Majandus- ja kommunikatsiooniminister — "Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006" meetme nr 1.2 "Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks" osa "Koolitustoetus" tingimused — RTL, 86, 1353

Määrus kehtestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» (RT I 2003, 82, 552) § 16 lõike 1 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Meetme osa «Koolitustoetus» (edaspidi alameede) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valituse 28. jaanuari 2004. a korralduses nr 37-k sätestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» (RTL 2004, 19, 312; 62, 1045) 1. prioriteedi meetme number 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» elluviimiseks. (2) Määrus kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alameetme raames rahaliste vahendite kasutamise tingimused alameetme eesmärkide saavutamiseks. (3) Alameetme eesmärgiks on toetada ettevõtjate ja ettevõtetes töötavate inimeste täiendus- ja ümberõpet, et säilitada ja tõsta töötajate konkurentsivõimet tööturul, arendada ettevõtlikkust, luua tingimused uute töökohtade tekkeks ning suurendada inimeste võimekust teadus- ja arendustegevuse ning tehnoloogia arendamise valdkonnas. (4) Alameetme rakendusüksuseks Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» (RT I 2004, 15, 119) tähenduses on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ning esitab makseasutusele taotluse toetuse väljamaksmiseks. (5) Määruse alusel antakse toetust alameetme eesmärkide saavutamiseks. Alameetme raames antav toetus on koolitusabi Euroopa Komisjoni 12. jaanuari 2001. aasta määruse 68/2001/EÜ, mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist koolitusabi suhtes (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 20–29), mida on muudetud Euroopa Komisjoni 25. veebruari 2004. aasta määrusega 363/2004/EÜ (ELT L 63, 28.02.2004, lk 20–21), mõistes. (6) Määrust ei kohaldata järgmistele Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris nimetatud tegevusvaldkondadele: 1) põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad; 2) metsamajandus, metsavarumine ja neid teenindavad tegevusalad; 3) kalapüük, kalakasvatus ja neid teenindavad tegevusalad; 4) joogi- ja tubakatootmine, välja arvatud mineraalvee ja alkoholita jookide tootmine; 5) hulgi- ja jaekaubandus; 6) finantsvahendus; 7) kinnisvaraalane tegevus; 8) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine. § 2. Mõisted Määruse tähenduses: 1) väike- ja keskmise suurusega ettevõtja on füüsilisest isikust ettevõtja või Eestis äriregistrisse kantud äriühing, kellel on vähem kui 250 töötajat ja kelle aastakäive ei ületa 625 miljonit Eesti krooni või aasta bilansimaht 420 miljonit Eesti krooni ning kelle osa- või aktsiakapitalist või hääleõigusest ei kuulu kokku 25% või rohkem sellisele ettevõtjale, kes ei ole väike- ega keskmise suurusega ettevõtja; 2) suurettevõtja on Eestis äriregistrisse kantud äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, kellel on 250 või rohkem töötajat ja kelle aastakäive on suurem kui 625 miljonit Eesti krooni või aasta bilansimaht ületab 420 miljonit Eesti krooni; 3) ettevõtjate ühendus on ettevõtjaid koondav mittetulundusühing; 4) kutseühendus on mittetulundusühinguna või sihtasutusena tegutsev kutseala spetsialistidena töötavate töötajate ja teenistujate ühendus; 5) abikõlblik kulutus ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt alameetme raames finantseerimisele kuuluv kulutus ja tegevus; 6) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 7) projekt on toetuse taotluses kirjeldatud tegevus, mille kaasrahastamist taotletakse; 8) taotleja on isik, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks; 9) toetuse saaja on isik, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud; 10) koolitaja on taotlejale koolitusteenust osutav füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik; 11) kasusaaja on projekti ellurakendumisest kasu saav ettevõtja, kelle töötajad osalevad projekti raames läbiviidaval koolitusel; 12) kitsas tööalane koolitus on koolitus, kus saadavad oskused ja teadmised on otseselt rakendatavad ainult töötaja praegusel või tulevasel töökohal toetuse saaja juures ning need ei ole kasutatavad teiste ettevõtjate juures või teistes ettevõtluse valdkondades või on seda piiratud määral; 13) üldine töö- ja juhtimisalane koolitus on koolitus, kus saadavad oskused ja teadmised on laialdaselt kasutatavad ka teiste ettevõtjate juures või teistes töövaldkondades. 