Põllumajandusminister — Põllumajandusministri 20. aprilli 1999. a määruse nr 16 "Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriate, seemne pakendamise, turustamise ja impordi korra kinnitamine" muutmine — RTL, 88, 1392

Määrus kehtestatakse «Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse» (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 32, 226) § 2 lõike 3, § 12 lõike 5, § 18 lõigete 3 ja 6 ning § 22 lõike 9 alusel. § 1. Muudan põllumajandusministri 20. aprilli 1999. a määrust nr 16 «Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriate, seemne pakendamise, turustamise ja impordi korra kinnitamine» (RTL 1999, 100, 1252) järgmiselt: 1) täiendan pealkirja normitehnilise märkusega, tähistades selle ülemise indeksiga «1» pealkirja järel ja esitades selle määruse lõpus järgmises sõnastuses: «1 EL Nõukogu direktiiv 2002/57/EÜ õli- ja kiudtaimede seemne turustamise kohta (EÜT L 193, 20.07.2002, lk 74–97)»; 2) sõnastan preambuli järgmiselt: «Määrus kehtestatakse «Seemne ja taimse paljundusmaterjali seaduse» (RT I 1998, 52/53, 771; 1999, 95, 843; 2000, 29, 169; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591; 2004, 32, 226) § 2 lõike 3, § 12 lõike 5, § 15 lõike 6, § 16 lõike 3, § 18 lõigete 3 ja 6 ning § 22 lõike 9 alusel.» § 2. Muudan põllumajandusministri 20. aprilli 1999. a määrusega nr 16 «Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriate, seemne pakendamise, turustamise ja impordi korra kinnitamine» kinnitatud «Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriad, seemne pakendamise, turustamise ja impordi korda» järgmiselt: 1) asendan kogu korra ulatuses sõnad «Taimse Materjali Kontrolli Keskus» sõnadega «Põllumajandusuuringute Keskus» sobivas käändes; 2) sõnastan punkti 1 järgmiselt: « 1. Käesolev kord kehtib järgmiste õli- ja kiukultuuride liikide kohta: 1) Brassica juncea (L.) ja Czernj. et Cosson sarepta kapsasrohi (sarepta sinep); 2) Brassica napus L. (partim) raps; 3) Brassica nigra (L.) Koch must kapsasrohi (must sinep); 4) Brassica rapa L. var. silvestris (Lam.) Briggs rüps; 5) Cannabis sativa L. harilik kanep; 6) Carum carvi L. köömen; 7) Glycine max (L.) Merill põld-sojauba; 8) Helianthus annuus L. päevalill; 9) Linum usitatissimum L. (partim) harilik lina; 10) Papaver somniferum L. unimagun; 11) Sinapis alba L. valge sinep.»; 3) sõnastan punktid 3–6 järgmiselt: « 3. Eliitseeme (E) on korra punktis 1 nimetatud liikide, välja arvatud hübriidide seeme: 1) mis on toodetud sordi omaniku vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt; 2) mis on ette nähtud sertifitseeritud seemne või esimese või teise põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 4. Hübriidi sisearetusliini eliitseeme (E) on seeme: 1) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 2) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 5. Lihthübriidi eliitseeme (F1) on seeme: 1) mis on ette nähtud kolmekordse või kahekordse hübriidi tootmiseks; 2) mis vastab lisades 1 ja 2 eliitseemnele kehtestatud nõuetele; 3) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 6. Rüpsi, sarepta kapsasrohu, rapsi, kahekojalise hariliku kanepi, musta sinepi, köömne, päevalille ja valge sinepi sertifitseeritud seeme (C) on seeme: 1) mis on toodetud eliitseemnest või sordi omaniku vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt eliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest; 2) mis