Riigikogu — Tarbijakaitseseadus [terviktekst muudatustega kuni 25.02.99] — RT I, 35, 450

TARBIJAKAITSESEADUS 8.02.1995 (RT I 1995, 20, 297) 16.03.1995 26.06.1996 (RT I 1996, 49, 953) 26.07.1996 4.12.1997 (RT I 1997, 93, 1561) 3.01.1998 21.01.1999 (RT I 1999, 10, 156) 15.02.1999 10.02.1999 (RT I 1999, 24, 359) 15.04.1999 25.02.1999 (RT I 1999, 30, 415) 1.01.2000 Muudatusi sisaldava paragrahvi lõpus sulgudes on viide seadus(t)ele (vastuvõtmise kuupäev), millega kehtestati praegune sõnastus. Terviktekst avaldatakse 21. jaanuari 1999. a seaduse VI peatüki alusel. I peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse ülesanne (1) Käesoleva seaduse ülesanne on tagada tarbija õiguste kaitsmine Eestis. (2) Käesoleva seadusega reguleerimata küsimustes kohaldatakse muid õigusakte. § 2. Seaduse objekt (1) Käesolev seadus määrab kindlaks tarbija õigused suhetes müüjaga kauba või teenuse ostmisel ja kasutamisel, samuti müüja, tootja ja vahendaja kohustused tarbija õiguste tagamisel ja vastutuse nende rikkumise eest ning tarbijakaitse korralduse. (2) Pangandus- ja kindlustusteenuste ning kinnisasja ostul-müügil reguleerib käesolev seadus tarbija ja müüja vahelisi suhteid niivõrd, kuivõrd need ei ole reguleeritud teiste seadustega. § 3. Mõisted Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tarbija -- füüsiline isik, kes ostab ja kasutab või kavatseb osta ja kasutada kaupa või teenust eravajaduseks; 2) müüja -- füüsiline või juriidiline isik, kes vahetult müüb või pakub kaupa või teenust tarbijale; 3) garantii -- müüja kohustus kauba või teenuse puudus tasuta kõrvaldada, puudusega kaup vahetada või hüvitada kauba või teenuse maksumus ning tekkinud lisakulud; 4) kohustuslik nõue -- kauba või teenuse ohutuse, eesmärgivastavuse, ühtesobivuse, vahetatavuse, garantii, realiseerimistähtaja, markeeringu, pakendi, sertifitseerimise, eestikeelse teabe vms kohta õigusaktiga kehtestatud nõue, mille täitmine on kohustuslik; 5) kauplemine -- kauba või teenuse pakkumine või müük; 6) müügidokument -- riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse poolt väljastatav tegevusluba (tegevuslitsents), tegutsemisluba (kauplemisluba, teenindusluba) või muu dokument, samuti müügikoha valdaja poolt väljastatav müügipilet, mille olemasolu on õigusaktist tulenevalt kauplemise eeltingimus. [21.01.1999] § 4. Tarbija põhiõigused Tarbija põhiõigused on: 1) nõuda vähemalt kohustuslikele nõuetele vastavat kaupa või teenust; 2) olla kaitstud oma elule, tervisele, varale ja keskkonnale ohtliku ning kasutamiseks või omamiseks keelatud kauba või teenuse eest; 3) saada vajalikku ja tõest teavet pakutavate kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks; 4) taotleda oma huvide arvestamist ja olla esindatud oma liitude ja ühingute kaudu otsuste tegemisel tarbijapoliitikat puudutavates küsimustes; 5) nõuda riiklikku kaitset oma õiguste ahistamise korral; 6) nõuda müüjalt hüvitust endale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju eest. § 5. Lepingud (1) Tarbija ja müüja vaheline leping, mida ei täideta vahetult tarbija juuresolekul, sealhulgas leping kauba posti teel või järelmaksuga müügi, pikaajalise või perioodiliste maksetega teenuse vms kohta, sõlmitakse kirjalikus vormis. (2) Tarbija ja müüja vahelise lepingu tingimus, mis vähendab poolte vastutust, sätestab eelise müüjale või piirangu tarbijale, võrreldes seaduses sätestatuga, on kehtetu. (3) Tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks. (4) Tarbija või müüja võib loobuda lepingust seaduses ettenähtud juhtudel ja korras. II peatükk TARBIJA ÕIGUSTE TAGAMINE § 6. Nõuded kaubale ja teenusele (1) Kaup