2. peatükk TOETUSE ANDMISE ALUSED § 3. Alameetme raames toetatavad tegevused (1) Alameetme raames toetatakse: 1) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse läbiviimist; 2) kitsa tööalase koolituse läbiviimist. (2) Alameetme raames ei toetata järgmisi tegevusi: 1) töötajate üldise haridustaseme tõstmisega seotud koolitust, sealhulgas diplomi-, bakalaureuse-, magistri-, doktori- või doktorikraadi järgset õpet; 2) töötute koolitust ja ümberõpet; 3) taotleja organisatsioonisisest koolitust taotleja organisatsioonisisese koolitaja poolt; 4) erialastel seminaridel ja konverentsidel osalemist; 5) foorumitel, teabe- ja infopäevadel osalemist; 6) tarkvaraalast koolitust ning arvutiõpet; 7) keeleõpet, välja arvatud erialase töökeele õpet; 8) transpordivahendi juhtimisõiguse taotlemiseks läbiviidavat koolitust. (3) Abikõlblike tegevuste hulka ei arvata neid tegevusi, mida finantseeritakse mõnest teisest riiklikust toetusprogrammist või Euroopa Liidu institutsiooni või fondi poolt. § 4. Abikõlblikud kulutused (1) Alameetme raames on võimalik taotleda toetust järgmiste kulutuste katmiseks vastavalt §-s 16 sätestatud piirmääradele: 1) koolitajate tasu; 2) koolitajate ja koolitusel osalejate majutuskulu; 3) koolitajate ja koolitusel osalejate sõidukulu koolituse toimumiskohta ja tagasi alalisse teenistuskohta (taotleja transpordivahendi kasutamise puhul kompenseeritakse maksimaalselt 1 kroon läbitud kilomeetri pealt sõiduvahendi kohta); 4) koolituse läbiviimisega seonduvad ühekordsed vajalike koolitusmaterjalide soetamise, ruumide ja tehnika rentimise ning suulise tõlke kulud; 5) paragrahvi 20 punktis 14 nimetatud tegevusega seotud kulutused. (2) Juhul kui taotlejaks on kutseühendus, on abikõlblikeks ainult ettevõtja juures töötavate koolitusel osalevate kutseühenduse liikmetega seotud lõikes 1 toodud kulud. (3) Alameetme raames ei ole abikõlblikud järgmised kulutused: 1) kulutused, mis on tehingud «Tulumaksuseaduse» (RT I 1999, 101, 903; 2001, 11, 49; 16, 69; 50, 283; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 2002, 23, 131; 41, 253; 44, 284; 47, 297; 62, 377; 111, 662; 2003, 18, 105; 58, 387; 82, 549; 88, 587 ja 591; 2004, 36, 251; 37, 252; 45, 319) §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel; 2) mitterahalised sissemaksed; 3) ettevõtja üldkulud; 4) pangagarantiid; 5) finants- ja pangakulud; 6) trahvid; 7) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane või kui tal on võimalus ennast käibemaksukohustuslaseks registreerida, kuid ta ei ole seda teinud; 8) esinduskulud ja kingitused; 9) põhi- ja väikevahendite, inventari ja seadmete soetamise ja investeerimiskulud; 10) kinnisvara soetamise kulud; 11) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud. (4) Kõik toetatavad kulutused peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud. Toetatavate kulutuste hulka võib arvata ainult neid abikõlblikke kulutusi, mis on tehtud alates projekti alguskuupäevast, mis ei tohi olla varasem, kui taotluse sihtasutusele esitamise kuupäev, kuni projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäevani. Juhul kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud tehtud kulutused ise katma. 3. peatükk TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE § 5. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlejale (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse sihtasutusele kirjalikult ja koopia elektrooniliselt määruse lisas toodud taotlusvormil. (2) Taotlejaks võib olla: 1) füüsilisest isikust ettevõtja ning Eestis äriregistrisse kantud äriühing, milles riik või kohalik omavalitsus ei oma üle 25%-list osalust; 2) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ettevõtjate ühendus juhul, kui kasusaajateks on ettevõtjate ühenduse liikmed; 3) Eestis mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud kutseühendus juhul, kui on määratletavad koolitusest kasu saavad ettevõtjad. (3) Nõuded taotlejale: 1) taotlejal ei tohi taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas olla maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud; 2) äriühingust taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eesti Vabariigis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» tähenduses või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga; 3) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 4) taotlejal peavad olema nõutavad vahendid toetuse oma- või kaasfinantseerimiseks vastavalt §-le 17. (4) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. § 6. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) vastama taotleja ja taotluse kohta esitatud küsimustele; 2) võimaldama teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli ja kohapealset kontrolli ning esitatud andmete õigsuse kontrolli; 3) esitama ettenähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni; 4) viivitamatult informeerima sihtasutust kirjalikult kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 7. Nõuded taotlusele (1) Taotluses sisalduv projekt peab vastama alameetme eesmärkidele. (2) Taotlus peab muu hulgas sisaldama järgmisi dokumente: 1) Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotlejal ei ole taotluse esitamise hetkel riiklike maksude osas ajatamata maksuvõlgasid; 2) Maksu- ja Tolliameti tõend füüsilisest isikust