Vabariigi Valitsus — Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, üleandmise ja võõrandamise korra kinnitamine — RT I, 30, 418

Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 52 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, üleandmise ja võõrandamise kord» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 1999. a määrusega nr 93 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE VALDUSES OLEVA VALLASVARA, MIS EI OLE VAJALIK RIIGIMETSA MAJANDAMISEKS JA TULU SAAMISEKS, ÜLEANDMISE JA VÕÕRANDAMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. «Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, üleandmise ja võõrandamise kord» (edaspidi kord) on kehtestatud metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 52 lõike 4 alusel. 2. Käesolev kord reguleerib riigivara teisele riigiasutusele üleandmist ja teisele isikule võõrandamist. 3. Riigivarana käsitatakse käesolevas korras Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi keskus) valduses olevaid vallasasju ja nende reaalosi. 4. Üleandmise all mõeldakse käesolevas korras riigivara tasuta üleandmist teisele riigiasutusele, kui see vara on vajalik riigivõimu teostamiseks. 5. Võõrandamise all mõeldakse käesolevas korras riigivara tasu eest andmist (edaspidi müük) teise isiku omandisse. 6. Riigivara üleandmise või müügi ning selle tingimused otsustab keskuse peadirektor (edaspidi otsustaja). 7. Riigivara üleandmist või müüki korraldab otsustaja poolt moodustatud komisjon või volitatud isik (edaspidi korraldaja). 8. Riigivara, mille soetamismaksumus on 10 000 krooni või alla selle, üleandmisele või müügile ei laiene käesoleva korra sätted. Nimetatud vara antakse üle või müüakse riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271) sätestatud korras. 9. Riigivara müümisel määrab alghinna ja otsustab selle avalikustamise vajaduse müügi otsustaja. Alghind määratakse asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1995, 26--28, 355; 57, 976; 1996, 45, 848; 51, 967; 1997, 52, 833; 1998, 12, 152; 30, 409; 59, 941; 1999, 26, 377) paragrahvis 29 kehtestatud korras. Alghinna määramisel valdaja erilise huvi alusel arvestatakse: 1) eksperdi või ekspertide antud hinnangut; 2) vara erilist seisukorda. 10. Otsustaja ei määra alghinda, kui 1) enampakkumine on eelnevalt juba toimunud ja alghinna määramise korral võib eeldada enampakkumise nurjumist; 2) ta otsustab eelläbirääkimistega pakkumisel jätta alghinna määramata. 11. Riigivara üleandmiseks või müümiseks teeb otsustaja otsuse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) riigivara üleandmise/müügi objekti identifitseerivad andmed; 2) riigivara üleandmise/müügi õiguslik alus; 3) riigivara müügi viis koos põhjendusega; 4) üleandmise/müügi korraldaja; 5) müügi alghind, kui see määratakse; 6) müügi lisatingimused, kui need määratakse. II. RIIGIVARA MÜÜK AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS Enampakkumise ettevalmistamine 12. Korraldaja määrab vajadusel enampakkumise läbiviimiseks enampakkumise läbiviija (edaspidi läbiviija). Kui läbiviijat ei määrata, täidab tema ülesandeid enampakkumise korraldaja. 13. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab korraldaja: 1) riigivara müügi tingimused; 2) enampakkumise tingimused; 3) osavõtutasu ja tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suuruse. 14. Müügi korraldaja avaldab lähtudes müügi otsusest teate enampakkumise kohta vähemalt kaks nädalat enne enampakkumise toimumist või kirjaliku enampakkumise puhul enne pakkumiste esitamise tähtaega vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. Vajadusel võib sellekohaseid teateid levitada täiendavalt ka muul viisil. Enampakkumise teates tuleb märkida: 1) müüja andmed; 2) müüdava vara nimetus ja asukoht; 3) müüdava vara põhinäitajad; 4) enampakkumise läbiviimise viis; 5) müügi alghind, kui alghind määrati ja avalikustatakse; 6) suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise ja enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 7) tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii ja osavõtutasu suurus ja tasumise kord ning tähtaeg; 8) müügitingimustega tutvumise aeg ja koht; 9) ostuhinna tasumise kord ja tähtajad. 15. Pärast käesoleva korra punktis 14 nimetatud teate avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda müüdava varaga, enampakkumise ja müügi tingimustega ning saada sellekohasest dokumentatsioonist ärakirju. 16. Enampakkumisest osavõtu tasu suurus on 1% enampakkumise alghinnast, kuid mitte rohkem kui 3000 krooni. Tagatisraha või tagasivõtmatu pangagarantii suurus on kuni 10% enampakkumise alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis lähtutakse osavõtutasu ja tagatisraha määramisel müüdava vara harilikust väärtusest. 