on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks lõpptoodangu saamiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 sertifitseeritud seemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud.»; 4) täiendan korda punktidega 61, 62, 63, 64 ja 65 järgmises sõnastuses: « 61. Ühekojalise hariliku kanepi, hariliku lina ja põld-sojaoa esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme (C1) on seeme: 1) mis on toodetud eliitseemnest või sordi omaniku vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt eliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest; 2) mis on ette nähtud kasutamiseks teise põlvkonna sertifitseeritud seemne või kolmanda põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks või mis on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks lõpptoodangu saamiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 sertifitseeritud seemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 62. Hariliku lina ja põld-sojaoa teise põlvkonna sertifitseeritud seeme (C2) on seeme: 1) mis on toodetud eliitseemnest või sordi omaniku vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt eliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest; 2) mis on ette nähtud kasutamiseks kolmanda põlvkonna sertifitseeritud seemne tootmiseks või mis on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks lõpptoodangu saamiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 sertifitseeritud seemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 63. Ühekojalise hariliku kanepi teise põlvkonna sertifitseeritud seeme (C2) on seeme: 1) mis on toodetud esimese põlvkonna sertifitseeritud seemnest; 2) mis on ette nähtud õitsemisfaasis koristatava kanepi tootmiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 sertifitseeritud seemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 64. Hariliku lina kolmanda põlvkonna sertifitseeritud seeme (C3) on seeme: 1) mis on toodetud eliitseemnest, esimese või teise põlvkonna sertifitseeritud seemnest või sordi omaniku vastutusel ja sordi säilitamiseks ettenähtud meetodite kohaselt eliitseemnele eelneva põlvkonna seemnest; 2) mis on ette nähtud külviseemnena kasutamiseks lõpptoodangu saamiseks; 3) mis vastab lisades 1 ja 2 sertifitseeritud seemnele kehtestatud nõuetele; 4) mille Taimetoodangu Inspektsioon on sertifitseerinud. 65. Tarbeseeme (T) on seeme: 1) mis on liigiehtne; 2) mis vastab lisas 2 tarbeseemnele kehtestatud nõuetele; 3) mida Taimetoodangu Inspektsioon on kontrollinud.»; 5) sõnastan punkti 10 järgmiselt: « 10. Lisas 4 kehtestatud nõuete kohane kasutamata ametlik etikett kinnitatakse Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku järelevalve all seemne müügipakendi välisküljele või läbipaistva pakendi sisse selliselt, et etikett oleks loetav. Kasutada võib isekleepuvat ametlikku etiketti. Tarbeseemne pakendi välisküljele kinnitab lisas 4 sätestatud tootja etiketi partii valdaja.»; 6) täiendan korda punktidega 101 ja 102 järgmises sõnastuses: « 101. Etiketil ettenähtud andmed võib kustumatult trükkida Taimetoodangu Inspektsiooni järelevalveametniku järelevalve all otse pakendile. 