 000105-62-4 1,2-propüleenglükooldioleaat 82560 033587-20-1 1,2-propüleenglükooldipalmitaat 82720 006182-11-2 1,2-propüleenglükooldistearaat 82800 027194-74-7 1,2-propüleenglükoolmonolauraat 82960 001330-80-9 1,2-propüleenglükoolmonooleaat 83120 029013-28-3 1,2-propüleenglükoolmonopalmitaat 83300 001323-39-3 1,2-propüleenglükoolmonostearaat 83320 -- Propüülhüdroksüetüültselluloos 83325 -- Propüülhüdroksümetüültselluloos 83330 -- Propüülhüdroksüpropüültselluloos 83440 002466-09-3 Difosforhape 83455 013445-56-2 Pürofosforishape 83460 012269-78-2 Pürofülliit 83470 014808-60-7 Kvarts 83610 073138-82-6 Vaikhapped ja kampolhapped 83840 008050-09-7 Kampol 84000 008050-31-5 Kampoli glütserooliester 84080 008050-26-8 Erütritoolester 84210 065997-06-0 Kampol, hüdrogeenitud 84240 065997-13-9 Hüdrogeenitud kampoli glütserooliester 84320 008050-15-5 Hüdrogeenitud kampoli metanoolester 84400 064365-17-9 Hüdrogeenitud kampoli pentaerütritooliester 84560 009006-04-6 Naturaalne kautðuk 84640 000069-72-7 Salitsüülhape e 2-hüdroksübenseenkarboksüülhape 85600 -- Silikaadid, naturaalsed 85980 -- Ränihappe soolad 86000 -- Ränihape, silüleeritud 86160 000409-21-2 Ränikarbiid 86240 007631-86-9 Ränidioksiid 86560 007647-15-6 Naatriumbromiid 86720 001310-73-2 Naatriumhüdroksiid 87200 000110-44-1 Sorbiinhape 87280 029116-98-1 Sorbitaandioleaat 87520 062568-11-0 Sorbitaanmonobehenaat 87600 001338-39-2 Sorbitaanmonolauraat 87680 001338-43-8 Sorbitaanmonooleaat 87760 026266-57-9 Sorbitaanmonopalmitaat 87840 001338-41-6 Sorbitaanmonostearaat 87920 061752-68-9 Sorbitaantetrastearaat 88080 026266-58-0 Sorbitaantrioleaat 88160 054140-20-4 Sorbitaantripalmitaat 88240 026658-19-5 Sorbitaantristearaat 88320 000050-70-4 Sorbitool 88600 026836-47-5 Sorbitoolmonostearaat 88800 009005-25-8 Toidutärklis 88880 068412-26-3 Hüdrolüüsitud tärklis 88960 000124-26-5 Steariinamiid e oktadekaanhappeamiid 89040 000057-11-4 Steariinhape e oktadekaanhape 90720 058446-52-9 Stearoüülbensoüülmetaan 90800 005793-94-2 Stearoüül-2-laktüülhappe kaltsiumisool 90960 000110-15-6 1,4-butaandihape e merevaikhape 91200 000126-13-6 Sahharoosatsetaalisobutüraat 91360 000126-14-7 Sahharoosoktaatsetaat 91840 007704-34-9 Väävel 91920 007664-93-9 Väävelhape 92080 014807-96-6 Talk 92160 000087-69-4 Viinhape e D-2,3-dihüdroksübutaandihape 92195 -- Tauriinisoolad e 2-aminoetaansulfoonhappe soolad 92205 057569-40-1 2,2'-metüleenbis(4-metüül-6-tert-butüülfenool)t ereftaaldiaat 92350 000112-60-7 Tetraetüleenglükool 92640 000102-60-3 N,N,N',N'-tetrakis(2-hüdroksüpropüül-etüleendiamiin) 93440 013463-67-7 Titaandioksiid 93520 000059-02-9

