Vabariigi Valitsus — Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, kasutusse andmise korra kinnitamine — RT I, 30, 417

Metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 52 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsus määrab: Kinnitada «Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, kasutusse andmise kord» (juurde lisatud). Peaminister Mart SIIMANN Keskkonnaminister Villu REILJAN Riigisekretär Uno VEERING Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 12. märtsi 1999. a määrusega nr 92 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUSE VALDUSES OLEVA VALLASVARA, MIS EI OLE VAJALIK RIIGIMETSA MAJANDAMISEKS JA TULU SAAMISEKS, KASUTUSSE ANDMISE KORD I. ÜLDSÄTTED 1. «Riigimetsa Majandamise Keskuse valduses oleva vallasvara, mis ei ole vajalik riigimetsa majandamiseks ja tulu saamiseks, kasutusse andmise kord» (edaspidi kord) on kehtestatud metsaseaduse (RT I 1998, 113/114, 1872) paragrahvi 52 lõike 4 alusel. 2. Käesolev kord reguleerib riigivara teisele isikule rendile või kasutusvaldusse ning teisele riigiasutusele tasuta kasutusse andmist. Kasutusvalduse seadmisele kohaldatakse käesolevas korras rendile andmist reguleerivaid sätteid. 3. Riigivarana käsitatakse käesolevas korras Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi keskus) valduses olevaid vallasasju ja nende reaalosi. 4. Riigivara kasutusse andmise ja selle tingimused otsustab keskuse peadirektor (edaspidi otsustaja). 5. Riigivara kasutusse andmist korraldab otsustaja poolt moodustatud komisjon või volitatud isik (edaspidi korraldaja). 6. Riigivara, mille soetamismaksumus on 10 000 krooni või alla selle, kasutusse andmisele ei laiene käesoleva korra sätted. Nimetatud vara antakse kasutusse riigivaraseadusega (RT I 1995, 22, 327; 1996, 36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999, 10, 155; 16, 271) sätestatud korras. 7. Riigivara antakse kasutusse tähtaega määramata juhul, kui tulevikus tõenäoliselt on vara riigile vaja muuks otstarbeks või kui keskus muul põhjusel peab jätma endale õiguse lepingut igal ajal lõpetada. 8. Riigivara tähtajalisse kasutusse andmise korral ei või vastav tähtaeg ületada viit aastat. 9. Riigivara kasutusse andmisel määrab alghinna ja otsustab selle avalikustamise vajaduse otsustaja. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 1) rendileantava vara senisest kasutamisest saadud tulu; 2) samalaadse vara rendileandmisest seni saadud rendi suurus; 3) rendi suuruse eeldatav kujunemine analoogse vara puhul tulevikus. Vajaduse korral määratakse alghinna kujundamiseks ekspertiis. 10. Otsustaja ei määra alghinda, kui 1) enampakkumine on eelnevalt juba toimunud ja alghinna määramise korral võib eeldada enampakkumise nurjumist; 2) ta otsustab eelläbirääkimistega pakkumisel jätta alghinna määramata. 11. Riigivara kasutusse andmiseks teeb otsustaja otsuse, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) riigivara kasutusse andmise objekti identifitseerivad andmed; 2) riigivara kasutusse andmise õiguslik alus; 3) riigivara kasutusse andmise viis koos põhjendusega; 4) riigivara kasutusse andmise korraldaja; 5) riigivara kasutusse andmise alghind, kui see määratakse, ning alghinna avalikustamise vajadus; 6) riigivara kasutusse andmise lisatingimused, kui need määratakse. 12. Riigivara kasutusse andmine ei ole lubatud, kui kasutusse andmine muudaks võimatuks või oluliselt raskendaks keskuse valduses oleva muu riigivara otstarbekohast kasutamist. II. RIIGIVARA RENDILEANDMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISE KORRAS Enampakkumise ettevalmistamine 13. Vajadusel määrab korraldaja enampakkumise läbiviimiseks enampakkumise läbiviija (edaspidi läbiviija). Kui läbiviijat ei määrata, täidab tema ülesandeid enampakkumise korraldaja. 14. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab korraldaja: 1) riigivara kasutusse andmise tingimused; 2) enampakkumise tingimused; 3) osavõtutasu suuruse. 15. Enampakkumise korraldaja avaldab enampakkumise teate vähemalt kaks nädalat enne pakkumise toimumist või kirjaliku enampakkumise puhul enne pakkumiste esitamise tähtaega vähemalt ühes üleriigilises päevalehes. Vajaduse korral võib sellekohaseid teateid levitada täiendavalt ka muul viisil. Teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) rendile andja andmed; 2) rendileantava vara nimetus ja asukoht; 3) rendileantavat vara iseloomustavad põhinäitajad; 4) rendilepingu tingimused, sealhulgas rendileandmise tähtaeg; 5) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik või segaenampakkumine); 6) suulise enampakkumise puhul enampakkumise toimumise aeg ja koht, kirjaliku enampakkumise puhul pakkumiste esitamise ja enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 7) millal ja kus saab tutvuda rendileantava varaga ja enampakkumise tingimustega; 8) enampakkumise osavõtutasu suurus ja tasumise viis; 9) rendi alghind, kui see määratakse ning avalikustatakse; 10) rendi tasumise kord ja tähtajad. 16. Pärast käesoleva korra punktis 15 nimetatud teate avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendileantava varaga, enampakkumise ja rendileandmise tingimustega ning saada kohasest dokumentatsioonist ärakirju. 17. Osavõtutasu suurus määratakse korraldaja poolt ja see ei tohi ületada 3000 krooni. 18. Enampakkumise läbiviimise kulud kaetakse osavõtutasude arvelt. Kui osavõtutasudest ei jätku enampakkumise läbiviimise kulude katteks, katab kulud puudujääva summa ulatuses keskus. Kui osavõtutasudest laekunud summa ületab pakkumise läbiviimise kulud, kantakse ülejäänud summa keskuse eelarvesse. 19. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult ega esindaja kaudu: 1) kasutusse andmise otsustamise, korraldamise ja enampakkumise läbiviimisega seotud isikud; 2) käesoleva punkti alapunktis 1 nimetatud isikute lähisugulased ja -hõimlased. Enampakkumise läbiviimise üldnõuded 20. Avalik enampakkumine viiakse läbi kas suuliselt, kirjalikult või segaenampakkumisena, s.o nii suuliselt kui ka kirjalikult. Enampakkumine viiakse läbi, kui enampakkumisest osavõtmiseks avaldab soovi vähemalt üks osavõtja. 21. Enampakkumiste läbiviimise kohta vormistatakse protokoll. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus vaadata läbi enampakkumise protokoll ja esitada selle kohta läbiviijale märkusi kuni enampakkumisele järgnenud tööpäeva lõpuni. Suulise enampakkumise läbiviimine 22. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale, tutvustab enampakkumise protseduuri ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovijate nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidilise või füüsilise isiku esindajal tuleb esitada esindusõigust tõendav dokument. 23. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtutasu. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas punktis ettenähtud allkirja või ei esita tõendit osavõtutasu tasumise kohta, pakkumistele ei lubata. Osavõtutasu võib tasuda ka kohapeal vahetult enne pakkumiste alustamist. Seejärel väljastatakse osavõtjale registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. 24. Pärast enampakkumise läbiviija vastava märguande andmist alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumised tehakse täiskroonides. Enampakkumise läbiviija kuulutab pakkumise lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 25. Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija alghinnaümbriku ja võtab selle sisu teadmiseks. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata ja protokolli ei kanta. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne/suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus kõrgeima rendisumma pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. 