102. Geneetiliselt muundatud sordist pärineva seemne puhul on seemnetunnistusel, ametlikul etiketil või muul dokumendil sellekohane teave.»; 7) asendan korra kuuenda osa pealkirjas numbri «VI» numbriga «IV»; 8) sõnastan punkti 14 järgmiselt: « 14. Sertifitseeritud seemnena on lubatud turustada järgmiste liikide seemet: 1) Brassica napus L. (partim) raps; 2) Brassica rapa L. var. silvestris (Lam.) Briggs rüps; 3) Cannabis sativa L. harilik kanep; 4) Carum carvi L. köömen; 5) Helianthus annuus L. päevalill; 6) Linum usitatissimum L. (partim) harilik lina.»; 9) täiendan korda punktidega 141ja 142 järgmises sõnastuses : « 141. Teiste käesoleva korra punktis 1 loetletud liikide seemet on lubatud turustada kas eliit- või sertifitseeritud seemnena või kontrollitud tarbeseemnena. 142. Turustatav seeme peab vastama käesoleva korra lisas 1 ja 2 kehtestatud nõuetele.»; 10) asendan korra seitsmenda osa pealkirjas numbri «VII» numbriga «V»; 11) tunnistan kehtetuks korra punktid 29 ja 30; 12) asendan korra punktis 31 sõnad «paragrahvi 19 lõikes 4» sõnadega «paragrahvi 21 lõikes 1»; 13) kehtestan korra lisad 1, 2 ja 4 uues sõnastuses (lisatud). Minister Ester TUIKSOO Kantsler Ants NOOT Lisa 1 «Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriad, seemne pakendamise, turustamise ja impordi kord» juurde (põllumajandusministri 15. juuni 2004. a määruse nr 112 sõnastuses) KASVUAEGSELT KONTROLLITAVAD ÕLI- JA KIUDTAIMEDELE OHTLIKUKS LOETAVAD TAIMEHAIGUSED JA -KAHJURID 1. Põllu agrotehniline seisund ja taimede arengustaadium peavad võimaldama liigiehtsuse ja -puhtuse, sordiehtsuse ja -puhtuse ning taimehaiguste ja -kahjurite (edaspidi taimekahjustajad) hindamist. Põldtunnustamine tehakse vähemalt üks kord kasvuperioodi jooksul. Päevalille hübriid põldtunnustatakse kaks korda kasvuperioodi jooksul. 2. Eliitseemne ja sertifitseeritud seemne tootmisel samal kasvukohal peab sama liigi teise sordi või sama sordi mittesordiehtsa seemnepartii või madalama kategooria seemnepartii kasvatamisest olema möödunud rapsi, rüpsi ja hariliku lina puhul vähemalt viis aastat, köömne puhul kaks aastat ning kanepi, unimaguna ja hariliku kanepi seemne puhul vähemalt üks aasta. 3. Minimaalne vahemaa põllu ja naabruses asuva soovimatut võõrtolmlemist põhjustada võiva õietolmuallika vahel, on: Järjekorra- number Põllukultuur Minimaalne vahemaa (m) 1. Perekond kapsasrohi (Brassica spp.), v.a raps (Brassica napus L. (partim)) Harilik kanep (Cannabis sativa L.), v.a ühekojaline harilik kanep (Cannabis sativa L.) Köömen (Carum carvi L.) Valge sinep (Sinapis alba L.) – eliitseemne tootmine – sertifitseeritud seemne tootmine 400 200 2. Raps (Brassica napus L. (partim)) – eliitseemne tootmine – sertifitseeritud seemne tootmine 200 100 3. Harilik kanep (Cannabis sativa L.) (ühekojaline harilik kanep) – eliitseemne tootmine – sertifitseeritud seemne tootmine 5000 1000 4. Päevalill (Helianthus annuus L.) – hübriidide eliitseemne tootmine – muude sortide kui hübriidide tootmiseks – sertifitseeritud seemne tootmine 1500 750 500 4. Punktis 3 nimetatud vahemaad ei pea järgima, kui on olemas piisav kaitse võõrtolmlejate eest. 5. Põllukultuur peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas ning liigiehtne ja -puhas. 6. Päevalille sisearetusliin peab vastama sisearetusliini sordiehtsusele ja -puhtusele esitatavatele nõuetele. 7. Päevalille hübriidseemne tootmisel kohaldatakse punktis 6 sätestatud nõudeid ristlusvanemale esitatud nõuetele, kaasa arvatud viljatu (edaspidi steriilne) isastaime või viljaka (edaspidi fertiilne) isastaime taastamise suhtes. 