ja teenus peavad olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija tervisele, elule, varale ja keskkonnale ning tarbija poolt tavaliselt eeldatavate tarbimisomadustega, kusjuures peavad olema täidetud kõik teised antud kaubale või teenusele kehtivad kohustuslikud nõuded. (2) Tarbijale müüdav kaup või teenus peab olema varustatud eestikeelse teabega, sealhulgas markeeringu või kasutamisjuhendiga vastavalt kohustuslikele nõuetele. (3) Tehniliselt keerukas, erilist kasutusoskust nõudev või potentsiaalset ohtu kätkev kaup või teenus peab lisaks käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatule olema varustatud ka vastavate eestikeelsete hoiatuste ning põhiliste andmetega tarbimisomaduste ja koostise kohta, samuti rahvusvaheliselt kasutatavate või üldtuntud tingmärkidega. (4) Kasutatud kaupa ja puudustega kaupa või teenust on lubatud müüa kehtestatud korras ja tingimusel, et kauba või teenuse vastavatest omadustest on tarbijat eelnevalt teavitatud ning kaup või teenus on ohutu tarbija elule, tervisele, varale ja keskkonnale. Erandina on lubatud müüa ohtlikku kaupa töötlemiseks või hävitamiseks vastavat tegevusluba omavale juriidilisele isikule. (5) Kauplemine tootega, mis on valmistatud kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkudes, ei ole lubatud ka siis, kui vahendajat, müüjat või tarbijat kauba vastavast eripärast eelnevalt teavitatakse. [21.01.1999] § 7. Müüja kohustused Kauba ja teenuse pakkumisel ja müümisel tarbijale peab müüja järgima üldisi kaubandustegevuse häid kombeid ja tavasid ning on selleks kohustatud: 1) tagama kauba ja teenuse vastavuse käesoleva seaduse § 6 nõuetele; 2) andma vajalikku ja tõest eestikeelset teavet pakutava kauba või teenuse omaduste, hinna, päritolu, kasutamistingimuste jms kohta; 3) täitma kaubandus-, teenindus-, tervisekaitse- ja teisi kohustuslikke eeskirju ja nõudeid; 4) kinni pidama seadusega ettenähtud korras kehtestatud või kooskõlastatud hindadest ning mitte ületama kokkulepitud või teavitatud hindu; 5) tagama müüdava kauba või teenuse vastavuse tarbija poolt valitud näidisele või tarbijaga kauba või teenuse kohta sõlmitud lepingule; 6) kinni pidama lepingu tähtaegadest ja muudest lepingutingimustest; 7) tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse; 8) kinni pidama tootja poolt antud garantiidest, kui need ei ole tsiviilseadustega kehtestatutest väiksemad, muudel juhtudel tagama garantiid tsiviilseadustes ettenähtud korras; 9) andma tarbijale garantiiga kauba või teenuse eest tasumisel müümise kuupäevaga dokumendi, muu kauba või teenuse puhul väljastama sellise dokumendi tarbija soovil; 10) vedama suuremõõtmelise või raske tagastamisele, ümbervahetamisele või remontimisele kuuluva garantiiga kauba sihtkohta ja tarbijale tagasi oma kulul või hüvitama tarbijale vastavad kulutused; 11) tarbija soovil esitama talle teenuse eelarve; 12) tähistama end tarbijale arusaadavalt juriidilise ja/või füüsilise isikuna; 121) kontrollima kauba vastuvõtmisel kauba kogust, kvaliteeti, müügitähtaegu, märgistuse vastavust saatedokumentidele ja saatedokumentide vastavust kehtestatud nõuetele; 13) hoidma kauba või teenuse saate- ja müügidokumente (samuti kvaliteeti tõendavaid dokumente) müügikohas ning esitama need kontrolli teostava pädeva isiku nõudmisel; 14) teatama vastava teabe saamisel kohe pädevale järelevalveasutusele, selle võimatuse korral massiteabevahendile kaubast või teenusest, mis sihipärasel kasutamisel on ohtlik tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale; 15) hüvitama tarbijale tekitatud materiaalse ja moraalse kahju. [21.01.1999] § 8. Keelud ja piirangud (1) Müüjal on keelatud: 1) ahistada käesoleva seadusega sätestatud tarbija õigusi; 2) ebaseaduslikult piirata või soodustada kaupade või teenuste müüki, mõjutada tarbijat eksitava reklaami, teise müüja kauba või teenuse halvustamise, firmanimetuse, kaubamärgi või teiste tunnuste lubamatu kasutamisega või muul moel, mis on vastuolus üldiste kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega; 3) müüa markeerimata pakendatud kaupa; 4) müüa tootja poolt märgitud realiseerimistähtaega ületanud kaupa; 5) võtta müügile kaupa, mille hulgimüük on litsentsitud tegevusala, vastavat tegevusluba mitteomavalt vahendajalt. (2) Keelud ja piirangud tubakatoodete, alkohoolsete jookide, relvade, laskemoona, narkootiliste ja uimastavate ainete, ravimite ning muude tarbijat kahjustavate või kahjustada võivate kaupade ja teenuste reklaami, müügi või tootmise kohta sätestatakse eraldi seadusega või seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Valitsuse määrusega. (3) [kehtetu ­ 21.01.1999] [4.12.1997; 21.01.1999] III peatükk TARBIJAKAITSE KORRALDUS § 9. Tarbijaühingud ja -liidud (1) Tarbijatel on õigus oma huvide kaitseks koonduda tarbijaühingutesse, mille asutamise ja tegevuse kord on sätestatud füüsiliste isikute mittetulundusühinguid reguleeriva seadusega. Tarbijaühingud võivad asutada tarbijaliite ja -keskliite. (2) Tarbijaühingu ja -liidu volitatud esindaja(te)l on õigus: 1) kontrollida müüja kohustuste täitmist, sealhulgas hinnakujundust, koos pädeva ametiisikuga või iseseisvalt; 2) koostada avastatud õiguserikkumise kohta protokoll ja edastada see tarbijakaitse ametiisikule või pädevale asutusele; 3) esindada tarbijaid suhetes müüjaga, tarbijakaitseametis, kohtus või muudes asutustes. § 10. Valla- ja linnavolikogu tarbijakaitsealane tegevus (1) Valla- ja linnavolikogu võivad moodustada tarbijakaitsega tegelevaid üksusi. (2) Valla- või linnavolikogu volitab tarbijakaitsega tegelema ametiisiku(d), kellel on õigus: 1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist; 2) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi; 3) kohaldada haldusvastutust kooskõlas haldusõiguserikkumiste seadustikuga või teha ettepanekuid õiguserikkuja vastutuselevõtmiseks. § 11. Riiklik tarbijakaitse (1) Riiklikku tarbijakaitset korraldab Vabariigi Valitsus ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kaudu. (2) Tarbijakaitsealased riikliku järelevalve volitused on: 1) Tarbijakaitseametil; 2) Standardiametil -- tehniliste eeskirjadega sätestatud või õigusaktidega kohustuslikuks muudetud standardite ja nendega võrdsustatud dokumentide nõuete täitmise järelevalve ning mõõtevahendite seisundi järelevalve alal; 3) Ravimiametil -- ravimite valmistamise, levitamise, hulgimüügi ning apteegist väljastamise ja reklaamimise järelevalve alal; 4) Tervisekaitseinspektsioonil -- tehniliste eeskirjadega sätestatud või õigusaktidega kohustuslikuks muudetud standardite ja nendega võrdsustatud dokumentide tervisekaitsealaste nõuete täitmise järelevalve alal; Punkti 5 sõnastus kuni 31.12.1999 5) Põllumajandusministeeriumil -- toidu kvaliteedi ja ohutuse kohustuslike nõuete täitmise järelevalve alal; Punkti 5 sõnastus alates 1.01.2000 5) Veterinaar- ja Toiduinspektsioonil -- toidu kvaliteedi ja ohutuse kohustuslike nõuete täitmise järelevalve alal; 6) Politseiametil -- võltsitud kauba käibe tõkestamise, samuti kauplemise nõuete, turul ja tänaval kauplemise eeskirjade ning taksoteeninduse eeskirjade täitmise järelevalve alal; 7) maakonnaarstil -- ebaseadusliku arstimise, ravivahendite kasutamise ja nende reklaamimise ning riikliku litsentsi kohase ravitegevuse järelevalve alal; 