-tokoferool 010191-41-0 93680 009000-65-1 Tragakantvaik 94320 000112-27-6 Trietüleenglükool 95200 001709-70-2 1,3,5-trimetüül-2,4,6-tris(3,5-di-tert-butüül-4-hü ;droksübensüül)benseen 95905 013983-17-0 Vollastoniit 95920 -- Töötlemata puujahu ja -kiud 95935 011138-66-2 Ksantaanvaik 96190 020427-58-1 Tsinkhüdroksiid 96240 001314-13-2 Tsinkoksiid 96320 001314-98-3 Tsinksulfiid Lisa 2 «Toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde Üld- ja erimigratsiooni määramise põhireeglid I. ÜLDSÄTTED 1. Üld- ja erimigratsiooni määramiseks tehakse migratsioonikatsed, kasutades käesoleva lisa teises osas loetletud toidusimulante ja rakendades käesoleva lisa kolmandas osas käsitletud katsetingimusi. Rasvase toiduga kokku puutuda lubatud materjalide ja esemete puhul on lubatud migratsioonikatse asendada: 1.1. asenduskatsega, mis tehakse juhul, kui migratsioonikatset, kus kasutatakse rasvase toidu toidusimulante, ei saa tehnilistel põhjustel teha. Asenduskatsete tingimused on toodud käesoleva lisa neljandas osas; 1.2. alternatiivkatsega, mis tehakse vabalt valitud sobivas keskkonnas. Alternatiivkatsete tingimused on toodud käesoleva lisa viiendas osas. 2. Migratsiooni-, asendus- ja alternatiivkatsete puhul on lubatud: 2.1. vähendada katsete arvu ja teha ainult nii palju katseid, kui palju on vaja usaldusväärsete teaduslikel uuringutel põhinevate tulemuste saamiseks; 2.2. jätta katse tegemata juhul, kui on kindlaid tõendeid selle kohta, et migratsiooni piirnorme ei ole plastmassist materjali või eseme mistahes eeldatavate kasutustingimuste puhul võimalik ületada. II. TOIDUSIMULANDID 3. Kuna alati ei ole võimalik toitu materjalide ja esemete katsetamiseks kasutada, siis kasutatakse toidusimulante. Toidu liigid ja kasutatavad toidusimulandid on loetletud käesoleva lisa tabelis 1. Eri liiki toidu segud on loetletud käesoleva lisa tabelis 2, kus on toodud ka migratsioonikatse läbiviimiseks valitav toidusimulant või toidusimulandid. Tabel 1 Toidu liigid ja toidusimulandid Toidu liik Konventsionaalne klassifikatsioon Toidusimulant Simulandi tähis 1 2 3 4 Veel põhinevad toidud, mille pH>4,5 Toidud, mille puhul katsed toidusimulandiga A on sätestatud käesolevate erinõuete lisas 3 Destilleeritud vesi või samaväärse kvaliteediga vesi Toidusimulant A Happelised toidud, mis põhinevad veel ja mille pH Toidud, mille puhul katsed toidusimulandiga B on sätestatud käesolevate erinõuete lisas 3 3%-ne äädikhape (massiprotsent) Toidusimulant B Alkohoolsed toidud Toidud, mille puhul katsed toidusimulandiga C on sätestatud käesolevate erinõuete lisas 3 10%-ne etanool (mahuprotsent). Etanooli kontsentratsiooni tuleb reguleerida vastavalt toidu tegelikule alkoholisisaldusele, kui see on üle 10% (mahuprotsent) Toidusimulant C Rasvased toidud Toidud, mille puhul katsed toidusimulandiga D on sätestatud käesolevate erinõuete lisas 3 Rafineeritud oliiviõli või muud rasvase toidu toidusimulandid Toidusimulant D Kuivtoidud Puudub Puudub 4. Toidusimulantide valik 4.1. Igat liiki toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalid ja esemed Katse tehakse allpool nimetatud toidusimulantidega käesoleva lisa kolmandas peatükis kirjeldatud katsetingimusi järgides. Iga toidusimulandi jaoks võetakse uus plastmassist materjali või eseme proov. Toidusimulandid on 3%-ne äädikhappe vesilahus (massiprotsent), 10%-ne etanooli vesilahus (mahuprotsent) või rafineeritud oliiviõli (toidusimulant D). Toidusimulandi D võib asendada standardiseeritud spetsifikatsioonile vastava sünteetiliste triglütseriidide seguga või päevalilleõliga või maisiõliga. Kui mistahes ülalnimetatud muu rasvase toidu toidusimulandi kasutamisel ületatakse migratsiooni piirnormid, tuleb tulemuste kinnitamiseks teha katse oliiviõliga, kui see on tehniliselt võimalik. Kui nimetatud katse ei ole tehniliselt teostatav ja ületatakse plastmassist materjali ning eseme migratsiooni piirnormid, loetakse plastmassist materjal või ese nõuetele mittevastavaks. 4.2. Teatava toidu liigiga või grupiga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalid ja esemed: 4.2.1. plastmassist materjal või ese puutub kokku tavapärase toiduga, mille nimetus võimaldab koostist selgelt kindlaks määrata; 4.2.2. plastmassist materjaliga või esemega kaasneb käesoleva määrusega kinnitatud nõuetele vastav teave selle kohta, millise käesoleva lisa tabelis 1 nimetatud toidu liigiga plastmassist materjal või ese võib kokku puutuda; 4.2.3. plastmassist materjaliga või esemega kaasneb käesoleva määrusega kinnitatud nõuetele vastav teave selle kohta, millise käeolevate erinõuete lisas 3 nimetatud toidu või toidugrupiga võib plastmassist materjal või ese kokku puutuda. Eespool nimetatud teave peab olema: 4.2.3.1. turustusetapil, v.a jaemüügil viite numbrina või toidu kirjeldusena vastavalt käesolevate erinõuete lisas 3 toodud tabelile; 4.2.3.2. jaemüügietapil kasutatakse tähistust, mis viitab ainult mõnele toidule või toidugrupile ja milles on esitatud kergesti mõistetavaid näiteid. 4.3. Käesolevate erinõuete punktis 4.2.2 kirjeldatud juhul kasutatakse katses toidusimulante, mis on esitatud näidetena tabelis 2. Käesolevate erinõuete punktides 4.2.1 ja 4.2.3 nimetatud juhtudel kasutatakse toidusimulante, mis on loetletud käesolevate erinõuete lisas 3. Kui toitu või toidugruppi ei ole käesolevate erinõuete lisa 3 loetelus, siis valitakse tabelist 2 toidusimulant, mis kõige rohkem vastab katsetatavale toidule või toidugrupile. 4.4. Kui plastmassist materjal või ese on ette nähtud kokkupuuteks mitme toidu või toidugrupiga, millel on erinevad reduktsioonitegurid, siis kasutatakse migreerunud aine koguse arvutamiseks teatavale toidule vastavat reduktsioonitegurit. Kui kas või üks migreerunud aine kogus ületab piirnormi, ei sobi plastmassist materjali või eset teatava toidu või toidugrupiga kokkupuutumiseks kasutada. 4.5. Migratsioonikatsed tehakse käesoleva lisa kolmandas osas kirjeldatud katsetingimuste juures, kusjuures iga toidusimulandi jaoks võetakse uus materjali või eseme proov. Tabel 2 Erijuhtudel kasutatavad toidusimulandid Toidu liik Toidusimulant Veel põhinevad toidud Toidusimulant A Happelised toidud Toidusimulant B Alkohoolsed toidud Toidusimulant C Rasvased toidud Toidusimulant D Veel põhinevad happelised toidud Toidusimulant B Veel põhinevad alkohoolsed toidud Toidusimulant C Alkohoolsed happelised toidud Toidusimulandid C ja B Veel põhinevad rasvased toidud Toidusimulandid D ja A Rasvased happelised toidud Toidusimulandid D ja B Veel põhinevad rasvased alkohoolsed toidud Toidusimulandid D ja C Rasvased alkohoolsed happelised toidud Toidusimulandid D, C ja B III. MIGRATSIOONIKATSETE TINGIMUSED (AJAD JA TEMPERATUURID) 5. Migratsioonikatsete puhul valitakse käesoleva lisa tabelis 3 loetletud aegadest ja temperatuuridest need, mis vastavad katsetatava plastmassist materjali või eseme raskeimatele eeldatava kokkupuute tingimustele ja märgistusel olevale kasutustemperatuuri puudutavale teabele. Kui plastmassist materjalile või esemele on käesoleva lisa tabeli 3 järgi ette nähtud vähemalt kaks aja ja temperatuuri kombinatsiooni, tehakse migratsioonikatse, allutades proovi üksteise järel kõikidele vastavatele raskeimatele eeldatavatele tingimustele, kasutades sama toidusimulandi kogust. 6. Migratsioonikatse raskeimad tingimused Migreerunud ainete kogust määratakse üksnes neis katsetingimustes, mida uuritaval juhul loetakse teaduslikele uuringutele tuginedes raskeimateks. Seda kriteeriumi arvestades on allpool toodud näited katse kokkupuutetingimuste kohta: 6.1. plastmassist materjalid ja esemed, mis võivad kokku puutuda toiduga mistahes aja jooksul ja mistahes temperatuuril. Kui plastmassist materjalil või esemel puudub märgistus või teave, mis näitaks eeldatava kokkupuute temperatuuri ja aega tegelikus kasutuses, tehakse katse sõltuvalt toidu liigist toidusimulandiga A, B ja C kokkupuute kestusega 4 tundi 100 oC juures või 4 tundi tagasijooksutemperatuuril ja toidusimulandiga D kokkupuute kestusega 2 tundi 175 oC juures; 6.2. plastmassist materjalid ja esemed, mis on ette nähtud toiduga kokku puutuma määramata perioodi vältel toa- või madalamal temperatuuril. Kui plastmassist materjalid või esemed on märgistatud või kui nad on oma olemuselt mõeldud kasutamiseks toatemperatuuril või sellest madalamal temperatuuril, tehakse katse kokkupuute kestusega 10 päeva 40 oC juures. 