17. Enampakkumise läbiviimise kulud kaetakse osavõtutasude arvelt. Kui osavõtutasudest ei jätku enampakkumise läbiviimise kulude katteks, katab kulud puudujääva summa ulatuses keskus. Kui osavõtutasudest laekunud summa ületab pakkumise läbiviimise kulud, kantakse ülejäänud summa keskuse eelarvesse. 18. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 1) müügi otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud; 2) käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased. Enampakkumise läbiviimise üldnõuded 19. Avalik enampakkumine viiakse läbi kas suuliselt, kirjalikult või sega-enampakkumisega. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 20. Enampakkumiste läbiviimise kohta vormistatakse protokoll. Enampakkumisest osavõtjail on õigus vaadata läbi enampakkumise protokoll ja esitada selle kohta märkusi kuni enampakkumisele järgnenud tööpäeva lõpuni. Suulise enampakkumise läbiviimine 21. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale, tutvustab enampakkumise protseduuri ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovijate nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidilise või füüsilise isiku esindajal tuleb esitada esindusõigust tõendav dokument. 22. Enampakkumise läbiviimiseks võib läbiviija määrata enampakkumise minimaalse ja maksimaalse sammu, kusjuures maksimaalne samm võib olla mitte suurem kui neljakordne minimaalne samm. 23. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja ostu-müügilepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu ja tagatisraha või neil on olemas pangagarantii. Isikud, kes ei nõustu andma käesolevas punktis ettenähtud allkirja või ei esita tõendit osavõtutasu ja tagatisraha tasumise või pangagarantii olemasolu kohta, pakkumistele ei lubata. Osavõtutasu võib tasuda ka kohapeal vahetult enne pakkumiste alustamist. Seejärel väljastatakse osavõtjale registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. 24. Pärast enampakkumise läbiviija vastava märguande andmist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud ostuhinna kolmekordset teatamist. 25. Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija alghinnaümbriku ja võtab selle teadmiseks. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata ja protokolli ei kanta. Kui pakkumiste käigus pakutud ostusumma on võrdne/suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus kõrgeima ostusumma pakkunud isikuga ostu-müügileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. 26. Osavõtja, kelle pakutud ostuhind on suurim, annab allkirja selle kohta, et ta kohustub ostma vara enampakkumises esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kehtestatud korras kinnitatakse. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingut sõlmida ja tema makstud tagatisraha ei tagastata või nõutakse sisse tema esitatud pangagarantii. Sellise keeldumise korral võib enampakkumise võitjaks lugeda suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja tingimusel, et tema poolt pakutud ostusumma ei ole väiksem alghinnast. Allkirja andmisest keeldumise korral korratakse eelkirjeldatud protseduuri ja sanktsiooni, kuni selgub osavõtja, kes annab allkirja, ja tingimusel, et tema pakkumises esitatud ostusumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ükski osaleja ei nõustu andma käesolevas punktis nimetatud allkirja, loeb läbiviija enampakkumise nurjunuks. 27. Suulise enampakkumise tulemused tehakse kõigile enampakkumises osalejatele teatavaks pärast käesoleva korra punktis 26 sätestatud korras enampakkumise võitja selgumist. 28. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata, välja arvatud juhul, kui enampakkumine jäi ära osavõtjatest mitteolenevatel põhjustel. 29. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata või alghind avalikustatakse, kohaldatakse käesolevas korras punktides 21--28 suulise enampakkumise läbiviimise kohta sätestatut, arvestades alghinna puudumisest või avalikustamisest tulenevaid erisusi. Kirjaliku enampakkumise läbiviimine 30. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitab enampakkumises osaleja kinnise ümbriku, millele on märgitud, missuguse objekti enampakkumisele on ümbrik esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) pakkuja nimi ning elu- või asukoht; 2) nõusolek müüdava vara ostmiseks enampakkumisel kehtestatud tingimustel; 3) tõend osavõtutasu ja tagatisraha tasumise või nõutud pangagarantii kohta; 4) sõnadega ja numbritega kirjutatud konkreetne arvuline pakkumissumma. Kui need ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud summa; 5) pakkumise tegemise kuupäev, pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul esindust tõendav dokument. 31. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. 