8) teistel järelevalveorganitel vastavalt seadusele. Lõike 3 sõnastus kuni 31.12.1999 (3) Käesoleva seadusega sätestatud tarbija õiguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus kaupluse töö üldeeskirjad, toitlustamise üldeeskirjad, turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirjad, teeninduseeskirjad, toiduainete ja muude toodete märgistamise eeskirjad, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirjad, tervisekaitse eeskirjad toiduainete valmistamisel, säilitamisel, vedamisel ja müümisel, samuti seaduses nimetatud juhtudel muud eeskirjad tarbija õiguste tagamiseks. Toodete või teenuste üksikutele liikidele esitatavad tarbijate õiguste tagamiseks muud kohustuslikud nõuded kehtestavad vastavad ministeeriumid Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üldeeskirjade alusel on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada turgudel ja tänavatel kauplemise rakenduslik kord vastavalt kohalikele tingimustele. Lõike 3 sõnastus alates 1.01.2000 (3) Käesoleva seadusega sätestatud tarbija õiguste tagamiseks kehtestab Vabariigi Valitsus kaupluse töö üldeeskirjad, toitlustamise üldeeskirjad, turgudel ja tänavatel kauplemise üldeeskirjad, teeninduseeskirjad, toodete märgistamise eeskirjad, tubaka ja tubakatoodete sisse- ja väljaveo, tootmise ning müügi eeskirjad, samuti seaduses nimetatud juhtudel muud eeskirjad tarbija õiguste tagamiseks. Toodete või teenuste üksikutele liikidele esitatavad tarbijate õiguste tagamiseks muud kohustuslikud nõuded kehtestavad vastavad ministeeriumid Vabariigi Valitsuse poolt määratud korras. Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üldeeskirjade alusel on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada turgudel ja tänavatel kauplemise rakenduslik kord vastavalt kohalikele tingimustele. [26.06.1996; 4.12.1997; 21.01.1999; 10.02.1999; 25.02.1999] § 12. Tarbijakaitseameti õigused ja kohustused (1) Tarbijakaitseametil on õigus: 1) teha ettepanekuid tarbijakaitsealaste õigustloovate aktide vastuvõtmiseks või muutmiseks; 2) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata, seejuures vajadusel sooritades kontrolloste ja teostades juhuvaliku meetodil tasuta proovivõtte; 3) lahendada ametile esitatud avaldusi ja kaebusi tarbijate õiguste ahistamise kohta, kaitsta tarbija õigusi ja huve kohtus; 4) teha suulisi hoiatusi või käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud ettekirjutusi; 5) kohaldada haldusvastutust ja taotleda füüsilise isiku kriminaalvastutusele võtmist tarbijakaitseseaduse rikkumise eest; 6) panna pitser või plomm ohtlikule või saate- või müügidokumentideta kaubale ning taotleda sellise kauba erikonfiskeerimist; 7) taotleda seadusega ettenähtud korras ettevõtte või organisatsiooni tegevusloa äravõtmist; 8) teavitada üldsust müüjate ja teenindajate tarbijat kahjustavast tegevusest; 9) nõuda füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt asjakohaseid dokumente, materjale ja muud vajalikku teavet; 10) võimaldada tarbijaühingu esindaja osavõttu tarbijakaitsealaste küsimuste lahendamisest; 11) anda tarbijale ja tarbijaühingutele tarbijakaitsealaseid teadmisi. (2) Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus kontrollimiseks takistamatult siseneda müüja ametiruumi, -rajatisse ja kaupu vedavasse sõidukisse või avada veovahendeid. (3) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 2, 3, 10 ja 11 loetletud õigused on samaaegselt Tarbijakaitseameti kohustused. Tarbijakaitseamet on kohustatud tarbija tervisele, elule, varale või keskkonnale sihipärasel kasutamisel ohtlikust kaubast või teenusest teabe omamisel tegema kõik ametist