26. Osavõtja, kelle pakutud renditasu on suurim, annab allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kehtestatud korras kinnitatakse. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingut sõlmida. Sellise keeldumise korral võib enampakkumise võitjaks lugeda suuruselt järgmise pakkumise teinud osaleja tingimusel, et tema poolt pakutud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Allkirja andmisest keeldumise korral korratakse eespool nimetatud protseduuri ja sanktsiooni, kuni selgub osavõtja, kes annab allkirja, ja tingimusel, et tema pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ükski osaleja ei nõustu andma käesolevas punktis nimetatud allkirja, loeb läbiviija enampakkumise nurjunuks. 27. Suulise enampakkumise tulemused tehakse kõigile enampakkumises osalejatele teatavaks pärast käesoleva korra punktis 26 sätestatud korras enampakkumise võitja selgumist. 28. Osavõtutasu osavõtjatele ei tagastata, välja arvatud juhul, kui enampakkumine jäi ära osavõtjatest mitteolenevatel põhjustel. 29. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata või see avalikustatakse, kohaldatakse käesoleva korra punktides 22--28 suulise enampakkumise läbiviimise kohta sätestatut, arvestades alghinna puudumisest või avalikustamisest tulenevaid erinevusi. Kirjaliku enampakkumise läbiviimine 30. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse kinnine ümbrik, millele on märgitud, millisel enampakkumisel osalemiseks see on esitatud. Pakkumises peavad olema järgmised andmed: 1) pakkuja nimi ja elu- või asukoht; 2) nõusolek enampakkumisel osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel; 3) tõend osavõtutasu tasumise kohta; 4) numbrite ja sõnadega kirjutatud rendisumma; kui need ei lange kokku, loetakse kehtivaks sõnadega kirjutatud rendisumma; 5) pakkumise tegemise kuupäev ja esitaja allkiri, füüsilise või juriidilise isiku esindaja puhul esindusõigust tõendav dokument. 31. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. 32. Mittevastavad pakkumised, s.t pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta käesoleva korra punktis 30 nimetatud nõuetele või on esitatud käesoleva korra punktis 19 nimetatud isikute poolt, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis, selle puudumisel sihtkoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumine pole esitatud posti teel. Saabunud pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. 33. Enampakkumise läbiviija, kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale. Seejärel avab enampakkumise läbiviija pakkumised nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma nad enampakkumise protokolli. Pakkumiste avamine on avalik ja selle juures võivad viibida kõik pakkumiste esitajad. 34. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, esitab pakkumise läbiviija need koos omapoolse arvamusega parima pakkumise kohta korraldajale. Korraldaja teeb otsuse parima pakkumise kohta, arvestades muid tähtsust omavaid asjaolusid. Segaenampakkumiste käigus esitatud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 35. Kirjaliku enampakkumise tulemused tehakse kõigile pakkumiste esitajatele teatavaks ühe tööpäeva jooksul pärast enampakkumise toimumist. 36. Kirjalikul enampakkumisel kohaldatakse suulise enampakkumise läbiviimise sätteid, kusjuures alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning mittevastavate pakkumiste kõrvaldamist. 37. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata või alghind avalikustatakse, kohaldatakse käesoleva korra punktides 30--36 kirjaliku enampakkumise läbiviimise kohta sätestatut, arvestades alghinna puudumisest või avalikustamisest tulenevaid erinevusi. Segaenampakkumise läbiviimine 38. Segaenampakkumise korral kohaldatakse suulistele pakkumistele käesoleva korra punktides 22--29 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele punktides 30--37 sätestatut, arvestades järgmist: 1) suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbivaatamist alustatakse viivitamata pärast suuliste pakkumiste lõppemist; 2) kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks; 3) isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei või osa võtta suulisest pakkumisest; 4) alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Enampakkumise tulemuste kinnitamine 39. Pärast enampakkumise tulemuste teatavakstegemist on enampakkumisel osalejal kolme tööpäeva jooksul õigus esitada korraldajale kirjalik protest enampakkumise läbiviimise kohta. Juhul kui korraldaja täidab käesoleva korra punkti 13 kohaselt enampakkumise läbiviija ülesandeid, tuleb protest esitada müügi otsustajale. Protesti saanud isik teeb kolme tööpäeva jooksul selle saamisest otsuse protesti rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. 40. Korraldaja kinnitab enampakkumise tulemused või jätab need kinnitamata hiljemalt kümne tööpäeva jooksul enampakkumise läbiviimise päevast. 41. Enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata, kui: 1) enampakkumise läbiviimisel rikuti õigusaktidega kehtestatud korda; 2) enampakkumise tingimused olid vastuolus seaduste ja nende alusel antud õigusaktidega; 3) enampakkumise võitjaks osutub käesoleva korra punktis 19 nimetatud isik; 4) enampakkumine toimus alghinda määramata ning osavõtjate poolt pakutud renditasu oli väiksem samalaadse vara rendileandmisest saadud rendi suurusest. 42. Kui enampakkumine jäi pakkumiste mitteesitamise tõttu ära, enampakkumine kuulutati nurjunuks, enampakkumise tulemused jäetakse kinnitamata või enampakkumise võitjaga käesoleva korra punktis 45 nimetatud põhjusel lepingut ei sõlmitud, teeb korraldaja hiljemalt kümne tööpäeva jooksul otsuse teistkordse enampakkumise väljakuulutamise kohta. 43. Enampakkumise tulemuste kinnitamise korral sõlmib keskuse peadirektor või tema poolt volitatud isik riigi nimel hiljemalt ühe kuu jooksul enampakkumise tulemuste kinnitamisest enampakkumise võitjaga kirjaliku rendilepingu. 44. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest või kinnitamata jätmisest viivitamata pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga. Juhul kui teates ei ole fikseeritud lepingu sõlmimise kuupäeva, on enampakkumise võitja kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul teate kättesaamise päevast arvates (saatekoha postitemplis näidatud kuupäevast arvates). 45. Juhul kui enampakkumise võitnud isik keeldub käesoleva korra punktis 44 nimetatud teate vastuvõtmisest või ei ilmu tähtaegselt lepingu sõlmimisele, temaga rendilepingut ei sõlmita. III. RIIGIVARA RENDILEANDMINE EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISE KORRAS 46. Riigivara antakse rendile eelläbirääkimistega pakkumise korras, kui rendileandmise tingimuseks on kohustuse võtmine rendileantava vara suhtes või nõue teha selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust jm (edaspidi lisatingimused) ning osavõtjal on õigus teha ettepanekuid võetud kohustuse täitmiseks, töö tegemiseks või teenuse osutamiseks. Eelläbirääkimistega pakkumise läbiviimine on õigustatud ka juhul, kui see on enampakkumisest majanduslikult otstarbekam ja tulusam. 47. Riigivara rendileandmisel eelläbirääkimistega pakkumise korras kohaldatakse käesoleva korra kirjalikku enampakkumist reguleerivaid sätteid eelläbirääkimistega pakkumise eripärast tulenevate erinevustega. 48. Eelläbirääkimistega pakkumine viiakse läbi avalikult, kirjalike pakkumiste kogumise teel. Pakkumiste esitamisest teatatakse käesoleva korra punkti 15 kohaselt, märkides täiendavalt ära pakkumiste lisatingimused, nende esitamise tähtaja ja pakkumise võitja väljaselgitamise alused. 