32. Mittevastavad pakkumised, st pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta käesoleva korra punktis 30 nimetatud nõuetele või on esitatud käesoleva korra punktis 18 nimetatud isikute poolt, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või selle saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumine pole esitatud posti teel. 33. Enampakkumise läbiviija kuulutab enampakkumise kindlaksmääratud kohas ja ajal avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale. Seejärel avab läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumise esitajad. 34. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud ostusummad on võrdsed, esitab pakkumise läbiviija need koos omapoolse arvamusega parima pakkumise kohta korraldajale. Korraldaja teeb otsuse parima pakkumise kohta, arvestades muid tähtsust omavaid asjaolusid. Segaenampakkumiste käigus esitatud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 35. Kirjaliku enampakkumise tulemused tehakse kõigile pakkumiste esitajatele kirjalikult teatavaks ühe tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. 36. Kirjalikul enampakkumisel kohaldatakse suulise enampakkumise läbiviimise sätteid, kusjuures alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning mittevastavate pakkumiste kõrvaldamist. 37. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata või alghind avalikustatakse, kohaldatakse käesoleva korra punktides 30--36 kirjaliku enampakkumise läbiviimise kohta sätestatut, arvestades alghinna puudumisest või avalikustamisest tulenevaid erinevusi. Segaenampakkumine 38. Segaenampakkumise korral kohaldatakse suulistele pakkumistele käesoleva korra punktides 21--29 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele punktides 30--37 sätestatut, arvestades järgmist: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse viivitamata pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei või osa võtta suulisest pakkumisest; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 39. Pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumisel osalejatel kolme tööpäeva jooksul õigus esitada korraldajale kirjalikke proteste enampakkumise läbiviimise kohta. Juhul kui korraldaja täidab käesoleva korra punkti 12 kohaselt enampakkumise läbiviija ülesandeid, tuleb protest esitada müügi otsustajale. Protesti saanud isik teeb kolme tööpäeva jooksul selle saamisest otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 40. Müügi korraldaja kinnitab enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. 41. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti õigusaktidega kehtestatud korda; 2) enampakkumise tingimused olid vastuolus seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega; 3) enampakkumise võitjaks osutub käesoleva korra punktis 18 nimetatud isik; 4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning osavõtjate poolt pakutud ostuhind oli alla müüdava riigivara hariliku väärtuse. 42. Kui enampakkumine jäi pakkumiste mitteesitamise tõttu ära, enampakkumine kuulutati nurjunuks, enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata või enampakkumise võitjaga käesoleva korra punktis 46 nimetatud põhjusel lepingut ei sõlmitud: 1) teeb korraldaja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul otsuse teistkordse enampakkumise väljakuulutamise kohta; 2) tagatisraha ei tagastata isikule, kes põhjustas enampakkumise nurjumise või tulemuste kinnitamata jätmise või kellega ei sõlmitud käesoleva korra punktis 46 nimetatud põhjusel lepingut. 43. Enampakkumise tulemuste kinnitamisel võetakse enampakkumise võitja poolt enne enampakkumise algust sissemakstud tagatisraha arvesse tasaarvestusel müügihinna tasumisel. Teistele enampakkumisest osavõtjatele tagastatakse nende makstud tagatisraha täies ulatuses hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist, v.a käesoleva korra punktis 42 sätestatud juhul. 44. Vara ostu-müügilepingu sõlmib riigi nimel enampakkumise võitjaga keskuse peadirektor või tema poolt volitatud isik, kusjuures enne lepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 45. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest viivitamata pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Juhul kui teates ei ole fikseeritud lepingu sõlmimise kuupäeva, on enampakkumise võitja kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitemplis näidatud kuupäevast arvates). 46. Juhul kui enampakkumise võitnud isik keeldub käesoleva korra punktis 45 nimetatud teate vastuvõtmisest või ei ilmu tähtaegselt lepingu sõlmimisele, temaga ostu-müügilepingut ei sõlmita. 47. Ostu-müügileping peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) lepingupoolte nimed, isiku- või registrikood, elu- või asukoht, lepingupoolte volitused; 2) ostu-müügilepingu objekti nimetus; 3) ostuhind, tasumise kord ja tähtajad; 4) ostjale omandiõiguse ülemineku aeg ja objekti üleandmise kord; 5) lepingu täitmise tagatised. 