ettevõtja arvelevõtmise kohta juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja ei ole registreeritud äriregistris; 3) koolitaja poolt väljastatud informatsioon koolituse kohta, mis sisaldab koolitusel käsitletavate teemade kirjeldust, koolituse läbiviijate või lektorite nimesid, koolituse maksumust etappide, moodulite või tegevuste kaupa, koolituse toimumise aega ja kohta; 4) koolitaja pädevust ja tegutsemise õigust tõendavad dokumendid (litsentsid ja koolitusload nende olemasolu korral, koolitajate elulookirjeldused jmt); 5) taotleja koolitustegevuse plaan juhul, kui see on olemas; 6) kutseühenduse põhikiri juhul, kui taotlejaks on kutseühendus; 7) 15 000 Eesti krooni ja suurema taotluse puhul vähemalt kolm võrreldavat koolitusteenuse hinnapakkumist koos valiku põhjendusega; 8) äriühing ja tekkepõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja esitab 15 000 Eesti krooni ja suurema taotluse puhul viimase majandusaasta aruande ning jooksva majandusaasta bilansi ja kasumiaruande, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanemad kui kolm kuud; 9) kassapõhise raamatupidamisega füüsilisest isikust ettevõtja esitab 15 000 Eesti krooni ja suurema taotluse puhul viimase majandusaasta tulude ja kulude koondi ning jooksva majandusaasta kulude-tulude koondi, mis ei ole taotluse esitamise hetkel vanem kui kolm kuud; 10) volikiri, kui allkirjaõiguslik esindaja tegutseb volituse alusel. 4. peatükk TAOTLUSE MENETLEMINE § 8. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemine sihtasutuses koosneb selle registreerimisest, läbivaatamisest või läbivaatamata tagastamisest, taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest. (2) Sihtasutus võib taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esinevate andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist. (3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 21 tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, rahaline summa saab võrdseks või ületab alameetme rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. (4) Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks alameetme taotluste rahastamise eelarvega. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. (5) Taotluste vastuvõtmine avatakse sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid taotluste rahastamiseks. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. § 9. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine (1) Taotlus registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on kolm tööpäeva. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on laekunud koos kõigi lisadega. Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist või kui ilmneb § 8 lõike 3 teises lauses nimetatud asjaolu, teatatakse taotlejale taotluse registreerimisest ja § 8 lõike 3 teises lauses nimetatud asjaolust kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist. (2) Kui taotluse menetlemisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva, mille võrra pikeneb menetlemise tähtaeg. (3) Sihtasutus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõikes 2 esitatud tähtaja jooksul kõiki «Struktuuritoetuse seaduse» ja määruse alusel nõutavaid dokumente. § 10. Taotleja vastavaks tunnistamise tingimused (1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus. (2) Taotleja vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema nõuetele vastavust. Taotleja tunnistatakse vastavaks juhul, kui on täidetud kõik «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruse §-s 5 taotlejale esitatud nõuded. (3) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotleja vastavaks tunnistamise otsuse. Taotleja mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 11. Taotluse vastavaks tunnistamise alused ja kord (1) Menetlusse võetud taotluse vastavust hindab sihtasutus. Taotlust ei tunnistata vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või kui taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul viisil õigusvastaselt otsuse tegemist (edaspidi valeandmed); 2) taotleja ei võimalda teostada taotluse nõuetele vastavuse kontrolli; 3) kui §-s 7 taotlusele esitatud nõuded ei ole täidetud. (2) Taotluse vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse vastavaks tunnistamise otsuse. Taotluse mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 12. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord (1) Vastavaks tunnistatud taotlust hinnatakse. Sihtasutuse juhatusel on õigus moodustada taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku- või hindamiskomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku- või hindamiskomisjonide moodustamise ja vastavad koosseisunimestikud peab eelnevalt kooskõlastama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõusolekuta valiku- või hindamiskomisjone ei moodustata. (2) Rahuldamisele kuuluvad lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhindega 2 hinnatud taotlused, mille rahastamise summa ei ületa alameetme rahastamise eelarvet. (3) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud maksimaalne koondhinne moodustub lõikes 4 loetletud hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Taotlus ei kuulu rahuldamisele juhul, kui selle hindamisel antud koondhinne jääb alla 2 või kui vähemalt üks lõike 4 punktides 1–4 toodud kriteeriumidest hinnatakse hindega 0. (4) Taotluse hindamiskriteeriumid on: 1) projekti üldine mõju ettevõtjate arengule 25% maksimaalsest koondhindest; 2) taotleja organisatsiooniline võimekus 25% maksimaalsest koondhindest; 3) projekti ettevalmistatuse kvaliteet 20% maksimaalsest koondhindest; 4) koolitaja kvalifikatsioon 20% maksimaalsest koondhindest; 5) projekti kuuluvus lõikes 5 loetletud alameetme eelistuste hulka 10% maksimaalsest koondhindest. (5) Alameetme eelistusteks on taotlused, mis on seotud: 1) ettevõtja käibe kasvuga väljaspool Eestit; 2) uuendusliku ja nüüdisaegse juhtimismeetodi või tootmistehnoloogia juurutamisega; 3) uute töökohtade loomisega. § 13. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine (1) Taotluse rahuldamise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas: 1) toetuse saaja; 2) toetuse suurus; 3) oma- või kaasfinantseeringu määr; 4) projekti alguskuupäev ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev; 5) toetuse väljamaksmise tingimused; 6) aruandluse esitamine. (4) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab alameetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (5) Otsus taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta toimetatakse taotlejani või toetuse saajani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga kaheksa tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. (6) Otsuse peale võib esitada vaide «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 22 sätestatud alusel ning vaie vaadatakse läbi «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud korras. § 14. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks ja toetusest loobumine (1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest esitama sihtasutusele kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele. (2) Juhul kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks. § 15. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Toetuse saaja on kohustatud taotlema sihtasutuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja soovib muuta: 1) projekti eelarvet juhul, kui eelarve muudatus on suurem kui 10% projekti eelarves konkreetsetele tegevustele ettenähtud eelarverea maht; 2) projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäeva, kuid mitte kauemaks kui 31. oktoobriks 2008. a; 3) projektis ettenähtud tegevusi või eesmärke. (2) Sihtasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju. (3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. 5. peatükk TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED § 16. Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused (1) Taotletava toetuse finantseerimise piirmäärad ettevõtjast taotlejale on järgmised: 1) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – suurettevõtjale kuni 50% abikõlblikest kulutustest; 2) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 70% abikõlblikest kulutustest; 3) kitsa tööalase koolituse puhul – suurettevõtjale kuni 25% abikõlblikest kulutustest; 4) kitsa tööalase koolituse puhul – väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale kuni 35% abikõlblikest kulutustest. (2) Kui toetuse taotlejaks on ettevõtjate ühendus või kutseühendus, kohaldatakse taotlejale finantseerimise piirmäärasid lähtuvalt kasusaajast. Juhul kui kasusaajaks on vähemalt üks suurettevõtja, kohaldatakse nii kitsa tööalase koolituse kui ka üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul suurettevõtjale kehtestatud toetuse finantseerimise piirmäärasid. (3) Juhul kui projekt sisaldab nii kitsast tööalast koolitust kui ka üldist töö- ja juhtimisalast koolitust ja neid ei ole võimalik eristada, kohaldatakse toetuse andmisel kitsa tööalase koolituse kohta kehtivaid finantseerimise piirmäärasid. § 17. Taotlejapoolsed oma- või kaasfinantseerimise määrad ning tingimused (1) Alameetme raames toetatavate projektide minimaalsed oma- või kaasfinantseerimise määrad ettevõtjast taotlejale on järgmised: 1) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – suurettevõtjale vähemalt 50% abikõlblikest kulutustest; 2) üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul – väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale vähemalt 30% abikõlblikest kulutustest; 3) kitsa tööalase koolituse puhul – suurettevõtjale vähemalt 75% abikõlblikest kulutustest; 4) kitsa tööalase koolituse puhul – väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale vähemalt 65% abikõlblikest kulutustest. (2) Kui toetuse taotlejaks on ettevõtjate ühendus või