Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a määruse nr 138 ««Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest» tulenevate eeskirjade kohaldamine» täiendamine — RT I, 49, 543

Mootorsõidukite varustuse ja osade kinnitamise ühtsete nõuete vastuvõtmise ja kinnitamise vastastikuse tunnustamise kokkuleppega (Kokkuleppe pealkiri muudeti 16. oktoobril 1995. a. Käesolevas määruses on kasutatud kokkuleppe uut, muudetud pealkirja.) ühinemise seaduse (RT II 1995, 2, 3) paragrahvi 3 alusel Vabariigi Valitsus määrab: 1. Täiendada Vabariigi Valitsuse 8. juuli 1997. a määruse nr 138 ««Ratassõidukile ning sellele paigaldatavale ja/või sellel kasutatavale varustusele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamise ning nende nõuete alusel väljastatud tunnistuste vastastikuse tunnustamise kokkuleppest» tulenevate eeskirjade kohaldamine» (RT I 1997, 63, 1088; 1998, 89/90, 1457) punkti 1 alapunktidega 19 kuni 69 ja sõnastada need järgmiselt: 19) eeskiri nr 3 «Mootorsõidukite ja nende haagiste helkuritele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 20) eeskiri nr 4 «Mootorsõidukite ja nende haagiste (välja arvatud mootorrattad) numbritulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 21) eeskiri nr 5 «Mootorsõiduki «sealed beam» (SB) tüüpi Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule lamp-laternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 22) eeskiri nr 6 «Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 23) eeskiri nr 7 «Mootorsõidukite (välja arvatud mootorrattad) ja nende haagiste eesmistele, tagumistele ning ülemistele ääretule- ja stopptulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 24) eeskiri nr 10 «Sõiduki elektromagnetilisele sobivusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 25) eeskiri nr 11 «Sõiduki ustele ja lukkudele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 26) eeskiri nr 12 «Juhi kaitseks löögi eest vastu rooliseadet esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 27) eeskiri nr 18 «Omavolilise kasutamise tõkestamise suhtes sõidukile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 28) eeskiri nr 19 «Mootorsõidukite eesmistele udulaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 29) eeskiri nr 21 «Sõiduki interjöörile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 30) eeskiri nr 22 «Mootorratta- ja mopeedijuhi ning kaassõitja motokiivrile ja selle näokattele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 31) eeskiri nr 23 «Mootorsõidukite ja nende haagiste tagatulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 32) eeskiri nr 25 «Sõiduki istmega kokkuehitatud või sellele kinnitatavatele peatugedele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 33) eeskiri nr 26 «Sõidukist väljaulatuvatele osadele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 34) eeskiri nr 28 «Helisignaalidele ja sõidukite helisignalisatsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 35) eeskiri nr 30 «Mootorsõidukite ja nende haagiste rehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 36) eeskiri nr 31 «Mootorsõiduki «halogen sealed-beam» (HSB) tüüpi asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule lamp-laternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 37) eeskiri nr 34 «Sõiduki tulekindlusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 38) eeskiri nr 37 «Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitatud laternates kasutatavatele hõõglampidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 39) eeskiri nr 38 «Mootorsõidukite tagumistele udutuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 40) eeskiri nr 39 «Sõiduki spidomeetrile ja tema paigaldamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 41) eeskiri nr 45 «Mootorsõidukite laternapuhastitele ja mootorsõidukitele laternapuhastite suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 42) eeskiri nr 46 «Mootorsõiduki tahavaatepeeglile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 43) eeskiri nr 50 «Mootorrataste ja mopeedide ning nendega võrdsustatud sõidukite eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele ning numbritule-, suunatule- ja stopptulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 44) eeskiri nr 54 «Kommertssõidukite ja nende haagiste õhkrehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 45) eeskiri nr 55 «Autorongide haakeseadmetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 46) eeskiri nr 58 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad: (1) tagumistele allasõidutõketele esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud); (2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud tagumised allasõidutõkked, esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud); (3) sõidukitele tagant allasõidu takistamise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist» (resümee juurde lisatud); 47) eeskiri nr 59 «Vahetussummutisüsteemidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 48) eeskiri nr 60 «Mootorrataste ja mopeedide juhtimisseadmetele ning märgulampide, indikaatorite ja juhtimisseadmete märgistamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 49) eeskiri nr 61 «Tarbesõiduki kabiini tagaseinast eespool asuvatele väljaulatuvatele osadele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 50) eeskiri nr 62 «Omavolilise kasutamise tõkestamise suhtes mootorratta tüüpi rooliseadmega sõidukile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 51) eeskiri nr 64 «Sõidukitele, mis on varustatud ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratastega/rehvidega, esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 52) eeskiri nr 66 «Bussi ülaosa konstruktsiooni tugevusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 53) eeskiri nr 73 «Veoautode, nende haagiste ja poolhaagiste külgkaitsele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 54) eeskiri nr 75 «Mootorrataste ja mopeedide rehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 55) eeskiri nr 77 «Mootorsõidukite seisutulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 56) eeskiri nr 78 «L-kategooria sõidukite pidurdamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 57) eeskiri nr 79 «Mootorsõiduki roolile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 58) eeskiri nr 81 «Kaherattalise mootorsõiduki (külghaagisega või ilma) tahavaatepeeglile ja selle juhtrauale kinnitamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 59) eeskiri nr 85 «M- ja N-kategooria sõidukite sisepõlemismootorite kasuliku võimsuse või elektriajami 30-minutilise maksimaalse võimsuse mõõtmise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 60) eeskiri nr 87 «Mootorsõidukite päevatuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta (resümee juurde lisatud); 61) eeskiri nr 89 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad: (1) sõiduki maksimaalse kiiruse piiramisele esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud); (2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud kiiruspiirikud, esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud); (3) kiiruspiirikutele esitatavate nõuete heakskiitmist» (resümee juurde lisatud); 62) eeskiri nr 90 «Mootorsõidukite ja nende haagiste vahetatavatele komplektsetele piduriklotsi katetele ning trummelpiduri piduriklotsi katetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 63) eeskiri nr 91 «Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 64) eeskiri nr 93 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad: (1) sõiduki eesmistele allasõidutõketele esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud); (2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud eesmised allasõidutõkked, esitatavate nõuete heakskiitmist (resümee juurde lisatud); (3) sõidukitele eest allasõidu takistamise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist» (resümee juurde lisatud); 65) eeskiri nr 94 «Juhi ja sõitjate kaitseks eest kokkupõrkel esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 66) eeskiri nr 95 «Juhi ja sõitjate kaitseks külgkokkupõrkel esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 67) eeskiri nr 97 «Sõiduki alarmisüsteemile (VAS) ja mootorsõidukile alarmisüsteemi suhtes (AS) esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 68) eeskiri nr 98 «Mootorsõiduki gaaslahenduslampidega esilaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud); 69) eeskiri nr 99 «Mootorsõiduki tüübikinnitatud laternates kasutatavatele gaaslahenduslampidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» (resümee juurde lisatud). 2. Käesoleva määrusega kohaldatavate eeskirjadega on võimalik tutvuda Eesti Riiklikus Autoregistrikeskuses, asukoht Mäepealse 19, 12617 Tallinn. Peaminister Mart LAAR Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 3 «Mootorsõidukite ja nende haagiste helkuritele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 3 algversioon jõustus 1. novembril 1963. a ja viimane (02) paranduste seeria (R3/02) jõustus 1. juulil 1985. a ning selle viimane täiendus jõustus 5. juunil 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 3 koosneb 12 peatükist ja 18 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb sõidukitele paigaldatavatele helkuritele esitatavaid nõudeid. 2. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi termineid ja mõisteid: tagasipeegeldus, tagasipeegeldav optiline osa, helkur, kõrvalekaldenurk, valgustusnurk, pöördenurk, helkuri nähtavusnurk, helkuri valgustatus, valgustugevuse koefitsient (CIL), helkuri tüüp ja helkurite klassid. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab helkuri valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud helkuri joonised, kus on näidatud helkuri paigaldamine sõidukile ja toodud helkuri kirjeldus koos kasutatud materjalide iseloomustusega. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama lisas 4 toodud arvu näidiseid ja nende kinnitusvahendeid. Klassi IVA kohta on toodud nõutav näidiste ja kinnitusvahendite arv lisas 14. 4. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud helkurile peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Helkuril peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 3.1.1 toodud märgistuse. 5. Tunnustamine Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see helkuri tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud helkuri tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi helkurile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku helkuri tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud helkurile tuleb kanda punktide 5.5--5.7 kohaselt tähis, mille näidised on toodud lisas 3. 6. Üldnõuded Helkur peab olema konstrueeritud nii, et normaalsetes kasutamistingimustes ta töötaks normaalselt ning tal ei tohi olla defekte, mis takistavad efektiivset kasutamist. Helkuri pealispind peab olema kergesti puhastatav. 7. Erinõuded (katsetamine) Helkurid peavad mõõtmetelt ja vormilt ning kolorimeetriliste, fotomeetriliste ja mehaaniliste omaduste poolest vastama lisades 5--11 ja lisas 13 toodud nõuetele. Katsetuste läbiviimise nõuded on toodud lisades 4, 14 ja 16. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Tootmise vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud helkur peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 17. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 18. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui helkur, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab helkuri tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 12. Ülemineku tingimused Punktides 12.1--12.3 on toodud tingimused, millisel juhul on võimalik kasutada I, II ja III klassi kuuluvaid helkureid. Lisa 1. Helkurid, tähistus, seadmed Lisa 2. Vormikohane teade helkuri tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 3 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. Katsetuse metoodika -- IA ja IIIA klass Lisa 5. Nõuded kujule ja mõõtudele. Haagiste helkurid -- IIIA klass Lisa 6. Kolorimeetrilised nõuded Lisa 7. Fotomeetrilised nõuded Lisa 8. Kaitse välismõjude eest Lisa 9. Helkurite optiliste näitajate ajutine stabiilsus Lisa 10. Temperatuurikindlus Lisa 11. Värvi püsivus Lisa 12. Katsete läbiviimise kord Lisa 13. Löögikatse -- IVA klass Lisa 14. Katsetuse tehnoloogia -- IVA klass Lisa 15. Katsete läbiviimise kord -- IVA klass Lisa 16. Katsete läbiviimise kord -- IB klass Lisa 17. Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 18. Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 4 «Mootorsõidukite ja nende haagiste (välja arvatud mootorrattad) numbritulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 4 algversioon jõustus 15. aprillil 1964. a ja selle viimane täiendus jõustus 18. jaanuaril 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 4 koosneb 13 peatükist ja 7 lisast. 1. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning mõistet «numbritulelatern». 2. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab numbritulelaterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris numbritulelaterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud andmed numbritulelaterna paigaldamiseks sõidukile ja numbritulelaterna kirjeldus koos kasutatavate lampide tüübi ja võimsuse äranäitamisega. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks näidist koos nõutavate lampidega. 3. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud numbritulelaternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Numbritulelaternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 2a) toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega numbritulelaternale peab lisaks olema kantud nimipinge ja -võimsus. 4. Tunnustamine Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see numbritulelaterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud numbritulelaterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi numbritulelaternale. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku numbritulelaterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud numbritulelaternale tuleb kanda punktide 4.4--4.7 kohaselt tähis, mille näidised on toodud lisades 1 ja 2. 5. Üldnõuded Iga numbritulelaterna näidis peab vastama punktis 9 toodud registreerimismärgi valgustugevuse nõuetele lisas 4 toodud nähtavustsooni ulatuses. Valgustugevuse mõõtmise tingimused on toodud punktis 5.2. 6. Valguse värvus Numbritule värvus peab olema küllaldaselt värvitu, et ta ei muudaks registreerimismärgi värvust. 7. Valguse langemisnurk Numbritulelaterna valmistaja määrab kindlaks numbritulelaterna paigutamise tingimused, mille kohaselt valgus ei tohi langeda valgustatavale pinnale suurema kui 82o nurga all. Numbritulelatern peab olema konstrueeritud selliselt, et valgus ei oleks otseselt tagant nähtav. 8. Mõõtmise meetod Valgustugevuse mõõtmiseks kasutatakse valget mattpaberit, mis asetatakse registreerimismärgi kinnituskohale. Mõõtmise tingimused on toodud lisas 3. 9. Fotomeetrilised näitajad Lisas 3 toodud mõõtmiste tulemusel peab valgustugevus igas mõõtepunktis olema vähemalt 2,5 cd/m2. 10. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud numbritulelatern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 5, 6 ja 9 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 6. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 7. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui numbritulelatern, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava numbritulelaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 2. Vormikohane teade numbritulelaterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 4 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 3. Mõõtmispunktid katsetusel Lisa 4. Valgustatava pinna minimaalne nähtavusala Lisa 5. Mitme valgusallikaga numbritule fotomeetrilised mõõtmised Lisa 6. Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 7. Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 5 «Mootorsõiduki «sealed beam» (SB) tüüpi Euroopa asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule lamp-laternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 5 algversioon jõustus 30. septembril 1967. a ja viimane (02) paranduste seeria (R5/02) jõustus 6. märtsil 1988. a ning selle viimane täiendus jõustus 27. aprillil 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 5 koosneb 17 peatükist ja 7 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukitele paigaldatavatele laternatele, mille hajutid võivad olla klaasist või plastmassist. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: latern SB, hajuti, pinnakate ja lamp-laterna tüüp. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab laterna SB valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud laterna SB joonised ja lühike tehniline kirjeldus. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama järgmise arvu näidiseid: valge valgusega laternate puhul -- 5 näidist; värvilise valgusega laternate puhul -- üks värvilise valgusega näidis ja 5 valge valgusega näidist. Kui hajutid on valmistatud plastmassist, tuleb lisaks esitada 13 hajutit ja üks peegeldi, mille külge kinnitatakse hajuti. 4. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud laternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda punktis 5 toodud märgistuse. Laternale peab olema kantud kaugtule ja vastaval juhul ka lähitule nimipinge ja võimsus. 5. Tunnustamine Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see laterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud laterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi laternale. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku laterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud laternale tuleb kanda punktide 5.2 ja 5.3 kohane tähistus. 6. Üldnõuded Iga laterna näidis peab vastama punktides 6, 7, 8 ja vajadusel ka punktis 9 toodud nõuetele. Laternad peavad normaalsetes kasutamistingimustes säilitama oma töökindluse ja fotomeetrilised omadused, mille kontrolli tingimused on toodud lisas 5. Plastmassist valmistatud hajutitega laternate kontrolli tingimused on toodud lisas 6. 7. Nimisuurused Nimipinge peab olema 6, 12 või 24 volti. Tarbitav võimsus ei tohi ületada nimivõimsust rohkem, kui on näidatud tabelis 1. Tarbitava võimsuse alumist piiri ei määrata, tagatud peab olema ainult tabelis 2 toodud minimaalne valgustugevus. 8. Valgustugevus Laternad peavad olema konstrueeritud selliselt, et nende lähituli tagaks küllaldase valgustugevuse ilma pimestamata ja kaugtuli tagaks hea valgustugevuse. Valgustugevuse mõõtmise tingimused on toodud punktides 8.2--8.11. 9. Valguse värvus Laternast kiirguva valguse värvus peab olema valge või valikkollane. On toodud valikkollase värvuse valguskoordinaadid ja lähitule valgustugevuse nõuded. 10. Märkus värvuse kohta Iga lepinguosaline riik võib tüübikinnituse alusel, mis on antud kas valge või valikkollase valgusega laternale, lubada kasutada mõlemaid, kas valge või valikkollase valgusega lampe. 11. Pimestamise astme kontroll Laterna lähitule poolt tekitatud pimestamine kuulub kontrollimisele. 12. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud latern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktides 8 ja 9 toodud nõudeid. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 3. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 7. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 13. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui latern, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 14. Tunnustatud (SB) laterna tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud laterna tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega laternat on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 15. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava laterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 16. Ülemineku tingimused 24 kuud pärast paranduste seeria 02 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi käesolevale eeskirjale mittevastavatele laterna tüüpidele. Selle ajani kehtivad enne 02 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused. 17. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Lambid (SB) põllumajandus- ja metsatraktoritele ning teistele aeglastele sõidukitele Lisa 2. Vormikohane teade laterna (SB) tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 5 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 3. Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 4. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 5. Laterna fotomeetriliste näitajate püsivuse kontroll kasutamistingimustes Lisa 6. Nõuded plastmassist hajutitega laternatele -- laternate ja hajutite või nende materjali katsetamine Lisa 7. Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 6 «Mootorsõidukite ja nende haagiste suunatulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 6 algversioon jõustus 15. oktoobril 1967. a ja viimane (01) paranduste seeria (R6/01) jõustus 27. juunil 1987. a ning selle viimane täiendus jõustus 3. septembril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 6 koosneb 14 peatükist ja 7 lisast. 1. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: suunatulelatern ja suunatulelaterna tüüp. 2. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab suunatulelaterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluses peab olema näidatud, millisesse lisas 1 toodud kategooriasse esitatud suunatulelatern kuulub. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris suunatulelaterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud suunatulelaterna paigaldamine sõidukile ja suunatulelaterna kirjeldus koos kasutatavate lampide tüübi äranäitamisega. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks suunatulelaterna näidist. 3. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud suunatulelaternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide tüüp. Suunatulelaternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.2 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega suunatulelaternale peab lisaks olema kantud nimipinge ja -võimsus. 4. Tunnustamine Kui mõlemad ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see suunatulelaterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud suunatulelaterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi suunatulelaternale. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku suunatulelaterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud suunatulelaternale tuleb kanda punktide 4.2 ja 4.3 kohane tähis. 5. Üldnõuded Iga suunatulelaterna näidis peab täitma eeskirja punktides 6 ja 8 toodud nõudeid. Suunatulelatern peab olema konstrueeritud nii, et ta normaalsetes kasutamistingimustes töötaks normaalselt ning tal säiliksid käesoleva eeskirjaga nõutavad omadused. 6. Valgustugevus Punktis 6.1 on toodud suunatulelaterna minimaalne ja maksimaalne valgustugevus lähteteljel ning punktis 6.2 nähtavusalas väljaspool lähtetelge, sõltuvalt suunatulelaterna tüübist. Punktides 6.3 ja 6.4 ning lisas 4 on toodud katsetamise nõuded. 7. Katsetamine Suunatulelaterna katsetamisel tuleb kasutada valge või valikkollase valgusega lampe. Katsetuste metoodika on toodud punktides 7.2 ja 7.3. 8. Valguse värvus Suunatule värvus peab vastama lisas 5 toodud värvuskoordinaatidele. 9. Tunnustatud suunatulelaterna tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud suunatulelaterna tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega suunatulelaternat on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud suunatulelatern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 6 ja 8 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud lisas 6 toodud minimaalsed protseduurinõuded. Peavad olema täidetud lisas 7 toodud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava suunatulelaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 14. Ülemineku tingimused 36 kuud pärast paranduste seeria 01 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi käesolevale eeskirjale mittevastavatele suunatulelaternatele. Punktides 14.3--14.5 on toodud tingimused, mille puhul kehtivad enne 01 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused. Lisa 1. Suunatulelaternate kategooriad: nende kategooriate suunatulelaternate minimaalsed valguse nähtavusnurgad Lisa 2. Vormikohane teade suunatulelaterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 6 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. Fotomeetrilised mõõtmised Lisa 5. Valikkollase valgusega laternad: valguskoordinaadid Lisa 6. Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 7. Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 7 «Mootorsõidukite (välja arvatud mootorrattad) ja nende haagiste eesmistele, tagumistele ning ülemistele ääretule- ja stopptulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 7 algversioon jõustus 15. oktoobril 1967. a ja viimane (02) paranduste seeria (R7/02) jõustus 5. mail 1991. a ning selle viimane täiendus jõustus 3. septembril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 7 koosneb 14 peatükist ja 7 isast. 1. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: eesmine ääretulelatern, tagumine ääretulelatern, ülemine ääretulelatern ja stopptulelatern. 2. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab laterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluses peab olema näidatud, millist funktsiooni või funktsioone esitatud latern peab täitma ja mis värvi valgust (valget või punast) ta kiirgab. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris laterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud laterna paigaldamine sõidukile ja laterna kirjeldus koos kasutatavate lampide tüübi äranäitamisega. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks laterna näidist. 3. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud laternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide tüüp. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.2 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega laternale peab lisaks olema kantud nimipinge ja -võimsus. 4. Tunnustamine Kui mõlemad ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see laterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud laterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi laternale. