Riigikogu — Korteriühistuseadus [terviktekst muudatustega kuni 17.02.99] — RT I, 42, 498

Terviktekst KORTERIÜHISTUSEADUS 6.06.1996 (RT I 1996, 42, 811) 1.10.1996 26.06.1996 (RT I 1996, 49, 953) 26.07.1996 17.06.1998 (RT I 1998, 59, 941) 10.07.1998 17.02.1999 (RT I 1999, 27, 386) 27.03.1999 Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 17.02.1999. a seaduse § 23 alusel. § 1. Seaduse ülesanne (1) Korteriühistuseadus sätestab korteriühistu õigusliku seisundi, tegevuse aluste ja lõpetamise erisused. (2) Käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355) sätteid. [17.06.1998] § 2. Korteriühistu mõiste (1) Korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426; 1997, 13, 210; 93, 1566; 1998, 59, 941; 107, 1764; 1999, 27, 386) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. (2) Korteriühistu käesoleva seaduse tähenduses on samuti korterihoonestusõiguse omanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korterihoonestusõiguste eseme osaks olevate hoonestusõiguse mõtteliste osade ühine majandamine. § 3. Korteriühistu asutamine (1) Korteriühistu asutamine toimub mittetulundusühingute seaduses ettenähtud korras korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. Asutamislepingut ei sõlmita. (2) Korteriühistu kandmiseks mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse esitatakse registripidajale: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmeid sisaldav avaldus; 2) asutamiskoosoleku protokoll (ettevõtteregistrist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ümberregistreerimise korral ühistu põhikirja kehtiva redaktsiooni kinnitanud koosoleku protokoll); 3) käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmeid sisaldav liikmete nimekiri; 4) kinnistusraamatu kande ärakiri korteriomandite kuuluvuse kohta või käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 nimetatud juhul hooneregistri talituse tõend; 5) ühistu liikmete poolt allakirjutatud korteriühistu põhikiri; 6) juhatuse liikmete notariaalselt tõestatud allkirjanäidised; 7) andmed korteriühistu sidevahendite kohta; 8) tõend riigilõivuseaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohta; 9) muud seaduses ettenähtud dokumendid. (3) Registripidajale esitatud avaldus korteriühistu kandmise kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse peab sisaldama korteriühistu nime, asukohta ja aadressi, juhatuse liikmete nimesid, elukohti ja isikukoode, juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reegleid ning põhikirja kinnitamise aega. Registrisse kandmise avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed, allkirjad avaldusel peavad olema notariaalselt tõestatud. (4) Korteriühistu liikmete nimekiri peab sisaldama igaühe nime, liikmeks astumise aega, isiku- või registrikoodi, Eesti isikukoodi puudumisel sünnipäeva, -kuud ja -aastat, korteri numbrit, liikmele kuuluvat häälte arvu ja tema osamaksu suurust ning selle tasumise aega, andmeid liikme väljaastumise või väljaarvamise kohta. (5) Korteriühistu võib asutada ühe või mitme maja korteriomandite majandamiseks. Kui korteriühistu hõlmab rohkem kui üht maja, võib sellest eralduda üksnes majade kaupa. Eraldumisotsuse poolt peab olema rohkem kui pool eralduda sooviva maja korteriomanike häälte arvust. Allkirjad eraldumisotsusel peavad olema notariaalselt tõestatud. [6.06.1996; 17.06.1998] § 4. Korteriühistu põhikiri (1) Korteriühistu põhikirja võtab vastu asutamiskoosolek ja muudab liikmete üldkoosolek. Vastuvõtmise või muutmise poolt peab olema rohkem kui pool häälte üldarvust. (2) Lisaks mittetulundusühingute seaduses põhikirja kohta sätestatule sätestatakse korteriühistu põhikirjas veel häälte jagunemine üldkoosolekul ja korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord. [6.06.1996; 17.06.1998] § 5. Korteriühistu liikmed (1) Korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. (2) Korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. (3) Pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. (4) Kui korteriühistu omandab korteriomandi, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, ei loeta teda korteriühistu liikmeks. (5) Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse korteriühistu liikmeks üks omanikest vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. [17.06.1998; 17.02.1999] § 6. Korteriühistu vara (1) Korteriühistu kui mittetulundusühistu võib omandada põhikirjaliste ülesannete täitmiseks vajalikku vara. Korteriühistu vara tekib tema liikmete osamaksudest, ühistu tegevusest saadavast tulust ja muudest laekumistest. (2) Korteriühistu ei saa omandada korteriomandit, mille eseme mõtteliste osade majandamiseks ta on asutatud, kui sellega korteriühistu liikmete arv väheneb alla kolme. (3) Korteriühistul on osakapital ja muud sihtotstarbelised kapitalid. [17.02.1999] § 7. Osamaks (1) Korteriühistu liikme osamaksu suurus korteriühistu varas on võrdeline tema korteriomandi eseme osaks oleva ehitise ja maatüki mõttelise osa suurusega, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Osamaksu tasumine on kohustuslik. Osamaks määratakse ühesugustel alustel kõigile korteriühistu liikmetele. (2) Korteriomandi võõrandamisel ja pärimisel hinnatakse selle väärtust koos korteriomaniku varaliste kohustustega korteriühistu suhtes ja osamaksuga korteriühistu varas. (3) Korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. (4) Majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. [17.02.1999] § 8. Erinõuded korteriühistu kapitalide suhtes (1) Korteriühistu osakapital moodustub korteriühistu liikmete osamaksudest ning ei või olla väiksem korteriühistu asutamise aasta majandustegevuse aastakava ühe kuu eeldatavatest kuludest. (2) Korteriühistu moodustab tema valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks sihtkapitali, mis moodustub korteriühistu liikmete sihtotstarbelistest maksetest ja muudest