8. Sarepta kapsasrohu, musta kapsasrohu, hariliku kanepi ja köömne mittesordiehtsaid taimi võib olla: 1) eliitseemne tootmisel 30 m2 kohta – 1 taim; 2) sertifitseeritud seemne tootmisel 10 m2 kohta – 1 taim. 9. Päevalille hübriidi või ristlusvanema mittesordiehtsaid taimi võib olla järgmiselt: Kategooria Sordi tüüp Piirmäär Eliitseemne tootmine Sisearetusliin Lihthübriid – isastaimed, taimed, mis on tolmelnud ajal, mil vähemalt 2% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis – emastaimed 0,2% 0,2% 0,5% Sertifitseeritud seemne tootmine – isastaimed, taimed, mis on tolmelnud ajal, mil vähemalt 5% emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis – emastaimed 0,5% 1,0% 10. Päevalille hübriidsordi tootmisel peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) isastaimed peavad emastaimede õitsemise ajal piisavalt tolmlema; 2) kui emastaimede emakasuudmed on vastuvõtlikus asendis, ei tohi tolmelnud või tolmlevate emastaimede arv ületada 0,5% emastaimede koguarvust; 3) eliitseemne tootmisel ei tohi selliste emastaimede arv, mis vaatlusel ei vasta ristamisel kasutatud emastaimele kehtestatud nõuetele ja mis on tolmelnud või tolmlevad, olla suurem kui 0,5% emastaimede koguarvust; 4) kui sertifitseeritud seemne tootmiseks kasutatakse steriilset isastaime, mis sisaldab fertiilsust taastavat liini, siis vähemalt üks kolmandik saadavast hübriidist kasvatatavatest taimedest peab tootma tavalist õietolmu. 11. Kui päevalille hübriidsordi sertifitseeritud seemne tootmiseks on kasutatud steriilset emastaime ja isastaime, mis ei taasta isasfertiilsust, siis toodetakse seemet: 1) segades sobilikus vahekorras seemnepartiisid, kus on kasutatud isassteriilset emastaime ja fertiilset taime, või 2) kasvatades isassteriilset emastaime ja isasfertiilset emastaime vahekorras, mis ei ole suurem kui kaks ühele. 12. Rapsi hübriidsordi ristlusvanema mittesordiehtsaid taimi võib olla järgmiselt: Kategooria Tüüp Piirmäär Eliitseemne tootmine Sisearetusliin Lihthübriid – isastaimed – emastaimed 0,1% 0,1% 0,2% Sertifitseeritud seemne tootmine – isastaimed – emastaimed 0,3% 1,0% 13. Rapsi hübriidseemne tootmisel peab isassteriilsus olema vähemalt 99% ja sertifitseeritud seemne tootmisel vähemalt 98%. Isassteriilsuse hindamisel kontrollitakse fertiilsete tolmukapeade puudumist õites. 14. Seemne kvaliteeti alandada võivaid taimekahjustajaid võib olla võimalikult vähe. Põld-sojaoa puhul kohaldatakse seda tingimust taimekahjustajate Pseudomonas syringae pv. glycinea, Diaporthe phaseolorum var. caulivora ja var. sojae, Phialophora gregata ja Phytophthora megasperma f.spp. glycinea suhtes. 15. Punktides 1–13 nimetatud nõuete täitmist kontrollitakse eliitseemne puhul ametliku põldtunnustamise ning sertifitseeritud seemne puhul ametliku põldtunnustamise või ametliku järelevalve all tehtud kontrolli käigus. 16. Teise liigi taimede või umbrohu esinemise korral või kui põllu ääred on niitmata võib ametlik tunnustaja seemnepõllu prakeerida. 