7. Lenduvad migreeruvad ained Lenduvate ainete erimigratsiooni katsetamisel toidusimulantidega arvestatakse raskeimates eeldatavates kasutustingimustes toimuda võivat lenduvate ainete kadu. 8. Migratsioonikatse erijuhtumid: 8.1. mikrolaineahjus kasutatavate plastmassist materjalide ja esemete katsetamisel viiakse migratsioonikatse läbi kas tavalises ahjus või mikrolaineahjus käesoleva lisa tabelist 3 valitud sobivate aja- ja temperatuuritingimuste juures; 8.2. kui käesoleva lisa tabelis 3 määratud tingimused põhjustavad proovitüki selliseid füüsikalisi või muid muutusi, mis ei leia aset materjali või eseme kasutamisel raskeimates eeldatavates tingimustes, tuleb migratsioonikatsed viia läbi neis raskeimates tingimustes, mille puhul füüsikalisi või muid muutusi ei ole; 8.3. erandina käesoleva lisa tabelis 3 ja punktis 6 nimetatud tingimustest võib juhul, kui plastmassist materjal või ese on temperatuuril 70 oC kuni 100 oC tegelikus kasutuses tarvitusel vähem kui 15 minutit ja see teave on märgistusel või juhendis, teha katse kokkupuute kestusega 2 tundi 70 oC juures. Kui materjal või ese on mõeldud ladustamiseks toatemperatuuril, asendatakse nimetatud katse kokkupuutetingimused tingimustega 10 päeva 40 oC juures; 8.4. kui tavapäraseid tingimusi ei ole katse tegemiseks piisavalt hõlmatud käesoleva lisa tabelis 3 loetletud katsetingimustega (näiteks kui katsetemperatuur on üle 175 oC või kokkupuuteaeg alla 5 minuti), kasutatakse katsetingimusi, mis paremini vastavad uuritava juhtumi kasutustingimustele, arvestades, et katsetingimused peavad vastama raskeimatele eeldatavatele plastmassist materjali või eseme kasutamise tingimustele. Tabel 3 Toidusimulantidega tehtavate migratsioonikatsete tavapärased tingimused Raskeimad eeldatavad kasutustingimused Katsetingimused Kokkupuuteaeg (t): Katse kokkupuuteaeg: t = vt tingimusi punktis 4.4 5 min 0,5 tundi 0,5 tundi 1 tund 1 tund 2 tundi 2 tundi 4 tundi 4 tundi 24 tundi t > 24 tundi 10 päeva Kokkupuutetemperatuur (T): Katse kokkupuutetemperatuur: T =oC 5 oC 5 oC oC 20 oC 20 oC oC 40 oC 40 oC oC 70 oC 70 oC oC 100 oC või tagasijooksutemperatuur 100 oC oC 121 oC* 121 oC oC 130 oC* 130 oC oC 150 oC* T > 150 oC 175 oC* * Kasutatakse ainult toidusimulandi D puhul. Toidusimulantide A, B ja C puhul võib katse asendada katsega 100 oC või tagasijooksutemperatuuri juures aja vältel, mis on neli korda pikem punktis 5 sätestatud nõuete järgi valitud ajast. IV. ASENDUSKATSED RASVASE TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD MATERJALIDE JA ESEMETE ÜLD- JA ERIMIGRATSIOONI MÄÄRAMISEKS 9. Kui rasvase toidu toidusimulanti ei ole analüüsimeetodit rakendades võimalik kasutada tehnilistel põhjustel, tehakse katse käesoleva lisa tabelis 4 esitatud katsetingimuste kohaselt, mis vastavad toidusimulandiga D tehtava katse tingimustele. Käesoleva lisa tabelis 4 on näited kõige olulisematest tavapäraste migratsioonikatsete ja neile vastavatest asenduskatsete tingimustest. Käesoleva lisa tabelis 4 esitatud tingimuste puhul arvestatakse nii neid näiteid kui ka kogemusi teatavat tüüpi uuritava plastmassi osas. Igaks katseks kasutatakse uut plastmassist materjali või eset ning iga katsekeskkonna puhul järgitakse samu käesolevas lisas kirjeldatud toidusimulandi D kohta käivaid nõudeid. Vajaduse korral kasutatakse käesolevate erinõuete lisa 3 tabelis sätestatud reduktsioonitegureid. Migratsiooni piirnormile vastavuse hindamiseks valitakse kõigi katsekeskkondadega tehtud katsete tulemustest suurim migreerunud aine kogus. Kui katsed põhjustavad plastmassist materjali või eseme selliseid füüsikalisi või muid muutusi, mida ei toimu uuritava materjali või eseme kasutamisel raskeimates eeldatavates tingimustes, siis katsetulemusi ei arvestata. 10. Käesoleva lisa punktist 9 erinevalt on võimalik loobuda ühest või mitmest tabelis 4 nimetatud asenduskatsest, kui neid ei peeta teaduslikele uuringutele toetudes usaldusväärseteks. Tabel 4 Asenduskatsete tingimused Katsetingimused toidusimulandiga D Katsetingimused toidusimulant D asendusainetega Katsetingimused isooktaaniga Katsetingimused 95% etanooliga Katsetingimused MPFOga* 10 päeva, 5 oC juures 0,5 päeva, 5 oC juures 10 päeva, 5 oC juures -- 10 päeva, 20 oC juures 1 päev, 20 oC juures 10 päeva, 20 oC juures -- 10 päeva, 40 oC juures 2 päeva, 20 oC juures 10 päeva, 40 oC juures -- 2 t 70 oC juures 0,5 t 40 oC juures 2 päeva, 60 oC juures -- 0,5 t 100 oC juures 0,5 t 60 oC juures** 2,5 t 60 oC juures 0,5 t 100 oC juures 1 t 100 oC juures 1 t 60 oC juures** 3 t 60 oC juures** 1 t 100 oC juures 2 t 100 oC juures 1,5 t 60 oC juures** 3,5 t 60 oC juures** 2 t 100 oC juures 0,5 t 121 oC juures 1,5 t 60 oC juures** 3,5 t 60 oC juures** 0,5 t 121 oC juures 1 t 121 oC juures 2 t 60 oC juures** 4 t 60 oC juures** 1 t 121 oC juures 2 t 121 oC juures 2,5 t 60 oC juures** 4,5 t 60 oC juures** 2 t 121 oC juures 0,5 t 130 oC juures 2 t 60 oC juures** 4 t 60 oC juures** 0,5 t 130 oC juures 1 t 130 oC juures 2,5 t 60 oC juures** 4,5 t 60 oC juures** 1 t 130 oC juures 2 t 150 oC juures 3 t 60 oC juures** 5 t 60 oC juures** 2 t 150 oC juures 2 t 175 oC juures 4 t 60 oC juures** 6 t 60 oC juures** 2 t 175 oC juures * MPFO -- modifitseeritud polüfenüleenoksiid. ** Lenduva katsekeskkonna temperatuuri tõstetakse maksimaalselt kuni 60 oC-ni. Asenduskatsete tegemise eeltingimus on, et materjal või ese peab taluma selliseid katsetingimusi, mida võiks muul juhul kasutada toidusimulandiga D. Sobivates tingimustes plastmassist materjal või ese sukeldatakse (uputatakse) oliiviõlisse. Kui füüsikalised omadused muutuvad, loetakse materjal või ese sellel temperatuuril kasutamiseks sobimatuks. Kui füüsikalised omadused ei muutu, jätkatakse asenduskatseid uue materjali või esemega. V. RASVASE TOIDU TOIDUSIMULANDIGA MÄÄRATAVA ÜLD- JA ERIMIGRATSIOONI ALTERNATIIVKATSED 11. Alternatiivkatseid on lubatud kasutada järgmistel eeldustel: 11.1. võrdluskatsetel saadud alternatiivkatsel migreerunud aine kogus peab olema võrdne toidusimulandiga D tehtud katsel migreerunud aine kogusega või sellest suurem; 11.2. alternatiivkatsel saadud migreerunud aine kogus ei ületa migratsiooni piirnorme, mis on saadud käesolevate erinõuete lisas 3 nimetatud vastavaid reduktsioonitegureid rakendades. Kui üks nõue või mõlemad eeldused on täitmata, tehakse migratsioonikatse. 12. Käesoleva lisa punktis 11.1 nimetatud võrdluskatse on lubatud jätta tegemata, kui teaduslike uuringutega on tõestatud, et alternatiivkatsel saadud migreerunud aine kogus on võrdne või suurem migratsioonikatsetega saadud migreerunud aine kogusest. 13. Alternatiivkatse lenduva keskkonnaga Katse läbiviimisel kasutatakse isooktaani või 95%-st etanooli või muid lenduvaid lahusteid või lahustite segusid. Alternatiivkatsete tegemisel arvestatakse käesolevate erinõuete punktis 11.1 nimetatud nõuet. 14. Ekstraktsioonikatse Kui teaduslike uuringutega on tõestatud, et ekstraktsioonikatsega saadud migreerunud aine kogus on toidusimulandiga D tehtud katses saadud migreerunud aine kogusega võrdne või sellest suurem, on lubatud teha ka muid katseid tugeva ekstraktsioonivõimega keskkonnas rasketes tingimustes. Lisa 3 «Toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde Toiduga kokku puutuda lubatud plastmassist materjalidest ja esemetest ainete migratsiooni katsetamiseks kasutatavate toidusimulantide loetelu 1. Käesoleva lisa tabelis on loetletud toidusimulandid, mida kasutatakse migratsioonikatsetes teatava toidu või toidugrupi puhul ja mis on märgitud järgmiselt: 1.1. toidusimulant A -- destilleeritud vesi või samaväärse kvaliteediga vesi; 1.2. toidusimulant B -- 3%-ne äädikhape (massiprotsent) vesilahusena; 1.3. toidusimulant C -- 10%-ne etanool (mahuprotsent) vesilahusena; 1.4. toidusimulant D -- rektifitseeritud oliiviõli. Kui analüüsimeetodist tulenevatel tehnilistel põhjustel kasutatakse teisi toidusimulante, asendatakse oliiviõli sünteetiliste triglütseriidide seguga või päevalilleõliga. 2. Käesoleva lisa punktis 1.4 nimetatud oliiviõlil peavad olema järgmised omadused: joodiarv (Wijs) 80--88 murdumisnäitaja 25 oC juures 1,4665--1,4679 happelisus (väljendatud oleiinhappe protsendina) maksimaalselt 0,5% peroksiidarv (väljendatud hapniku milliekvivalendina kilogrammi õli kohta) maksimaalselt 10 3. Käesoleva lisa punktis 1.4 nimetatud sünteetiliste triglütseriidide segul peavad olema järgmised omadused: Rasvhapete jaotus C-aatomite arv rasvhappejäägis 6 8 10 12 14 16 18 muu GLC ala (%) ~1 6--9 8--11 45--52 12--15 8--10 8--12 = Puhtus monoglütseriidide sisaldus (ensümaatiliselt) = diglütseriidide sisaldus (ensümaatiliselt) = seebistumatu aine = joodiarv (Wijs' järgi) = happearv = veesisaldus (Karl-Fischer' järgi) = sulamistemperatuur 28±2 oC Tüüpiline neeldumisspekter (küvett läbimõõduga 1 cm -- võrdluseks vesi temperatuuriga 35 oC) lainepikkus (nm) 290 310 330 350 370 390 430 470 510 neeldumistegur ~2 ~15 ~37 ~64 ~80 ~88 ~95 ~97 ~98 Vähemalt 10% valgusläbivus 310 nm juures (küvett läbimõõduga 1 cm -- võrdluseks vesi temperatuuriga 35 oC). 