Vabariigi Valitsus — Mee koostis- ja kvaliteedinõuete ning märgistamise erinõuete kinnitamine — RT I, 45, 520

Toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415) paragrahvi 12 lõike 4 ja paragrahvi 38 lõike 5 alusel ning arvestades Euroopa Ühenduse direktiivi 74/409/EMÜ (EÜT L 221, 12.08.74, lk 10) nõudeid, Vabariigi Valitsus määrab: 1. Kinnitada «Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning märgistamise erinõuded» (juurde lisatud). 2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a. Peaminister Mart LAAR Põllumajandusminister Ivari PADAR Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. mai 1999. a määrusega nr 149 MEE KOOSTIS- JA KVALITEEDINÕUDED NING MÄRGISTAMISE ERINÕUDED 1. Mesi on mesilase poolt elavalt taimelt kogutud õie nektarist või eritisest mesilase spetsiifiliste ainete lisamisega tekkiv ja mesilastaru kärjekannudesse valmimiseks kogutud loomne saadus, mis on kasutatav toiduna või toidutoormena ning mis võib olla vedel, kristalliseeruv või kristalliseerunud. 2. Vastavalt botaanilisele päritolule liigitatakse mett järgmiselt: 1) õiemesi -- looduses valdavalt õitelt kogutud nektarist mesilase toodetud mesi; 2) lehemesi -- looduses valdavalt elavatelt taimedelt kogutud loomse või taimse päritoluga eritistest mesilase toodetud mesi, mille värvus on hele- või valkjaskollasest tumepruunini või rohekas. 3. Vastavalt töötlemisviisile liigitatakse mett järgmiselt: 1) vurrimesi -- lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest tsentrifugaaljõu abil eraldatud mesi; 2) pressitud mesi -- haudmeta meekärgedest pressimise teel eraldatud mesi; 3) nõrgunud mesi -- lahtikaanetatud haudmeta meekärgedest nõrgumise teel eraldatud mesi; 4) kärjemesi -- haudmeta meekärje osa või terve meekärg; 5) kärjetükkidega mesi -- haudmeta meekärje tükke sisaldav mesi. 4. Mee koostis peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele: 1) niiskusesisaldus mitte üle 21 protsendi, kanarbikumees mitte üle 23 protsendi; 2) redutseerivate suhkrute sisaldus (väljendatud invertsuhkruna) õiemees mitte alla 65 protsendi, lehemees ning lehe- ja õiemee segus mitte alla 60 protsendi; 3) sahharoosisisaldus kuivaines mitte üle 5 protsendi, lehemees ning lehe- ja õiemee segus mitte üle 10 protsendi; 4) vees lahustumatute ainete sisaldus mitte üle 0,1 protsendi, pressitud mees mitte üle 0,5 protsendi; 5) mineraalainete (tuha) sisaldus mitte üle 0,6 protsendi, lehemees ning lehe- ja õiemee segus mitte üle 1 protsendi; 6) vabade hapete sisaldus mitte üle 40 mmol/kg; 7) hüdroksümetüülfurfuraali (HMF) sisaldus mitte üle 40 mg/kg, looduslikult vähese ensüümisisaldusega mees mitte üle 15 mg/kg; 8) diastaasarv kuivaines mitte alla 8. Looduslikult vähese ensüümisisaldusega mee, mille HMF sisaldus ei ületa 15 mg/kg, diastaasarv kuivaines ei tohi olla alla 3. 5. Mesi peab olema mee loomulikule koostisele võõraste orgaaniliste või anorgaaniliste ainete ja lisanditeta. 6. Erinevate päritolumaade mett ei segata omavahel. 7. Mesi peab olema: 1) kõrvalmaitse ja -lõhnata; 2) käärimise tunnusteta; 3) kuumutamata ulatuses, mille tagajärjel mee koostise loomulikud ensüümid laguneksid või inaktiveeruksid; 4) kunstlikult muutmata happesusega. 8. Mett säilitatakse ruumides ja veetakse veokites, kus ei ole tugevasti lõhnavaid aineid, kaitstuna otsese soojuskiirguse eest temperatuuril mitte üle 25 oC. 9. Saasteainete sisaldus mees peab olema Vabariigi Valitsuse 22. veebruari 1999. a määruses nr 66 «Toidus lubatud saasteainete loetelu ja piirnormide kinnitamine» (RT I 1999, 21, 342) sätestatud normide piires. 10. Kuumtöödeldud toidu toorainena võib kasutada mett, mis ei ole ette nähtud jaemüügiks ja mida nimetatakse tööstusmeeks või pagarimeeks ning millel võivad esineda järgmised kõrvalekalded käesolevate nõuete punktides 4 ja 7 nimetatud koostis- ja kvaliteedinõuetest: 1) niiskusesisaldus kuni 25 protsenti; 2) nõrk kõrvalmaitse või -lõhn; 3) nõrgad algava käärimise tunnused; 4) HMFi sisaldus erineb käesolevate nõuete punkti 4 alapunktis 7 sätestatust, kuid ei ületa 80 mmol/kg; 5) loomulikud ensüümid on liigse kuumutamise mõjul osaliselt lagunenud või inaktiveerunud ja diastaasarv kuivaines ei vasta käesolevate nõuete punkti 4 alapunktile 8. 11. Mesi tuleb märgistada vastavalt Vabariigi Valitsuse 26. mai 1998. a määruse nr 108 «Toidukauba märgistamise korra kinnitamine» (RT I 1998, 49, 735) nõuetele. 12. Mee müügipakendi märgistusel tuleb esitada mee päritolumaa. Euroopa Ühenduse liikmesriikidest pärineva mee puhul võib päritolumaana märkida Euroopa Ühenduse. 13. Nimetuse «mesi» asemel võib märgistusel kasutada täpsemat nimetust tulenevalt botaanilisest päritolust või töötlemisviisist. 14. Nimetust «mesi» või botaanilisest päritolust või töötlemisviisist tulenevat täpsemat nimetust ilma täiendava selgituseta võib kasutada üksnes mee puhul, millele ei ole lisatud teisi toiduaineid. 15. Kärjemee ja kärjetükkidega mee märgistusel tuleb kasutada nimetusena vastavalt «kärjemesi» või «kärjetükkidega mesi». 16. Õiemee märgistamisel võib nimetuses täpsustada taimeliigi, mille õitest see mesi põhiliselt pärineb. 17. Märgistusele võib kirjutada korjepiirkonna nime eeldusel, et kogu mesi pärineb sellest piirkonnast. 18. Käesolevate nõuete punktis 10 käsitletud mee märgistamisel tuleb kasutada nimetust «tööstusmesi» või «pagarimesi». 19. 10 kilogrammi ja suurema netokogusega mee puhul, mis ei ole ette nähtud jaemüügiks, peab müügipakendile märkima mee nimetuse ning tootja või pakendaja nime, aadressi ja asukoha. Kogu müügipakendil nõutav teave tuleb esitada meega kaasasolevatel dokumentidel või müügipakendil. Põllumajandusminister Ivari PADAR