17. Taimetoodangu Inspektsioon sertifitseerib taotluse korral seemnepartii, mis: 1) põlvneb otse teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis sertifitseeritud eliitseemnest või esimese kategooria sertifitseeritud seemnest; 2) on selles riigis koristatud; 3) on tootjariigis tehtud põldtunnustamise käigus tunnistatud käesolevas lisas selle kategooria seemnele kehtestatud nõuetele vastavaks ning mille pakend on märgistatud ja partii on varustatud käesoleva korra lisas 4 sätestatud ametliku etiketi ja tootja dokumendiga. Kantsler Ants NOOT Lisa 2 «Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriad, seemne pakendamise, turustamise ja impordi kord» juurde (põllumajandusministri 15. juuni 2004. a määruse nr 112 sõnastuses) ÕLI- JA KIUDTAIMEDE KATEGOORIATELE ESITATAVAD JA TURUSTAMISEL KEHTIVAD KVALITEEDINÕUDED I. ELIITSEEME JA SERTIFITSEERITUD SEEME 1. Seeme peab olema sordiehtne ja -puhas. Allpool loetletud liikide seemned peavad vastama järgmistele nõuetele: Järjekorranumber Liik Kategooria Minimaalne sordipuhtus 1. Raps (Brassica napus L. (partim)), v.a hübriid ja söödas kasutatav sort Rüps (Brassica rapa L. var. silvestris (Lam.) Briggs), v.a üksnes söödas kasutatav sort Eliitseeme Sertifitseeritud seeme 99,9% 99,7% 2. Raps (Brassica napus L. (partim)), v.a hübriid ja üksnes söödas kasutatav sort Rüpsi Brassica rapa L. var. silvestris (Lam.) Briggs sort, mida kasutatakse üksnes söödas Päevalill (Helianthus annuus L.), v.a hübriidsort ja selle komponendid Valge sinep (Sinapis alba L.) Eliitseeme Sertifitseeritud seeme 99,7% 99% 3. Rapsi (Brassica napus L. (partim)) hübriid, mis on toodetud isassteriilset taime kasutades Eliitseeme (emastaim) Eliitseeme (isastaim) Sertifitseeritud seeme 99,0% 99,9% 90,0% 4. Harilik lina (Linum usitatissimum L. (partim)) Eliitseeme Esimese põlvkonna sertifitseeritud seeme Teise ja kolmanda põlvkonna sertifitseeritud seeme 99,7% 98% 97,5% 2. Isassteriilset taime kasutades toodetud rapsi (Brassica napus L. (partim)) hübriidseeme peab olema piisavalt sordiehtne ja -puhas ning vastama ristlusvanemale esitatud nõuetele, kaasa arvatud fertiilsuse taastamise või isassteriilsuse kohta kehtestatud nõuetele. 3. Rapsi hübriidseeme sertifitseeritakse ainult juhul, kui on arvesse võetud ametliku järelkontrolli katsete tulemused. Järelkontrolli katsed tehakse eliitseemnest ametlikult võetud proovidega, et teha kindlaks eliitseemne vastavus ristlusvanemale esitatud nõuetele, kaasa arvatud isassteriilsuse sordiehtsuse ja -puhtuse kohta kehtestatud nõuetele. 4. Hübriidi eliitseemne puhul võib sordipuhtust hinnata biokeemilise analüüsi abil. 5. Seemnepartii maksimaalsed lubatud suurused on järgmised: Järjekorra- number Liik Partii maksimaalne kaal (t) Proovi minimaalne kaal (g) Proovi kaal teiste liikide seemnete määramiseks (g) 1. Rüps (Brassica rapa L. var. silvestris (Lam.) Briggs) 10 200 70 2. Sarepta kapsasrohi (Brassica juncea (L.) ja Czernj. et Cosson) 10 100 40 3. Raps (Brassica napus L. (partim)) 10 200 100 4. Must kapsasrohi (Brassica nigra (L.) Koch) 10 100 40 5. Harilik kanep (Cannabis sativa L.) 10 600 600 6. Köömen (Carum carvi L.) 10 200 80 7. Päevalill (Helianthus annuus L.) 25 1000 8. Harilik lina (Linum usitatissimum L. (partim)) 10 300 150 9. Unimagun (Papaver somniferum L.) 10 50 10 10. Valge sinep (Sinapis alba L.) 10 400 200 11. Põld-sojauba (Glycine max. L. Merill) 25 1000 1000 6. Seemnepartii maksimaalne kaal võib olla kuni 5% lubatust suurem. 