4. Käesoleva lisa punktis 1.4 nimetatud päevalilleõlil peavad olema järgmised omadused: joodiarv (Wijs) 120--145 murdumisnäitaja 20 oC juures 1,474--1,476 seebistumisarv 188--193 suhteline tihedus 20 oC juures 0,918--0,925 seebistumatu aine 0,5--1,5% 5. Käesoleva lisa tabelis nimetatud toidu või toidugrupi puhul kasutatakse ainult X märgiga tähistatud toidusimulanti. Iga toidusimulandi puhul võetakse uus katsetatava materjali või eseme proov. Kui X märki ei ole, siis selle toidu või toidugrupi puhul migratsioonikatset ei tehta. 6. Kui käesoleva lisa tabelis märgitud X-le järgnevad kaldkriips ja number (reduktsioonitegur), jagatakse migratsioonikatse tulemus vastava arvuga. Mõnede rasvaste toitude puhul kasutatakse seda numbrit toidusimulandi suurema ekstraktiivsusvõime arvestamiseks. 7. Kui käesoleva lisa tabelis oleva X märgi järel on sulgudes a-täht, kasutatakse kahest toidusimulandist ainult ühte: 7.1. kui toidu pH on suurem kui 4,5, kasutatakse toidusimulanti A, 7.2. kui toidu pH on 4,5 või madalam, kasutatakse toidusimulanti B. 8. Kui toit on käesoleva lisa tabelis esitatud nii konkreetse kui ka üldnimetuse all, tuleb kasutada üksnes toidu konkreetse nimetuse juures olevat toidusimulanti. Tabel Toidusimulantide kasutamine Viite number Toit Kasutatav toidusimulant A B C D 01 Joogid 01.01 Mittealkohoolsed joogid või alla 5% (mahuprotsent) alkoholisisaldusega alkohoolsed joogid: veed, siidrid, normaalkangusega või kontsentreeritud mahlad (sh köögiviljamahlad), käärimata viinamarjavirre, nektarid, limonaadid, siirupid, bitterid, leotised, kohv, tee, vedel ðokolaad, õlled jms X (a) X (a) 01.02 Vähemalt 5% (mahuprotsent) alkoholisisaldusega alkohoolsed joogid: punktis 01.01 nimetatud joogid, mille alkoholisisaldus on vähemalt 5% (mahuprotsent): veinid, piiritusejoogid ja liköörid X1 X2 01.03 Muud: denatureerimata etüülalkohol X1 X2 02 Teraviljad, teraviljasaadused, teraviljatooted, biskviidid, koogid ja muud valikpagaritooted 02.01 Tärklised 02.02 Töötlemata, puhitud või helvestena teraviljad (sh popkorn, maisihelbed jms) 02.03 Teraviljajahu ja püülimata jahu 02.04 Makarontooted jms tooted 02.05 Kuivad biskviidid, koogid ja muud valikpagaritooted: A. rasvainega pinnal X/5 B. muud 02.06 Värsked koogid ja muud valikpagaritooted: A. rasvainega pinnal X/5 B. muud X 03 Ðokolaadid ja suhkrud ning tooted nendest, kondiitritooted 03.01 Ðokolaad, ðokolaadiga kaetud tooted, ðokolaadiasendajad ja nendega kaetud tooted X/5 03.02 Kondiitritooted: A. tahked: -- rasvainega pinnal X/5 -- muud B. pastana: -- rasvainega pinnal X/3 -- niisked X 03.03 Suhkur, suhkrutooted ja mesi: A. Tahke suhkur ja suhkrutooted B. Mesi jms X C. Melass ja suhkrusiirupid X 04 Puuviljad, marjad ja köögiviljad ning tooted nendest 04.01 Värsked või jahutatud terved puuviljad ja marjad 04.02 Töödeldud puuviljad ja marjad A. Terved või jahvatatud kuivatatud puuviljad ja marjad B. Puuviljad või marjad tükkidena, püreena või pastana: X (a) X (a) -- veekeskkonnas X (a) X (a) -- õlikeskkonnas X (a) X (a) X -- alkoholikeskkonnas, alkoholisisaldusega üle 5% (mahuprotsent) X1 X 04.03 Pähklid (maapähklid, kastanid, mandlid, sarapuupähklid, kreeka pähklid, männiseemned jms) A. Kooritud ja kuivatatud B. Kooritud ja röstitud X/53 C. Pastana ja kreemina X X/33 04.04 Värsked või jahutatud terved köögiviljad 04.05 Töödeldud köögiviljad A. Terved ja jahvatatud kuivatatud köögiviljad B. Köögiviljad tükkide, püree või pastana X (a) X (a) C. Konserveeritud köögiviljad: -- veekeskkonnas X (a) X (a) -- õlikeskkonnas X (a) X (a) X -- alkoholikeskkonnas alkoholisisaldusega üle 5% (mahuprotsent) X1 X 05 Rasvad ja õlid 05.01 Looduslikud või töödeldud loomsed ja taimsed rasvad ning õlid (sh kakaovõi, pekk ja uuesti tahkestatud või) X 05.02 Margariin, või ja muud vesi-õlis valmistatud rasva ning õli emulsioonid X/2 06 Loomse päritoluga tooted (sh munad) 06.01 Kala A. Värske, jahutatud, soolatud, suitsutatud X X/33 B. Pastana X X/33 06.02 Koorikloomad ja molluskid (sh austrid, rannakarbid ja teod), mis looduslikult ei ole kaetud koorikuga X 06.03 Looma- ja linnuliha (sh kodulinnud ja ulukid) A. Värske, jahutatud, soolatud ja suitsutatud X X/4 B. Pasteedid ja võided X X/4 06.04 Lihatooted (sink, salaamivorst, peekon jms) X X/4 06.05 Liha- ja kalakonservid: A. veekeskkonnas X (a) X (a) B. õlikeskkonnas X (a) X (a) X 06.06 Kooreta munad: A. pulbristatud või kuivatatud B. muud X 06.07 Munakollane: A. vedel X B. pulbristatud või külmutatud 06.08 Kuivatatud munavalge 07 Piimatooted 07.01 Piim A. Piim X B. Kondenseeritud piim X C. Rasvata ja väherasvane piim X D. Piima- ja koorepulber 07.02 Fermenteeritud piim nagu jogurt, pett ja muud sellised tooted koos puuvilja- või marjalisandiga X 07.03 Rõõskkoor ja hapukoor X (a) X (a) 07.04 Juustud A. Tervelt kaetud koorega B. Sulatatud juustud X (a) X (a) C. Muud X (a) X (a) X/33 07.05 Laap A. Vedel ja viskoosne X (a) X (a) B. Pulbrina ja kuivatatult 08 Muud tooted 08.01 Äädikas X 08.02 Praetud ja röstitud toidud A. Prae- ja friikartulid jms X/5 B. Loomse päritoluga X/4 08.03 Vedelad, tahked või pulbrilised supid ja puljongid (ekstraktid, kontsentraadid); ettevalmistatud homogeniseeritud segatoidud, valmistoidud A. Pulbrilised või kuivatatud: -- rasvainega pinnal X/5 -- muud B. Vedelad või pastana: -- rasvainega pinnal X (a) X (a) X/3 -- muud X (a) X (a) 08.04 Pärm ja muud kergitusained A. Pastana X (a) X (a) B. Kuivatatud 08.05 Sool 08.06 Kastmed A. Rasvaineta pinnal X (a) X (a) B. Majonees ja majoneesi baasil valmistatud kastmed, salati koorekastmed ning õli-vees valmistatud emulsioonid X (a) X (a) X/3 C. Kastmed, eristuva õli- ja veekihiga X (a) X (a) X 08.07 Sinep (v.a pulbriline sinep, mida on nimetatud punktis 08.17) X (a) X (a) X/33 08.08 Võileivad, röstitud leib jms, mis sisaldavad: A. rasvainet pinnal X/5 B. muud toitu 08.09 Jäätised X 08.10 Kuivatatud toit: A. rasvainega pinnal X/5 B. muud 08.11 Külmutatud või sügavkülmutatud toidud 08.12 Kontsentreeritud ekstraktid, alkoholisisaldusega üle 5% (mahuprotsent) X1 X 08.13 Kakao A. Kakaopulber X/53 B. Kakaopasta X/33 08.14 Kohv: granuleeritud või pulbriline, röstitud või röstimata, kofeiinivaba või lahustuv, kohviasendajad 08.15 Vedelad kohviekstraktid X 08.16 Aromaatsed ja muud ürdid: kummel, kassinaeris, münt, laimiõis jms 08.17 Looduslikud maitseained: kaneel, nelk, sinepipulber, pipar, vanilje, safran jm 1 Katse tehakse juhul, kui pH=2 Kui joogi või muu vedeliku alkoholisisaldus on üle 10% (mahuprotsent), võib teha katse sama alkoholisisaldusega etanooli vesilahusega. 3 Kui vastavate katsete abil on võimalik tõestada, et plastmassist materjalil või esemel ei teki kokkupuudet toidu rasvase pinnaga, siis võib katse toidusimulandiga D ära jätta. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD REGENEREERITUD TSELLULOOSKILEST MATERJALIDE JA ESEMETE KOHTA ESITATAVAD ERINÕUDED 1. Käesolevate erinõuete kohaselt loetakse regenereeritud tsellulooskileks (sealhulgas tsellofaan) õhukest lehtmaterjali, mis valmistatakse korduvkasutuseta puidust või puuvillast toodetud puhastatud tselluloosist ning millele lisatakse vastavaid aineid vajalike tehniliste omaduste saamiseks (edaspidi tsellulooskilest materjalid ja esemed). Regenereeritud tsellulooskile võib olla kaetud (pinnatud) kas ühelt või mõlemalt poolt. 2. Käesolevad erinõuded ei kehti: 2.1. tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta, mille toiduga kokkupuutuva poole pinnakatte mass on suurem kui 50 mg tsellulooskile ruutdetsimeetri kohta; 2.2. muude tselluloosist sünteetiliste pakendite kohta. 3. Tsellulooskilest materjalid ja esemed peavad turustamisel, v.a jaemüügil, olema varustatud kirjaliku vastavusavaldusega tulenevalt toote nõuetekohasuse tõendamise seaduse (RT I 1997, 81, 1362) sätetest. 4. Käesolevate erinõuete punktis 3 nimetatud nõue ei kehti tsellulooskilest materjali ega eseme kohta, mille väliskuju järgi saab üheselt otsustada, et see on ette nähtud kokkupuuteks toiduga. 5. Tsellulooskilest materjalide ja esemete koostises võib esineda ainult käesolevate erinõuete lisas loetletud aineid või ainerühmi, arvestades seal nimetatud piirangutega. 