oleneva nende kaupade või teenuste müügi takistamiseks, vajadusel teavitades massiteabevahendeid. (4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes ning § 15 punktides 1 ja 2 loetletud õigused laienevad ka teistele käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostavatele asutustele ja nende ametiisikutele. [26.06.1996; 21.01.1999] § 13. Ärisaladuse hoidmine Tarbijakaitse pädevad ametiisikud ning tarbijaühingute ja -liitude esindajad on kohustatud hoidma seoses tarbijakaitsealaste ülesannete täitmisega neile teatavaks saanud ärisaladusi. § 14. Tarbija õigus nõuda kaitset (1) Tarbija võib oma õiguste kaitsmise eesmärgil pöörduda linna- või vallavalitsusse, Tarbijakaitseametisse või kohtusse kas otse või tarbijaühingu vahendusel ning osaleda oma avalduse või kaebuse arutamises. (2) Kui seadus ei sätesta teisiti, lahendatakse tarbija esitatud avaldus või kaebus hiljemalt ühe kuu jooksul. [26.06.1996] IV peatükk VASTUTUS TARBIJAKAITSESEADUSE RIKKUMISE EEST § 15. Ettekirjutused tarbijakaitseseaduse rikkumise korral (1) Tarbijakaitseameti ametiisikul on õigus teha müüjale, tootjale või vahendajale järgmisi kirjalikke kohustuslikke ettekirjutusi: 1) lõpetada õiguserikkumine ja taastada esialgne olukord; 2) peatada kohustuslikele nõuetele mittevastava või saate- või müügidokumentideta kauba või teenuse müük; 3) vabandada avalikult tarbija ees. (2) [kehtetu ­ 26.06.1996] [26.06.1996] § 16. Füüsilise isiku vastutus Käesoleva seaduse rikkumise eest kannab füüsiline isik distsiplinaar-, tsiviil-, haldus- või kriminaalvastutust seaduses ettenähtud korras. § 17. Juriidilise isiku vastutus (1) Juriidilise isiku poolt: 1) käesoleva seaduse või teiste seaduste alusel tarbijakaitse alal riiklikku järelevalvet teostava asutuse ametiisiku ettekirjutuse mittetäitmise või 2) kauplemisel käesoleva paragrahvi 2.--4. lõikes ja käesoleva seaduse §-s 171 sätestamata käesoleva seaduse rikkumise eest -- määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni. (2) Juriidilise isiku poolt, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud juhud, kauplemisel müügidokumendi või kauba nõuetekohase saate- või päritolu tõendava dokumendi kontrollimomendil mitteesitamise, samuti kauba või teenuse kvaliteeti tõendava dokumendi või hinnakalkulatsiooni puudumise või kontrollimomendil mitteesitamise eest -- määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni. (3) Juriidilise isiku poolt, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud juhud, kauplemise eest: 1) kaubaga, mille kohta puudub nõuetekohane saate- või päritolu tõendav dokument, või 2) ilma müügidokumendita või 3) selles müügikohas mittelubatud kauba või teenusega -- määratakse rahatrahv 20 000 kuni 50 000 krooni. (4) Juriidilise isiku poolt, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 171 sätestatud juhud, kauplemise eest: 1) tarbija elule, tervisele, varale või keskkonnale ohtliku kauba või teenusega või 2) kaubamärgiomaniku ainuõigust rikkudes valmistatud tootega -- määratakse rahatrahv 50 000 kuni 100 000 krooni. (5) Käesoleva paragrahvi 3. ja 4. lõikes toodud õiguserikkumiste puhul kohaldatakse õiguserikkumise vahetuks objektiks olnud kauba erikonfiskeerimist. [21.01.1999] § 171. Juriidilise isiku vastutus tubaka või tubakatoodete tootmise, müümise, hoidmise või edasitoimetamise eeskirjade rikkumise eest (1) [kehtetu ­ 10.02.1999] (2) Juriidilise isiku poolt: 1) kehtestatud eeskirju rikkudes tubaka või tubakatoodete tootmise eest või 2) tollieeskirju rikkudes sisse veetud või tubaka või tubakatoodete tootmiseks kehtestatud eeskirju rikkudes toodetud või Eestisse sissevedamiseks