7. Seemne kvaliteeti alandada võivaid taimekahjustajaid võib olla võimalikult vähe ja nende esinemise lubatud piirmäär on järgmine: Järjekorra- number Liik Taimehaigus Taimehaigusega saastunud seemnete maksimumprotsent (Sclerotinia sclerotiorum) (maksimaalne sklerootsiumide või nende osade arv) hahkhallitus (Botrytis spp.) kuivlaiksus (Alternaria spp.), laikpõletik (Ascochyta linicola syn. Phoma linicola), linakõrbus (Colletotrichum lini), lina-närbumistõbi (Fusarium spp.) 1. Raps (Brassica napus L. (partim)) 101 2. Rüps (Brassica rapa L. var. silvestris (Lam.) Briggs) 51 3. Harilik kanep (Cannabis sativa L.) 5 4. Päevalill (Helianthus annuus L.) 5 5. Harilik lina (Linum usitatissimum L. (partim)) 5 52 6. Valge sinep (Sinapis alba L.) 51 1 valgemädaniku (Sclerotinia sclerotorium) sklerootsiumide arvu või nende osade arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 5. veerus sätestatud nõuded on täidetud; 2 hariliku lina puhul ei tohi lina laikpõletikuga (Ascochyta linicola syn. Phoma linicola) saastatud seemnete arv olla suurem kui üks. 8. Põld-sojaoa (Glycine max. L. Merill.) seemne kvaliteeti alandada võivaid taimekahjustajaid võib olla võimalikult vähe. Seeme peab vastama seemne kvaliteeti alandavate taimekahjustajate kohta kehtestatud järgmistele nõuetele: 1) Pseudomonas syringae pv. Glycinea puhul ei tohi taimekahjustajaga saastunud osaproovide arv proovis, mis koosneb vähemalt 5000 seemnest partii kohta ja mis on jaotatud viieks osaprooviks, olla suurem kui neli. Kui kahjustajad tehakse kindlaks kõigis viies osaproovis, võib eespool nimetatud nõuete täitmist kontrollida asjakohase biokeemilise testi abil, mille puhul iga määratavate kahjustajate osaproov on eraldi söötmel; 2) Diaporthe phaseolorum’i puhul ei tohi saastunud seemnete protsent proovis ületada 15%; 3) rahvusvahelise katsemeetodi kohaselt määratud inertse materjali massiprotsent proovis ei tohi olla suurem kui 0,3%. 9. Tarbeseemne suhtes kohaldatakse lisa nõudeid, välja arvatud punkti 1 nõudeid. 10. Õli- ja kiudtaime eliitseemne ja sertifitseeritud seemne kategooriate kohta kehtivad kvaliteedinäitajad on järgmised: Jrk nr Liik ja kategooria Minimaalne idanevus (%) Analüütiline puhtus Teiste liikide seemnete maksimaalne arv analüüsitud proovis tk Nõuded soomukase (Orobanche) seemne sisaldusele minimaalne seemne puhtus (massi %) teiste liikide seemnete maksimumsisaldus (massi %) teised liigid kokku1 tuulekaer (Avena fatua), viljatu kaer (Avena sterilis), lõunakaer (Avena ludoviciana) võrm (Cuscuta spp.) põldrõigas (Raphanus raphanistrum) oblikas (Rumex spp.) muud kui väike oblikas (Rumex acetosella) põldrebasesaba (Alopecurus myosuroides) linaraihein (Lolium remotum) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1. Perekond kapsasrohi (Brassica spp.) – eliitseeme – sert. seeme 85 85 98 98 0,3 0,3 – – 03, 4 03, 4 10 10 2 5 2. Harilik kanep (Cannabis sativa L.) 75 98 – 302 0 03 5 3. Köömen (Carum carvi L.) 70 97 – 252 0 03, 4 10 3 4. Päevalill (Helianthus aanuus) 85 98 – 5 0 03 5 0 5. Harilik lina (Linum usitatissimum L. (partim)) – lina – linaseeme 92 85 99 99 – – 15 15 0 0 03, 4 03, 4 4 4 2 2 6. Unimagun (Papaver somniferum L.) 80 98 – 252 0 03, 4 7. Valge sinep (Sinapis alba L.) – eliitseeme – sert. seeme 85 85 98 98 0,3 0,3 – – 0 0 03, 4 03, 4 10 10 2 5 8. Põld-sojauba (Glycine max. L. Merill) 80 98 – 5 0 03 1 6. veerus kehtestatud seemnete maksimumkogus kehtib ka 7.