Riigikogu — Saastetasu seadus — RT I, 24, 361

Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 2. märtsi 1999. a otsusega nr 524 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala Käesolev seadus sätestab tasumäärad saasteainete ja jäätmete keskkonda viimisel ning tasu arvutamise ja maksmise korra. § 2. Saastetasu (1) Saastetasu kehtestamise eesmärk on ennetada ja vähendada saasteainete või jäätmete keskkonda viimisega tekitatavat võimalikku kahju. Saastetasu makstakse käesolevas seaduses nimetatud saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel. (2) Saastetasu maksmise kohustus võib käesoleva seadusega sätestatud tingimustel ja mahus olla asendatud keskkonnakahjustusi vältivate või vähendavate abinõude rakendamisega või osalemisega keskkonnaseisundi säilitamiseks või parendamiseks kinnitatud programmis või projektis. (3) Saastetasu ei võeta, kui saasteained või jäätmed viiakse keskkonda: 1) kogustes ja viisil, mille puhul luba ei nõuta; 2) vääramatu jõu toimel; 3) veelgi suurema saastamise või inimohvreid põhjustada võiva õnnetuse ärahoidmiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud luba on seaduse alusel antud dokument, mis määrab saasteainete ja jäätmete keskkonda viimise tingimused ja lubatud kogused. (5) Saastetasu maksmine ei vabasta saasteineid või jäätmeid keskkonda viinud isikut keskkonna saastamisega kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamisest. § 3. Saastetasu rakendamine saasteainete viimisel välisõhku Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku viiakse: 1) vääveldioksiidi (SO2) või muid anorgaanilisi väävliühendeid; 2) süsinikmonooksiidi (CO); 3) süsinikdioksiidi (CO2); 4) tahkeid osakesi; 5) lämmastikoksiide või muid anorgaanilisi lämmastikuühendeid; 6) lenduvaid orgaanilisi ühendeid; 7) raskmetalle või nende ühendeid. § 4. Saastetasu rakendamine saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse Saastetasu rakendatakse, kui veekogudesse, põhjavette või pinnasesse viiakse: 1) orgaanilisi aineid; 2) fosforiühendeid; 3) lämmastikuühendeid; 4) hõljuvaineid; 5) sulfaate; 6) ühe- ja kahealuselisi fenoole; 7) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte; 8) heitvett, mille vesinikeksponent (pH) on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0. § 5. Saastetasu rakendamine jäätmete viimisel keskkonda Saastetasu rakendatakse mis tahes jäätmete keskkonda viimisel. § 6. Saastetasu maksja (1) Saastetasu maksab kinnisasja omanik, kelle tahte kohaselt viiakse tema kinnisasjalt keskkonda saasteaineid või jäätmeid. (2) Kui saasteaineid või jäätmeid viib keskkonda hoonestusõiguse alusel kasutatavalt maalt hoonestusõigust omav isik või ehitise kui vallasasja juurde kuuluvalt maalt ehitise omanik, laieneb neile saastetasu maksmise kohustus. (3) Jäätmete ladestamine kinnisasjal, hoonestusõiguse alusel kasutataval maal või ehitise kui vallasasja juurde kuuluval maal on käesoleva seaduse tähenduses jäätmete keskkonda viimine. § 7. Saastetasu kasutamine Saastetasu makstakse Eesti Keskkonnafondi. Saastetasu kasutamise sätestab seadus. 2. peatükk SAASTETASU MÄÄRAD § 8. Saastetasu määrad saasteainete viimisel välisõhku (1) Saastetasu määrad kroonides saasteaine tonni kohta saasteainete viimisel välisõhku on: 1) vääveldioksiidil (SO2) ja muudel anorgaanilistel väävliühenditel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 46,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 55,2 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 66,2 krooni; 2) süsinikoksiidil (CO) alates 1999. aasta 1. jaanuarist 6,6 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 7,9 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 9,5 krooni; 3) tahketel osakestel, välja arvatud raskmetallid või nende ühendid, alates 1999. aasta 1. jaanuarist 46,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 55,2 