mittelubatud või kvaliteedinõuetele mittevastava või maksumärgistamise nõudeid eirates tubaka või tubakatoodete müümise, hoidmise või edasitoimetamise eest või 3) tubaka või tubakatoodete tootmisel, müümisel, hoidmisel või edasitoimetamisel nõuetekohaste tubaka või tubakatoodete päritolu ja kvaliteeti tõendavate ning saate- ja müügidokumentide kontrollimomendil mitteesitamise eest -- määratakse rahatrahv 5000 kuni 250 000 krooni ja erikonfiskeeritakse õiguserikkumise objektiks olnud tubakas ja tubakatooted ning võetakse ära tubaka ja tubakatoodete tootmise ja hulgimüügi ning sisseveo tegevuslitsents ning tubaka ja tubakatoodete jaemüügi kauplemisluba. (3) Juriidilisele isikule, kellelt on ära võetud tegevuslitsents või kauplemisluba vastavalt käesoleva paragrahvi 2. lõikele, on keelatud viie aasta jooksul pärast nimetatud tegevuslitsentsi või kauplemisloa äravõtmist uue tegevuslitsentsi või kauplemisloa väljaandmine. Nimetatud keeld laieneb ka sellele juriidilisele isikule, kelle osanikuks on isik, kellele kuulus vähemalt 30% juriidilise isiku põhikapitalist, kellelt tegevuslitsents või kauplemisluba ära võeti. (4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tegevuslitsentsist või kauplemisloast ilma jäänud juriidilisel isikul on õigus kohaliku maksuameti inventariseerimisakti alusel realiseerida temale jäänud erikonfiskeerimata tubakas ja tubakatooted vastavat tegevuslitsentsi või kauplemisluba omava ettevõtte kaudu. [8.02.1995; 10.02.1999] § 18. Menetlus juriidilise isiku õiguserikkumise asjas (1) Käesoleva seaduse §-s 17 nimetatud õiguserikkumiste asjades on protokolli koostamise õigus tarbijakaitse järelevalvepädevusega asutuse ametiisikul vastavalt käesoleva seaduse § 11 2. lõikes sätestatule. (11) Käesoleva seaduse § 17 1. ja 2. lõikes nimetatud õiguserikkumiste asjades on õiguserikkumise asja arutamise õigus: 1) Tarbijakaitseameti peadirektoril ja tema poolt volitatud tarbijakaitseametnikul; 2) kõrgemal politseiametnikul; 3) tarbijakaitse järelevalvepädevusega muu valitsusasutuse juhil ja tema poolt volitatud sama ametkonna ametiisikul. (2) Käesoleva seaduse § 17 3. ja 4. lõikes ning §-s 171 nimetatud õiguserikkumiste asju arutab halduskohtunik. (3) Käesoleva seaduse §-s 171 nimetatud haldusõiguserikkumise asjades on protokolli koostamise õigus: 1) Tarbijakaitseameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning peadirektori poolt volitatud tarbijakaitseametnikul; 2) Konkurentsiameti peadirektoril ja tema asetäitjal ning peadirektori poolt volitatud konkurentsiametnikul; 3) maakonna ja linna maksuameti direktoril ja tema asetäitjal ning direktori poolt volitatud maksuametnikul; 4) politseiametnikul; 5) Piirivalveameti peadirektoril, tema asetäitjal, piirivalve piirkonnaülemal ning nende poolt volitatud piirivalveametnikul. (4) Protokollis tuuakse ära selle koostamise aeg ja koht; asutuse nimi ja aadress, kelle nimel protokoll koostatakse; protokolli koostanud isiku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi; haldusõiguserikkujaks olnud juriidilise isiku nimetus ja aadress; tema esindaja ees- ja perekonnanimi ning ametikoht; haldusõiguserikkumise koht, aeg ja kirjeldus, viide paragrahvile, mis näeb ette vastutuse selle haldusõiguserikkumise eest, haldusõiguserikkuja esindaja seletus ja vajadusel muud andmed. Protokollile kirjutavad alla selle koostanud isik ja haldusõiguserikkuja esindaja. Kui haldusõiguserikkuja esindaja keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse sellesse protokolli koostaja poolt vastav kanne. Protokollile lisatakse haldusõiguserikkuja esindaja kirjalikud märkused protokolli kohta, samuti