allikatest. § 9. Korteriühistu nõudeõiguse tagamine (1) Korteriühistu liikmed tagavad korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale. (2) Korteriühistu võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist. (3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatu kehtib ka juhul, kui korteriomand on antud teise hüpoteegipidaja sundvalitsemisele. § 10 [kehtetu ­ 17.02.1999] § 11. Hääleõiguse piiramine (1) Korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. (2) Sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, ei ole korteriühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul korteriühistu liikmete üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli häältest, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. (3)­(4) [kehtetud ­ 17.02.1999] § 12. Erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise nõue Korteriühistu liige, kellele korteriühistu asutamise ajal kuulus üle poole kõigist korteriomanditest, peab kahe nädala jooksul, arvates päevast, kui tema häälte arv korteriomandite võõrandamise tõttu vähenes alla poole kõigist häältest, kutsuma kokku erakorralise üldkoosoleku korteriühistu põhikirja ja juhatuse koosseisu muutmise otsustamiseks. § 13. Korteriühistu otsused (1) Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus jõustub otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. (2) Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. (3) Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. (4) Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. [17.02.1999] § 14. Tõendi väljastamine (1) Korteriühistu peab oma liikmetele, samuti korteriomandite suhtes piiratud asjaõigusi omavatele isikutele nende soovil väljastama Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud tüüpvormile vastava tõendi, mis kajastab korteriühistu liikmete varalisi õigusi ja kohustusi korteriühistu suhtes. (2) Korteriühistu võib tõendi väljastamisega seotud kulude katteks võtta tasu. § 15. Majandustegevuse aastakava ja aastaaruanne (1) Korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel. (2) Korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. (3) Korteriühistu põhikirjas võib ette näha, et majandustegevuse aastaaruandele lisatakse audiitori otsus. § 16. Korteriühistu asutamine eluruumide erastamisel (1) Erastatud korteritega elamus asutatakse korteriühistu eluruumide erastamise seaduse (RT I 1993, 23, 411; 1995, 44, 671; 57, 979; 1996, 2, 28; 1997, 13, 210; 1999, 27, 386) §-s 15 sätestatu alusel. Korteriühistu asutamisdokumentide ettevalmistamise ja asutamiskoosoleku kokkukutsumise korraldab eluruumide erastamise kohustatud subjekt oma initsiatiivil või korteriomanike algatusel. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul loetakse korteriühistu moodustatuks, kui selle asutajatele kuulub korteriomandite eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist. (3) Korteriomanikud, kellele kuulub korteriomandite eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist, võivad valida ka korteriomandite eseme mõtteliste osade ühise majandamise muu vormi. Seaduses sätestatud korra kohaselt asutatud korteriühistut võib ümber kujundada või likvideerida. (4) Senine elamu haldaja on kohustatud kolme kuu jooksul korteriühistu registrisse kandmisest korteriühistule üle andma Vabariigi Valitsuse korras loetletud elamut puudutavad dokumendid, vajaliku dokumentatsiooni puudumisel tuleb see vastava elamu remondirahade eest taastada ja korteriühistule üle anda. Kõik elamu majandamiseks sõlmitud lepingud lõpevad kolme kuu jooksul pärast nende üleandmist ühistule, kui ühistu neid ei pikenda. [17.02.1999] § 17. Seaduse kohaldamine eluruumide vallasasjana erastamisel (1) Vallasasjana erastatud või osaliselt erastatud elamu mõtteliste osade ühiseks valdamiseks ja kasutamiseks asutatud korteriühistu suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud korteriühistu liikmeks võib olla iga erastatud korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa omanik, samuti kohustatud subjekt erastamata eluruumide osas. (3) Vallasasjana erastatud korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa võõrandamine toimub koos korteriühistu liikme varaliste õiguste ja kohustustega korteriühistu suhtes ning sellele ei laiene teiste korteriühistu liikmete ostueesõigus. (4) Vallasasjana erastatud elamu mõtteliste osade majandamiseks asutatud korteriühistu registreerimiseks esitatakse kinnistusraamatu kande ärakirja asemel hooneregistri talituse õiend korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa omandiõiguse kohta. Õiendi vormi kinnitab justiitsminister. (5) Kuni korteriomandi moodustumiseni tagavad käesoleva seaduse § 9 1. lõikes sätestatud nõuded korteri ja sellele vastava elamu muu mõttelise osa kui vallasasja omanikud pandiga korteriühistu kasuks asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1994, 53, 889; 66, 1159; 94, 1609; 1995, 22, 327; 57, 979; 1996, 36, 738; 1997; 1, 2; 13, 210; 1998, 113/114, 1877; 1999, 10, 155; 27, 380 ja 386) §-s 132 sätestatud korras. (6) Korteriühistu asutamisel käesoleva paragrahvi alusel võib korteriühistu asutada ühe või mitme maja erastatud korterite baasil. (7) Elamuühistust korteriühistu moodustamine toimub korteriomandiseaduse §-des 18 ja 19 sätestatud korras, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 17 toodud juhul. (8) Käesoleva seaduse §-des 16 ja 17 vallasasjana erastatud eluruumi kohta sätestatut kohaldatakse ka endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse (RT I 1993, 35, 546; 1997, 13, 210) § 3 1. lõike alusel tagastatud või omandisse antud eluruumide puhul. [17.06.1998; 17.02.1999] § 18. Seaduse rakendamine Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud korteriühistutel viia oma põhikirjad korteriühistuseadusega vastavusse kahe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.