–12. veerus täpsustatud liikide seemnete kohta; 2 teiste taimeliikide seemnete üldarvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 9. veerus sätestatud nõuded on täidetud; 3 võrmi (Cuscuta spp.) seemnete arvu ei ole vaja kindlaks määrata, välja arvatud juhul, kui tekib kahtlus, kas 8. veerus sätestatud nõuded on täidetud; 4 ühe võrmi (Cuscuta ssp.) seemne esinemist ettenähtud kaaluga proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui teises sama kaaluga proovis ei ole ühtegi võrmi (Cuscuta spp.) seemet; 5 seemnete hulgas ei leidu soomukase (Orobanche spp.) seemneid; ühe soomukase (Orobanche spp.) seemne esinemist 100 g proovis ei käsitata ebapuhtusena, kui teises 200 g proovis ei ole ühtegi soomuka (Orobanche ssp.) seemet. Kantsler Ants NOOT Lisa 4 «Õli- ja kiudtaimede seemne kategooriad, seemne pakendamise, turustamise ja impordi kord» juurde (põllumajandusministri 15. juuni 2004. a määruse nr 112 sõnastuses) AMETLIKU ETIKETI, TOOTJA ETIKETI JA SEEMNETUNNISTUSE VORMI JA SISU NÕUDED 1. Etiketi minimaalne suurus on 110 × 67 mm. 2. Supereliitseemne ametlik etikett on valget värvi violetse diagonaalse triibuga ja sellele märgitakse: 1) sõnad «EL nõuded ja standardid»; 2) sertifitseerimist teostava asutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 3) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud ... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks võetud ametliku proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud ... (kuu ja aasta)»; 4) seemnepartii number; 5) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 6) sordinimi ladina tähtedega; 7) sõna «supereliitseeme»; 8) tootjariigi nimi; 9) deklareeritud neto- või brutokaal; 10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) kui Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte on registreeritud sisearetusliin või hübriid, siis märgitakse ametlikule etiketile selle komponendi nimi, mille all ta on registreeritud, koos viitega või ilma viiteta lõppsordile. Lõppsordi komponendina kasutamiseks ette nähtud sisearetusliini ja hübriidi puhul märgitakse ametlikule etiketile sõna «Komponent»; 12) sisearetusliini või hübriidi puhul muudel juhtudel selle komponendi nimi, mille eliitseemnega on tegemist. Nimi võib olla antud koodina koos viitega lõppsordile ja koos viitega või ilma viiteta selle kohta, kas tegemist on isas- või emaskomponendiga. Samuti tehakse ametlikule etiketile märge «Komponent»; 13) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis. Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde; 14) Eestis pakendatud seemne puhul selle puhtus, idanevus, 1000 tera mass ja pakendaja number. 3. Eliitseemne ametlik etikett on valget värvi, sertifitseeritud seemne ja esimese põlvkonna sertifitseeritud seemne ametlik etikett sinist värvi, teise põlvkonna sertifitseeritud seemne ametlik etikett punast värvi ja nendele märgitakse: 1) sõnad «EL nõuded ja standardid»; 2) sertifitseerimist teostava asutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 3) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna «Suletud ... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks võetud ametliku proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud ... (kuu ja aasta)»; 4) seemnepartii number; 5) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 6) sordinimi ladina tähtedega; 7) kategooria; 8) tootjariigi nimi; 9) deklareeritud neto- või brutokaal; 10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) kui Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte on registreeritud sisearetusliin või hübriid, siis märgitakse ametlikule etiketile selle komponendi nimi, mille all ta on registreeritud, koos viitega või ilma viiteta lõppsordile. Lõppsordi komponendina kasutamiseks ette nähtud sisearetusliini ja hübriidi puhul märgitakse ametlikule etiketile sõna «Komponent»; 12) sisearetusliini või hübriidi puhul muudel juhtudel selle komponendi nimi, mille eliitseemnega on tegemist. Nimi võib olla antud koodina koos viitega lõppsordile ja koos viitega või ilma viiteta selle kohta, kas tegemist on isas- või emaskomponendiga. Samuti tehakse ametlikule etiketile märge «Komponent»; 13) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis. Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde; 14) Eestis pakendatud seemne puhul selle puhtus, idanevus, 1000 tera mass ja pakendaja number. 4. Tarbeseemne tootja etikett on pruun ja sellele märgitakse: 1) sõnad «EL nõuded ja standardid»; 2) sõnad «Tarbeseeme (sordiehtsana sertifitseerimata)»; 3) sertifitseerimist teostava asutuse nimi ja liikmesriigi nimi või selle tähis; 4) seemnepartii number; 5) pakendi ametliku sulgemise kuu ja aasta, märgituna – «Suletud ... (kuu ja aasta)» või viimase sertifitseerimiseks võetud ametliku proovi võtmise kuu ja aasta, märgituna «Proov on võetud ... (kuu ja aasta)»; 6) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 7) sordinimi ladina tähtedega; 8) tootjariigi või tootjariigi piirkonna nimi; 9) deklareeritud neto- või brutokaal; 10) dražeerimisainete, granuleeritud pestitsiidide või muude tahkete lisandite kasutamise korral ligikaudne seemnete puhaskaalu ja kogukaalu vaheline suhe; 11) idanevuse uue kontrolli korral sertifitseerimisasutuse nimi ning liikmesriigi nimi või selle tähis. Selle teabe võib ametlikul kleeppaberil lisada ametliku etiketi juurde. 5. Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne etikett on halli värvi ja sellele märgitakse: 1) põldtunnustamise eest vastutava järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis; 2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 3) sordinimi ladina tähtedega; 4) hübriidsordi puhul sõna «Hübriid»; 5) kategooria; 6) deklareeritud neto- või brutokaal; 7) sõnad «Lõpuni sertifitseerimata seeme». 6. Teises liikmesriigis või samaväärseks tunnistatud riigis toodetud lõpuni sertifitseerimata seemne dokumendile märgitakse: 1) dokumendi väljastanud järelevalveasutuse nimi ja liikmesriigi või samaväärseks tunnistatud riigi nimi või selle tähis; 2) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 3) sordinimi ladina tähtedega; 4) hübriidsordi puhul sõna «Hübriid»; 5) kategooria; 6) seemne tootmise algmaterjaliks olnud seemnepartii number või andmed kategooria kohta ning riik või riigid, kus seeme on sertifitseerinud; 7) põllu- või partiinumber; 8) hektarites selle põllu pindala, millel etiketiga varustatud seeme on toodetud; 9) koristatud seemne kogus ja pakendite arv; 10) sertifitseeritud seemne puhul eliitseemnele järgnevate põlvkondade arv; 11) laboratoorse eelanalüüsi andmed, kui see on nõutud; 12) tõend sertifitseerimist teostavalt asutuselt, et põldtunnustamisele esitatavad nõuded on täidetud. 7. Ühendusevälisest riigist imporditud üle 2-kilogrammiste seemnekoguste turustamisel märgitakse tootja dokumendile või etiketile: 1) ladina ja eesti keeles liigi botaaniline nimi (võib esitada lühendatult ja ilma autorite nimedeta); 2) sordinimi ladina tähtedega; 3) kategooria; 4) sertifitseerimist teostava asutuse nimi ja tootjariigi nimi või selle tähis; 5) eksportiva riigi nimi; 6) importija nimi; 7) deklareeritud neto- või brutokaal. 8. Seemnetunnistuse vormi ja sisu nõuded on järgmised

Kantsler Ants NOOT