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku laterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud laternale tuleb kanda punktide 4.2 ja 4.3 kohane tähistus. 5. Üldnõuded Iga laterna näidis peab vastama punktides 6 ja 8 toodud nõuetele. Laternad peavad olema konstrueeritud nii, et nad normaalsetes kasutamistingimustes normaalselt töötaksid ning neil säiliksid käesolevas eeskirjas nõutud omadused. 6. Valgustugevus Punktis 6.1 on toodud erinevate laternatüüpide minimaalne ja maksimaalne valgustugevus lähteteljel ning punktis 6.2 nähtavusalas väljaspool lähtetelge. Punktides 6.3 ja 6.4 ning lisas 4 on toodud katsetamisnõuded. 7. Katsetamine Laternate katsetamisel tuleb kasutada ettenähtud tüüpi valge valgusega lampe. Katsetuste metoodika on toodud punktides 7.2--7.3. 8. Valguse värvus Laterna poolt kiiratava valguse värvus peab vastama lisas 5 toodud värvuskoordinaatidele. 9. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud latern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 6 ja 8 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud lisas 6 toodud minimaalsed protseduurinõuded. Peavad olema täidetud lisas 7 toodud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava laterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Märkused valguse värvuse ja laternate kohta Kokkuleppe 3. peatüki kohaselt võib iga lepinguosaline riik keelata kasutada sõidukitel käesolevas eeskirjas ettenähtud valguse värvusega laternaid. Samuti võib lepinguosaline riik keelata kas osadel või kõigil sõidukitel kasutada ühe valgustugevuse võimalusega stopptulelaternaid. 13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 14. Ülemineku tingimused Enne paranduste seeria 02 jõustumise aega antud tüübikinnitused on jõus laternate suhtes, millega asendatakse kasutamisel olevaid sõidukite laternaid. 24 kuu möödumisel 02 paranduste seeria jõustumisest ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi käesolevale eeskirjale mittevastavatele laternatele. Lisa 1. Eesmiste, tagumiste ja ülemiste ääretulelaternate ning stopptulelaternate valguse minimaalsed nähtavusnurgad Lisa 2. Vormikohane teade laterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 7 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. Fotomeetrilised mõõtmised Lisa 5. Valguse värvus Lisa 6. Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 7. Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 10 «Sõiduki elektromagnetilisele sobivusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 10 algversioon jõustus 1. aprillil 1969. a ja viimane (02) paranduste seeria (R10/02) jõustus 3. septembril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 23 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 10 koosneb 13 peatükist ja 11 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb elektromagnetilise sobivuse nõudeid M-, N- ja O-kategooria sõidukitele ja nendele paigaldatavatele elektrilistele ja elektroonilistele blokkidele. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: elektromagnetiline sobivus, elektromagnetilised häired, elektromagnetiliste häirete kindlus, elektromagnetiline keskkond, kontrolltase, kontrolli antenn, laiaribalised elektromagnetilised häired, kitsaribalised elektromagnetilised häired, elektriline või elektrooniline süsteem, elektriline või elektrooniline sõlm (ESA), sõiduki tüüp ja ESA tüüp. 3. Tunnustuse taotlemine Sõidukile tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud lisas 2A toodud informatiivsed dokumendid. ESA-le tunnustuse taotluse esitab ESA valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud lisas 2B toodud informatiivsed dokumendid. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama vastavalt kas sõiduki või ESA. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduki või ESA tüüp vastavad käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see sõiduki või ESA tüüp tüübikinnitatuks. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki või ESA tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest vastavalt lisades 3A või 3B esitatud vormikohase teate saatmisega. 5. Tähised Igale tüübikinnituse saanud sõiduki või ESA tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda vastavalt teist tüüpi sõidukile või ESA-le. Igale tüübikinnitatud sõidukile või ESA-le tuleb kanda punktide 5.2 ja 5.3 kohane tähis. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed on toodud lisas 1. 6. Tehnilised nõuded Sõiduk või ESA peab olema projekteeritud ja seadistatud nii, et normaalsetes kasutamistingimustes täidaks sõiduk käesolevas eeskirjas toodud tingimusi. Tehnilised nõuded sõidukile laiaribaliste elektromagnetiliste häirete suhtes on toodud punktis 6.2 ja kitsaribaliste elektromagnetiliste häirete suhtes punktis 6.3. Tehnilised nõuded sõiduki töökindlusele elektromagnetilise kiirguse suhtes on toodud punktis 6.4. Punktides 6.5 ja 6.6 on toodud tehnilised nõuded ESA poolt tekitatavate elektromagnetiliste häirete suhtes ja punktis 6.7 tehnilised nõuded ESA töökindlusele elektromagnetilise kiirguse suhtes. 7. Tüübikinnituse muutmine või laiendamine pärast ESA vahetust või lisamist Käesolevas peatükis on toodud tingimused, mille puhul pärast ESA vahetust või lisamist loetakse sõiduk tüübikinnitatuks ilma täiendava katsetuseta ja mille puhul mitte. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud sõiduk või ESA peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 6 toodud nõudeid. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisades 3A või 3B ja punktis 8. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punkti 6 nõudeid või kui katsetuseks valitud sõiduk või ESA, mis omab tüübikinnituse tähist, ei läbi katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisades 3A või 3B toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõiduki või ESA tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 3A või 3B toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Tunnustatud sõiduki või ESA tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki või ESA tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit või ESA-t on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisades 3A või 3B toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Ülemineku tingimused Alates 1. jaanuarist 1998. a ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirja paranduste seeriale 02 mittevastavale sõidukile või ESA-le. Kuni 1. oktoobrini 2002. a kehtivad enne 02 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused. 13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 2A. Vormikohane teade sõiduki tüübi tüübikinnitusest elektromagnetilise sobivuse suhtes Lisa 2B. Vormikohane teade ESA tüübi tüübikinnitusest elektromagnetilise sobivuse suhtes Lisa 3A. Sõiduki tüübi tüübikinnitusest teatamise kaardi näidis Lisa 3B. ESA tüübi tüübikinnitusest teatamise kaardi näidis Lisa 4. Sõiduki poolt tekitatavate laiaribaliste elektromagnetiliste häirete mõõtmise meetod Lisa 5. Sõiduki poolt tekitatavate kitsaribaliste elektromagnetiliste häirete mõõtmise meetod Lisa 6. Katsetuse meetod sõiduki vastupidavuse määramiseks elektromagnetilise kiirguse suhtes Lisa 7. ESA poolt tekitatavate laiaribaliste elektromagnetiliste häirete mõõtmise meetod Lisa 8. ESA poolt tekitatavate kitsaribaliste elektromagnetiliste häirete mõõtmise meetod Lisa 9. Katsetuse meetod ESA vastupidavuse määramiseks elektromagnetilise kiirguse suhtes Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 11 «Sõiduki ustele ja lukkudele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 11 algversioon jõustus 1. juunil 1969. a ja viimane (02) paranduste seeria (R11/02) jõustus 15. märtsil 1981. a ning selle viimane täiendus 20. aprillil 1986. a. Eeskirjaga on ühinenud 24 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 11 koosneb 11 peatükist ja 3 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb sõidukite külguste kinnitust ja ukselukke. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, uksed, ukselukud, uksehinged. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotlemiseks nõutavad dokumendid on: taotlus; uste, ukselukkude ja uksehingede joonised; ukselukkude ja uksehingede üksikasjalik kirjeldus. Sõiduki tüüp ja selle ukselukkude ning uksehingede näidised esitatakse katsete läbiviimiseks tehnilisele teenistusele. 4. Tunnustamine Sõiduki tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud sõidukile peab olema nähtavasse, kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht ja R-täht käesoleva eeskirja numbriga. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 2 toodud näidisele. 5. Nõuded Ukselukud ja uksehinged peavad olema konstrueeritud, ehitatud ja paigaldatud nii, et sõiduki kasutamisel normaalsetes tingimustes oleks võimalik tagada käesoleva eeskirja nõuete täitmine. Suletud lukud peavad vastu pidama pikikoormusele 1111 daN ja põikkoormusele 889 daN. Uksehinged peavad vastu pidama pikikoormusele 1111 daN ja põikkoormusele 889 daN. 6. Katsetamine Sõiduki uste kinnitus ja ukselukud peavad läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused nii, nagu see on toodud käesoleva eeskirja lisas 3. 7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest tuleb teatada pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4 toodud korra kohaselt. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama ametlikult kinnitatud prototüübile. Loetakse, et sõiduki uste kinnitus ja ukselukud vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, kui on täidetud eeskirja punkti 5 nõuded. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktide 7.1 ja 7.2 nõuded või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatud sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 11 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Ukselukkude ja uksehingede tugevuse katsete läbiviimine Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 12 «Juhi kaitseks löögi eest vastu rooliseadet esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 12 algversioon jõustus 1. juunil 1969. a ja viimane (03) paranduste seeria (R12/03) jõustus 24. augustil 1993. a ning selle viimane täiendus 25. detsembril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 12 koosneb 13 peatükist ja 7 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid M1-kategooria sõiduki ja N1-kategooria* sõiduki, mille täismass ei ületa 1500 kg, rooliseadmele juhi kaitse seisukohalt eest kokkupõrkel. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, rooliseadme tüübikinnitus, rooliseadme tüüp, rooliseade, universaalne rooliseade, turvapadi, rooliratas, rooli kodar, rooliratta keskpunkt, rooli tasapind, roolivõll, roolisammas, roolimehhanism, sõiduki salong, löögi element ja tühimass. 3. Tunnustuse taotlemine Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki kirjeldus, rooliseadme joonised, rooliseadme kirjeldus, sõiduki tühimass, rooliseadme tüübikinnituse tunnistus. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki. Rooliseadme tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: rooliseadme kirjeldus, rooliseadme joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama rooliseadme. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Kui ametlikule tunnustamisele esitatud rooliseade vastab täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see rooliseadme tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud rooliseadme tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi rooliseadmele. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi või rooliseadme tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisades 1A ja 1B esitatud vormide kohase teatega. 5. Kirjeldus Rooliseade peab olema projekteeritud, konstrueeritud ja asetatud sõidukile nii, et ta katsetustel rahuldaks käesoleva eeskirja nõudeid. Määratud on, kui palju tohivad roolisammas ja roolivõll eest kokkupõrkel liikuda horisontaal- ja vertikaalsuunas, kui suure jõu puhul peab roolisammas deformeeruma ja kui suurt aeglustust peab seejuures roolisammas garanteerima. On toodud nõuded rooliseadme materjalidele ja üksikutele detailidele. 6. Katsetamine Sõiduk või rooliseade peab läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused vastavalt käesoleva eeskirja lisades 3, 4 ja 5 kirjeldatule. 7. Tunnustatud sõiduki või rooliseadme tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki või rooliseadme tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit või rooliseadet on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisades 1A või 1B toodud vormi kohase teate saatmisega. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktides 5 ja 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord aastas. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 8.1 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisades 1A või 1B toodud vormi kohaselt. 10. Juhendid Juhul kui rooliseade saadetakse sõidukist eraldi, tuleb pakendamise ja paigaldamise juhendites märkida, millisele sõiduki tüübile (tüüpidele) seade on ette nähtud. 11. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõiduki tüübi või rooliseadme tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisades 1A ja 1B toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 13. Ülemineku tingimused 36 kuud pärast paranduste seeria 03 jõustumise aega (24. august 1993) ei tohi lepinguosalised, kes on ühinenud käesoleva eeskirjaga, anda uusi tüübikinnitusi eeskirjale mittevastavatele sõidukitele. 60 kuud pärast paranduste seeria 03 jõustumise aega (24. august 1993) võivad käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised keelduda sõidukite tüübikinnituste tunnustamisest, mis ei vasta paranduste seeria 03 nõuetele. 24 kuud pärast paranduste seeria 03 jõustumise aega (24. august 1993) ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi käesolevale eeskirjale mittevastavatele rooliseadmetele. 36 kuud pärast paranduste seeria 03 jõustumise aega (24. august 1993) võivad käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised keelduda rooliseadmete tüübikinnituste tunnustamisest, mis ei vasta paranduste seeria 03 nõuetele. Lisa 1A. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 12 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 1B. Vormikohane teade rooliseadme ÜRO EMK eeskirjale nr 12 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Nõuded katsele, kui eest kokkupõrge toimub vastu barjääri Lisa 4. Nõuded katsele, kui kasutatakse kere mudelit Lisa 5. Nõuded katsele, kui kasutatakse pea mulaaþi Lisa 6. Sõidukis istuva juhi ja reisija kere punkti H ja tegeliku kaldenurga määramise metoodika Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 18 «Omavolilise kasutamise tõkestamise suhtes sõidukile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 18 algversioon jõustus 1. märtsil 1971. a ja viimane (02) paranduste seeria (R18/02) jõustus 3. septembril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 18 koosneb 25 peatükist ja 6 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb: I osas -- nõudeid M1- ja N1-kategooria* sõidukitele omavolilise kasutamise tõkestamiseks; II osas -- nõudeid sõidukitele, millel on vähemalt 3 ratast (välja arvatud M1- ja N1-kategooria* sõidukid) omavolilise kasutamise tõkestamiseks. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). I OSA. M1- ja N1-KATEGOORIA SÕIDUKITE TÜÜBIKINNITAMINE OMAVOLILISE KASUTAMISE TÕKESTAMISE SEADMETE SUHTES 2. Mõisted Eeskirja I osas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüüp, omavolilise kasutamise tõkestamise seade, rool, kombinatsioon, võti ja muutuv kood. 3. Tunnustuse taotlemine Sõidukile tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peab olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki tüübi või sõiduki omavolilise kasutamise tõkestamise seadme kirjeldus ja omavolilise kasutamise tõkestamise seadme identifitseerimise komponentide nimestik. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab käesoleva eeskirja punktide 5, 6 ja 7 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4--4.8 kohaselt tähistus, mille näidised on toodud lisas 3. 5. Üldised tehnilised nõuded Omavolilise kasutamise tõkestamise seade peab olema konstrueeritud punktides 5.1--5.14 toodud nõuete kohaselt. Omavolilise kasutamise tõkestamise seade peab kuuluma sõiduki standardvarustusse. 6. Tehnilised erinõuded Punktis 6.1 on toodud nõuded omavolilise kasutamise tõkestamise seadmele, mis toimib rooli kaudu, punktis 6.2 on toodud nõuded omavolilise kasutamise tõkestamise seadmele, mis toimib jõuülekande kaudu. Punktis 6.3 on toodud nõuded omavolilise kasutamise tõkestamise seadmele, mis toimib käigukasti kaudu. 7. Elektromehaanilised ja elektroonilised sõiduki omavolilise kasutamise tõkestamise seadmed Elektromehaanilised ja elektroonilised sõiduki omavolilise kasutamise tõkestamise seadmed peavad täitma käesoleva eeskirja punktides 5 ja 6 ning eeskirja nr 97 punktis 33 toodud nõudeid. 8. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4.3 toodud korra kohaselt. 9. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. 10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punkti 9 nõuded. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 13. Ülemineku tingimused Alates 3. septembrist 1997. a ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirja paranduste seeriale 02 mittevastavale sõidukile. Kuni 1. oktoobrini 1998. a kehtivad enne 02 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused. II OSA. VÄHEMALT 3 RATTAGA SÕIDUKITE (VÄLJA ARVATUD M1- ja N1-KATEGOORIA SÕIDUKID) TÜÜBIKINNITAMINE OMAVOLILISE KASUTAMISE TÕKESTAMISE SEADMETE SUHTES 14. Mõisted Käesoleva eeskirja II osas kasutatakse järgmisi termineid ja mõisteid: sõiduki tüüp, sõiduki tüübikinnitus, omavolilise kasutamise tõkestamise seade, rool, kombinatsioon ja võti. Punktides 15--22 ja 25 toodud nõuded on analoogsed punktides 3--6 ja 8--12 toodud nõuetega. 23. Täiendavad seadmed Omavolilise kasutamise tõkestamise seadmele lisatavate täiendavate seadmete tüübikinnitus tuleb teostada eeskirja II osa nõuete kohaselt. Nõuded täiendavatele seadmetele on toodud punktis 23.2. 24. Ülemineku tingimused Sõidukite (välja arvatud M1- ja N1-kategooria sõidukid) omavolilise kasutamise tõkestamise seadmete tüübikinnitus toimub 01 paranduste seeria nõuete alusel. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirja nr 18 I osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirja nr 18 II osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. I osa. Rooli kaudu toimiva omavolilise kasutamise tõkestamise seadme katsetuse kord Lisa 4. II osa. Rooli kaudu toimiva omavolilise kasutamise tõkestamise seadme, mis piirab rooli pöördemomenti, katsetuse kord Lisa 5. Elektrisüsteemi katsetamine Lisa 6. Rooli kaudu toimiva omavolilise kasutamise tõkestamise seadme katsetuse kord Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 19 «Mootorsõidukite eesmistele udulaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 19 algversioon jõustus 1. märtsil 1971. a ja viimane (02) paranduste seeria (R19/02) jõustus 8. mail 1988. a ning selle viimane täiendus jõustus 27. aprillil 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 19 koosneb 15 peatükist ja 7 lisast. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukitele paigaldatavatele eesmistele udulaternatele, mille hajutid võivad olla klaasist või plastmassist. 1. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: eesmine udulatern, hajuti, pinnakate ja erinevat tüüpi eesmised udulaternad. 2. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab eesmise udulaterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud eesmise udulaterna joonised ja lühike tehniline kirjeldus. Peavad olema näidatud ka kasutatavate lampide tüübid. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks eesmise udulaterna näidist. Kui hajutid on valmistatud plastmassist, tuleb lisaks esitada 13 hajutit ja üks peegeldi, mille külge kinnitatakse hajuti. 3. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud eesmisele udulaternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda punktis 4 toodud märgistuse. 4. Tunnustamine Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud eesmise udulaterna näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see eesmise udulaterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud eesmise udulaterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi eesmisele udulaternale. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku eesmise udulaterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud eesmisele udulaternale tuleb kanda punktide 4.2 ja 4.3 kohane tähis. 5. Nõuded Iga eesmise udulaterna näidis peab vastama punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. Eesmised udulaternad peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et nad normaalsetes kasutamistingimustes säilitaksid eeskirjas toodud omadused. Fotomeetriliste näitajate kontrolli metoodika on toodud lisas 4. Plastmassist valmistatud hajutiga eesmise udulaterna kontrolli metoodika on toodud lisas 5. 6. Valgustugevus Eesmised udulaternad peavad olema konstrueeritud selliselt, et nad tagaksid küllaldase valgustugevuse ilma oluliselt pimestamata. Valgustugevuse mõõtmise tingimused on toodud punktides 6.2--6.8. 7. Valguse värvus Eesmisest udulaternast kiirguva valguse värvus peab olema valge või kollane. On antud kollase värvuse valguskoordinaadid ja kollase valguse saamise võimalused. 8. Pimestamise tugevuse kontrollimine Selles punktis on antud eesmise udulaterna pimestamise tugevuse kontrollimise tingimused. 9. Märkus värvuse kohta Iga lepinguosaline riik võib tüübikinnituse alusel, mis on antud kas valge või kollase valgusega eesmisele udulaternale, lubada kasutada kas valge või kollase valgusega lampe või teisi kollase valguse saamise võimalusi tingimusel, et oleksid täidetud kolorimeetrilised nõuded. 10. Tunnustatud eesmise udulaterna tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud eesmise udulaterna tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega eesmist udulaternat on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud eesmine udulatern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 6. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 7. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 12. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui eesmine udulatern, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 13. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab eesmise udulaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 14. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 15. Ülemineku tingimused 24 kuud pärast paranduste seeria 02 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirjale mittevastavatele eesmistele udulaternatele. Selle ajani kehtivad enne 02 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused. Lisa 1. Vormikohane teade eesmise udulaterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 19 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Katsetamise ekraan Lisa 4. Laterna fotomeetriliste näitajate püsivuse kontroll kasutamistingimustes Lisa 5. Nõuded plastmassist hajutitega laternatele -- laternate ja hajutite või nende materjali katsetamine Lisa 6. Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 7. Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 21 «Sõiduki interjöörile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 21 algversioon jõustus 1. detsembril 1971. a ja viimane (01) paranduste seeria (R21/01) jõustus 8. oktoobril 1980. a ning selle viimane täiendus 18. jaanuaril 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 21 koosneb 10 peatükist ja 7 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid sõiduautode interjöörile: salongi sisemistele detailidele, välja arvatud tahavaatepeegel; juhtimisseadmete paigutusele; katusele, sealhulgas avanevale katusele; istmeleenidele ja tagaküljele. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, lähtetsoon, armatuuri tasapind, katus, piirjoon, avaneva ülaosaga sõiduk, avaneva katusega sõiduk, allapööratav iste. 3. Tunnustuse taotlemine Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki kirjeldus koos salongi fotoga või salongi detailse joonisega ning sõidukit iseloomustava numbriga või tähisega. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki või kontrollimiseks ja katsetuseks vajalikud osad. Tehniline teenistus võib nõuda ka mõnede kasutatud materjalide näidiste esitamist. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega. 5. Nõuded On esitatud nõuded järgmistele osadele: salongi eesmises osas armatuurlauast kõrgemal olevad ja istme punktist H eespool olevad osad, välja arvatud külguste osad; salongi eesmises osas armatuurlauast madalamal olevad ja esiistmete punktist H eespool olevad osad, välja arvatud külguste ja pedaalide osad; teised salongi osad, mis on eespool tagaistmel oleva mannekeeni kere lähteliini risttasapinda; katus; avaneva katusega sõiduki katus; avaneva ülaosaga sõiduki katus; istmeleen, mis on kinnitatud sõiduki külge; teatud juhtudel muud osad, mille vastu võivad sõitjad põrgata. 6. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 5 toodud nõuetele. Kontrolli teostamiseks võetakse seeriatoodangust sõiduk ja kontrollitakse tema vastavust eeskirjas toodud nõuetele. Tootmine loetakse eeskirjale vastavaks, kui on täidetud punkti 5 nõuded. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 7.1 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt. 9. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Tsooni määramine, kus pea võib saada löögi Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 21 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. Nõuded energiat neelavate materjalide katsetamisele Lisa 5. Punkti H ja istuvas asendis mannekeeni kere tegeliku kalde määramise metoodika Lisa 6. Väljaulatuvate osade mõõtmise metoodika Lisa 7. Eeskirja punkti 5.2.1 rakendamise protseduur ja selleks kasutatav rakis Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 22 «Mootorratta- ja mopeedijuhi ning kaassõitja motokiivrile ja selle näokattele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 22 algversioon jõustus 1. juunil 1972. a ja viimane (04) paranduste seeria (R22/04) jõustus 20. märtsil 1995. a ning selle viimane täiendus jõustus 18. jaanuaril 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon. Eeskiri nr 22 koosneb 15 peatükist ja 11 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid mootorratta- ja mopeedijuhi ning kaassõitja motokiivrile ja selle näokattele. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: motokiiver, korpus, ohutust tagav tihendus, abistav tihendus, hoidesüsteem, tugirihm, tugirihma korv, sirm, näo alumise osa kaitse, näokate, kaitseprillid, pea põhitasapind, mannekeeni pea põhitasapind, kontrolltasapind, motokiivri tüüp, näokatte tüüp, tüübikinnitus, toodangu katsetus ja tüübikatsetus. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse motokiivri tüübile ilma näokatteta või ühe ja mitme näokatte tüübi kasutamiseks esitab motokiivri valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud motokiivri ja näokatte (kui see on ette nähtud) joonised ja lühike tehniline kirjeldus ning punktides 3.1.1.4 ja 3.1.1.5 toodud arv motokiivreid ja näokatteid. Tunnustuse taotluse näokatte tüübile esitab näokatte valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud näokatte joonised ja lühike tehniline kirjeldus ning punktis 3.2.1.4 toodud arv näokatteid. 4. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud motokiivrile ja näokattele peab olema kantud tehase- või kaubamärk. 5. Tunnustamine Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud motokiivri ja näokatte näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see motokiivri või näokatte tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud motokiivri või näokatte tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda vastavalt teist tüüpi motokiivrile ja näokattele. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku motokiivri või näokatte tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud motokiivrile või näokattele tuleb kanda vastavalt punktide 5.1.4 või 5.2.4 kohane tähis. 6. Üldnõuded Iga motokiivri näidis peab vastama punktides 6.1--6.3 ja 6.5--6.10 toodud nõuetele. Punktis 6.4 on toodud nõuded, millist kaitset motokiiver peab tagama, punktis 6.11 nõuded motokiivri kinnitussüsteemile, punktides 6.12 ja 6.13 nõuded kasutatud materjalidele, punktis 6.14 nõuded vaateväljale, punktis 6.15 nõuded näokattele ja punktis 6.16 võimalused valgustpeegeldavate materjalide kasutamiseks. 7. Katsetamine Motokiivrit katsetatakse löögi amortiseerimise, jäikuse, näokatte läbipaistvuse ja kinnitussüsteemi vastupidavuse suhtes. On toodud kõigi katsetuste tehnoloogia. 8. Katseprotokollid Tehniline teenistus peab katseprotokollid säilitama kaks aastat. 9. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud motokiiver ja näokate peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile. Toodangu kontrollil ja katsetuseks vajalike näidiste võtmisel peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud punktides 9.3--9.5. 10. Tunnustatud motokiivri ja näokatte tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud motokiivri ja näokatte tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega motokiiver ja näokate nõuab uut katsetamist või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1A või 1B toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui motokiiver või näokate, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1A või 1B toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab motokiivri või näokatte tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1A või 1B toodud vormi kohase teate saatmisega. 13. Kasutajate informeerimine Igal müüdaval motokiivril ja näokattel peab olema riigikeeles punktides 13.1--13.5 toodud informatsioon. 14. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 15. Ülemineku tingimused 18 kuud pärast paranduste seeria 04 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirjale mittevastavatele motokiivritele ja näokatetele. 30 kuud pärast paranduste seeria 04 jõustumist kehtivad paranduste seeria 03 alusel antud tüübikinnitused. Lisa 1A. Vormikohane teade ilma näokatteta motokiivri tüübi või ühe ja mitme näokatte tüübi kasutamisega ÜRO EMK eeskirjale nr 22 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 1B. Vormikohane teade motokiivri näokatte tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 22 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2A. Motokiivri ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 2B. Näokatte ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Motokiivri skeemid Lisa 4. Pea makett Lisa 5. Motokiivri asend pea maketil Lisa 6. Pea kontrollmaketid (mõõtmed ja kuju ülalpool kontrolltasapinda) Lisa 7. Pea kontrollmaketid (mõõtmed ja kuju allpool kontrolltasapinda) Lisa 8. Kontrollstend Lisa 9. Näokatte avatavuse nurga määramine Lisa 10. Kulumiskindluse määramise protseduur Lisa 11. Läbipaistvuse ja valguse hajumise koefitsiendi määramise meetodid Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 23 «Mootorsõidukite ja nende haagiste tagatulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 23 algversioon jõustus 1. detsembril 1971. a ja selle viimane täiendus jõustus 18. jaanuaril 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 23 koosneb 12 peatükist ja 6 lisast. 1. Mõisted Eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: tagatulelatern ja tagatulelaterna tüüp. 2. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab tagatulelaterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris tagatulelaterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud tagatulelaterna paigaldamine sõidukile ja tagatulelaterna kirjeldus koos kasutatavate lampide tüübi äranäitamisega. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks tagatulelaterna näidist. 3. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud tagatulelaternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide kategooria. Tagatulelaternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.3 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega tagatulelaternale peab lisaks eeltoodule olema kantud nimipinge ja -võimsus. 4. Tunnustamine Kui mõlemad ametlikule tunnustamisele esitatud tagatulelaterna näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see tagatulelaterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud tagatulelaterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi tagatulelaternale. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku tagatulelaterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud tagatulelaternale tuleb kanda punktide 3.1, 3.2 ja 3.3 või 3.5 kohane tähistus. 5. Nõuded Iga tagatulelaterna näidis peab vastama punktides 6 ja 8 toodud nõuetele. Laternad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et nad normaalsetes kasutamistingimustes normaalselt töötaksid ning neil säiliksid käesoleva eeskirjaga nõutavad omadused. 6. Valgustugevus Tagatulelaterna minimaalne valgustugevus lähteteljel peab olema 80 cd ja maksimaalne horisontaalteljel ning sellest kõrgemal -- 300 cd ning horisontaalteljest madalamal -- 600 cd. 7. Katsetamime Laternate katsetamisel tuleb kasutada ettenähtud tüüpi valge valgusega lampe ja kasutatav pinge peab olema 6,75 V, 13,5 V või 28,0 V. 8. Valguse värvus Laterna poolt kiiratava valguse värvus peab olema valge. Kahtluse korral tuleb läbi viia kontroll lisas 4 toodud korra kohaselt. 9. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud tagatulelatern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 6 ja 8 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 5. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 6. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava tagatulelaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade tagatulelaterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 23 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Fotomeetrilised mõõtmised Lisa 4. Valguse värvus Lisa 5. Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 6. Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 25 «Sõiduki istmega kokkuehitatud või sellele kinnitatavatele peatugedele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 25 algversioon jõustus 1. märtsil 1972. a ja viimane (04) paranduste seeria (R25/04) jõustus 15. jaanuaril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 23 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 25 koosneb 14 peatükist ja 7 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb sõiduki istmega kokkuehitatud või sellele kinnitatavaid peatugesid. Eeskiri ei käsitle peatugesid, mis võivad olla paigutatud tagasipööratavatele istmetele. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüüp, peatugi, istmega kokkuehitatud peatugi, mahavõetav peatugi, eraldiseisev peatugi, istme tüüp, peatoe tüüp, istme lähtepunkt (punkt H), lähtejoon, peajoon, tagasipööratav iste, reguleerimissüsteem (seade), nihkumisseade. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotlemiseks nõutavad dokumendid on: taotlus; üksikasjalik peatugede kirjeldus; üksikasjalik istmete kirjeldus; viide sõidukite kohta, kuhu paigutatakse istmed ja peatoed; istmete joonised ning peatugede ja nende kinnitusjoonised sõidukis. Sõiduki tüüp ja sellesse paigutatavate istmete ja peatugede näidised esitatakse katsete läbiviimiseks tehnilisele teenistusele. 4. Tähised Ametlikule tüübikinnitusele esitatavatele peatugedele peab olema kantud valmistajatehase- või kaubamärk. 5. Tunnustamine Peatoe tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktide 6 ja 7 nõuetele. Igale tüübikinnituse saanud peatoele antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud peatoele peab olema nähtavasse, kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht ja R-täht käesoleva eeskirja numbriga. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 2 toodud näidisele. 6. Nõuded Peatugede olemasolu sõidukis ei tohi tekitada täiendavat ohtu juhile ja kaassõitjatele. Peatoel ja selle osadel ei tohi olla ohtlikke nurki ja teravaid servi. Löögitsoonis asuvad peatoe osad peavad summutama energiat. Peatugi ja selle kinnitusvahendid peavad vastu pidama ettenähtud koormusele. Peatoed peavad olema paigaldatud R-punktist vähemalt 750 mm kõrgemale. 7. Katsetamine Peatoed peavad läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused, kus määratakse peatugede kõrgus, laius ning avade asukoht; peatugede reguleerimiskindlus, tugevus ja energia absorbtsioon. Katsetused viiakse läbi vastavalt käesoleva eeskirja lisadele 3, 4, 5, 6 ja 7. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga valmistatud peatugi peab vastama ametlikult kinnitatud prototüübile ning käesoleva eeskirja punktide 6 ja 7 nõuetele. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui peatugi ei vasta ametlikult kinnitatud prototüübile ja samuti siis, kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt. 10. Tunnustatud peatoe tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud peatoe tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele, kes otsustab, kas muudatustega peatuge on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohaselt. 11. Kasutusjuhend Igale ametlikult kinnitatud tootele peab olema lisatud kasutusjuhend. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava peatoe tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 13. Ülemineku tingimused 60 kuud pärast paranduste seeria 04 jõustumise aega (15. jaanuar 1997) võivad käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised keelduda peatoe tüübikinnituste tunnustamisest, mis ei vasta paranduste seeria 04 nõuetele. 14. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade ÜRO EMK eeskirja nr 25 kohasest tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Punkti H ja sõidukis istuvas asendis juhi või kaassõitja keha tegeliku kaldenurga kindlaksmääramine Lisa 4. Peatugede kõrguse ja arvu kindlaksmääramine Lisa 5. Katsete käigus tehtavad joonised ja mõõtmised Lisa 6. Energia absorbtsiooni kontrollimise katsete läbiviimise kord Lisa 7. Peatoe ava A mõõtude määramine Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 26 «Sõidukist väljaulatuvatele osadele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 26 algversioon jõustus 1. juulil 1972. a. ja viimane (02) paranduste seeria (R26/02) jõustus 13. detsembril 1996. a. Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 26 koosneb 11 peatükist ja 4 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb M1-kategooria* sõidukite väljaulatuvaid osi, välja arvatud välised tahavaatepeeglid ja puksiirseadmed. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüüp, välispind, põranda joon, kumerusraadius, koormatud sõiduk, gabariitlaius, välisgabariit, paneeli tingjoon. 3. Tunnustuse taotlemine Sõiduki tüübi ja selle väljaulatuvate osade tunnustuse taotluse esitab valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: üksikasjalik sõiduki tüübi ja selle väljaulatuvate osade kirjeldus, joonised, fotod ja eraldi asetsevate väljaulatuvate osade kasutamisjuhend. Sõiduki tüüp ja selle väljaulatuvate osade näidised esitatakse katsete läbiviimiseks tehnilisele teenistusele. 4. Tunnustamine Sõiduki tüüp ja selle väljaulatuvad osad loetakse ametlikult kinnitatuks, kui need vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele. Igale tüübikinnituse saanud sõidukile ja eraldi asetsevale väljaulatuvale osale antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 ja/või lisas 4 esitatud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud sõidukile ja eraldi asetsevatele väljaulatuvatele osadele peab olema nähtavasse, kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht ja R-täht käesoleva eeskirja numbriga. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 2 toodud näidisele. 5. Nõuded Sõiduk ja selle väljaulatuvad osad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et sõiduki kasutamisel normaalsetes tingimustes oleks tagatud käesoleva eeskirja nõuete täitmine. 6. Katsetamine Sõiduk ja selle eraldi asetsevad väljaulatuvad osad peavad läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused. Katsetuste metoodika on toodud käesoleva eeskirja lisas 3. 7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisades 1 ja 4 toodud vormi kohase teate saatmisega. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Sõiduk ja selle eraldi asetsevad väljaulatuvad osad peavad vastama ametlikult kinnitatud prototüübile ja käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katsete tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani, analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Nõuetele mittevastavuse korral peab tagama toodangu nõuetega vastavusse viimise ja uute katsete korraldamise. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 8 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisades 1 ja 4 toodud vormi kohaselt. 10. Ülemineku tingimused Lepinguosalised peavad esitama ametliku kinnituse ainult sel juhul, kui toode rahuldab käesoleva eeskirja nõudeid koos jõustunud paranduste seeriaga 02. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 26 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Väljaulatuvate osade, nurkade ja pilude mõõtmete kindlaksmääramine Lisa 4. Vormikohane teade sõiduki väljaulatuvate osade ÜRO EMK eeskirjale nr 26 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 28 «Helisignaalidele ja sõidukite helisignalisatsioonile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 28 algversioon jõustus 15. jaanuaril 1973. a ja selle viimane täiendus jõustus 16. juunil 1992. a. Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 28 koosneb 18 peatükist ja 3 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid helisignaalidele ja helisignalisatsioonile, mis töötavad alalis- või vahelduvvooluga ehk suruõhuga ja on ette nähtud paigaldamiseks M-, N-, L3-, L4- ja L5-kategooria* sõidukitele. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). I OSA. HELISIGNAALID 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõistet: erinevat tüüpi helisignaalid. Helisignaalide tüüpide erinevused on toodud eeskirja punktides 2.1--2.10. 3. Tunnustuse taotlemine Helisignaali tüübi tunnustuse taotluse esitab selle valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris tehniline kirjeldus, joonised ja kasutatud materjalide andmed. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks helisignaali näidist. 4. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud helisignaalile peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Helisignaalil peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 3.2.2 toodud märgistuse. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud helisignaali tüüp vastab täielikult eeskirja punktide 6 ja 7 nõuetele, loetakse see helisignaali tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud helisignaali tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi helisignaalile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku helisignaali tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 6. Nõuded Helisignaal peab tekitama pidevat ja monotoonset häält. Helisignaali katsetuste metoodika ja nõuded, millele helisignaal peab katsetustel vastama, on toodud eeskirja punktides 6.2 ja 6.3. 7. Tüübimuudatus ja tüübikinnituse laiendamine Igast helisignaali tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega helisignaali on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest eeskirja punktis 5.4 toodud korra kohaselt. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud helisignaal peab vastama punktis 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides tööstusliku tootmise tingimustes. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord aastas. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja kõiki nõudeid või mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava helisignaali tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi vormi kohase teate saatmisega. II OSA. SÕIDUKITE HELISIGNALISATSIOON II osa on sarnane I osaga. Erinevus on selles, et tüübikinnitamiseks esitatakse sõiduk, millele on paigutatud helisignaalid. 18. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade helisignaali ÜRO EMK eeskirjale nr 28 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Vormikohane teade sõidukite helisignalisatsiooni ÜRO EMK eeskirjale nr 28 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 30 «Mootorsõidukite ja nende haagiste rehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 30 algversioon jõustus 1. aprillil 1975. a ja viimane (02) paranduste seeria (R30/02) jõustus 15. märtsil 1981. a ning selle viimane täiendus jõustus 14. mail 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 26 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 30 koosneb 12 peatükist ja 7 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid uutele rehvidele, mis on peamiselt, kuid mitte ainult, ette nähtud M1-, O1- ja O2-kategooria* sõidukitele. Nõuded ei laiene rehvidele, mis on ette nähtud vana tüüpi autodel ja võistlustel kasutamiseks. Eeskirjas ei käsitleta üle 300 km/h kiirusel kasutamiseks ettenähtud rehvide andmeid. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: rehvi tüüp, talverehv, rehvi konstruktsioon, diagonaalrehv, vöötatud diagonaalrehv, radiaalrehv, tugevdatud või suurendatud kandejõuga rehv, ajutiseks kasutamiseks ettenähtud tagavararehv, T-tüüpi ajutiseks kasutamiseks ettenähtud tagavararehv, äärerant, koord, kiht, karkass, turvis, külg, rehvi alumine osa, mustri sooned, profiili laius, gabariitlaius, profiili kõrgus, profiili kõrguse ja laiuse nominaalne suhe, välisdiameeter, rehvi tähistamine, velje nominaalne diameeter, velg, teoreetiline velg, mõõtmisvelg, katsevelg, rebend, koordi eraldumine, kihtide eraldumine, turvise eraldumine, turvise mustri kulumise indikaator, kandevõime indeks, kiiruse kategooria, turvise mustri sooned ja maksimaalse kandejõu näitaja. 3. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud rehvile peab olema kantud punktis 3.1 toodud tähis, mille näidis on lisas 3. Tähis peab olema kantud rehvile vulkaniseerimise käigus. 4. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse rehvi tüübile esitab rehvi valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris rehvi joonised ja tehnilised andmed ning punktis 4.2 toodud arv rehve. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud rehvi näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see rehvi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud rehvi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda vastavalt teist tüüpi rehvile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku rehvi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud rehvile tuleb kanda vastavalt punkti 5.4 kohane tähis. 6. Nõuded Iga rehvi näidis peab vastama punktis 6.1 toodud nõuetele rehvi mõõtmete osas. Punktis 6.2 on toodud rehvi kandevõime ja kiiruse katsetamise nõuded ja punktis 6.3 rehvi turvisemustri kulumise indikaatoritele esitatavad nõuded. 7. Tunnustatud rehvi tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud rehvi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega rehvi on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Tootmise vastavuse tagamise meetodid peavad vastama kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetele. Iga tüübikinnituse saanud rehv peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 6 toodud nõudeid. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui seeriatoodangu rehv ei läbi katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab rehvi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Ülemineku tingimused Pärast 1. märtsi 1994. a ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirja punktile 6.3.3 mittevastavatele rehvidele. Pärast 1. oktoobrit 1995. a valmistatud uued rehvid peavad vastama punkti 6.3.3 nõuetele. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade rehvi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 30 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Rehvi ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Rehvi tähistamise skeem Lisa 4. Kandevõime indeksid Lisa 5. Rehvi mõõtmed ja mõõtmete märkimine Lisa 6. Rehvi mõõtmise meetod Lisa 7. Koormuse ja kiiruse mõõtmise kord Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 31 «Mootorsõiduki «halogen sealed-beam» (HSB) tüüpi asümmeetrilise valgusjaotusega lähi- ja/või kaugtule lamp-laternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 31 algversioon jõustus 1. mail 1975. a ja viimane (02) paranduste seeria (R31/02) jõustus 30. märtsil 1988. a ning selle viimane täiendus jõustus 27. aprillil 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 12 riiki: Holland, Luksemburg, Norra, Rootsi, Rumeenia, Slovakkia, Soome, Ðveits, Taani, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 31 koosneb 16 peatükist ja 8 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukitele paigaldatavatele laternatele, mille hajutid võivad olla klaasist või plastmassist. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: halogeenlamp-laterna optiline element (element HSB), hajuti, pinnakate ja HSB elemendi erinevad tüübid. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab HSB elemendi valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris üksikasjalikud HSB elemendi joonised ja lühike tehniline kirjeldus. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama järgmise arvu näidiseid: valge valgusega HSB elemendi puhul -- 5 näidist; värvilise valgusega HSB elemendi puhul -- kaks värvilise valgusega näidist ja 5 valge valgusega näidist. Kui hajutid on valmistatud plastmassist, tuleb lisaks esitada 13 hajutit ja üks peegeldi, mille külge kinnitatakse hajuti. 4. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud HSB elemendile peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda punktis 5 toodud märgistuse. Laternale peab olema kantud kaugtule ja vastaval juhul ka lähitule nimipinge ja -võimsus. 5. Tunnustamine Kui kõik ametlikule tunnustamisele esitatud HSB elemendi näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see HSB elemendi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud HSB elemendi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi HSB elemendile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku HSB elemendi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud HSB elemendile tuleb kanda punktide 5.2 ja 5.3 kohane tähistus. 6. Üldnõuded Iga HSB elemendi näidis peab vastama punktides 7, 8 ja vajadusel ka punktis 9 toodud nõuetele. HSB elemendid peavad normaalsetes kasutamistingimustes säilitama oma töökindluse ja fotomeetrilised omadused, mille kontrolli tingimused on toodud lisas 6. Plastmassist valmistatud hajutitega HSB elemendi kontrolli tingimused on toodud lisas 7. 7. Nimi- ja katsepinge suurused HSB elemendi nimipinge peab olema 12 volti. Katsepinge 13,2 voldi puhul ei tohi kaugtule võimsus ületada 75 vatti ja lähitule võimsus 68 vatti. 8. Valgustugevus HSB elemendid peavad olema konstrueeritud selliselt, et nende lähituli tagaks küllaldase valgustugevuse ilma vastusõitvaid juhte pimestamata ja kaugtuli tagaks hea valgustugevuse. Valgustugevuse mõõtmise tingimused on toodud punktides 8.1.2, 8.1.3, 8.2 ja 8.3. 9. Valguse värvus HSB elemendist kiirguva valguse värvus peab olema valge või valikkollane. On antud valikkollase värvuse valguskoordinaadid ja lähitule valgustugevuse nõuded. 10. Pimestamise astme kontroll Peab kontrollima HSB elemendi lähitule poolt tekitatavat pimestamist. 11. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud latern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktides 8 ja 9 toodud nõudeid. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed lisas 5 toodud protseduurinõuded. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 8. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 12. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui HSB element, mis omab tüübikinnituse tähist, ei vasta kinnitatud tüübile. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 13. Tunnustatud HSB elemendi tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud HSB elemendi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega HSB elementi peab uuesti katsetama või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 14. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava HSB elemendi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 15. Ülemineku tingimused 24 kuud pärast paranduste seeria 02 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi eeskirjale mittevastavatele HSB elementide tüüpidele. Enne 02 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused jäävad kehtima. 16. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade HSB elemendi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 31 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. HSB elemendi elektrilised kontaktid Lisa 4. Mõõtmiste ekraan Lisa 5. Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 6. Laterna fotomeetriliste näitajate püsivuse kontroll kasutamistingimustes Lisa 7. Plastmassist hajutitega laternatele esitatavad nõuded -- laternate ja hajutite või nende materjali katsetamine Lisa 8. Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 34 «Sõiduki tulekindlusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 34 algversioon jõustus 1. juulil 1975. a ja viimane (01) paranduste seeria (R34/01) jõustus 18. jaanuaril 1979. a. Eeskirjaga on ühinenud 18 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 34 koosneb 10 peatükist ja 5 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid sõiduautodele, mille mootorid töötavad vedelkütusega. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, risttasapind, salong, tühikaal, kütusepaagi mahutavus ja vedelkütus. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki üksikasjalikud joonised ja lühike tehniline kirjeldus. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida see lepinguosaline riik ei tohi anda vastavalt teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4--4.8 kohane tähis. 5. Nõuded Punktis 5.1 on toodud nõuded sõiduki toitesüsteemile. Punktis 5.2 on toodud nõuded sõiduki elektrisüsteemile. 6. Katsetamine Kütusepaak peab läbima hüdraulilise katsetuse rõhul 0,3 kg/cm2. Sõiduk tervikuna peab läbima laupkokkupõrke katsetused. Toodud on kõigi katsetuste tehnoloogia. 7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 5 toodud tingimusi. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui sõiduk ei läbi punktis 6 toodud katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 34 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Sõiduki katsetamine laupkokkupõrkel Lisa 4. Sõiduki katsetamine tagant kokkupõrkel Lisa 5. Plastmassist valmistatud kütusepaagi katsetamine Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 37 «Mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitatud laternates kasutatavatele hõõglampidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 37 algversioon jõustus 1. veebruaril 1978. a ja viimane (03) paranduste seeria (R37/03) jõustus 1. juunil 1984. a ning selle viimane täiendus 14. mail 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 37 koosneb 8 peatükist ja 9 lisast. 1. Hõlmeala Käesoleva eeskirja nõuded kehtivad mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitatud laternates kasutatavate hõõglampide kohta. 2. Nõuded 2.1. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: kategooria ja tüüp. 2.2. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad on: üksikasjalikud joonised lambi tüübi identifitseerimiseks; lühike tehniline kirjeldus ja 5 eksemplari lampe. 2.3. Tähistamine Hõõglampidele tuleb kanda: tehase- või kaubamärk; nimipinge; kategooria, kuhu lamp kuulub, ja nimivõimsus. Lambil peavad olema kohad ülaltoodud tähiste jaoks ja need peavad olema näidatud ka joonistel. 2.4 Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kõik lambid vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see lambi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud lambi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi lambile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku lambi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega. 3. Tehnilised nõuded 3.1. Mõisted Kasutatavad mõisted on: nimipinge; nimivõimsus; katsetamise pinge; rahuldavad näitajad; etalonhõõglamp; kontrollvalgusvoog; mõõdetav valgusvoog; mõõtetelg ja mõõtetasapind. 3.2. Üldnõuded Iga katsetusele esitatud näidis peab vastama kõigile käesolevas eeskirjas toodud nõuetele. Lambid peavad olema konstrueeritud nii, et nad tervetena töötaksid normaalsetes kasutamistingimustes. 3.3. Lampide kvaliteedinormid Lampide kolbidel ei tohi olla vagusid ega täppe, mis võivad mõjutada lampide efektiivsust ja optilisi näitajaid. Lampidel peavad olema eeskirja lisa 1 nõuetele vastavad ja kindlalt kolvile kinnitatud soklid. 3.4. Katsetamine Lambid peavad enne katsetamist töötama 1 tund katsepingega. Katsetuse metoodika on toodud eeskirja punktides 3.4.2--3.4.6. 3.5. Hõõgniitide asend ja mõõtmed Hõõgniitide geomeetriline kuju peab vastama eeskirja lisas 1 toodud andmetele. Hõõgniitide asendi ja mõõtmete kontrollimise nõuded on toodud eeskirja punktides 3.5.2--3.5.4. 3.6. Värvus Lambi kolb peab olema värvitu, kui lambi iseloomustuses ei ole näidatud teisiti. Lampide kolorimeetrilised näitajad CIE koordinaatsüsteemis on toodud eeskirja punktis 3.6.2. Värvuse ja valguse läbilaskevõime mõõtmine peab toimuma eeskirja lisas 5 toodud meetodil. 3.7. Ultraviolettkiirgus Selles punktis on toodud ultraviolettkiirguse normid ja arvutuse metoodika. 3.8. Märkus valikkollase värvuse kohta Tüübikinnituse võib anda ka lambile, mille kolb on valikkollane. 3.9. Optiliste näitajate kontroll Lampide optiliste näitajate kontroll peab toimuma eeskirja punktides 3.9.1--3.9.4 toodud metoodika kohaselt. Kontrollitakse ainult kahe hõõgniidiga lampe, millel on asümmeetrilise valgusjaotusega lähituli. Etalonlaterna iseloomustus on toodud eeskirja punktides 3.8.5.1--3.8.5.3. 3.10. Etalonhõõglambid Etalonhõõglampidele esitatavad nõuded on toodud eeskirja lisa 1 iseloomustustes. 4. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud lamp peab vastama kõigile käesoleva eeskirja nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 5. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud kõiki eeskirja nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt. 6. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava lambitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt. 7. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 8. Ülemineku tingimused Tüübikinnitused, mis on antud eelmisi paranduste seeriaid arvestades, kehtivad tingimusel, et 12 kuu möödumisel viimase paranduse vastuvõtmisest peab toodang vastama selle nõuetele. Toodud on ka vana ja uue tähistuse vastavustabel. Lisa 1. Hõõglambi tüüpide R2, H1, H2, H3, H4, P21W, P21/4W, P21/5W, R5W, R10W, C5W, C21W, T4W, W5W, W3W, S1, S2, S3, S4, HS1, HS2, PY21W, H6W, HB3, HB4, T1.4W, H7, H27W, P27W, P27W/7W, WY5W, H21W, W21W, W21/5W, W2.3W, H8, W16W, H1R1, PY27/7W, HIR2, H9 ja H10 iseloomustused Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 37 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. Lambi valguskese ja hõõgniidi kuju Lisa 5. Lambi valikkollaste ja merevaikkollaste kolbide värvi ning valguse läbilaskevõime kontrollimine Lisa 6. Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 7. Valmistajatehase katsetuste vajalik arv ja lubatavad kõrvalekalded Lisa 8. Ametiasutuse poolt läbiviidavate katsetuste minimaalsed nõuded Lisa 9. Vastavuse tõendamine valikulise katsetusega Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 38 «Mootorsõidukite tagumistele udutuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 38 algversioon jõustus 1. augustil 1978. a ja selle viimane täiendus jõustus 3. septembril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 38 koosneb 13 peatükist ja 5 lisast. 1. Mõisted Eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 ja selle parandustes toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: tagumine udutuli ja tagumiste udutulede erinevad tüübid. 2. Tunnustuse taotlemine Tagumise udutule tunnustuse taotluse esitab selle valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris tehniline kirjeldus ja joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks tagumise udutule näidist. 3. Tähistamine Tunnustuse taotlemiseks esitatud tagumistele udutuledele peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja millise kategooria lampe tuleb kasutada. Tagumisel udutulel peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.3 toodud märgistuse. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kaks tagumist udutuld vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see tagumise udutule tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud tagumise udutule tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi tagumisele udutulele. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku tagumise udutule tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 5. Nõuded Tagumine udutuli peab vastama kõigile eeskirjas toodud nõuetele. Tagumised udutuled peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et normaalsel kasutamisel ei muutuks nende omadused. 6. Valgustugevus Tagumise udutule vähim valgustugevus on 150 cd ja suurim 300 cd ning valgusava pind ei tohi ületada 140 cm2. Valgustugevuse mõõtmise metoodika ja nõutav valgustugevus igas nähtavusala punktis on toodud lisas 3. 7. Katsetamine Katsetamisel peab kasutama igale tagumise udutule tüübile ettenähtud lampe. 8. Temperatuurikindluse katsetus Tagumise udutule katsetuse kestus on üks tund pidevat töötamist pärast 20-minutilist soojenemisaega. Ümbritseva õhu temperatuur peab olema 23±5 oC. Katsetuse metoodika on toodud eeskirja punktides 8.1--8.3. 9. Värvus Tagumise udutule värvuse koordinaadid on y=10. Toote vastavus kinnitatud tüübile Ametliku tunnustuse omanik peab tagama tootmise tõhusa kontrolli nii, et tagumised udutuled vastaksid eeskirja punktides 6 ja 9 toodud nõuetele. Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded on toodud eeskirja lisas 4 ja katsetuseks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded on toodud eeskirja lisas 5. Pädev volitatud ametiasutus võib toodangu vastavuse kontrolli meetodeid kontrollida igal ajal. Normaalne kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja kõiki nõudeid või mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava tagumise udutule tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade tagumise udutule ÜRO EMK eeskirjale nr 38 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Fotomeetrilised mõõtmised Lisa 4. Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 5. Katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 39 «Sõiduki spidomeetrile ja tema paigaldamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 39 algversioon jõustus 20. novembril 1978. a ja selle viimane täiendus jõustus 25. detsembril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 39 koosneb 9 peatükist ja 3 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukitele, mis on ette nähtud kasutamiseks teedel ja mille maksimaalne arvestuslik kiirus on üle 50 km/h. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp spidomeetri suhtes, normaalsed rehvid, normaalne töösurve, spidomeeter ja sõiduki tühimass. 3. Tunnustuse taotlemine Sõidukile tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peab olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki tüübi kirjeldus, mis peab sisaldama punktides 2.2--2.5 toodud andmeid. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama koormata sõiduki. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduki tüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele spidomeetri ja tema paigalduse suhtes, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4--4.7 kohane tähis. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed on toodud lisas 2. 5. Nõuded Spidomeeter peab asuma sõidukijuhi vaateväljas ja tema näidud peavad olema kergelt loetavad nii päeval kui öösel. Kiiruse diapasoon peab olema nii suur, et see hõlmaks tehase poolt antud maksimumkiiruse. Spidomeetri kaugusmõõdikule ja kiirusmõõdikule esitatavad nõuded on toodud punktides 5.1.1 ja 5.1.2. Spidomeetri katsetuse metoodika on toodud punktis 5.2. Spidomeetri kiirusmõõdiku näit ei tohi kunagi olla väiksem kui tegelik kiirus. 6. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile ja täidaks punktis 5 toodud nõudeid. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punkti 7.1 nõuded või kui katsetuseks valitud sõiduk, mis omab tüübikinnituse tähist, ei läbi katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 9. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 39 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Spidomeetri katsetamine Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 45 «Mootorsõidukite laternapuhastitele ja mootorsõidukitele laternapuhastite suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 45 algversioon jõustus 1. juulil 1981. a ja viimane (01) paranduste seeria (R45/01) jõustus 9. veebruaril 1988. a ning selle viimane täiendus jõustus 3. jaanuaril 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 16 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 45 koosneb 13 peatükist ja 4 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid laternapuhastitele. Eeskirja rakendatakse samuti juhul, kui sõiduki valmistaja soovib saada tüübikinnitust sõidukile laternapuhastite suhtes. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: laternapuhasti, laternapuhasti tüüp, sõiduki tüüp, sõiduki tüübikinnitus, vedelikumahuti, puhastuse efektiivsus ja puhastuse sagedus. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab vastavalt laternapuhasti või sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluses peab olema näidatud laterna tüüp või tüübikinnituse number, millele laternapuhasti on ette nähtud. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris laternapuhasti joonised ja tehnilised andmed laternapuhasti paigaldamise kohta ning punktides 3.3.5 ja 3.3.6 toodud arv rehve. 4. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud laternapuhasti vähemalt ühele põhidetailile peab olema kantud punktis 4.1 toodud tähis. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud laternapuhasti või sõiduki näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 6 ja 7 nõuetele, loetakse see laternapuhasti või sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud laternapuhasti või sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda vastavalt teist tüüpi laternapuhastile või sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku laternapuhasti või sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest vastavalt lisades 1 ja 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud laternapuhastile või sõidukile tuleb kanda vastavalt punktide 5.5--5.9 kohane tähistus. 6. Nõuded Iga laternapuhasti näidis peab olema projekteeritud ja konstrueeritud nii, et ta vastaks punktis 7 toodud tingimustele laterna puhastuse osas. Punktides 6.2--6.4 on toodud nõuded laternapuhasti ehitusele. Punktis 6.5 on toodud nõuded sõidukile. 7. Puhastuse efektiivsuse kontrollimine Pärast igat puhastustsüklit peab puhastuse efektiivsus olema vähemalt 80%. Puhastuse efektiivsuse kontrolli metoodika on toodud lisas 4. 8. Tunnustatud laternapuhasti tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud laternapuhasti tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega laternapuhastit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 5.4 toodud korra kohaselt. 9. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud laternapuhasti peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. 10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 9.1 nõudeid või kui seeriatoodangu laternapuhasti või sõiduk ei läbi katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisades 1 või 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab laternapuhasti või sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisades 1 või 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 13. Ülemineku tingimused 24 kuud pärast paranduste seeria 01 jõustumise aega ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi sellele eeskirjale mittevastavatele laternapuhasti või sõiduki tüüpidele. Enne 01 paranduste seeria jõustumist antud tüübikinnitused jäävad kehtima. Lisa 1. Vormikohane teade laternapuhasti tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 45 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 45 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. Laternapuhasti katsetamise kord Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 46 »Mootorsõiduki tahavaatepeeglile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 46 algversioon jõustus 1. septembril 1981. a ja viimane (01) paranduste seeria (R46/01) jõustus 5. oktoobril 1987. a ning selle viimane täiendus 3. jaanuaril 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 46 koosneb 22 peatükist ja 9 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid M- ja N-kategooria* sõidukite tahavaatepeeglitele ning nende paigutamisele sõidukile. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). I OSA. TAHAVAATEPEEGLID 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tahavaatepeegel, sisemine tahavaatepeegel, välimine tahavaatepeegel, vaatluspeegel, tahavaatepeegli tüüp, tahavaatepeegli klassid (I -- sisemine tahavaatepeegel, II ja III -- põhilised välimised tahavaatepeeglid, IV -- lainurksed välimised tahavaatepeeglid, V -- välimised külgvaatepeeglid), kumerusraadiused, peegli keskpunkt, M- ja N-kategooria mootorsõidukid. 3. Tunnustuse taotlemine Sõidukitüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Tunnustuse taotlemiseks vajalikud dokumendid on: taotlus, üksikasjalik tahavaatepeegli tüübi kirjeldus, kasutamis- ja paigaldamisjuhend ning joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama tahavaatepeegli. 4. Tähised Ametlikule tüübikinnitusele esitatavatele tahavaatepeeglitele peab olema peale kantud tootja- või kaubamärk. 5. Tunnustamine Tahavaatepeegli tüüp loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 6, 7 ja 8 nõuetele. Igale tüübikinnituse saanud tahavaatepeeglile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud peeglile peab olema kinnitatud tüübikinnituse märk -- ringi paigutatud E-täht. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 3 toodud näidisele. 6. Üldnõuded Kõik tahavaatepeeglid peavad olema reguleeritavad, omama kaitsekeret ja kinnitusseadet. 7. Erinõuded Selles peatükis kirjeldatakse peeglitele esitatavaid nõudeid: peegli klasside mõõtmeid, peegelduva pinna omadusi ja peegelduvuse koefitsientide tingimusi. 8. Katsetamine Tahavaatepeeglid peavad läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused, kus määratakse peegli konstruktsiooni löögitugevus ja kaitsekere painduvus. Tahavaatepeeglid peavad olema valmistatud ohutust klaasist. Katsetused viiakse läbi vastavalt käesoleva eeskirja lisades 5--8 kirjeldatule. 9. Tunnustatud tahavaatepeegli tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud tahavaatepeegli tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega tahavaatepeeglit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud tahavaatepeegel peab vastama ametlikult kinnitatud prototüübile ja käesoleva eeskirja punktide 6, 7 ja 8 nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides; nõuetele mittevastavuse korral katsetulemustes tagama toodangu nõuetega vastavusse viimise ja uute katsete korraldamise. 11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja peatükis 10 toodud nõuded või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohaselt. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava tahavaatepeegli tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. II OSA. TAHAVAATEPEEGLITE PAIGALDAMINE 13. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüüp tahavaatepeeglite suhtes, silmaterade asukohad ja vaateväli. 14. Tunnustuse taotlemine Sõiduki tüübikinnituse taotluse tahavaatepeeglite paigalduse suhtes esitab valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki ning selle peeglite kinnituse ja seadmete kirjeldus, joonised, kasutamis- ja paigaldamisjuhendid. Sõiduki tüüp esitatakse katsete läbiviimiseks tehnilisele teenistusele. 15. Tunnustamine Sõiduki tüüp tahavaatepeeglite paigaldamise ja kasutamise suhtes loetakse ametlikult kinnitatuks, kui see vastab käesoleva eeskirja punktide 14 ja 16 nõuetele. Ametlikult kinnitatud sõidukile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 2 esitatud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud sõidukile peab olema nähtavasse, kergelt ligipääsetavasse kohta kinnitatud rahvusvaheline tüübikinnituse märk: ringi paigutatud E-täht ja R-täht käesoleva eeskirja numbriga. Tüübikinnituse märk peab vastama käesoleva eeskirja lisas 4 toodud näidisele. 16. Nõuded Selles peatükis kirjeldatakse sõidukile ja sellele paigutatavatele tahavaatepeeglitele esitatavaid nõudeid ja katsetusi, sh nõutav peeglite arv ja peeglite paigaldamiskohad sõidukis. Katsetused viiakse läbi vastavalt käesoleva eeskirja lisas 6 toodud metoodikale. 17. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 18. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama ametlikult kinnitatud prototüübile ja käesoleva eeskirja punkti 16 nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides; nõuetele mittevastavuse korral katsetulemustes tagama toodangu nõuetega vastavusse viimise ja uute katsete korraldamise. 19. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 18 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisa 2 vormi kohase teatega. 20. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 21. Ülemineku tingimused Lepinguosalised peavad esitama ametliku kinnituse ainult sel juhul, kui toode rahuldab käesoleva eeskirja nõudeid koos jõustunud paranduste seeriaga 01. 22. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehnilise teenistuse) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade tahavaatepeegli ÜRO EMK eeskirjale nr 46 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 46 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 3. Tahavaatepeegli ametliku kinnitamise skeem ja mõõtmed Lisa 4. Sõiduki ametliku kinnitamise skeem ja mõõtmed Lisa 5. Peegelduvuse määramine Lisa 6. Tahavaatepeegli vaatevälja määramine Lisa 7. Tahavaatepeegli pinna kumerusraadiuse r määramine Lisa 8. Pöörlemise keskpunkti H ja sõitja puusaliigese asukoha määramine Lisa 9. Tootmise vastavuse kontroll Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 50 «Mootorrataste ja mopeedide ning nendega võrdsustatud sõidukite eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele ning numbritule-, suunatule- ja stopptulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 50 algversioon jõustus 1. juunil 1982. a ja selle viimane täiendus jõustus 24. septembril 1992. a. Eeskirjaga on ühinenud 20 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 50 koosneb 13 peatükist ja 7 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid mootorrataste ja mopeedide ning nendega võrdsustatud sõidukite eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele ning numbritule-, suunatule- ja stopptulelaternatele. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tuli, iseseisev tuli, grupeeritud tuli, kombineeritud tuli, ühitatud tuli, eesmine ääretulelatern, tagumine ääretulelatern, stopptulelatern, suunatulelatern, numbritulelatern, valgustatav pind, nähtavusala, lähtetelg, lähtekeskpunkt ja nähtavusnurk. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab laterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluses peab olema näidatud, millist funktsiooni või funktsioone esitatud latern peab täitma ja mis värvi valgust (valget, valikkollast, merevaikkollast või punast) ta kiirgab. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris laterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud laterna paigaldamine sõidukile ja laterna kirjeldus koos kasutatavate lampide kategooria äranäitamisega. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks laterna näidist. 4. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud laternale peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide kategooria. Laternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 4.2 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega laternale peab lisaks eeltoodule olema kantud nimipinge ja -võimsus. 5. Tunnustamine Kui mõlemad ametlikule tunnustamisele esitatud näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see laterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud laterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi laternale. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku laterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud laternale tuleb kanda punktide 5.5 ja 5.8 kohane tähis. 6. Üldnõuded Iga laterna näidis peab vastama käesoleva eeskirja nõuetele. Laternad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et nad normaalsetes kasutamistingimustes normaalselt töötaksid ning neil säiliksid käesoleva eeskirjaga nõutavad omadused. 7. Valgustugevus Punktides 7.1--7.4 on toodud erinevate laternatüüpide minimaalne ja maksimaalne valgustugevus lähteteljel ning punktis 7.5 nähtavusalas väljaspool lähtetelge. Punktides 7.7 ja 7.11 ning lisades 4 ja 6 on toodud katsetamise nõuded. 8. Katsetamine Laternate katsetamisel tuleb kasutada ettenähtud kategooria valge valgusega lampe. Katsetuste metoodika on toodud punktis 8.2. 9. Valguse värvus Stopptule ja tagumise ääretule värvus peab olema punane. Eesmise ääretule värvus peab olema valge või valikkollane. Suunatule värvus peab olema merevaikkollane. Valguse värvus peab vastama lisas 5 toodud värvuskoordinaatidele. 10. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse märgistust omav latern peab vastama kinnitatud tüübile ja käesoleva eeskirja nõuetele. Seeriatoodangust võetud näidiste valgustugevus peab olema vähemalt 80% minimaalsest ega tohi ületada 120% maksimaalsest lubatust. 