6. Peale käesolevate erinõuete lisas loetletud ainete võib tsellulooskilest materjalide ja esemete koostises esineda ka värv- või kleepaineid, kuid nende ainete jääke ei tohi olla toidus. 7. Toiduga kokkupuutuv tsellulooskilest materjali või eseme pind peab olema ilma trükivärvita. Põllumajandusminister Ivari PADAR Lisa «Toiduga kokku puutuda lubatud regenereeritud tsellulooskilest materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete» juurde I osa KATMATA REGENEREERITUD TSELLULOOSKILE Nimetus Piirangud A. Regenereeritud tselluloos Summaarselt vähemalt 72% (massiprotsent) B. Lisaained 1. Plastifikaatorid Kuni 27% (massiprotsent) -- Bis(2-hüdroksüetüül)eeter e dietüleenglükool -- 1,2-etaandiool e etüleenglükool Ainult nende kilede jaoks, mis on ette nähtud täiendavaks katmiseks ja mida kasutatakse kokkupuutes toiduga, mis ei ole niisked, s.t ei sisalda pinnal füüsikaliselt vaba vett. Bis(2-hüdroksüetüül) eetri ja etaandiooli summaarne migratsioon kokkupuutuvasse toitu võib olla kuni 30 mg kg toidu kohta -- 1,3-butaandiool -- 1,2,3-propaantriool e glütserool -- Polüetüleenoksiid e polüetüleenglükool Keskmine molekulmass 250--1200 -- 1,2-polüpropüleenoksiid e 1,2-polüpropüleenglükool Keskmine molekulmass mitte üle 400 ja vaba 1,3-propaandiooli sisaldus vähemalt 1% (massiprotsent) -- Sorbitool -- Tetraetüleenglükool -- Trietüleenglükool 2. Teised lisaained Summaarselt kuni 1% (massiprotsent) Esimene klass Ainete või ainerühmade üldsisaldus võib olla kuni 2 mg dm2 katmata kile kohta -- Etaanhape (äädikhape) ja tema ammooniumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja naatriumisoolad -- Askorbiinhape ja ammooniumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja naatriumisoolad -- Benseenkarboksüülhape (bensoehape) ja naatriumbensoaat -- Metaanhape (sipelghape) ja tema ammooniumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ja naatriumisoolad -- Hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8-C20) küllastunud või küllastumata rasvhapped, beheen- ja ritsinoolhapped ning nende hapete ammooniumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi-, naatriumi-, alumiiniumi- ja tsingisoolad -- 2-hüdroksü-1,2,3 -propaantrikarboksüülhape (sidrunhape), D,L-2-hüdroksüpropaanhape (D,L- piimhape), cis-buteendihape (male(iin)hape), L-2,3-dihüdroksübutaandihape (L-viinhape) ja nende naatriumi- ja kaaliumisoolad -- Sorbiinhape ja tema ammooniumi-, kaltsiumi-, magneesiumi-, kaaliumi- ning naatriumisoolad -- Hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8-C20) küllastunud või küllastumata rasvhapete amiidid, beheenhappe ning ritsinoolhappe amiidid -- Looduslikud toidutärklised ja -jahud -- Keemiliselt modifitseeritud toidutärklised ja -jahud -- Amüloos -- Kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, kaltsium- ja magneesiumkloriidid -- Glütserooliestrid hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8-C20) küllastunud või küllastumata rasvhapetega ja/või heksaandi- (e adip(iin)hape), sidrun-, 12-hüdroksüoktadekaan- (e 12-hüdroksüsteariin-) ja 12-hüdroksü-9-oktadetseen- (e ritsinool-) hapetega -- 8-14 oksüetüleenrühmaga polüoksüetüleeni estrid hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8-C20) küllastumata või küllastunud rasvhapetega -- 1,2,3,4,5,6-heksaanheksooli (e sorbitool) estrid hargnemata ahelaga paarisarvulise süsinikuaatomite arvuga (C8-C20) küllastumata või küllastunud rasvhapetega -- Oktadekaanhappe (e stear(iin)hape) ja mono- ja/või diestrid etaandiooli ja/või bis(2-hüdroksüetüül) eetri ja/või trietüleenglükooliga -- Alumiinium-, kaltsium-, magneesium- ja ränioksiidid ning -hüdroksiidid; Alumiinium-, kaltsium-, magneesium- ja kaaliumsilikaadid, -silikoonid ja -hüdrosilikaadid -- Polüetüleenoksiid e polüetüleenglükool Keskmine molekulmass 1200--4000 -- Naatriumpropanaat Teine klass Ainete üldsisaldus katmata tsellulooskiles võib olla kuni 1 mg/dm2. Iga üksiku aine või ainegrupi sisaldus võib olla kuni 0,2 mg/dm2(juhul kui ei ole kehtestatud madalamat piirnormi) -- Naatriumalküül(C8-C18)-benseensulfonaat -- Naatriumisopropüülnaftaleensulfonaat -- Naatriumalküül (C8-C18) sulfaat -- Naatriumalküül (C8-C18) sulfonaat -- Naatriumdioktüülsulfosuktsinaat -- Dihüdroksüetüüldietüleentriamiinmonoatsetaadistearaat Kuni 0,05 mg dm2 katmata kile kohta -- Ammoonium-, magneesium- ja naatriumlaurüülsulfaadid -- N,N'-distearoüüldiaminoetaan e N,N'-distearoüületüleendiamiin N,N'-dipalmitoüüldiaminoetaan e N,N'-dipalmitoüületüleendiamiin N,N'-dioleoüüldiaminoetaan e N,N'-dioleüületüleendiamiin -- 2-heptadetsüül-4,4-bis(metüleenstearaat)oksasoliin -- Polüetüleenaminostearamiidetüülsulfaat Kuni 0,1 mg dm2 katmata kile kohta Kolmas klass -- fikseerivad ained Ainete üldsisaldus võib olla kuni 1 mg dm2 katmata kile kohta -- Melamiinformaldehüüdi kondensatsiooniprodukt, modifitseerimata või modifitseeritud, kas ühe või mitme järgmises loetelus toodud aine abil: butanool, dietüleentriamiin, etanool, trietüleentetraamiin, tetraetüleenpentaamiin, tri-(2-hüdroksüetüül)amiin, 3,3'-diaminodipropüülamiin, 4,4'-diaminodibutüülamiin Vaba formaldehüüdi sisaldus võib olla kuni 0,5 mg dm2 katmata kile kohta. Vaba melamiini sisaldus katmata kile kohta võib olla kuni 0,3 mg dm2 kohta -- Melamiinkarbamiidformaldehüüdi kondensatsiooniprodukt, modifitseertud tris-(2-hüdroksüetüül)amiiniga Vaba formaldehüüdi sisaldus võib olla kuni 0,5 mg dm2 katmata kile kohta. Vaba melamiini sisaldus võib olla kuni 0,3 mg dm2 katmata kile kohta -- Võrkstruktuuriga katioonsed polüalküleenamiinid: a) polüamiidepikloorhüdriinvaigud diaminopropüülamiini ja epiklooramiini (e 1-kloro-2,3-epoksüpropaan) alusel b) polüamiidepikloorhüdriinvaigud epikloorhüdriini, adip(iin)hape, kaprolaktaami, dietüleentriamiini ja/või etüleendiamiini alusel c) polüamiidepikloorhüdriinvaigud, adip(iin)happe, dietüleentriamiini ja epikloorhüdriini või epikloorhüdriini ja ammoniaagi segu alusel d) polüamiid-polüamiin-epikloorhüdriinvaigud epikloorhüdriini, dimetüüladipaadi ja dietüleentriamiini alusel e) polüamiid-polüamiin-epikloorhüdriin- vaigud epikloorhüdriini, adipamiidi ja diaminopropüülmetüülamiini alusel -- Polüetüleenamiinid ja polüetüleenimiinid Kuni 0,75 mg dm2 katmata kile kohta -- Karbamiidformaldehüüdi kondensatsiooniprodukt, modifitseerimata või modifitseeritud ühe või mitme järgnevas loetelus toodud ühendi abil: aminometüülsulfoonhape, sulfaniilhape, butanool, diaminobutaan, diaminodietüülamiin, diaminodipropüülamiin, diaminopropaan, dietüleentriamiin, etanool, guanidiin, metanool, tetraetüleenpentaamiin, trietüleentetraamiin, naatriumsulfit Vaba formaldehüüdi sisaldus võib olla kuni 0,5 mg dm2 katmata kile kohta Neljas klass Ainete üldhulk võib olla kuni 0,01 mg dm2 katmata kile kohta -- Toiduõlide amiinide ja polüetüleenoksiidi vahelised reaktsiooniproduktid -- Monoetanoolamiinilaurüülsulfaat II osa KAETUD REGENEREERITUD TSELLULOOSKILE A. Regenereeritud tselluloos Vt I osa B. Lisaained Vt I osa C. Kattematerjal Kuni 50 mg kattematerjali kile dm2 kohta toiduga kokkupuutuval poolel 1. Polümeerid Ainete üldsisaldus võib olla kuni 50 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- Tselluloosi etüül-, hüdroksüetüül-, hüdroksüpropüül- ja metüüleetrid -- Tselluloosnitraat Kuni 20 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel; lämmastikusisaldus 10,8--12,2% (massiprotsent) tselluloosnitraadis -- Järgmiste monomeeride polümeerid, kopolümeerid ja nende segud: Küllastunud aldehüüdidest (C1-C6) saadud vinüülatsetaalid (etenüületanaalid) Vinüülatsetaat Alküül (C1-C49) vinüüleetrid (e etenüüleetrid) Akrüül-, krooton-, itakoon-, male(iin)-, metakrüülhapped ja nende estrid Butadieen Stüreen Metüülstüreen Vinülideenkloriid Akrüülnitriil (e propeennitriil) Metakrüülnitriil (e 2-metüülpropeennitriil) Etüleen, propüleen, 1- ja 2-butüleen Vinüülkloriid 2. Vaigud Üldsisaldus võib olla kuni 12,5 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel. Kasutada tohib ainult tselluloosnitraadi või vinüülkloriidi ja vinüülatsetaadi kopolümeeridel põhinevate kattematerjalide korral -- Kaseiin -- Kampol ja/või tema polümerisatsiooni, hüdrogenisatsiooni või disproportsioneerimissaadused kondenseeritud akrüül-, male(iin)-, sidrun-, fumaar- ja/või ftaalhappe ja/või 2,2-bis(4-hüdroksüfenüül) propaanformaldehüüdiga ning esterifitseeritud metüül-, etüül- või (C2-C6) polüvalent- sete alkoholidega või nende alkoholide segudega -- Bis(2-hüdroksüetüül)eetri estrid --