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 66,2 krooni; 4) lämmastikoksiididel, arvutatuna lämmastikdioksiidiks, ja muudel anorgaanilistel lämmastikuühenditel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 105,4 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 126,4 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 151,7 krooni; 5) lenduvatel orgaanilistel ühenditel, välja arvatud merkaptaanid, alates 1999. aasta 1. jaanuarist 42,8 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 51,5 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 61,9 krooni; 6) merkaptaanidel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 113 842,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 135 978,0 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 164 438,0 krooni; 7) raskmetallidel ja nende ühenditel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 1670,7 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 1995,5 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 2413,7 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasu määrasid suurendatakse: 1) 1,2 korda Narva jõega piirnevate omavalitsusüksuste piires asuvate paiksete saasteallikate puhul, kui saasteainete väljumiskõrgus on üle 100 meetri maapinnast; 2) 1,5 korda Jõhvis, Kiviõlis, Kohtla-Järvel, Narvas, Sillamäel ja Tartus asuvate paiksete saasteallikate puhul; 3) 2 korda Tallinnas asuvate paiksete saasteallikate puhul; 4) 2,5 korda Haapsalus, Kuressaares, Narva-Jõesuus ja Pärnus asuvate paiksete saasteallikate puhul. (3) Süsinikdioksiidi (CO2) välisõhku viimise eest maksab saastetasu energiaettevõtja, kelle saasteallika põletusseadmete nimisoojusvõimsused on kokku üle 50 megavati. Süsinikdioksiidi saastetasu määrad tonni kohta on: 1) alates 2000. aasta 1. jaanuarist 5,0 krooni; 2) alates 2001. aasta 1. jaanuarist 7,5 krooni. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu ei laiene põletusseadmetele, mis kasutavad taastuvat loodusvara. § 9. Saastetasu määrad saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse (1) Saastetasu määrad kroonides saasteaine tonni kohta saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse on: 1) orgaanilistel ainetel, arvutatuna nende lagundamise biokeemilisele hapnikutarbele seitsme ööpäeva jooksul (BHT7), alates 1999. aasta 1. jaanuarist 1882,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 2258,0 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 2710,0 krooni; 2) fosforiühenditel, arvutatuna üldfosforiks (Püld), alates 1999. aasta 1. jaanuarist 2834,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 3401,0 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 4082,0 krooni; 3) lämmastikuühenditel, arvutatuna üldlämmastikuks (Nüld), alates 1999. aasta 1. jaanuarist 1636,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 2045,0 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 2557,0 krooni; 4) hõljuvainetel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 952,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 1142,0 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 1370,0 krooni; 5) sulfaatidel, arvutatuna sulfaatiooniks (SO42­), alates 1999. aasta 1. jaanuarist 22,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 26,0 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 31,0 krooni; 6) ühe- ja kahealuselistel fenoolidel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 12 622,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 15 146,0 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 18 175,0 krooni; 7) naftal, naftasaadustel, mineraalõlil ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelproduktidel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 3306,0 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 3606,0 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 4327,0 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasu määrasid suurendatakse: 1) 2,5 korda, kui suubla on kaitsmata põhjaveega alal; 2) 1,5 korda, kui suubla asub linna, alevi või supelranna piirides või lähemal kui 500 meetrit kohaliku omavalitsuse otsusega määratud supelrannast; 3) 1,5 korda, kui suublaks on meri, piiriveekogu või kalamajandusliku tähtsusega veekogu; 4) 1,2 korda, kui heitvesi juhitakse merre süvamerelasuga. (3) Kui toimub osaline või täielik möödalask süvamerelasust, suurendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasu määrasid 1,5 korda. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud saastetasu määrasid vähendatakse: 1) 2 korda, kui suubla asub keskmiselt kaitstud põhjaveega alal; 2) 3 korda, kui suubla asub hästi kaitstud põhjaveega alal. (5) Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasu määradele makstakse saastetasu, kui ärajuhitava heitvee pH on suurem kui 9,0 või väiksem kui 6,0, alates 1999. aasta 1. jaanuarist 24 senti, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 29 senti ja alates 2001. aasta 1. jaanuarist 35 senti igas kuupmeetris heitvees väärtust 9,0 ületava või väärtusest 6,0 väiksema 0,1 pH ühiku kohta. (6) Kui saastetasu maksja on ennetähtaegselt täitnud Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuded veekogusse juhitava heitvee kohta või on heitvee puhastamist või heitvett iseloomustavad näitajad paremad Vabariigi Valitsuse kehtestatutest, vähendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud saastetasu määrasid kaks korda. § 10. Saastetasu määrad jäätmete keskkonda viimisel (1) Saastetasu määrad kroonides jäätmete tonni kohta jäätmete viimisel keskkonda on: 1) tavajäätmetel, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud jäätmed, alates 1999. aasta 1. jaanuarist 1,6 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 1,9 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 2,3 krooni; 2) välispuistangutesse ladestataval aherainel, sealhulgas rikastusjäätmetel, alates 1999. aasta 1. jaanuarist 0,6 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 0,9 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 1,3 krooni; 3) ohtlikel jäätmetel, välja arvatud käesoleva lõike punktides 4, 5, 6 ja 8 nimetatud jäätmed, alates 1999. aasta 1. jaanuarist 4,8 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 5,8 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 7,0 krooni; 4) naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse või muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte, orgaanilisi lahusteid, raskmetalle (välja arvatud elavhõbe, kaadmium, plii ja arseen), orgaanilisi halogeenühendeid, värvaineid ja pigmente sisaldavatel jäätmetel, värvi- ja lakijäätmetel, nakkusohtlikel haigla- või tervishoiujäätmetel ning ravimijäätmetel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 13,1 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 15,7 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 18,8 krooni; 5) puidukaitseaineid, tahke kütuse ja muu orgaanilise aine utmisel tekkinud tõrva, pigi, asfalti, anorgaanilisi pestitsiide, asbesti, arseeni ja pliid sisaldavatel jäätmetel ning põlevkivi töötlemise pigijäätmetel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 131,8 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 158,2 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 189,8 krooni; 6) elavhõbedat, kaadmiumi, tsüaniide, polüklooritud bifenüüle ja terfenüüle (PCB-d, PCT-d) ning orgaanilisi pestitsiide sisaldavatel jäätmetel alates 1999. aasta 1. jaanuarist 1317,4 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 1580,9 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 1897,1 krooni; 7) põlevkivi lend- ja koldetuhal alates 1999. aasta 1. jaanuarist 1,9 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 2,9 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 4,2 krooni; 8) põlevkivi poolkoksil alates 1999. aasta 1. jaanuarist 5,2 krooni, alates 2000. aasta 1. jaanuarist 7,8 krooni, alates 2001. aasta 1. jaanuarist 11,2 krooni. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud saastetasu määrasid suurendatakse: 1) 3 korda, kui ladestuskoht asub linna, alevi või puhkeala piires või nende piirile lähemal kui 3 km; 2) 2 korda, kui ladestuskoht ei vasta sanitaar- või keskkonnanõuetele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu ei laiene põlevkivi poolkoksi ladestuskohtadele 2002. aasta 1. jaanuarini. 3. peatükk SAASTETASU ARVUTAMINE § 11. Saastetasu arvutamise ja arvutamise kontrollimise kohustus (1) Keskkonda viidud saasteainete või jäätmete koguste ning nende järgi saastetasu arvutamise kohustus on saasteaineid või jäätmeid keskkonda viinud või viival kinnisasja omanikul, hoonestusõiguse alusel maakasutajal või ehitise kui vallasasja omanikul (edaspidi saastaja). (2) Saastetasu arvutatakse kvartalite kaupa. (3) Saastetasu arvutamisel on saasteainete koguse määramise aluseks dokumentaalselt tõendatud mõõtmised, tunnustatud või akrediteeritud laboratooriumides tehtud analüüsid või keskkonnaministri kehtestatud arvutusmetoodika alusel tehtud arvutused. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvutuse õigsust kontrollib vastavalt oma pädevusele maavalitsus ja Mereinspektsioon ning Tallinnas ja Narvas keskkonnaministri volitatud asutus (edaspidi keskkonnateenistus). § 12. Saastetasu arvutamine saasteainete viimisel välisõhku Saasteainete viimisel välisõhku arvutatakse saastetasu paiksete saasteallikate kaupa. § 13. Saastetasu arvutamine saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse (1) Saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse arvutatakse saastetasu iga eraldiseisva väljalasu kohta. Väljalask loetakse eraldiseisvaks, kui seda on loas eraldi käsitletud. (2) Saastaja tegevuse või tegevusetuse tagajärjel sadevetega keskkonda viidud saasteainete eest arvutatakse saastetasu käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määrade järgi. (3) Puhastusseadme häireteta töö korral kasutatakse reostuskoormuse ja saastetasu arvutamisel analüüsitulemuste keskväärtusi või loaga puhastusseadme väljalasule kehtestatud piirväärtusi. (4) Kui puhastusseadme töös esineb häireid ja puhastusseade ei taga loaga määratud nõuete täitmist, võetakse saastetasu arvutamise aluseks keskkonnateenistuse võetud kontrollproovi analüüsi tulemused. Neid tulemusi kasutatakse seni, kuni puhastusseadme häireteta töö taastumine on tõendatud uue kontrollproovi analüüsiga. Kontrollproovide võtmise ja nendest analüüside tegemise kulud tasub saasteallika valdaja. (5) Kui analüüsi tegemiseks ei ole võimalik proovi võtta väljalasust, on saastetasu arvutamise aluseks väljalasule lähimast võimalikust kohast võetud proovi analüüsi tulemused, kui keskkonnateenistus ei ole proovivõtmise kohta määranud. § 14. Saastetasu arvutamine jäätmete keskkonda viimisel (1) Saastetasu keskkonda viidud jäätmete eest arvutatakse ladestuskohtade kaupa. (2) Kui keskkonda viiakse jäätmete segu, arvutatakse saastetasu segus oleva kõige kõrgema saastetasu määraga jäätmete järgi. § 15. Saastetasu arvutuse esitamine ja kontrollimine (1) Saastaja esitab saasteainete või jäätmete keskkonda viimise asukohajärgsele keskkonnateenistusele hiljemalt igale kvartalile järgneva kuu 10. kuupäevaks: 1) andmed kvartali jooksul keskkonda viidud saasteainete ja jäätmete koguste kohta ning neid koguseid tõendavad dokumendid; 2) saastetasu arvutamise aluseks olevate proovide analüüside tulemused, kui neid on kasutatud saastetasu arvutamisel; 3) saastetasu kirjaliku arvutuse. (2) Keskkonnateenistus kontrollib saastaja esitatud andmete ja arvutuse õigsust kümne päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kuupäevast. (3) Kui keskkonnateenistus on veendunud andmete ja