11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava laternatüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Eesmiste ja tagumiste ääretule-, suunatule-, numbritule- ning stopptulelaternate valguse minimaalsed nähtavusnurgad Lisa 2. Vormikohane teade laterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 50 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. Fotomeetrilised mõõtmised Lisa 5. Valguse värvus Lisa 6. Numbritulelaterna fotomeetrilised mõõtmised Lisa 7. Punktides 2.7--2.11 toodud terminite määratlused Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 54 «Kommertssõidukite ja nende haagiste õhkrehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 54 algversioon jõustus 1. märtsil 1983. a ja selle viimane täiendus jõustus 24. mail 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 25 riiki: Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 54 koosneb 11 peatükist ja 8 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid uutele õhkrehvidele, mis on peamiselt, kuid mitte ainult, ette nähtud M2-, M3-,N-, O3- ja O4-kategooria* sõidukitele. Nõuded ei laiene õhkrehvidele, millel on kiiruskategooria indeksid, mis vastavad kiirusele alla 80 km/h. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: õhkrehvi tüüp, talverehv, õhkrehvi konstruktsioon, diagonaalrehv, radiaalrehv, äärerant, koord, kiht, karkass, turvis, külg, külje alumine osa, mustri sooned, profiili laius, gabariitlaius, profiili kõrgus, profiili kõrguse ja laiuse nominaalne suhe, välisdiameeter, õhkrehvi tähistamine, velje nominaalne diameeter, velg, teoreetiline velg, mõõtmisvelg, katsevelg, rebend, koordi eraldumine, kihtide eraldumine, turvise eraldumine, kandevõime indeks, kiiruse kategooria ja sõltuvalt kiirusest kandevõime muutumise tabel. 3. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud õhkrehvile peab olema kantud punktis 3.1 toodud tähis, mille näidis on toodud lisas 3. Tähis peab olema kantud õhkrehvile vulkaniseerimise käigus. 4. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse õhkrehvi tüübile esitab rehvi valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris õhkrehvi joonised ja tehnilised andmed ning punktis 4.2 toodud arv õhkrehve. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud rehvi näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see õhkrehvi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud õhkrehvi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi õhkrehvile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku õhkrehvi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud õhkrehvile tuleb kanda punkti 5.4 kohane tähis. 6. Nõuded Iga õhkrehvi näidis peab täitma punktis 6.1 toodud tingimusi õhkrehvi mõõtmete osas. Punktis 6.2 on toodud nõuded õhkrehvi katsetamisele kandevõime ja kiiruse suhtes. 7. Tunnustatud õhkrehvi tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud õhkrehvi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega õhkrehvi on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud õhkrehv peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 6 toodud nõudeid. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui seeriatoodangu õhkrehv ei läbi katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatud rehvi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade õhkrehvi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 54 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Õhkrehvi ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Õhkrehvi tähistamise skeem Lisa 4. Kandevõime indeksite nimekiri Lisa 5. Õhkrehvi mõõtmed ja tähistamine Lisa 6. Õhkrehvi mõõtmise meetod Lisa 7. Õhkrehvi vastupidavuse mõõtmine koormuse ja kiiruse suhtes Lisa 8. Õhkrehvi kandevõime kiirusest sõltuvuse mõõtmine Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 55 «Autorongide haakeseadmetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 55 algversioon jõustus 1. märtsil 1983. a ja selle viimane täiendus jõustus 12. detsembril 1993. a. Eeskirjaga on ühinenud 18 riiki: Belgia, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 55 koosneb 11 peatükist ja 4 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid haakeseadmeile, mis paigaldatakse: autole, mis on ette nähtud üle 10 tonni täismassiga täishaagise (O4-kategooria)* veoks; sadulautole, mille sadulale mõjuv koormus ei ületa 20 tonni; üle 10 tonni täismassiga täishaagisele ja üle 15 tonni täismassiga poolhaagisele. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud eeskirjas nr 13. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: haakeseade, erinevat tüüpi haakeseadmed autorongide koostamiseks, täismass ja haakeseadme suurim lubatud veojõud. 3. Tunnustuse taotlemine Haakeseadme tunnustuse taotluse esitab selle valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris tehniline kirjeldus ja joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama tema poolt nõutava arvu näidiseid. 4. Tähistamine Tunnustuse taotlemiseks esitatud haakeseadmele peab olema kantud tehase- või kaubamärk. Haakeseadmel peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 5.4 toodud märgistuse. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud haakeseadme tüüp vastab täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see haakeseadme tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud haakeseadme tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi haakeseadmele. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku haakeseadme tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 6. Üldnõuded Haakeseadme mõõtmed ja tugevus peavad vastama kõigile eeskirjas toodud nõuetele. Haakeseade peab olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et normaalsel kasutamisel tema omadused ei muutuks. 7. Erinõuded Auto ja täishaagise haakeseadmetele ning nende paigaldamisele esitatavad nõuded on toodud eeskirja punktides 7.1 ja 7.2. Sadulauto ja poolhaagise haakeseadmetele ning nende paigaldamisele esitatavad nõuded on toodud eeskirja punktides 7.3 ja 7.4. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga ametliku tüübikinnituse märgistust omav haakeseade peab vastama eeskirja punktides 6 ja 7 toodud nõuetele. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja kõiki nõudeid või mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi vormikohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava haakeseadme tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi vormikohase teate saatmisega. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade haakeseadme ÜRO EMK eeskirjale nr 55 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Haakeseadmete mõõtmed Lisa 4. Katsetuste kirjeldus Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 58 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad: (1) tagumistele allasõidutõketele esitatavate nõuete heakskiitmist; (2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud tagumised allasõidutõkked, esitatavate nõuete heakskiitmist; (3) sõidukitele tagant allasõidu takistamise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist» resümee Eeskirja nr 58 algversioon jõustus 1. juulil 1983. a ja viimane (01) paranduste seeria (R58/01) jõustus 25. märtsil 1989. a. Eeskirjaga on ühinenud 22 riiki: Belgia, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 58 koosneb 30 peatükist ja 5 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb: I osa -- tagumisi allasõidutõkkeid, mis on ette nähtud paigaldada N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria* sõidukitele; II osa -- käesoleva eeskirja I osa kohaselt tüübikinnituse saanud tagumiste allasõidutõkete paigaldamist N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukitele; III osa -- N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukeid (millele on paigaldatud tagumised allasõidutõkked, mis ei ole saanud käesoleva eeskirja I osa kohaselt eraldi tüübikinnitust või mis on konstrueeritud või seadistatud nii, et nende osad täidavad tagumiste allasõidutõkete funktsioone) tagant allasõidu takistamise suhtes. Käesolevat eeskirja ei rakendata: sadulvedukitele ning haagistele, mis on konstrueeritud ja ette nähtud jagamatute pikkade veoste veoks ja sõidukite suhtes, millele nende otstarbe tõttu ei ole võimalik paigaldada tagumist allasõidutõket. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud eeskirja lisas 4. 2. Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on kaitsta M1- ja N1-kategooria sõidukite sattumist punktis 1 toodud sõidukite alla tagant otsasõidul. 3. I, II ja III osas kasutatavad mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tühimass ja täismass. I OSA. TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE TÜÜBIKINNITUS 4. Mõisted Eeskirja I osas kasutatavad terminid ja mõisted: tagumise allasõidutõkke tüübikinnitus ja tagumise allasõidutõkke tüüp. 5. Tunnustuse taotlemine Tagumise allasõidutõkke tunnustuse taotluse esitab allasõidutõkke valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele tuleb lisada: tagumise allasõidutõkke kirjeldus, kus on näidatud tema konstruktsioon, mõõtmed, kuju ja kasutatud materjalid ning tagumise allasõidutõkke joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama tagumise allasõidutõkke. 6. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud tagumine allasõidutõke vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 7 nõuetele, loetakse see tagumise allasõidutõkke tüüp tüübikinnitatuks. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku tagumise allasõidutõkke tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 7. Nõuded Tagumine allasõidutõke peab olema küllalt tugev ja vastama oma mõõtmetelt teatud nõuetele, mida kontrollitakse lisas 5 toodud metoodika ja tingimuste kohaselt. Tagumise allasõidutõkke profiili kõrgus peab olema vähemalt 100 mm, tema otsad ei tohi olla tahapoole painutatud ja otste painderaadius peab olema vähemalt 2,5 mm. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud tagumine allasõidutõke peab vastama punktis 7 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord aastas. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja eeltoodud punktide nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohaselt. 10. Tagumise allasõidutõkke tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud tagumise allasõidutõkke tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega tagumist allasõidutõket on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava tagumise allasõidutõkke tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. II OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS TÜÜBIKINNITATUD TAGUMISE ALLASÕIDUTÕKKE PAIGALDAMISE SUHTES 13. Mõisted Eeskirja II osas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus ja sõiduki tüüp. Eeskirja II osas kasutatakse ka eeskirja punktis 3 toodud mõisteid. 14. Tunnustuse taotlemine Sõidukitüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele tuleb lisada: sõiduki joonised, sõidukile paigaldatud tagumise allasõidutõkke andmed, tagumise allasõidutõkke tüübikinnituse tunnistus ja andmed sõiduki täismassi kohta. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama tagumise allasõidutõkkega sõiduki. 15. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud tüübikinnitatud tagumise allasõidutõkkega sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 16 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega. 16. Tüübikinnitatud tagumise allasõidutõkke paigaldamine sõidukile Tagumise allasõidutõkke kõrgus tee pinnast koormamata sõidukil ei tohi olla suurem kui 550 mm ja tema pikkus ei tohi ületada tagasilla gabariitlaiust. Kaugus tagasilla rehvi välispinnast kuni allasõidutõkke otsani ei tohi olla suurem kui 100 mm ja tema kaugus sõiduki tagaservast ei tohi olla suurem kui 400 mm. 17. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 16 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord aastas. 18. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja eeltoodud punktide nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt. 19. Sõiduki tüübimuudatus Igast sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 20. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 21. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. III OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS TAGANT ALLASÕIDU TAKISTAMISE SUHTES III osa on sarnane II osaga. Erinevus on selles, et tüübikinnitamiseks esitatakse sõiduk, mille tagumine allasõidutõke ei oma tüübikinnitust. Lisa 1. Vormikohane teade tagumise allasõidutõkke ÜRO EMK eeskirja nr 58 I osa vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 58 II osa vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 3. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 58 III osa vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 4. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 5. Katsetamise metoodika ja nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 59 «Vahetussummutisüsteemidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 59 algversioon jõustus 1. oktoobril 1983. a ja selle viimane täiendus jõustus 25. detsembril 1994. a. Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Austria, Belgia, Holland, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 59 koosneb 12 peatükist ja 5 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid vahetussummutisüsteemidele või nende elementidele, mis on ette nähtud M1- ja N1-kategooria* sõiduki tüübile või tüüpidele vahetusdetailideks. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: summutisüsteem, summutisüsteemi element, summutisüsteemi tüüp, vahetussummutisüsteem või selle süsteemi vahetuselement, vahetussummutisüsteemi või selle süsteemi vahetuselementide tüübikinnitus ja sõiduki tüüp. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse vahetussummutisüsteemile või selle süsteemi vahetuselemendile esitab valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris: sõiduki tüübi kirjeldus, millele on vahetussummutisüsteem või selle süsteemi vahetuselement ette nähtud koos mootori tüübi äranäitamisega; summutisüsteemi joonised ja tehnilised andmed koos paigaldamise juhenditega. Tehnilisele teenistusele peab katsetusteks esitama: kaks summutisüsteemi, millele taotletakse tüübitunnustust; ühe algse summutisüsteemi, mis oli sõidukil sõiduki tüübikinnituse ajal, ja sõiduki, millele esitatud summutisüsteem on ette nähtud. 4. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud vahetussummutisüsteemi elemendile peab olema kantud punktis 4.1 toodud tähis. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud vahetussummutisüsteemi näidis vastab täielikult selle eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see vahetussummutisüsteemi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud vahetussummutisüsteemi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi vahetussummutisüsteemile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku vahetussummutisüsteemi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud vahetussummutisüsteemi elemendile tuleb kanda vastavalt punkti 5.4 kohane tähis. 6. Nõuded Sõiduki vahetussummutisüsteem ja tema elemendid peavad olema projekteeritud, konstrueeritud ja paigaldatud nii, et normaalsetes kasutamistingimustes oleksid täidetud käesoleva eeskirja nõuded. Iga vahetussummutisüsteemi näidis peab täitma punktis 6.2 toodud tingimusi mürataseme osas. Punktis 6.3 on toodud nõuded sõidukile ja tema katsetamisele ning punktis 6.4 täiendavad nõuded vahetussummutisüsteemi elementidele, kui nende täidisena kasutatakse kiulisi materjale. 7. Tüübikinnituse laiendamine Vahetussummutisüsteemi valmistaja võib pädevalt ametiasutuselt taotleda tüübikinnituse laiendamist teistele sõidukitele, kusjuures otsuse tegemisel lähtutakse punktis 3 toodud protseduurist. Lepinguosalisi teavitatakse tüübikinnituse laiendamisest või sellest keeldumisest punktis 5.3 toodud korra kohaselt. 8. Tunnustatud vahetussummutisüsteemi tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud vahetussummutisüsteemi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega vahetussummutisüsteemi on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 5.3 toodud korra kohaselt. 9. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud vahetussummutisüsteem peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja punktis 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piires. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 9 nõudeid või kui vahetussummutisüsteem või tema element ei läbi katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab vahetussummutisüsteemi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade vahetussummutisüsteemi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 59 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Katseseadmed Lisa 4. Vastusurve mõõtmise punktid Lisa 5. Toodangu vastavuse kontrollimine Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 60 «Mootorrataste ja mopeedide juhtimisseadmetele ning märgulampide, indikaatorite ja juhtimisseadmete märgistamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 60 algversioon jõustus 1. juulil 1984. a ja selle viimane täiendus jõustus 16. juunil 1995. a. Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 60 koosneb 12 peatükist ja 4 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid kaherattaliste mootorrataste ja mopeedide juhtimisseadmetele ning märgulampide, indikaatorite ja juhtimisseadmete märgistamisele. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, sõiduk, juhtimisseade, rooliseade, juhtraud, raam, hoob, jalatugi, toetuspind, päripäeva, kombineeritud pidurisüsteem, indikaator, kontrollseade ja sümbol. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse sõidukitüübile juhtimisseadmete suhtes esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris eeskirjas käsitletavate elementide joonised, mis on sellele sõiduki tüübile ette nähtud. Tehnilisele teenistusele peab katsetusteks esitama sõiduki. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduki tüüp vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4--4.7 kohane tähis. 5. Üldnõuded Kõik punktides 6.1--6.4 toodud sõiduki juhtimisseadmed peavad olema juhile kättesaadavad, kui juht istub sõiduasendis. Samades punktides on toodud nõuded nende asukohale või asendile. Sõiduki juhtimisseadmed peavad olema konstrueeritud nii, et nad vastaksid lisa 3 nõuetele. Sõiduki juhtimisseadmed, märgulambid ja indikaatorid peavad olema märgistatud lisas 4 toodud nõuete kohaselt. 6. Erinõuded Punktides 6.1--6.5 on toodud nõuded mootori juhtimisseadmetele, piduritele, jõuülekandele, valgustus- ja signalisatsiooniseadmetele ning toitesüsteemile. 7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4.3 toodud korra kohaselt. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama tüübikinnituse saanud tüübile juhtimisseadmete osas. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli seeriatoodangu katsetuse kaudu vastavalt punktile 8.1. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui sõiduk ei läbi katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 12. Ülemineku tingimused Lisas 4 toodud sümbolite kasutamine on kohustuslik alates 1. juulist 1986. a. Lisa 1. Vormikohane teade juhtimisseadmete suhtes sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 60 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Erinõuded hoobadele Lisa 4. Juhtimisseadmete, märgulampide ja indikaatorite tähistamine ja kasutatavad sümbolid Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 61 «Tarbesõiduki kabiini tagaseinast eespool asuvatele väljaulatuvatele osadele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 61 algversioon jõustus 15. juulil 1984. a. Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 61 koosneb 11 peatükist ja 4 lisast. 1. Hõlmeala Käesoleva eeskirja nõuded kehtivad N1-, N2 ja N3-kategooria veoautode väljaulatuvatele osadele, välja arvatud tahavaatepeeglitele, nende kinnituselementidele, antennidele ja pakiraamidele. Eeskirja eesmärk on vähendada inimeste vigastusi kokkupõrkel sõiduki väljaulatuvate osadega. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: väljaulatuv osa, sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, kabiin, kabiini tagasein, lähtepind, põrandapind ja ümardusraadius. 3. Tunnustuse taotlemine Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid ning andmed on: sõiduki esiosa ja külje fotod; joonised sõiduki välispinna nendest osadest, mis on olulised eeskirja punktides 5 ja 6 toodud nõuete täitmiseks. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki või sõiduki need osad, mis on olulised katsetuste läbiviimiseks. Tehnilise teenistuse nõudel tuleb esitada ka kasutatud materjalide näidised. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult selle eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 5. Üldnõuded Käesoleva eeskirja nõuded ei laiene nendele sõiduki väljaulatuvatele osadele, mis: asuvad kõrgemal kui 2 m maapinnast või madalamal lähtepinnast; on paigaldatud nii, et nad ei puutuks kokku 100 mm läbimõõduga kuuli pinnaga. Sõiduki välispinnal ei tohi olla teravaid, haakuvaid ega lõikavaid väljaulatuvaid osi, mis võivad põhjustada vigastusi inimestele, kes saavad löögi või puutuvad vastu sõiduki keret. 6. Erinõuded Käesoleva eeskirja punktides 6.1--6.11 on toodud nõuded: dekoratiivdetailidele, kaubamärkidele ja teistele kommertstähistele; laternavõrudele ja raamidele; radiaatori iluvõrele; klaasipuhastitele; kaitseraudadele; uste käepidemetele; kapoti kinnititele; astmelaudadele; külgmistele õhusuunajatele; vihmaveerennidele; rattamutritele ja ilukapslitele; tungraua tõstekohtadele ja heitgaasitorule. 7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest eeskirja punktis 4.3 toodud korra kohaselt. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama kõigile käesoleva eeskirja nõuetele. Toodangu nõuetele vastavuse kontrolliks tuleb läbi viia vajalik arv seeriatoodangust võetud sõidukite katsetusi. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punktis 6 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 61 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Punkti H ja istmeleeni tegeliku kalde määramine ning istmeleeni konstruktiivse kalde kontrollimine sõltuvalt punkti R asukohast Lisa 4. Väljaulatuvate osade ja kauguste mõõtmine Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 62 «Omavolilise kasutamise tõkestamise suhtes mootorratta tüüpi rooliseadmega sõidukile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 62 algversioon jõustus 1. septembril 1984. a ja selle viimane täiendus jõustus 24. jaanuaril 1988. a. Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 62 koosneb 11 peatükist ja 3 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid kaherattalistele mootorsõidukitele kas külghaagisega või ilma ja mootorratta tüüpi rooliseadmega kolmerattalistele mootorsõidukitele omavolilise kasutamise tõkestamise suhtes. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, kasutustõkis, rool, kombinatsioon ja võti. 3. Tunnustuse taotlemine Sõidukile tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peab olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki tüübi ja sõiduki kasutustõkise kirjeldus ja joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki ja vajadusel ka kasutustõkise. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4--4.8 kohaselt tähis, mille näidised on toodud lisas 2. 5. Üldnõuded Kasutustõkis peab olema konstrueeritud punktides 5.1--5.10 toodud nõuete kohaselt. Kasutustõkis peab kuuluma sõiduki standardvarustusse. 6. Erinõuded Nõuded kasutustõkise tüüpidele 1 ja 2 on toodud punktis 6.1.1 ja tüübile 3 punktides 6.1.2--6.3. Kasutustõkise katsetamise nõuded on toodud lisas 3. 7. Tunnustatud sõiduki või tema kasutustõkise tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki või tema kasutustõkise tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit või tema kasutustõkist on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4.3 toodud korra kohaselt. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja käesolevas eeskirjas toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli seeriatoodangu katsetuse kaudu vastavalt punktile 8.1. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punkti 8.1 nõuded. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirja nr 62 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Kasutustõkise 3. tüübi katsetamine kulumise suhtes Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 64 «Sõidukitele, mis on varustatud ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratastega/rehvidega, esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 64 algversioon jõustus 1. oktoobril 1985. a ja selle viimane täiendus jõustus 17. septembril 1989. a. Eeskirjaga on ühinenud 17 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 64 koosneb 11 peatükist ja 3 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid M1-kategooria* sõidukitele, mis on komplekteeritud ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratastega. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, velg, ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratas, ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rehv, koostatud ratas, standardne koostatud ratas, koostatud tagavararatas, maksimaalne mass, maksimaalne teljekoormus ja ekspluatatsioonilised näitajad. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse sõiduki tüübile esitab rehvi valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki kirjeldus ja tehnilised andmed vastavalt lisale 1. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama ühe sõiduki. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduki näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud rehvile tuleb kanda punktide 4.4 ja 4.5 kohane tähis. 5. Nõuded ja katsetamine Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rehv peab vastama eeskirja nr 30 nõuetele. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratta kandevõime peab olema vähemalt võrdne poole sõiduki kõige rohkem koormatud telje teljekoormusega. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratta arvestuslik kiirus peab olema vähemalt 120 km/h. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rattal peab olema punktis 5.1.4 toodud tähis. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rattaga komplekteeritud sõidukid peavad vastama lisas 3 toodud nõuetele. 6. Täiendav informatsioon Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rattaga varustatud sõidukiga kaasaantav kasutamisjuhend peab sisaldama punktis 6.1 toodud informatsiooni. Kui kasutamisjuhendit kaasa ei anta, peab see informatsioon olema kantud sõidukile nähtavasse kohta. 7. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4.3 toodud korra kohaselt. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rattaga varustatud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja punktis 5 toodud nõuetele. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord aasta jooksul. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui ajutiseks kasutamiseks ettenähtud ratas ei läbi punktis 8.3 toodud katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 64 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Ajutiseks kasutamiseks ettenähtud rattaga sõiduki katsetamine Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 66 «Bussi ülaosa konstruktsiooni tugevusele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 66 algversioon jõustus 1. detsembril 1986. a ja selle viimane täiendus 3. septembril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 17 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 66 koosneb 15 peatükist ja 6 lisast. 1. Hõlmeala Käesoleva eeskirja nõuded kehtivad ühekorruselisele bussile, mille mahutavus ei ole suurem kui 16 istuvat või seisvat inimest, välja arvatud sõidukijuht ja sõiduki meeskonna liikmed. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, sõitjate salong, sõidukijuhi ruum, tühimass, jääkruum, ülaosa konstruktsioon, kere sektsioon ja üldenergia. 3. Tunnustuse taotlemine Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid ning andmed on: sõiduki ülaosa kirjeldus; sõiduki ja tema interjööri nende osade, mis mõjutavad ülaosa konstruktsiooni tugevust või jääkruumi, joonised; sõiduki tühimass, teljekoormused, raskuskeskmed ja istmetevaheline suurim kaugus. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki või ülaosa sektsiooni, kui tüübitunnustus põhineb arvutustel, siis arvutused. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 5. Üldkirjeldus ja nõuded Sõiduki ülaosa konstruktsioon peab olema sellise tugevusega, et eeskirja punktis 6 toodud katsetustel või arvutuste järgi ükski kohalt liikunud sõiduki osa ei tungiks eeskirja punkti 7 kohaselt määratud jääkruumi ja jääkruumi ükski osa ei ulatuks väljapoole deformeeritud konstruktsiooni. Nendele nõuetele peab vastama liigendbussi iga sektsioon. 6. Katsetamine Sõiduk peab läbima ühe käesoleva eeskirja punktis 6.1 toodud katsetustest. Katsetuste metoodika on toodud käesoleva eeskirja lisades 3, 4, 5 ja 6. 7. Jääkruum Jääkruumi määramine toimub puusaliigese punkti R vaba liikumise kaudu eeskirja punktis 7.1 toodud metoodika järgi. Punkti R koordinaadid on määratud eeskirja punktis 7.2. 8. Katse tulemused Katse loetakse sooritatuks, kui on täidetud eeskirja lisa 5 lisanduses 2 toodud nõuded. 9. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest eeskirja punktis 4.3 toodud korra kohaselt. 10. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 5 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord aastas. 11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punktis 10.1 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi. 13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 66 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Komplektse sõiduki katsetamine ümberpaiskamisega Lisa 4. Sõiduki kere sektsiooni katsetamine ümberpaiskamisega Lisa 5. Sõiduki kere sektsiooni katsetamine pendliga Lisa 6. Sõiduki kere ülaosa tugevuse kontroll arvutuste kaudu Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 73 «Veoautode, nende haagiste ja poolhaagiste külgkaitsele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 73 algversioon jõustus 1. jaanuaril 1988. a. Eeskirjaga on ühinenud 20 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 73 koosneb 13 peatükist ja 3 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria* sõidukite külgmistele allasõidutõketele. Käesolevat eeskirja ei rakendata: sadulvedukitele; haagistele, mis on konstrueeritud ja ette nähtud pikamõõtmeliste veoste veoks ning mida ei saa vedada osade kaupa; sõidukitele, mis on konstrueeritud ja ette nähtud teatava veose veoks ja millele ei saa seetõttu külgmisi allasõidutõkkeid paigaldada. Märkus.* Sõiduki kategooriad on toodud eeskirja lisas 3. 2. Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on kaitsta teisi kaitsetuid teekasutajaid sattumast eeskirjaga hõlmatud sõidukite või tema rataste alla küljelt. 3. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tüübikinnitatud sõiduk, sõiduki tüüp, täismass, tühimass, kaitsetud teekasutajad. 4. Tunnustuse taotlemine Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris. Taotlusele tuleb lisada: sõiduki tüübi kirjeldus, sõiduki joonised ja külgmise allasõidutõkke kirjeldus, kus peavad olema näidatud selle mõõtmed, kuju, kasutatud materjalid ja asetus sõidukil. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama ühe seda tüüpi sõiduki. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 6 ja 7 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 6. Nõuded N2-, N3-, O3- ja O4-kategooria sõidukid peavad olema valmistatud ja seadistatud nii, et kogu nende pikkuse ulatuses oleks tagatud küllaldane kaitse kaitsetute teekasutajate sattumise eest sõiduki küljelt tema rataste alla. See nõue loetakse täidetuks, kui sõiduk on varustatud eeskirja punkti 7 nõuetele vastava külgmise allasõidutõkkega või kui sõiduk on konstrueeritud ja seadistatud nii, et tema koostisosad täidavad eeskirja punktis 7 toodud külgmisele allasõidutõkkele esitatavaid nõudeid. Sõiduki katsetamise metoodika on toodud eeskirja punktis 6.2. 7. Külgmistele allasõidutõketele esitatavad tehnilised nõuded Külgmine allasõidutõke ei tohi asetseda sõiduki külgtasandist seespool rohkem kui 120 mm ega tohi asetseda väljaspool külgtasandit. Tema tagumine ots ei tohi asetseda välimise rehvi külgtasandist seespool rohkem kui 30 mm, mõõdetuna 250 mm kaugusel allasõidutõkke tagumisest otsast. Külgmise allasõidutõkke profiili laius peab olema N2- ja O3-kategooria sõidukil vähemalt 50 mm ning N3- ja O4-kategooria sõidukil 100 mm. Allasõidutõkked peavad olema paigaldatud sõidukitele eeskirja punktides 7.4--7.7 toodud nõuete kohaselt. Nõuded allasõidutõkete materjalidele ja tugevusele on toodud eeskirja punktis 7.8. Statsionaarselt paigaldatud sõiduki osad täidavad allasõidutõkke funktsioone, kui nad täidavad allasõidutõkke mõõtmetele esitatavaid nõudeid. 8. Erandid Pikendatava baasiga haagis peab oma lühimas asendis vastama kõigile eeskirja punktis 7 toodud nõuetele. Kui baas on pikendatud, peavad olema täidetud eeskirja punktide 7.6--7.8 ja ühe punktidest 7.4 või 7.5 nõuded. Tsisternsõiduk peab vastama, niipalju kui see on võimalik, eeskirja punkti 7 nõuetele ja kõrvalekalded võivad olla põhjustatud kasutamise nõuetest. Tugijalgadega sõiduki külgmises allasõidutõkkes võivad olla vahed tugijalgade jaoks. Sõidukitel, mida kasutatakse ro-ro-tüüpi vedudel, võivad külgmistes allasõidutõketes olla vahed kinnitustrosside paigaldamiseks. Kui sõiduki küljed on konstrueeritud või seadistatud nii, et on täidetud eeskirja punkti 7 nõuded, loetakse sõiduk varustatuks külgmise allasõidutõkkega. 9. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest eeskirja punktis 5.3 toodud korra kohaselt. 10. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 6 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktides 6 või 7 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi. 13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade külgmise allasõidutõkke ÜRO EMK eeskirjale nr 73 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Sõidukite klassifikatsioon Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 75 «Mootorrataste ja mopeedide rehvidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 75 algversioon jõustus 1. aprillil 1988. a ja selle viimane täiendus jõustus 7. mail 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 16 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 75 koosneb 11 peatükist ja 9 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid uutele rehvidele, mis on peamiselt, kuid mitte ainult, ette nähtud L1-, L2-, L3- ja L4-kategooria* sõidukitele. Nõuded ei laiene rehvidele, mis on ette nähtud teeväliseks kasutamiseks ja omavad märgistust «NHS», ja võistlusteks ettenähtud rehvidele. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: rehvi tüüp, rehvi konstruktsioon, diagonaalrehv, vöötatud diagonaalrehv, radiaalrehv, tugevdatud rehv, äärerant, koord, kiht, karkass, turvis, külg, mustri sooned, mustri põhisooned, profiili laius, gabariitlaius, profiili kõrgus, profiili kõrguse ja laiuse nominaalne suhe, välisdiameeter, rehvi tähistamine, velje nominaalne diameeter, velg, teoreetiline velg, mõõtmisvelg, katsevelg, rebend, koordi eraldumine, kihtide eraldumine, turvise eraldumine, kandevõime indeks, kiiruse kategooria, talverehv, universaalne rehv, mopeedi rehv, mootorratta rehv, maksimaalne kandejõud. 3. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud rehvile peab olema kantud punktis 3.1 toodud tähis, mille näidis on toodud lisas 3. Tähis peab olema kantud rehvile vulkaniseerimise käigus. 4. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse rehvi tüübile esitab rehvi valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris rehvi joonised ja tehnilised andmed ning punktis 4.2 toodud arv rehve. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud rehvi näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see rehvi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud rehvi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida see lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi rehvile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku rehvi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud rehvile tuleb kanda vastavalt punkti 5.4 kohane tähis. 6. Nõuded Iga rehvi näidis peab vastama punktis 6.1 toodud nõuetele rehvi mõõtmete osas. Punktis 6.2 on toodud rehvi kandevõime ja kiiruse katsetamise nõuded ja punktis 6.3 nõuded rehvi turvisemustri kulumise indikaatoritele. 7. Tunnustatud rehvi tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud rehvi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega rehvi on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 5.3 toodud korra kohaselt. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud rehv peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 6 toodud nõudeid. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui seeriatoodangu rehv ei läbi katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab rehvi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade rehvi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 75 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Rehvi ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Rehvi tähistamise skeem Lisa 4. Kandevõime indeksid Lisa 5. Rehvi mõõtmed ja tähistamine Lisa 6. Rehvi mõõtmise meetod Lisa 7. Koormuse ja kiiruse mõõtmise kord Lisa 8. Rehvi kandevõime muutus sõltuvalt kiirusest Lisa 9. Rehvi dünaamilise paisumise mõõtmine Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 77 «Mootorsõidukite seisutulelaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 77 algversioon jõustus 30. septembril 1988. a ja selle viimane täiendus jõustus 27. septembril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 17 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 77 koosneb 15 peatükist ja 7 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid mootorsõidukitele paigaldatavatele seisutulelaternatele. 2. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: seisutulelatern ja seisutulelaterna tüüp. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab seisutulelaterna valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris seisutulelaterna üksikasjalikud joonised, kus on näidatud seisutulelaterna paigaldamine sõidukile ja seisutulelaterna kirjeldus koos kasutatavate lampide kategooria äranäitamisega. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks seisutulelaterna näidist. 4. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud seisutulelaternale peavad olema kantud tehase- või kaubamärk ja kasutatavate lampide kategooria. Seisutulelaternal peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 5.5 toodud märgistuse. Mittevahetatavate lampidega seisutulelaternale peavad lisaks eeltoodule olema kantud nimipinge ja -võimsus. 5. Tunnustamine Kui mõlemad ametlikule tunnustamisele esitatud seisutulelaterna näidised vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see seisutulelaterna tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud seisutulelaterna tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi seisutulelaternale. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku seisutulelaterna tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud seisutulelaternale tuleb kanda punktide 4.1.1 ja 5.5 kohane tähis. 6. Üldnõuded Iga seisutulelaterna näidis peab vastama punktides 7 ja 9 toodud nõuetele. Seisutulelaternad peavad olema konstrueeritud nii, et nad normaalsetes kasutamistingimustes normaalselt töötaksid ning neil säiliksid käesoleva eeskirjaga nõutavad omadused. 7. Fotomeetrilised näitajad Seisutule valgustugevus peab olema vähemalt 2 cd ja maksimaalselt eesmistel 60 cd ning tagumistel 30 cd. Seisutule valgustugevus nähtavusalas peab vastama punktis 7.2 toodud näitajatele ning mõõtmise tingimused lisas 4 toodud nõuetele. 8. Katsetamine Seisutulelaternate katsetusel tuleb kasutada ettenähtud tüüpi valge valgusega lampe. Katsetuste metoodika on toodud punktis 8.1. 9. Valguse värvus Laterna poolt kiiratava valguse värvus peab vastama lisas 5 toodud värvuskoordinaatidele. 10. Märkused valguse värvuse kohta Kokkuleppe 3. peatüki kohaselt võib iga lepinguosaline riik keelata kasutada sõidukitel käesolevas eeskirjas ettenähtud mõne valguse värvusega seisutulelaternaid. 11. Tunnustatud seisutulelaterna tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud seisutulelaterna tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega seisutulelaternat on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Toote vastavus kinnitatud tüübile Tootmise vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud seisutulelatern peab olema valmistatud nii, et ta vastaks punktides 7 ja 9 toodud nõuetele. Toodangu kontrollil peavad olema täidetud minimaalsed protseduurinõuded, mis on toodud lisas 6. Peavad olema täidetud katsetuseks vajalike näidiste võtmise minimaalsed nõuded, mis on toodud lisas 7. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 13. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõudeid või kui seisutulelatern, mis omab tüübikinnituse märgist, ei vasta kinnitatud tüübile. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 14. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava seisutulelaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 15. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade seisutulelaterna tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 77 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Seisutulelaterna valguse minimaalsed nähtavusnurgad Lisa 4. Fotomeetrilised mõõtmised Lisa 5. Valguse värvus (värvuskoordinaadid) Lisa 6. Toodangu vastavuse kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 7. Inspektori poolt katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 78 «L-kategooria* sõidukite pidurdamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 78 algversioon jõustus 15. oktoobril 1988. a ja viimane (02) paranduste seeria (R78/02) jõustus 8. jaanuaril 1995. a ning selle viimane täiendus jõustus 22. veebruaril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 20 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Horvaatia, Itaalia, Jugoslaavia, Luksemburg, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 78 koosneb 12 peatükist ja 4 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid punktis 2 toodud kahe või kolmerattaliste mootorsõidukite pidurdamisele. Eeskiri ei laiene järgmistele sõidukitele: valmistajakiirusega mitte üle 25 km/h, täismassiga üle 1000 kg; invaliididele juhtimiseks seadistatutele. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, pidurisüsteem, juhtimine, ajam, pidur, erinevat tüüpi pidurisüsteemid, pidurisüsteemi element, kombineeritud pidurisüsteem, reguleeritav pidur, valmistajakiirus, koormatud sõiduk, koormamata sõiduk, täismass ja «vihma» pidur. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris sõiduki kirjeldus ja pidurisüsteemi elementide spetsifikatsioon, pidurisüsteemi skeem ja elementide joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama ühe sõiduki näidise. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduki näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda punktide 4.4--4.8 kohane tähis. 5. Nõuded Sõiduki pidurisüsteem peab olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et normaalsetes kasutamistingimustes oleks täidetud käesoleva eeskirja nõuded. Nõuded pidurisüsteemide funktsioonidele on toodud punktis 5.1.2 ja nõuded ehitusele ning tõhususele punktis 5.2. 6. Katsetamine Sõiduki pidurite katsetamise kord ja nõuded piduritele on toodud lisas 4. 7. Tunnustatud sõiduki või tema pidurisüsteemi tüübimuudatus ja tüübikinnituse laiendamine Igast tüübikinnitatud sõiduki või tema pidurisüsteemi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4.3 toodud korra kohaselt. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile ja täidaks punktis 5 toodud nõudeid. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid või kui seeriatoodangu sõiduk ei läbi punktis 8.3 toodud katsetusi. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 12. Ülemineku tingimused Alates 1. jaanuarist 1995. a ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi sõiduki tüüpidele, kui need ei vasta 02 paranduste seeriaga tehtud nõuetele. Alates 1. jaanuarist 1997. a võib keelduda selliste sõidukite esmaregistreerimisest, mis ei vasta 02 paranduste seeriaga tehtud nõuetele. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 78 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Nõuded pidurdamisele ja katsetamine Lisa 4. Nõuded L1- ja L3-kategooria sõidukite ABS piduritele Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 79 «Mootorsõiduki roolile esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 79 algversioon jõustus 1. detsembril 1988. a ja viimane 01 paranduste seeria (R79/01) jõustus 14. augustil 1995. a. Eeskirjaga on ühinenud 19 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 79 koosneb 11 peatükist ja 5 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid M-, N- ja O-kategooria* sõidukite roolile. Eeskiri ei laiene pneumo-, elektri- ja hüdroroolile, välja arvatud M- ja N-kategooria sõiduki elektri- ja hüdroabirool ja O-kategooria sõiduki hüdrorool. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, rool, rooli juhtorgan, rooliülekanne, juhtrattad, energiaallikas (-toide), energiamahuti, toitemahuti, rooliparameetrid, jõud roolirattale (juhtorganile), roolimise aeg, juhtrataste pöördenurk, roolimise jõud, rooli keskmine ülekandearv, pöördering, rooliratta (juhtorgani) nimiraadius; mootorsõiduki ja haagise rooli tüübid ja roolimehhanismi tüübid. 3. Tunnustuse taotlemine Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja ja nõutavad dokumendid (kolmes eksemplaris) on: sõiduki tüübi kirjeldus ja rooli skeem, millel on näidatud kõigi rooli osade paiknemine sõidukil. Sõiduki tüüp esitatakse katsete läbiviimiseks tehnilisele teenistusele. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud näidis vastab punktides 5 ja 6 toodud nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituse number. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku käesoleva eeskirja kohasest tüübikinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Sõidukile pannakse kergesti ligipääsetavasse ja nähtavasse kohta selgelt loetav ja hävimatu, lisas 2 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga. 5. Nõuded Sõiduk ja selle väljaulatuvad osad peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et sõiduki kasutamisel normaalsetes tingimustes oleks tagatud käesoleva eeskirja nõuete täitmine. 6. Katsetamine Sõiduk peab läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused. Katsetuste metoodika on toodud käesoleva eeskirja lisades 3, 4 ja 5. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnitatud sõiduk peab vastama kinnitatud tüübile ja täitma punktides 5 ja 6 toodud nõudeid. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katsete tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani, analüüsima kontrolli tulemused ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Nõuetele mittevastavuse korral peab tagama toodangu nõuetega vastavusse viimise ja uute katsete korraldamise. Ametiasutus võib igal ajal toote vastavuse kõiki katseid korrata. Normaalne toote järelevalve katsetuste sagedus on üks kord kahe aasta jooksul. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud punkti 7.1 tingimused või toode ei läbinud toote järelevalve katsetusi, samuti siis, kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud tüübikinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohaselt. 9. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest tuleb teatada ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõiduki tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 79 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Sõidukite pidurdusefektiivsus, kui sõiduki roolil ja piduritel on sama energiaallikas Lisa 4. Lisanõuded ASE-ga varustatud sõidukitele Lisa 5. Nõuded täishüdraulilise juhtimisseadmega haagistele Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 81 «Kaherattalise mootorsõiduki (külghaagisega või ilma) tahavaatepeeglile ja selle juhtrauale kinnitamisele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 81 algversioon jõustus 1. märtsil 1989. a. Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Valgevene, Vene Föderatsioon. Eeskiri nr 81 koosneb 21 peatükist ja 7 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid kahe- või kolmerattaliste sõidukite tahavaatepeeglitele ning nende paigutamisele sõidukile. I OSA. TAHAVAATEPEEGLID 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: tahavaatepeegel, tahavaatepeegli tüüp, tahavaatepeegli klass, kumerusraadius r, põhilised kumerusraadiused ri ja r'i, kumerusraadius rp, peegli keskpunkt ja tahavaatepeegli koostude kumerusraadius. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab tahavaatepeegli valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peavad olema lisatud kolmes eksemplaris tahavaatepeegli joonised ja tehnilised andmed sõiduki kohta, millele see on ette nähtud paigaldada. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama neli tahavaatepeegli tüübi näidist. 4. Tähised Tunnustuse taotlemiseks esitatud tahavaatepeegli näidisele peab olema kantud kaubamärk või valmistajatehase märk. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud tahavaatepeegli näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punktide 6--8 nõuetele, loetakse see tahavaatepeegli tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud tahavaatepeegli tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi tahavaatepeeglile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku tahavaatepeegli tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest vastavalt lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud tahavaatepeeglile tuleb kanda vastavalt punktide 5.4--5.6 kohane tähis. 6. Üldnõuded Kõik tahavaatepeeglid peavad olema reguleeritavad, omama kaitsekeret ja kinnitusseadet. 7. Erinõuded Selles peatükis kirjeldatakse tahavaatepeeglitele esitatavaid nõudeid: peegli peegeldava pinna mõõtmeid, peegeldava pinna omadusi ja peegelduvuse koefitsienti. 8. Katsetamine Tahavaatepeeglid peavad läbima käesoleva eeskirja kohased katsetused, kus määratakse peegli konstruktsiooni löögitugevus ja kaitsekere painduvus. Tahavaatepeeglid peavad olema valmistatud ohutust klaasist. Katsetused viiakse läbi vastavalt käesoleva eeskirja punktides 8.2--8.4 kirjeldatule. 9. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud tahavaatepeegel peab vastama ametlikult kinnitatud prototüübile ja käesoleva eeskirja peatükkide 6, 7 ja 8 nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord kahe aasta jooksul. 10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõuded või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus ja tüübikinnituse laiendamine Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava tahavaatepeegli tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. II OSA. TAHAVAATEPEEGLITE PAIGALDAMINE 13. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: valmistajakiirus ja sõiduki tüüp tahavaatepeeglite suhtes. Punktides 14, 15 ja 17--20 toodud nõuded on analoogsed punktides 3, 5 ja 9--12 toodud nõuetega. 16. Nõuded Sõidukile paigaldatud tahavaatepeeglid peavad olema L-tüüpi ja paigaldatud nii, et kasutamise käigus ei muutuks nende asend. Kaherattalistel sõidukitel, mille maksimaalne kiirus ei ületa 100 km/h, peab olema üks tahavaatepeegel ja kui kiirus ületab 100 km/h, siis kaks tahavaatepeeglit. Tahavaatepeeglite paigutuse nõuded on toodud punktis 16.3. 21. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehnilise teenistuse) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade tahavaatepeegli ÜRO EMK eeskirjale nr 81 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 81 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 3. Tahavaatepeegli ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. Sõiduki ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 5. Peegelduvuse määramine Lisa 6. Tahavaatepeegli pinna kumerusraadiuse r määramine Lisa 7. Tootmise vastavuse kontroll Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 85 «M- ja N-kategooria sõidukite sisepõlemismootorite kasuliku võimsuse või elektriajami 30-minutilise maksimaalse võimsuse mõõtmise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 85 algversioon jõustus 15. septembril 1990. a ja selle viimane täiendus jõustus 14. mail 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 21 riiki: Belgia, Hispaania, Holland, Itaalia, Jugoslaavia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Poola, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 85 koosneb 10 peatükist ja 8 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid M- ja N-kategooria* mootorsõidukite sisepõlemismootorite või elektriajamite võimsuskarakteristikute koostamiseks ja elektriajamite 30-minutilise maksimaalse võimsuse mõõtmiseks. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: ajamisüsteemi tüübi tüübikinnitus, ajamisüsteemi tüüp, kasulik võimsus ja maksimaalne 30-minutiline võimsus. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse ajamisüsteemi tüübile kasuliku võimsuse ja elektriajami maksimaalse 30-minutilise võimsuse mõõtmise suhtes esitab ajamisüsteemi või sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele peab olema lisatud kolmes eksemplaris ajamisüsteemi kirjeldus ja lisades 1 või 2 toodud tehnilised andmed ning punktis 4.2 toodud arv rehve. Tehnilisele teenistusele peab esitama ajamisüsteemi koos lisades 5 või 6 toodud seadmetega. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud ajamisüsteemi näidise võimsus on mõõdetud punktis 5 toodud nõuete kohaselt, loetakse see ajamisüsteemi tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud ajamisüsteemi tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi ajamisüsteemile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku ajamisüsteemi tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 3 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud ajamisüsteemile tuleb kanda vastavalt punktide 4.4--4.8 kohane tähis. 5. Nõuded ja katsetamine Seadmed, mis mõjutavad ajamisüsteemi võimsust, peavad olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et normaalsetes kasutamistingimustes oleksid täidetud käesoleva eeskirja nõuded. Punktis 5.2 on toodud sisepõlemismootori katsetamise nõuded ja punktis 5.3 nõuded elektriajami kasuliku võimsuse ja 30-minutilise maksimaalse võimsuse määramiseks. 6. Toote vastavus kinnitatud tüübile Toote vastavuse tagamise meetodid peavad olema vastavuses kokkuleppe lisas 2 toodud nõuetega. Iga tüübikinnituse saanud mootor peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile. Toodangu kontrolli meetodid peavad vastama lisas 7 toodud nõuetele. 7. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja nõuded või kui ajamisüsteem ei vasta kinnitatud tüübile. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 3 toodud vormi kohase teate saatmisega. 8. Tunnustatud ajamisüsteemi tüübimuudatus ja tüübikinnituse laiendamine Igast tüübikinnitatud ajamisüsteemi tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega ajamisüsteemi on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 3 toodud korra kohaselt. 9. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab ajamisüsteemi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 3 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Sisepõlemismootori põhinäitajad ja informatsioon katsetuste läbiviimisest Lisa 2. Elektriajamisüsteemi põhinäitajad ja informatsioon katsetuste läbiviimisest Lisa 3. Vormikohane teade ajamisüsteemi tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 85 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 4. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 5. Sisepõlemismootori kasuliku võimsuse mõõtmise tingimused Lisa 6. Elektriajamisüsteemi kasuliku võimsuse ja 30-minutilise maksimaalse võimsuse mõõtmise tingimused Lisa 7. Toodangu vastavuse kontroll Lisa 8. Loodusliku ja veeldatud naftagaasi etalonkütuste tehnilised näitajad Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 87 «Mootorsõidukite päevatuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 87 algversioon jõustus 1. novembril 1990. a ja selle viimane täiendus 18. jaanuaril 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 13 riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 87 koosneb 16 peatükist ja 6 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukite päevatuledele, mille eesmärgiks on suurendada sõiduki märgatavust päeva ajal. 2. Mõisted Käesolevas eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 ja selle parandustes toodud termineid ja mõisteid ning järgmisi mõisteid: päevatuli ja päevatulede erinevad tüübid. 3. Tunnustuse taotlemine Päevatule tunnustuse taotluse esitab selle valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris tehniline kirjeldus ja joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks päevatule näidist. 4. Markeerimine Tunnustuse taotlemiseks esitatud päevatuledele peab olema kantud tehase- või kaubamärk ja millise kategooria lampe tuleb kasutada. Päevatulel peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 5.2 toodud märgistuse. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kaks päevatuld vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see päevatule tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud päevatule tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi päevatulele. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku päevatule tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 6. Nõuded Nõuded, millele peab päevatuli vastama, on toodud eeskirja punktides 7, 8 ja 9. Päevatuled peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et normaalse kasutamise käigus ei muutuks nende omadused. 7. Valgustugevus Päevatule vähim valgustugevus on 400 cd ja suurim 800 cd. Valgustugevuse mõõtmise metoodika ja nõutav valgustugevus igas nähtavusala punktis on toodud lisas 3. 8. Valgustpeegeldav pind Valgustpeegeldava pinna suurus peab olema vähemalt 40 cm2. 9. Värvus Päevatule värvus on valge. Värvuse koordinaadid on toodud lisas 4. 10. Katsetamine Katsetamisel peab kasutama igale päevatule tüübile ettenähtud lampe. 11. Temperatuurikindluse katsetus Päevatule katsetuse kestus on üks tund pidevat töötamist pärast 20-minutilist soojenemisaega. Ümbritseva õhu temperatuur peab olema 23±5 oC. Katsetuse metoodika on toodud eeskirja punktides 11.2 ja 11.3. 12. Tunnustatud päevatule tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud päevatule tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega päevatuld on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest eeskirja punktis 5.1.4 toodud korra kohaselt. 13. Toote vastavus kinnitatud tüübile Ametliku tunnustuse omanik peab tagama tootmise tõhusa kontrolli nii, et päevatuled vastaksid eeskirja punktides 6, 7, 8 ja 9 toodud nõuetele. Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded on toodud eeskirja lisas 5 ja katsetuseks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded on toodud eeskirja lisas 6. Pädev volitatud ametiasutus võib toodangu vastavuse kontrolli meetodeid kontrollida igal ajal. Normaalne kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 14. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja kõiki nõudeid või mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 15. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava päevatule tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 16. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade päevatule ÜRO EMK eeskirjale nr 87 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Fotomeetrilised mõõtmised Lisa 4. Valguse värvuse koordinaadid Lisa 5.Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 6. Katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 89 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad: (1) sõiduki maksimaalse kiiruse piiramisele esitatavate nõuete heakskiitmist; (2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud kiiruspiirikud, esitatavate nõuete heakskiitmist; (3) kiiruspiirikutele esitatavate nõuete heakskiitmist» resümee Eeskirja nr 89 algversioon jõustus 1. oktoobril 1992. a. Eeskirjaga on ühinenud 15 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 89 koosneb 3 osast kokku 26 peatükiga ja 5 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb: I osa -- M3-, N2- ja N3-kategooria* sõidukeid, mis ei ole saanud käesoleva eeskirja III osa kohaselt eraldi tüübikinnitust või mis on konstrueeritud või seadistatud nii, et nende osad täidavad kiiruspiiriku funktsioone; II osa -- käesoleva eeskirja III osa kohaselt tüübikinnituse saanud kiiruspiirikute paigaldamist M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitele; III osa -- kiiruspiirikuid, mis on ette nähtud paigaldamiseks M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukitele. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: piiratud kiirus V, seadistatud kiirus Vset, stabiliseeritud kiirus Vstab, maksimaalne kiirus Vmax, tüübikinnitust omav sõiduk, sõiduki tüüp, tühimass, kiiruspiirik, kiiruspiiriku tüübikinnitus, kiiruspiiriku tüüp. I OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS MAKSIMAALSE KIIRUSE PIIRAMISE SUHTES 3. Tunnustuse taotlemine Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki ja kiiruse piiramisega seotud osade kirjeldus ja lisas 1 toodud dokumendid. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 5. Nõuded Kiiruse piiramine sõiduki normaalsel kasutamisel peab olema selline, et oleks täidetud kõik eeskirja I osas toodud nõuded. Sõiduki katsetamise metoodika ja kiiruse piiramise nõutavad näitajad on toodud lisas 5. 6. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 5 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 5 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohaselt. 9. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. II OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS SÕIDUKILE ASETATUD TÜÜBIKINNITATUD KIIRUSPIIRIKU SUHTES 11. Tunnustuse taotlemine Sõidukitüübi tunnustuse taotluse sõidukile paigaldatud tüübikinnitatud kiiruspiiriku suhtes esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki ja kiiruse piiramisega seotud osade kirjeldus ja lisas 2 toodud dokumendid. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki. 12. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 13 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 13. Tüübikinnitatud kiiruspiiriku sõidukile paigaldamise nõuded Kiiruspiirik peab olema paigaldatud sõidukile nii, et oleks täidetud kõik eeskirja II osas toodud nõuded. Kiiruspiiriku kirjelduses peab olema toodud tema töötamise põhimõte, kuidas on välditud tema töösse kõrvaline vahelesegamine ja kontrolli ning kalibreerimise kord. 14. Sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 15. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud sõiduk peab vastama punktis 13 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 16. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 13 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt. 17. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 18. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. III OSA. KIIRUSPIIRIKU TÜÜBIKINNITUS 19. Tunnustuse taotlemine Kiiruspiiriku tunnustuse taotluse esitab kiiruspiiriku valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja taotlusele tuleb lisada: kiiruspiiriku kirjeldus, paigalduse nõuded, 5 kiiruspiirikut ja sõiduk või mootor nende sõidukite või mootorite seast, millele ta on ette nähtud paigaldada. 20. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kiiruspiirik vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 21 nõuetele, loetakse see kiiruspiiriku tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud kiiruspiiriku tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi kiiruspiirikule. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 3 esitatud vormi kohase teatega. 21. Nõuded Kiiruspiirik peab olema projekteeritud, konstrueeritud ja paigaldatud nii, et sellise kiiruspiirikuga varustatud sõiduk täidaks kõiki eeskirja III osas toodud nõudeid. Kiiruspiiriku katsetamise metoodika ja nõutavad näitajad on toodud eeskirja lisas 5. 22. Kiiruspiiriku tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud kiiruspiiriku tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel ametiasutus otsustab, kas muudatustega kiiruspiirikut on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 3 toodud vormi kohase teate saatmisega. 23. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud kiiruspiirik peab vastama punktis 21 toodud nõuetele. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 24. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 21 toodud nõudeid või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 3 toodud vormi kohaselt. 25. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava kiiruspiiriku tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 3 toodud vormi kohase teate saatmisega. 26. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 89 I osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 89 II osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 3. Vormikohane teade kiiruspiiriku ÜRO EMK eeskirja nr 89 III osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 4. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 5. Katsetamise metoodika ja nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 90 «Mootorsõidukite ja nende haagiste vahetatavatele komplektsetele piduriklotsi katetele ning trummelpiduri piduriklotsi katetele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 90 algversioon jõustus 1. novembril 1992. a ja viimane (01) paranduste seeria (R90/01) jõustus 18. septembril 1994. a ning selle viimane täiendus jõustus 5. märtsil 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 16 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 90 koosneb 12 peatükist ja 8 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid mootorsõidukite ja nende haagiste hõõrdsõidupiduri vahetatavatele komplektsetele piduriklotsi katetele (edaspidi vahetatav kate). Tunnustamisele kuuluvad vahetatavad katted, mis on ette nähtud kasutamiseks kokkuleppe eeskirja nr 13 või 78 kohaselt tüübikinnitatud mootorsõidukitel ja nende haagistel. Trummelpiduri vahetatavatest katetest kuuluvad tunnustamisele M3-, N2-, N3-, O3- ja O4-kategooriasse kuuluvatele kokkuleppe eeskirja nr 13 kohaselt tüübikinnitatud sõidukitele ettenähtud katted. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: pidurisüsteem, hõõrdpidur, komplektne piduriklotsi kate, komplektne trummelpiduri piduriklots, trummelpiduri piduriklots, komplektne piduriklots, piduriklotsi tald, piduriklotsi kate, trummelpiduri piduriklotsi kate, hõõrdkatte materjal, piduriklotsi katte tüüp, komplektse piduriklotsi katte tüüp, trummelpiduri piduriklotsi katte tüüp, esialgne piduriklotsi kate, esialgne komplektne piduriklotsi kate, vahetatav komplektne piduriklotsi kate, trummelpiduri esialgne piduriklotsi kate, trummelpiduri vahetatav piduriklotsi kate ja valmistajatehas. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab vahetatava katte valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluse võib esitada ka eeskirja nr 13 või 78 alusel antud sõiduki tüübikinnituse omanik. Taotlusele peab olema lisatud kolmes eksemplaris vahetatava katte kirjeldus ja skeem ning kirjeldus tema paigaldusest sõidukil. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama vajaliku koguse vahetatava katte näidiseid ja sõiduki, millele vahetatavad katted on ette nähtud. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud vahetatava katte näidis vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele, loetakse see vahetatava katte tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud vahetatava katte tüübile antakse tüübikinnituse number, mida lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi vahetatavale kattele. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku vahetatava katte tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teate saatmisega. Igale tüübikinnitatud sõidukile tuleb kanda vastavalt punktide 4.5--4.7 kohane tähis. 5. Tehnilised nõuded ja katsetamine Vahetatav kate peab olema välja töötatud ja konstrueeritud nii, et kui sõidukile monteeritakse vahetatavad katted, peab pidurduse efektiivsus olema sama mis sõiduki tüübikinnitusel. Vahetatava katte katsetuste nõuded on toodud punktis 5.2 ja mehaaniliste omaduste nõuded punktis 5.3. 6. Tähistamine ja pakendamine Vahetatavad katted tuleb pakendada komplektidena ühe telje kohta. Pakendile tuleb kanda punktis 6.3 toodud tähis. Igale vahetatavale kattele tuleb kanda punktis 6.5 toodud tähis. 7. Tunnustatud vahetatava katte tüübimuudatus ja tüübikinnituse laiendamine Igast tüübikinnitatud vahetatava katte tüübimuudatusest peab teatama pädevale ametiasutusele. Seejärel otsustab pädev ametiasutus, kas muudatustega vahetatavat katet on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest punktis 4.4 toodud korra kohaselt. 8. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud vahetatav kate peab olema valmistatud nii, et ta vastaks tüübikinnituse saanud tüübile. Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida toodangu kontrolli meetodeid igal tootmisobjektil. Tavaliselt teostatakse sellist kontrolli üks kord aastas. 9. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja punkti 8.1 nõudeid. Kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest, peab ta viivitamata teavitama sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab vahetatava katte tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 11. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. 12. Ülemineku tingimused Alates 1. jaanuarist 1995. a ei tohi käesoleva eeskirjaga ühinenud lepinguosalised anda uusi tüübikinnitusi vahetatava katte tüüpidele, kui need ei vasta 01 paranduste seeriaga tehtud nõuetele. Kasutatavatel sõidukitel tohib kasutada enne 01 paranduste seeria jõustumist väljaantud tüübikinnituste alusel valmistatud vahetatavaid katteid. Lisa 1. Vormikohane teade vahetatava katte tüübi ÜRO EMK eeskirjale nr 90 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise lõpetamisest Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Nõuded M1-, M2- ja N1-kategooria sõidukite komplektsetele vahetatavatele piduriklotsi katetele Lisa 4. Nõuded M3-, N2- ja N3-kategooria sõidukite komplektsetele vahetatavatele piduriklotsi katetele ja trummelpiduri vahetatavatele piduriklotsi katetele Lisa 5. Nõuded O1- ja O2-kategooria sõidukite komplektsetele vahetatavatele piduriklotsi katetele Lisa 6. Nõuded O3- ja O4-kategooria sõidukite komplektsetele vahetatavatele piduriklotsi katetele ja trummelpiduri vahetatavatele piduriklotsi katetele Lisa 7. Nõuded L-kategooria sõidukite komplektsetele vahetatavatele piduriklotsi katetele Lisa 8. Hõõrdeomaduste määramine stendikatsetel Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 91 «Mootorsõidukite ja nende haagiste küljeääretuledele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 91 algversioon jõustus 15. oktoobril 1993. a ja selle viimane täiendus 21. septembril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 17 riiki: Austria, Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Ðveits, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 91 koosneb 14 peatükist ja 7 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid sõidukite küljeääretuledele eesmärgiga parandada sõiduki külgede nähtavust. 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse eeskirjas nr 48 ja selle parandustes toodud termineid ning järgmisi mõisteid: küljeääretuli ja tüüp. 3. Tunnustuse taotlemine Küljeääretule tunnustuse taotluse esitab selle valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotluses peab olema näidatud, millist värvi valgust ta annab: merevaikkollast või punast. Taotlusele lisatakse kolmes eksemplaris tehniline kirjeldus ja joonised. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama kaks küljeääretule näidist. 4. Markeerimine Tunnustuse taotlemiseks esitatud küljeääretulele peab olema kantud: tehase- või kaubamärk ja millise kategooria lampe tuleb kasutada. Küljeääretulel peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja punktis 5.4 toodud märgistuse. 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kaks küljeääretuld vastavad täielikult käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse see küljeääretule tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud küljeääretule tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi küljeääretulele. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku küljeääretule tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega. 6. Nõuded Nõuded, millele peab küljeääretuli vastama, on toodud eeskirja punktides 7 ja 8. Küljeääretuled peavad olema konstrueeritud ja valmistatud nii, et normaalse kasutamise käigus ei muutuks nende omadused. 7. Valgustugevus Küljeääretule vähim ja suurim valgustugevus on toodud eeskirja punktides 7.1.1 ja 7.1.2 ning vähimad nähtavusnurgad punktis 7.1.3. Valgustugevuse mõõtmise metoodika on toodud lisas 4. 8. Värvus Küljeääretule värvus on merevaikkollane. Kui küljeääretuli on ühitatud tagumise ääretulega, võib tema värvus olla punane. Värvuse koordinaadid on toodud lisas 5. 9. Katsetamine Katsetamisel peab kasutama igale küljeääretule tüübile ettenähtud lampe ja katsetuse metoodika on toodud eeskirja punktis 9.2 ja lisas 4. 10. Tunnustatud küljeääretule tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud küljeääretule tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega küljeääretuld on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest eeskirja punktis 5.3 toodud korra kohaselt. 11. Toote vastavus kinnitatud tüübile Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tööstusliku tootmise tingimustes tagama toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 12. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja kõiki nõudeid või mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 13. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava küljeääretule tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 14. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vähimad nähtavusnurgad Lisa 2. Vormikohane teade küljeääretule ÜRO EMK eeskirjale nr 91 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 3. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 4. Fotomeetrilised mõõtmised Lisa 5. Valguse värvuse koordinaadid Lisa 6. Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 7. Katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 93 «Ühtsed nõuded, mis käsitlevad: (1) sõiduki eesmistele allasõidutõketele esitatavate nõuete heakskiitmist; (2) sõidukitele, millele paigaldatakse heakskiidetud eesmised allasõidutõkked, esitatavate nõuete heakskiitmist; (3) sõidukitele eest allasõidu takistamise suhtes esitatavate nõuete heakskiitmist» resümee Eeskirja nr 93 algversioon jõustus 27. veebruaril 1994. a. Eeskirjaga on ühinenud 12 riiki: Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tðehhi, Ungari, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 93 koosneb 3 osast kokku 10 peatükiga ja 6 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb: I osa -- eesmisi allasõidutõkkeid, mis on ette nähtud paigaldada N2- ja N3-kategooria* sõidukitele; II osa -- käesoleva eeskirja I osa kohaselt tüübikinnituse saanud eesmiste allasõidutõkete paigaldamist N2- ja N3-kategooria sõidukitele; III osa -- N2- ja N3-kategooria sõidukeid (millele on paigaldatud eesmised allasõidutõkked, mis ei ole saanud käesoleva eeskirja I osa kohaselt eraldi tüübikinnitust või mis on konstrueeritud või seadistatud nii, et nende osad täidavad eesmiste allasõidutõkete funktsioone) eest allasõidu takistamise suhtes. N2-kategooria sõidukid, mille täismass ei ületa 7,5 t, peavad täitma ainult nõuet, et nende kliirens ei tohi ollasuurem kui 400 mm. Käesolevat eeskirja ei rakendata N2G- ja N3G-kategooria sõidukite (maastikuautod) ja sõidukite suhtes, millele nende otstarbe tõttu ei ole võimalik paigaldada eesmist allasõidutõket. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Eesmärk Käesoleva eeskirja eesmärk on kaitsta M1- ja N1-kategooria sõidukite sattumist punktis 1 toodud sõidukite alla eest kokkupõrkel. 3. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: täismass, tühimass, tüübikinnitatud eesmine allasõidutõke, eesmise allasõidutõkke tüüp, eest allasõidu kaitsmine, tüübikinnitatud sõiduk ja sõiduki tüüp. 4. Tunnustuse taotlemine Sõiduki tüübi või eesmise allasõidutõkke tunnustuse taotluse esitab sõiduki või allasõidutõkke valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki või eesmise allasõidutõkke. Taotlusele tuleb lisada sõiduki või eesmise allasõidutõkke kirjeldus ja eesmise allasõidutõkke näidis. Eeskirja II osa kohasele taotlusele tuleb täiendavalt lisada nende eesmiste allasõidutõkete nimekiri, mis on ette nähtud paigaldada esitatud sõidukile, ja lisas 1 toodud eesmise allasõidutõkke tüübikinnituse teade. Eeskirja II ja III osa kohasele taotlusele peab olema lisatud eeskirja punkti 3.1.8 kohane informatsioon sõiduki tüübi kohta. I OSA. EESMISE ALLASÕIDUTÕKKE TÜÜBIKINNITUS 5. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud eesmine allasõidutõke vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 6 nõuetele, loetakse see eesmise allasõidutõkke tüüp tüübikinnitatuks lisas 4 toodud korras. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 6. Nõuded Eesmine allasõidutõke peab olema küllalt tugev ja vastama oma mõõtmetelt nõuetele, mille järgimist kontrollitakse lisas 5 toodud metoodika ja tingimuste kohaselt. Eesmise allasõidutõkke kõrgus peab N2-kategooria sõidukil olema 100 mm ja N3-kategooria sõidukil 120 mm. II OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS TÜÜBIKINNITATUD EESMISE ALLASÕIDUTÕKKE PAIGALDAMISE SUHTES 7. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk, millele on paigaldatud tüübikinnitatud eesmine allasõidutõke, vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 8 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks lisas 4 toodud korras. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega. 8. Nõuded Sõiduki täismass, millele on paigaldatud tüübikinnitatud eesmine allasõidutõke, ei tohi ületada tüübikinnituse vormis näidatud suurimat täismassi. Sõiduk peab vastama oma mõõtmetelt teatud nõuetele, mis on toodud lisas 5. Eesmine allasõidutõke peab olema paigaldatud sõidukile nii, et horisontaalpinnas mõõdetuna kaugus sõiduki kõige eesmisest punktist kuni eesmise allasõidutõkkeni ei tohi ületada 400 mm. Eesmise allasõidutõkke laius ei tohi ületada sõiduki laiust, mis on mõõdetud esisilla poripõlledest, ja tema kumbki ots ei tohi olla üle 100 mm seespool esisilla rehvi välisküljest mõõdetuna (joonis 1). III OSA. SÕIDUKI TÜÜBIKINNITUS TEMA EEST ALLASÕIDU TÕKESTAMISE SUHTES 9. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk, millele on paigaldatud eesmine allasõidutõke, vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 10 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks lisas 4 toodud korras. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 3 esitatud vormi kohase teatega. 10. Nõuded N2- või N3-kategooria sõiduk vastab punkti 2 nõuetele, kui temale on paigaldatud tüübikinnitust mitteomav eesmine allasõidutõke, mis oma konstruktsioonilt ja omadustelt vastab eesmisele allasõidutõkkele esitatavatele nõuetele. Sõiduki katsetamise metoodika ja tingimused on toodud lisas 5. Eesmise allasõidutõkke kõrgus peab olema N2-kategooria sõidukil vähemalt 100 mm ja N3-kategooria sõidukil vähemalt 120 mm. Paigaldamise mõõtmed on toodud joonisel 3. Lisa 1. Vormikohane teade eesmise allasõidutõkke ÜRO EMK eeskirja nr 93 I osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 93 II osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 3. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 93 III osale vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 4. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 5. Katsetamise metoodika ja nõuded Lisa 6. Tootmise vastavus ja muud administratiivsed menetlused Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 94 «Juhi ja sõitjate kaitseks eest kokkupõrkel esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 94 algversioon jõustus 1. oktoobril 1995. a ja selle viimane täiendus 12. augustil 1996. a. Eeskirjaga on ühinenud 10 riiki: Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 94 koosneb 10 peatükist ja 8 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid M1-kategooria* sõidukitele, mille täismass ei ületa 2500 kg, juhi ja sõitjate kaitse seisukohalt eest kokkupõrkel. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: kaitsesüsteem, kaitsesüsteemi tüüp, löögi nurk, takistuse pind, libisemisvastane seade, sõiduki tüüp, salong, punkt R, punkt H ja tühimass. 3. Tunnustuse taotlemine Sõidukitüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki kirjeldus ja joonised koos sõiduki fotodega, sõiduki tühimass, salongi sisemõõtmed, salongi seadmed ja kaitsesüsteemid. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 5. Nõuded Igal istmel tuleb määrata punkt H lisas 6 toodud metoodika järgi. Ohurihmad peavad vastama eeskirja nr 16 ja nende kinnituskohad eeskirja nr 14 nõuetele. Sõiduki katsetamise metoodika on toodud lisas 3 ja nõuded, millele sõiduk peab vastama, on toodud eeskirja punktides 5.2.1--5.2.6. 6. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 7.1 toodud nõudeid või kui katsetuseks valitud sõiduk ei läbi eeskirja punkti 7.2 kohaseid katsetusi või mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 9. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 94 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Katsetamise nõuded Lisa 4. Vigastuste kriteeriumide määramine Lisa 5. Mannekeenide asetus ja paigaldus ning hoidesüsteemide reguleerimine Lisa 6. Sõidukis istuva mannekeeni kere tegeliku kaldenurga ja punkti H määramise metoodika Lisa 7. Katsetuse metoodika vankri kasutamisel Lisa 8. Mõõtmise metoodika mõõteseadmete kasutamisel Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 95 «Juhi ja sõitjate kaitseks külgkokkupõrkel esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 95 algversioon jõustus 6. juulil 1995. a. Eeskirjaga on ühinenud 10 riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tðehhi, Ungari, Vene Föderatsioon, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 95 koosneb 10 peatükist ja 8 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb nõudeid salongi konstruktsioonile M1- ja N1-kategooria* sõidukitel, millel kõige madalama istme punkt R ei asu maapinnast kõrgemal kui 700 mm, külgkokkupõrkel. Märkus.* Sõiduki kategooriad on defineeritud «Sõiduki ehituse üldnõuetes» (The Consolidated Resolution on the Construction of Vehicles (R.E.3)). 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki tüübikinnitus, sõiduki tüüp, salong, punkt R, punkt H, kütusepaagi maht, risttasapind, kaitsesüsteem, kaitsesüsteemi tüüp, kontrollmass, tühimass, liikuv deformeeriv barjäär, löögielement ja vanker. 3. Tunnustuse taotlemine Sõiduki tüübi tunnustuse taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema volitatud esindaja. Taotlus peab olema esitatud kolmes eksemplaris ja nõutavad dokumendid on: sõiduki kirjeldus ja joonised koos sõiduki fotodega, sõiduki tühimass, salongi sisemõõtmed, salongi seadmed ja kaitsesüsteemid. Tehnilisele teenistusele peab katsetuste läbiviimiseks esitama sõiduki. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab täielikult käesoleva eeskirja punkti 5 nõuetele, loetakse seesõiduki tüüp tüübikinnitatuks. Igale tüübikinnituse saanud sõiduki tüübile antakse tüübikinnituse number, mida ükski lepinguosaline riik ei tohi anda teist tüüpi sõidukile. Lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku sõiduki tüübi ametlikust kinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. 5. Nõuded ja katsetamine Sõiduki katsetamise metoodika on toodud lisas 4 ja kasutada võib ühte kahest variandist, mis on toodud punktides 5.1.1.1 ja 5.1.1.2. Nõuded, millele peab sõiduk vastama, on toodud eeskirja punktides 5.2 ja 5.3. 6. Tunnustatud sõiduki tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud sõiduki tüübimuudatusest peab teatama ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas muudatustega sõidukit on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest või tüübikinnitusest keeldumisest eeskirja punktis 4.4 toodud korra kohaselt. 7. Toote vastavus kinnitatud tüübile Ametliku tunnustuse omanik peab tagama toodangu tõhusa kontrolli võimaluse, registreerima katse tulemused ja säilitama neid kokkulepitud ajani; analüüsima kontrolli tulemusi ja tagama tööstusliku tootmise tingimustes toote kvaliteedi lubatud hälvete piirides. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev volitatud ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 8. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja punktis 7.1 toodud nõudeid või kui katsetuseks valitud sõiduk ei läbi eeskirja punkti 7.2 kohaseid katsetusi või mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud kinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 9. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 10. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirjale nr 95 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuste korral), tüübikinnitusest keeldumisest, tüübikinnituse tühistamisest ja tootmise keelust Lisa 2. Ametliku kinnitamise märgistuse skeem ja mõõtmed Lisa 3. Sõidukis istuva juhi või sõitja kere tegeliku kaldenurga ja punkti H määramise metoodika Lisa 4. Kokkupõrke katsetuse metoodika Lisa 5. Liikuva deformeeriva barjääri näitajad Lisa 6. Katsetustel kasutatava mannekeeni tehniline kirjeldus Lisa 7. Mannekeeni asetus külgkokkupõrke katsetustel Lisa 8. Osaline katsetamine Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 97 «Sõiduki alarmisüsteemile (VAS) ja mootorsõidukile alarmisüsteemi suhtes (AS) esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 97 algversioon jõustus 1. jaanuaril 1996. a ja selle viimane täiendus 2. oktoobril 1997. a. Eeskirjaga on ühinenud 11 riiki: Belgia, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tðehhi, Ungari, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 97 koosneb 3 osast kokku 39 peatükiga ja 10 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb: I osa -- M1- ja täismassiga mitte üle 2 tonni N1-kategooria sõidukitele püsivalt (permanentselt) paigaldatavaid alarmisüsteeme (VAS); II osa -- M1- ja täismassiga mitte üle 2 tonni N1-kategooria sõidukeid nende alarmisüsteemi suhtes (AS); III osa -- kasutustõkiseid ja sõidukeid kasutustõkise suhtes. I OSA. SÕIDUKITE ALARMISÜSTEEMI TUNNUSTAMINE 2. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: sõiduki alarmisüsteem (VAS), andur, hoiatusseade, juhtseadmed, valvesoleku seisund (set), mittevalvesoleku seisund (unset), võti, sõiduki alarmisüsteemi tüüp, sõiduki alarmisüsteemi tunnustamine, elektrooniline käivitustõkis (immobilisaator), paanikaalarm. 3. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab sõiduki alarmisüsteemi valmistaja või tema täievoliline esindaja. Koos taotlusega tuleb esitada sõiduki alarmisüsteemi tehniliste karakteristikute ja paigaldusmeetodi kirjeldus kolmes eksemplaris ning sõiduk ja alarmisüsteemi tüübi 3 näidist koos kõikide komponentidega. Kõik põhikomponendid peavad olema tähistatud taotleja kaubamärgiga ja tüübi tähisega. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud alarmisüsteemi näidis vastab peatükkides 5, 6 ja 7 toodud nõuetele, loetakse see alarmisüsteemi tüüp tüübikinnitatuks. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest lepinguosalisi riike käesoleva eeskirja kohasest tüübikinnitamisest või lepinguosalisi riike käesoleva eeskirja kohasest tüübikinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 1 esitatud vormi kohase teatega. Alarmisüsteemi põhikomponentidele pannakse kergesti ligipääsetavatesse ja nähtavasse kohta selgelt loetav ja raskesti eemaldatav, lisas 3 toodud märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga. 5. Üldnõuded Alarmisüsteem peab olema konstrueeritud ja ehitatud selliselt, et sõidukisse sissetungimisel annaks ta hoiatussignaali. Alarmisüsteem võib sisaldada ka immobilisaatorit. Signaal peab olema kuuldav ja võib lisaks olla ka optiline, raadioalarm või kombineeritud. Alarmisüsteemiga varustatud sõiduk peab vastama asjakohastele tehnonõuetele, eriti elektromagnetilise ühilduvuse osas. Kui alarmisüsteemil on raadioülekande võimalus, peab ta vastama kehtivatele ETSI (European Telecommunications Standards Institute) standarditele. Alarmisüsteem ei tohi aktiviseeruda iseeneslikult, eriti siis, kui mootor töötab. Tõrke korral või elektrivarustuse puudumisel ei tohi ta mõjutada mootori ohutut töötamist. 6. Erinõuded Alarmisüsteem peab avastama vähemalt sõiduki mingi ukse, kapoti või pakiruumi kaane avamise ja sellest signaliseerima. On toodud ka muud lisavõimalused: sõitjateruumi kontroll, klaaside kontroll jne. Valehäireid ei tohi olla kokkupõrke puhul, elektromagnetilise mitteühilduvuse tõttu, akupinge languse puhul ja sõitjateruumi kontrolli valehäire puhul. Alarm peab olema hästi kuuldav ja selgesti eristatav teistest teeliikluse signaalidest. Signaali kestus peab olema 25 kuni 30 s ja järgmist signaali peab ta andma alles pärast järgmist sissetungimist. 7. Töö parameetrid ja katsetingimused On toodud nõuded mitmete näitajate osas: temperatuur, toitepinge, valve kestus, niiskuskindlus, kaitstus valepolaarsuse vastu, energiatarve, vibratsioonikindlus, töökindlus, elektromagnetiline ühilduvus, ohutus valehäire ja kokkupõrke korral. 8. Juhendid Iga alarmisüsteemiga peavad kaasnema paigalduse, kasutamise ja hoolduse juhendid ning paigaldamise tunnistus (lisa 5). 9. Sõiduki alarmisüsteemi (VAS) tüübimuudatus Igast VAS tüübimuudatusest informeeritakse tüübikinnituse andnud ametiasutust. Viimane otsustab, kas muudetud tüübil pole märgatavat vastuolu ja VAS veel vastab nõuetele või nõuab katsekojalt (tehniliselt teenistuselt) uut katsetust. Tunnustamisest või sellest keeldumisest teatatakse vastavalt punktis 4.3 toodud protseduurile. 10. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnitatud alarmisüsteem peab vastama kinnitatud tüübile ja täitma peatükkides 5, 6 ja 7 toodud tingimusi. Inspektor võib valida tootja laboris katsetatud toodete hulgast juhuslikud näidised ja tüübikinnituse katsed üle korrata. Normaalne toodangu järelevalve katsetuste sagedus on üks kord kahe aasta jooksul. 11. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud käesoleva eeskirja tingimused või toode ei läbinud toodangu järelevalve katsetusi või kui mõni lepinguosaline tunnistab kehtetuks tema poolt varem antud tüübikinnituse ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teatega. 12. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja järgi tüübikinnitatud alarmisüsteemi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse teinud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 13. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. II OSA. SÕIDUKI TUNNUSTAMINE ALARMISÜSTEEMI SUHTES 14. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: alarmisüsteem(id) (AS), sõiduki tüüp, sõiduki tunnustamine. Muud mõisted on samad mis I osas. 15. Tunnustuse taotlemine Taotluse esitab sõiduki valmistaja või tema täievoliline esindaja ja nõutavad dokumendid iga alarmisüsteemi tüübi kohta (kolmes eksemplaris) on: sõiduki tüübi ja tema osade, mis on seotud alarmisüsteemiga, kirjeldus; sõidukile paigaldatava alarmisüsteemi identifitseerimiseks vajalike komponentide loetelu. Tehnilisele teenistusele esitatakse üks antud tüüpi esindav sõiduk. 16. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud sõiduk vastab peatükkides 17, 18 ja 19 toodud nõuetele, loetakse see sõiduki tüüp alarmisüsteemi suhtes tüübikinnitatuks. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituse number ning lepinguosalised riigid teavitavad vastastikku käesoleva eeskirja kohasest tüübikinnitamisest või sellest keeldumisest lisas 2 esitatud vormi kohase teatega. Peatükid 17 kuni 25 on analoogsed I osaga. III OSA. KASUTUSTÕKISE JA SÕIDUKI TUNNUSTAMINE KASUTUSTÕKISE SUHTES 26. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: kasutustõkis, juhtimisseadmed, indikaator, sisselülitatud asend, väljalülitatud asend, võti, lülitusblokeering, muutuv kood, kasutustõkise tüüp ja sõiduki tüüp kasutustõkise suhtes. Peatükid 27 kuni 39 on analoogsed I osaga. Lisa 1. Vormikohane teade alarmisüsteemi ÜRO EMK eeskirja nr 97 I osa kohasest tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest, tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest Lisa 2. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 97 II osa kohasest tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest, tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest Lisa 3. Vormikohane teade kasutustõkise ÜRO EMK eeskirja nr 97 III osa kohasest tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest, tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest Lisa 4. Vormikohane teade sõiduki ÜRO EMK eeskirja nr 97 III osa kohasest tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest, tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest Lisa 5. Ametliku tüübikinnituse tähiste näidised Lisa 6. Tüübikinnituse tunnistuse näidis Lisa 7. Paigaldamise tunnistuse tähis Lisa 8. Sõitjateruumi kaitsmise süsteemi katse Lisa 9. Elektromagnetiline ühilduvus Lisa 10. Nõuded mehaanilisele võtmele Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 98 «Mootorsõiduki gaaslahenduslampidega esilaternatele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 98 algversioon jõustus 15. aprillil 1996. a ja selle viimane täiendus 3. jaanuaril 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 12 riiki: Austria, Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tðehhi, Ungari, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 98 koosneb 12 peatükist ja 9 lisast. A. ADMINISTRATIIVSED NÕUDED Hõlmeala Eeskiri käsitleb mootorsõiduki gaaslahenduslampidega esilaternaid, millel võivad olla klaasist või plastikust hajutid. 1. Mõisted Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: hajuti, kate, käivitusseade, komplektne paar, tüüp ja valgusülekande komponendid. Lisamõisted on toodud ÜRO EMK eeskirjas nr 48. 2. Tunnustuse taotlemine Tunnustuse taotluse esitab esilaterna kaubanime või kaubamärgi omanik või tema täievoliline esindaja. Taotlusele lisatakse: esilaterna kirjeldus ja kolm eksemplari jooniseid ning kaks laterna näidist, üks käivitusseade igast kasutatavast tüübist, 14 hajutit, üks peegeldi ja kasutatud materjalide näidised. 3. Tähised Laterna hajutile peab olema kantud valmistajatehase- või kaubamärk. Hajutil ja laterna põhikorpusel peab olema vaba ala, kuhu saab kanda eeskirja 4. peatükis toodud märgistuse. 4. Tunnustamine Kui ametlikule tunnustamisele esitatud laternate näidised vastavad käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse need tüübikinnitatuks. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi käesoleva eeskirja lisas 1 toodud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud laternale pannakse lisas 2 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähise ja numbriga ning teiste nõutavate tähistega. B. ESILATERNATELE ESITATAVAD TEHNILISED NÕUDED 5. Üldnõuded Iga näidis peab vastama punktides 6--8 toodud nõuetele. Esilaternad peavad olema valmistatud selliselt, et normaalsel kasutamisel säiliksid nõutavad fotomeetrilised omadused. Fotomeetriliste omaduste stabiilsuse lisakatsetused peavad toimuma lisas 4 toodud nõuete kohaselt ja plastist hajutite katsetused lisas 5 toodud nõuete kohaselt. Latern ega käivitusseade ei tohi tekitada elektrilisi ja elektromagnetilisi häireid, mis tekitaksid sõiduki elektri- ja elektroonikaseadmete talitushäireid. 6. Valgustatus Esilaternad peavad olema valmistatud selliselt, et nõutava gaaslahenduslambi kasutamisel lähituled valgustaksid piisavalt, kuid teisi pimestamata ja kaugtuled tagaksid hea valgustatuse. Valgustatuse kontrollimise metoodika ekraani kasutamisega on toodud eeskirja lisas 3. Lubatavad valguskoordinaatide väärtused on toodud punktis 6.1.6. Punktis 6.2 on toodud nõuded lähitulele ja punktis 6.3 nõuded kaugtulele. Lähitulelaternas on lubatud kasutada vaid ühte gaaslahendusvalgusallikat, kaugtulelaternas võib aga kasutada mitut erinevat valgusallikat, mille loetelu on toodud ÜRO EMK eeskirjas nr 37 või nr 99. Punktis 6.5 on toodud nõuded reguleeritavatele reflektoritele. 7. Pimestamise hindamine Lähituledest põhjustatud pimestamist tuleb kontrollida ja selle vajaduse määrab pädev ametiasutus. C. MUUD ADMINISTRATIIVSED NÕUDED 8. Tunnustatud esilaterna tüübimuudatus Igast tüübikinnitatud laterna, sh käivitusseadme tüübi tüübimuudatusest tuleb teatada tüübikinnituse andnud ametiasutusele. Seejärel otsustab ametiasutus, kas laternat on vaja uuesti katsetada või mitte. Lepinguosalisi teavitatakse uuest tüübikinnitusest keeldumisest lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 9. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnituse saanud latern peab vastama kinnitatud tüübile ja täitma punktis 6 toodud nõudeid. Tüübikinnituse omanik peab tagama, et tootmisprotsessis oleks tagatud mõjus kvaliteedikontroll, juurdepääs toote järelevalve kontrolliks vajalikele katseseadmetele, registreerima katsetulemused ja säilitama need pädeva ametiasutusega kooskõlastatud aja vältel. Mittevastavuse korral on vaja kasutusele võtta abinõud vastavuse taastamiseks. Pädev ametiasutus võib juhuslikult väljavalitud toodangu vastavust kontrollida igal ajal, inspektorile tuleb esitada ka varasemad katsematerjalid. Vajadusel võib inspektor paluda katsetada vajalikku hulka näidiseid. Normaalne toodangu kontrolli sagedus volitatud pädeva ametiasutuse poolt on üks kord kahe aasta jooksul. 10. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja nõuded või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt antud tüübikinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohaselt. 11. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava esilaterna tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 1 toodud vormi kohase teate saatmisega. 12. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Vormikohane teade esilaterna ÜRO EMK eeskirjale nr 98 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest (muudatuse korral), tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest Lisa 2. Ametliku tüübikinnituse tähiste näidised Lisa 3. Mõõteekraanid Lisa 4. Laternate katsetamine fotomeetriliste karakteristikute stabiilsusele ekspluatatsioonis Lisa 5. Nõuded plastmassist hajutitega laternatele Lisa 6. Algtsenter Lisa 7. Pinge tähistamine Lisa 8. Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 9. Katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON Vabariigi Valitsuse 18. mai 1999. a määruse nr 158 juurde Eeskirja nr 99 «Mootorsõiduki tüübikinnitatud laternates kasutatavatele gaaslahenduslampidele esitatavate nõuete heakskiitmise ühtsete nõuete kohta» resümee Eeskirja nr 99 algversioon jõustus 15. aprillil 1996. a ja selle viimane täiendus 7. mail 1998. a. Eeskirjaga on ühinenud 12 riiki: Austria, Belgia, Luksemburg, Holland, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Tðehhi, Ungari, Ühendkuningriik. Eeskiri nr 99 koosneb 7 peatükist ja 8 lisast. 1. Hõlmeala Eeskiri käsitleb mootorsõiduki tüübikinnitatud gaaslahenduslampidega laternates kasutatavaid gaaslahenduslampe. 2. Administratiivsed nõuded Eeskirjas kasutatavad terminid ja mõisted: kategooria ja tüüp. Tunnustuse taotluse esitab kaubanime või kaubamärgi omanik või tema täievoliline esindaja. Taotlusele lisatakse: gaaslahenduslambi kirjeldus ja kolm eksemplari jooniseid ning kolm näidist iga värvi kohta ja üks käivitusseadme näidis. Gaaslahenduslambi pesale peab olema kantud valmistajatehase- või kaubamärk, rahvusvahelise kategooria tähis ja nimivõimsus. Gaaslahenduslambi pesal peab olema vaba ala ametliku tüübikinnituse tähisele. Kui ametlikule tunnustamisele esitatud kõik gaaslahenduslampide näidised vastavad katsetamisel käesoleva eeskirja nõuetele, loetakse nad tüübikinnitatuks. Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnituse number ning teavitatakse sellest teisi lepinguosalisi eeskirja lisas 2 toodud vormi kohase teatega. Tüübikinnituse saanud gaaslahenduslambile pannakse lisas 3 toodud näidise kohane märk tüübikinnituse tähisega ja numbriga ning teiste nõutavate tähistega. 3. Tehnilised nõuded On toodud järgmised mõisted: gaaslahenduslamp, käivitusseade, nimipinge, nimivõimsus, katsetamise võimsus, objektiivne ehk normaalväärtus, standardne (etalon) gaaslahenduslamp, viitetelg. Iga näidis peab vastama käesolevas eeskirjas toodud nõuetele. Gaaslahenduslambid peavad olema konstrueeritud selliselt, et nad toimiksid normaalsetes kasutustingimustes efektiivselt. Kolbidel ei tohi olla plekke, mis võiksid halvendada optilisi karakteristikuid. Värvilistel (välistel) kolbidel ei tohi pärast 15-tunnist töötamist esineda nähtavaid muutusi. Gaaslahenduslampidel peavad olema standardsed pesad ja need peavad olema kindlalt kinnitatud kolvi külge. Katsetamise metoodika on toodud eeskirja lisas 4. Elektroodide asendi mõõtmise metoodika on toodud lisas 5. Võib kasutada ka teisi mõõtmismeetodeid. Käivitamise, stabiliseerumise ja korduva kuumkäivituse nõuded on toodud lisas 4. Samas on toodud ka lubatud elektriliste ja teiste näitajate hälbed. Kiiratav valgus peab olema valge või kollane. On toodud mõlema värvuse lubatavate tsoonide jaoks värvuskoordinaadid. Värvuse mõõtmise nõuded on toodud lisas 4. 4. Toote vastavus kinnitatud tüübile Iga tüübikinnitatud gaaslahenduslamp peab vastama kinnitatud tüübile, olema nõutavalt markeeritud ja täitma peatükis 3 ning lisades 1 ja 3 toodud tehnilisi nõudeid. Tüübikinnituse omanik peab tagama, et tootmisprotsessis oleks tagatud mõjus kvaliteedikontroll, omama juurdepääsu toote järelevalve kontrolliks vajalikele katseseadmetele, registreerima katsetulemused ja säilitama need pädeva ametiasutusega kooskõlastatud aja vältel. Mittevastavuste korral on vaja kasutusele võtta kõik vajalikud meetmed toodangu nõuetega vastavusse viimiseks. Pädev ametiasutus võib igal ajal kontrollida iga toote kontrollimeetodite vastavust. Igal inspektori külastusel tuleb talle esitada katse protokollid. Inspektor võib valida tootja laboris katsetatud toodete hulgast juhuslikud näidised ja tüübikinnituse katsed üle korrata. Inspektori poolt näidiste valiku vähimad kriteeriumid on toodud lisas 8. Normaalne toodangu järelevalve katsetuste sagedus on üks kord kahe aasta jooksul. 5. Karistus toote kinnitatud tüübile mittevastavuse korral Tüübikinnitus võidakse tunnistada kehtetuks, kui ei ole täidetud eeskirja nõuded või kui mõni lepinguosaline loobub tema poolt varem antud tüübikinnitusest ja teavitab sellest teisi lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohaselt. 6. Tootmise lõpetamine Kui tüübikinnituse omanik lõpetab teatava gaaslahenduslambi tüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud pädevale ametiasutusele. Viimane teavitab sellest kõiki lepinguosalisi lisas 2 toodud vormi kohase teate saatmisega. 7. Pädevate ametiasutuste ja katsekodade (tehniliste teenistuste) nimed ja aadressid Lepinguosalised teatavad ÜRO sekretariaadile pädevate ametiasutuste ja katsekodade nimed ja aadressid, kuhu võib saata teiste lepinguosaliste riikide tüübikinnituse või tüübikinnitusest keeldumise teated või vahetada informatsiooni tüübikinnituse kohta. Lisa 1. Gaaslahenduslampide D1S/D2S ja D1R/D2R kirjeldus Lisa 2. Vormikohane teade gaaslahenduslambi ÜRO EMK eeskirjale nr 99 vastavuse tüübikinnitusest, tüübikinnituse laiendamisest, tüübikinnitusest keeldumisest ja tüübikinnituse tühistamisest Lisa 3. Ametliku tüübikinnituse tähiste näidised Lisa 4. Elektriliste ja fotomeetriliste karakteristikute mõõtmise meetodid Lisa 5. Kaare asendi ja kuju ning elektroodide asendi mõõtmise optiline skeem Lisa 6. Toodangu kontrolli minimaalsed nõuded Lisa 7. Näidiste arv ja vastavuse tasemed tootja poolt läbiviidavate katsete protokollidele Lisa 8. Katsetusteks vajalike näidiste võtmisele esitatavad minimaalsed nõuded Teede- ja sideminister Toivo JÜRGENSON