-pineeni ja/või dipineeni ja/või diterpeeni ja male(iin)happeanhüdriidi liitumisega -- Toiduþelatiin -- Kastoorõli (riitsinusõli) ja tema dehüdratatsiooni või hüdrogeenimise produktid, tema kondensatsioonisaadused polüglütserooli, adip(iin)-, sidrun-, male(iin)-, ftaal- ja sebatsiinhappega -- Looduslik kummi (dammara) -- Polü-

-pineen (terpeenvaigud) -- Karbamiid-formaldehüüdvaigud (vt fikseerivad ained) 3. Plastifikaatorid Üldsisaldus võib olla kuni 6 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- Atsetüültributüültsitraat -- Atsetüültri(2-etüülheksüül)tsitraat -- Diisobutüüladipaat -- Dibutüüladipaat -- Diheksüülaselaat -- Butüülbensüülftalaat Kuni 2,0 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- Dibutüülftalaat Kuni 3,0 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- Ditsükloheksüülftalaat Kuni 4,0 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- 2-etüülheksüüldifenüülfosfaat Kuni 2,5 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- Glütseroolmonoatsetaat (monoatsetiin) -- Glütserooldiatsetaat (diatsetiin) -- Glütserooltriatsetaat (triatsetiin) -- Dibutüülsebatsinaat -- Di(2-etüülheksüül)sebatsinaat (dioktüülsebatsinaat) -- Dibutüültartraat -- Diisobutüültartraat 4. Teised lisaained Üldsisaldus võib olla kuni 6 mg dm2 katmata regenereeritud tsellulooskile kohta, kaasa arvatud kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel 4.1. I osas loetletud lisaained Sama mis I osas (kaasa arvatud aine hulk kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel) 4.2. Spetsiaalsed kattematerjali lisaained Aine või ainerühma (sama karakteerse rühmaga või substituendiga) sisaldus toiduga kokkupuutuval poolel võib olla igal üksikul juhul kuni 2 mg dm2 kattematerjali kohta (kui ei ole kehtestatud eraldi madalamat piirnormi) -- Heksadekanool ja oktadekanool -- Hargnemata ahelaga küllastunud ja küllastumata paarisarvuliste süsinikuaatomite (C8-C20) arvuga rasvhapete ja ritsinoolhappe estrid hargnemata ahelaga etüül-, butüül-, amüül- ja ole(iin)alkoholidega Montaanvahad, mis sisaldavad puhastatud montaanhappeid (C26-C32) ja /või nende estreid etaandiooli ja/või 1,3-butaandiooliga ja nende kaltsiumi- ja kaaliumisooli -- Karnaubavaha -- Mesilasvaha -- Espartovaha -- Kandelillavaha -- Dimetüülpolüsiloksaan Kuni 1 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- Epoksüdeeritud sojaõli (oksilaani sisaldus 6--8%) -- Rafineeritud parafiin ja mikrokristalsed vahad -- Pentaerütritooltetrastearaat Kuni 0,2 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- Mono- ja bis(oktadetsüüldietüleenoksiid) fosfaadid -- Alifaatsed happed (C8-C20) esterifitseeritud mono- või di-(2-hüdroksü) amiiniga -- 2- ja 3-tert-butüül-4-hüdroksüanisool (butüleeritud hüdroksüanisool-BHA) Kuni 0,06 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- 2,6-di-tert-butüül-4-metüülfenool (butüleeritud hüdroksütolueen-BHT) Kuni 0,06 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- Dioktültiin-bis(2-etüülheksüül)maleaat Kuni 0,06 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel 5. Lahustid Aine üldsisaldus võib olla kuni 0,6 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel -- Butüülatsetaat -- Etüülatsetaat -- Isobutüülatsetaat -- Isopropüülatsetaat -- Propüülatsetaat -- Atsetoon -- Butanool -- Etanool -- 2-butanool -- 2-propanool -- Propanool -- Tsükloheksaan -- Etüleenglükoolimonobutüüleeter -- Etüleenglükoolimonobutüüleetri atsetaat -- Etüleenglükoolimonoetüüleeter -- Etüleenglükoolimonoetüüleetri atsetaat -- Etüleenglükoolimonometüüleeter -- Etüleenglükoolimonometüüleetri atsetaat -- Metüületüülketoon -- Metüülisobutüülketoon -- Tetrahüdrofuraan -- Tolueen Kuni 0,06 mg/dm2 kattematerjali toiduga kokkupuutuval poolel Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 17. mai 1999. a määrusega nr 156 TOIDUGA KOKKU PUUTUDA LUBATUD VINÜÜLKLORIIDI MONOMEERI SISALDAVATE MATERJALIDE JA ESEMETE KOHTA ESITATAVAD ERINÕUDED NING NIMETATUD MATERJALIDE JA ESEMETE OHUTUSE KATSETAMISE MEETODID 1. Käesolevad erinõuded käsitlevad vinüülkloriidi monomeeri (edaspidi VC) leidumist ja võimalikku migreerumist vinüülkloriidi polümeeridest ning kopolümeeridest valmistatud materjalidest ja esemetest (edaspidi materjalid ja esemed), mis sihipärasel tarvitamisel puutuvad kokku toiduga. 2. VC lubatud maksimaalne sisaldus on 1 milligramm valmistoote kilogrammi kohta. 3. Materjalidest ja esemetest ei tohi migreeruda toitu mistahes avastatavas koguses VC-d. VC sisaldus avastatakse meetoditega, mis vastavad järgmistele kriteeriumidele: 3.1. materjalides ja esemetes sisalduv ning sealt toitu migreeruv VC kogus määratakse gaaskromatograafia abil pealispinnameetodil; 3.2. materjalidest ja esemetest toitu migreeruva VC määramisel loetakse avastuspiirnormiks 0,01 mg/kg. 4. Materjalidest ja esemetest toitu migreeruv VC kogus määratakse käesolevate erinõuete lisas 1 kirjeldatud katsetamise meetodil. 5. VC kogus toiduga kokku puutuda lubatud materjalides ja esemetes määratakse käesolevate erinõuete lisas 2 kirjeldatud katsetamise meetodil. Põllumajandusminister Ivari PADAR Lisa 1 «Toiduga kokku puutuda lubatud vinüülkloriidi monomeeri sisaldavate materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde Materjalidest ja esemetest toitu migreeruva vinüülkloriidi monomeeri määramise meetod I. RAKENDUSALA 1. Meetod võimaldab määrata vinüülkloriidi monomeeri (edaspidi VC) sisaldust toidus. II. PÕHIMÕTE 2. VC sisaldus toidus määratakse gaaskromatograafiliselt pealispinnameetodil. III. REAGENDID 3. Analüüsimisel kasutatavad reagendid on: 3.1. vinüülkloriid, mille puhtus on üle 99,5% (mahuprotsent); 3.2. N,N-dimetüülatsetamiid (edaspidi DMA), mis on vaba lisanditest ja millel on katsetingimustes sama retentsiooniaeg kui VC-l või sisestandardil (vt punkt 3.3); 3.3. dietüüleeter või cis-2-buteen DMA-s (vt punkt 3.2) sisestandardlahusena. Sisestandardid ei tohi sisaldada lisandeid, mille retentsiooniaeg katsetingimustes on sama kui VC-l; 3.4. destilleeritud vesi või samaväärse kvaliteediga demineraliseeritud vesi. IV. APARATUUR1 4. Analüüsimisel kasutatav aparatuur ja muud vahendid on järgmised: 4.1. gaaskromatograaf, millel on automaatne pealispinnaproovi võtja või seadmed proovi käsitsi võtmiseks süstlaga; 4.2. leekionisatsiooni ja mikroelektrolüütilise juhtivuse detektor; 4.3. gaaskromatograafiline kolonn, mis võimaldab õhu, VC ja sisestandardi (kui see on kasutusel) piikide eristamist; 4.4. silikoon- või butüülkummist korkidega prooviklaasid või pudelid. Käsitsi proovivõtmise meetodite kasutamisel võib süstlaga pealispinnaproovi võtmisel klaasis või pudelis tekkida osaline vaakum. Kui prooviklaas ei ole enne proovi võtmist survestatud, soovitatakse kasutada suurt prooviklaasi; 4.5. mikrosüstlad; 4.6. hermeetilised süstlad pealispinnaproovi käsitsi võtmiseks; 4.7. analüütiline kaal täpsusega 0,1 mg. V. PROTSEDUUR2;3 5. VC standardlahuse valmistamine (edaspidi lahus A) 5.1. Ligikaudu 2000 mg/kg VC kontsentreeritud standardlahuse valmistamine Sobiv klaasnõu kaalutakse 0,1 mg täpsusega. Nõusse valatakse teatav kogus, näiteks 50 ml DMA-d (vt punkt 3.2) ja seejärel kaalutakse nõu koos DMA-ga uuesti. DMA-le lisatakse teatav kogus, näiteks 0,1 g VC-d (vt punkt 3.1) vedeliku või gaasina, süstides seda aeglaselt klaasnõusse. VC-d võib ka tõmmata läbi DMA-lahuse. Klaasnõu