arvutuse õigsuses, registreerib ta esitatud arvutuse saastetasu maksmise alusena ning väljastab arvutuse esitajale teatise arvutuse õigsuse kohta. Teatise väljastamine peab mahtuma käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja sisse. (4) Kui keskkonnateenistus ei nõustu saastaja esitatud andmete ja arvutusega, tagastab ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul esitatud arvutuse koos omapoolsete põhjendatud parandustega arvutuse esitajale, määrates tähtaja paranduste sisseviimiseks ja arvutuse uuesti esitamiseks. (5) Keskkonnateenistuse parandustega mittenõustumine ei vabasta saastajat saastetasu maksmisest käesoleva seadusega määratud tähtajaks ja keskkonnajärelevalve asutuse parandustega määratud ulatuses. (6) Kui saastaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud andmeid ja arvutust samas lõikes nimetatud kuupäevaks, arvutab keskkonnateenistus saastetasu suuruse ja väljastab saastetasu maksmise nõude hiljemalt kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks. § 16. Saastetasu arvutamise kohtueelse vaidluse lahendamine (1) Saastetasu arvutamise kohtueelseid vaidlusi lahendab keskkonnaminister 30 kalendripäeva jooksul, arvates arvutamise vaidlustamise avalduse laekumise päevast. (2) Keskkonnaministril on õigus kaasata avalduse lahendamisele eksperte ning määrata kontrollproovide võtmist ja nende analüüsimist. (3) Ekspertide kaasamisega ning kontrollproovide võtmise ja analüüsimisega seotud kulud katab avalduse esitaja. (4) Eksperthinnangute saamiseks, kontrollproovide võtmiseks ja analüüsimiseks vajaminevat aega ei arvestata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja sisse. Nimetatud aeg ei tohi ületada 30 kalendripäeva. 4. peatükk SAASTETASU MAKSMINE § 17. Saastetasu maksmine (1) Saastaja maksab saastetasu kvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks Keskkonnafondi. (2) Keskkonnateenistus peab saastetasu arvutamise ja laekumise arvestust ning edastab sellekohase informatsiooni keskkonnaministri kehtestatud korras ja mahus Keskkonnaministeeriumile. (3) Kui maksmisele kuuluva saastetasu suurus kvartalis on alla 1000 krooni, võib saastaja maksta selle siis, kui makstav summa on ületanud 1000 krooni, aga mitte hiljem aruandeaasta saastetasu viimase maksmise tähtajast. Sellise maksmise korral viivist ei arvestata. § 18. Saastetasu maksmise ajatamine (1) Saastaja põhjendatud taotlusel võib saastetasu maksta ajatatud maksegraafiku alusel. (2) Saastetasu maksmise ajatamise õigus on keskkonnateenistusel. (3) Saastetasu maksmisel ajatatud maksegraafiku alusel viivist ei rakendata. 5. peatükk SAASTETASU ASENDAMINE § 19. Saastetasu asendamine (1) Saastetasu asendatakse tegevuse finantseerimisega, kui saastaja: 1) rakendab omal kulul keskkonnakaitse meetmeid, mis tagavad saasteainete või jäätmete vähendamise kolme aasta jooksul rakendamiseelse perioodi viimase aruandeaastaga võrreldes vähemalt 25 protsenti; 2) osaleb keskkonnaministri kinnitatud riiklike või regionaalsete keskkonnaprogrammide või -projektide finantseerimises. (2) Saastetasu asendamise ulatus ei tohi ületada keskkonnakaitse meetmete või riiklikes ja regionaalsetes keskkonnaprogrammides või -projektides osalemise maksumust. (3) Välisõhu kaitseks rakendatavad keskkonnakaitse meetmed ei võimalda saastetasu asendamist jäätmete keskkonda viimise ja saasteinete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse viimise eest arvutatava saastetasuga. Analoogiline seos kehtib saasteainete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse viimise või jäätmete keskkonda viimise vähendamiseks rakendatavate keskkonnakaitse meetmete eest antava asenduse puhul. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud saastetasu asendamise kitsendus ei laiene asendamisele riiklikus või regionaalses keskkonnaprogrammis või -projektis osalemise eest. Sellisel juhul vähendatakse jäätmete keskkonda viimise, saasteainete välisõhku viimise ning saasteainete veekogudesse, põhjavette või pinnasesse viimise eest arvutatud saastetasu võrdeliselt. § 20. Saastetasu asendamise kord (1) Saastetasu asendamiseks esitab saastaja keskkonnaministrile avalduse koos keskkonnakaitse meetmete projektiga. Nimetatud projekt peab sisaldama käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktis 1 nimetatud saasteainete või jäätmete vähendamise arvutust ja meetmete realiseerimise eelarvet. (2) Saastetasu asendamise aluseks on saastaja ja keskkonnaministri vahel sõlmitud leping. Nimetatud leping peab sisaldama saastetasu asenduse saaja suhtes rakendatavaid sanktsioone asendamise tingimuste täitmata jätmise eest. (3) Kui saastetasu asendamise aluseks oleva meetme maksumus ületab asenduse saaja poolt kalendriaastal makstava saastetasu summa, vähendatakse asendamata summa võrra tema järgmiste aastate saastetasu, kuid mitte kauem kui kolm aastat. (4) Saastetasu asendus algab keskkonnakaitse meetme rakendamiseks esimese kulutuse tegemise või programmi finantseerimiseks esimese sissemakse tegemise kvartali esimesest kuupäevast. (5) Käesolevast seadusest tulenev saastetasu asendamise ajaline jaotus ja asendamise kestus fikseeritakse lepingus. 6. peatükk JÄRELEVALVE. SAASTETASU MÄÄRAD SAASTEAINETE JA JÄÄTMETE LOATA KESKKONDA VIIMISEL § 21. Järelevalve (1) Saastetasu rakendamise ja arvestamise metoodilist juhendamist korraldab Keskkonnaministeerium. Saastetasu rakendamise, arvestamise ja maksmise vastavust käesoleva seaduse nõuetele kontrollib Riigikontroll ja teenistuslikku järelevalvet teostav isik. (2) Saastetasu asendamise lepingu täitmise üle teostatava järelevalve korraldus sätestatakse saastetasu asendamise lepingus. § 22. Tähtajaks maksmata saastetasu (1) Saastetasu tähtajaks maksmata jätmise korral on saastaja kohustatud maksma ööpäevas viivist 0,2 protsenti maksmisele kuuluvast summast. (2) Tähtajaks maksmata saastetasu nõutakse saastajalt sisse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (RT I 1998, 43--45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271) sätestatud korras. (3) Enne tsiviilkohtumenetluse algatamist tähtajaks maksmata saastetasu sissenõudmiseks on volitatud riigiasutus kohustatud esitama saastetasu kohtueelseks sissenõudmiseks saastajale meeldetuletuse maksta saastetasu kümne päeva jooksul. (4) Volitatud riigiasutusteks saastetasu tsiviilkohtumenetluse korras sissenõudmisel on keskkonnajärelevalve asutused keskkonnajärelevalve seaduse (RT I 1997, 86, 1460) tähenduses. (5) Hagiavaldused saastetasu sissenõudmiseks on riigilõivuvabad. § 23. Saastetasu saasteainete või jäätmete keskkonda loata viimisel (1) Saasteainete või jäätmete lubatust suuremas koguses või loata keskkonda viimisel arvutatakse saastetasu kõrgendatud määra järgi, kui saasteaineid või jäätmeid viiakse keskkonda: 1) paiksest saasteallikast; 2) kemikaalide või jäätmete transportimise käigus; 3) ujuvvahendilt. (2) Paikse saasteallika, transpordivahendi või ujuvvahendi omanik või valdaja on võrdsustatud saastajaga, kui ta viib keskkonda saasteaineid või jäätmeid lubatust suuremas koguses või loata. § 24. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel paiksest saasteallikast (1) Saastetasu kõrgendatud määr saasteainete välisõhku viimisel on: 1) käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud saasteainete puhul viiekordne; 2) käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 nimetatud saasteainete puhul 10-kordne; 3) käesoleva seaduse § 8 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainete puhul 100-kordne. (2) Saastetasu kõrgendatud määr saasteainete viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse on: 1) lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu piiri ületava saasteaine koguse puhul vastava saasteaine saastetasu 10-kordne määr; 