49. Pakkumisest osa võtta soovija peab tegema pakkumise nii rendihinna kui ka nõutud lisatingimuste kohta. 50. Pakkumistega ümbrikud avab läbiviija selleks ettenähtud ajal. Pakkumiste läbiviijal on õigus mitte lubada eelläbirääkimistele neid isikuid, kelle tehtud pakkumisi ei pea ta piisavaks. 51. Läbiviija otsuse alusel kutsutakse edasistele läbirääkimistele nõuetele vastava pakkumise teinud osalejad. Pärast eelläbirääkimiste lõppu vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise vara rendihinna ja kõigi lisatingimuste kohta. 52. Võrdväärsete pakkumiste korral annab läbiviija rentniku selgitamiseks nendele pakkujatele võimaluse oma pakkumisi kuni viie tööpäeva jooksul täiendada. 53. Peale pakkumiste lõplikku läbivaatamist esitab pakkumise läbiviija pakkumised koos omapoolse arvamusega parima pakkumise kohta korraldajale otsuse tegemiseks. Otsuse tegemisel arvestab korraldaja nii pakutava rendi suurust kui ka pakutavate lisatingimuste vastavust kehtestatud tingimustele ning pakkuja poolt temaga varem sõlmitud rendilepingu(te) täitmise distsipliini. 54. Pakkumiste tulemused kinnitab korraldaja kümne tööpäeva jooksul pärast lõplike ja täiendavate pakkumiste esitamise tähtaja saabumist. 55. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle pakkumise kui parima on korraldaja kinnitanud. Kehtestatud tingimustele vastavate pakkumiste puudumisel on otsustajal või tema poolt volitatud isikul õigus jätta leping sõlmimata. 56. Eelläbirääkimistega pakkumise tulemusi ei kinnitata lisaks käesoleva korra punktis 41 ettenähtud juhtudele ka juhul, kui: 1) eelläbirääkimistega pakkumine korraldati alghinda määramata ja pakutud rent osutus liiga madalaks, arvestades riigivara majandamise kava ja üldist turukonjunktuuri; 2) eelläbirääkimistega pakkumine korraldati lisatingimustega ning esitatud tingimused osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. IV. RIIGIVARA RENDILE ANDMINE AVALIKU ENAMPAKKUMISETA VÕI EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISETA 57. Avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta võib otsustaja otsusel rendile anda riigivara, mille rendileandmiseks oli eelnevalt kahel korral korraldatud pakkumine, mis ei andnud soovitud tulemusi. 58. Riigivara rendileandmisel avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta kohaldatakse käesoleva korra sätteid niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus avaliku enampakkumiseta või eelläbirääkimistega pakkumiseta rendileandmise olemusega. V. RIIGIVARA TASUTA KASUTUSSE ANDMINE 59. Riigivara võib anda tasuta kasutamiseks teisele riigiasutusele, kui see vara on talle vajalik riigivõimu teostamiseks. 60. Riigivara tasuta kasutusse andmisel kohaldatakse käesolevas korras sätestatut, arvestades tasuta kasutamiseks andmise olemusest tulenevaid erisusi. 61. Kui riigivara tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks avaldavad soovi mitu subjekti, sõlmitakse leping sellega, kes tagab riigivara säilimise selle tagastamise lepingu lõppemisel või lõpetamisel (vara loomulikku kulumist arvestades) samas seisukorras, milles ta selle sai, ja efektiivsema kasutamise. 62. Riigivara tasuta kasutamise lepingus tuleb sätestada käesoleva korra punktis 63 nimetatud andmed, välja arvatud rendi tasumisega seonduv. VI. RIIGIVARA KASUTUSSE ANDMISE LEPINGUTE SÕLMIMINE, TÄITMINE JA LÕPETAMINE 63. Rendilepingus tuleb sätestada alljärgnev: 1) rendile andja ja rentniku nimi, elu- ja asukoht, isiku registri- või isikukood; 2) rendileantava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, bilansiline maksumus); 3) lepingu tähtaeg; 4) vara üleandmise ja tagastamise tähtajad(päevad) ja kord; 5) rendileantava vara kasutusotstarve; 6) rendi suurus; 7) rendi tasumise tähtajad ja kord; 8) kindlustamiskohustus ja selle ulatus; 9) rendileantava vara korrashoiu, uuendamise