koos lahusega kaalutakse 0,1 mg täpsusega. Tasakaalu saavutamiseks lastakse seista kaks tundi. Sisestandardi (vt punkt 3.3) kasutamise korral lisatakse sisestandardit VC kontsentreeritud standardlahusesse. Standardlahust hoitakse külmkapis; 5.2. VC lahjendatud standardlahuse valmistamine Kontsentreeritud VC standardlahuse kaalutud kogus (vt punkt 5.1) lahjendatakse teatava mahuni või kaaluni DMA-ga (vt punkt 3.2) või sisestandardlahusega (vt punkt 3.3). Saadud lahjendatud standardlahuse (lahus A) kontsentratsiooni väljendatakse vastavalt kas mg/l või mg/kg. 5.3. Kalibreerimiskõvera koostamine lahuse A4 korral Valmistatakse kaks seeriat seitsme prooviklaasiga (vt punkt 4.4). Igasse prooviklaasi valatakse teatav kogus VC lahjendatud standardlahust (vt punkt 5.2) ja DMA-d (vt punkt 3.2) või sisestandardlahust DMA-s (vt punkt 3.3) nii, et lõplikud VC paralleellahuste kontsentratsioonid oleksid ligikaudu 0; 0,005; 0,010; 0,020; 0,030; 0,040; 0,050, jne mg/l või mg/kg DMA-s. Prooviklaasid peavad sisaldama võrdset kogust lahust. VC lahjendatud standardlahuse (vt punkt 5.2) kogus peab olema selline, et suhtarv lisatud VC lahuse kogumahu (µl) ja DMA koguse (g või ml) või sisestandardlahuse (vt punkt 3.3) vahel ei oleks suurem kui viis. Prooviklaasid suletakse hermeetiliselt ja analüüsi jätkatakse nii, nagu on kirjeldatud punktides 8.2, 8.3 ja 8.5. Koostatakse graafik, millel ordinaatteljele kantakse paralleellahuste VC piikide pindalade (või kõrguste) väärtused või VC piikide pindalade (kõrguste) suhted vastavate sisestandardi piikide vastavatesse väärtustesse, ja abstsissteljele kantakse paralleellahuste VC kontsentratsioonide väärtused. 6. Punktis 5.1 kirjeldatud meetodil saadud standardlahuse kontroll 6.1. VC teise standardlahuse valmistamine (edaspidi lahus B) Korratakse punktides 5.1 ja 5.2 kirjeldatud protseduuri. Valmistatakse teine lahjendatud standardlahus, mille kontsentratsioon on ligikaudu 0,02 mg VC / l või 0,02 mg VC / kg DMA või sisestandardlahuse kohta. Lahus valatakse kahte prooviklaasi (vt punkt 4.4). Prooviklaasid suletakse hermeetiliselt ja jätkatakse nii, nagu on kirjeldatud punktides 8.2, 8.3 ja 8.5; 6.2. Lahuse A kontsentratsiooni kontroll Kui lahuse B (vt punkt 6.1) kahe määramise tulemusena saadud keskmine piigi kõrgus ei erine rohkem kui 5% vastavast kalibreerimiskõvera punktist (vt punkt 5.3), on lahuse A kontsentratsioon kontrollitud. Kui erinevus on suurem kui 5%, siis punktides 5 ja 6 kirjeldatud viisil saadud lahuseid ei kasutata ja protseduuri korratakse algusest peale. 7. Liitmiskõvera koostamine4 7.1. Proovi ettevalmistamine Et toidu proov peab analüüsitavat toitu iseloomustama, tuleb toitu enne proovivõtmist segada või homogeniseerida. 7.2. Töö käik Valmistatakse ette kaks vähemalt seitsmest prooviklaasist (vt punkt 4.4) koosnevat komplekti. Igasse prooviklaasi pannakse võrdne kogus vähemalt 5 g proovi (vt punkt 7.1). Prooviklaas suletakse. Prooviklaasi lisatakse proovi iga grammi kohta 1 ml destilleeritud vett või sellega samaväärse kvaliteediga demineraliseeritud vett või sobivat lahustit. (Homogeense toidu puhul ei ole destilleeritud või demineraliseeritud vee lisamine vajalik.) Prooviklaasidesse lisatakse nii palju VC lahjendatud standardlahust (vt punkt 5.2) (mis vajaduse korral sisaldab sisestandardlahust (vt punkt 3.3)), et prooviklaasis oleva lahuse VC kontsentratsioon oleks 0; 0,005; 0,010; 0,020; 0,030; 0,040 ja 0,050 jne mg/kg toidu kohta. Prooviklaasid peavad sisaldama võrdset kogust DMA-d või sisestandardlahust. VC lahjendatud standardlahuse (vt punkt 5.2) ja vajadusel lisatava DMA täiendava koguse kogumahu (µl) ning prooviklaasis sisalduva toidukoguse (g) suhe peab olema väiksem kui 5 ja kõigis prooviklaasides ühesugune. Prooviklaasid suletakse hermeetiliselt ja jätkatakse nii, nagu on kirjeldatud punktis 8. 8. Gaaskromatograafiline määramine 8.1. Prooviklaasi loksutatakse, vältides kokkupuudet klaasis oleva vedeliku ja korgi vahel (vt punkt 4.4) saavutamaks lahuse või suspensiooni võimalikku homogeensust. 8.2. Tasakaalu tekkimiseks (vt punktid 6 ja 7) asetatakse hermeetiliselt suletud prooviklaasid kaheks tunniks vesivanni, mille temperatuur on 60±1 oC. Vajaduse korral loksutatakse prooviklaase uuesti. 8.3. Proov võetakse prooviklaasis oleva vedeliku kohalt. Käsitsi proovivõtmise meetodi kasutamisel soojendatakse süstal proovi temperatuurini. Mõõdetakse piikide pindala (või kõrgus) nii VC kui ka sisestandardi (kui seda kasutatakse) korral. 8.4. Koostatakse graafik, mille ordinaatteljele kantakse VC sisaldusele vastavate piikide pindala või kõrguse väärtused või VC sisaldusele vastavate piikide pindalade või kõrguste suhted sisestandardi piikide pindaladesse või kõrgustesse. Abstsissteljele kantakse vastavad lisatud VC koguste (mg) ja toidu koguste (kg) suhte väärtused. Määratakse graafiku lõikepunkt abstsissteljega. Saadud väärtus on VC kontsentratsioon toidus. 8.5. Sobiva meetodi abil eemaldatakse kolonnist üleliigne DMA kohe, kui kromatogrammil ilmnevad DMA-le vastavad piigid. VI. TULEMUSED 9. Materjalidest või esemetest toitu migreeruva VC kogust, väljendatud milligrammi VC toidu kilogrammi kohta, käsitatakse kahe määramistulemuse (vt punkt 8) keskmisena eeldusel, et punktis 11 nimetatud nõue on täidetud. VII. VC SISALDUSE KONTROLL 10. Kui punkti 9 järgi arvutatav VC kogus ületab kehtestatud piirnormid, tuleb iga kahe määramise (vt punkt 8) tulemusi kontrollida ühel viisil järgmistest: 10.1. kasutatakse vähemalt kahte erineva polaarsusega kolonni (vt punkt 4.3). Protseduuri jätkatakse seni, kuni saadakse kromatogramm, millel ei ole näha VC või sisestandardi piikide ja toiduproovi koostisosade piikide kattumust; 10.2. kasutatakse teisi detektoreid, näiteks mikroelektrolüütilise juhtivuse detektorit; 10.3. kasutatakse mass-spektromeetriat. Kui leitakse algmassiga molekulaarioone (m/e) 62 ja 64 suhtes 3:1, võib leidu vaadelda suure tõenäosusega kui VC sisalduse kinnitust. Kahtluste korral kontrollitakse kogu massispektrit. VIII. ANALÜÜSI KORDAMINE 11. Kahe sama proovi ühesugustes tingimustes tehtud samaaegse või kiiresti järgneva katse (vt punktid 7, 8) tulemuste vahe ei tohi olla suurem kui 0,03 mg VC-d kilogrammi toidu kohta. 1 Instrumenti või seadet on nimetatud ainult sel juhul, kui see on spetsiaalne või valmistatud vastavalt spetsiifilisele spetsifikatsioonile. Eeldatakse, et kasutusel on tavaline labori sisseseade. Punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud süsteemide kombinatsioonid peavad võimaldama 0,005 mg VC-d liitri DMA kohta või 0,005 mg VC-d kilogrammi DMA kohta sisaldavate lahuste korral registreerida taustamüra viis korda ületava signaali. 2 VC on tervisele ohtlik aine ja õhu normaaltemperatuuril gaasiline, seepärast valmistatakse lahust hästi ventileeritud tõmbekapis. 3 VC või DMA kao vältimiseks võetakse tarvitusele kõik vajalikud abinõud. Käsitsi proovivõtmise meetodil võetud proovi analüüsides kasutatakse sisestandardit (vt punkt 3.3). Sisestandardi kasutamisel tuleb kogu protseduuri vältel kasutada sama lahust. 4 Kõver peab läbima vähemalt seitset punkti. Korduskatse ei tohi erineda rohkem kui 0,002 mg VC-d liitri või kilogrammi DMA kohta. Kõver arvutatakse nende punktide abil vähimruutude meetodil, st regressioonijoon arvutatakse järgmise võrrandi abil