kutseühendus, kohaldatakse taotlejale oma- või kaasfinantseerimise määrasid lähtuvalt kasusaajast. Juhul kui kasusaajaks on vähemalt üks suurettevõtja, kohaldatakse nii kitsa tööalase koolituse kui ka üldise töö- ja juhtimisalase koolituse puhul suurettevõtjale kehtestatud oma- või kaasfinantseerimise määrasid. (3) Oma- ja kaasfinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi või kohalike omavalitsuste poolt antud tagastamatuid toetusi ja muudelt Euroopa Liidu institutsioonidelt või fondidelt saadud tagastamatut abi. § 18. Taotluse finantseerimise kord (1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt rahandusministri 11. märtsi 2004. a määrusele nr 31 «Struktuuritoetuse väljamaksmise kord» (RTL 2004, 27, 448) ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiad ning maksete toimumist tõendavad dokumendid (edaspidi väljamakse taotlus). (2) Toetuse väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt projektiga seotud kulutuste tegemine (sealhulgas oma- ja kaasfinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud, kui need sisalduvad esitatud algdokumentides) ning kulude teostamist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele. (3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulutuste ning oma- või kaasfinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kulutustega. (4) Sihtasutus esitab toetuse väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saaja poolt esitatud vahe- või lõpparuande heakskiitmist sihtasutuse poolt ja toetuse saajalt väljamakse taotluse saamist. § 19. Toetatavate projektide ajaline kestus ja aruandlus (1) Alameetme raames toetatava projekti tegevused viiakse ellu 12 kuu jooksul, kuid mitte hiljem kui 31. oktoobriks 2008. a. Projekt loetakse lõppenuks pärast toetuse saajale viimase väljamakse tegemist ja lõpparuande heakskiitmist. (2) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtajast. (3) Projekti vahe-, lõpp- ja elluviimise järgsed aruanded esitatakse sihtasutuse poolt väljatöötatud aruandlusvormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule. (4) Vahearuandele lisatakse toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad, sealhulgas oma- ja kaasfinantseering. (5) Lõpparuandele lisatakse järgmised dokumendid: 1) toetuse saaja esindusõigusliku isiku kinnitatud raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad, sealhulgas oma- ja kaasfinantseering; 2) koolitajaga sõlmitud lepingu koopia juhul, kui see on olemas; 3) koolitajapoolne kinnitus kasusaaja(te) koolitusel osalemise kohta. § 20. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele; 2) tagama ettenähtud oma- või kaasfinantseeringu; 3) viima taotluses sisalduva projekti ellu taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega; 5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid; 6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulutused ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 7) säilitama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni vähemalt 2015. a detsembrini; 8) kasutama sihtotstarbeliselt ning säilitama samas asutuses ja projekti teostamise kohas toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul arvates toetuse saajale viimase väljamakse tegemisest; 9) võimaldama teostada kuludokumentide auditit ja riikliku järelevalve toiminguid (edaspidi riiklik järelevalve) vastavalt sihtasutuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel sõlmitud halduslepingu sätetele; 10) andma audiitori ja riiklikku järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates; 11) võimaldama auditit või riiklikku järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab; 12) osutama auditi ja riikliku järelevalve läbiviimiseks igakülgset abi; 13) jälgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduse» (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591) sätteid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» § 5 mõistes; 14) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ettenähtud sümboolikat; 15) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel; 16) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 17) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad; 20) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi. § 21. Sihtasutuse õigused Sihtasutusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja riiklikku järelevalvet; 2) kontrollida toetuse ning oma- või kaasfinantseeringute kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja oma- või kaasfinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra; 6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. Minister Meelis ATONEN Kantsler Marika PRISKE Majandus- ja kommunikatsiooniministri 15. juuni 2004. a määruse nr 154 ««Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme 1.2 «Inimressursi arendamine ettevõtete majandusliku konkurentsivõime suurendamiseks» osa «Koolitoetus» tingimused» lisa