ja remontimise kohustus; 10) rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused; 11) rendilepingu täitmise tagatised; 12) rendilepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral rakendatavad sanktsioonid; 13) asjaolud, mille ilmnemine kvalifitseeritakse vääramatu jõuna, selliste asjaolude ilmnemise õiguslikud tagajärjed, ilmnemisel teostatavad toimingud, nende teostamise tähtajad ja kord; 14) kas ja millistel tingimustel ning korras võib rentnik anda rendileantud vara allrendile; 15) abinõud, mida rentnik on kohustatud kasutusele võtma, et oleks võimalik vara kasutamine lepingus ettenähtud sihtotstarbel ka pärast rendilepingu lõppemist; 16) lisatingimused, mida kasutusse andja peab vajalikuks kehtestada või mis on kehtestatud seaduste või muude õigusaktidega või mis on vajalikud keskkonna- ja looduskaitse nõuete täitmiseks või muul põhjusel; 17) rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. 64. Kasutusse antava riigivara üleandmine kasutajale toimub kirjaliku akti alusel, milles fikseeritakse vajaliku täpsusega vara iseloomustavad põhinäitajad ja vara seisukord. 65. Riigivara registrisse kandmisele kuuluva riigivara kasutusse andmine jõustub alates vastava kande tegemisest riigivara registrisse, muus registris registreerimisele kuuluva riigivara kasutusse andmine aga alates kande tegemisest vastavasse registrisse. Teistesse registritesse kande tegemiseks peab vastav kasutusse andmist kajastav kanne olema eelnevalt tehtud riigivara registrisse. 66. Lepingu täitmist ja riigivara otstarbekohast kasutamist rentniku poolt kontrollib keskuse peadirektori poolt volitatud isik, viies läbi ülevaatusi. Ülevaatuse kohta koostatakse protokoll. Rentnikupoolsete rikkumiste avastamise korral on kontrollija kohustatud tegema vastavad ettekirjutused, mis on rentnikule kohustuslikud. 67. Juhul kui rentnik ei tasu renti tähtaegselt, maksab ta viivist 0,5 protsenti tähtaegselt tasumata rendist iga viivitatud kalendripäeva eest. 68. Kui vara tagastamisel lepingu lõppemisel ei tõota selle vara muul viisil majandamine riigile oluliselt suuremat kasu, võib otsustaja või tema poolt volitatud isik ning lepingut nõuetekohaselt täitnud kasutaja kokkuleppel lepingu uuendada määramatuks ajaks. 69. Riigivara kasutajal on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui tema poolt lepingujärgsete õiguste teostamine või kohustuste täitmine on vääramatu jõu või kasutusse andja süü tõttu muutunud võimatuks või oluliselt raskendatuks. 70. Keskusel on õigus nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist peale rendiseaduse (RT 1990, 12, 126; RT I 1995, 14, 169; 30, 380) paragrahvis 18 ettenähtud juhtude ka juhul, kui: 1) rentnik on andnud vara allrendile lepingu tingimusi järgimata või takistab käesoleva korra punktis 66 nimetatud kontrolli teostamist; 2) rendileantud vara on riigile vajalik avalikuks otstarbeks. Sel juhul hüvitab riik rentnikule lepingu ennetähtaegse lõpetamise tõttu tekkinud kahju seaduses sätestatud korras. 71. Juhul kui kasutaja lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel riigivara vabatahtlikult ei tagasta, taastab otsustaja otsese valduse vara üle. Valduse taastamisel kohaldatakse käesoleva korra punkti 64. 72. Rendilepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel esitab keskus kasutajale lõpparve. Juhul kui lepingus ei ole lõpparve esitamise tähtaeg sätestatud, esitatakse see hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates vara tagastamisest. Lõpparves fikseeritakse keskusel ja kasutajal teineteiselt saadaolevad summad ja nende arvutamise alused. Lõpparvet ei esitata, kui otsustaja või tema poolt volitatud isik ning kasutaja lepingu lõppemisel või ennetähtaegsel lõpetamisel oma allkirjaga tõendavad, et neil ei ole teineteisele pretensioone. Keskkonnaminister Villu REILJAN