2) ülenormatiivse väetisekoguse puhul, arvutatuna üldlämmastikuks, käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 kehtestatud saastetasu 10-kordne määr; 3) saasteaine viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse loa omamise nõuet eirates või kohas, mille kohta puudub luba, 15-kordne kogu saasteaine koguse kohta; 4) raskmetallide või nende ühendite või muude ohtlike kemikaalide viimisel veekogudesse, põhjavette või pinnasesse ilma loata või üle loas lubatud kontsentratsiooni või reostusmahu käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 6 kehtestatud saastetasu 1000-kordne määr. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei rakendata nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelproduktide merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist. (4) Saastetasu kõrgendatud määr jäätmete keskkonda viimisel on: 1) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1, 2, 3 ja 7 nimetatud jäätmete puhul viiekordne; 2) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 4 ja 8 nimetatud jäätmete puhul 50-kordne; 3) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 5 nimetatud jäätmete puhul 100-kordne; 4) käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 6 nimetatud jäätmete puhul 500-kordne. § 25. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete või jäätmete viimisel keskkonda kemikaalide või jäätmete transportimise käigus (1) Saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel kemikaalide või jäätmete transportimise käigus maksab saastetasu transporditavate kemikaalide või jäätmete keskkonda sattumise põhjustanud transpordivahendi valdaja. (2) Saasteainete või jäätmete keskkonda viimisel kemikaalide või jäätmete transportimise käigus rakendatakse käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud saastetasu määrasid. § 26. Saastetasu kõrgendatud määrad saasteainete merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist (1) Saasteainete või jäätmete merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist maksab saastetasu ujuvvahendi või naftaterminali valdaja. (2) Nafta, naftasaaduste, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelproduktide merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist rakendatakse käesoleva seaduse § 9 lõike 1 punktis 7 sätestatud saastetasu 50-kordset määra. (3) Jäätmete merevette viimisel ujuvvahendilt või naftaterminalist rakendatakse käesoleva seaduse § 24 lõikes 4 sätestatud saastetasu määrasid. (4) Käesolevas seaduses on naftat, naftasaadusi, mineraalõli ning tahke kütuse ja muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelprodukte sisaldav ballastvesi ja pilsivesi võrdsustatud § 9 lõike 1 punktis 7 nimetatud saasteainetega. § 27. Saastetasu arvutamine kõrgendatud määra järgi (1) Saastetasu selle kõrgendatud määra järgi arvutatakse saasteainete või jäätmete tegelikult mõõdetud või dokumentaalselt tõendatud koguste kohta. (2) Kui keskkonda viidud saasteaineid või jäätmeid ei ole võimalik mõõta ega nende kogust dokumentaalselt tõendada, arvutatakse kogused keskkonnaministri kinnitatud metoodika alusel. (3) Saastetasu selle kõrgendatud määra järgi arvutab keskkonnateenistus või tema nõusolekul saastaja. (4) Kõrgendatud määra järgi arvutatud saastetasu nõutakse sisse käesoleva seaduse §-s 22 sätestatud korras, kui saastaja ja keskkonnateenistus ei ole kirjalikult kokku leppinud maksmise teistsugustes tähtaegades ja viisis. 7. peatükk LÕPPSÄTTED § 28. Seaduse rakendamine (1) Käesoleva seaduse alusel arvutatakse saastetasu 1999. aasta I kvartalis saastekahju hüvitise määrade järgi. (2) Saastekahju hüvitise seadus (RT I 1994, 1, 2; 1996, 49, 953) tunnistatakse kehtetuks. (3) Eesti Keskkonnafondi seaduse (RT I 1999, 10, 152) § 3 lõike 2 punktides 1, 4 ja 5 asendatakse sõnad «saastekahju hüvitis» sõnaga «saastetasu». Riigikogu aseesimees Ants KÄÄRMA