kus

ja

, kus y -- ühe määramise piikide kõrgus või pindala; x -- vastav kontsentratsioon regressioonijoonel; n -- sooritatud määramiste arv (n>=14). Kõver peab olema lineaarne, st kõigi mõõdetud (yi) ja arvutatud (zi) tulemuste erinevuste standardhälve (s) ning regressioonivõrrandi põhjal arvutatud tulemuste väärtus jagatud keskmise väärtusega (

) ei tohi ületada 0,07. Seda arvutatakse järgmiselt

, kus

ja

, kus yi -- iga üksik mõõdetud tulemus, zi -- regressioonivõrrandi põhjal leitud tulemus (yi) vastava kontsentratsiooni korral, n>=14. Lisa 2 «Toiduga kokku puutuda lubatud vinüülkloriidi monomeeri sisaldavate materjalide ja esemete kohta esitatavate erinõuete ning nimetatud materjalide ja esemete ohutuse katsetamise meetodite» juurde Materjalides ja esemetes leiduva vinüülkloriidi monomeeri määramise meetod I. RAKENDUSALA 1. Meetod võimaldab määrata vinüülkloriidi monomeeri (edaspidi VC) sisaldust materjalides ja esemetes. II. PÕHIMÕTE 2. VC sisaldus materjalides või esemetes määratakse gaaskromatograafiliselt pealispinnameetodil pärast proovi lahustamist või suspenseerimist N,N-dimetüülatsetamiidis. III. REAGENDID 3. Analüüsimisel kasutatavad reagendid on: 3.1. vinüülkloriid, mille puhtus on üle 99,5% (mahuprotsent); 3.2. N,N-dimetüülatsetamiid (edaspidi DMA), mis on vaba lisanditest, millel on katsetingimustes sama retentsiooniaeg kui VC-l või sisestandardil (vt punkt 3.3); 3.3. dietüüleeter või cis-2-buteen DMA-s (vt punkt 3.2) sisestandardlahusena. Sisestandardid ei tohi sisaldada mistahes lisandeid, mille retentsiooniaeg katsetingimustes on sama kui VC-l. IV. APARATUUR1 4. Analüüsimisel kasutatav aparatuur ja muud vahendid on järgmised: 4.1. gaaskromatograaf, millel on automaatne pealispinnaproovi võtja või seadmed proovi käsitsi võtmiseks süstlaga; 4.2. leekionisatsiooni ja mikroelektrolüütilise juhtivuse detektor; 4.3. gaaskromatograafiline kolonn, mis võimaldab õhu, VC ja sisestandardi (kui see on kasutusel) piikide eristamist; 4.4. silikoon- või butüülkummist korkidega prooviklaasid või pudelid. Käsitsi proovivõtmise meetodite kasutamisel võib süstlaga pealispinnaproovi võtmisel klaasis või pudelis tekkida osaline vaakum. Kui prooviklaas ei ole enne proovi võtmist survestatud, soovitatakse kasutada suurt prooviklaasi; 4.5. mikrosüstlad; 4.6. hermeetilised süstlad pealispinnaproovi käsitsi võtmiseks; 4.7. analüütiline kaal täpsusega 0,1 mg. V. PROTSEDUUR2;3 5. Protseduurid 5.1. VC kontsentreeritud standardlahuse, ligikaudu 2000 mg/kg valmistamine Sobiv klaasnõu kaalutakse 0,1 mg täpsusega. Nõusse valatakse teatav kogus, näiteks 50 ml, DMA-d (vt punkt 3.2) ja seejärel kaalutakse nõu koos DMA-ga uuesti. DMA-le lisatakse teatav kogus, näiteks 0,1 g VC-d (vt punkt 3.1) vedeliku või gaasina, süstides seda aeglaselt klaasnõusse. VC-d võib ka tõmmata läbi DMA lahuse. Kaalutakse 0,1 mg täpsusega. Tasakaalu saavutamiseks lastakse seista kaks tundi. Sisestandardi (vt punkt 3.3) kasutamise korral lisatakse sisestandardit VC kontsentreeritud standardlahusesse. Standardlahust hoitakse külmkapis; 5.2. VC lahjendatud standardlahuse valmistamine Kontsentreeritud VC standardlahuse kaalutud kogus (vt punkt 5.1) lahjendatakse teatava mahu või kaaluni DMA-ga (vt punkt 3.2) või sisestandardlahusega (vt punkt 3.3). Saadud standardlahuse kontsentratsiooni väljendatakse vastavalt kas mg/l või mg/kg. 5.3. Kalibreerimiskõvera koostamine4 Valmistatakse kaks seeriat seitsme prooviklaasiga (vt punkt 4.4). Igasse prooviklaasi lisatakse teatud kogus VC lahjendatud standardlahust (vt punkt 5.2) ja DMA-d (vt punkt 3.2) või sisestandardlahust DMA-s (vt punkt 3.3) nii, et lõplikud VC paralleellahuste kontsentratsioonid oleksid ligikaudu 0; 0,050; 0,075; 0,100; 0,125; 0,150; 0,200, jne mg/l või mg/kg DMA-s. Prooviklaasid peavad sisaldama võrdset kogust DMA-d, mida kasutatakse vastavalt punktile 7. Prooviklaasid suletakse hermeetiliselt ja analüüsi jätkatakse nii, nagu on kirjeldatud punktis 8. Koostatakse graafik, millel ordinaatteljele kantakse paralleellahuse VC piikide pindala (või kõrgust) või nende pindalade (kõrguste) suhe vastavate sisestandardi piikide vastavatesse väärtustesse, ja abstsissteljele kantakse paralleellahuse VC kontsentratsiooni väärtused. 6. Punktides 5.1 ja 5.2 kirjeldatud meetodil saadud standardlahuse kontroll Korratakse punktides 5.1 ja 5.2 kirjeldatud protseduuri. Valmistatakse teine lahjendatud standardlahus, mille kontsentratsioon on 0,1 mg VC-d / l või 0,1 mg VC-d / kg DMA või sisestandardlahuse kohta. Saadud lahuse kahe määramise tulemuse keskmine ei või erineda üle 5% vastavast kalibreerimiskõvera punktist. Kui erinevus on suurem kui 5%, siis punktides 5.1, 5.2, 5.3 ja 6 kirjeldatud viisil saadud lahuseid ei kasutata ja protseduuri korratakse algusest peale. 7. Materjalide ja esemete proovide valmistamine Võetakse kaks prooviklaasi (vt punkt 4.4), millesse kaalutakse 0,1 mg täpsusega vähemalt 200 mg igast uuritavast materjalist või esemest saadud proovi. Prooviklaas suletakse kohe. Prooviklaasi lisatakse proovi iga grammi kohta 10 ml või 10 g DMA-d (vt punkt 3.2) või 10 ml või 10 g sisestandardlahust (vt punkt 3.3). Prooviklaasid suletakse hermeetiliselt ja jätkatakse nii, nagu on kirjeldatud punktis 8. 8. Gaaskromatograafiline määramine 8.1. Prooviklaasi loksutatakse, vältides kokkupuudet klaasis oleva vedeliku ja korgi vahel (vt punkt 4.4), saavutamaks materjali- või esemeproovide lahuse (vt punkt 5.5) või suspensiooni võimalikku homogeensust. 8.2. Tasakaalu tekkimiseks asetatakse hermeetiliselt suletud prooviklaasid (vt punktid 5.3, 6 ja 7) kaheks tunniks vesivanni, mille temperatuur on 60±1 oC. Vajaduse korral loksutatakse prooviklaase uuesti. 8.3. Proov võetakse prooviklaasis oleva vedeliku kohalt. Käsitsi proovivõtmise meetodi kasutamisel soojendatakse süstal proovi temperatuurini. Mõõdetakse piikide pindala (või kõrgus) nii VC kui ka sisestandardi (kui seda kasutatakse) korral; 8.4. Sobiva meetodi abil eemaldatakse kolonnist üleliigne DMA niipea, kui kromatogrammil ilmnevad DMA-le vastavad piigid. VI. TULEMUSED 9. Kõvera interpolatsiooni teel leitakse iga kahe proovilahuse tundmatu kontsentratsioon, arvestades sisestandardlahust, kui seda on kasutatud. VC kogus arvutatakse mõlemas uuritavas materjali- või esemeproovis järgmise valemi järgi

, kus X -- VC kontsentratsioon materjali- või esemeproovis, väljendatuna mg/kg. C -- VC kontsentratsioon prooviklaasis, mis sisaldab materjali- või esemeproovi (vt punkt 7) väljendatuna mg/l või mg/kg. V -- DMA ruumala või mass prooviklaasis, mis sisaldab materjali- või esemeproovi (vt punkt 7) väljendatuna liitrites või kilogrammides. M -- materjali- või esemeproovi kogus grammides. 10. Materjalis või esemes sisalduva VC kogusena (mg/kg) käsitatakse kahe määramistulemuse keskmist eeldusel, et punktis 11 nimetatud nõue on täidetud. VII. VC SISALDUSE KONTROLL 11. Kui punkti 10 järgi arvutatav VC kogus ületab kehtestatud piirnormid, kontrollitakse tulemusi ühel viisil järgmisest kolmest: 11.1. kasutatakse vähemalt kahte erineva polaarsusega kolonni (vt punkt 4.3). Protseduuri jätkatakse seni, kuni saadakse kromatogramm, millel ei ole näha VC või sisestandardi piikide ja materjali- või esemeproovi koostisosa piikide kattumust; 11.2. kasutatakse teisi detektoreid, näiteks mikroelektrolüütilise juhtivuse detektorit; 11.3. kasutatakse mass-spektromeetriat. Kui leitakse algmassiga molekulaarioone (m/e) 62 ja 64 suhtes 3:1, võib leidu vaadelda suure tõenäosusega kui VC sisalduse kinnitust. Kahtluse korral kontrollitakse kogu massispektrit. VIII. ANALÜÜSI KORDAMINE 12. Kahe sama proovi ühesugustes tingimustes teostatud samaaegse või kiiresti järgneva katse (vt punkt 9) tulemuste vahe ei tohi olla suurem kui 0,2 mg VC-d kilogrammi materjali või eseme kohta. 1 Instrumenti või seadet on nimetatud ainult sel juhul, kui see on spetsiaalne või valmistatud vastavalt spetsiifilisele spetsifikatsioonile. Eeldatakse, et kasutusel on tavaline labori sisseseade. Punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud süsteemide kombinatsioonid peavad võimaldama 0,005 mg VC-d liitri DMA kohta või 0,005 mg VC-d kilogrammi DMA kohta sisaldavate lahuste korral registreerida taustamüra viis korda ületava signaali. 2 VC on tervisele ohtlik aine ja õhu normaaltemperatuuril gaasiline, seepärast valmistatakse lahust hästi ventileeritud tõmbekapis. 3 VC või DMA kao vältimiseks võetakse tarvitusele kõik vajalikud abinõud. Käsitsi proovivõtmise meetodil võetud proovi analüüsides kasutatakse sisestandardit (vt punkt 3.3). Sisestandardi kasutamisel tuleb kogu protseduuri vältel kasutada sama lahust. 4 Kõver peab läbima vähemalt seitset punkti. Korduskatse ei tohi erineda rohkem kui 0,02 mg VC liitri või kilogrammi DMA kohta. Kõver arvutatakse nende punktide abil vähimruutude meetodil, st regressioonijoon arvutatakse järgmise võrrandi abil

, kus

ja

, kus y -- ühe määramise piikide kõrgus või pindala; x -- vastav kontsentratsioon regressioonijoonel; n -- sooritatud määramiste arv (n>=14). Kõver peab olema lineaarne, st kõigi mõõdetud (yi) ja arvutatud (zi) tulemuste erinevuste standardhälve (s) ning regressioonivõrrandi põhjal arvutatud tulemuste väärtus jagatud keskmise väärtusega (

) ei tohi ületada 0,07. Seda arvutatakse järgmiselt

, kus

ja

, kus yi -- iga üksik mõõdetud tulemus, zi -- regressioonivõrrandi põhjal leitud tulemus (yi) vastava kontsentratsiooni korral, n>=14. Õiend Lisatud puuduv valem määruse lisa nr 2 punkti 16