protokollile allakirjutamisest keeldumise kohta. (5) Füüsilisele isikule käesoleva seaduse rikkumise eest kohaldatav kriminaal- või haldusvastutus ei välista haldusvastutuse kohaldamist asjakohasele juriidilisele isikule. (6) Juriidilise isiku õiguserikkumise asja menetlus toimub haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud korras, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. (7) Käesoleva seaduse § 17 4. lõike punktis 2 nimetatud õiguserikkumise tõkestamisel ja menetlemisel toimub õiguserikkumise vahetule objektile hinnangu andmine kaubamärgiomaniku, tema õiguste valdaja või nende esindaja poolt antavate ütluste, esitatavate dokumentide, originaaltoote või muude eelnimetatud isikutelt lähtuvate faktiliste andmete alusel. [8.02.1995; 21.01.1999; 10.02.1999] § 181. Õiguserikkumise vahetuks objektiks oleva tubaka ja tubakatoodete äravõtmine ja hoidmine ning nende hoidmisega seotud kahjude hüvitamine (1) Käesoleva seaduse § 18 3. lõike järgi haldusõiguserikkumise protokolli koostamise õigust omavad ametiisikud võtavad õiguserikkujalt ära õiguserikkumise vahetuks objektiks oleva tubaka ja tubakatooted. (2) Äravõetud tubakat ja tubakatooteid hoitakse kuni haldusõiguserikkumise asja arutamiseni kohtades, mille määravad käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ametiisikud. Äravõetud tubakas ja tubakatooted võidakse jätta õiguserikkuja hoiule. Hoiukoht plommitakse või pitseeritakse. (3) Tubaka ja tubakatoodete äravõtmise kohta koostatakse protokoll või tehakse vastav kanne haldusõiguserikkumise protokolli tubaka ja tubakatoodete koguse, nende markeeringu ja muude vajalike andmete äranäitamisega. (4) Halduskohtunikul on õigus haldusõiguserikkumise asja arutamisel otsustada äravõetud tubaka ja tubakatoodete hoidmisega riigile tekitatud varalise kahju hüvitamine süüdlase poolt. [8.02.1995; 10.02.1999] § 19. Trahvide laekumine Tarbijakaitseseaduse rikkumise eest juriidilistele isikutele määratud trahvisummad laekuvad 60 protsendi ulatuses rikkumise asukohajärgse kohaliku omavalitsuse eelarvesse ja 40 protsendi ulatuses riigieelarvesse. § 20. Kahjude hüvitamine (1) Müüja hüvitab tarbijale käesolevas seaduses sätestatud müüja kohustuste rikkumisest tekkinud kahju. (2) Tootja või vahendaja hüvitab tema süül müüjale tekkinud kahju, mida viimane kandis, täites oma kohustusi tarbija ees. (3) Tarbijakaitseameti ebaõigeks tunnistatud otsuse alusel tekkinud kahju hüvitab riik. [26.06.1996] V peatükk RAKENDUSLIKUD SÄTTED § 21. Käesoleva seaduse rikkumise asju arutama volitatud ametiisikud Kuni riikliku tarbijakaitse ameti moodustamiseni ning Vabariigi Valitsuse poolt ametiga õiguste ja kohustuste poolest võrdsustatud järelevalveasutuste määramiseni võivad käesoleva seaduse rikkumise eest haldusvastutust kohaldada haldusõiguserikkumiste seadustiku (RT 1992, 29, 396; RT I 1997, 66--68, 1109; 73, 1201; 81, 1361 ja 1362; 86, 1459 ja 1461; 87, 1466 ja 1467; 93, 1561, 1563, 1564 ja 1565; 1998, 2, 42; 17, 265; 23, 321; 30, 410; 34, 484; 36/37, 552 ja 553; 38, 562; 51, 756 ja 759; 52/53, 771; 60, 951 ja 952; 64/65, 1004; 86/87, 1409, 98/99, 1574; 103, 1695; 108/109, 1783; 1999, 4, 53; 10, 149 ja 156; 16, 267, 271, 272 ja 276; 23, 350; 29, 398 ja 404; 30, 415; 31, 425) §-des 189, 203, 205--207 ja 209 loetletud ametiisikud. § 22. Tarbijaühingute asutamine Kuni füüsiliste isikute mittetulundusühinguid reguleeriva seaduse kehtestamiseni toimub tarbijaühingute asutamine ja tegevus Eesti NSV seaduse «Kodanike ühenduste kohta» alusel. § 23. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud § 6 2. ja 3. lõike sätted, mis jõustuvad 1994. aasta 1. juulil.