48. Lepingu täitmise tagatistena aktsepteeritakse: 1) hüpoteeki ja vallaspanti (eelistatakse esimesele järjekorrale seatud hüpoteeki ja registerpanti); 2) usaldusväärsete krediidiasutuste käendust. III. RIIGIVARA MÜÜK EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 49. Eelläbirääkimistega pakkumine on riigivara müügi viis, mis valitakse müügi otsustaja poolt juhul, kui see on enampakkumisest majanduslikult otstarbekam ja tulusam või kui teatud lisatingimuste täitmine on olulisem laekuvast müügihinnast. 50. Riigivara müügil eelläbirääkimistega pakkumise korras kohaldatakse käesoleva korra kirjalikku enampakkumist reguleerivaid sätteid eelläbirääkimistega pakkumise eripärast tulenevate erinevustega. 51. Eelläbirääkimistega pakkumine viiakse läbi avalikult kirjalike pakkumiste kogumise teel. Pakkumiste esitamisest teatatakse käesoleva korra punkti 14 kohaselt, märkides täiendavalt ära pakkumise lisatingimused, nende esitamise tähtaja ning pakkumise võitja väljaselgitamise alused. 52. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii ostuhinna kui ka nõutud lisatingimuste kohta ning esitama pakkumise täitmise tagatised. 53. Pakkumistega ümbrikud avab läbiviija selleks ettenähtud ajal. Pakkumise läbiviijal on õigus mitte lubada eelläbirääkimistele neid isikuid, kelle tehtud pakkumisi ja esitatud tagatisi ei pea ta piisavaks. 54. Läbiviija otsuse alusel kutsutakse edasistele läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara ostuhinna ja kõigi lisatingimuste kohta. 55. Võrdväärsete pakkumiste korral annab enampakkumise läbiviija ostja selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kuni viie tööpäeva jooksul täiendada. 56. Peale pakkumiste lõplikku läbivaatamist esitab enampakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega parima pakkumise kohta korraldajale otsuse tegemiseks. Otsuse tegemisel arvestab korraldaja nii ostuhinna suurust, lisatingimuste täitmise võimalust kui ka varem sõlmitud ostu-müügilepingute täitmise distsipliini. 57. Pakkumise tulemused kinnitab korraldaja kümne tööpäeva jooksul pärast lõplike ja täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist. 58. Ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise kui parima on müügi korraldaja kinnitanud. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on müügi otsustajal või tema poolt volitatud isikul õigus jätta leping sõlmimata. 59. Eelläbirääkimistega pakkumise tulemusi ei kinnitata lisaks käesoleva korra punktis 41 ettenähtud juhtudele ka juhul, kui: 1) eelläbirääkimistega pakkumine korraldati alghinda määramata ja pakutud ostuhind osutus liiga madalaks, arvestades riigivara majandamise kava ja üldist turukonjunktuuri; 2) eelläbirääkimistega pakkumine korraldati lisatingimustega ning esitatud tingimused osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. IV. RIIGIVARA MÜÜK AVALIKU ENAMPAKKUMISETA VÕI EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISETA 60. Avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta võib müügi otsustaja otsusel müüa riigivara, mille müümiseks oli eelnevalt kahel korral korraldatud pakkumine, mis ei andnud soovitud tulemusi. 61. Riigivara müümisel avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimiseta pakkumiseta kohaldatakse käesoleva korra sätteid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta müügi olemusega. V. RIIGIVARA ÜLEANDMINE 62. Riigivara võib anda tasuta üle teisele riigiasutusele, kui see vara on vajalik riigivõimu teostamiseks. 63. Keskuse valduses olevat riigivara võib Keskkonnaministeeriumi valitsemisala piires üle anda teisele volitatud asutusele asutuste kirjalikul kokkuleppel. Teiste riigivara valitsejate valitsemisalas asuvatele asutustele võib eelnimetatud vara üle anda valitsejate kirjalikul kokkuleppel. 64. Riigivara üleandmine ühelt riigivara valitsejalt või volitatud asutuselt teisele toimub kirjaliku akti alusel. VI. RIIGIVARA OSTU-MÜÜGILEPINGUTE TÄITMINE 65. Müüdava riigivara üleandmine ostjale toimub kirjaliku akti alusel, milles fikseeritakse vajaliku täpsusega vara iseloomustavad näitajad. 66. Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara üleandmine ja müük jõustub alates vastava kande tegemisest riigivara registrisse, muus registris registreerimisele kuuluva riigivara üleandmine ja müük aga alates kande tegemisest vastavasse registrisse. Teistesse registritesse kande tegemiseks peab vastav üleandmist ja müüki kajastav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registris. 67. Ostu-müügilepingu lisatingimuste täitmist ostja poolt kontrollib müügi otsustaja poolt määratud isik. Kontrollimise käigus viiakse läbi ülevaatusi, mille kohta koostatakse protokoll. Ostjapoolsete rikkumiste avastamise puhul on kontrollija kohustatud tegema vastavaid ettekirjutusi, mis on ostjale kohustuslikud. Keskkonnaminister Villu REILJAN